Saatja: "Evely Ehrpas" <
[email protected]>
Saaja:
[email protected]
Teema: "Aidamehe, Hansu ja Vaela tee 59 detailplaneeringu" esitamine seisukoha saamiseks
Kuupäev: 2024-04-15 10:16
Tere!
Käesolevaga esitame Teile seisukoha saamiseks Kiili vallas Vaela külas
“Aidamehe, Hansu ja Vaela tee 59 detailplaneeringu” sademevee osa.
Kiirvool OÜ poolt on koostatud planeeringuala sademevee lahenduse
ekspertarvamus, mille käigus on ala sademevee juhtimise üheks lahenduseks
pakutud sademevee juhtimine riigitee 11 Tallinna ringtee äärsesse kraavi.
Palume Transpordiameti seisukohta ja/või lähtetingimusi ringtee äärsesse
kraavi juhtitava sademevee osas.
Lugupidamisega,
Evely Ehrpas
projektijuht - planeerija
<mailto:
[email protected]>
[email protected]
+372 566 755 98
Plannum OÜ
Tartu mnt 84a, 10112 Tallinn
N
PÕHIJOONIS W E
S
11 Tallinna ringtee 11115 Kurna-Tuhala tee
30401:001:1646 30401:003:0228
Transpordimaa 100% Transpordimaa 100%
a ringtee
11 Tallinn
aantee
1186
põhim
aantee
43.3
riigim
3 Va
43.1
elasi
11 Tallinna ringtee
lla ke
19
4 30401:001:2020
Transpordimaa 100% 31.4
rgliik
luste
11 Tallinna ringtee
2
e
30401:001:1950
Transpordimaa 100%
7
80
LT100 nd 50
m 80
itsevöö
5
19
tee ka
10 500 2 Vaela tee 59
tee
30401:001:2019 5
4
2 0
ka
304
Maatulundusmaa 100%
P-
itsev
Pindala: 16 912 m²
16 912 m²
0
R-
054
ö
riigim
önd
Peeter Suure merekindluse
92.4
Kergliiklustee T32
Kan
rooduvarjendi Kiili Betooni 30401:001:1702
30 m
gru
aan 80
kontorihoone taga asuv süvend Transpordimaa 100%
(nn katlavaan)
- Va
tee
tee
Vaela tee 55
kõrv
ela
kait
30501:001:0540
ker
alm
sev
Tootmismaa 100%
80ante
gliik
a
50 Pindala: 2764 m²
öön
luste
PRK0004911
d
e 11
30 m
e
506
Opm
ani
4
tee
Vaela tee 51
30401:001:1022
Elamumaa 100%
Vaela tee 57
Peeter Suure merekindluse ringtee 30501:001:0541
ääres olev rooduvarjendi süvend (nn Tootmismaa 100%
Tillupõllu katlavaan) Pindala: 9265 m²
30401:001:1949
Maatulundusmaa 100%
Vaela tee 53
Vaela tee 57a 30401:001:0195
30501:001:0542 Elamumaa 100%
Tootmismaa 100%
7
4
4
87
116
.1
Vaela tee 43
30401:001:2523
7
Hansu
Maatulundusmaa 100%
96
30401:001:0369
Maatulundusmaa 100% 18
Pindala: 5,00 ha
4
4 120
18
18
Aidamehe
30401:001:1166
Maatulundusmaa 100%
Pindala: 4,00 ha
1
ÄB,TL,TH,TK
20 50000 4
3 0
P-
86 792 m² R- 72
99
111
18
20
Peeter Suure merekindluse
jaovarjendi asukoht ning jaovarjend
Tootsi
900 m³ 30401:001:1165
Maatulundusmaa 100%
4
plan. jalakäijate juurdepääs
(persp. sõiduautode juurdepääs)
Magnoolia tee 11
30501:001:0334
3 Elamumaa 100%
LT100 Magnoolia tee T2
30501:001:0333
0 0 0 Transpordimaa 100%
0 0
P-
3243 m² R- HD
LEGEND
Vikmari planeeringuala piir
30401:001:0943
kinnistu piir
Elamumaa 100%
plan. krundi piir
Hansu kinnistu aadress
30401:001:0369 katastriüksuse tunnus
Maatulundusmaa 100% maakasutuse sihtotstarve
ol.olev naaberhoone
plan. hoone orient. asukoht
plan. hoonestusala
1 plan. krundi krundi pos. nr
SIHTOTSTARVE % DET.PLAN. LIIKIDES
KÕRGUS HOONEALUNE
HOONETE
MEETRITES PIND MAAPEAL
ARV KRUNDIL plan. krundi ehitusõigus
SUURIM HOONEALUNE
KORRUSELISUS PIND MAA-ALL
P- sõiduautode parkimiskohtade arv
KRUNDI SUURUS
R- veoautode parkimiskohtade arv
plan. juurdepääs krundile
ol.olev sõidutee
ol.olev kõnnitee
plan. tee ja parkla orient. asukoht
ol.olev veekogu
tee kaitsevöönd
plan. piirdeaed
plan. kõrghaljastusega puhverala orient.
asukoht ja laius
säiliv haljasala
puurkaev PRK0004911 ja selle san.
kaitsetsoon R= 50 m
Märkused:
1) joonisel näidatud hoonete, parklate, juurdepääsuteede ja kõrghaljastuse paiknemine on illustratiivne. Täpne lahendus
antakse ehitusprojekti koostamise käigus;
2) geodeetilise alusplaani koostas Geodeesia24 OÜ 01.02.2022, töö nr 5908-22. Alusplaani koordinaadid on esitatud
L-EST´97 ja kõrgused EH2000 Amsterdami süsteemis. Katastriüksuste piirid saadud Maa-ametist seisuga 01.02.2022.
Plannum OÜ Töö nimetus
[email protected] Vaela külas Hansu, Aidamehe ja
Tartu mnt 84a, 10112 Tallinn Vaela tee 59 detailplaneering
Asukoht Joonis
Põhijoonis
Kiili vald
Krundi kasutamise sihtotstarbe leppemärgid: Projektijuht-planeerija:
Töö koostamisest huvitatud iskik Mõõtkava
ÄB- kontori- ja büroohoone maa; M 1:1000
TL- laohoone maa; Evely Ehrpas GreenLadu Project 1 OÜ
TH- hulgikaubanduse maa;
Koordinaator:
TK- logistikakeskuse maa; Kuupäev Töö nr Joonise nr
LT- tee ja tänava maa. 22003824 3
Jaanus Aavik 15.04.2024
N
TEHNOVÕRKUDE KOONDPLAAN W E
S
11 Tallinna ringtee 11115 Kurna-Tuhala tee
30401:001:1646 30401:003:0228
Transpordimaa 100% Transpordimaa 100%
094K12
F52S70_K05
2
11 Tallinna ringtee
30401:001:2020
Transpordimaa 100%
2 liitumispunkt plan.
sidekanalisatsiooniga (Enefit-lahendus)
11 Tallinna ringtee
30401:001:1950
Transpordimaa 100% 2 liitumispunkt plan.
sidekanalisatsiooniga (Telia-lahendus)
LT100 nd 50 m
itsevöö
tee ka
10 500 2 Vaela tee 59
tee
30401:001:2019
2 0
kait
Maatulundusmaa 100%
P- Pindala: 16 912 m²
sevö
16 912 m² R-
önd
Kergliiklustee T32
30401:001:1702
30 m
Transpordimaa 100%
2
AJ 7960
tee
Vaela tee 55
kait
30501:001:0540
sevö
Tootmismaa 100%
Pindala: 2764 m²
önd
30 m
plan. 20 kV elektri maakaabelliin
olemasolevast alajaamast 7960:(Saue) plan. alajaamani
Vaela tee 51
30401:001:1022
Elamumaa 100%
Vaela tee 57
30501:001:0541
Tootmismaa 100%
Tillupõllu Pindala: 9265 m²
30401:001:1949
Maatulundusmaa 100%
Vaela tee 53
Vaela tee 57a 30401:001:0195
30501:001:0542 Elamumaa 100%
Tootmismaa 100%
LEGEND
planeeringuala piir
kinnistu piir
plan. krundi piir
Hansu kinnistu aadress
30401:001:0369 katastriüksuse tunnus
Maatulundusmaa 100% maakasutuse sihtotstarve
Vaela tee 43
30401:001:2523
Hansu
Maatulundusmaa 100%
30401:001:0369 ol.olev naaberhoone
Maatulundusmaa 100%
Pindala: 5,00 ha
plan. hoone orient. asukoht
Aidamehe plan. hoonestusala
30401:001:1166
Maatulundusmaa 100%
Pindala: 4,00 ha
1 1 plan. krundi krundi pos. nr
ÄB,TL,TH,TK SIHTOTSTARVE % DET.PLAN. LIIKIDES
KÕRGUS HOONEALUNE
20 50000 4 MEETRITES
SUURIM
PIND MAAPEAL
HOONEALUNE
HOONETE
ARV KRUNDIL plan. krundi ehitusõigus
3 0 KORRUSELISUS PIND MAA-ALL
P- sõiduautode parkimiskohtade arv
P- KRUNDI SUURUS
R- veoautode parkimiskohtade arv
86 792 m² R-
plan. juurdepääs krundile
ol.olev sõidutee
ol.olev kõnnitee
plan. tee ja parkla orient. asukoht
ol.olev veekogu
tee kaitsevöönd
plan. piirdeaed
plan. kõrghaljastusega puhverala orient.
asukoht ja laius
säiliv haljasala
puurkaev PRK0004911 ja selle san.
kaitsetsoon R= 50 m
Tootsi
plan. 20 kV elektri maakaabelliin
900 m³ 30401:001:1165
Maatulundusmaa 100% plan. 0,4 kV elektri maakaabelliin
plan. liitumis- ja/või jaotuskilp
plan. komplektalajaam
liitumispunkt plan. veetoruga
plan. veetoru
liitumispunkt plan. kanalisatsioonitoruga plan. kanalisatsioonitoru
Magnoolia tee 11
võimalik sademevee kanalisatsioonitoru
2 2 30501:001:0334
3 plan. kanalisatsioonitoru ühendus ol.oleva
reoveetoruga kaevus 400/315
Elamumaa 100%
plan. veetoru ühendus ol.oleva
HD ol.olev tuletõrje hüdrant
plan. sidekanalisatsioon
De110 veetorustikuga
võimaliku sademevee ühtlustusmahuti orient. asukoht
LT100 Magnoolia tee T2
30501:001:0333
0 0 0 Transpordimaa 100% plan. tehnovõrgu servituudi vajadusega ala
0 0 plan. tuletõrje veemahuti (325 m³) orient. asukoht
P- 256
3243 m² R- HD
Märkused:
Vikmari 1) joonisel näidatud hoonete, parklate, juurdepääsuteede ja kõrghaljastuse paiknemine on illustratiivne. Täpne lahendus
30401:001:0943 antakse ehitusprojekti koostamise käigus;
Elamumaa 100%
2) geodeetilise alusplaani koostas Geodeesia24 OÜ 01.02.2022, töö nr 5908-22. Alusplaani koordinaadid on esitatud
L-EST´97 ja kõrgused EH2000 Amsterdami süsteemis. Katastriüksuste piirid saadud Maa-ametist seisuga 01.02.2022.
