Vaie

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet Endla 10a, Tallinn 10122 e-post: [email protected] 12.04.2023 DNo: F541 Vaie Vaide esitaja OÜ Hiiumaa Offshore Tuulepark registrikood : 11328689 a adress : Lelle tn 22, Tallinn 11318 Vaide esitaja lepingulised esindaja d Martin Triipan, vandeadvokaat Alan Paas, advokaat Ellex Raidla Advokaadibüroo OÜ e-post : [email protected] ; [email protected] V aid lustatav otsus Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet i 09.03.2022 otsus nr 1-7/23-063 VAIDE ESITAJA NÕUE Peatada vaidemenetluse ajaks Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti 09.03.2022 otsus e nr 1-7/23-063 täitmine. Tunnistada Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti 09.03.2022 otsus nr 1-7/23-063 kehtetuks . A sjaolud Utilitas OÜ esitas 18.02.2021 Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile (edaspidi vastustaja või TTJA ) hoonestusloa taotluse avaliku veekogu koormamiseks meretuulepar gi (Saare-Liivi 5) rajamiseks Liivi lahes . TTJA algatas Utilitase taotluse alusel 23.12.2021 otsusega nr 1-7/21-521 menetluse koos keskkonnamõju hindamisega (KMH). 22.12.2021 andis Utilitas OÜ hoonestusloa (sh KMH) menetluses taotleja kui menetlusosalise õ igused ja kohustused üle OÜ-le Utilitas Wind. Utilitas Wind esitas 30.06.2022 TTJA-le taotluse Saare-Liivi meretuulepargi hoonestusloa menetluse raames koormatava ala suurendamiseks , millega oli kaasas Roheplaan OÜ 22.06.2022 koostatud eksperthinnang „Saare-Liivi meretuulepargi linnustiku uuringu esmaste tulemuste kokkuvõte“ ning Saare-Liivi meretuulepargi koormatava ala suurendamise asukohaplaan. OÜ Hiiumaa Offshore Tuulepark esitas 03.02.2023 TTJA-le hoonestusloa taotluse avaliku veekogu koormamiseks meretuulepargiga (Saare II) Liivi lahes . Utilitas Windi 30.06.2022 taotletav täiendav ala kattub OÜ Hiiumaa Offshore Tuulepargi poolt kavandatava Saare II meretuulepargi alaga. TTJA edastas 09.02.2023 kirjaga nr 16-7/21-02502-108 O Ü Utilitas Wind hoonestusloa menetluse uuendamise otsuse eeln õ u arvamuse avaldamiseks O Ü -le Hiiumaa Offshore Tuulepark . OÜ Hiiumaa Offshore Tuulepark esitas 20.02.2023 TTJA-le oma vastuväited eelnõule. TTJA tegi 09.03.2023 otsuse nr 1-7/23-0 63 ( Otsus ) , millega TTJA muutis oma 23.12.2021 otsust nr 1-7/21-521 , jättes Utilitas Windi poolt taotletud koormatavast alast välja e basobiv lõunapoolne ala, liites taotletud koormatava alaga 30 .06.2022 taotletud ala ning algatades hoonestusloa menetlus e liidetud ala l . TTJA teavitas 13. 03.2022 OÜ-d Hiiumaa Offshore Tuulepark oma 09.03.2023 otsusest. põhjendused Vaide esitajal on vaideõigus vastavalt haldusmenetluse seadusele ( REF _Ref132023534 \r \h \* MERGEFORMAT A ). Otsus tuleb kehtetuks tunnistada , kuna hoonestusloaga koormatava ala suurendamise eeldused on täitmata ( REF _Ref132023605 \r \h \* MERGEFORMAT B ), Otsuse tegemisel on oluliselt rikutud kaalutlusreegleid ( REF _Ref132023655 \r \h \* MERGEFORMAT C ) ning Otsus on jäetud sisuliselt põhjendamata ( REF _Ref132023733 \r \h \* MERGEFORMAT D ). OÜ -l Hiiumaa Offshore Tuulepark on v aide esitamise õigus Vastavalt HMS § 71 lõikele 1 võib vaide esitada isik, kes leiab, et haldusaktiga või haldusmenetluse käigus on rikutud tema õigusi või piiratud tema vabadusi. Otsus rikub vaide esitaja õigusi, kuna see takistab Hiiumaa Offshore Tuulepargi kavandatava tuulepargi arendamist. Riigikohus on analoogselt leidnud, et kui ühte maatükki soovib kasutusvaldusesse saada mitu isikut ja haldusorgan teeb teisele haldusorganile ettepaneku ühe eelistamiseks, on taoline menetlustoiming halduskohtus vaidlustatav, kuna taoline ettepanek võib rikkuda eelistuseta jäänud taotleja õigusi ja muutuda lõplikuks (RKHKo 3-3-1-39-10, p 22). Praeguses olukorras on TTJA langetanud otsuse selle kohta, et kaebaja ja Utilitas Wind OÜ taotlustest Saare-Liivi/Saare II alale tuleb eelistada Utilitas Wind OÜ taotlust. Otsuse tagajärjel on Utilitas Wind menetlus nimetatud alal