Taotlus

KAMBJA VALLAVALITSUS KORRALDUS 31. märts 2026 nr 147 Riigitee 2 Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa km 186,9-190,9 asuva VI ehitusala arendamisega seotud kohalike teede projekteerimiseks projekteerimistingimuste muutmine Maanteeameti (Transpordiameti õiguseellane) ja Kambja Vallavalitsuse vahel on sõlmitud „Ühiste kavatsuste protokoll“ nr 1-12/20/2691-1 Riigitee 2 Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa km 186,9-190,9 asuva VI ehitusala arendamiseks. Kambja vallavolikogu on 24.11.2020 istungil protokolli heaks kiitnud. Kambja Vallavalitsuse 01.04.2021 korraldusega nr 2744 (edaspidi 01.04.2021 korraldus) on antud projekteerimistingimused riigitee Riigitee 2 Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa km 186,9-190,9 asuva VI ehitusala arendamisega seotud kohalike teede projekteerimiseks. Samuti on Transpordiameti 08.04.2021 korraldusega nr 1.1-3/21/154 (edaspidi 08.04.2021 korraldus) antud projekteerimistingimused riigitee 2 Tallinna−Tartu−Võru−Luhamaa tee km 186,9-190,9 asuva VI ehitusala ehitusprojekti koostamiseks, mida Transpordiamet on kavatseb muuta ning pikendada 7 aasta võrra. Projekteerimistingimuste muutmise korralduse andmise hetkel on riigitee 2 VI ehitusala kilomeetrivahemik erinev võrreldes 08.04.2021 korralduses tooduga tulenevalt ehitustöödest mitmetel teelõikudel Tallinna ja Tartu vahel erinevatel ajaperioodidel, mis on teepikkust lühendanud ning mille tulemusena on tee kilometraaž muutunud. 08.04.2021 korralduses on teelõigu ulatus km 186,9-190,9, kuid kirjeldatud muudatustest tingituna on projekteerimistingimuste muutmise hetkel kehtiv vahemik km 184,72-188,67. Projekti eesmärgid Kambja Vallavalitsuse 01.04.2021 ning Transpordiameti 08.04.2021 korraldusega antud projekteerimistingimuste alusel on: • Riigitee 2 Tallinna−Tartu−Võru−Luhamaa tee km 186,9-190,9 väljaehitamine 2+2 sõidurajaga maanteeks koos eritasandiliste liiklussõlmede ja teiste teede ning rajatistega. • Teedevõrgu asukoha täpsustamine ja teemaa vajaduse määramine projekteeritaval lõigul. • Liikuvusvajaduste väljaselgitamine ja hindamine ning liikuvuse tagamine projekteeritaval lõigul erinevatele transpordiliikudele (sh jalakäijad ja jalgratturid, ühistransport, sõidukid ja transport, transiitliiklus, põllumajandus, jms). Liiklusseaduse (LS) § 11 kohaselt rahastatakse riigiteedega seonduvaid tegevusi teehoiukava alusel. Vastavalt sama sätte lõikele 7 koostatakse teehoiukava vähemalt nelja-aastaseks  2 perioodiks ning seda ajakohastatakse vajadusel igal aastal. Lisaks on teehoiukavas välja toodud suured teedeehitusprojektid kuni aastani 2035 kuna need vajavad ettevalmistusperioodi, et läbida aastate pikkuseid erinevaid planeerimise ja projekteerimise etappe. Riigiteede teehoiukava kohaselt on Tartu läänepoolse ümbersõidu VI ehitusala ehk riigitee 2 Ülenurme- Reola vaheline lõik kavas ümber ehitada 2033-2034. aastal. Tegemist on prognoositava tähtajaga. Teehoiukavas toodud objektide ümberehitamise järjekord võib muutuda tingimuste (liiklussagedus, liiklusohtlikus, riiklikud prioriteedid vm) muutumisel ajas. Transpordiameti 08.04.2021 korraldusega antud projekteerimistingimustega hõlmatav põhimaantee lõik ning Kambja Vallavalitsuse 01.04.2021 korraldusega antud projekteerimistingimustega hõlmatav kohalike teede võrgustik asub Tartu linna lähialal, mis on aktiivselt arenev piirkond. Lähtudes kõrgest liiklussagedusest põhimaanteel Lennu liiklussõlme ning Reola ristmiku vahel, on vajalik kavandada olemasoleva tee ümberehitamine 2+2 ristlõikega maanteeks. Selgitamaks välja 2+2 ristlõikega maantee, Reola liiklussõlme ning ühenduste tagamiseks vajalike teede asukohad ning ruumivajaduse, tellis Transpordiamet 08.04.2021 korraldusega antud projekteerimistingimuste alusel Tartu läänepoolse ümbersõidu VI ehitusala eelprojekti (Teedeprojekt OÜ töö nr T04921). Projektlahendust on kohalikele elanikele tutvustatud 15.02.2023 toimunud arutelul. Omanikele, kelle kinnisasjadest on projektiga selgunud täiendava maa omandamise vajadus, on tutvumiseks edastatud krundijaotuskava joonised. Lisaks on projektlahendus olnud sisendiks teega külgnevate alade arendamisel, et säiliks ruum tulevikus nõuetekohase maantee ja vajalike ühendusteede väljaehitamiseks. Kokkuvõttes on koostatud projektlahendus käsitletav ühiskondliku kokkuleppena, mis määratleb põhimaantee arenguperspektiivi ning on aluseks külgnevate alade planeerimisel. Lahenduse muutmine võib riigiteega külgnevatel aladel kaasa tuua täiendavat õiguste riivet, millega kinnistute arendamisel ei ole arvestatud. Eeltoodust tulenevalt on loodud selge visioon piirkonna teedevõrgu arendamiseks, mille järgimine ja säilitamine on, tulenevalt suurest avalikust huvist, Transpordiameti ja Kambja Vallavalitsuse vaatest vajalik. Lähtudes asjaolust, et teehoiukavas on ehituse algus ette nähtud 2033. aastal, pikendab Kambja Vallavalitsus 01.04.2021 korraldusega antud projekteerimistingimuste kehtivust seitsme aasta võrra. Kehtiva teehoiukava alusel kulub VI ehitusala ehk Ülenurme-Reola vahelise lõigu väljaehitamiseni veel mitmeid aastaid (prognoositav realiseerimise periood 2033-2034) ning seega tuleb tee ehitusloa aluseks olev ehitusprojekt koostada vastavalt kehtivatele õigusaktidele ja juhenditele. Projekti koostamisel tuleb võimalikult palju arvestada Tartu läänepoolse ümbersõidu VI ehitusala eelprojektiga määratud maavajadusega. 08.04.2021 korraldusega antud projekteerimistingimuste ajal kehtis majandus- ja taristuministri määrus nr 106 „Tee projekteerimise normid“ lisa „Maanteede projekteerimisnormid“. Samal ajal oli koostamisel uus määrus, millest avalikult kasutatava asulavälise tee projekteerimisel lähtuda. Uued nõuded kehtestati kliimaministri 17.11.2023 määrusega nr 71 „Tee projekteerimise normid“. Kuigi eelprojekti koostamise ajal uus määrus veel ei kehtinud, oli sel ajal olemas eelnõu dokument ning selles toodud põhimõtteid rakendati juba eelprojekti koostamisel. Eeltoodule tuginedes ei eelda Kambja Vallavalitsus projekti koostamisel olulist lahenduse ning maavajaduse muutumist. Eelnevast tulenevalt korrigeerib Kambja Vallavalitsus projekteerimistingimustes viited projekteerimise aluseks võetavatele normdokumentidele. Projekteerimisel tuleb lähtuda kliimaministri 17.11.2023 määrusest nr 71 „Tee projekteerimise normid“ ja kehtivatest Transpordiameti juhistest ja juhenditest, põhjendatud juhul EVS 843 "Linnatänavad".  3 Projekteerimistingimuste muutmine seisneb antud juhul projekteerimise aluseks võetavate normdokumentide vastavusse viimises kehtivate dokumentidega ning projekteerimistingimuste kehtivuse pikendamises. Kambja Vallavalitsuse hinnangul puuduvad uued asjaolud, mis tingiksid vajaduse muuta projekteerimistingimuste eesmärki ja sisu. Kuivõrd eelprojekti koostamise ajal lähtuti hetkel kehtiva määruse põhimõtetest, ei avalda projekteerimise aluseks võetavate normdokumentide korrigeerimine ning projekteerimistingimuste kehtivuse tähtaja muutmine täiendavat mõju projektlahendusele ja riigiteega piirnevatele kinnisasjadele, mille tõttu puudub vajadus täiendavaks arvamuse küsimiseks projekteerimistingimuste muutmise menetluses. Puudutatud isikute ja asutuste täiendav kaasamine viiakse läbi ehitusloa andmise menetluses, kus muuhulgas saadetakse kaasatavatele osapooltele valminud ehitusprojekt, mille osas on võimalik arvamust avaldada ning Kambja Vallavalitsusel on kohustus võtta ehitusloa eelnõule esitatud märkused asjakohaselt arvesse või põhjendada nende arvestamata jätmist. Eelnevat kokku võttes on võimalik muuta projekteerimise normdokumente ning projekteerimistingimuste kehtivuse tähtaega projekteerimistingimuste menetlusse kaasatud isikute õigusi või huve märkimisväärselt riivamata. Eeltoodust lähtudes ning võttes aluseks ehitusseadustiku § 26 lõike 1, § 33 lõike 1 ja § 99 lõike 1, haldusmenetluse seaduse § 64 lõiked 1 ja 2 ning Kambja Vallavolikogu 16.01.2018 määruse nr 14 „Ülesannete delegeerimine“ § 8 lõike 1 annab Kambja Vallavalitsus korralduse: 1. Pikendada Kambja Vallavalitsuse 01.04.2021 korraldusega nr 2744 antud projekteerimistingimuste kehtivuse tähtaega 7 aastat. 2. Muuta projekteerimistingimustes viited kehtetuks muutunud dokumentidele ja kehtestada uues sõnastuses järgnevalt: ➢ 5.1.6. Kliimaministri 17.11.2023 määrus nr 71 „Tee projekteerimise normid“, põhjendatud juhul EVS 843 "Linnatänavad"; ➢ 5.2.1. Lähtuda kliimaministri 17.11.2023 määrusest nr 71 „Tee projekteerimise normid“ ning põhjendatud juhul EVS 843 "Linnatänavad"; ➢ 5.3.3. Projekteerida bussipeatustesse ooteplatvormid ja -paviljonid vastavalt juhendile „Teede projekteerimine“ ptk 8 Bussipeatuste valik, paigutus ja kujundamine; ➢ 5.4.3. Kergliiklusteede kavandamisel lähtuda juhendist „Teede projekteerimine“ ptk 7 Kergliiklustee ja jalgrattarada; ➢ 5.6.1. Projekti koostamisel hinnata teevalgustuse vajadust lähtuvalt projektlahendusest ja Transpordiameti juhendist „Riigiteede valgustuse kavandamine“; ➢ 5.9.1. Haljastuse kavandamisel lähtuda juhendist „Riigiteede haljastustööd“. 3. Tunnistada kehtetuks Kambja Vallavalitsuse 26.03.2026 korraldus nr 136 „Riigitee 2 Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa km 186,9-190,9 asuva VI ehitusala arendamisega seotud kohalike teede projekteerimiseks projekteerimistingimuste muutmine“. 4. Korraldus jõustub teatavakstegemisel valla kodulehe kaudu.  4 5. Projekteerimistingimustega saab tutvuda aadressil www.kambja.ee. Korralduse peale võib esitada Kambja Vallavalitsusele vaide haldusmenetluse seaduses sätestatud korras 30 päeva jooksul arvates korraldusest teadasaamise päevast või päevast, millal oleks pidanud korraldusest teada saama või esitada kaebuse Tartu Halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras 30 päeva jooksul arvates korralduse teatavakstegemisest. (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Kajar Lember vallavanem Jaanika Liblik vallasekretär abi vallasekretäri ülesannetes TINGMÄRGID Katastriüksuse piir Projekteeritud sõidutee (teed, mille osas annab projekteerimistingimused Maanteeamet) Projekteeritud sõidutee (teed, mille osas annab projekteerimistingimused KOV) Projekteeritud kergliiklustee (kergliiklusteed, mille osas annab projekteerimistingimused Maanteeamet) Projekteeritud kergliiklustee (kergliiklusteed, mille osas annab projekteerimistingimused KOV) Tellija Töö nimetus Töö nr Põhimaantee 2 (E263) Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa km 190,4-194,1 18046 Reg kood: 12432118 Teelise 4 asuv VI ehitusala Tiigi 78, 50410 Tartu 10916 Tallinn [email protected] [email protected] Joonise nimetus Joonise nr www.roadplan.ee www.mnt.ee Projektijuht Indrek Oden (allkirjastatud digitaalselt) Asendiplaan (Lennujaama sõlm) 2.1 Projekteerija Priidu Kooskora (allkirjastatud digitaalselt) Staadium Mõõtkava Kuupäev Tehnik Silver Kuum (allkirjastatud digitaalselt) Eskiisprojekt - 23.11.2020 - - (allkirjastatud digitaalselt)  TINGMÄRGID Katastriüksuse piir Projekteeritud sõidutee (teed, mille osas annab projekteerimistingimused Maanteeamet) Projekteeritud sõidutee (teed, mille osas annab projekteerimistingimused KOV) Projekteeritud kergliiklustee (kergliiklusteed, mille osas annab projekteerimistingimused Maanteeamet) Projekteeritud kergliiklustee (kergliiklusteed, mille osas annab projekteerimistingimused KOV) Tellija Töö nimetus Töö nr Põhimaantee 2 (E263) Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa km 190,4-194,1 18046 Reg kood: 12432118 Teelise 4 asuv VI ehitusala Tiigi 78, 50410 Tartu 10916 Tallinn [email protected] [email protected] Joonise nimetus Joonise nr www.roadplan.ee www.mnt.ee Projektijuht Indrek Oden (allkirjastatud digitaalselt) Asendiplaan (Reola sõlm, alternatiiv 2) 2.3 Projekteerija Priidu Kooskora (allkirjastatud digitaalselt) Staadium Mõõtkava Kuupäev Tehnik Silver Kuum (allkirjastatud digitaalselt) Eskiisprojekt - 23.11.2020 - - (allkirjastatud digitaalselt)  KORRALDUS 08.04.2021 nr 1.1-3/21/154 Projekteerimistingimuste andmine riigitee 2 Tallinn−Tartu−Võru−Luhamaa km 186,9-190,9 asuva VI ehitusala ehitusprojekti koostamiseks Maanteeamet (Transpordiameti õiguseellane) algatas projekteerimistingimuste andmise menetluse riigitee 2 Tallinn−Tartu−Võru−Luhamaa km 186,9-190,9 asuva VI ehitusala ehitusprojekti koostamiseks ehitusseadustiku (edaspidi EhS) § 99 lõigete 1 ja 2 alusel. 