Plannum OÜ Töö nimetus
[email protected] Vaela külas Hansu, Aidamehe ja
Tartu mnt 84a, 10112 Tallinn Vaela tee 59 detailplaneering
Asukoht Joonis
Tehnovõrkude koondplaan
Kiili vald
Projektijuht-planeerija:
Töö koostamisest huvitatud iskik Mõõtkava
M 1:1000
Evely Ehrpas GreenLadu Project 1 OÜ
Koordinaator:
Kuupäev Töö nr Joonise nr
22003824 4
Jaanus Aavik 15.04.2024
Vaela külas Hansu, Aidamehe ja Vaela tee 59
detailplaneering
Töö nr 22003824
Detailplaneeringu koostaja: Detailplaneeringu koostamise korraldaja:
Plannum OÜ Kiili Vallavalitsus
Registrikood: 16875924 Nabala tee 2a, Kiili alev
75401 Harjumaa
Planeerija/ projektijuht: Huvitatud isik:
Evely Ehrpas GreenLadu Project 1 OÜ
E-mail:
[email protected] Registrikood: 16389709
Koordinaator:
Jaanus Aavik
Tallinn, 2024
Vaela külas Hansu, Aidamehe ja Vaela tee 59 detailplaneering 2
SISUKORD
A- MENETLUSDOKUMENDID ....................................................................................................................................... 3
B- SELETUSKIRI ............................................................................................................................................................ 4
1. PLANEERINGU KOOSTAMISE ALUSED ..........................................................................................................................4
2. PLANEERINGU KOOSTAMISE EESMÄRK ....................................................................................................................... 4
3. OLEMASOLEV OLUKORD .............................................................................................................................................. 5
3.1 ASUKOHT ............................................................................................................................................................... 5
3.2 PLANEERINGUALA JA LÄHIPIIRKONNA OLEMASOLEVA OLUKORRA KIRJELDUS .................................................... 5
3.3 OLEMASOLEV TEHNOVARUSTUS JA KEHTIVAD PIIRANGUD ................................................................................. 6
4. VASTAVUS KEHTIVALE „KIILI VALLA ÜLDPLANEERINGULE“ ......................................................................................... 7
Kaubandus-, teenindus- ja büroohoonete maa (B): ................................................................................................................... 7
4.1 VASTAVUS KOOSTATAVALE „KIILI VALLA ÜLDPLANEERINGULE“ ..........................................................................8
Koostatava üldplaneeringu seletuskirja ptk 3.5.2 „Äri- ja tootmise maa-ala“: ...........................................................8
5. DETAILPLANEERINGUGA KAVANDATAV .................................................................................................................... 11
5.1 PLANEERITUD KRUNDID, EHITUSÕIGUS JA ARHITEKTUURI-TINGIMUSED .......................................................... 11
Planeeringulahendusega nähakse e e Aidamehe, Hansu ja Vaela tee 59 katastriüksuste piiri, suuruse ja
sihtotstarbe muutmine. Planeeringuga on e e nähtud ka Vaela tee 55 (30501:001:0540) katastriüksuse piiri
muutus, mis on ngitud 11506 Opmani teelt uue mahasõidu ruumivajadusest. Vaela tee 55 katastriüksusest
lõigatakse ära 37 m² suurune tükk, mis liidetakse plan. krundiga pos 2. Sama pindalaga tükk lõigatakse ära Vaela
tee 59 katastriüksuse lõunaosast ning see liidetakse Vaela tee 55-ga, niimoodi ei muutu Vaela tee 55
katastriüksuse pindala. Krundipiiri muutus on kooskõlastatud Vaela tee 55 katastriüksuse omanikuga. ............... 11
5.2 HALJASTUS, HEAKORD, PIIRDED .......................................................................................................................... 12
5.3 TEED JA LIIKLUSLAHENDUS ................................................................................................................................. 13
Aju ne juurdepääs planeeringualale on kavandatud mahasõiduga olemasolevalt riigimaantee kõrvalmaanteelt
11506 Opmani tee (Vaela tee). 11506 Opmani tee ööpäeva keskmine liiklussagedus 2023.aasta loenduse andmete
alusel on 844 sõidukit, millest sõidu- ja pakiautod moodustasid 97% (814), veoautod ja autobussid 2% (19),
autorongid 1% (11). .................................................................................................................................................. 13
5.4 TULETÕRJE VEEVARUSTUS JA TULEOHUTUSE TAGAMINE .................................................................................. 15
5.5 MÜRAHINNANG .................................................................................................................................................. 15
6. TEHNOVÕRGUD ......................................................................................................................................................... 17
6.1 VEEVARUSTUS ..................................................................................................................................................... 17
6.2 KANALISATSIOONIVARUSTUS .............................................................................................................................. 18
6.3 SADEMEVEEVARUSTUS, VERTIKAALPLANEERIMINE ........................................................................................... 19
6.4 ELEKTRIVARUSTUS .............................................................................................................................................. 22
6.5 SIDEVARUSTUS .................................................................................................................................................... 22
6.6 SOOJAVARUSTUS ................................................................................................................................................. 23
6.7 KURITEGEVUSE RISKE VÄHENDAVAD MEETMED ................................................................................................ 24
6.8 KESKKONNATINGIMUSED ................................................................................................................................... 24
6.8.1 Jäätmed ..................................................................................................................................................... 25
6.8.2 Põhjavesi ................................................................................................................................................... 25
7. DETAILPANEERINGU RAKENDAMISE VÕIMALUSED JA PLANEERINGU ELLUVIIMISEST TULENEVATE VÕIMALIKE
KAHJUDE HÜVITAJA ....................................................................................................................................................... 25
C- LISAD ..................................................................................................................................................................... 27
D- JOONISED ............................................................................................................................................................. 28
Plannum OÜ
Registrikood: 16875924 www.plannum.ee
[email protected]
Vaela külas Hansu, Aidamehe ja Vaela tee 59 detailplaneering 3
A- MENETLUSDOKUMENDID
1. Detailplaneeringu algatamise taotlus, 19.12.2022;
2. Kiili Vallavalitsuse 05.07.2023 kiri nr 9-10.6/1019 Muinsuskaitseametile;
3. Kiili Vallavalitsuse 05.07.2023 kiri nr 9-10.6/1020 Põllumajandus- ja Toiduametile;
4. Kiili Vallavalitsuse 05.07.2023 kiri nr 9-10.6/1021 Terviseametile;
5. Kiili Vallavalitsuse 05.07.2023 kiri nr 9-10.6/1022 Keskkonnaametile;
6. Kiili Vallavalitsuse 05.07.2023 kiri nr 9-10.6/1023 Transpordiametile;
7. Põllumajandus- ja Toiduameti 20.07.2023 kiri nr 6.2-2/32770;
8. Transpordiameti 28.07.2023 kiri nr 7.2-2/23/1183-3;
9. Terviseameti 01.08.2023 kiri nr 9.3-1/23/4438-2;
10. Keskkonnaameti 02.08.2023 kiri nr 6-2/23/13957-2;
11. Haldusleping nr 8-15/234-23, 18.12.2023;
12. Kiili Vallavalitsuse 16.01.2024 korraldus nr 18 „Vaela külas Hansu, Aidamehe ja Vaela tee 59
detailplaneeringu koostamise algatamine“ ja lähteseisukohad detailplaneeringu koostamiseks;
13. Põllumajandus- ja Toiduameti 14.02.2024 kiri nr 6.2-6/1546-1 „Kiili vallas Vaela külas Hansu, Aidamehe
ja Vaela tee 59 detailplaneeringust“;
14. Transpordiameti 14.02.2024 kiri nr 7.2-2/24/844-2 „Seisukohtade väljastamine Kiili vald Vaela küla
Hansu, Aidamehe ja Vaela tee 59 detailplaneeringu koostamiseks“;
15. Rae Vallavalitsuse 19.02.2024 kiri nr 6-1/314-1 Kiili Vallavalitsusele;
16. Reinmaa ja Partnerid 21.02.2024 vaie;
17. Kiili Vallavalitsuse 12.03.2024 vastuskiri nr 85 vaidele.
Plannum OÜ
Registrikood: 16875924 www.plannum.ee
[email protected]
Vaela külas Hansu, Aidamehe ja Vaela tee 59 detailplaneering 4
B- SELETUSKIRI
1. PLANEERINGU KOOSTAMISE ALUSED
Planeeringu koostamise alused on:
„Planeerimisseadus“, jõustumine 01.07.2015;
Kiili Vallavalitsuse 16.01.2024 korraldus nr 18 „Vaela külas Hansu, Aidamehe ja Vaela tee 59
detailplaneeringu koostamise algatamine“ ja lähteseisukohad detailplaneeringu koostamiseks;;
Kiili Vallavolikogu 16.05.2013 otsusega nr 26 kehtestatud „Kiili valla üldplaneering“;
Kiili Vallavolikogu 19.04.2018 otsusega nr 10 algatatud „Kiili valla üldplaneering“;
Kiili Vallavolikogu 19.04.2012 määrus nr 5 „Kiili valla jäätmehoolduseeskiri“;
Riigihalduse ministri 17.10.2019 määrus nr 50 „Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad
nõuded“;
Siseministri 30.03.2017.a määrus nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja nõuded tuletõrje
veevarustusele“;
Siseministri määrus 18.02.2021 nr 10 „Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise, korrashoiu,
tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord“;
„Tuleohutuse seadus“, vastu võetud 05.05.2010;
„Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“, siseministri 30.03.2017 määrus nr 17;
„Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded,
tingimused ja kord“, siseministri 18.02.2021 määrus nr 10;
Eesti Standard EVS 812-6:2012+A1:2013 „Ehitiste tuleohutus Osa 6: Tuletõrje veevarustus“;
Eesti Standard EVS 809-1:2002 „Kuritegevuse ennetamine. Linnaplaneerimine ja arhitektuur. Osa 1:
Linnaplaneerimine“;
Eesti Standard EVS 843:2016 „Linnatänavad“;
Transpordiameti 11.03.2022 otsusega nr 1.1-7/22/64 kinnitatud juhend „Ristmike vahekauguste ja
nähtavusalade määramine“;
Transpordiameti juhend MA 2018-015 „ Nõuded tehnovõrkude ja -rajatiste teemaale kavandamisel“;
Geodeetiline alusplaan täpsusastmega 1:500, koostas 16.02.2022 Geodeesia24 OÜ, töö nr 5908-22.
Alusplaani koordinaadid on esitatud L-EST´97 ja kõrgused EH2000 süsteemis;
Teised Eesti Vabariigis kehtivad käesolevale detailplaneeringule kohalduvad õigusaktid,
projekteerimisnormid.
2. PLANEERINGU KOOSTAMISE EESMÄRK
Käesoleva detailplaneeringu eesmärgiks on Vaela külas Hansu (30401:001:0369), Aidamehe
(30401:001:1166) ja Vaela tee 59 (30401:001:2019) katastriüksuste jagamine ja moodustatud kruntidele
ehitusõiguse ja hoonestustingimuste määramine. Detailplaneeringuga lahendatakse kruntide varustamine
tehnovõrkudega ning antakse maa-ala haljastuse ja liikluskorralduse põhimõtteline lahendus.
Tabel 1. Planeeringuala moodustavad
Katastriüksuse nimi Katastriüksuse tunnus Maakasutuse sihtotstarve Pindala
Hansu 30401:001:0369 Maatulundusmaa 100% 5 ha
Aidamehe 30401:001:1166 Maatulundusmaa 100% 4 ha
Vaela tee 59 30401:001:2019 Maatulundusmaa 100% 16 912 m²
Planeeringuala ei ole seotud ühegi kehtiva detailplaneeringuga, mis seaks piiranguid lahenduse koostamisele.
Plannum OÜ
Registrikood: 16875924 www.plannum.ee
[email protected]
Vaela külas Hansu, Aidamehe ja Vaela tee 59 detailplaneering 5
Planeering koosneb planeerimise tulemusena valminud seletuskirjast ja joonistest, mis täiendavad üksteist ja
moodustavad ühtse terviku.
3. OLEMASOLEV OLUKORD
3.1 ASUKOHT
Planeeringuala asub Harjumaal Kiili vallas Vaela külas. Planeeritav ala piirneb põhjast riigimaantee
kõrvalmaanteega 11 Tallinna ringtee ja idast riigimaantee kõrvalmaanteega 11506 Opmani tee. Läänest
piirneb planeeringuala põllumaadega, lõunast põllumaaga Aidamehe katastriüksuse ulatuses ja 02.01.2018
kehtestatud „Mardi detailplaneeringu“ alusel kavandatud elamumaa kruntidega Hansu katastriüksuse
ulatuses, vt Skeem 1.
Planeeringuala pindala on ca 10,7 ha.
Skeem 1. Maa-ameti väljavõte. Planeeringuala on markeeritud punase piirjoonega.
Olemasolev olukord on kajastatud joonisel 2- „Tugiplaan“.
3.2 PLANEERINGUALA JA LÄHIPIIRKONNA OLEMASOLEVA
OLUKORRA KIRJELDUS
Planeeringuala hõlmab Hansu, Aidamehe ja Vaela tee 59 katastriüksuseid. Aidamehe katastriüksuse
läänepoolne osa jääb 4109450020100 Saire maaparandusehitise reguleeriva võrgu alale.
Aidamehe katastriüksuse maakasutuse sihtotstarve on maatulundusmaa, kõlvikuline koosseis Maa-ameti
andmetel on: haritav maa 3,95 ha, muu maa 0,05 ha.
Plannum OÜ
Registrikood: 16875924 www.plannum.ee
[email protected]
Vaela külas Hansu, Aidamehe ja Vaela tee 59 detailplaneering 6
Hansu katastriüksuse maakasutuse sihtotstarve on samuti maatulundusmaa, kõlvikuline koosseis Maa-ameti
andmetel on: haritav maa 4,79 ha, muu maa 0,05 ha, metsamaa 0,16 ha.
Vaela tee 59 katastriüksuse maakasutuse sihtotstarve on samuti maatulundusmaa, kõlvikuline koosseis Maa-
ameti andmetel on: haritav maa 4957 m², muu maa 3665 m², metsamaa 535 m², looduslik rohumaa 7627 m²,
õuemaa 108 m².
Planeeringualas olevad katastriüksused on hoonestamata.
Maapind planeeringualal on tasane, langedes maantee suunas, absoluutkõrgused jäävad vahemikku 47,01 m
Aidamehe katastriüksuse loodenurgas kuni 52,84 m Vaela tee 59 katastriüksuse lõunaosas.
Planeeringualasse jäävast Vaela tee 59 katastriüksusest lõunasse jäävad olemasolevad tootmismaad- Vaela
tee 57 (30501:001:0606) aadressil tegutseb OÜ Kiili Betoon, mis tegeleb betoonist valmistatud aia- ja
linnadisaini väikeelementide, infrastruktuuri- ja ehitusdetailide tootmisega. Samal aadressil tegutseb ka
treilerirent. Vaela tee 57a katastriüksusel asub samuti tootmishoone.
Planeeritavatest äri- ja tootmishoonetest ca 150 m kaugusele itta riigimaantee kõrvalmaantee 11506 Opmani
tee äärde jäävad enamasti 2-korruseliste üksikelamute ja neid teenindavate abihoonetega hoonestatud
elamumaa krundid, alast lõunasse jäävad kehtestatud „Mardi detailplaneeringu“ alusel kavandatud elamumaa
krundid, mis tänaseks on osaliselt hoonestatud. Planeeringualast ca 130 m kaugusele edelasse jääb
olemasolev Pikkaru, Pikavälja ja Opmani tee äärsed üksik-, kaksik- ja ridaelamutega hoonestatud
elamukrundid, nendest põhjapoole jäävad haritavad põllumaad.
Riigimaantee kõrvalmaantee 11 Tallinna ringtee aasta keskmine ööpäevane liiklussagedus planeeringualaga
piirnevas lõigus km 15,104 kuni km 18,707 on 2023. aasta loenduse andmete alusel 22 530 sõidukit, millest
sõidu- ja pakiautod moodustasid 85% ehk 18 951 sõidukit, veoautod ja autobussid 5% ehk 1199 sõidukit ning
autorongid 10% ehk 2380 sõidukit. Kiirusepiirang planeeringualaga piirnevas lõigus on mõlemal sõidusuunal
suvisel perioodil 110 km/h, talvisel 90 km/h.
Riigimaantee kõrvalmaantee 11506 Opmani tee ööpäeva keskmine liiklussagedus 2023.aasta loenduse
andmete alusel on 844 sõidukit, millest sõidu- ja pakiautod olid 97% (814), veoautod ja autobussid 2% (19),
autorongid 1% (11). Kiirusepiirang planeeringualaga piirnevas lõigus on mõlemal sõidusuunal 50 km/h.
Piirkonna teed on kõvakattega ja avaliku kasutusega.
Lähimad bussipeatused jäävad planeeringualast ca 500 m kaugusele itta riigimaantee kõrvalmaantee 11502
Kurna tee äärde, peatused „Kurna tee“.
3.3 OLEMASOLEV TEHNOVARUSTUS JA KEHTIVAD PIIRANGUD
Planeeringualale ulatuvad või sellel asuvad järgmised seadustest tulenevad piirangud:
Vaela tee 57 (30501:001:0541) katastriüksusel asuva puurkaevu PRK0004911 sanitaarkaitseala
raadiusega 50 m;
Naaberkatastriüksusel asuva olemasoleva elektri maakaabelliini kaitsevöönd koridoris laiusega 2 m;
Naaberkatastriüksusel asuva olemasoleva sidekaabli kaitsevöönd koridoris laiusega 2 m;
Avalikult kasutatava tee kaitsevöönd: riigimaantee põhimaantee 11 Tallinna ringtee osas 50 m laiune ala
sõidutee äärmise rea välisservast mõõdetuna, riigimaantee kõrvalmaantee 11506 Opmani tee osas 30 m
laiune ala sõidutee äärmise rea välisservast mõõdetuna;
Maaparandusehitise reguleeriv võrk 4109450020100 Saire (ehitamise aasta 1982).
Plannum OÜ
Registrikood: 16875924 www.plannum.ee
[email protected]
Vaela külas Hansu, Aidamehe ja Vaela tee 59 detailplaneering 7
4. VASTAVUS KEHTIVALE „KIILI VALLA ÜLDPLANEERINGULE“
Planeeringuala asub kehtiva „Kiili valla üldplaneeringu“ (kehtestatud Kiili Vallavolikogu 16.05.2013 otsusega
nr 26) kohaselt tootmismaal, mille kõrvalotstarbeks on määratud kaubandus-, teenindus- ja büroohoonete maa
(vt Skeem 1), Hansu katastriüksuse lõunaosa jääb vähesel määral võimalikule EV- väikeelamumaa
arengualale.
Üldplaneeringu seletuskirja ptk 2.2.4.3 „Planeeritav maakasutus“, tootmismaa (T):
Maakasutuse juhtotstarve on tootmishoonete maa (T). Lubatud on maakastuse kõrvalotstarve – ärimaa (Ä)
– juhul, kui krundil on lahendatud sellega seotud parkimisvajadused.