algatatud, mis annab tulevikus eeldatavalt aluse keelduda kaebaja taotluse alusel menetluse algatamisest. EhS § 113 11 lõike 2 p 1 kohaselt keeldub TTJA hoonestusloa menetluse algatamisest, kui taotlusalusel veekogu piiritletud alal on juba algatatud menetlus mõne teise hoonestusloa andmiseks, mille alusel ehitatava ehitise olemust arvestades ei ole alale võimalik anda teist hoonestusluba. Kuna Otsuse ga on TTJA lugenud hoonestusloa menetluse algata t uks Utilitas Wind taotluse alusel, tekib TTJA-l alus keelduda Hiiumaa Offshore Tuulepargi taotluse alusel menetluse algatamisest. Nii Utilitas Wind kui Hiiumaa Offshore Tuulepark kavandavad samale alale mere tuulepar kide arendamist, mille samaaegne elluviimine ei ole võimalik. Isegi kui TTJA otsustab algatada hoonestusloa menetluse ka Hiiumaa Offshore Tuulepar k taotluse alusel, on selge, et kavandatud mahus meretuulepargi arendamine muutub vaide esitajale Otsuse tõttu võimatuks. Ühtlasi on vaide esitaja olnud menetlusse kaasatud menetlusosalisena ning esitanud Otsuse eelnõule vastuväited, mi da TTJA ei ole Otsuses ümber lükanud. TTJA on seega jätnud arvestamata vaide esitaja kui menetlusosalise seisukohtadega Otsuse andmisel. Riigikohus on rõhutanud, et avaliku ressursi kasutusse andmine peab toimuma menetluses, mis võimaldab võrdsetel alustel osaleda kõigil põhjendatud nõuetele vastavatel isikutel (RKHKo 3-3-1-59-05, p 17). Vaide esitaja leiab, et TTJA ei ole viinud menetlust läbi võrdsetel alustel (vt REF _Ref132023655 \r \h C ) , millest johtuvalt on rikutud vaide esitaja võimalusi osaleda Otsusega Utilitas Windi poolt taotletava suurendatud ala kasutusse andmise menetluses . Sellest tulenevalt on OÜ-l Hiiumaa Offshore Tuulepark Otsusele vai de esitamise õigus . A la suurendamise eeldused pole täidetud Otsuses on koormatava ala muutmisel tuginetud õigusliku alusena kuni 0 6 .05.2022 kehtinud veeseaduse ( VeeS ) § 222 lõikele 4, mille järgi „ H oonestusloa menetlemisel võib, tuginedes eelkõige uuringute ja keskkonnamõju hindamise tulemustele , avaliku veekogu koormatavat ala võrreldes hoonestusloa menetluse algatamise otsuses määratud koormatava alaga kuni 33 protsenti nihutada või suurendada “. Viidatud sõnastusest tuleneb, et koormatava ala suurendamise kaalumiseks peavad olema täidetud kaks eeldust: uuringute ja keskkonnamõju hindamise tulemused toetavad ala suurendamist ja ala suurendamist õigustavad asjaolud peavad ilmnema hoonestusloa menetlemisel. Otsuse puhul pole kumbki nendest eeldustest täidetud. Uuringute ja KMH tulemused ei õigusta a la suurendamis t VeeS § 222 lõike 4 aluseks oleva sätte seletuskirja kohaselt on sätte eesmärk „ hoonestusloa menetluse reegleid täpsustades tuua välja konkreetsed piirid, kui suures ulatuses võib teostatud uuringute ja keskkonnamõju hindamise tulemusel haldusorgan algses taotluses esitatud koormatavat ala muuta. / ... / Uuringute ja keskkonnamõju hindamise eesmärgiks on taotletava ala sobilikkuse hindamine, võimalike negatiivsete mõjude selgekstegemine ning reaalsete alternatiivide hindamine. Selle tulemusel võib selguda, et algselt taotletud ala ehitisega koormamiseks ei sobi ning sobilikum on hinnatud alternatiivne lahendus . “ Seega on seadusandja sätte kehtestamisel eeldanud, et alternatiivne lahendus, millega soovitakse algselt taotletavat ala muuta, peab olema hinnatud KMH menetluse j a muude uuringute raames. Alles siis, kui hoonestusloa menetluse käigus on veendutud taolise alternatiivse variandi sobivuses, on põhjendatud laiendada hoonestusloa menetlus vastavale alale. Otsusest ei ilmne, et Utilitas Windi hoonestusloa menetluse käigus oleks suurendatava ala suhtes hinnatud selle sobivust alternatiivse asukohana , võrreldes algselt taotletud alaga. TTJ A on Otsuses ala muutmist põhjendanud ainult sellega, et senise menetluse käigus läbiviidud uuringutest võib järeldada, et hoonestusloa menetluse algatamisel taotletud koormatava ala lõunapoolses osas ei ole võimalik tuulikuid püstitada (p