1. ASJAOLUD Projekteerimistingimuste menetluse esemeks olev riigitee 2 Tallinn−Tartu−Võru−Luhamaa km 186,9-190,9 paikneb riigi transpordimaa kinnisasjadel (katastritunnused 94901:007:0686, 94901:007:1786, 94901:009:0111) Tartu maakonnas Kambja vallas Lepiku küla ja Ülenurme aleviku territooriumil. Projekteerimistingimused on kooskõlas Kambja valla üldplaneeringuga endise Ülenurme valla territooriumi osas, milles menetluse esemeks olevat riigiteed on käsitletud kui olemasolevat maanteed olemasolevas asukohas ning milles riigiteede 2, 61 ja 22133 ristumisele on määratud eritasandilise ristmiku rajamine. Projekti eesmärk on riigitee 2 Tallinn−Tartu−Võru−Luhamaa km 186,9-190,9 väljaehitamine 2+2 sõidurajaga maanteeks Lennu liiklussõlme ja perspektiivse Reola liiklussõlme vahelises lõigus. Projekteeritavale lõigule kavandatakse liiklussõlme ja teiste teede ning rajatiste rajamine. Täpsustatakse teedevõrgu asukoht ja määratakse teemaa vajadus projekteeritaval lõigul. Selgitatakse välja liikuvusvajadused ning hinnatakse ja tagatakse liikuvus projekteeritaval lõigul erinevatele transpordiliikidele. 2. MENETLUSE KÄIK Transpordiamet kaasas pädeva asutusena projekteerimistingimuste menetlusse lisas 2 loetletud menetluse esemega piirnevate kinnisasjade omanikud EhS § 31 lõike 3 alusel. Transpordiamet esitas projekteerimistingimuste eelnõu kooskõlastamiseks lisas 2 loetletud asutusele, kelle seadusest tulenev pädevus on seotud projekteerimistingimuste menetluse esemega EhS § 31 lõige 4 punkti 1 alusel. Transpordiamet esitas projekteerimistingimuste eelnõu arvamuse avaldamiseks lisas 2 loetletud asutusele või isikule, kelle õigusi või huve võib taotletav ehitis või ehitamine puudutada EhS § 31 lõige 4 punkti 2 alusel.  2 Võttes aluseks EhS § 26 lõike 5 teavitas Transpordiamet projekteerimistingimuste menetluse käigus järgnevas tabelis loetletud kinnisasjade omanikke, kelle kinnistute osas võib projekteerimistingimuste kehtestamine kaasa tuua kinnisasja või selle osa avalikes huvides omandamise, sh sundvõõrandamise või selle suhtes sundvalduse seadmise vajaduse: Katastritunnus Kinnisasja nimi Katastritunnus Kinnisasja nimi 94901:007:1787 Peetri tee L1 94901:001:0133 Vapra-Lennuvälja 94901:001:0550 Peetri tee 10 94901:009:0363 Kribso 94901:001:0137 Vapra 94901:009:0388 Piiri 94901:001:0131 Taga-Vapra 94901:009:0387 Piiri 94901:009:0268 Nirgi tee 15 28301:001:0601 Raudsepa 94901:009:0266 Nirgi tee 13 28301:001:0603 Valgekõrtsi tee 10b 94901:009:0264 Nirgi tee 11 28301:001:0602 Valgekõrtsi tee 10a 94901:009:0259 Nirgi tee 9 94901:009:0354 Valgekõrtsi tee 6 94901:009:0257 Nirgi tee 7 94901:009:0356 Valgekõrtsi tee 4 94901:009:0255 Nirgi tee 5 28301:001:0590 Vahtra tänava lõik 2 94901:009:0253 Nirgi tee 3 28301:001:0224 Vahtra tänav 94901:009:0251 Nirgi tee 1 94901:009:0249 Nirgi tee 94901:009:0395 Varese 28301:001:0226 Lennu-Vangi tee lõik 1 28301:001:0760 Sõpruse park 94901:009:0036 Tartu-Petseri 7,8-11,8 km 28301:001:0588 Roosi tn 2 94901:009:0490 Biotiigi 28301:001:0801 Roosi tänav 94901:009:0491 Varju 28301:001:0055 Kribso 94901:001:0638 Lapatsi 94901:009:0324 Teearu 94901:009:0479 9490374 Valgekõrtsi tee lõik 1 94901:009:0325 Nurga 28301:001:0844 Nõlva tee lõik 1 94901:009:0388 Piiri 28301:001:0808 Vilja tee 94901:009:0062 Vanakooli tee 13 28301:001:0541 Reola - Lennuvälja tee lõik 1 94901:009:0504 Vanakooli tee 7 94901:007:1760 Tartu-Petseri 5,3-7,8 km 94901:009:0389 Piiri Transpordiamet viis läbi projekteerimistingimuste andmiseks vajaliku menetluse, mille käigus on muu hulgas kaasatud menetluse esemega piirnevate kinnisasjade omanikud ning asutused ja isikud, kelle õigusaktist tulenev pädevus on seotud projekteerimistingimuste taotluse esemega või kelle õigusi või huve võib taotletav ehitis või ehitamine puudutada. Korralduse lisas 2 on projekteerimistingimuste menetluse käigus esitatud arvamuste ja kooskõlastuste koondtabel, mis sisaldab ka EhS § 31 lõike 5 kohaselt esitatud märkusi ning Maanteeameti otsuseid ja selgitusi märkustega arvestamise kohta. Nende asutuste ja kinnisasjade omanike puhul, kes tähtaegselt projekteerimistingimuste eelnõu kohta kooskõlastust ei esitanud või arvamust ei avaldanud ega taotlenud tähtaja pikendamist, loetakse EhS § 31 lõike 6 alusel projekteerimistingimuste eelnõu kooskõlastatuks või eeldatakse, et arvamuse andjad ei soovinud projekteerimistingimuste eelnõu kohta arvamust avaldada. Transpordiamet ei ole projekteerimistingimuste menetluse käigus tuvastanud EhS § 32 kohaseid projekteerimistingimuste andmisest keeldumise aluseid ega projekteerimistingimuste kehtivuseks  3 pikema tähtaja sätestamiseks vastavalt EhS § 33 lõikele 1. 3. ÕIGUSLIKUD ALUSED Eeltoodust lähtudes ning võttes aluseks EhS § 26 lõike 1, § 99 lõiked 1 ja 2, majandus- ja taristuministri 03.12.2020. a määruse nr 82 „Transpordiameti põhimäärus“ § 10 lõike 3 punkti 3 ning kooskõlas majandus- ja taristuministri 02.07.2015. a määrusega nr 84 „Projekteerimistingimuste taotluste ja projekteerimistingimuste vorminõuded“, otsustab Transpordiamet (Maanteeameti õigusjärglane1): 4. OTSUS 1. Anda projekteerimistingimused riigitee 2 Tallinn−Tartu−Võru−Luhamaa km 186,9-190,9 asuva VI ehitusala ehitusprojekti koostamiseks vastavalt korralduse lisale 1. 2. Projekteerimistingimuste andmise korraldus edastada projekteerimistingimuste menetlusse kaasatud isikutele ja asutustele. 3. Korraldus ja projekteerimistingimused avaldada Transpordiameti kodulehel. 5. RAKENDUSSÄTTED Korralduse peale võib esitada Transpordiametile (Valge 4, 11413 Tallinn) vaide haldusmenetluse seaduses sätestatud korras 30 päeva jooksul arvates korraldusest teadasaamise päevast või päevast, millal oleks pidanud korraldusest teada saama või esitada kaebuse Tallinna Halduskohtule halduskohtumenetluse seaduses sätestatud korras 30 päeva jooksul arvates korralduse teatavakstegemisest. (allkirjastatud digitaalselt) Mart Michelis projekteerimise talituse juhataja Lisad: 1. Transpordiameti projekteerimistingimused VI ehitusala ehitusprojekti koostamiseks. 2. Arvamuste ja kooskõlastuste koondtabel 1 1.jaanuarist 2021 moodustus Veeteede Ameti, Maanteeameti ja Lennuameti liitmisel Transpordiamet Vabariigi Valitsuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse alusel (Lennuameti, Maanteeameti ja Veeteede Ameti ühendamine), RT I, 10.12.2020, 1.  Transpordiameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 2 Tallinn−Tartu−Võru−Luhamaa km 186,9-190,9 asuva VI ehitusala ehitusprojekti koostamiseks“ lisa 1 PROJEKTEERIMISTINGIMUSED Riigitee 2 Tallinn−Tartu−Võru−Luhamaa km 186,9-190,9 asuva VI ehitusala ehitusprojekti koostamiseks 1. EHITUSTEGEVUSE LIIGI TÄPSUSTUS Ehitustegevuse liik: Ehitamine Kasutamise otstarve: avalikult kasutatav riigitee 2. PROJEKTEERIMISTINGIMUSTE ANDJA 2.1.Asutus: Maanteeamet 2.2.Asutuse registrikood: 70001490 2.3.Ametniku nimi: Mart Michelis 2.4.Ametniku ametinimetus: Taristu arendamise osakonna projekteerimise talituse juhataja 3. TAOTLUSE ANDMED 3.1.Liik: Projekteerimistingimused detailplaneeringu koostamise kohustuse puudumisel 3.2. Alus: Teehoiukava Märkus. Taotlust ei esitata. Huvitatud osapool ja menetleja on samad isikud. Aluseks on haldusmenetluse seaduse § 35 lg 1 p 2 4. EHITAMISEGA HÕLMATAVA KINNISASJA ANDMED 4.1.Katastritunnus*: 94901:007:0686; 94901:007:0698; 94901:007:1141; 94901:007:1142; 94901:007:1760; 94901:007:1836; 94901:007:1786; 94901:007:1787; 94901:001:0550; 94901:001:0137; 94901:001:0133; 94901:001:0131; 94901:009:0268; 94901:009:0266; 94901:009:0264, 94901:009:0259; 94901:009:0257; 94901:009:0255; 94901:009:0253; 94901:009:0251; 94901:009:0395; 94901:009:0529; 94901:001:0218; 28301:001:0760; 28301:001:0589; 28301:001:0588; 28301:001:0801; 28301:001:0055; 94901:009:0324; 94901:009:0325; 94901:009:0388; 28301:001:0490; 94901:009:0062; 94901:009:0504; 94901:009:0389; 94901:007:1758; 94901:009:0111; 94901:009:0112; 94901:009:0110 4.2.Koha-aadress: Tartu maakond Kambja vald (Tõrvandi alevik, Ülenurme alevik, Reola küla, Lepiku küla ja Uhti küla). Projekteeritava teelõigu asukohaskeem on esitatud lisas 1. *Punktis 4.1 on toodud olemasolevate riigiteede katastriüksused ja katastriüksused, kuhu eeldatavasti projekteeritakse riigitee koosseisu kuuluvad teed ja rajatised (info on esitatud eskiislahenduse alusel). Projektlahenduse koostamisel võib osutuda vajalikuks täiendava teemaa omandamine. Täiendava teemaa vajadus näidatakse krundijaotuskava joonistel. 5. PROJEKTEERIMISTINGIMUSTE SISU JA PÕHJENDUSED 5.1.Üldised 5.1.1. Olemasolev Riigitee 2 Tallinn−Tartu−Võru−Luhamaa kuulub üle- olukord euroopalisse transpordivõrgustikku TEN-T. Euroopa teedevõrgus kannab maantee tähistust E263. Maantee ühendab Eesti Vabariigi pealinna Lõuna-Eestiga ja Luhamaa piiripunktiga. Projekteeritav lõik asub Tartu linna lähialal ning see on arenev piirkond. Liiklussagedused projekteeritaval põhimaantee lõigul km 186,9-187,444 2019 a. riikliku teeregistri andmetel on 13229 a/ööp (raskeliikluse osakaal 5%), km 187,444-189,653 13638 a/ööp (raskeliikluse osakaal 4%), km 189,653-190,9 8395 a/ööp (raskeliikluse osakaal 4 %). Antud objektiga varasemalt teostatud projektid:  Roadplan OÜ töö nr 18046 „Põhimaantee 2 (E263) Tallinn−Tartu−Võru−Luhamaa km 190,4-194,1 asuva VI ehitusala lõigu ehituse eskiisprojekt“, mille koosseisus teostati kergliikluse prognoos (ERC Konsultatsioon OÜ töö nr 12-2/2018), liiklusuuring (ERC Konsultatsioon OÜ töö nr 12-1/2018) ning keskkonnamõjude eelhinnang (OÜ Hendrikson & Ko töö nr 18003101). 