Tootmistehnoloogia korraldada selliselt, et tootmismaa piiril jääks saastetaseme piirväärtus allapoole
lubatud määra. Perspektiivis muuta kõigi vallas paiknevate tootmisettevõtete tehnoloogia keskkonda
mittehäirivaks.
Tootmisettevõtte territooriumist tuleb 20% haljastada. Haljastusest 60% arvestada kõrghaljastusena.
Kaubandus-, teenindus- ja büroohoonete maa (B):
Maakasutuse juhtotstarve on kaubandus-, teenindus- ja büroohoonete maa (B).
Äriga seotud parkimisvajadused tuleb lahendada oma krundi piirides või ühisparklatena.
Ärihoonete ümbrused kujundada heakorrastatud haljasalaks.
Kuna valla arengu huvides pole otstarbekas haljastusega alasid kinni ehitada ärihoonetega, määrata
sellistele aladele täpsustatud juhtotstarve haljastatud kaubandus-, teenindus- ja büroohoonete maa (BH).
Haljastatud ja elanikele avalikus kasutuses vajalikel puhkeväärtuslikel aladel on võimalik vastavalt
detailsemale krundi plaanile lubada puhkemajandust teenindavaid ehitisi (sh väike- ja ajutisi ehitisi), mis
kuuluvad antud üldplaneeringu põhimõtete järgi büroo-, teenindus ja ärihoonete maa alla.
Juba haljastatud aladel ehitamiseks kehtestatakse eritingimused: nt 20% krundist on ehitusala, 80%
hoonete juurde kuuluv haljastatud ala hoonet ümbritseva haljasalana.
Skeem 1. Väljavõte kehtivast „Kiili valla üldplaneeringust“. Planeeringuala on tähistatud punase kontuuriga.
Plannum OÜ
Registrikood: 16875924 www.plannum.ee
[email protected]
Vaela külas Hansu, Aidamehe ja Vaela tee 59 detailplaneering 8
Hansu katastriüksuse lõunaosa on kehtiva üldplaneeringuga määratud võimalikuks EV- väikeelamu
arendusalaks. Käesoleva detailplaneeringuga on Hansu katastriüksuse lõunaosast kavandatud 20 m laiune
plan. transpordimaa krunt, mis on ette nähtud perspektiivse kogujamaantee aluseks maaks, lisaks on Hansu
katastriüksuse lõunaossa kavandatud äri- ja tootmismaa. Arvestades üldplaneeringu täpsusastet, selle
kehtestamise aega, s.o 2013.a, ja et planeeringuala lõunaosas hakkab tulevikus kulgema uus kogujamaantee,
ei ole antud alale väikeelamute rajamine enam mõistlik. Planeeringuga üldplaneeringu kohase äri- ja
tootmismaa laiendamine Hansu katastriüksuse lõunaosas ei ole üldplaneeringu juhtotstarbe ulatuslik
muutmine.
Planeeritava ala näol on tegemist maateede-äärse alaga, kus lähiümbruses asuvad kinnistud on juba suures
ulatuses äri ja/või tootmismaa juhtfunktsiooniga. Arvestades planeeritava ala lähiümbruse olemasolevat
maakasutust ja juba eksisteerivaid mõjusid, sobib planeeritav ala hoonestamiseks. Planeeritava ala
lähiümbrus on juba mõjutatud riigimaantee lähedusest ja piirkonnas eksisteerivast äritegevusest ning neist
tulenevast liikluskoormusest ja visuaalsest mõjust, valgusreostusest, saasteainetest ja mürast.
Detailplaneeringu elluviimine ei suurenda neid mõjusid määral, mida saaks planeeritava ala paiknemist
arvestades pidada eelduslikult oluliseks.
Eelnevale tuginevalt on käesolev detailplaneering kehtiva üldplaneeringu kohane.
4.1 VASTAVUS KOOSTATAVALE „KIILI VALLA ÜLDPLANEERINGULE“
Planeeringuala jääb koostatava „Kiili valla üldplaneeringu“ (algatatud Kiili Vallavolikogu 19.04.2018 otsusega
nr 10) järgi hajaasustusalal olevale tootmise maa-alale, Hansu katastriüksuse lõunaosas osaliselt ka
arendusalade II etappi jäävale puhke ja looduslikule maa-alale, vt Skeem 2.
Koostatava üldplaneeringu seletuskirja ptk 3.5.2 „Äri- ja tootmise maa-ala“:
Tootmise maa-alal on lubatud erinevad tootmis-, laohooned, hoidlad, põllu-, metsa-, jahi- ja
kalamajandushooned ning neid teenindavad ehitised.
Skeem 2. Väljavõte koostatavast „Kiili valla üldplaneeringust“. Planeeringuala on tähistatud punase
kontuuriga.
Plannum OÜ
Registrikood: 16875924 www.plannum.ee
[email protected]
Vaela külas Hansu, Aidamehe ja Vaela tee 59 detailplaneering 9
Koostatava üldplaneeringuga määratud Planeeringu vastavus üldplaneeringu
tingimused tingimustele
Eelisjärjekorras arendada välja olemasolevad ja Tingimusega on planeeringus arvestatud-
üldplaneeringuga kavandatud äri- ja planeeringuga on äri- ja tootmishooned kavandatud
tootmismaad. Eelistada olemasolevate alade üldplaneeringukohasele tootmise maa-alale.
laiendamist täiesti uute alade hõivamise asemel.
Olulist ruumilist mõju põhjustav äri- ja tootmismaa Tingimusega on planeeringus arvestatud-
planeerida väljapoole tihedama asustusega planeeritavad äri- ja tootmishooned on kavandatud
piirkondi ning tundlikest aladest piisavasse olemasolevast Opmani tänava äärsest
kaugusesse. Elamute, ühiskondlike hoonete elamurajoonist ca 190 m kaugusele, Magnoolia
alade ja puhkealade vahetusse lähedusse on tänava äärsest elurajoonist ca 50 m kaugusele.
soovitav lubada vaid selliseid tootmistegevusi Planeeringuga on antud võimalus keskkonda
(uusi või olemasolevate laiendusi), millega mittehäiriva tootmise rajamiseks. Planeeringuala
kaasnevad häiringud inimeste tervisele ja lõunakülge on kavandatud 20 m laiune
heaolule on väheolulised. Olemasolevate kõrghaljastatud puhver või müratõkkesein vms
tootmisalade kõrvale ei ole soovitav lubada uute võimalike häiringute tõkestamiseks.
elamute, puhkealade või teatud otstarbega
ühiskondlike hoonete (lasteasutused, koolid,
tervishoiu- ja hooldekandeasutused) rajamist, kui
ilmneb, et tootmisest tulenevalt ei suudeta tagada
nendel aladel nõuetekohast välisõhu kvaliteeti (sh
mürataset). Keskkonnahäiringuid põhjustavate
tegevuste lubamise otsuse tegemisel on oluline
roll kohaliku omavalitsuse kaalutlusotsusel, et
tagada tasakaal erinevate huvide ja õiguste
vahel.
Tundlike alade eraldamiseks ja kaitseks müra, Tingimusega on planeeringus arvestatud-
planeeringuala lõunakülge on kavandatud 20 m
tolmu, reostuse vms eest, on vajalik kavandada
laiune kõrghaljastatud puhver võimalike häiringute
piisava laiusega kõrghaljastatud puhvervöönd või
tõkestamiseks. Arvestades planeeritavat ala
rajada häiringu levikut takistav piire. Kaitsev piire
või puhverala rajada eelkõige häiringut ümbritseva ala kasutust, ei too detailplaneeringu
elluviimine (s.h planeeritavate ehitiste ehitamine ja
põhjustava objekti territooriumile, va juhul kui
müratundliku objektide kavandamine piirkonda nende hilisem kasutamine) kaasa olulisi mõjusid,
kuivõrd piirkond on juba mõjutatud riigimaantee
toimub pärast häiringut tekitava objekti rajamist.
lähedusest ja piirkonnas asuvatest äri- ja
tootmispindadest. Detailplaneeringu elluviimisega
kaasnevad mõjud (äri- ja tootmistegevusest ja
sellega seonduvast liikluskoormusest tingitud
visuaalne mõju, valgus, saaste ja müra) ei suurene
määral, mida saab planeeritava ala paiknemist
riigimaantee ääres ning äri- ja tootmismaa
piirkonnas arvestades pidada oluliseks.
Tootmis- või äritegevusega seotud veokite vm Tingimusega on planeeringus arvestatud-
raskeliikluse regulaarne liikumine kavandada planeeringuala liiklus on kavandatud ajutise
võimalusel tundlikest aladest mööda ilma neid lahendusena mahasõiduga olemasolevalt
läbimata. riigimaantee kõrvalmaanteelt 11506 Opmani tee
(Vaela tee). Peale perspektiivse kogujamaantee
(Teedeprojekt OÜ töö nr T02022) valmimist on
juurdepääs planeeringualale ette nähtud
lõunasuunalt mahasõiduga uuelt kogujamaanteelt.
11506 Opmani tee ööpäeva keskmine
Plannum OÜ
Registrikood: 16875924 www.plannum.ee
[email protected]
Vaela külas Hansu, Aidamehe ja Vaela tee 59 detailplaneering 10
liiklussagedus 2023.aasta loenduse andmete alusel
on 844 sõidukit, millest sõidu- ja pakiautod olid 97%
(814), veoautod ja autobussid 2% (19), autorongid
1% (11).
Üldjuhul tuleb juurdepääsud kavandada Tingimus on lisatud käesoleva planeeringu
avalikena ja universaalse disaini põhimõttest seletuskirja ptk 5.3.
lähtuvad, teede projekteerimisel arvestada jalg- ja
jalgrattateede vajadusega, kui kavandatav äri- või
tootmishoone kasutusotstarve seda eeldab.
Kavandada läbimõeldud, mugav ja universaalse Tingimusega on planeeringus arvestatud-
disaini põhimõttest lähtuv parkimislahendus planeeringus on kavandatavate hoonete
erinevatele liikumisvahenditele (sõiduauto, parkimiskohtade arvutusel võetud aluseks Eesti
kaubaauto, jalgratas jm) ja liikumisvõimalustega Standard EVS EVS 843:2016 „Linnatänavad“,
inimestele vastavalt arendatava ala täpsemale tegelik parkimiskohtade arv sõltub kavandatavatest
kasutusele ning kehtivatele parkimisnormidele. hoonetest ja neis töötavatest inimeste arvust ning
Eelistada keskkonnasõbralikke liikumisviise tegelikust parkimiskohtade vajadusest. Muud
toetavaid lahendusi. tingimused on kirjas ptk 5.3.
Kui ala kuulub ühisveevarustuse ja - Tingimusega on planeeringus arvestatud-
kanalisatsiooni piirkonda ning vastav taristu on planeeringuala vee- ja kanalisatsioonilahendus on
välja ehitatud, siis on üldjuhul sellega liitumine ette nähtud ühendada Magnoolia tänaval asuvate
kohustuslik. olemasolevate vee- ja kanalisatsioonitorudega.
Suure reostuskoormusega või spetsiifiliste Tingimusega on planeeringus arvestatud-
reoainete emissiooniga ettevõtete puhul tuleb planeeringuga ei ole kavandatud tegevust, mis tooks
vajadusel rakendada lokaalset eelpuhastust, mis kaasa suure reostuskoormuse või oleks spetsiifilise
tagab ühiskanalisatsiooni juhitava vee reoainete emissiooniga.
nõuetekohasuse.
Äri- ja tootmishoonete rajamisel tuleb tagada Tingimus on lisatud seletuskirja ptk 6.8.
nende keskkonnanõuetele vastavus ja põhjavee
reostuskaitse. Uute tootmisettevõtete puhul tuleb
jälgida nende keskkonnaloa või kompleksloa
kohuslaseks olemist. Tagada tuleb, et
keskkonnaloa kohustusega ettevõtted ka
vastavaid lube omaks ning lubades sätestatud
tingimusi täidaks. Õhusaasteloa kohustusega
paikse heiteallika käitaja peab enne vastava
heiteallika ehitusloa taotlemist omama õigusakti
kohast õhusaasteluba.
Juhul, kui detailplaneeringu raames viiakse läbi Detailplaneeringu algatamise raames on läbi viidud
keskkonnamõju strateegiline (eel)hindamine, on ksh-eelhinnang. Hinnangu ptk-is 3.1 on tootud:
selle käigus vajalik pöörata tähelepanu Puuduvad andmed, et detailplaneeringu elluviimine
kumulatiivsetele mõjudele, arvestades koosmõju tooks kaasa olulist kumulatiivset või piiriülest mõju.
olemasolevate heiteallikatega. Kavandatava tegevusega kaasnev keskkonnamõju
jaguneb ehitiste rajamisega ja nende hilisema
kasutamisega seotud mõjudeks.
Alevike sissesõitudel ja maantee ääres paiknevad Tingimus on lisatud planeeringu seletuskirja ptk 5.1.
tootmisalad on valla visuaalseks visiitkaardiks,
mistõttu tuleb nende ehitiste rajamisel tagada
kõrge arhitektuurne kvaliteet.
Hansu katastriüksuse lõunaosa on koostatava üldplaneeringuga määratud puhke ja looduslikuks maa-alaks.
Käesoleva detailplaneeringuga on Hansu katastriüksuse lõunaosast kavandatud 20 m laiune plan.
Plannum OÜ
Registrikood: 16875924 www.plannum.ee
[email protected]
Vaela külas Hansu, Aidamehe ja Vaela tee 59 detailplaneering 11
transpordimaa krunt, mis on ette nähtud perspektiivse kogujamaantee aluseks maaks, lisaks on Hansu
katastriüksuse lõunaossa kavandatud äri- ja tootmismaa, kuhu on planeeritud 20 m laiune kõrghaljastatud
puhverala. Arvestades üldplaneeringu täpsusastet ja et Hansu katastiüksusele on käesoleva planeeringuga
kavandatud puhverala, ei ole äri- ja tootmismaa kavandamine üldplaneeringu juhtotstarbe ulatuslik muutmine.
Eelnevale tuginevalt on käesolev detailplaneering koostatava üldplaneeringuga kooskõlas.
5. DETAILPLANEERINGUGA KAVANDATAV
5.1 PLANEERITUD KRUNDID, EHITUSÕIGUS JA ARHITEKTUURI-
TINGIMUSED
Planeeringulahendusega nähakse ette Aidamehe, Hansu ja Vaela tee 59 katastriüksuste piiri, suuruse ja
sihtotstarbe muutmine. Planeeringuga on ette nähtud ka Vaela tee 55 (30501:001:0540) katastriüksuse piiri
muutus, mis on tingitud 11506 Opmani teelt uue mahasõidu ruumivajadusest. Vaela tee 55 katastriüksusest
lõigatakse ära 37 m² suurune tükk, mis liidetakse plan. krundiga pos 2. Sama pindalaga tükk lõigatakse ära
Vaela tee 59 katastriüksuse lõunaosast ning see liidetakse Vaela tee 55-ga, niimoodi ei muutu Vaela tee 55
katastriüksuse pindala. Krundipiiri muutus on kooskõlastatud Vaela tee 55 katastriüksuse omanikuga.