unktid 42- 43) . Nimetatud argumendid võivad küll õigustad a algselt taotletud ala vähendamist, mi da VeeS § 222 lõige 4 ka võimaldab, sealjuures suuremas ulatuses kui 33 %, kuid mitte sellise vähendatud ala võrra ala nihutamist või suurendamist teiste alade arvelt. VeeS § 222 lõike 4 sõnastus ega seletuskiri ei toeta TTJA tõlgendust, mille järgi tuleks taotlejale kindlasti tagada algselt taotletud ala suurendamine sama või suurema ala ulatuses , kui algse ala puhul ilmnevad keskkonnaalased vms takistused meretuuleparkide arendamisel. Ka muudest riikliku ressursi jagamist reguleerivates õigusaktides (nt maapõueseadus ) puudub säte, mis annaks aluse taotlejale taotletust suurema maaeraldise või ressursi eraldamise võimaluse vaid seetõttu, et selle kasutamine on piiratud keskkondlikel vms kaalutlustel. See on ka mõistetav, kuna vastasel juhul oleks TTJA-l võimalik piiramatult laiendada algset ala külgnevatele aladele, kui uuringute käigus peaksid ilmnema asjaolud, mis takistavad või isegi välistavad meretuuleparkide rajamise taotletaval alal. See viib ühtlasi olukorrani, kus taotletavate alade ga piirnevatele aladele taotluse esitanud arendajad peavad pidevalt arvestama, et nende poolt taotletud aladele võib laieneda teise arendaja hoonestusloa menetlus. On ilmselge, et ala nihutamine või suurendamine teenib eelkõige konkreetse ettevõtja huve. Arvestades meretuuleparkide arendamisel põrkuvaid avalikke ja erahuve, ei saa TTJA aga piirduda pelgalt formaalse kontrolliga selle kohta, et taotlejal on ilmnenud takistus algselt taotletud alal ning automaatselt suurendada taotlusega koormatavat ala maksimaalse võimaliku ulatuseni teiste alade arvelt . Haldusorgan ei peaks algatama haldusmenetlusi, mille otstarbekuses haldusorganil puudub kindlus. Haldusmenetlus tuleb läbi viia eesmärgipäraselt ja efektiivselt, samuti võimalikult lihtsalt ja kiirelt (HMS) § 5 lg 2 . Nimetatud põhimõtetega ei ole kooskõlas TTJA käsitlus, et VeeS § 222 lõige 4 on mõeldud n-ö kompenseerima taotlejale alasid, mille kasutamine osutub hoonestusloa menetluse käigus takistatuks . Taotlejal puudub igasugune õigus pärane ootus, et tema taotlus rahuldatakse algselt soovitud ulatuses. Õiguslikult siduva haldusakti puudumisel ei saa isikul tekkida õiguspärast lootust kindla haldusmenetluse tulemuse suhtes (vt nt RKHKo 3-20-1083, p 19 ) . VeeS § 222 lõige 4 rakendub olukorras, kus uuringud võimaldavad järeldada, et ala, kuhu taotleja soovib koormatavat ala laiendada või nihutada, on taolise alternatiivse asukohana põhimõtteliselt sobilik. Otsusest ei nähtu, et sellist uuringut oleks läbiviidud. Seega pole VeeS § 222 lõi k e s 4 toodud esmane eeldus ala suurendamise ks täidetud, millest tulenevalt on Otsus õigusvastane. Otsuses väidetud asjaolud olid teada enne hoonestusloa menetlust Asjaolud, mis õigustavad ala suurendamist või nihutamist, peavad VeeS § 222 lõi k e 4 sõnastuse järgi ilmnema hoonestusloa menetluse jooksul. Seda seisukohta kinnitab ka algse sätte seletuskiri , mille kohaselt „ Uuringute ja keskkonnamõju hindamise eesmärgiks on taotletava ala sobilikkuse hindamine, võimalike negatiivsete mõjude selgekstegemine ning reaalsete alternatiivide hindamine. Selle tulemusel võib selguda, et algselt taotletud ala ehitisega koormamiseks ei sobi ning sobilikum on hinnatud alternatiivne lahendus .“ (seletuskirja lk 39 ). Samuti möönab seda ka TTJA ise, leides, et „ VeeS § 222 lõiget 4 saab rakendada vaid juhul, kui hoonestusloa menetlus on algatatud “ ( Otsuse p 36). TTJA on põhjendanud VeeS § 222 lõike 4 alusel Utilitas Wind algse ala suurendamist mh Roheplaan OÜ 22.06.2022 eksperthinnanguga ( Otsuse p 43) . Eksperthinnangu järgi on uuringud näidanud ja kinnitanud Saare-Liivi meretuulepargi lõunapoolse ala mittesobivust tuuleparkide arendamiseks (Otsuse p 43 ). Utilitas Wind poolt algselt taotletud ala lõunapoolse osa kattuvus lindude rändekoridoridega on avalikult teadaolev asjaolu, mis on tuvastatud juba enne Utilitas Windi