Teie 18.04.2023 nr 7-1/2840
Justiitsministeerium
[email protected] Meie 04.05.2023 nr 2-3/2023/0464
Arvamus kaupade parandamist käsitleva uue algatuse kohta
Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (edaspidi TTJA) edastab käesolevaga oma arvamuse
Euroopa Komisjoni 22.03.2023 esitatud algatuse, mis käsitleb ettepanekut Euroopa Parlamendi ja
Nõukogu direktiivi kaupade parandamist edendavate ühiste normide kohta ning millega
muudetakse määrust (EL) 2017/2394 ning direktiive (EL) 2019/771 ja (EL) 2020/1828 (kaupade
säästev tarbimine – propageerida parandamist ja taaskasutust) kohta.
TTJA toetab Euroopa Komisjoni algatust kaupade parandamise kohta alljärgnevatel põhjustel:
algatuse eesmärk on edendada toodete pikemat eluiga ja parandatavust, soodustades samas
ringlussevõttu. Seda tehes võib see aidata vähendada toodete tootmise ja kasutamise
negatiivseid keskkonnamõjusid, nagu kasvuhoonegaaside heitkogused ja loodusvarade
ammendumine;
algatus toetab jätkusuutlikku tarbimist, mis aitab vähendada nt ühekordsete ja/või lühikese
elueaga toodete kasutamist ning seeläbi vähendada jäätmete tekkimist;
sellise algatuse elluviimine võib tulevikus viia olukorrani, kus tootjad peavad pakkuma
kauakestvamaid tooteid, mida saab parandada, vähendades sellega tarbimist ning
minimeerides tootmise mõju keskkonnale;
selline algatus võib viia uute ringlussevõtumeetodite ja -toodete väljatöötamiseni
(innovatsioon);
algatus võib tekitada võrdsemad konkurentsitingimused (juhul, kui kõigile kehtivad samad
reeglid).
Lisaks juhime tähelepanu asjaoludele, millele tuleb algatuse raames tähelepanu pöörata:
toodete vastupidavuse ja parandatavuse suurendamine võib kaasa tuua kõrgemad
tootmiskulud, mille tulemuseks on toodete hindade tõus, mis võib aga omakorda vähendada
tarbijate ostujõudu. Väiketootjatel võivad lisanduvate kulutuste tõttu tekkida väljakutsed, mis
võivad lõppkokkuvõttes kaasa tuua toodete hindade tõusu ja konkurentsivõime languse turul.
Siinkohal tuleb leida tasakaal, et väiketootjatel oleks võimalus turul edasi tegutseda;
kui toodete vastupidavus suureneb, siis võib väheneda nende müük ja tarbimine. Kuna tootjad
toodavad tooteid erinevatele turgudele erinevate nõuete kohaselt (ELi turule ühtede nõuete ja
kolmandate riikide turule teiste nõuete kohaselt), siis võivad liidu nõuetele mittevastavad
tooted ikka ELi turule jõuda. Näiteks kui tootja toodab justkui kolmanda riigi turule toodet,
mis ei ole oma olemuselt vastupidavam ja jätkusuutlikum, võib selline toode suurema ringiga
ELi turule sattuda. See tingib omakorda olukorra, kus kestvaid ja parandatavaid tooteid
tootvad ettevõtted võivad olla ebasoodsamas olukorras võrreldes teistega. Sellise olukorra
Endla 10a / 10122 Tallinn / tel 667 2000 / faks 667 2001 /
[email protected] / www.ttja.ee
Registrikood 70003218
lahendamiseks on ülioluline kehtestada võrdsed reeglid kõikidele ettevõtjatele;
tarbijatel, kes valivad kauakestvad ja parandatavad esemed, võib olla raskusi nende toodete
parandamiseks või ringlussevõtuks sobiva koha leidmisega, mis võib piirata nende
valikuvõimalusi ja takistada nende võimet tarbida keskkonnasõbralikult. Samas on Komisjoni
ettepanekus mainitud veebipõhine kontaktide loomise platvorm, mida liikmesriigid peavad
looma ja haldama. TTJA ei poolda sellise andmebaasi loomise ja haldamise kohustuse jätmist
liikmesriikidele, kuivõrd see tõstab oluliselt riikide halduskoormust sh on raskendatud
ajakohaste andmete tagamine. Sellekohane kontaktide jagamise kohustus võib meie
arvamusel jääda ettevõtjatele/tootjatele, kus ettevõtja on toote müümisel kohustatud andma
tarbijatele teavet, kus toodet parandada saab;
ühtlasi tekib küsimus, kuidas ettevõte saab pädevaks remonditöökojaks või on tegemist vaba
turuga? Kas algatuse raames on andmebaasi kantavate remonditöökodade all mõeldud
selliseid remonditöökodasid nagu sõidukite valdkonnas on ametlikud maaletoojad ja
esindajad, kellel on tootja volitused ja sõlmitud lepingud? Samuti tekib küsimus, mille alusel
ja kes väljastab ettevõtetele õiguse olla „teavitatud parandusasutus/ettevõte“, kellest
Komisjoni andmebaasis teavitatakse (kas mõeldud vabategevusena, tegevusloaga tegevusena
või tootja volituse alusel); lisaks peavad olema selgelt välja toodud tingimused kuidas
parandustöid teostada tohib;
oluliseks muutub parandusteenuse üle järelevalve teostamine. Siinkohal on vaja kindlaid
suuniseid, kuidas seda järelevalvet teostama peaks (määratleda tuleb, millise järelevalvega
üldse tegemist on);
kui tooted muutuvad vastupidavamaks ja kergemini parandatavaks, võib see kaasa tuua
tootjate hoolduskulude suurenemise. Seetõttu peavad tootjad toote kavandamise käigus
arvestama hoolduse ja remondi lihtsustamisega, mis võib kaasa tuua suuremaid kulusid.