Planeeringuga on olemasolevatest katastriüksusest kavandatud 1 äri- ja tootmismaa ning 2 transpordimaa
krunti.
Tabel 2. Planeeritud kruntide andmed
Plan. krundi kasutamise Plan. katastriüksuse
Krundi pos nr Pindala
sihtotstarve sihtotstarve
Pos 1 86 792 m² ÄB,TL,TH,TK Ä, Th
Pos 2 16 912 m² LT 100% L 100%
Pos 3 3243 m² LT 100% L 100%
Selgitus:
ÄB- kontori- ja büroohoone maa;
TL- laohoone maa;
TH- hulgikaubanduse maa;
TK- logistikakeskuse maa;
LT- tee ja tänava maa;
L- transpordimaa;
Ä- ärimaa;
Th- tootmismaa.
Vastavalt Riigikogu poolt 12.10.1994 a vastu võetud maakatastriseaduse §-le 18 1:
Ärimaa (Ä) on on ärilisel eesmärgil kasutatav maa. Ärimaa on äri-, büroo- või teenindusotstarbeliste ehitiste
alune ja neid ehitisi teenindav maa;
Tootmismaa (Th) on tootmiseesmärgil kasutatav maa. Tootmismaa on tootmis- ja tööstusehitiste alune ja neid
ehitisi teenindav maa;
Transpordimaa (L) on liiklemiseks ja transpordiks kasutatav maa koos ohutuse tagamiseks ja selle maa
korrashoiuks vajalike ehitiste aluse ning neid ehitisi teenindava maaga.
Plan. krundile pos 1 on lubatud rajada kaasaegsetele nõuetele vastavad äri- ja tootmishooned. Kavandatavad
äri- ja tootmishoonetes kasutatakse keskkonnasõbralikke lahendusi: hooned omavad BREEAM sertifikaati,
hooned on A+++ energiaklassiga, alale rajatakse rohealad jne.
Plan. krunt pos 2 on ette nähtud logistikakeskust teenindavaks suletud alaks, kuhu on lubatud rajada sõidu- ja
veoautode parkla(d) ning vajadusel valvuripunkt.
Plannum OÜ
Registrikood: 16875924 www.plannum.ee
[email protected]
Vaela külas Hansu, Aidamehe ja Vaela tee 59 detailplaneering 12
Plan. krunt pos 3 on kavandatud persp. kogujamaantee aluseks maaks ning ette nähtud võõrandada peale
planeeringu kehtestamist kohalikule omavalitsusele.
Tabel 3.Planeeritud ehitusõigus
Plan. krundi Suurim lubatud hoonete Suurim lubatud hoonete Hoone suurim lubatud
nr ehitisealune pind, m² arv krundil kõrgus, m
Krunt pos 1 50 000 4 20
Krunt pos 2 500 2 10
Krunt pos 3 0 0 0
Olulisemad arhitektuurinõuded planeeritavatele hoonetele:
Hoonete arv krundil: krundil pos 1 kuni 4 hoonet, krundil pos 2 kuni 2 hoonet;
Hoonete korruselisus: krundil pos 1 kuni 3 korrust, krundil pos 2 kuni 2 korrust;
Hoone suurim lubatud kõrgus: krundil pos 1 kuni 20 m, krundil pos 2 kuni 10 m;
Viimistlusmaterjalidest on eelistatud kvaliteetsed ja kaasaegsed materjalid (näiteks: laudis, krohv, klaas,
kivi, betoon, metall, fassaadiplaat, plekk jne), lubatud on päikesepaneelide paigaldamine hoonete seintele,
katustele. Alevike sissesõitudel ja maantee ääres paiknevad tootmisalad on valla visuaalseks visiitkaardiks,
mistõttu tuleb nende ehitiste rajamisel tagada kõrge arhitektuurne kvaliteet;
Katusekalle 0º. Katusekattematerjal: plekk, rullmaterjal vms;
Kavandatavate hoonete arhitektuur peab olema kõrgetasemeline ja keskkonda väärtustav. Plan. krundile
kavandatavate hoonete välisilme peab olema omavahel kooskõlas;
Piirdeaed on lubatud rajada plan. krundi pos 1 ja pos 2 piirile. Piirde suurim kõrgus: 2 m, piirde liik: metall-
võrkaed, paneelaed. Läbipaistmatute plankpiirete rajamine on keelatud.
Kruntideks jagamine ja ehitusõigus on kajastatud joonisel 3- „Põhijoonis“.
5.2 HALJASTUS, HEAKORD, PIIRDED
Planeeringualal leidub kõrghaljastust vähe. Ala on kasutusel haritava põllumaana (taliraps allakülvita).
Vastavalt Keskkonnaregistri andmetele ei asu planeeringualal kaitstavaid loodusobjekte.
Planeeringuala lõunakülge kavandatakse 20 m laiune kõrghaljastuse puhver, et vähendada kõrvalaladele
suurenevast liikluskoormusest ja ehitatud hoonetest tulenevaid võimalikke häiringuid (müra, valgusreostus,
õhusaaste). Planeeringus on arvestatud üldplaneeringu nõudega, et plan. krundi minimaalne haljastuse
protsent on 20%, millest minimaalselt 60% peab olema kõrghaljastatud ala.
Planeeringualale on ette nähtud istutada täiendavat kõrg- ja madalhaljastust, mille täpne lahendus antakse
ehitusprojekti koostamise käigus. Ehitusprojekti raames koostada detailplaneeringuga moodustatud kruntidele
haljastusprojekt.
Planeeringu koostamisse on kaasatud maastikuarhitekt, kes on andnud järgmised omapoolsed soovitused:
Haljasaladel kasutada mitmerindelist haljastust, sh nii leht- kui okaspuuliike ning põõsaste liike, püsikuid,
lilli jm. Soovituslikult kasutada vabakujulist lahendust. Eelistada kodumaiseid liike, sh rohurinde loomisel.
Elurikkuse suurendamiseks luua võimalusel minimaalselt hooldust vajavaid alasid, mida niidetakse kaks
korda aastas – kevadel ja sügisel (sügisene niide viia alalt ära).
Planeeritav haljastus peab jääma väljaspoole ristmike külgnähtavusala ja ristmikel peab olema tagatud
nõutud nähtavus;
Haljastus- ja kujunduslahendus tuleb anda ehitusprojekti mahus. Haljasalad tuleb rajada koos hoonete
ehitamisega.
Olme- ja kontorihoone juurde kujundada töötajatele n-ö rohelised puhkenurgad.
Plannum OÜ
Registrikood: 16875924 www.plannum.ee
[email protected]
Vaela külas Hansu, Aidamehe ja Vaela tee 59 detailplaneering 13
Planeeritava ala idaosas, puurkaevu kaitsetsoonis ja olemasoleva veega täitunud süvendi ümber säilitada
olemasolev kõrghaljastus.
Parkimine, sh jalgrattaparkla tuleb lahendada katastriüksusel selle siseselt tegelikku vajadust arvestades
(lähtuda nt töötajate arvust). Hoone mahust väljapoole kavandatavad jalgrattakohad näha ette
varjualusega. Minimeerimaks kõvakatteliste alade hulka, mitte kavandada ülenormatiivset parkimist ja
kavandada minimaalne vajalik hulk parkimiskohti. Parkimiskohtade vajaduse suurenemisel on võimalik
kohti juurde rajada (arvestada asendiplaanilise lahenduse välja töötamisel).
Parklate alad liigendada madal- ja kõrghaljastusega ning kombineerida looduslähedaste
sademeveelahendustega.
Kõvakattega pinnad (parkimis- ja manööverdusalad, juurdepääsuteed, teenindusplatsid) peavad olema
minimaalselt vajalikus ulatuses, kuna liigselt suured kõvakattega alad suurendavad kuumasaarte tekkimise
ohtu ning jätavad vähem ruumi võimalikule haljastusele, mis aitab immutada/puhverdada sademevett ning
vältida kuumasaarte teket.
Territooriumi sisene liiklus peab olema turvaline, st vältida tuleb teenindava transpordi, töötajate parkla ja
jalakäigualade ristumisi. Parkla(te) ja hoonete vahelised jalgteed siduda ning eristada sõiduteedest (nt
erinevad pinnakatted ja/või katendi toonid). Parkimiskohtade ala lahendada murukivi või sillutiskiviga vmt
sademevee käitlemist võimaldaval viisil. Kogu alal katendi valikul näha ette võimalusi sademevee
vooluhulga (l/s) piiramiseks ja ühtlustamiseks, kasutades võimalikul määral väikese äravooluteguriga
pinnakatteid.
Hooned tuleb visuaalselt ja ruumiliselt olemasolevasse keskkonda sobitada. Välisilme pehmendamiseks
on soovitav kasutada haljastuselemente (nt vertikaalhaljastus).
Vältida häirivat valgusreostust tekitavaid valgustuslahendusi, pöörates erilist tähelepanu valgusallikatele,
mille mõju võib ulatuda planeeringualast väljapoole. Võimaliku valgusreostuse mõju vähendamiseks rajada
täiendavat kõrghaljastust.
Prügikonteinerid on ette nähtud plan. krundile pos 1 või pos 2. Prügikonteinerid on lubatud paigutada hoovi
või hoone mahtu. Nende täpne asukoht lahendatakse hooneprojekti koosseisus. Jäätmete kogumine tuleb
korraldada kooskõlas „Kiili valla jäätmehoolduseeskirjale“. Peale ehitustöid peab planeeringuala korrastama
ning ehituse käigus tekkinud jäätmed käitlema vastavalt jäätmeseadusele ja „Kiili valla
jäätmehoolduseeskirjale“.
Plan. krundi pos 1 ja pos 2 perimeetrile on lubatud kuni 2 m kõrge piirdeaia (paneelaed, võrkaed vms) rajamine
planeeritava logistikakeskuse piiramiseks.
Täpsem heakorrastuse lahendus ja haljastuskava antakse projekteerimise staadiumis.
5.3 TEED JA LIIKLUSLAHENDUS
Ajutine juurdepääs planeeringualale on kavandatud mahasõiduga olemasolevalt riigimaantee kõrvalmaanteelt
11506 Opmani tee (Vaela tee). 11506 Opmani tee ööpäeva keskmine liiklussagedus 2023.aasta loenduse
andmete alusel on 844 sõidukit, millest sõidu- ja pakiautod moodustasid 97% (814), veoautod ja autobussid
2% (19), autorongid 1% (11).
Ruumivajaduse hindamiseks, ohutu liikluslahenduse planeerimiseks ja asjatundlikkuse põhimõttele vastava
projektlahenduse võimaldamiseks (vastavalt EhS § 10) on planeeringu liikluslahenduse koostamisse kaasatud
teedeprojekteerija. 11506 Opmani tee olemasoleva Vaela tee 59 katastriüksusele mahasõidu, olemasoleva
kergliiklustee ning olemasolevatele elamukruntidele juurdepääsu lahendus on koostatud Reaalprojekt OÜ
poolt. Mahasõidu esialgne lahendus on kantud joonisele 4- “Põhijoonis”, täpne lahendus antakse ehitusprojekti
koostamise käigus.
Plannum OÜ
Registrikood: 16875924 www.plannum.ee
[email protected]
Vaela külas Hansu, Aidamehe ja Vaela tee 59 detailplaneering 14
Teedeprojekt OÜ poolt on koostatud töö nr T02022 “Riigitee nr 11115 Kurna-Tuhala km 2,196- 4,556 ja riigitee
nr 11507 Kangrumetsa tee km 0,000- 0,550” (vt Lisa 6). Antud töö raames on tehtud ettepanek kavandada
planeeringuala lõunakülge uus kogujatee ning kergliiklustee, ringristmik riigimaantee kõrvalmaantee 11115
Kurna-Tuhala tee ja 11502 Kurna tee ristmikule ning tehtud ettepanek muuta 11506 Opmani tee tee liiki.
Ringristmiku ja selle harude esialgne lahendus on kantud joonistele, ringristmiku väljaehitamise kohustus
lasub käesolevast detailplaneeringust huvitatud isikul.
Planeeringu koostamise käigus on eeltoodud kogujatee eskiisiga arvestatud- planeeringuga on ette nähtud
ajutine mahasõit 11506 Opmani teelt kuni uue kogujatee valmimiseni ning planeeringualast on äralõigatud
krunt pos 3, mis on määratud uue kogujatee aluseks maaks. Peale kogujatee valmimist tuleb planeeringuala
ligipääs lahendada selle kaudu.
Tabel 4. Planeeritavate hoonete normatiinve parkimine vastavalt Eesti Standardile EVS 843:2016 tabel
9.1 andmetele
Ehitise asukoha linnakeskuse II kuni IV
Ehitise liik Parkimiskohtade arvutus
parkimisnormatiiv
Asutused 1/90 10 000/90= 111
Tööstusettevõte ja ladu 1/250 65 000/250= 260
Kokku: 371
Joonisele 4- “Põhijoonis” on kantud illustratiivsed parkimiskohad. Parkimiskohtade täpne paigutus ja arv
selgub ehitusprojekti koostamise käigus lähtuvalt ettevõtte tegelikust vajadusest. Planeeritava lahenduse
puhul on tegemist suletud territooriumiga, kus saavad liikuda ja parkida ainult vastavat luba omavad sõidukid.
Parkimiskohti on lubatud rajada normist vähem või rohkem, kui seda nõuab ehitatavate hoonete tegelik
kasutajate arv.
Parklate alad liigendada madal- ja kõrghaljastusega ning kombineerida looduslähedaste
sademeveelahendustega. Parkimine on lahendatud planeeringuala siseselt ning riigiteel parkimist ja
tagurdamist ei ole ette nähtud.
Joonisele 4- „Põhijoonis“ on kantud nähtavuskolmnurgad vastavalt Transpordiameti 11.03.2022 otsusega nr
1.1-7/22/64 kinnitatud juhendile „Ristmike vahekauguste ja nähtavusalade määramine“:
peatumiskohtustusega ristmik, LN2= 5 m, LN1= 80 m (peatee projektkiirus 50 km/h). Samatasandilisele
ristmikule ja liiklussõlme liitumisalale läheneva sõiduki juht peab nägema teistelt liituvatelt teedelt ristmikule
lähenevaid liiklejaid õigeaegselt, et oleks võimalik liiklusõnnetust ära hoida. Samatasandilisel ristmikul, välja
arvatud ringristmikul, suundristmikul ja liiklussõlme liitumisalal tuleb tagada nähtavus, mis vastab vähemalt
juhendi joonisele 2 ja tabelitele 3 ja 4. Nähtavusalas ei tohi paikneda nähtavust piiravaid takistusi. Vajadusel
näha ette metsa, võsa, heki, aia vms rajatise likvideerimine (EhS § 72 lg 2).