algse taotluse esitamist 18.02.2021 ega saa seega olla aluseks koormatava ala nihutamiseks või suurendamiseks. Eesti merealade planeeringu menetluse raames läbiviidud 2019. aasta Eesti Ornitoloogiaühingu uuring „Lindude peatumisalade analüüs“ kaardistas nii linnustikule tundlikud alad kui linnustikust tulenevalt tuuleenergeetika tootmiseks kõige sobivamad alad. 2019. aasta uuringus tuvastati selgelt ka Kihnu saarest edelasse jäävad linnukoridorid (nt uuringu joonised 99-104), mis kattuvad Utilitas Wind poolt taotletava koormatava alaga. Samale järeldusele oli võimalik jõuda juba 2011. aastal Saare, Hiiu, Lääne ja Pärnu maakondade ühise tuuleenergeetika teemaplaneeringu raames koostatud Eesti Maaülikooli analüüsi põhjal. Selle 2011. aasta analüüsi joonistelt 7-8 on näha, et Utilitas Wind taotletava ala lõunaosa kattub lindude rändekoridoridega. Seega sai Utilitas Windi poolt TTJA-le 30.06.2022 esitatud uuringute kokkuvõte üksnes kinnitada juba üle 10 aasta tagasi koostatud töödes kindlakstehtud asjaolu, et algselt taotletava ala lõunaosa on linnustiku kaitse seisukohalt tundlik ala. Utilitas Wind võttis sellele alale hoonestusloa taotluse esitamisega teadliku riski, mis ei ole VeeS § 222 lõikes 4 toodud aluseks koormatava ala nihutamiseks või suurendamiseks. Nagu vaide esitaja selgitas punktis REF _Ref132025041 \r \h B.I , VeeS § 222 lõike 4 eesmärgiks ei ole kompenseerida taotlejale selliste alade väljajäämine, kui vastav risk esines juba taotluse esitamise hetkel. Seetõttu ei saa Utilitas Windi poolt linnustiku võimaliku mõjutamisega seotud asjaolu pidada VeeS § 222 lõikes 4 toodud aluseks koormatava ala nihutamiseks või suurendamiseks. Otsuse tegemisel on oluliselt rikutud kaalutlusreegleid VeeS § 222 lõike 4 alusel langetatav otsus ala suurendamise osas on kaalutlusotsus, mida tuleb vastavalt HMS § 4 lõikele 2 teostada kooskõlas volituse piiride, kaalutlusõiguse eesmärgi ning õiguse üldpõhimõtetega, arvestades olulisi asjaolusid ning kaaludes põhjendatud huve. Ka TTJA ise on Otsuses märkinud, et VeeS § 222 lõike 4 alusel „ peab TTJA kaaluma, kas ja millises ulatuses koormatavat ala muuta on võimalik ning käesoleval juhul tegema otsuse ala nihutamiseks või nihutama jätmiseks ja seda ka vastavalt põhjendama .“ (Otsuse p 36). Vastavalt Riigikohtu praktikale võib d iskretsioonivolituse mittetäielik kasutamine ja olulistele asjaoludele mittetuginev kaalumine kujutada endast sellist olulist diskretsiooniviga, mis on kaalutlusotsuse tühistamise aluseks (RKHKo 3-3-1-81-07, p 20) . Vaide esitaja hinnangul on TTJA Otsuse tegemisel eksinud HMS § 4 lõike s 2 sätestatud kaalutlusreeglite vastu, kuna TTJA pole Otsuses arvestanud, et (1) m ereala on olemuselt riigivara , mille kasutusse andmine peab olema läbipaistev ja suurendama riigi kasu , (2) hoonestusloa kui ainuõiguse andmi sel tuleb järgida võrdse kohtlemise põhimõtet ning (3) Utilitas Windi l puudub tegelik vajadus koormatavat ala suurendada. Järgnevalt käsitleb vaide esitaja nimetatud Otsuse puudusi üksikasjalikumalt. Otsus ei vasta riigivara kasutusse andmise põhimõtetele Eesti territoriaalmeri on avalik veekogu, mis kuulub riigile ega ole tsiviilkäibes (VeeS § 23 lg 1 p 2 ja lg 2). Tegemist on olulise ja piiratud (12.05.2022 kehtestatud Eesti mereala planeering näeb tuuleenergeetika arendamiseks ette vaid üksikud piirkonnad) riikliku ressursiga, mida ei tohi kasutusse anda kergekäeliselt. Ka TTJA ise on Otsuses tunnistanud merealade tähtsust riikliku ressursina, põhjendades Utilitas Windi algselt taotletud ala lõunapoolse osa välja jätmist sellega, et „ on ebamõistlik jätta sellele alale kehtima hoonestusloa menetluse algatamise otsus, mille kavandatav eesmärk on tuulepargi rajamine ning see oleks põhjendamatu riigi ressursi hõivamine “ (Otsuse p 43). Muuhulgas on merealade näol tegemist loodusvara ja loodusressursiga, mida tuleb kasutada säästlikult vastavalt PS §-le 5. Hoonestusloal on riigi jaoks selgelt ka rahaline väärtus, mida