5.1.2. Projekti eesmärk  Riigitee 2 Tallinn−Tartu−Võru−Luhamaa km 186,9-190,9 väljaehitamine 2+2 sõidurajaga maanteeks koos eritasandiliste liiklussõlmede ja teiste teede ning rajatistega.  Teedevõrgu asukoha täpsustamine ja teemaa vajaduse määramine projekteeritaval lõigul.  Liikuvusvajaduste väljaselgitamine ja hindamine ning liikuvuse tagamine projekteeritaval lõigul erinevatele transpordiliikudele (sh jalakäijad ja jalgratturid, ühistransport, sõidukid ja transport, transiitliiklus, põllumajandus, jms). 5.1.3. Lubatud suurim Riigiteel nr 2 100 km/h, ülejäänud projektalale jäävatel sõidukiirus riigiteedel 50 km/h-90 km/h; põhjendatud juhtudel madalam 5.1.4. Projekteerimise rahuldav lähtetase 5.1.5. Sõiduradade arv Riigiteel 2 projektala algusest Reola liiklussõlmeni 4, Reola sõlmest projektala lõpuni 2, ülejäänud projektalale jäävatel riigiteedel 2 5.1.6. Ristlõige/ Lähtuda „Riigiteede liikluskorralduse juhisest“ Sõidurada 5.2.Riigitee, sh ristmikud ja mahasõidud 5.2.1. Lähtuda majandus- ja taristuministri 05.08.2015 määruse nr 106 „Tee projekteerimise normid“ lisast „Maanteede projekteerimisnormid“. 5.2.2. Projekti koostamisel arvestada lisas 2 esitatud eskiislahendusest, kuid tuleb arvestada, et lahendus täpsustub ehitusprojekti koostamise käigus. 5.2.3. Projekteeritava 2+2 sõidurajaga maanteega (riigitee 2) külgnevatel erakinnistutel näha ette mahasõitude likvideerimine ning juurdepääsude lahendamine olemasoleva  teedevõrgustiku või projekteeritavate kogujateede abil. Ülejäänud riigitee 2 projekteeritavas lõigus hinnata olemasolevate mahasõitude sulgemise võimalikkust kui juurdepääs on võimalik lahendada olemasoleva või projekteeritava teedevõrgustiku abil. 5.2.4. Riigiteedel 22132 Ülenurme−Külitse, 22133 Reola−Unipiha ja 61 Põlva−Reola näha ette olemasolevate mahasõitude remont vastavalt mahasõidu tüüplahendustele või mahasõidu likvideerimine kui mahasõit on ebavajalik või dubleeriv. Täiendavaid mahasõite projektiga mitte kavandada. 5.2.5. Projekteerida riigitee 2 km 188,351 asuva kohaliku Vahtra tn ristmiku likvideerimine. Lahendada juurdepääs Vahtra tänavale Lennu liiklussõlme kaudu. 5.2.6. Projekteerida riigitee 2 km 188,853 asuva kohaliku Reola-Lennuvälja tee ristmiku ja riigitee 2 km 188,854 asuva kohaliku Lennu−Vangi tee ristmiku likvideerimine. Jalakäijate liikumise tagamiseks projekteerida sellesse piirkonda jalakäijate tunnel. Sõidukite liikumine lahendada perspektiivse Reola liiklussõlme kaudu. 5.2.7. Projekteerida riigitee 2 km 190,13-190,16 piirkonnas kohalike teede (Roosi tn ja Nõlva tn) ristmike likvideerimine. Jalakäijate liikumise tagamiseks projekteerida sellesse piirkonda jalakäijate tunnel. Sõidukite liikumine lahendada perspektiivse Reola liiklussõlme kaudu. 5.2.8. Projekteerida riigitee 2 km 190,538 ja 190,608 asuvate ristmike likvideerimine. 5.2.9. Vajadusel näha ette lõiguti olemasoleva kiirusrežiimi ja/või selle ulatuse muutmine. 5.2.10. Ristmike projektlahenduse sobivust tuleb kontrollida antud oludes ebasoodsaima arvutusliku auto pöördekoridori šablooniga (šabloon näidata joonisel). 5.3.Bussipeatused 5.3.1. Projektiga näha ette olemasolevate bussipeatuste paigutuse vastavusse viimine lähtudes liiklusohutusest ja lisas 2 esitatud eskiislahenduse põhimõtetest. 5.3.2. Riigitee 2 km 187,152 asuv parempoolne „Ülenurme“ bussipeatus nihutada riigitee 22132 äärde. 5.3.3. Riigitee 2 km 189,322 ja km 189,405 asuvad „Reola“ bussipeatused lahendada projekteeritavas Reola liiklussõlmes. 5.3.4. Riigitee 2 km 190,570 ja km 190,594 asuvad „Uhti“ bussipeatused nihutada projekteeritava Uhti küla jalakäijate tunneli lähistele. 5.3.5. Riigitee 2 äärde projekteerida suletud taskuga bussipeatused. Ülejäänud riigiteede ääres projektala ulatuses selgitada sobilik bussipeatuse tüüp vastavalt juhendile „Bussipeatuste, platvormide ja -paviljonide rajamise põhimõtted“. 5.3.6. Kaaluda bussipeatustesse ooteplatvormide ja -paviljonide projekteerimist vastavalt juhendile „Bussipeatuste, platvormide ja -paviljonide rajamise põhimõtted“. 5.4.Kergliiklusteed 5.4.1. Kergliiklusteed projekteerida lähtudes lisas 2 esitatud eskiislahenduse põhimõtetest. 5.4.2. Terviklahenduse tagamiseks kavandada vajadusel olemasolevate kergliiklusteede ümberehitamine. 5.4.3. Kergliiklusteede kavandamisel lähtuda majandus- ja taristuministri 05.08.2015. a määruse nr 106 „Tee projekteerimise normid“ lisast „Maanteede projekteerimisnormid“. 5.4.4. Kergliiklustee laius 2,5 m, põhjendatud vajadusel kitsam. 5.5.Teega seotud rajatised (sillad jms) 5.5.1. Lisas 2 toodud eskiislahenduse põhimõtetele tuginedes projekteerida: 5.5.1.1.riigitee 2 km 187,233 asuva Lennu jalakäijate tunneli pikendamine 5.5.1.2.riigitee 2 km 187,551 asuva Lennu viadukti kõrvale täiendav viadukt 5.5.1.3.riigitee 2 km 188,85 asuvate kohalike teede (Lennu−Vangi tee ja Reola−Lennuvälja tee) ja riigitee ristmiku asemele Vangi jalakäijate tunnel 5.5.1.4.riigitee 2 km 189,653 asuva Reola ristmiku asemele Reola liiklussõlm 5.5.1.5.riigitee 2 km 190,13-190,16 kohalike teede (Roosi tn ja Nõlva tn) ristmike asemele Uhti küla jalakäijate tunnel. 5.5.2. Vastavalt mürauuringu tulemustele projekteerida müra leevendavad meetmed. 5.5.3. Vastavalt ulukiuuringu tulemustele projekteerida leevendavad meetmed elupaikade sidususe tagamiseks. 5.6.Teevalgustus 5.6.1. Valgustus projekteerida vastavalt „Riigimaanteede valgustamise juhisele“. Valgustuse täpne ulatus ja vajadus selgub projekteerimise käigus. 5.6.2. Projekti mahus lahendada ehitamisele ette jääva olemasoleva valgustuse ümberehitus, et tagada olemasoleva valgustuse terviklahendus. 5.7.Muud projekteerimisel arvestamisele kuuluvad tingimused 5.7.1. Katend projekteerida kasutusajaga vähemalt 20 aastat. 5.7.2. Tagada vete piki- ja põiksuunaline äravool teemaalt. Vajadusel projekteerida pinnavete ärajuhtimissüsteemide ehitamine, ümberehitamine ja puhastamine (sh vajadusel kraavide eelvoolud, mis asuvad teega piirnevatel katastriüksustel). 5.7.3. Koostada krundijaotuskava ehitustööde ja edasise teehooldusega arvestava tehniliselt vajaliku teemaa võõrandamise protsessi läbiviimiseks. 5.8.Piirangud, kitsendused ning nendest tulenevad nõuded. 5.8.1. Täpsustada kõik võimalikud piirangud, mis võivad mõjutada tee-ehitust ning taotleda piirangute kehtestajatelt tingimused, millega arvestada projekti koostamisel. 5.8.2. Taotleda tehnilised tingimused kommunikatsioonide valdajatelt, kelle trasse projektiga tehtavad tööd puudutavad. 5.8.3. Arvestada Maanteeameti otsustega, mis on esitatud korralduse „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 2 Tallinn−Tartu−Võru−Luhamaa km 186,9-190,9 asuva VI ehitusala ehitusprojekti koostamiseks“ lisas 3 „Arvamuste ja kooskõlastuste koondtabel“. 5.8.4. Projekteerimisel arvestada eriveoste marsruutidega. 5.9.Haljastuse ja heakorra põhimõtted 5.9.1. Haljastuse kavandamisel lähtutakse Maanteeameti kodulehel olevatest juhistest „Kasutus- ja hooldusjuhendi koostamise põhimõtted“ ja „Riigiteede haljastustööde juhis“. 5.9.2. Näha ette metsa, võsa ning muude takistuste eemaldamine nii olemasoleva kui perspektiivse tee maa-alalt, samuti tee maa-ala planeerimis- ja heakorratööd. 5.10. EHITUSUURINGUTE TEGEMISE VAJADUS ☒ Geodeetilised uurimustööd Ehitusprojekti koostamiseks vajalikus mahus ☒ Geotehnilised uuringud Ehitusprojekti koostamiseks vajalikus mahus, maaradari kasutamine on lubatud ☒ Hüdroloogilised uuringud ja Ei kavandata arvutused 5.11. MUUD PROJEKTI KOOSSEISUS TEOSTATAVAD UURINGUD ☒ Liiklusuuringud ja -prognoos Teostada mahus, mis võimaldab arvutada ristmike läbilaskvust ja määrata teenindustaset, katte arvutamiseks  vajalikku koormussagedust, liiklusvoogude jagunemist ristmikel ja võimalikke ümberjagunemisi sh riigiteedel, kohalikel teedel ja erateedel. ☒ Kergliiklustee vajaduse hindamine Teostada vastavalt Maanteeameti juhendile „Kergliikluse prognoosimise juhend-2013“. ☒ Mürauuring Teostada kogu lõigu ulatuses mahus, mis võimaldab määrata müratõkete rajamise vajaduse ning esitada leevendavad meetmed. ☒ Ulukiuuring Teostada mahus, mis võimaldab välja selgitada olemasoleva ja kavandatava transpordi ja loomade liikumisteede vahelisi konfliktalasid ning esitada leevendavaid meetmeid elupaikade sidususe tagamiseks. 5.12. KESKKONNAMÕJUDE HINDAMISE VAJADUS ☒ Keskkonnamõjude Enne ehitusloa andmist eelhindamine ☐ Keskkonnamõju hindamine Enne ehitusloa andmist ☐ Ei kohaldu Koostas: Anni Luht, taristu arendamise osakonna projekteerimise talituse projektijuht Lisad: 1. Projekteeritava teelõigu asukohaskeem 2. Eskiis  Lisa 2. Riigitee 2 Tallinn−Tartu−Võru−Luhamaa km 186,9-190,9 asuva VI ehitusala asukohaskeem Projekti asukoht  Transpordiameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 2 Tallinn−Tartu−Võru−Luhamaa km 186,9-190,9 asuva VI ehitusala ehitusprojekti koostamiseks“ lisa 2 Arvamuste ja kooskõlastuste koondtabel 1. KOOSKÕLASTUSED Jrk Kaasatud kooskõlastaja Kooskõlastuse sisu Pädeva asutuse põhjendus ja otsus esitatud kooskõlastuse nr osas 1 Keskkonnaamet Keskkonnaamet andis seisukoha projekteerimistingimuste eelnõule 04.01.2021.a kirjaga nr 7-9/20/21527-2, milles Otsus: Alus: projektala lähedusse seadis tingimused, millega tuleb projekteerimisel arvestada. Kiri on määratud ametkondlikuks kasutamiseks (AK Keskkonnaameti tingimuste osas on pädev astus Kambja jäävad kaitsealuste liikide viide: AvTS § 35 lg 1 p 8). Vallavalitsus. Otsus on Kambja Vallavalitsuse korralduse lisas 2. kasvukohad Kirja nr:04.01.2021 nr 7- 9/20/21527-2 2 Põllumajandus- ja Väljavõte Põllumajandus- ja Toiduameti kirjast: Põhjendus/selgitus: Toiduamet Peetri tee projektala ristub maaüksuste Taga−Vapra (94901:009:0131), Vapra−Lennuvälja (94901:009:0133) ja Nirgi Põllumajandus- ja Toiduameti edastatud jooniseid ei ole lisatud Alus: projektalale jäävad tee (94901:009:0249) piiril maaparandusehitise Kuldi I (kood 2104440020060/001) eesvoolukraaviga. Lisaks ristuvad arvamuste ja kooskõlastuste koondtabelisse. maaparandusehitised Nirgi teega Nirgi tee 15 ja 18 piirkonnas kaks ja maaüksusega Nirgi teeääre (94901:009:0248) samuti kaks Kirja nr: 13.01.2021 nr 6.2- maaparandusehitise Kuldi I (2104440020060/001) kollektoreesvoolu (vt lisatud eesvoolude asendiplaanid 1 ja 2). Otsus: 2/1587 Vahtra tänava projektala ristub Vahtra tn 12, 14a, 17 ja 17a piirkonnas maaparandusehitise Kuldi I Põllumajandus- ja Toiduameti tingimuste osas on pädev astus (2104440020060/001) eesvoolukraaviga (vt lisatud eesvoolude asendiplaanid 1 ja 2). Kambja Vallavalitsus. Otsus on Kambja Vallavalitsuse korralduse Reola−Lennuvälja tee lõik 1 (28301:001:0541) projektala ristub Mingi tee ristmikul maaparandusehitise Kuldi I (kood lisas 2. 