Kõik teed ja parklad on ette nähtud rajada asfalt- või muu tolmuvaba kõvakattega aladena. Täpsemaks teeala
väljaehitamiseks koostatakse edasised tööjoonised ja –projektid, kus on oluline juba arvesse võtta täpsemalt
projekteeritavate hoonete asukoht. Üldjuhul tuleb juurdepääsud kavandada avalikena ja universaalse disaini
põhimõttest lähtuvad, teede projekteerimisel arvestada jalg- ja jalgrattateede vajadusega, kui kavandatav äri-
või tootmishoone kasutusotstarve seda eeldab. Kavandada läbimõeldud ja mugav parkimislahendus
erinevatele liikumisvahenditele (sõiduauto, kaubaauto, jalgratas jm) ja liikumisvõimalustega inimestele
vastavalt arendatava ala täpsemale kasutusele. Eelistada keskkonnasõbralikke liikumisviise toetavaid
lahendusi.
Teekaitsevööndis on keelatud tegevused vastavalt EhS § 70 lg 2 ja § 72 lg 1, sh on keelatud ehitada
ehitusloakohustuslikku teist ehitist. Riigitee kaitsevööndis kehtivatest piirangutest võib kõrvale kalduda
Transpordiameti nõusolekul vastavalt EhS § 70 lg 3. Hoonestus on kavandatud tee kaitsevööndist väljapoole,
kuna kaitsevööndis puudub väljakujunenud hoonestusjoon.
Plannum OÜ
Registrikood: 16875924 www.plannum.ee
[email protected]
Vaela külas Hansu, Aidamehe ja Vaela tee 59 detailplaneering 15
Transpordiamet ei võta PlanS § 131 lg 1 kohaselt endale kohustusi planeeringuga seotud rajatiste
väljaehitamiseks. Kõik arendusalaga seotud ehitusprojektid, mille koosseisus kavandatakse tegevusi riigitee
kaitsevööndis, tuleb esitada Transpordiametile nõusoleku saamiseks.
5.4 TULETÕRJE VEEVARUSTUS JA TULEOHUTUSE TAGAMINE
Käesoleva detailplaneeringu koostamisel on arvestatud siseministri 30.03.2017 a määrusega nr 17 „Ehitisele
esitatavad tuleohutusnõuded“, siseministri 18.02.2021 määrusega nr 10 „Veevõtukoha rajamise, katsetamise,
kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord“ ja Eesti standardiga EVS
812-6:2012+A1:2013 „Ehitiste tuleohutus Osa 6: Tuletõrje veevarustus“.
Minimaalseks tuleohutusklassiks on planeeritud TP2, mis ei keela kõrgema tuleohutusklassiga hoonete
rajamist. Tuleohutuse täpsem lahendus määratakse hoone projektiga.
Planeeritud äri- ja tootmishoonete (V ja VI kasutusviis) arvestuslik tulekahju kestvus Eesti Standardi
EVS 812-6:2012+A1:2013 „Ehitise tuleohutus. Osa 6: Tuletõrje veevarustus“ tabel 1 kohaselt on 3 tundi ja
tulekustutusvee arvestuslik vooluhulk on 30 l/s. Täpne tulepüsivusklass, arvestuslik tulekahju kestvus ja vajalik
tulekustutusvee vooluhulk selgub ehitusprojekti koostamise staadiumis.
Olemasolev tuletõrje hüdrant nr 256 asub Magnoolia tee T1 (30501:001:0328) transpordimaa katastriüksusel
Magnoolia tee 9 (30501:001:0332) katastriüksuse ees. Planeeringuga on ette nähtud täiendava tuletõrjevee
saamiseks kustutusveemahuti paigaldamine plan. krundile pos 1, mahuti hinnanguline suurus on 325 m³.
Vastavalt määrusele „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“ peab vältima tule levimist teisele ehitisele, välja
arvatud piirdeaiale, postile ja muule sarnasele nõnda, et oleks tagatud inimese elu ja tervise, vara ja keskkonna
ohutus. Selle täitmiseks peab hoonetevaheline kuja olema vähemalt 8 m. Kui hoonetevaheline kuja on vähem
kui 8 m, tuleb piirata tule levikut ehituslike abinõudega. Kuja nõuet rakendatakse ka rajatisele, kui rajatis
võimaldab tule levikut. Hoonetevahelist kuja mõõdetakse üldjuhul välisseinast. Kui välisseinast on üle poole
meetri pikkuseid eenduvaid põlevmaterjalist osi, mõõdetakse kuja selle osa välisservast.
Projekteerimisel ja ehitamisel tuleb arvestada kehtivate normide ja nõuetega, sh tuleb arvestada nõuetega
EVS 812-7:2018 „Ehitiste tuleohutus. Osa 7: Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“ ja siseministri määrusega
nr 10 „Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded,
tingimused ning kord“. Hooned tuleb projekteerida vastavalt standardile EVS 812-6:2012+A1:2013 „Ehitiste
tuleohutus. Osa 6: Tuletõrje veevarustus“.
5.5 MÜRAHINNANG
Planeeringu koostamise käigus on koostatud kavandatava tegevuse kohta mürahinnang, hinnangu
tervikdokumenti vt Lisa 5- töö nr 24004948 „Vaela küla Hansu, Aidamehe ja Vaela tee 59 detailplaneeringu
mürahinnang“, koostaja Veiko Kärbla, Hendrikson & Ko OÜ.
Välisõhus leviva müra normtasemed on kehtestatud keskkonnaministri 16. detsembri 2016. a määrusega nr
71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“.
Määruse nõudeid tuleb täita planeerimisel ja ehitusprojektide koostamisel, samuti müratundlikel aladel
olemasoleva müraolukorra hindamisel. Määrust ei kohaldata alal, kuhu avalikkusel puudub juurdepääs ja kus
ei ole püsivat asustust, ning töökeskkonnas, kus kehtivad töötervishoidu ja tööohutust käsitlevad nõuded.
Plannum OÜ
Registrikood: 16875924 www.plannum.ee
[email protected]
Vaela külas Hansu, Aidamehe ja Vaela tee 59 detailplaneering 16
Eraldi müraalased normatiivid on kehtestatud liiklus- ja tööstusmürale. Tööstusmüra eespool nimetatud
määruse tähenduses on müra, mida põhjustavad paiksed müraallikad (nt erinevad tööstuslikud seadmed).
Liiklusmüra on müra, mida põhjustavad regulaarne auto-, raudtee- ja lennuliiklus ning veesõidukite liiklus.
Tööstusmüra normid on üldjuhul rangemad kui vastavad liiklusmüra normtasemed, kuna tehnoseadmete müra
spektraalseid omadusi (näiteks võimalik tonaalne ja/või ebaühtlase tekkega müra) peetakse mõnevõrra
häirivamaks kui tavapärast sõiduvahendite müraspektrit. Kuigi seadusandluse järgi ei tohi erinevate
müraallikate poolt tekitatav summaarne müratase normtaset ületada, ei ole erinevat liiki (tööstusmüra ja
liiklusmüra) mürale summaarset müra normtaset kehtestatud. Seetõttu võrreldakse tööstus- ja liiklusmüra
reeglina asjakohase normtasemega eraldi.
Müra normväärtused on kehtestatud päeva (7-23) ja öö (23-7) keskmistatud väärtustena (energeetiliselt
keskmistatud tulemused ehk müra hinnatud tase kogu päeva ulatuses, mis kujuneb mürarikaste ja vaiksemate
hetkede summas). Maksimaalne lühiajaline müratase ei tohi ületada tööstusmüra korral vastava
mürakategooriaga alal müra liigile kehtestatud normtaset lühiajaliselt rohkem kui 10 dB võrra.
Kavandatava ala (kontori- ja büroohoone maa, laohoone-, hulgikaubanduse- ja logistikakeskuse maa) siseselt
ei ole oluline välisõhu müra normväärtuste range järgimine, kavandataval alal ja hoone sees peab eelkõige
jälgima töökeskkonnale esitatavate tingimuste (Vabariigi Valitsuse 12. aprilli 2007. a määrus nr 108,
„Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded mürast mõjutatud töökeskkonnale, töökeskkonna müra piirnormid ja
müra mõõtmise kord”) täitmist.
Hetkel on piirkonna peamiseks müraallikaks autoliiklus erinevatel teedel. Kõige olulisema müraallikana võib
välja tuua suure liikluskoormusega (2022. a Transpordiameti loendusandmete kohaselt ca 20 400 sõidukit
ööpäevas, sh 17% raskeliiklust) Tallinna ringtee (T11), mis jääb kavandatavast arenduspiirkonnast
põhjasuunda (kavandatavad hoonestusalad jäävad ca 100 m kaugusele maanteest). Juba selgelt väiksema
liikluskoormusega Kurna-Tuhala tee (tee nr 11115, 2022. a Transpordiameti loendusandmete kohaselt ca
4600 sõidukit ööpäevas, sh 5% raskeliiklust) jääb planeeritud hoonestusaladest enam kui 400 m kaugusele
itta. Planeeringualale juurdepääsuteena kasutatav Vaela tee (tee nr 11506) on tagasihoidliku
liikluskoormusega (vähem kui 900 a/ööp).
Kavandatava tegevuse korral võib olulisemate müraallikate ja tegevustena välja tuua veokite ja autorongide
liikumise (sisenemine ja väljumine ning muud manööverdustööd), võimaliku kauba laadimistöödega kaasnev
müra, tehnoseadmete (nt jahutus- ja ventilatsiooniseadmed) poolt tekitatava müra, samuti töötava mootoriga
parkimisplatsil seisvate veokite (sh külmutusseadmetega veokid) müra. Võimalik kontori- ja büroohoonete
rajamine ei too eeldatavasti kaasa olulist negatiivset mõju.
Kavandatava tegevuse puhul võivad häiringuid põhjustada nt laadimistööd ja kaubaveokite manööverdused
(samuti töötava mootoriga kaubaveokite seismine ning nt töötavate külmutusseadmetega veokid), eelkõige
võib probleemseks osutuda öiste normtasemete tagamine (ajavahemikus 23.00-7.00), kui kavandatakse
ööpäevaringset tegevust. Täpne mürahäiringu ulatus (ja ka nt võimalik vastuolu müra normtasemetega)
oleneb juba konkreetsetest masinatest, manööverduste teostamise asukohast (autode paiknemise
asukohast), manööverdamise (seismise) kestusest ja ka samaaegselt töötavate masinate arvust. Hetkel ei ole
vastav informatsioon teada.
Lisaks tuleb tähelepanu pöörata kavandatavate hoonete tehnoseadmetest tingitud müra normtasemete
tagamisele (eelkõige öisel ajal) lähimates elamupiirkondades. Hoonest väljapoole jäävate tehnoseadmete (nt
ventilatsiooniseadmed või küttesüsteemid) paigutamisel tuleb lähtuda põhimõttest, et seadmete avad oleks
suunatud elu- ja ühiskondlikest hoonetest võimaliku kaugele. Tehnoseadmete valikul on soovitatav eelistada
madala müratasemega seadmeid.
Plannum OÜ
Registrikood: 16875924 www.plannum.ee
[email protected]
Vaela külas Hansu, Aidamehe ja Vaela tee 59 detailplaneering 17
Kokkuvõte ja soovitused:
Hetkel ei ole täpselt teada, millist tüüpi äritegevust planeeritaval alal ellu viima hakatakse, seetõttu ei saa
üheselt välja tuua (nt arvulise väärtusena detsibellides) ka kaasnevate mõjude võimalikku suurust (täpset
mürataset).
Siiski saab kavandatava ala ning kontaktvööndi iseloomu põhjal anda hinnangu, kas kavandatavate tegevuste
korral võib tekkida oht mürahäiringute esinemiseks ja/või müra normtasemete ületamiseks lähimatel tundlikel
aladel. Samuti saab välja tuua tingimused võimalike häiringute minimeerimiseks ning soovitused mõju
vähendamiseks:
Kavandatava tegevuse puhul võivad häiringuid põhjustada nt laadimistööd ja kaubaveokite manööverdused
(samuti töötava mootoriga kaubaveokite seismine ning nt töötavate külmutusseadmetega veokid), eelkõige
võib probleemseks osutuda öiste normtasemete tagamine (ajavahemikus 23.00-7.00), kui kavandatakse
ööpäevaringset tegevust;
Kõige tähelepanelikum tuleb olla planeeringuala lõunaosas uute hoonete ning tegevuse kavandamisel, kuna
planeeringuala lõunapiirist ca 25 m kaugusel asuvad perspektiivsed elamualad (mida on juba hakatud
realiseerima). Planeeringuala lõunaosas on seega sobilikud eelkõige vähese mõjuga kontori- ja
büroohooned, mille puhul ei ole põhjust eeldada märkimisväärset müra teket. Seega on soovitatav vältida
mürarikaste tööprotsesside kavandamist ja läbiviimist planeeringuala lõunapoolsel küljel; Lisaks tuleb
tähelepanu pöörata kavandatavate hoonete tehnoseadmetest tingitud müra normtasemete tagamisele
(eelkõige öisel ajal) lähimates elamupiirkondades. Hoonest väljapoole jäävate tehnoseadmete (nt
ventilatsiooniseadmed või küttesüsteemid) paigutamisel tuleb lähtuda põhimõttest, et seadmete avad oleks
suunatud elu- ja ühiskondlikest hoonetest võimaliku kaugele. Tehnoseadmete valikul on soovitatav eelistada
madala müratasemega seadmeid. Vajadusel tuleb tehnoseadmete ümber rajada lokaalsed müraekraanid
või mürasummutuskastid. Meetmed võivad olla vajalikud eelkõige öiste (rangemate) müra normtasemete
tagamist silmas pidades;
Äritegevuse (laondus, logistika) kavandamisel tuleb eelistada vähese keskkonnamõjuga (sh müra) tegevusi,
mille puhul negatiivsed mõjud ei levi hoonest väljapoole. Võimalusel eelistada päevase tööajaga tegevusi
ning tööprotsesse, kuna päevased müra normtasemed on leebemad (päevasel ajal on lubatud
mürarohkemad tegevused) ning piirkonnas hetkel domineeriva liiklusmüra taustal ei too täiendavad
päevased tegevused kaasa olulist täiendavat mürahäiringut;
Võimalusel on soovitatav vältida suures mahus laadimis- ja transporditöid (nt kaubaveokite liikumine ja
laadimistööd) öisel ajal ehk öiseid rangemaid müra normtasemeid (ning inimeste puhkeaega) silmas pidades
ajavahemikus 23.00-7.00;
Lisaks tuleb pöörata tähelepanu võimaliku täiendava liiklusega kaasneva mõju minimeerimisele
olemasolevas teedevõrgus. Planeeringualale juurdepääs on tagatud idasuunast Vaela tee kaudu, mida
mööda hakkab kulgema kogu planeeringualaga seotud liiklus. Vaela tee kaudu on juba tagatud ühendus
suuremate maanteedega (Kurna-Tuhala riigimaantee ning Tallinna ringteega);
Hetkel ei ole teada võimalik planeeringualaga seotud liikluskoormus (sh võimalik öisel ajal teostatav vedude
maht), seega ei saa välja tuua, kas kavandatava tegevuse elluviimisel võib ilmneda ka liiklusmüra
normtasemete lähedast müra lähimate eluhoonete juures. Siiski on selge, et näiteks märkimisväärse öise
raskeveokite liikluskoormuse korral on mürahäiringute esinemine raskeveokite möödumisel tõenäoline,
seega on soovitatav vältida suures mahus raskeveokite liiklust öisel ajal (vahemikus 7.00-23.00) ning veod
planeerida maksimaalset päevasele ajale. Elamupiirkondade lähistel on soovitatav kehtestada võimalikult
madal lubatud sõidukiirus.