ilmestab nii hoonestusloa omaniku hoonestustasu maksmise kohustus (EhS § 113 21 ) kui ka asjaolu, et hoonestusloa andmine otsustatakse konkureerivate taotluste korral enampakkumise käigus, kusjuures ei tohi algpakkumine olla väiksem kui 15 000 eurot ruutkilomeetri kohta (EhS § 113 10 lg 2 p 1) . Eelnevast tulenevalt on hoonestusloa andmisel põhjendatud analoogia korras rakendada riigivara kasutusse andmist käsitlevaid põhimõtteid. Vastavalt RVS § 8 l õikele 4 peab riigivara valitseja, tehes riigivaraga mis tahes toiminguid või tehinguid, juhinduma põhimõttest suurendada kasu ja vältida kahju, mis riik võib neist toimingutest või tehingutest saada. Muuhulgas peab riigivara valitseja tegema riigivaraga tehinguid läbipaistvalt ja kontrollitavalt ( RVS § 8 lg 1 ). Otsusega on nende põhimõtete vastu eksitud. Vaide esitaja leiab, et õigusaktid näevad ette läbipaistva ja kontrollitava menetluse hoonestusloa menetluse algatamiseks ja andmiseks, mida TTJA pole aga kohaldanud. Merealade koormamiseks meretuuleparkidega tuleb läbi viia üksikasjalik hoonestusloa andmise menetlus, mille raames tuleb TTJA-l enne hoonestusloa menetluse algatamist avaldada hoonestusloa taotluse kohta teade Ametlikes Teadaannetes, vähemalt ühes üleriigilise levikuga päevalehes ja oma veebilehel ning võimaldada huvitatud isikutel esitada oma hoonestusloa taotlus sama avaliku veekogu osa ehitisega koormamiseks ( v.r. VeeS § 219 lõiked 3 ja 4). Sealjuures näeb Utilitas Windi taotlusele kohalduv regulatsioon ette, et samale alale esitatud konkureerivate hoonestuslubade taotluste seast algatatakse menetlus selle taotluse alusel, mis kõige enam vastab Eesti ühiskonna kui terviku sotsiaalsetele ja majanduslikele vajadustele, riigi strateegilistele arengukavadele ning piirkonna planeeringule ( v.r. VeeS § 219 lg 5). Piisavate kaalutluste puudumise korral tuleb taotluste esitajate vahel korraldada hoonestusloa menetluse algatamiseks konkursi kirjaliku enampakkumise alusel ( v.r. VeeS § 220 lg 2), kusjuures enampakkumise alghinnaks võib olla kuni 1 000 000 eurot ( v.r. VeeS § 220 lg 3 p 1). Ka EhSRS § 25 1 lõigetest 1 ja 2 tulenevalt tuleb alates 2017. aasta 25. maist kuni ehitusseadustiku 12. peatüki 3. jao jõustumiseni (st 07.05.2022) esitatud hoonestusloa taotluse kohta pärast 12. peatüki 3. jao jõustumist avaldada teade Ametlikes Teadaannetes, vähemalt ühes üleriigilise levikuga päevalehes ja TTJA veebilehel ning huvitatud isikul on õigus esitada ehitusseadustiku §-le 113 3 vastav täiendav hoonestusloa taotlus teate avaldamisest arvates 60 päeva jooksul. TTJA ei ole kirjeldatud menetlust rakendanud ega isegi kaalunud selle rakendamist , vaid võimaldanud Utilitas Windil laiendada taotletud koormatavat ala ilma, et TTJA oleks hinnanud, kas seda õigusta vad looduskaitselised, majanduslikud või muud riiklikud huvid. On ilmselge, et riik kaotab Otsuse tulemusel ka võimaluse teenida tulu, kuna TTJA on loobunud suurendatud ala osas konkursi korraldamisest. Eeltoodud põhjustel on Otsus vastuolus mereala kui riikliku ressursi kasutusse andmise põhimõtetega ja ühtlasi haldusmenetluse kaalutlusreeglitega. Otsus ei ole kooskõlas ainuõiguse andmise reeglitega Vaatamata sellele, et laiendatav ala kattub OÜ Hiiumaa Offshore Tuulepargi taotletava alaga, ei ole TTJA hinnanud Otsusega kaasnevat negatiivset mõju Hiiumaa Offshore Tuulepargi kavandatava Saare II tuulepargi arendusele ning püüdnud põrkuvaid huve ühildada. Nii Eesti kui Euroopa Liidu õigusest tuleneb riigile kohustus tagada ettevõtetele ligipääs olulisele ressursile võrdsetel ja läbipaistvatel alustel. Seda eriti m eretuuleparkide valdkon na puhul , mis on konkurentsitihe majanduse valdkon d, mis võib huvitada ka teisi EL liikmesriikides asuvaid ettevõtjaid . Märtsi seisuga on TTJA-le Eesti merealal esitatud 43 hoonestusloa taotlust, millest 36 on üleriigilise mereala planeeringu piirkonnas. Taotlusi on esitanud 17 erinevat arendajat. Hoonestusloa andmine on olemuselt samalaadne