2104440020070/002) kollektoreesvooluga (vt lisatud eesvoolude asendiplaan 3). Vilja tee projektala ristub Vilja tee 8 ja 10 piiril maaparandussüsteemi ehitise Kuldi I (kood 2104440020070/003) kollektoreesvooluga (vt lisatud eesvoolude asendiplaan 3). Lennu−Vangi tee lõik 1 (28301:001:0226) mahasõidu projektala ristub Varju maaüksusel (94901:009:0491) maaparandusehitise Kuldi I (kood 2104440020070/002) eesvoolukraaviga (vt lisatud eesvoolude asendiplaan 3). Osa Valgekõrtsi tee-Nõlva tn projektalast (Valgekõrtsi tee 6 [94901:009:0354]) paikneb maaparandusehitise Nõlva 2104440020080/001 maa-alal (vt lisatud eesvoolude asendiplaan 4). Põllumajandus- ja Toiduamet kooskõlastab Maanteeameti ja Kambja Vallavalitsuse projekteerimistingimuste eelnõud Riigitee 2 Tallinn−Tartu−Võru−Luhamaa km 186,9-190,9 asuva VI ehitusala ehitusprojekti koostamiseks alljärgnevatel tingimustel: 1. Projekti geodeetilisele alusplaanile kanda olemasolevad maaparandussüsteemide elemendid. Maaparandussüsteemide teostusjooniste väljastamiseks pöörduda Põllumajandus- ja Toiduameti Lõuna regiooni Tartu esindusse [email protected]. Projekti geodeetiline alusplaan kooskõlastada Põllumajandus- ja Toiduametiga. 2. Projektlahendusega tagada maaparandussüsteemi eesvoolude edaspidine toimimine. Sademevett ei ole lubatud juhtida maaparandussüsteemi kollektoreesvooludesse. Sademevett on lubatud juhtida maaparandussüsteemi eesvoolukraavidesse (avatud eesvool). Vajadusel näha ette Vahtra tänava aluse truubi rekonstrueerimine. 3. Projektlahenduses näha ette Nirgi tee (94901:009:0249), Vilja tee (28301:001:0808) ja Reola−Lennuvälja tee lõik L1 (28301:001:0541) ja Nirgi teeääre (94901:009:0248) maaüksustel projekteeritavasse alasse jäävate eesvoolukollektori lõikude asendamine kinnise plasttoruga. 4. Ehitusloa eelnõu kooskõlastada Põllumajandus- ja Toiduametiga. Enne ehitusloa eelnõu kooskõlastamiseks esitamist kooskõlastada projektlahendus projekteerija poolt Põllumajandus- ja Toiduametiga. 3 Maa-amet Väljavõte Maa-ameti kirjast: Selgitus/põhjendus: Alus: projektiga hõlmatud Projekti alas asub riigi omandis olev Peetri tee 10 kinnisasi (tunnus 94901:001:0550), mille riigivara valitseja on Projektlahenduse koostamisel arvestatakse Peetri kinnistu ja alale jääb mitmeid Maa- Keskkonnaministeerium ja volitatud asutus Maa-amet. Eskiisjoonisel on kinnisasja lääneserva projekteeritud lähiala detailplaneeringu lahendusega, kus on mh näidatud ametile kuuluvaid sõidutee, mille osas annab projekteerimistingimused Kambja Vallavalitsus ja selle kõrvale on projekteeritud mahasõidu asukoht Peetri tee 10 kinnisasjale, kuid tuleb arvestada, kinnisasju kergliiklustee, mille osas annab projekteerimistingimused Maanteeamet. Palume tagada Peetri tee 10 kinnisasjale et VI ehitusala ehitusprojekti koosseisus on kavas lahendada Kirja nr: 08.01.2021 nr 6- mahasõit projekteeritavalt sõiduteelt (üle projekteeritava kergtee). üksnes olemasolevate mahasõitude remont. Uusi mahasõite (k.a 3/20/19100-2 Lisaks on projekti alas järgmised maaüksused: Peetri tee 10 kinnisasjale) projektiga ei lahendata. 1  Transpordiameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 2 Tallinn−Tartu−Võru−Luhamaa km 186,9-190,9 asuva VI ehitusala ehitusprojekti koostamiseks“ lisa 2 1. Sõpruse park maaüksus (tunnus 28301:001:0760). Maaüksuse kaguossa on projekteeritud sõidutee ja selle Otsus: kõrvale kergliiklustee. Mõlema objekti osas annab projekteerimistingimused Maanteeamet. Ülenurme 1. Projektlahendus koos krundijaotuskavadega edastada Maa- Vallavalitsus on 28.06.2016 esitanud Tartu maavanemale taotluse nr 5-5/1763 Sõpruse pargi maaüksuse ametile seisukoha andmiseks enne ehitusloa menetlust. munitsipaalomandisse saamiseks haljasalana. Tartu maavanem teatas 13.03.2017 kirjaga nr 8-1/2154-4 2. Lugeda projekteerimistingimuste eelnõu Maa-ameti poolt Ülenurme Vallavalitsusele, et ei ole võimalik rahuldada Ülenurme valla taotlust Sõpruse pargi maaüksuse kooskõlastatuks. munitsipaalomandisse andmiseks ning tagastas maa munitsipaalomandisse andmise toimiku. Maa-amet on 09.07.2020 kirjaga nr 6-7/20/10167 teavitanud Kambja Vallavalitsust, et maaüksus on otstarbekas jätta riigi Peetri tee 10 kinnisasjale mahasõidu küsimuses on pädev asutus omandisse. Kambja Vallavalitsus. Otsus on Kambja Vallavalitsuse korralduse 2. Roosi tänav maaüksus (tunnus 28301:001:0801). Maaüksus on antud munitsipaalomandisse Tartu maavanema lisas 2. 19.09.2017 korraldusega nr 1-1/987, kuid see on käesolevaks hetkeks kinnistusraamatusse kandmata. Maaüksusele on projekteeritud kergliiklustee, mille osas annab projekteerimistingimused Maanteeamet. 3. Nõlva tee lõik 1 maaüksus (tunnus 28301:001:0844). Maaüksus on antud munitsipaalomandisse Tartu maavanema 27.11.2017 korraldusega nr 1-1/1322, kuid see on käesolevaks hetkeks kinnistusraamatusse kandmata. Maaüksusele on projekteeritud kergliiklustee, mille osas annab projekteerimistingimused Maanteeamet ja sõidutee, mille osas annab projekteerimistingimused Kambja Vallavalitsus. 4. Vilja tee maaüksus (tunnus 28301:001:0808). Maaüksus on antud munitsipaalomandisse Tartu maavanema 20.09.2017 korraldusega nr 1-1/1011, kuid see on käesolevaks hetkeks kinnistusraamatusse kandmata. Maaüksusele on projekteeritud sõidutee, mille osas annab projekteerimistingimused Kambja Vallavalitsus. Maa-ametil puuduvad vastuväited riigitee 2 Tallinn−Tartu−Võru−Luhamaa km 186,9-190,9 asuva VI ehitusala ehitusprojekti Maanteeameti ja Kambja Vallavalitsuse projekteerimistingimuste eelnõude osas. Palume arvestada käesolevas kirjas tehtud märkusega ning edastada valminud projektlahendus Maa-ametile seisukoha andmiseks enne ehitusloa taotlemise menetlust. Projekti materjalidele palume lisada krundijaotuskava joonised. 4 Muinsuskaitseamet Väljavõte Muinsuskaitseameti kirjast: Otsus: Alus: projektiga hõlmatud Muinsuskaitseameti Arheoloogiamälestistega seotud taotluste ja projektide läbivaatamise komisjon vaatas taotluse 1. Projekteerimisega samaaegselt teha arheoloogiline eeluuring ala ulatub asulakohale ja läbi. Edastan väljavõtte 11.01. 2021 toimunud koosoleku protokollist nr 238. järgmistes piirkondades: selle kaitsevööndi alale Tartu maakond. Mälestis: Asulakoht reg-nr 13050. Projekt: Riigitee 2 Tallinn−Tartu−Võru−Luhamaa 1.1. Reola külas arheoloogiamälestise (asulakoht reg-nr Kirja nr: 18.01.2021 nr 5.1- km 186,9-190,9 asuva VI ehitusala PT. Taotleja: Maanteeamet Seisukoht: 13050) ja selle kaitsevööndi alal. 17.6/3135-1 1. Käesolevaga esitame Muinsuskaitseameti seisukoha Tallinn−Tartu−Võru−Luhamaa km 186,9-190,9 asuva VI 1.2. Reola külas asulakohast lõuna suunal perspektiivse Reola ehitusala projekteerimistingimuste eelnõule. liiklussõlme alal. 2. Projekteeritava teelõigu alale jääb Reola külas arheoloogiamälestis Asulakoht reg-nr 13050. Kavandatav 2. Asulakohas (reg-nr 13050) ehitustööde teostamisel tuleb kergliiklustee jääb valdavalt asulakoha kaitsevööndisse. tagada arheoloogilise uuringu läbiviimine. Sobiv meetod on 3. Varasemate uuringute põhjal on teada, et mälestisena kaitse alla võetud asulakoha arheoloogiline kultuurkiht kaevetööde arheoloogiline jälgimine (vajaduse ilmnedes ulatub lõuna pool kaardile märgitust kaugemale, vähemalt Vanakoolitee 7 (94901:009:0504, endise nimega arheoloogiline kaevamine). Liisu) kinnistule (Rünno Vissak, Reola Liisu kinnistu arheoloogilised päästeuuringud 2014. aastal. Tartu 2015. 3. Arheoloogiliste uuringute läbiviimisel arvestada https://register.muinas.ee/ftp/Arheoloogiliste%20uuringute%20aruanded/L11865_Apk_2014_ Muinsuskaitseameti nõuetega tööde teostajale. VissakR_ak-13050korval_Tartumaa-Reola.pdf 4. Projekti seletuskirja lisada muinsuskaitse peatükk, kus 4. Kergliiklustee alal mälestise kaitsevööndis tuleb tagada arheoloogilise uuringu läbiviimine. Sobivaks meetodiks käsitleda tingimusi, millega ehitamisel arvestada tuleb. on kaevetööde arheoloogiline jälgimine (vajaduse ilmnedes arheoloogiline kaevamine). 5. Lugeda projekteerimistingimuste eelnõu Muinsuskaitseameti 5. Arvestades teada olevat infot selle kohta, et asulakoht ulatub kaugemale lõuna suunas, tuleb lõunapoolsel alal poolt kooskõlastatuks. kavandatava ringristmiku alal enne kaevetöid teostada arheoloogiline eeluuring. Eeluuringu käigus selgub, kas kultuurkiht ulatub kavandatava uue sõidutee alale ning kas kaevetööde käigus on vajalik kaevetööde Muinsuskaitseameti kirja punktide nr 6-8 osas on pädev asutus arheoloogiline jälgimine. Kambja Vallavalitsus. Otsus on Kambja Vallavalitsuse korralduse 6. Arheoloogilist eeluuringut soovitame laiendada ka teisele poole Tallinn−Tartu−Võru−Luhamaa teed rajatava lisas 2. uue tee alale. Varasemaid teateid kultuurkihi ja arheoloogiliste leidude kohta sellel alal Muinsuskaitseametil ei ole. Ala kontrollimine metallidetektori ja prooviaukude kaevamisega on aga otstarbekas, et välistada olukord, kus kaevetööde käigus arheoloogilisi objekte leitakse, mis tingiksid tööde peatamise ja uuringute läbiviimise (nagu juhtus teetööde käigus nt 2009. aastal Ida-Virumaal Kukrusel ning 2018. aastal Harjumaal Saarnakõrves). 2  Transpordiameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 2 Tallinn−Tartu−Võru−Luhamaa km 186,9-190,9 asuva VI ehitusala ehitusprojekti koostamiseks“ lisa 2 7. Projektialale ja selle lähedusse jääb ka muistised, mille kohta Muinsuskaitseametil on teavet varasemate leiuteadete ja andmebaaside põhjal. Nendest otseselt projektialal asub: • Leiukoht Ülenurme alevikus Peetri tee 10 (94901:001:0550) ja Rätsepa (94901:007:0277) kinnistute piirialal (TÜ arheoloogiateadete andmebaas, ID 17741), mis jääb kavandatava Peetri tee sõidutee ja kergliiklustee alale. 8. Kaevetöödel leiukoha läheduses (ulatus täpsustada Muinsuskaitseametiga) tuleb samuti eelnevalt läbi viia arheoloogiline eeluuring, mille käigus selgub, kas kaevetööde käigus on vajalik kaevetööde arheoloogiline jälgimine. 9. Arheoloogilisi uuringuid võib läbi viia vastava pädevusega isik või ettevõtja (MuKS § 46–47, § 68 lg 2 p 3; § 69–70). Kaevetööde arheoloogilise jälgimise puhul tuleb arvestada seisakutega, et arheoloogile oleks tagatud pinnases leiduva arheoloogilise materjali tuvastamine ja dokumenteerimine. 10. Arheoloogilise uuringu määramine aladel, kus riigi kaitse all olevaid mälestisi ei ole, tugineb Muinsuskaitseseaduse § 31 (Arheoloogiapärandi kaitseks tööde peatamine) ja § 60 (Tööde peatamine). 11. Mälestise kaitsevööndis tehtavate tööde puhul tuleb üldiselt Muinsuskaitseametile esitada tööde tegemise teatis. Teatise esitamine ei ole vajalik, kui ehitusprojekt on eelnevalt ametiga kooskõlastatud. Aladel, kus riikliku kaitse all olevaid mälestisi ei ole, ei ole tööde tegemise loa taotlus ega teatise esitamine vajalik. Sellegipoolest ei ole töödega lubatud alustada enne arheoloogi poolt ametile esitatud arheoloogiliste uuringute uuringukava heakskiitu ja uuringuteatise esitamist. 12. Muinsuskaitseameti määratud arheoloogilise uuringu osas mälestise või kaitsevööndi alal on juriidilisel võimalik taotleda uuringukulude hüvitamist 50 % ulatuses (maksimumsummas 1500 eurot). Täpsem info hüvitise taotlemisest Muinsuskaitseameti kodulehel (https://www.muinsuskaitseamet.ee/et/uuringute- huvitamine). 