6. TEHNOVÕRGUD
6.1 VEEVARUSTUS
Kiili vallas on kinnitatud keskkonnaministri 06.04.2006 käskkirjaga nr 396 „Harju maakonna põhjaveevarude
kinnitamine“ põhjaveevarukuni 31.12.2030. Kinnitatud põhjaveevarud on Ordoviitsiumi-Kambriumi
Plannum OÜ
Registrikood: 16875924 www.plannum.ee
[email protected]
Vaela külas Hansu, Aidamehe ja Vaela tee 59 detailplaneering 18
põhjaveekogumist koguses 800 m³ ööpäevas ning Kambrium-Vendi põhjaveekogumist 500 m³ ööpäevas.
Piirkonda on planeeritud varustada olmeveega ühisveevärgist (ÜVK). ÜVK teenuse osutajaks on Kiili vallas
Kiili KVH OÜ, kellele on antud vee erikasutuseks Vaela külas keskkonnaluba nr KL-515238. Detailplaneeringu
kehtestamisel tuleb välja selgitada, kas kavandatavateks tegevusteks on piirkonnas piisavalt põhjaveevaru.
Planeeringuala vee- ja kanalisatsioonilahenduse koostamisel on aluseks OÜ Kiili KVH poolt 18.08.2023
väljastatud tehnilised tingimused nr 1173.
Ehitusprojektis lähtuda OÜ Kiili KVH ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumise tehnilistest üldtingimustest.
Plan. krundi pos 1 veevarustuse loomiseks on ette nähtud veeühendus naaberkatastriüksusel Magnoolia tee
T2 (30501:001:0333) asuvast veetorustikust De110, mille ligikaudsed koordinaadid on x=6577321.3;
y=546349.6.
Liitumispunkt plan. veetoruga on kavandatud plan. krundile pos 3. Majaühenduste maakraanidele peab jääma
vaba juurdepääs avarii korral sulgemiseks.
Moodustatavatele kruntidele veevarustuse tagamise alternatiivseks võimaluseks on ka veetrassi ühendamine
AS Tallinna Vesi torudega.
Seoses Kiili valla põhjaveevarude ammendumisega, on planeeringualal vaja veevarustuse ja tähtajatu teenuse
tagamiseks täiendavalt arvestada ühenduse loomise vajadusega Kiili KVH OÜ ja AS Tallinna Vesi torustikuga.
Ühenduse loomiseks on veevaru ammendumise korral vaja ette näha ja rajada:
a) Sõlmida AS Tallinna Vesi ja Kiili KVH OÜ vahel liitumisleping AS Tallinna Vesi Kiili KVH OÜ veevõrkude
ühendamiseks. Selleks on vaja rajada ühendustorustik (ca 2 km De250 veetorustikku) Kiili KVH OÜ ja AS
Tallinna Vesi liitumispunktist (Kiili KVH OÜ torustiku koordinaadid on x=6579967.69; y=544991.84). AS
Tallinna Vesi ja Kiili KVH OÜ liitumispunkti paigaldada veemõõdukaev;
b) Veetorustike ringistus vastavalt Kasteheina tn 2a kinnistu ning Viirpuu tn 1 ja 3 detailplaneeringutele (ca
465 m De110 veetorustikku). Olemasolevate torustike ligikaudsed koordinaadid on x=6579022.67;
y=544391.06 ning x=6579208.36; y=544131.77;
c) Veetorustike ringistus Viirpuu tn 14a // Viirpuu tn T4 ja Heina põik tänavate vahel (ca 235 m uut De110
veetorustikku ja vajadusel asendada lisaks De110 vastu ca 100 m veetorustikku). Olemasolevate torustike
ligikaudsed koordinaadid on x=6579025.98; y=544447.90 ning x=6579144.00; y=544555.02. Lisaks tuleb
projekteerimise käigus selgitada välja olemasoleva Heina põik veetorustiku läbimõõt ning vajadusel asendada
olemasolev torustik De110 veetorustiku vastu;
d) Veetorustike ühendus Laurimetsa kinnistul ja Poti kinnistul asuvate veetorustike vahel (ca 200 m De160
veetorustikku). Olemasolevate torustike ligikaudsed koordinaadid on x=6578706.08; y=545273.83 ning
x=6578663.28 y=545098.25;
e) Näha ette torustikule rõhulanguse korral automaatselt sulguv/avanev maakraan orienteeruvasse asukohta
x=6577264.0; y=546855.1. Maakraani täpne asukoht täpsustada projekteerimise käigus Kiili KVH OÜ-ga;
f) Näha ette torustikule rõhulanguse korral automaatselt sulguv/avanev maakraan orienteeruvasse asukohta
x=6579303.09; y=545044.4. Maakraani täpne asukoht täpsustada projekteerimise käigus Kiili KVH OÜ-ga.
Plan. veetorule on ette nähtud servituudi vajadusega ala koridoris laiusega 4 m võrguvaldaja kasuks.
6.2 KANALISATSIOONIVARUSTUS
Planeeringuala vee- ja kanalisatsioonilahenduse koostamisel on aluseks OÜ Kiili KVH poolt 18.08.2023
väljastatud tehnilised tingimused nr 1173.
Plannum OÜ
Registrikood: 16875924 www.plannum.ee
[email protected]
Vaela külas Hansu, Aidamehe ja Vaela tee 59 detailplaneering 19
Planeeringualal tekkiv reovesi on ette nähtud juhtida Magnoolia tee T2 (30501:001:0333) katastriüksusel
asuvasse isevoolsesse kanalisatsioonikaevu nr 400/315, mille ligikaudsed koordinaadid on x=6577321.5;
y=546350.0.
Liitumispunkt plan. kanalisatsioonitoruga on kavandatud plan. krundile pos 3. Plan. kanalisatsioonitorule on
ette nähtud servituudi vajadusega ala koridoris laiusega 4 m võrguvaldaja kasuks.
6.3 SADEMEVEEVARUSTUS, VERTIKAALPLANEERIMINE
Detailplaneeringuga haaratud ala paikneb osaliselt maaparandusehitise SAIRE
(maaparandussüsteemi/ehitise kood 4109450020100/003) maa-alal. Maaparandussüsteemi maa-alade
maakasutuse muutmisel tuleb läbi töötada kogu kuivendusvõrgu uus lahendus. Detailplaneeringu koostamisse
on kaasatud maaparanduse või veemajanduse ala spetsialist. Kuna maaparandus on maa kuivendamine ja
niisutamine ning maa veerežiimi kahepoolne reguleerimine maatulundusmaa sihtotstarbega maa
viljelusväärtuse suurendamiseks ja keskkonnakaitseks (MaaParS § 2), siis Aidamehe (30401:001:1166)
kinnisasjalt maaparandussüsteemi kasutusotstarbe lõpetamine on võimalik vaid maaomaniku avalduse alusel
(MaaParS § 54 lg 2) pärast detailplaneeringu kehtestamist maaüksuse sihtotstarbe muutmisel.
Planeeringu sademeveelahenduse koostamisse on kaasatud ekspert, kelle poolt on koostatud töö “Kiili vald
Vaela küla Aidamehe, Hansu ja Vaela tee 59 detailplaneeringu liigvete ärajuhtimise ekspertarvamus”, vt Lisa
7.
Ekspertarvamuse kokkuvõtvas osas on toodud:
Kokkuvõttes peab planeeringu koostamisel arvestama, et sademevee vooluhulkade ühtlustamiseks
arvutusliku vooluhulgani 65 l/s tuleb planeerida ala ~865 m3 vee puhverdamiseks. Puhverdusrajatised võivad
olla osaliselt kinnised (suure läbimõõduga torud, mahutid), sh võivad paikneda ka teede-platside all ning ka
lahtised (tiik, kraav). Lisaks tuleb hilisemal vertikaalplaneerimisel arvestada, et arvutuslikust suuremate
sadude korral oleks võimalik veel täiendavalt paisuda ilma ohtlikke olukordi tekitamata.
Ühtlustamise järel tuleb rajada toru või kraav kuni kasutava eesvooluni, milleks Sausti kraavini tuleks seda
rajada ~750 m. Ainult antud arenduse tarvis piisab torust läbimõõduga De315. Soovitav asukoht oleks
olemasoleva drenaaži kollektori kõrval, millega ei lõhuta olemasolevaid dreene. Juhul, kui trass planeerida
mujale, millega lõhutakse kogujadreenid, siis need tuleb taastada või ümber suunata uude kollektorisse.
Alternatiivne võimalus on toru rajamine Ringtee kraavini L~100 m. Ühtlustatud vooluhulk 65 l/s ei avalda olulist
mõju kraavi toimimisele, aga avaldab teatavat mõju sademevee puhastusrajatisele, kus vooluhulk tõuseb ja
sellega seoses võib väheneda selle efektiivsus. Lahendus eeldab Transpordiameti poolset kooskõlastust või
täiendavaid tingimusi sademevee vastuvõtmiseks.
Mõlemad lahendused eeldavad ka maaomanikega kokkuleppeid.
Planeeringu joonisele 4- “Tehnovõrkude koondplaan” on näidatud võimaliku sademevee ühtlustusmahuti ja
sademeveetoru esialgne asukoht. Ehitusprojekti staadiumis, kui on selge rajatava sademevee juhtimise
lahendus, kooskõlastada lahendus puudutatud maaomanikega, kelle kinnistut sademeveerajatistega
kitsendatakse.
Parklate alad peavad olema varustatud I-klassi õlipüüdjatega. Katuste sademeveed võib suunata eelvoolu
suunata ilma puhastamata.
Detailplaneeringu ala tehnorajatise ehitamisel kaevatakse läbi ka toimiv maaparandusdrenaaž ning kõige
piiripoolsema rajatise ehitusel lõhutud dreen või kollektor tuleb ehitusprojektis sulgeda hermeetiliselt vältimaks
Plannum OÜ
Registrikood: 16875924 www.plannum.ee
[email protected]
Vaela külas Hansu, Aidamehe ja Vaela tee 59 detailplaneering 20
pinnase sattumine torustikku. Tillupõllu katastriüksuse drenaažid tuleb kas nö peale võtta või rajada piirile
täiendav kollektor drenaaži ümbersuunamiseks.
Planeeringuga ei ole ette nähtud maapinna kõrguste olulist muutmist. Maapinda muudetakse ainult vajaduse
tekkimisel planeeritavate hoonete ja teede all. Täpsem vertikaalplaneerimine antakse ehitusprojekti
koostamise käigus.
Sade- ja pinnavee juhtimine ühiskanalisatsiooni on keelatud. Planeeringualal tekkivad sadeveed on ette
nähtud osaliselt immutada oma krundi piires. Planeeritavalt hoonetelt ja kõvakattega pindadelt kogutav
vihmavesi ei tohi valguda naaberaladele. Sademevee immutamisel tuleb lähtuda veeseaduse § 129.
Võimalusel koguda ja taaskasutada sademevett. Välistatud peab olema sademevee imbumine naaberaladele.
Planeering teeb ettepaneku kasutada alal lisaks looduslähedasi sademeveesüsteeme.
Looduslähedased ehk säästlikud sademeveesüsteemid (SUDS) on sademevee ärajuhtimisel looduslikke
ökosüsteeme jäljendavad rajatised, mis võimaldavad sademevett tõhusalt ja keskkonnasõbralikult käidelda.
Selliste lahenduste peamine eesmärk on sademevett võimalikult palju tekkekohas hajutada ja immutada.
Selleks kasutatakse mitmesuguseid lahendusi, näiteks immutusribasid, kraave, nõvasid, vett läbilaskvaid
kõnniteid ja parklaid ning rohekatuseid ja -seinu.
SUDSi projekteerimise juures arvestatakse harva esinevate äärmuslike sadudega ja pakutakse välja
lahendusi, kuhu liigvesi ajutiselt juhtida, et vältida laialdasi üleujutusi linnalises keskkonnas, sealhulgas
eelkõige hoonete vundamentide ja teede üleujutamist. Selliste puhveraladena kasutatakse näiteks
puhkealasid, jalgpalli- ja mänguväljakuid ning muid alasid, mida saju korral ei kasutata ja kuhu saab mahutada
suurema hulga vett. SUDSi kaudu võib parandada arendusalade elukvaliteeti, muutes need rohelisemaks ja
suurendades elurikkust, luues ehitatud keskkonda meeldivaid puhkealasid ja nähtavaid sademevee
liikumisteid, parandades õhukvaliteeti, reguleerides temperatuuri ja vähendades müra. Hästi kavandatud ja
arenduse terviklahendusse lõimitud looduslähedased sademeveesüsteemid võivad soodustada turismi ja
investeeringuid ning
suurendada kinnisvara väärtust, toetades seega piirkonna majanduskasvu. SUDSi saab kujundada sobivaks
kõigi arenduste ja taristuprojektidega, kuna tänu laiale võimaluste valikule võib projekteerida süsteemi
konkreetse ala vajadustest, võimalustest ja piirangutest lähtudes, olgu tegu siis uue projekti või olemasoleva
arendus- või linnapiirkonnaga.
Eesti tingimustesse sobivad looduslähedased sademeveelahendused
Sademevee esmase käitlemise lahendused tekkeallika juures:
Rohekatus- ehk haljaskatus (ka pinnas- või taimkatus) on hoone katus, mis on osaliselt või täielikult kaetud
taimkattega. Rohekatuse laialdasem kasutamine linnas võimaldab energiakuludelt kokku hoida, parandada
linnaruumi kvaliteeti ning tuua keskkonnale üldisemat kasu. Rohekatus seob ja puhverdab sademevett,
vähendades selle kiiret äravoolu ja vooluhulga järsu suurenemise riski. Taimestik peab toime tulema
vihmasadudega, mis vahelduvad kuumade ja kuivade perioodidega. Taimed peavad taluma tugevat tuult
ja madalaid talviseid temperatuure, mida ei leevenda tavaoludes maapinnas salvestunud soojus;
Rohesein- ehk haljassein on taimedega kaetud sein, kus taimed kasvavad seinale paigaldatud
konstruktsioonidel väikestes konteinerites või seina jalamile rajatud kasvualal. Roheseinal on kasulikke
omadusi: see vähendab soojussaare efekti, seob/puhverdab vihmavett, soojustab/jahutab hoonet ja
puhastab linnakeskkonna õhku.
Sademevee kogumine ja kasutamine- lahendus sobib olukorras, kus sademevee edasisuunamise
võimalused on piiratud, sademevee juhtimine torustikku maksustatud või tekkinud vajadus vett kasutada
(näiteks kastmiseks või tualetis loputusveena). See on hea valik ka kohas, kus puudub
sademeveekanalisatsioon ning äärmuslikumate sadude korral jõuab äravoolav vesi reoveekanalisatsiooni.