ainuõiguse andmise või kontsessioonilepingu sõlmimisega, kuna hoonestusloa andmine meretuulepargi arendamiseks välistab samale alale teiste arendajate poolt meretuuleparkide arendamise. Lisaks on tegemist eriõigusega kasutada teatud avalikku ressurssi ettevõtlustegevuseks. Euroopa Kohus on otsuses C 64/08 leidnud, et EÜ asutamislepingu artiklitest 43 ja 49 (Euroopa Liidu Toimimise Lepingu artiklid 49 ja 56) õigusest tulenev läbipaistvuskohustus „ paneb kohustuse tagada kõigile potentsiaalsetele pakkujatele adekvaatsel tasemel avalikustatus, mis võimaldab avada teenuste kontsessioonilepingu sõlmimise konkurentsile ning kontrollida kontsessiooni andmise erapooletust “ (C 64/08, p 50). Kontsessiooniga analoogsete tagajärgedega l ubade andmise menetlus peab olema läbipaistev olenemata sellest, milline on ettevõtja väljavalimise viis, sest selliste lubade andmise tagajärjed teistes liikmesriikides asuvatele ettevõtjatele, kes võivad olla sellest tegevusest huvitatud, on samasugused nagu teenuste kontsessioonilepingu tagajärjed (C 64/08, p 53). Erandid taolisest menetlusest peavad põhinema objektiivsetel, mittediskrimineerivatel ja varem teada olevatel kriteeriumidel, nii et ametiasutuste kaalutlusõiguse teostamine oleks piiritletud ja seda ei saaks meelevaldselt kasutada (C 64/08, p 55). Käesoleval juhul muudetakse pärast esialgse hoonestusloa andmist oluliselt meretuulepargi ala olemust, st sisuliselt leiab aset uue eriõiguse andmine. Selline menetlus peaks omakorda leidma aset rangelt kooskõlas läbipaistvuskohustusega ning viisil, mis tagab kõikidele huvitatud ettevõtjatele võr d se võimaluse esitada pakkumusi eriõiguse saamiseks. Riigikohus on märkinud, viidates Euroopa Kohtu praktikale, et Euroopa Liidu Toimimise Lepingu (ELTL) konkurentsi kaitseks kehtestatud sätted ei kaitse üksnes avalikke huve, vaid ka teiste turuosaliste huve, mida turgu valitseva seisundi kuritarvitamise ohu loomine selgelt riivab (RKHKo 3-3-1-26-16, p 43). Seega peab TTJA Utilitas Windi koormatava ala suurendamise või nihutamise taotluse lahendamisel hindama ka otsuse kooskõla Euroopa Liidu õigusega, sealhulgas hindama Hiiumaa Offshore Tuulepark ja teiste Utilitas Wind konkurentide õigustatud huvi vastaval merealal tuuleparkide arendamise vastu. Riigikohus on rõhutanud, et avaliku ressursi kasutusse andmine peab toimuma menetluses, mis võimaldab võrdsetel alustel osaleda kõigil põhjendatud nõuetele vastavatel isikutel (RKHKo 3-3-1-59-05, p 17). Sellest tulenevalt peab hoonestusloa menetlust reguleerivaid norme tõlgendama viisil, mis tagab suurema konkurentsi hoonestuslubade taotluste esitamiseks konkreetsele merealale. Otsuse tulemusena loetakse nihutatud ala ulatuses hoonestusloa menetlus algatatuks ilma, et TTJA oleks avaldanud avalikku teadet, võimaldanud esitada konkureerivaid taotlusi või viinud läbi VeeS § 219 lg-st 5 sätestatud põhimõtetest lähtuvat taotluste kaalumist või enampakkumist. Sellega antakse Utilitas Windile põhjendamatu eelis läbipaistmatu menetluse käigus , mis on vastuolus nii ELTL aluspõhimõtetega kui Riigikohtu praktikaga . Otsuses ei ole hinnatud Utilitas Windi poolt taotletud ala suurendamise vajadust meretuulepargi arendamise seisukohalt VeeS § 219 lõike 4 alusel koormatava ala suurendamisel või nihutamisel ei saa lähtuda üksnes koormatava ala pindalast, vaid ka ala kasutamise eesmärgist. Taoline lähenemine oleks kooskõlas merealade kui avaliku ressursi jaotamise põhimõtetega (vt käesoleva vaide p REF _Ref132023231 \r \h 39 jj ). Vastasel juhul oleks taotlejal võimalik taotleda alade nihutamist ja suurendamist aladele, mida ta tegelikult ei vaja, välistades samas sellise ala suhtes konkureerivate taotluste esitamise ja võrdlemise menetluse. Vaide esitaja jääb Otsuse eelnõule 20.02.2023 kirjaga esitatud vastuväidete juurde ning leiab, et Utilitas Windil puudub tegelik vajadus koormatava ala suurendamiseks meretuulepargi arendamiseks. Utilitas Wind on avalikult teatanud, et algselt koormatavale alale planeeritakse arenduse esimeses etapis püstitada „vastavalt põhivõrguettevõtte poolt väljastatud tehnilistele tingimustele, ligikaudu 80 tuulikut koguvõimsusega 1200 MW, mille iga-aastane eeldatav elektritoodang ületab 5 TWh.