13. Kaevetöödel tuleb arvestada arheoloogiliste leidude ja arheoloogilise kultuurkihi (sh nii puidust kui kivist hoonete jäänuste ja müüride) ilmsikstuleku võimalusega nii mälestisel, selle kaitsevööndis kui ka väljaspool mälestise ja selle kaitsevööndi ala. Muinsuskaitseseadusest tulenevalt (§ 31 lg 1, § 60) on leidja sellisel juhul kohustatud tööd katkestama, jätma leiu leiukohta ning teatama sellest Muinsuskaitseametile. 14. Projekt esitada Muinsuskaitseametile kooskõlastamiseks. 5 Tarbijakaitse ja Tehnilise Väljavõte Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti kirjast: Otsus: Järelevalve Amet 1. Roadplan OÜ töö nr 18046 „Põhimaantee 2 (E263) Tallinn−Tartu−Võru−Luhamaa km 190,4-194,1 asuv VI Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti tingimuste osas on Alus: projektala ulatub ehitusala“ jooniselt nr 2.1 „Asendiplaan (Lennujaama sõlm)“ lähtub, et Lennu-Vangi tee äärde planeeritakse pädev asutus Kambja Vallavalitsus. Otsus on Kambja raudtee kaitsevööndisse kergliiklusteed, mis ületab rööbasteed (94901:009:0036, XY ca: 6465487.49, 659676.77). Juhime Teie Vallavalitsuse korralduse lisas 2. Kirja nr: 15.01.2021 nr 16- tähelepanu asjaolule, et raudteeülesõidukohad ja raudteeülekäigukohad (edaspidi ületuskohad) on 12/20-18093-002 ehitusloakohustuslikud raudteerajatised, seetõttu tuleb raudteeületuskoha ümberehitamise (kui laiendatakse olemasolevat) või rajamise (kui kergliiklusteele tuleb eraldi ületuskoht) osas taotleda projekteerimistingimused TTJA-lt (EhS §88). 2. Töö läbiviimisel katastriüksuste 94901:007:1760 ja 94901:009:0036 piires tuleb taotleda luba töödeks raudtee kaitsevööndis nii raudteevaldajalt kui ka TTJA-lt (EhS §73), sealjuures raudteevaldajalt tuleb luba taotleda esimesena. Loa taotlemiseks TTJA-lt palume vähemalt 30 päeva enne tööde algust saata aadressile [email protected] raudteevaldaja AS Eesti Raudtee (registrikood 11575838) kirjalik nõusolek töödeks raudtee kaitsevööndis, projekti seletuskiri ning asendiplaan, millest oleks arusaadav, kus objekt asub. 3. Palume arvestada, et raudtee kaitsevööndis tehtavate tööde käigus ei tohi rikkuda majandus- ja taristuministri 09.11.2020 määruses nr 71 „Raudtee tehnokasutuseeskiri“ viidatud raudtee ehitusgabariidi nõudeid. Ehitusgabariit on rööbastee teljega risti oleval tasandil kujutatud piirjoon, millest sissepoole ei tohi ulatuda ükski ehitise või seadme osa (erandiks võivad olla seadmed, mis on ette nähtud vahetuks koostööks raudteeveeremiga). 4. Raudtee kaitsevööndis ehitise ehitamisel tuleb arvestada raudteeveeremist tulenevate mõjudega, sh võimaliku vibratsiooniga. 6 Terviseamet Väljavõte Terviseameti kirjast: Selgitus/põhjendus: Alus: projektiga on seotud Maanteeameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 2 Tallinn−Tartu−Võru−Luhamaa km 186,9- 1. Vahtra tänav on projektiga kavas muuta tupiktänavaks ning müraaspektid 190,9 asuva VI ehitusala ehitusprojekti koostamiseks“ lisa 1 projekteerimistingimuste kohaselt on planeeritud jääb teenindama üksnes kohalikku liiklust, kus kiirused on 3  Transpordiameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 2 Tallinn−Tartu−Võru−Luhamaa km 186,9-190,9 asuva VI ehitusala ehitusprojekti koostamiseks“ lisa 2 Kirja nr: 14.01.2021 nr 9.3- mürauuring kogu lõigu ulatuses mahus, mis võimaldab määrata müratõkete rajamise vajaduse ning esitada madalad. Tänava korrastamisega ei kaasne liiklussageduse 1/20/11966-2 leevendavad meetmed. kasvu ning seega pole alust arvata, et Vahtra tänaval müratase ETTEPANEKUD: tõuseb. Kuna projektala ulatuses põhjustab müra häiringuid 1. Ettepanekuid ega märkusi ei ole. riigitee liiklus, siis võib järeldada, et müra leevendavate meetmete kavandamisel riigitee äärde muutub piirkonnas Kambja Vallavalitsuse korralduse „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 2 Tallinn−Tartu−Võru−Luhamaa kohalike elanike jaoks elukeskkond pigem paremaks. km 186,9-190,9 asuva VI ehitusala ehitusprojekti koostamiseks“ lisa 1 projekteerimistingimused mürauuringut ette ei näe. Samas on projekteerimistingimuste punkti 5.2.3. järgi plaanis Vahtra tänava (tee nr 9490020) Otsus: korrastamine. Ning punktiga 5.6 on kavandatud teevalgustus. Lugeda projekteerimistingimuste eelnõu Terviseameti poolt ETTEPANEKUD: kooskõlastatuks. 2. Terviseamet juhib tähelepanu, et Vahtra tänaval on elumajad tänavale küllalt lähedal ja kui tänava korrastamisega peaks kaasnema liikluskoormuse kasv võib see suurendada elanike mürahäiringut. Soovitame planeerida Terviseameti ettepanekute nr 2 ja 3 osas on pädev asutus Kambja mürauuring ka seoses Vahtra tänava korrastamisega. Vallavalitsus. Otsus on Kambja Vallavalitsuse korralduse lisas 2. 3. Vahtra tänava valgustuse projekteerimisel palume arvestada võimaliku valgusreostusega ning rakendada leevendavaid meetmeid. 2. ARVAMUSED 2.1.Puudutatud asutused ja isikud Jrk Arvamuse esitaja Arvamuse sisu Pädeva asutuse põhjendus ja otsus esitatud arvamuse osas nr 1 Kambja Vallavalitsus Teeme ettepaneku lisada projekteerimisse ka Nõlva tee lõik riigiteest kuni Valgekõrtsi tee ristmikuni. Otsus: 12.02.2021 e-kiri Vastasel korral lõpeb projekteeritavast bussipeatusest tulev kõnnitee otse kogujateel, millele suunatakse kogu Uhti Pädev asutus on Kambja Vallavalitsus. Otsus on Kambja külla suunduv liiklus. Vallavalitsuse korralduse lisas 2. 2 Tartumaa - Põhjendus: Ühistranspordikeskus *vt märkus Otsus: Pädev asutus eeldab EhS § 31 lg 6 alusel, et arvamuse avaldaja ei soovinud projekteerimistingimuste osas arvamust avaldada. 3 Telia Eesti AS - Põhjendus: *vt märkus Otsus: Pädev asutus eeldab EhS § 31 lg 6 alusel, et arvamuse avaldaja ei soovinud projekteerimistingimuste osas arvamust avaldada. 4 Elektrilevi OÜ - Põhjendus: *vt märkus Otsus: Pädev asutus eeldab EhS § 31 lg 6 alusel, et arvamuse avaldaja ei soovinud projekteerimistingimuste osas arvamust avaldada. 5 Eesti Lairiba Arenduse Riigitee 2 Tallinn−Tartu−Võru−Luhamaa km 186,9-190,9 ääres kulgevad ELA SA sidevõrgu objektid ELA067 Otsus: Sihtasutus ja ELA015. 1. Taotleda ELA SA halduselt tehnilised tingimused 30.12.2020 e-kiri ELA SA haldus kooskõlastab projekteerimistingimuste eelnõu. ehitusprojekti koostamiseks. Projekteerimisel taotleda ELA SA halduselt projekteerimise tehnilised tingimused ning projekt kooskõlastada 2. Kooskõlastada ehitusprojekt ELA SA haldusega. ELA SA haldusega. 3. Lugeda, Eesti Lairiba Arenduse Sihtasutus nõustub projekteerimistingimuste eelnõuga. 4  Transpordiameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 2 Tallinn−Tartu−Võru−Luhamaa km 186,9-190,9 asuva VI ehitusala ehitusprojekti koostamiseks“ lisa 2 6 AS Tartu Veevärk AS Tartu Veevärk palub arvestada teede projekteerimisel järgmiste vee- ja kanalisatsioonitorustike Selgitus/põhjendus: 14.01.2021 INF/29 projekteerimise vajadusega: Uute, teedevõrgustiku toimimiseks mitte vajalike tehnovõrkude 1.Peetri tee- torustike projekteerimisel lähtuda kehtivast detailplaneeirngust “Ülenurme alevik, Peetri kinnistu ja ehitamist koostöös arendajaga on võimalik kaaluda vastavalt uue lähiala detailplaneering”. Projekteerida isevoolne reoveekanalisatsioonitorustik ja vajadusel tehnovõrgu rajamiseks seatud tingimustele, et vältida hilisemat tee survekanalisatsioonitorustik (lahendada koos Vahtra tänevaga). üles kaevamist. Olemasolev De110 veetoru asendada ehitusalal De160 veetoruga. Veeringtorustik projekteerida Vahtra tänavaga. Otsus: Projekteerida ühendustorustikud kinnistutele. 1. Projektis lahendada üksnes ehitusele ettejäävate olemasolevate 2. Vahtra tänav- projekteerida veetorustik ja reoveetorustik. Veeringvõrk. Lahendada kanalisatsiooni eesvool koos tehnovõrkude ümberehitus ning riigitee toimimiseks vajalike Peetri teega. Vajadusel projekteerida survekanalisatsioonitorustik sõltuvalt Peetri tee kanalisatsiooni uute tehnovõrkude (näiteks valgustus, vajadusel lahendusest. Projekteerida ühendustorustikud kinnistutele. sademeveekanalisatsioon) rajamine. 3.Maantee ääres lõigus Lennu−Vangi tee kuni Valgekõrtsi tee- rekonstrueerida kanalisatsioonitorustik. 2. Teedevõrgustiku toimimiseks mitte vajalikke tehnovõrke mitte 4.Vilja tee rekonstrueerida olemasolev malmtorustik. Rekonstrueerida olemasolev kanalisatsioonitorustik, projekteerida. vajadusel projekteerida uusi lõike. 5.Roosi tn- rekonstrueerida malmveetorustik. 7 AS Eesi Raudtee AS Eesti Raudtee esitab Riigitee 2 Tallinn−Tartu−Võru−Luhamaa km 186,9-190,9 asuva VI ehitusala Selgitus/põhjendus: 15.01.2021 nr 13-8/4400-1 ehitusprojekti koostamiseks järgmised tehnilised tingimused: Eskiisi kohaselt on projektala puutumus raudteemaaga kahes 1.Projekti asendiplaanile kanda AS Eesti Raudtee raudteemaa piir ja raudtee kaitsevöönd ning kõikide rajatiste ja kohas: Vahtra tänaval ning kohalikul Lennu−Vangi teel. Seejuures tehnovõrkude kaitsevööndid raudteemaa ulatuses. Vahtra tänava osas on kavas projektiga lahendada selle 2.Tupikteeks muutuvale Vahtra tänavale raudteepeatuse juurde projekteerida busside tagasipööre koht ja parkla korrastamine ning Lennu−Vangi tee puhul kohaliku tee äärde reisijate sõidukitele. kergliiklustee rajamine. Arvestades, et puutumus raudteemaaga on 3.Projekteerida mahasõidud Vahtra tänavalt pääsuks raudteemaale. suhteliselt väike ning kogu projektiga kavandatud tegevus jääb 4.Raudtee kommunikatsioonidega ristumisel ja rööpkulgemisel pidada kinni normidekohastest vahekaugustest. raudteest paremale poole oleme seisukohal, et kõikide rajatiste ja 5.„Lange“ ülekäigu (raudtee ja Lennu−Vangi tee ristumine) projekteerimisel tuleb liiklusohutuse tagamiseks tehnovõrkude kaitsevööndite näitamine kogu raudteemaa ulatuses hinnata ülekäigu valgustuse ehitamise vajadust. ei ole põhjendatud ega vajalik. Raudteemaale jäävad rajatised ja 6.Projekt esitada kooskõlastamiseks ASile Eesti Raudtee .dwg, .pdf (.dgn) formaadis. tehnovõrgud näidatakse asendiplaanil projekti koostamiseks 7.Antud tehnilised tingimused kehtivad üks (1) aasta ja võivad muutuda või täieneda vastavalt esitatud lahendusest vajalikus mõõdistusala ulatuses. lähtuvalt Projekti koostamisel selgitatakse välja bussiliinide marsruudid, k.a see, kas hetkel toimub inimeste ettevedu Vahtra tänava kaudu. Juhul kui olukord Vahtra tänava tupikuks muutmisega tänasega võrreldes halveneb, leitakse projekti koostamisel vastavad lahendused (vajadusel projekteeritakse ümberpööramiskoht). Kuna hetkel parklat reisijate sõidukitele Vahtra tänaval ei ole ning projekti realiseerimisel olukord tänasega võrreldes ei muutu, siis koostatavas ehitusprojektis parkla küsimust ei lahendata. Projektiga lahendatakse üksnes olemasolevate mahasõitude remont. Kuna hetkel Vahtra tänaval raudteemaale pääsuks mahasõite ei ole ning projekti realiseerimine olukorda raudteemaale juurdepääsu osas ei halvenda, puudub kohustus uute mahasõitude rajamiseks. Otsus: AS Eesti Raudtee poolt esitatud ettepanekute osas on pädev asutus Kambja Vallavalitsus. Otsus on Kambja Vallavalitsuse korralduse lisas 2. 