Sademevee kogumine võib olla alternatiiv näiteks maaomanikele, kelle krundi lähedal puuduvad
sademevee kuivendussüsteemid, sademeveetorustik, kraavid või veekogud. Tuleb siiski meeles pidada, et
Plannum OÜ
Registrikood: 16875924 www.plannum.ee
[email protected]
Vaela külas Hansu, Aidamehe ja Vaela tee 59 detailplaneering 21
kui äravooluvee kogus on suur, ei saa sademevee kogumine ja kasutamine olla ainus lahendus, sest
mahutid täituvad veega kiiresti ja tühjendamine kestab kauem. Kogumislahenduse juures tuleb arvestada
ülevoolu võimalusega. Juhul kui ülevool puudub, tuleb hinnata, kas piirkonna pinnase filtratsioonimoodul
võimaldab vajaduse korral immutada piisavas koguses sademevett. Kogutava sademevee kasutamine
sõltub ka reostuse sisaldusest sademevees ja süsteemi puhastusvõimekusest enne vee kasutamist.
Kasvukast- aitab vähendada äravoolava vee mahtu ja voolukiirust ning puhastab seda taimede abil ja läbi
pinnase immutades saastest. Kasvukasti lahendus võib olla pinnasesse süvistatud või asuda maapinnal.
Kasvukast ja vihmapeenar on atraktiivsed maastikuelemendid, mis loovad elupaiku ja bioloogilist
mitmekesisust ning jahutavad aurumise kaudu kohalikku mikrokliimat. Neisse saab istutada ka puid, seega
võib neid hõlpsasti siduda tänavapuude pesadega.
Imbkaev- Imbkaev on poorse materjaliga (killustiku või kividega) või immutusplokkidega täidetud maa-alune
ruum või mahuti, mis võtab sinna juhitud sademevett kiiresti vastu, mahutab seda ajutiselt ning laseb sel
aeglaselt pinnasesse imbuda. Imbkaev aitab vältida lompide teket vet mitteläbilaskvatel pindadel, puhastab
äravoolavat vett, suurendab pinnase niiskustaset ja taastoodab põhjavett.
Vett läbilaskev katend- Vett läbilaskev katend on suure veejuhtivusega tehislik pinnakate, mis koosneb
pealmisest vett läbilaskvast kattest (näiteks poorne asfalt või vett läbilaskev kivisillutis) ja selle aluskihtidest.
Erinevalt tavalisest asfalt-, betoon-, kivi- vms katendist jäljendab vett läbilaskev katend looduslikku vee
liikumist, ehk vesi imbub katendist läbi sarnasel moel, nagu imbuks looduses maasse. Kui olemasolev
pinnas ei võimalda vett suures koguses immutada, saab pealmise vet läbilaskva katte all olevaid kihte
kasutada ka vee ajutiseks kogumiseks. Kui immutada sademevett läbi katendi pinnasesse või koguda seda
katendi alumistesse kihtidesse, väheneb äravoolava vee kogus ja äravoolu kiirus ning samas ei ole tarvis
täiendavat maad sademeveesüsteemide ehitamiseks. Lisaks võib sellisel katendil masinaga liikuda ning
seda saab kasutada kergliiklust- ja kõnniteena.
Puhverriba- on väikese ühtlase kaldega muru või muu tiheda taimestusega riba, mis on ette nähtud
külgnevatelt vet mitteläbilaskvatelt aladelt äravoolava sademevee puhastamiseks, soodustades settimist,
filtreerimist ja infiltratsiooni, kus pinnase tüüp seda võimaldab. Puhverriba kasutatakse sageli
eelpuhastuslahendusena enne teisi looduslähedase sademeveesüsteemi osi lahenduste eluea
pikendamiseks. Selleks, et vesi puhastuks efektiivselt, peab äravool olema kavandatud voolama ühtse
„kardinana“ piisavalt väikese kiirusega üle puhverriba. Tihti asub puhverriba vett mitteläbilaskva pinna
(näiteks tee või parkla) ja loodusliku veekogu või järgneva sademeveesüsteemi osa vahel. Puhverriba
puhastab väikese kuni mõõduka kiirusega äravoolavat sademevett taimse filtreerimise teel: taimed
püüavad kinni setteid, toitaineid, tahkeid osakesi ja muid saasteaineid ning soodustavad aeglustunud
äravoolu imbumist pinnasesse, kus vesi puhastub pinnase ja juurte keskkonnas mikroorganismide abil.
Imbkraav- Imbkraav on madal kruusa või muu poorse materjaliga täidetud süvend, mis mahutab ajutiselt
äravoolavat sademevett ja immutab seda oma põhja ja külgseinte kaudu pinnasesse. Suurema veehulga
puhuks paigaldatakse poorse materjali sisse drenaažitoru ning juhitakse vesi edasi järgmisse
sademeveesüsteemi komponenti.
Nõva- ehk viibekraav on üks enamkasutatavaid looduslähedasi sademeveelahendusi, mis juhib ja puhastab
sademevett pinnase ja taimestiku füüsikalisi, keemilisi ja bioloogilisi omadusi ning protsesse ära kasutades.
Sademevesi juhitakse ühtlase veekihina taimestatud nõlvu pidi nõvasse, mis koosneb erineva
veeläbilaskvusega filterkihtidest: taimedega orgaanilisest kihist, kasvupinnasest, liivast või killustikust ning
vajaduse korral dreenitorust. Linnalistel aladel nõva kasutades saab suurendada loodusmaastiku osakaalu,
elurikkust ja esteetilist väärtust. Nõva sobib kergliiklusteede, sõiduteede või parklate
sademeveelahenduseks ning võib asendada traditsioonilist sademeveetorustikku.
Imbväljak- Imbväljak ehk immutusala on lameda põhjaga madal nõgu, mida kasutatakse äravoolava
sademevee ajutiseks kogumiseks ja pinnasesse immutamiseks ning vee kvaliteedi parandamiseks. Kuna
imbväljak hõlmab ulatusliku ala, võimaldab see korraga käidelda suurt hulka äravoolavat vett. Vee kvaliteet
on seejuures väga tähtis, et saastunud vesi ei satuks põhjavette. Mõningates piirkondades võib vajalikuks
osutuda vee eelpuhastus enne pinnasesse immutamist. Sadudevahelisel ajal on imbväljak kuiv ja seda
saab kasutada muul moel, kuid siiski tuleks arvestada ajutiste üleujutustega. Imbväljaku ala sobib hästi
mänguväljakuks, puhkealaks või muuks avalikuks ruumiks. Haljastades selle puude, põõsaste ja muude
ajutist üleujutust taluvate taimedega, saab luua puhkealasid inimestele ja elupaiku elusloodusele.
Plannum OÜ
Registrikood: 16875924 www.plannum.ee
[email protected]
Vaela külas Hansu, Aidamehe ja Vaela tee 59 detailplaneering 22
Viibetiik- ehk kuivtiik on haljastatud reljeefi madalam ala, mis on tavaliselt kuiv, välja arvatud suuremate
sadude ajal ja vahetult pärast neid.
6.4 ELEKTRIVARUSTUS
Planeeringu elektrivarustuse lahenduse koostamisel on aluseks Elektrilevi OÜ poolt 15.08.2023 väljastatud
tehnilised tingimused nr 456940.
Planeeritud kruntidele elektriühenduse võimaldamiseks on planeeritud uus komplektalajaam plan. krundile pos
1. Uue alajaama asukoha valikul on arvestatud, et see oleks koormuskeskme läheduses planeeritava tee
ääres ja et selle teenindamiseks on tagatud ööpäevaringne vaba juurdepääs. Uue alajaama toide on
planeeritud 20 kV maakaabelliiniga alajaamast 7960:(Saue) Vaela tee 57 (30501:001:0541) katastriüksusel.
Uuest planeeritud alajaamast on nähtud ette uutele objektidele välja 0,4 kV maakaabelliinid ja liitumispunkt
Elektrileviga. Objektide elektrivarustuseks on planeeritud krundile 0,4 kV liitumis- ja/või jaotuskilp. Kilbid on
planeeritud tarbijate kruntidele enamjaolt mitmekohalistena teealasse ning on alati vabalt teenindatavad.
Elektritoide liitumiskilbist objektini on ette nähtud maakaabliga.
Elektrivõrgu väljaehitamine toimub vastavalt Elektrilevi OÜ liitumistingimustele. Planeeringu käigus
olemasoleva elektrivõrgu ümberehitus toimub kliendi kulul, mille kohta tuleb esitada Elektrilevi OÜ-le kirjalik
taotlus. Kehtestatud detailplaneeringu olemasolul elektrienergia saamiseks tuleb esitada liitumistaotlus,
sõlmida liitumisleping ja tasuda liitumistasu. Lepingu sõlmimiseks pöörduda Elektrilevi OÜ poole.
Liitumislepingu sõlmimiseks tuleb Elektrilevi OÜ-le esitada moodustatud kruntide aadressid.
Tänavatele on ette nähtud võimalus välisvalgustuse jaoks. Vajaduse tekkides lahendatakse tänavavalgustus
tööprojekti staadiumis.
Plan. elektri maakaabelliinidele on ette nähtud servituudi vajadusega ala koridoris laiusega 2 m võrguvaldaja
kasuks.
6.5 SIDEVARUSTUS
Planeeringu sidevarustuse koostamisel on aluseks Telia Eesti AS poolt 07.09.2023 väljastatud tehnilised
tingimused nr 38227559 ning Enefit AS poolt 29.02.2024 väljastatud tehnilised tingimused nr TT-E-20240229-
011.
Detailplaneeringuga haaratud alal ja selle ääres paiknevad Telia sideehitised: sidekanalisatsioon
sidekaevudega, pinnases paiknevad sidekaablid, sidemast Vaela EMT VS ja ELASA andmesidele kuuluvad
sideehitised.
Planeeringualal on võimalus liituda mõlema teenusepakkujaga.
Telia sidekanalisatsiooniga liitumiseks on planeeritud uus sidekanalisatsioon transpordimaa katastriüksusele
11 Tallinna ringtee (30401:001:2020). Plan. sidekanalisatsiooni liitumine on ette nähtud olemasolevast
sidekaevust F52S70_K05.
Enefit AS kiire internetivõrguga liitumiseks on planeeritud uus sidekaabel algusega olemasolevast 11 Tallinna
ringitee (30401:001:2020) transpordimaa katastriüksusel asuvast ELA SA sidekaevust nr 094K12.
Plannum OÜ
Registrikood: 16875924 www.plannum.ee
[email protected]
Vaela külas Hansu, Aidamehe ja Vaela tee 59 detailplaneering 23
Planeeringu koosseisus kavandatavad riigiteega ristuvad tehnovõrgud tuleb rajada kinnisel meetodil. Lähtuda
Transpordiameti juhendis „Nõuded tehnovõrkude ja -rajatiste teemaale kavandamisel“ toodud põhimõtetest.
Telia Eesti AS tingimused ehitusprojekti koostamiseks:
Projekteeritav sidetrass peab olema terves ulatuses elektriliselt tuvastatav. Tuvastustraadid peavad
seadmete ühendamiseks olema kaevamisvajaduseta kättesaadavad.
Sidekanalisatsiooni nõutav sügavus pinnases 0,7 m, teekatete all 1 m. Olemasolev sidekanalisatsioon ei
tohi jääda projekteeritud hoonestuse ja rajatiste alla. Sõidutee alla näha ette A kategooria torusid
seinapaksusega 4,8 mm.
Tagada normatiivsed sügavused ja vahekaugused, kaablikaevude luugid peavad jääma teekattega
(kõnniteega) ühele tasapinnale. Telia sideehitiste võimalik väljakanne, abinõude rakendamine sideehitiste
kaitseks ja isikliku kasutusõiguse lepingute sõlmimine väljakantavatele osadele toimuvad Tellija kulul,
vastavalt "Asjaõigusseaduse Rakendusseadusele §15”.
Hoonete püstitamiseks tehtavale ehitusprojektile tuleb taotleda uued tehnilised tingimused.
Hoone sisevõrk projekteerida ja ehitada Tellija vahenditest.
Enefit AS tingimused ehitusprojekti koostamiseks:
Detailplaneeringu alal näha ette sidekaabel sarnaselt elektrivõrguga. Ehitatava jaotuskapi asukoht näha
ette võimalikult koormuskeskme lähedusse, planeeritava tee äärde, selle teenindamiseks peab jääma
ööpäevaringne vaba juurdepääs.
Kinnistu sideliitumise punktid planeerida elektriliitumise kilpi. Täpsem tehnorajatise paiknemine pannakse
paika liitumislepinguga.
Sidevõrgu planeerimisel juhinduda Side planeerimise põhimõtetest, leitav aadressilt https://public-
docs.energia.ee/partnerile/side-planeerimise-pohimotted.pdf
Projekteeritud tehnovõrgule näha ette servituudialad. Sidevõrgu elementidele eraldi katastriüksust mitte
moodustada. Võimalusel rajada planeeritav side -ja elektrivõrk ühisesse kasutusalasse.
HOONE SISESE SIDEVÕRGU PLANEERIMINE
Hoonete sisese sidevõrgu planeerimisel juhinduda järgnevast juhendist:
https://publicdocs.energia.ee/partnerile/hoone-sisese-sidevorgu-lahenduse-soovituslikud-materjalid.pdf
Kehtestatud planeeringu olemasolul sideühenduse väljaehitamiseks tuleb esitada liitumistaotlus, sõlmida
liitumisleping ja tasuda liitumistasu.
Liitumislepingu sõlmimiseks pöörduda Enefit AS poole meiliaadressil
[email protected].
Pärast liitumislepingu sõlmimist ja liitumistasu tasumist teostab Enefit AS projekteerimis- ja ehitustööd.
Kliendi soovil võib operaatorineutraalse sideliitumise projekteerimis- ja ehitustöid korraldada liituja ise.
Selleks tuleb Enefit AS-le esitada vabas vormis kirjalik avaldus aadressile
[email protected].
Enefit AS väljastab lähteülesande projekteerimiseks. Projekteerimiseks ja ehitamiseks sõlmitakse liituja
valitud töövõtja ning Enefit AS vahel kolmepoolne koostööleping. Kolmepoolse lepingu korral tuleb ennem
ehitamist Enefit AS-le esitada projekt kooskõlastamiseks EPP keskkonna kaudu. Järgnevalt koostab Enefit
AS ehitajale vajalikud kiuskeemid optiliste ühenduste tegemiseks. Kolmepoolse lepingu korral tuleb
kasutada ainult Enefit AS poolt heaks kiidetud materjale.
Ehituse valmimisel tuleb vajalik ehitus dokumentatsioon üle anda EPP keskkonna kaudu Enefit ASle.
Peale ehitustegevuste lõppu haldab ja hooldab sidevõrku Enefit AS.
Plan. sidekanalisatsioonile on ette nähtud servituudi vajadusega ala koridoris laiusega 2 m võrguvaldaja
kasuks.
6.6 SOOJAVARUSTUS
Planeeritavate hoonete kütmiseks on võimalik paigaldada maaküttesüsteem, soojuspump või kasutada tahket
kütust (kamin või ahiküte) ja/või elektrit ja mõlemaid koos.
Plannum OÜ
Registrikood: 16875924 www.plannum.ee
[email protected]
Vaela külas Hansu, Aidamehe ja Vaela tee 59 detailplaneering 24
Täpne soojusvarustus määratakse hoone ehitusprojektis, arvestades keskkonnanõudeid.