“ Taotlusele kohalduva kuni 07.05.2022 kehtinud elektrituruseaduse § 92 1 lõike 2 kohaselt tuli hoonestusloa taotlusele lisada põhivõrguettevõtja kooskõlastus põhivõrguga liitumise tehniliste tingimuste kohta. Põhivõrguettevõtja tehnilised tingimused seavad seega juba hoonestusloa taotluse esitamise ajal piirangud tuulikute arvule ja tuulepargi suurusele. Utilitas Wind saab tulenevalt põhivõrguettevõtja määratud tingimustest seega püstitada algselt koormatavale alale soovitud 80 tuulikut. Täiendavalt tuleb märkida, et Utilitas Wind taotletud alale, saab hinnanguliselt paigaldada koguni ca 252 tuulikut (vt lisa REF _Ref132123446 \r \h 1 ), mis tähendab, et linnustikuga seotud piirangutest vabaks jäävale algselt taotletud alale saab tegelikult ehitada suurema võimsusega tuulepargi, kui arendaja praegu on üldse kavandanud. Järelikult pole sisulist põhjendust ala nihutamiseks. Lisaks viitame, et 33 % moodustab 1200 MW-st tuulepargist 396 MW. Samas, Utilitas Wind taotles 30.06.2022 koormatava ala suurendamist, et rajada suurendatud alale 92 tuulikut nominaalvõimsusega kuni 20 MW ehk kavandades alale tuuleparki koguvõimsusega kuni 1840 MW. Olukorras, kus Utilitas Windil on võimalik rajada kavandatud kuni 1200 MW võimsusega tuulepark juba algselt koormatavale alale, ei ole eluliselt usutav, et Utilitas Windil oleks vajadus taotleda nii suures ulatuses (91,17 km 2 ) koormatava suurendamist või nihutamist. Samuti on äärmiselt ebatõenäoline, et põhivõrguettevõtja kooskõlastaks taolise tuulepargi rajamiseks vajalikud tehnilised tingimused. Võrdluseks, OÜ Hiiumaa Offshore Tuulepark on taotlenud samale alale 40 elektrituulikust koguvõimsusega kuni 600 MW, mida tuleb pidada realistlikuks hinnanguks. Seoses väidetega, justkui ei ole ala nihutamisel oluline tuulepargi võimsus, vastame ennetavalt, et kuivõrd ala suurendamise või nihutamise otsustamine otsustatakse kaalutlusõiguse alusel, tuleb selle teostamisel arvestada oluliste asjaolude ja põhjendatud huvidega (HMS § 4 lg 2) . Vaide esitaja põhiline argument on selles, et kuigi pindalaliselt võivad olla looduskaitselised piirangud teatud mereala hoonestamisele, siis tegelikult, arvestades Utilitas Windi projekti tehnilisi parameetreid, ei ole mingit põhjust, miks tal oleks sisuliselt vaja täiendavaid merealasid selleks, et realiseerida seda projekti, mille realiseerimiseks algselt taotlus esitati. Sisuliselt püüab Utilitas Wind lihtsalt reserveerida endale täiendavaid merealasid, et sellega sisuliselt välistada konkurentide võimalusi täiendavaid meretuuleparke rajada. Otsus on sisuliselt põhjendamata Vaatamata sellele, et Otsuse puhul on tegemist kaalutlusotsusega, mille puhul tuli arvestada mitme põrkuva avaliku ja erahuviga, puuduvad Otsuses peaaegu igasugused põhjendused, miks on TTJA otsustanud suurendada Utilitas Windi algselt taotletud ala seadusega maksimaalselt lubatud suuruses. Motiveerimise nõue on haldusmenetluse üldine nõue nii haldusaktide andmisel kui menetlustoimingute tegemisel , mis peab tagama põhiseaduse (PS) § ‑ s 15 sätestatud kaebeõiguse reaalse teostamise võimaluse (RKHKo 3-3-1-47-12, p 23) . Otsuse tekst koosneb suures osas senise menetluse kirjeldusest ja menetlusosaliste esitatud arvamuste refereerimisest , ilma et TTJA oleks selgelt kujundanud enda hinnangu menetlusosaliste arvamuste suhtes . Sellisel viisil kirjapandud otsus est jäävad teadmata TTJA põhimotiivid , mis võimaldaksid vaide esitajal kujundada oma vastuväited Otsuse aluseks olevatele kaalutlustele . Lisaks sellele, et TTJA on jätnud Otsuse põhjendamata , on TTJA piiranud ligipääsu Utilitas Windi taotlusele ja Otsuse aluseks olevatele uuringutele. Seega pole vaide esitajal olnud võimalik tutvuda haldusmenetluse oluliste