Tooted muutuvad küll vastupidavamaks, aga omakorda võib see suurendada toote hinda ja
selliselt maksab hoolduse suuremad kulutused kinni tarbija (kulud jagunevad pikema aja
peale). Milliseid toote parandusvõimalusi on algatusega mõeldud ehk mis tasemel peab olema
parandatavus tagatud (kas ka tarkvaralised parandamised)?
kui tootjad toodavad tooteid, mis on vastupidavamad ja mida saab parandada, võivad tarbijad
otsustada osta kasutatud või ringlussevõetud tooteid uute asemel. Selline olukord võib
vähendada tootjate motivatsiooni arendada uusi tooteid, mis võib omakorda mõjutada
negatiivselt nende konkurentsivõimet turul. See olukord nõuab tasakaalustatud lähenemise
leidmist, mis rahuldaks nii tootjaid kui ka tarbijaid ning edendaks jätkusuutlikku majandust.
Näiteks võivad tootjad muuta oma tootmisprotsessi selliselt, et uute toodete disainimine ja
arendamine oleks odavam ja kiirem või luua "tagasiostu" programmi, kus nad ostavad tagasi
vanad tooted, mida saab parandada ja uuesti müüa. Samas võiksid tootjad luua tasuvamaid
hooldus- ja remonditeenuseid, mis teevad vanade toodete parandamise lihtsamaks ja
taskukohasemaks. Selline lähenemine võib suurendada tarbijate usaldust uute toodete
ostmisel;
samuti tuleb luua selged reeglid, millisel hetkel ja millistele parandatavate toodete varuosadele
(millised nõuded kehtivad ja mis hetkel) rakendub turujärelevalve, et tulevikus vältida
erinevaid tõlgendusi ja meetmete rakendamisi. Näitena sellise erineva tõlgendamise kohta
võib tuua sõidukite valdkonnast sõidukites kasutatavate pirnide kohta, kus erinevad
liikmesriigid on erineval arusaamal, millal rakendub sõidukite lampidele tüübikinnituse
kohustus ja millal mitte;
lisaks on vaja selgeid suuniseid, milline on see toote varuosa, mis on mõeldud konkreetselt
tarbijale ja rakendub turujärelevalve ning millal on tegemist professionaalidele mõeldud toote
varuosaga;
samuti näeme lisanduvat kohustust Euroopa parandusteabe vormi näol (direktiivi artikkel 4),
nii ettevõtjatele kui järelevalveasutustele, kus on vaja selgeid reegleid ja suuniseid.
Teabevormi reeglid peavad olema konkreetselt paigas sh kes ja millisel juhul seda teabevormi
esitama peavad ning kuidas muutuvad ettevõtted kohustustega parandusettevõteteks.
2 (3)
Kokkuvõttes võib öelda, et algatusel on mitmeid positiivseid külgi, mis võivad aidata kaasa
keskkonnasäästlikkusele, säästlikule tarbimisele, tarbijakaitse tugevdamisele, võrdsematele
konkurentsitingimustele ning Euroopa majanduse tugevdamisele. Selle juures on oluline leida
tasakaal, et tagada nii säästlikkus kui ka majanduslik tõhusus. Vastupidavad ja parandatavad tooted
võivad aidata tarbijatel säästa raha ja keskkonda ning võivad anda neile ka suurema kontrolli oma
tarbimisharjumuste üle. Samas võib algatus tekitada liikmesriikidele suurema halduskoormuse
näiteks parandusettevõtete kontaktide loomise platvormi kujul. Seega, algatuse juures on oluline
arvestada ka suurenevat halduskoormust liikmesriikidele.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Kristi Talving
peadirektor
Jana Baljutis-Kütt
6201712
[email protected]
3 (3)