6.7 KURITEGEVUSE RISKE VÄHENDAVAD MEETMED
Kuritegevuse riskide vähendamist reguleerib standard EVS 809-1:2002 „Kuritegevuse ennetamine.
Linnaplaneerimine ja arhitektuur. Osa 1: Linnaplaneerimine“.
Kuritegevuse riske vähendab kõrvaliste isikute alale juurdepääsu piiramine. Planeeringuga on ala kavandatud
suletud territooriumiks, lubatud on piirdeaia rajamine plan. krundi pos 1 ja plan. krundi pos 2 perimeetrile.
Tagada piirete korrashoid.
Projekteerimisel tuleb ette näha sissepääsude (krundile, hoonesse) valgustatus, hoone lahenduses mitte
kavandada nö pimedaid nurki. Ehituses kasutada vastupidavaid ja kvaliteetseid materjale (uksed, aknad,
lukud). Hoone kasutamise ajal hoida oma territoorium alati korras ja teostada kiired parandustööd.
Pideva korrashoiu ja puhtuse hoidmise olulisust ei saa kunagi ületähtsustada. See peab olema koordineeritud
ja püsiv. Prügi ja graffiti peab kiiresti eemaldama, parandustöödel peab kasutama algsega sarnanevaid
materjale. Koha korrasolek ja puhtus mõjutavad meie hoiakuid ja tundeid. Tõendamist on leidnud, et
korrashoiu kvaliteedi ja kordategemise kiiruse kasvades väheneb paiga tahtlik kahjustamine ja
hooletussejätmine. Puudulikult korrashoitud või mahajäetud paigad võivad luua mulje ohust, sest hõivatuse
puudumine võib olla sotsiaalselt korraldamata naabruskonna tunnuseks.
6.8 KESKKONNATINGIMUSED
Planeeringuala asub nõrgalt kaitstud põhjaveega piirkonnas. Kõikide tegevuste kavandamisel ja läbiviimisel
tuleb vältida põhjavee reostuse tekitamist;
Äri- ja tootmishoonete rajamisel tuleb tagada nende keskkonnanõuetele vastavus ja põhjavee
reostuskaitse. Uute tootmisettevõtete puhul tuleb jälgida nende keskkonnaloa või kompleksloa kohuslaseks
olemist. Tagada tuleb, et keskkonnaloa kohustusega ettevõtted ka vastavaid lube omaks ning lubades
sätestatud tingimusi täidaks. Õhusaasteloa kohustusega paikse heiteallika käitaja peab enne vastava
heiteallika ehitusloa taotlemist omama õigusakti kohast õhusaasteluba;
tagada radooniohutu keskkond hoonete siseruumides, rakendades vastavaid standardi EVS 840:2017
„Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes“ meetmeid, kuna
planeeritav ala paikneb kõrge radoonisisaldusega (100-150 kBq/m³) pinnasega alal. Tulenevalt asjaolust,
et radoon ei ole pinnases ühtlaselt jaotunud, siis selliste ruumide rajamisel, kus inimesed viibivad pikemat
aega, on vajalik ehitusprojektis teostada radoonitaseme mõõtmised;
Ehitusaegse müra mõju leevendamiseks tuleks mürarikkaid ehitustöid teostada päevasel ajal ning
kasutatav tehnika peab olema heas tehnilises seisukorras;
Planeeritavalt hoonelt ja kõvakattega pindadelt kogutav vihmavesi ei tohi valguda naaberaladele;
Planeeringualal peab ära koristama ja jäätmed käitlema vastavalt jäätmeseadusele ja „Kiili valla
jäätmehoolduseeskirjale“;
Valgustuse projekteerimisel võtta tarvitusele meetmed valgusreostuse ärahoidmiseks ja tähistaeva
vaadeldavuse säilitamiseks. Tänavavalgustus lahendada pigem madalate postidega, kasutada valgusvihke
suunavaid lambivarje, mis on pealt kaetud. Kasutada ökonoomseid LED lampe, mis on
valgustemperatuuriga 3000-4000 K. Vältida sinist tooni valgusallikaid. Kasutada võimalusel valguse
reguleerimiseks näiteks liikumis- ja valgustugevuse andureid.
Ehitusaegselt tuleb tagada, et müra- ja vibratsioonitasemed ei ületaks ümbruskonnas keskkonnaministri
16.12.2016 määrusega nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise ja hindamise
Plannum OÜ
Registrikood: 16875924 www.plannum.ee
[email protected]
Vaela külas Hansu, Aidamehe ja Vaela tee 59 detailplaneering 25
meetodid“, sotsiaalministri 17.05.2002 määrusega nr 78 „Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja
ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni mõõtmise meetodid“, sotsiaalministri 04.03.2002 määrusega nr
42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme
mõõtmise meetodid“ ning keskkonnaministri 03.10.2016 määrusega nr 32 “Välisõhus leviva müra piiramise
eesmärgil planeeringu koostamise kohta esitatavad nõuded” määratud norme;
Arvestada, et ka maksimaalsed helirõhutasemed müratundlike hoonetega aladel ei tohi ületada KeM
määrus nr 71 § 6 lg 2 ja lg 3 välja toodud normtasemeid;
Tehnoseadmete paigutamisel jälgida, et need oleksid suunatud müratundlike hoonetega aladest võimalikult
kaugele. Tehnoseadmete müratasemed ei tohi müratundlike hoonetega aladel ületada KeM määruse nr 71
lisas 1 toodud tööstusmüra sihtväärtust;
Ehitusmüra tasemed ei tohi lähedusse jäävatel elamualadel ajavahemikus 21.00- 07.00 ületada KeM
määrus nr 71 lisas 1 toodud normtaset. Impulssmüra piirväärtusena rakendatakse asjakohase
mürakategooria tööstusmüra normtaset. Impulssmüra põhjustavat tööd võib teha tööpäevadel kella 07.00-
19.00.
6.8.1 Jäätmed
Jäätmete kogumine toimub plan. äri- ja tootmismaa krundil individuaalselt ja liigiti vastavalt
jäätmeseadusele ja „Kiili valla jäätmehoolduseeskirjale“. Prügikonteinerite tühjendamiseks peab
olema tagatud teenindussõiduki juurdepääs. Täpne konteinerite paiknemine antakse ehitusprojekti
koostamise staadiumis.
Ehitustegevuse käigus tekkivad jäätmed kogutakse kokku, sorteeritakse ja antakse üle
nõuetekohasele jäätmekäitlejale. Olmejäätmed tuleb käidelda vastavalt kehtivale seadusandlusele.
Jäätmete kogumise, veo, hoidmise, taaskasutamise ja kõrvaldamise korraldus, nende tegevustega
seotud tehnilised nõuded ning jäätmetest tervisele ja keskkonnale põhjustatava ohu vältimise või
vähendamise meetmed on sätestatud jäätmeseaduses ning „Kiili valla jäätmehoolduseeskirjas“.
6.8.2 Põhjavesi
Vastavalt Maa-ameti põhjavee loodusliku kaitstuse kaardirakenduse andmetele jääb planeeringuala
maapinnalt lähtuva punkt- või hajureostuse suhtes põhiliselt looduslikult nõrgalt kaitstud põhjaveega alale,
mistõttu tuleb eriti suurt tähelepanu pöörata potentsiaalsete põhjavee reostuskollete ohutuks muutmisele.
Ehitustegevuse käigus tuleb järjepidevalt kontrollida seadmete korrasolekut ning ehitustegevuse planeerimisel
valida keskkonda vähimal võimalikul viisil mõjutavad lahendused. Õnnetuste vältimiseks tuleb kinni pidada
ehitusprojektis ning tööohutust määravates dokumentides esitatud nõuetest. Ehitusprotsessis tuleb kasutada
vaid kvaliteetseid ehitusmaterjale ning ehitusmasinaid tuleb kohaselt hooldada, et vältida võimalikku
keskkonnareostust (nt lekete tekkimist). Töötajad peavad olema spetsiaalse hariduse ja teadmistega.
7. DETAILPANEERINGU RAKENDAMISE VÕIMALUSED JA
PLANEERINGU ELLUVIIMISEST TULENEVATE VÕIMALIKE
KAHJUDE HÜVITAJA
Planeeringuga ei tohi kolmandatele osapooltele põhjustada kahjusid ega kahjustada ka avalikku huvi.
Katastriüksuse igakordsel omanikul tuleb tagada, et kavandatav ehitustegevus ei kahjustaks naaberkruntide
omanike õigusi või kitsendaks naabermaaüksuste maa kasutamise võimalusi (kaasa arvatud haljastus). Juhul,
kui planeeritava tegevusega tekitatakse kahju kolmandatele osapooltele, kohustub kahjud hüvitama kahju
tekitanud krundi igakordne omanik.
Plannum OÜ
Registrikood: 16875924 www.plannum.ee
[email protected]
Vaela külas Hansu, Aidamehe ja Vaela tee 59 detailplaneering 26
Käesolev detailplaneering on pärast kehtestamist aluseks planeeringualal edaspidi teostavatele
maakorralduslikele, ehituslikele ja tehnilistele projektidele. Planeeringu elluviimiseks peavad kõik
planeeringualal koostatavad ehitusprojektid olema koostatud vastavalt Eesti Vabariigis kehtivatele seadustele,
projekteerimisnormidele ja heale projekteerimistavale.
Planeering realiseeritakse kahes etapis. Esimeses etapis rajatakse juurdepääsuteed, tehnovõrgud ja tuletõrje
veevõtukoht ning teises etapis rajatakse hooned.
Planeeritava krundi pos 1 omanik on kohustatud ehitised välja ehitama ehitusprojekti ja ehitusloa alusel.
Projekteerimise käigus tuleb täpsustada hoonete asukoht, juurdepääsuteed ja parkimisalad,
haljastuslahendus ning tehnovõrkude täpne paiknemine. Ehitusprojekti koostamise korraldab ja tasub plan.
krundi pos 1 omanik. Kokkuleppel tehnovõrke haldava ettevõttega rajab omanik vastavalt hoonete täpsele
paigutusele hoonestusalas ühendused tehnovõrkudega.
Detailplaneeringu elluviimisega ei kaasne Kiili Vallavalitsusele kohustust detailplaneeringukohaste teede ja
sellega seonduvate rajatiste väljaehitamiseks ega vastavate kulude kandmiseks.
Projekteerimise käigus olemasoleva elektrivõrgu ümberehitus või likvideerimine toimub huvitatud isiku kulul,
mille kohta tuleb esitada Elektrilevi OÜ-le kirjalik taotlus.
Detailplaneeringu kehtestamise järgselt on vajalik teostada järgmised tegevused allpool toodud järjekorras
planeeringuga kavandatu elluviimiseks:
1) ühiste tehnorajatiste tehniliste tingimuste taotlemine, tehnorajatiste ja juurdepääsuteede projekteerimise
alustamine koos vajalike kaasnevate lisauuringute teostamisega. Ühised tehnorajatised on kõik planeeritud
vee- ja kanalisatsioonitorustikud kuni plan. krundi pos 1 liitumispunktini, elektrikaablid koos jaotus- ja
liitumiskappidega, sidekaabel kuni plan. krundi pos 1 liitumispunktini, tänavavalgustus ning kõik tuletõrjevee
rajatised (torustikud, mahutid, veevõtukohad, manööverdusala). Tehnovõrkude rajatised tuleb ehitada ja
saada kasutusload või on kasutusteatised loetud teavitatuks enne hoonete kasutuslubade väljastamist;
2) ehituslubade taotlemine/ ehitusteatise esitamine ühiste tehnorajatiste rajamiseks ning plan.
juurdepääsuteede ehitamiseks;
3) vajalike servituutide ja isiklike kasutusõiguste seadmine;
4) hoone(te) projekteerimine ja ehituslubade taotlemine/ ehitusteatiste sisseandmine. Kiili Vallavalitsusel ei
ole kohustust detailplaneeringu kohaste avalikuks kasutatamiseks ette nähtud teede ja nendega
seonduvate rajatiste, haljastuse, välisvalgustuse või avalikes huvides olevate tehnorajatiste
väljaehitamiseks, kui ei ole kokku lepitud teisiti;
5) ehitusloa väljastamine Kiili Vallavalitsuse poolt. Avaliku tee ehitusloa taotlus on vajalik esitada hiljemalt
koos hoone ümberehitamise ehitusteatisega ning hoone(te) kasutusteatise registrisse kandmise eelduseks
on teemaa nõuetekohane välja ehitamine. Arendusega seotud teed (sh ringristmik, kergliiklustee
ümbertõstmine) tuleb rajada ning nähtavust piiravad takistused (istandik, puu, põõsas või liiklusele ohtlik
rajatis) kõrvaldada (alus EhS § 72 lg 2) enne planeeringualale mistahes hoone ehitusloa väljastamist;
6) juurdepääsuteedele ja tehnorajatistele kasutusloa taotlemine/kasutusteatise esitamine. Ühised
tehnorajatised ja juurdepääsuteed peavad arendaja poolt olema väljaehitatud ja vajadusel kohalikule
omavalitsusele üle antud enne hoonete kasutuslubade väljastamist;
7) hiljemalt hoonete kasutusloa taotlemise/ kasutusteatise esitamist on vajalik muuta maakasutuse
sihtotstarve;
8) hoone(te) kasutuslubade taotlemine/ kasutusteatiste sisseandmine. Kasutuslubade väljastamine Kiili
Vallavalitsuse poolt.
Plannum OÜ
Registrikood: 16875924 www.plannum.ee
[email protected]
Vaela külas Hansu, Aidamehe ja Vaela tee 59 detailplaneering 27
C- LISAD
1. Elektrilevi OÜ poolt 15.08.2023 väljastatud tehnilised tingimused nr 456940;
2. OÜ Kiili KVH poolt 18.08.2023 väljastatud tehnilised tingimused nr 1173;
3. Telia Eesti AS poolt 07.09.2023 väljastatud tehnilised tingimused nr 38227559;
4. Enefit AS poolt 29.02.2024 väljastatud tehnilised tingimused nr TT-E-20240229-011;
5. Töö nr 24004948 „Vaela küla Hansu, Aidamehe ja Vaela tee 59 detailplaneeringu mürahinnang“, koostaja
Veiko Kärbla, Hendrikson & Ko OÜ;
6. Teedeprojekt OÜ töö nr T02022 „Riigitee nr 11115 Kurna-Tuhala km 2,196-4,556 ja riigitee nr 11507
Kangrumetsa tee km 0,000-0,550“ eskiis;
7. „Kiili vald Vaela küla Aidamehe, Hansu ja Vaela tee 59 detailplaneeringu liigvete ärajuhtimise
ekspertarvamus“, Kiirvool OÜ, Tallinn 2024.
Plannum OÜ
Registrikood: 16875924 www.plannum.ee
[email protected]
Vaela külas Hansu, Aidamehe ja Vaela tee 59 detailplaneering 28
D- JOONISED
Joonis 1- Asukohaskeem
Joonis 2- Tugiplaan M 1:500
Joonis 3- Põhijoonis M 1:500
Joonis 4- Tehnovõrkude koondplaan M 1:500
Plannum OÜ
Registrikood: 16875924 www.plannum.ee
[email protected]