dokumentidega ning kujundada nende suhtes oma seisukoht . Dokumentidele piisava juurdepääsu tagamata jätmine suurendab veelgi põhjendamiskohustuse rikkumise mõju. Eeltoodud põhjustel on Otsuses põhjenduste puudumine ja Otsuse olulisematele dokumentidele ligipääsu piiramine oluliselt rikkunud vaide esitaja võimalusi teostada menetluses oma HMS-st tulenevaid õigusi menetlusosalisena . MENETLUSLIKUD KÜSIMUSED HMS § 81 järgi võib vaiet lahendav haldusorgan haldusakti täitmise peatada, kui see on vajalik avaliku huvi, haldusakti adressaadi või kolmanda isiku õiguste kaitseks. Vaide esitaja taotleb vaidlustatud haldusakti täitmise peatamist vaidemenetluse ajaks. Esiteks, nagu on selgitatud eespool osas REF _Ref132023534 \r \h A , võib vaidlustatud Otsus tuua kaasa tagajärje, kus keeldutakse vaide esitaja hoonestusloa taotluse menetluse algatamisest põhjusel, et Otsuse tagajärjena on ala suhtes käimas hoonestusloa menetlus. Sellisel juhul peaks vaide esitaja eraldi vaidlustama ka sellise otsuse, mis e i ole mõistlik vaide esitaja seisukohalt. Kui Otsuse täitmine peatamisel on TTJA-l võimalik hoiduda ka muudest vaide esitajat kahjustavatest otsustest. Teiseks, Otsuse kehtivuse ajal võib Utilitas Wind alustada toiminguid ja tegevusi , eelkõige keskkonnamõju hindamine, mis võivad vaide rahuldamisel osutuda tarbetuteks ja tekitada kahjunõudeid riigi vastu. Avaliku huvi kaitseks on põhjendatud selliseid tagajärgi vältida ning vaidemenetluse perioodil säilitada status quo . Arvestades, et vaidemenetlus on olemuselt kiiresti läbiviidav menetlus, ei tekita Otsuse täitmise peatamine olulist kahju ka kolmandale isikule, kui vaie peaks jääma rahuldamata. V aide esitaja kinnitab, et v aieldavas asjas ei ole jõustunud kohtuotsust ega toimu kohtumenetlust. Lugupidamisega /digitaalselt allkirjastatud/ Martin Triipan v andeadvokaat Alan Paas advokaat Lisad: Ala plaan koos tuulikute indikatiivse paigutusega Volikiri (kuupäev digiallkirjas) nr TG-JUH-4/4 V O L I K I R I Väljaandmise kuupäev on digitaalselt allkirjastatud konteineris. OÜ Hiiumaa Offshore Tuulepark (edaspidi Selts ), registrikood 11328689 , asukoht Lelle tn 22, 11318 Tallinn, keda esindavad juhatuse liikmed Veiko Räim ja Innar Kaasik , volita b Ellex Raidla Advokaadibüroo OÜ (10344152) advokaate, sh Martin Triipani ja Alan Paasi, esindama Seltsi: vaide esitamisel Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti 09.03.2022 otsusele nr 1-7/23-063 ning vaide edasises menetluses . Selleks on volitatav volitatud Seltsi nimel alla kirjutama ja täitma kõik, mis on seotud käesoleva volikirjaga. Volikiri kehtib kuni selle tagasivõtmiseni, või kuni vaidemenetluse lõppemiseni . (allkirjastatud digitaalselt) Veiko Räim juhatuse liige (allkirjastatud digitaalselt) Innar Kaasik juhatuse liige Saatja: Alan Paas | Ellex <[email protected]> Saadetud: 12.04.2023 15:02 Adressaat: TTJA <[email protected]> Koopia: Martin Triipan | Ellex <[email protected]> Teema: Vaie Manused: image001.png; Vaie TTJA otsusele.asice Tere Edastame vaide Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti 09.03.2022 otsusele nr 1-7/23-063. Lugupidamisega Alan Paas Advokaat | Profile T. +372 52 35 400 Kaarli pst 1 / Roosikrantsi 2, EE-10119 Tallinn, Estonia Estonia • Latvia • Lithuania Ellex Raidla is part of Ellex - Baltic circle of legal excellence Tier 1 Law Firm in the Baltics | Law Firm of the Year - the Baltics 2020-2021 and Northern Europe 2022 by The Lawyer Follow us on LinkedIn and Facebook. This email was produced by law firms Ellex Raidla, Ellex Klavins or Ellex Valiūnas ir partneriai offices, authorised and regulated by each country‘s legislative acts. The standard terms applicable to our services are available for the specific office: Ellex Raidla, Ellex Klavins, Ellex Valiunas ir partneriai, and the privacy policy is available here. This email and its contents are confidential. If you are not the intended recipient of this email, please delete it and notify the sender.