2.2.Piirnevate kinnisasjade omanikud Jrk Kinnisasja nimi ja Arvamuse sisu Pädeva asutuse põhjendus ja otsus esitatud arvamuse osas nr katastriüksuse tunnus 5  Transpordiameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 2 Tallinn−Tartu−Võru−Luhamaa km 186,9-190,9 asuva VI ehitusala ehitusprojekti koostamiseks“ lisa 2 1-5 2 Tallinn-Tartu-Võru- Vaatasime teie poolt saadetud dokumendid üle. Lennujaama piirangupindade mõistes Selgitus/põhjendus: Luhamaa tee T44 on asi korras. Kuna planeeritav sõidutee hakkab kulgema meie lähenemistulede vahelt, 1. Projekteerimistingimuste eelnõu lisaks olevad joonised on koostatud eskiisi staadiumis, kus 94901:001:0134 siis meie jaoks jääb alles lähenemistulede kaitsmise küsimus teehoolduse, või otsasõidu on näidatud projekteeritavate teede põhimõttelised asukohad. Tehnilised küsimused, sh Lennu tn 44 eest. Kas on planeeritud mingid põrkepiirded või midagi analoogset, et oleks välistatud vajadus kaitsta lennujaama lähenemistulesid, lahendatakse järgmises projekti staadiumis. 94901:007:1713 teelt väljasõidu korral lähenemistulede maha sõitmine, või nende kahjustamine? 2. Alates 1. jaanuarist 2021 ühinesid Maanteeamet, Lennuamet ja Veeteede amet ning Lennuvälja plats L15 Midagi sellise olukorra ärahoidmiseks peab seal olema. moodustus Transpordiamet. Projekti koostamisel tehakse asutuse siseselt koostööd, et 94901:001:0143 selgitada välja, kas ja missuguste piirangutega tuleb arvestada tulenevalt lennujaama Lennuvälja plats L4 Kindlasti soovitan konsulteerida Lennuametiga. Tegu on lennujaama vahetu lähedusest. 94901:007:1647 lähedusega ja seal võib olla veel mingid piiranguid, millest meie ei ole teadlikud. Vapra-Lennuvälja Otsus: 94901:001:0133 Esitatud ettepaneku osas on pädev asutus Kambja Vallavalitsus. Otsus on Kambja Vallavalitsuse korralduse lisas 2. 6-7 Kribso 28301:001:0055 Palun lisada riigitee nr 2 kilomeetritel 186,9–190,9 asuva VI ehitusala Selgitus/põhjendus: Kribso 94901:009:0363 projekteerimistingimuste eelnõule järgmised punktid. 1. Kribso (94901:009:0363) kinnistule puudub hetkel juurdepääs avalikult kasutatavalt teelt ning eskiisi järgne projektlahendus olukorda ei halvenda. Projektis lahendatakse 1. Projekteerida Lennu–Vangi tee pikenduselt (vt Kambja Vallavalitsuse olemasolevate mahasõitude remont vastavalt projekteerimistingimuste punktile 5.2.10, kuid projekteerimistingimuste eelnõu punkt 5.2.5) mahasõit katastriüksusele uusi mahasõite projektiga ei kavandata. Huvitatud isikul on tulevikus omal kulul võimalik 94901:009:0363 (Kribso), asukohaga umbes 60 m katastriüksuse põhjapoolsest kogujateele mahasõit projekteerida ja välja ehitada. küljest. Mahasõidu parameetrid määrata nii, et mahasõitu oleks võimalik kasutada 2. Projekteerimistingimuste menetlusse on kaasatud ka Põllumajandus- ja Toiduamet, kes on autorongil (nt haagisega traktor). menetluse käigus andnud ülevaate projektiga hõlmatud alale jäävatest Põhjendus. Projekteeritav kohaliku tee lõik (kogujatee) on ainus tee, millelt on maaparandussüsteemidest. võimalik ehitada mahasõit sellele maatükile. 3. Avalikest andmebaasidest ei olnud võimalik tuvastada Kribso kinnistu (28301:001:0055) 2. Uhti küla jalakäijate tunneli (vt Maanteeameti projekteerimistingimuste eelnõu juurdepääsu Roosi tn ja riigitee 2 ristmiku piirkonnast, mistõttu juurdepääsu olemasolu punkt 5.5.1.5) ja selle juures olevate kergliiklusteede projekteerimisel säilitada selgitatakse välja projekti koostamise käigus. pinna- ja drenaaživee äravool riigiteest nr 2 lääne poole jäävatelt põldudelt. Olemasolev vee ärajuhtimissüsteem koosneb drenaažist (sh maanteega külgnevatel Otsus: katastriüksustel 28301:001:0055 (Kribso) ja 94901:009:0324 (Teearu)), Roosi tn Esitatud ettepanekute osas on pädev asutus Kambja Vallavalitsus. Otsus on Kambja äärsest kraavist (millesse suubub drenaaž), truupidest Roosi tn ja maantee all ning Vallavalitsuse korralduse lisas 2. neid truupe ühendavast kraavist. Põhjendus. Vee ärajuhtimissüsteem on vältimatult vajalik. Selle märkuse tegin, sest Maa-ameti maaparandussüsteemide kaardirakenduses puuduvad andmed olemasoleva süsteemi kohta. 3. Projekteerida mahasõit Reola küla Roosi tänavalt katastriüksusele 28301:001:0055 (Kribso). See mahasõit peaks olema kasutatav ka põllumajandusmasinatele. Põhjendus. 1960-ndatel ehitatud mahasõit Roosi tn ja riigitee nr 2 ristmiku lähedal jääb projekteeritava kergliiklustee alla. 8 Lennu tn 10 Juhime tähelepanu, et antud ehitusprojekti teostamisel on eelnevalt Peetri maaüksuse Selgitus/põhjendus: 94901:007:1835 detailplaneeringus planeeritud Lennu 10 ja Lennu 10 a müratõke (2 m plankaed) krundi Vastavalt detailplaneeringu seletuskirja punktile 4.18 on plankaia rajamise kohustus arendajal. täispikkuses ja krundi piirideni vee, gaasi ja ka kanalisatsiooni liitumispunkt enne tee Tehnovõrkude osas on samas punktis sõnastatud, et kõik planeeritavad tehnovõrgud ehitab välja ehitamist. krundi omanik koostöös tehnovõrke omava/valdava ettevõttega. Lennu tn 10, 8, 6, 4 ja 2 tarbeks planeeritud tehnovõrgud ehitavad välja Lennu tn 10, 8, 6, 4 ja 2 kinnistute omanikud koostöös piirkonna arendajaga. Kuni Lennu tn 10, 8, 6, 4 ja 2 kinnistute tehnovõrkude liitumispunktini ehitab tehnovõrgud välja arendaja. VI ehitusala ehitusprojekti realiseerimisest huvitatud isik ei ole detailplaneeringu käsitluses arendaja, mistõttu tehnovõrkude ja plankaia rajamise kohustus puudub. Ehitusprojektis lahendatakse üksnes ehitusele ette jäävate olemasolevate tehnovõrkude ümberehitus ning teedevõrgustiku toimimiseks vajalike uute tehnovõrkude (näiteks valgustus) ehitamine. Projekteeritavate teede asukoha valikul arvestatakse ruumivajaduse tagamisega plankaia hilisemaks rajamiseks. 6  Transpordiameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 2 Tallinn−Tartu−Võru−Luhamaa km 186,9-190,9 asuva VI ehitusala ehitusprojekti koostamiseks“ lisa 2 Otsus: Esitatud ettepanekute osas on pädev asutus Kambja Vallavalitsus. Otsus on Kambja Vallavalitsuse korralduse lisas 2. 9 Nirgi tee 5 Kui vaadata joonist siis kergliiklustee on meie krundilt läbi projekteeritud. Ei tea kui täpne Põhjendus: 94901:009:0255 see eskiis on aga paistab, et tee on meie krundis sees. Meil on paigaldatud kinnistu Eskiisil on näidatud põhimõtteline lahendus. Kergliiklustee täpne asukoht ning ühtlasi Nirgi tee perimeetrile piirdeaed, kuidas lahendatakse see küsimus? Kas aed tõstetakse ümber? 5 kinnistu perimeetril asuva aia ümbertõstmise vajadus selgub projekteerimisel. Juhul kui Nihutatakse sissepoole? Või kuidas? vajadus esineb, lahendatakse ümbertõstmine projekti koosseisus. Otsus: Nirgi tee 5 kinnistu perimeetril asuva aia lahendus selgitada projekteerimisel. Vajadusel näha projektiga ette aia ümbertõstmine. 10- Nirgi tee 7 04.01.2021 e-kiri Selgitus/põhjendus: 12 94901:009:0257 Kas kinnistute Nirgi tee 7; 9; 11; 13 kaitsevööndid/kitsendused sellega seoses 04.01.2021 pöördumisele vastatud selgitava kirjaga 05.01.2021. Nirgi tee 9 muutuvad. Avalikult kasutatavate teede kaitsevööndite ulatus on reguleeritud ehitusseadustikus. 94901:009:0259 05.01.2021 e-kiri Ehitusseadustiku § 71 lg 2 sätestab, et Euroopa teedevõrgu maantee (riigitee 2) kaitsevööndi Nirgi tee 11 Samas ei saa see kaitsevöönd ju mitte mingil juhul ulatuda kaugemale, kui praegu on laius mõlemal pool äärmise sõiduraja välimisest servast on kuni 50 meetrit. Samas seaduses on 94901:009:0264 detailplaneeringus ette nähtud ja tagatud? Suuremaks ei saa see mingil juhul ju minna reguleeritud ka tegevused, mis kaitsevööndis keelatud on (EhS § 70 lg 2, § 72 lg 1), kuid ühtlasi ja sellega (ehk täiendavate kitsendustega ehitistele või kruntidele) ei oleks ka nõus. on sätestatud, et kaitsevööndis kehtivatest piirangutest võib kõrvale kalduda kaitsevööndiga Edasises protsessis palun hoidke kursis, kui on juba olemas täpsemad projektid, mida ehitise omaniku nõusolekul, kui see ei vähenda ehitise ohutust. Teisisõnu ei tähenda saab vaadelda ja arutada. kaitsevööndi laienemine koheselt, et seal tegevused piiratud on. Juhtumeid vaadeldakse situatsioonipõhiselt. Ehitusprojekti koostamisel arvestame kehtivate detailplaneeringutega. Otsus: Kaasata Nirgi tee 7, 9 ja 11 kinnistute omanikud ehitusloa menetlusse. 13 Nõlva tee 8 12.01.2021 e-kiri Selgitus/põhjendus: 94901:009:0456 Seoses riigitee 2 asuva VI ehitusala ehitusprojekti koostamisega, kuidas on planeeritud 12.01.2021 pöördumisele vastatud selgitava kirjaga 14.01.2021. lahendada Valge tee 1 (Reola kultuurimaja) väljasõidud? Eskiis lahendusest ei selgu Projekteeritav riigitee 2 Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa on riigi põhimaantee, mille funktsiooniks täpsemalt, mis nendest teeotstest saab? Samuti on seal praegune Uhti bussipeatus, kas on ühendada pealinna teiste suurte linnadega, neid linnu omavahel ning pealinna ja teisi suuri see jääb alles või kaob? linnu tähtsate sadamate, raudteesõlmede ja piiripunktidega. Lisaks sellele kuulub nimetatud tee 14.01.2021 e-kiri üleeuroopalise teedevõrgu (TEN-T) teede koosseisu. Tee funktsioonist ja suurest Teen omapoolse ettepaneku antud projekti kohta. Lisan faili manusena. liiklussagedusest lähtuvalt on põhimaanteel kogu projekteeritava lõigu ulatuses ohutuse Planeeritav kogujatee Põlva maantee peale ei ole minu arvates mõistlik. suurendamiseks kavas ristmike arvu vähendada ning koondada kohalik liiklus liiklussõlme, kust 1. Kogujatee on liiga pikk (rahaliselt kallis ehitada täiesti tühjale kohale). Minu on võimalik teha pöördeid erinevates suundades. Mõistagi võib-olla lühemate teelõikude ettepanekus oluliselt lühem otse Võru maanteele. rajamine majanduslikus mõttes soodsam, kuid ohutuse seisukohalt on alati otstarbekam 2. Liiklustiheduse seisukohalt näen igapäevaselt, et ka Põlva maanteel sõidab palju ristumiskohti koondada ning madalama liiklussagedusega teedele viia. 2019 a. liiklusloenduste masinaid. Jah, kindlasti mitte nii palju kui Võru maanteel, aga see liiklustiheduse andmetel erineb riigitee 2 liiklussagedus (8395 a/ööp) riigitee 61 Põlva-Reola liiklussagedusest vahe ei ole nii suur, et peaks küla liikluse sinna suunama, ehitades nii pika täiesti (3868 a/ööp) rohkem kui kaks korda. uue tee. Seda enam, et ka kogu Reola liiklus, kes Tartusse soovivad sõita, tuleb Eeltoodule lisaks tuleb arvestada, et liiklussageduse järgi liigitub riigitee 2 II klassi maanteeks, ühele ristmikule kokku. Kuidas selline lahedus saaks parem olla otse Võru kus majandus- ja taristuministri 05.08.2015 määruse nr 106 “Tee projekteerimise normid” lisa maanteele sõitmise asemel? “Maanteede projekteerimisnormid” punkt 5.2.1 lõige 2 sätestab, et II klassi maanteel peab 3. Nõlva tee on kujunemas Uhti küla põhi teeks. Tühjad põllud on juba arendamise ristmikevaheline kaugus olema 1000 m. Soovitud kohast perspektiivse Reola liiklussõlmeni on käigus, mõnel krundil käib juba ka kortermajade ehitus, see tähendab et aga ligikaudu 500 m, mistõttu pole skeemil märgitud asukohta ristmiku rajamine Normidega liikluskoormus suureneb oluliselt. Järjest suurenevat liiklust ei ole mõteks kooskõlas. jooksutada eraldi kitsal kogujateel, kui maantee on juba kõrval niikuinii olemas ja Piirkonnas on suhteliselt tihe kohalike teede võrgustik, kus on madalad liiklussagedused ning sõidukid saaks kohe suurele teele suunata. Kusjuures mõlemale suunale, nii Tartu sõltuvalt sihtpunkti asukohast saab põllumajandustehnikaga olulise osa liikumistest teha poole kui Võru poole. kohalikel teedel. 4. Nõlva tee tagumises otsas elab 3 suurt talunikku koos oma tehnikaga. Paljudel neist Bussipeatuste marsruudid ja võimalikud ümberkorraldused selgitatakse projekti koostamise on Reolas laod ja uus kogujatee suunaks nad otse Reola suunale. Aga mis saab Võru käigus. Kohaliku liikluse teenindamiseks (sh bussiliiklus) on kavas arendada kohalikku 7  Transpordiameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 2 Tallinn−Tartu−Võru−Luhamaa km 186,9-190,9 asuva VI ehitusala ehitusprojekti koostamiseks“ lisa 2 suunas olevatest põldudest? Kombain, 20-30 km/h tunnis liigub kõigepealt Põlva teedevõrgustikku, mis koondatakse projekteeritavasse liiklussõlme, kust saab sujuvalt ja ohutult maanteele, siis üle silla, paremale silla alla Võru maanteele ja pärast tuldud teed sooritada manöövreid kõikides suundades. tagasi. Väga aeglane, lai ja suur tehnika liigub liiga kaua kitsamatel kõrvalteedel, Eeltoodule lisaks tuleb arvestada, et riigitee 2 suurest liiklussagedusest tingituna on tõenäoline, enne kui laiemale Võru maanteele pääseb. et tulevikus Kambja aleviku suunal riigiteed veelgi edasi arendatakse ning sõidusuunad Mõte olekski selline, et Tartu poolt tulles oleks Nõlva teele keeramiseks eraldatakse keskpiirdega. Taoline lahendus võimaldaks riigiteelt juurde- ja väljapääsu üksnes vasakpöörde rada ning näiteks Tartu poole pöörates kiirendusrada, mis ühtlasi ühes sõidusuunas ning vasakpöörete tegemiseks tuleks otsida tagasipöörde võimalusi. Seevastu muutuks edasi bussitaskuks. Samas võibolla poleks mingeid eraldi ridu vaja ja kohaliku tänava ühendamine liiklussõlme võimaldab liigelda erinevates suundades ning välistab piisaks lihtsalt laiemast teest. Sarnaselt on lahendatud natuke Võru poole minna selle, et vasakpöörde tegemiseks on vajadus liikleja suunata esmalt sihtkohast mööda. Aarikese hooldekodu (Virulase) ristmik. Liiklusvoog Uhti külla tuleks enamvähem keskelt kõige suuremale teele ja siis Otsus: hajuks majade vahele laiali. Näiteks käib meil igapäevaselt buss Tartu - Uhti - Tartu, Riigiteele 2 täiendavat ristmikku mitte kavandada. mis praegu keerab ringi kultuurimaja ees. Teie lahenduse järgi peab buss kultuurimaja ette jõudmiseks kolistama läbi küla väikeste teede. Niimoodi igapäevaselt mitmed korrad. 14 Roosi tn 12 1. Dokumentidest jääb selgusetuks, millises osas puudutab Riigitee 2 asuva VI Selgitus/põhjendus: 94901:009:0399 ehitusala ehitusprojekt Roosi tn 12 (94901:009:0399) kinnistu piire? Olemasolev eskiislahendus ei ole piisav, et määrata kindlaks projekti realiseerimiseks vajalikku 2. Kas projekteerimisel on ka mürabarjääri ehitus? ruumi ulatust. Täiendava teemaa omandamine selgub järgmistes projekteerimise etappides, mil 3. Punkt 5.2.3 on kirjas „maanteega (riigitee 2) külgnevatel erakinnistutel näha ette lahendused täpsustuvad. Kambja Vallavalitsuse ja Transpordiameti (Maanteeameti mahasõitude likvideerimine“. õigusjärglane) projekteerimistingimuste eelnõu punktis 4.1 on eskiislahenduse alusel nimetatud Roosi tn 12 (94901:009:0399) hoone garaaž ja autovarjualune on ehitatud katastriüksused, kuhu eeldatavasti projekteeritakse riigiteid ja kohalikke teid ning nende sissepääsuga maantee poole ning garaažile ja autovarjualusele juurdepääs Roosi koosseisu kuuluvaid rajatisi. Nimetatud punktis ei ole esitatud Roosi tn 12 katastriüksust, sest tänavalt puudub. Projektijärgselt on kinnistule ligipääsuks ette nähtud eskiisi alusel mahuvad teed ja rajatised eeldatavasti olemasolevatele transpordimaa maanteepoolne mahasõit. Seoses riigiteepoolse mahasõidu likvideerimisega katastriüksustele, kuid rõhutame veelkord, et eskiisstaadium on liialt üldine ruumivajaduse muutub võimatuks sõidukiga garaažile ja autovarjualusele ligipääs. Millised on määramiseks ning järgnevates projekteerimisetappides võib siiski selguda vajadus täiendava Teiepoolsed ettepanekud antud probleemi lahendamiseks? teemaa omandamiseks. Maade omandamiseks viiakse läbi omaette menetlus, mille kirjeldus oli lisatud menetlusdokumentide hulka. Müratõkete rajamise vajadus selgub projekti koostamisel, mil viiakse läbi mürauuring. Vastavalt projekteerimistingimuste punktile 5.2.3 suletakse kõik mahasõidud 2+2 sõidurajaga maanteega külgnevatel kinnistutel. Ülejäänud riigitee 2 projekteeritavas lõigus on sõnastatud vajadus hinnata projekti koostamisel olemasolevate mahasõitude sulgemise võimalikkust kui juurdepääs on võimalik lahendada olemasoleva või projekteeritava teedevõrgustiku abil. Koostatavas projektis ehitatakse riigitee ümber 2+2 sõidurajaga maanteeks Lennu ja perspektiivse Reola liiklussõlme vahelises lõigus. Roosi tn 12 kinnistu jääb nimetatud lõigust välja ning riigiteel 2 oleva mahasõidu sulgemist ning alternatiivse juurdepääsu tagamise võimalikkust garaažile ja autovarjualusele hinnatakse projekti koostamise käigus. Otsus: Projekti koostamisel arvestada, et tuleb tagada juurdepääs kinnistul paiknevale garaažile ja autovarjualusele. 8  Transpordiameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 2 Tallinn−Tartu−Võru−Luhamaa km 186,9-190,9 asuva VI ehitusala ehitusprojekti koostamiseks“ lisa 2 15- Vahtra tn 1 Meie Vahtra tn 1 ja 1a kinnistul on oluline detailplaneeringu elluviimiseks lahendada Selgitus/põhjendus: 17 28301:001:0251 kommunikatsioonid /vesi, kanalisatsioon, vb gaas/. Oleme pöördunud koos Vahtra tn Vahtra tn 1, Vahtra tn 1a ja Vahtra tn 1b kinnistutel kehtib „Kivi maaüksuse ja lähiala Vahtra tn 1a elanikega kohaliku omavalitsuse poole. detailplaneering“. Detailplaneeringu kohaselt on planeeringuala kruntide veega varustamine 28301:001:0252 Kindlasti on oluline kommunikatsioonid projekteerida ning välja ehitada enne teede ette nähtud Ülenurme aleviku veevõrgust, Võru mnt ja Võru mnt sissesõidu (94901:007:1741) Vahtra tn 1b valmimist / nii Vahtra tänaval, kui vajadusel riigimaantee alt läbimised. Seega ristmikul asuvast veetorustikust. Torustik on planeeritud piki Võru mnt ja raudtee alt läbi kuni 28301:001:0253 projekteerimisel peame oluliseks Vahtra tn kommunikatsioonide lahendamisega planeeritud kruntideni. Igale krundile on ette nähtud eraldi veeühendus tänava torustikku. kindlasti arvestada. Reovee osas on planeeringus sõnastatud, et planeeringualalt kokkukogutav reovesi tuleb survetorustiku abil juhtida Heki ja Lasteaia tänavate ristumiskohas asuvasse kanalisatsioonitorustikku. Reoveepumpla on planeeritud olemasolevale transpordimaale arvestades lähiala kinnistute perspektiivse liitumisvõimalusega. Gaasitrasside rajamist planeeringuga kavandatud ei ole. Seletuskirja ptk 6.13 kohaselt rajatakse krundivälised tehnovõrgud tehnovõrkude valdajate poolt juhul kui arendaja, tehnovõrkude valdajate ja teiste huvitatud osapoolte vahel ei lepita teisiti kokku. VI ehitusala ehitusprojekti realiseerimisest huvitatud isiku kohustus ei ole tee toimimiseks mitte vajalike tehnovõrkude rajamine. Käesoleval juhul on Vahtra tänava korrastamine seotud riigitee ümberehitamisega. VI ehitusala ehitusprojektis nähakse ette üksnes riigitee toimimiseks vajalike uute tehnovõrkude (näiteks valgustus) rajamine või ehitusele ette jäävate olemasolevate tehnovõrkude ümberehitamine. Otsus: Esitatud ettepaneku osas on pädev asutus Kambja Vallavalitsus. Otsus on Kambja Vallavalitsuse korralduse lisas 2. 18 Vahtra tn 14 Palun kaaluda võimalusi Vahtra tänava tupikuks mitte muutmisel. Selgitus/põhjendus: 94901:009:0191 Vahtra tänavaga külgnevas lõigus on kavas tänase 1+1 ristlõikega maantee ümber ehitada 2+2 ristlõikega I klassi maanteeks. Majandus- ja taristuministri 05.08.2015 määruse nr 106 “Tee projekteerimise normid” lisa punkt 5.1 lõige 2 kohaselt ei tohi I klassi maanteedel linna lähivööndis ristmike vahekaugus olla üldjuhul väiksem kui 3 km. Täna on Vahtra tn piirkonna läheduses olemas Lennu liiklussõlm ning koostatava ehitusprojektiga on kavas riigiteede 61, 22133 ja 2 ristmiku alale rajada Reola liiklussõlm. Olemasoleva teedevõrgustiku paiknemise tõttu jääb juba eritasandiliste liiklussõlmede omavaheliseks kauguseks vähem kui 3 km ning kahe liiklussõlme vahel ei ole võimalik säilitada veel ühte samatasandilist ristmikku. Eelnevale lisaks sätestab “Maanteede projekteerimisnormid” punkt 5.2.1 lõige 2, et I klassi maanteel ei ole samatasandiliste ristmike projekteerimine lubatud. Vahtra tänava liiklus on kavas ühendada Lennu liiklussõlme, kust on tagatud liikumine erinevatesse suundadesse. Otsus: Näha projektis ette riigitee 2 km 188,351 asuva Vahtra tänava ristmiku sulgemine vastavalt Transpordiameti projekteerimistingimuste punktile 5.2.5. 19 Vahtra tn 17 Kaupa tuuakse meile täis mõõdus 8-9 kohaliste autoveo treileritega. Selgitus/põhjendus: 94901:001:0425 Sellega seoses on vajadus kas korraliku ümberpööramis ala järele Vahtra tn. lõpus, või Arvestades asjaolu, et Vahtra tänava tupikuks muutmisega on vajalik tagada 500 meetrist teelõiku Vahtra tn. ja Lennu tee vahel. ümberpööramisvõimalus prügiautole ja päästetehnikale, kaalutakse projekteerimisel Vahtra Viimase variandiga kaoks vajadus treileril ümberpöörata. Viimase variandiga väheneks tänavale ümberpöördekoha kavandamist. Täiendava teelõigu rajamine ühe ettevõtte äritegevuse ka kindlasti olukorrad kus inimesed kes on jõudnud tupiktee lõppu lähevad ja ronivad vajadusest lähtuvalt ei ole põhjendatud. Reola küla suunal liikumiseks ühendatakse lihtsalt üle tee et jõuda teiselpool teed asuvale kergliiklus teele. Lihtsalt sama olukord eskiislahenduse kohaselt Võru mnt äärne kergliiklustee teisele poole Tallinn-Tartu-Võru- on tekitatud Tõrvandi−Lemmatsi ja Võru maanteeristi kus ma pidevalt näen jalgsi Luhamaa maanteed rajatava kergliiklusteega piki Lennu−Vangi teed ning riigitee alla on teeületajaid (Sõidan sellel lõigul igapäevaselt). kavandatud jalakäijate tunnel. Otsus: Esitatud ettepaneku osas on pädev asutus Kambja Vallavalitsus. Otsus on Kambja Vallavalitsuse korralduse lisas 2. 9  Transpordiameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 2 Tallinn−Tartu−Võru−Luhamaa km 186,9-190,9 asuva VI ehitusala ehitusprojekti koostamiseks“ lisa 2 20 Vahtra tn 21 Tutvunud saadetud lähtematerjalidega meile jäi arusaamatuks, kas OÜ Naosar restorani Selgitus/põhjendus: 94901:009:0452 sissesõit soovitakse täielikult sulgeda? Plaanimaterjalilt nähtub, justkui Vahtra tn ja Vahtra tn 21 kinnistuga külgnevas lõigus on kavas tänase 1+1 ristlõikega maantee ümber ehitada riigitee ristumine jääb avatuks, nii et on võimalik pääseda riigiteelt otse restorani juurde 2+2 ristlõikega I klassi maanteeks. Vastavalt projekteerimistingimuste punktile 5.2.3 on kavas parklasse. Seletuskirjast aga selgub, et Vahtra tn ristmik soovitakse justkui sulgeda. projektiga näha ette riigiteel 2 asuva Vahtra tn 21 kinnistu mahasõidu sulgemine ning Kas see suletakse täielikult või ainult ühes või mitmes suunas? Selgitage palun antud projekteerimistingimuste punkti 5.2.5 alusel Vahtra tn ristmiku sulgemine. Projekti realiseerides küsimust. on Vahtra tn 21 kinnistule tagatud juurdepääs Lennu liiklussõlmega ühendatud Vahtra tänavalt. Märgime, et OÜ Naosar on pidanud antud kohas populaarset restorani alates 90-ndate Selgitame, et Vahtra tn 21 kinnistuga külgnev riigitee 2 on põhimaantee, mille funktsioon on aastate keskpaigast. Restoran on üle elanud mitu kriisiperioodi ning on kasvatanud ühendada pealinna teiste suurte linnadega, neid linnu omavahel ning pealinna ja teisi suuri linnu lojaalse klientuuri. Ka koroonakriisi ajal on restoran suutnud ellu jääda ja edasised tähtsate sadamate, raudteesõlmede ja piiripunktidega. Kohalik liiklus sh erakinnistute perspektiivid on positiivsed. Ühtlasi on restoran vallas oluline tööandja. Samas leiame, juurdepääsud tuleb võimalusel lahendada kohalikult või madalama liiklussagedusega teelt. et riigiteelt mahasõidu sulgemine mõjuks restoranile surmahoobina. Neid näiteid on üle Antud juhul külgneb Vahtra tn 21 kinnistu kohaliku Vahtra tänavaga, mille kaudu on Eesti palju, kus maantee rekonstrueerimise käigus on hävinud kohalikud juurdepääsu lahendamine võimalik. väikeettevõtted. Soovime väga antud juhul samasuguse stsenaariumi kordumist vältida. Majandus- ja taristuministri 05.08.2015 määruse nr 106 “Tee projekteerimise normid” lisa Ringiga kogujatee kaudu juurdepääsu võimaldamine ei ole lahendus. Leiame, et “Maanteede projekteerimisnormid” punkt 5.1 lõige 2 sätestab, et ristmike vahekaugus I klassi riigiteelt mahasõidu projekteerimine Vahtra tänavale ja Naosar restorani parklasse on maanteedel linnalähivööndis ei tohi üldjuhul olla väiksem kui 3 km. Täna on Vahtra tn piirkonna tehniliselt ja liikluskorralduslikult igati teostatav. läheduses olemas Lennu liiklussõlm ning koostatava ehitusprojektiga on kavas riigiteede 61, 22133 ja 2 ristmiku alale rajada Reola liiklussõlm. Olemasoleva teedevõrgustiku paiknemise tõttu jääb eritasandiliste liiklussõlmede omavaheliseks kauguseks vähem kui 3 km. Normide ptk 5.2.1 lõike 3 kohaselt on suurim mahasõitude arv I klassi maanteel üks parempöördega mahasõit kahe normikohasel kaugusel asuva eritasandilise ristmiku vahel. Kuna olemasoleva teedevõrgustiku paiknemise tõttu jäävad eritasandilised ristmikud teineteisele lähemale kui 3 km, ei saa nende vahele jäävasse lõiku parempöördega mahasõitu kavandada. Kahe eritasandilise ristmiku vahel ei ole I klassi maanteel samatasandiliste ristmike projekteerimine lubatud (Normid, punkt 5.2.1 lõige 2). Eeltoodule lisaks sätestavad Normide ptk 5.1 lõige 4, et linnalähivööndis ei tohi parempöördega maha- ja pealesõit linnalähivööndis paikneda ristmikule lähemal kui 1 km. Lähim ristmik Tartu suunal paikneb Vahtra tn 21 kinnistu mahasõidust ca 550 m kaugusel (mahasõiduramp riigiteelt 2). Eeltoodud põhjendustele tuginedes ei ole projekti realiseerimisel Vahtra tänava ristmikku ega Vahtra tn 21 kinnistu mahasõitu võimalik avatuna hoida. Otsus: 1. Vastavalt projekteerimistingimuste punktile 5.2.3 näha projektiga ette riigiteel 2 asuva Vahtra tn 21 mahasõidu sulgemine ning kinnistule juurdepääsu tagamine kohalikult Vahtra tn. 2. Vastavalt projekteerimistingimuste punktile 5.2.5 näha projektiga ette riigitee 2 km 188,351 asuva Vahtra tn ristmiku likvideerimine ning lahendada Vahtra tn juurdepääs Lennu liiklussõlme kaudu. 21 Vilja tee 3 Käesolev kirjaga, kinnistu omanikuna, annan teada oma tegevusplaanidest Otsus: 94901:009:0337 katastriüksusel Vilja tee 3 ning palun teede projekteerimisel nendega arvestada. Esitatud ettepaneku osas on pädev asutus on Kambja Vallavalitsus. Otsus on Kambja Katastriüksusele Vilja tee 3 on tellitud projekteerimistööd lahendamaks ligipääsu Vallavalitsuse korralduse lisas 2. kinnistule, mis hetkele ametlikult puudub ning kinnistule parkimisala rajamiseks. Vajalik ühendus Vilja teega. Käesolevaga anname teada, et olema valmis läbirääkimisteks ning koostööks, leidmaks parimat lahendust mõlemale poolele. 22 Vilja tee 5 Käesolev kirjaga, kinnistu omanikuna, annan teada oma tegevusplaanidest Otsus: 94901:009:0432 katastriüksusel Vilja tee 5 ning palun teede projekteerimisel nendega arvestada. Esitatud ettepaneku osas on pädev asutus Kambja Vallavalitsus. Otsus on Kambja Vallavalitsuse Katastriüksusele Vilja tee 5 on tänase päeva seisuga valminud eskiisprojekti teine korralduse lisas 2. versioon kolme töötushoone püstitamiseks. Esialgselt projekteeritud tööstushoonete kõrgusi muudeti 12 meetrile ning järgmise sammuna esitatakse lähiajal eskiisprojekt 10  Transpordiameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 2 Tallinn−Tartu−Võru−Luhamaa km 186,9-190,9 asuva VI ehitusala ehitusprojekti koostamiseks“ lisa 2 kohalikule omavalitsusele projekteerimistingimuste küsimiseks. Eskiisprojekt lisatud kirja lisana. Eskiisprojektis on planeeritud ühendus Vilja teega. Käesolevaga anname teada, et olema valmis läbirääkimisteks ning koostööks, leidmaks parimat lahendust mõlemale poolele. 23 Veinioja Salesleader OÜ omandis oleval Veinioja kinnistul on kehtestatud detailplaneering ja Selgitus/põhjendus: 94901:009:0190 on olemas ehitusõigus. Oleme arvestanud kinnistule juurdepääsuna Lennu-Vangi tee 1. Lennu−Vangi tee ja põhimaantee ristmikule ei ole täiendava liiklussõlme kavandamine (tee nr 9490122) ja põhimaantee toimivas ristmikuga. Saadetud eelnõus toodud võimalik, sest majandus- ja taristuministri 05.08.2015 määruse nr 106 “Tee projekteerimise ristmiku likvideerimine ei ole meile vastuvõetav ja on meie majandushuve tõsiselt normid” lisa “Maanteede projekteerimisnormid” punkt 5.1 lõike 2 kohaselt ei tohi ristmike kahjustav. vahekaugus I klassi maanteedel linna lähivööndis olla üldjuhul väiksem kui 3 km. 1. Taotleme projekteerida Lennu−Vangi tee ja põhimaantee ristmikule ehitada Olemasoleva Lennu liiklussõlme ja perspektiivse Reola liiklussõlme omavaheliseks kahetasandiline liiklussõlm, millelt oleks mõlemapoolsed juurdepääsud. Oleme kauguseks jääb olemasoleva teedevõrgustiku paiknemise tõttu ca 2 km ning nende kahe valmis loovutama (müüma) osa Veinioja kinnistu maast toimiva liiklussõlme liiklussõlme vahele täiendava liiklussõlme rajamine ei ole võimalik. Reola liiklussõlme hüvanguks. asukoht ning liikluskorralduslik põhimõte, et Lennu−Vangi teed pikendatakse ning 2. Veinioja ja Vahtra 14 kinnistu piirikraav on praegu toimiv ka eesvooluna maantee ühendatakse riigiteega 61 Põlva-Reola on määratud Kambja valla üldplaneeringus endise sadevee äravooluna läbi Tartu−Petseri 7,8km raudteesilla Porijõkke. Taotleme Ülenurme valla territooriumi osas. rekonstrueerida eesvoolu kraav raudteemaal kuni raudteesillani. Lõigul, mis Juba Veinioja maaüksuse detailplaneeringu koostamise ajal oli teada, et liikluskorraldus külgneb Veinioja ja Vahtra 14 kinnistuga asendada kraav kinnise kollektoriga. Lisa riigitee 2 ja kohaliku Lennu-Vangi tee ristmikul võib tulevikus muutuda. Detailplaneeringu 1 skeem. seletuskirjas on sõnastatud, et sõltuvalt riigitee 2 liiklussageduse suurenemisest võib ristmiku 3. Lennu−Vangi tee ja põhimaantee liiklussõlm on lisaks meile väga oluline ühendus liikluskorraldus muutuda selliselt, et see ei võimalda vasakpöördeid ja pikendab Reola külas paiknevate ettevõtete ja Ülenurme alevikus elavate inimest liiklemisel. planeeringualale juurdepääsu teekonda. Tegu on piiranguteta töötava ainsa raudteeületuskohaga. Tõrvandi liiklussõlme 2. Sademevete ärajuhtimise lahendused leitakse projekteerimise käigus s.h vajadus eesvoolude ehitusel (2015.a) likvideeriti piiranguteta raudteeületuskoht ja asendati see rekonstrueerimiseks. 4,0meetrise kõrgusgabariidiga viaduktiga, mis ei vasta ka põllutunneli (4,5m) 3. Olemasolevate ja perspektiivsete kohalike teede projekteerimisel s.h parameetrite valikul kõrgusgabariidile ja pärsib väga tõsiselt kohalikku ettevõtlust. arvestatakse projekteerimisel, et tegemist on ettevõtlus- ja tootmispiirkonnaga, mida 4. Oleme valmis ka arutama liiklussõlme asendamist tõhusamalt lahendatud teenindab raskeliiklus. kogujateede võrguga. Kindalasti peaks see sisaldama Vahtra tänava pikenduse 4. VI ehitusala ehitusprojektiga on tagatud projekteeritava riigiteega külgnevate alade ühendamist teie eskiisi Lisas 1ja 2 esitatud uue Lennu−Vangi tee ja Põlva maantee ühendamine olemasolevasse Lennu ja perspektiivsesse Reola liiklussõlme. Selleks on kavas vahelise uue kogujateega. arendada kohalike teede võrgustikku eskiisil näidatud ulatuses. Vahtra tn suunal kogujatee Soovime olla aktiivselt kaasatud projekteerimistingimuste kehtestamisel. arendamine on võimalik VI ehitusala ehitusprojekti koosseisust eraldiseisvalt. Veinioja maaüksuse detailplaneeringuga on astutud samme kogujatee arendamiseks Vahtra tn suunal. Nimelt on kinnistu ida serva planeeritud kogujatee, mille osas on öeldud, et tulevikus viiakse kogujatee läbi ka teistest põhja pool asuvatest kinnistutest. Seda lahendust toetab Kambja valla üldplaneering endise Ülenurme valla territooriumi osas. Otsus: 1. Riigitee 2 ja Lennu−Vangi tee ristmikule liiklussõlme mitte projekteerida. Veinioja kinnistu liikumine Reola, Tartu, Põlva ja Võru suunal on lahendatud perspektiivse Reola liiklussõlme kaudu. 2. Sademevete ärajuhtimise lahendused, s.h eesvoolude rekonstrueerimise vajadused, selgitada välja projekteerimisel. 3. Arvestada projekteeritavate teede parameetrite valikul, et tegemist on ettevõtlus- ja tootmispiirkonnaga. Esitatud ettepaneku nr 4 osas pädev asutus Kambja Vallavalitsus. Otsus on Kambja Vallavalitsuse korralduse lisas 2. 24 Mingi tee ja Nirgi tee Meist: Selgitus/põhjendus: tööstuspargi ettevõtjad 1) Mingi tee ja Nirgi tee tööstuspargis ettevõtlusega alustavad ja juba töötavad 1. Lennu-Vangi tee ja põhimaantee ristmikule ei ole täiendava liiklussõlme kavandamine ettevõtteid on ca 30. võimalik, sest majandus- ja taristuministri 05.08.2015 määruse nr 106 “Tee projekteerimise 11  Transpordiameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 2 Tallinn−Tartu−Võru−Luhamaa km 186,9-190,9 asuva VI ehitusala ehitusprojekti koostamiseks“ lisa 2 2) Pajud meist on suurettevõtted ja Tartumaa mastaabis olulised tööandjad. normid” lisa “Maanteede projekteerimisnormid” punkt 5.1 lõike 2 kohaselt ei tohi ristmike 3) Meie tööstusparki teenindav transport on suuregabariidne – toodetakse vahekaugus I klassi maanteedel linna lähivööndis olla üldjuhul väiksem kui 3 km. raudbetoonelemente, alustatakse liimpuidu ja moodulelamute tootmisega, rasketehnika Olemasoleva Lennu liiklussõlme ja perspektiivse Reola liiklussõlme omavaheliseks remondi ja müügiga, metallitööstusega, logistika ja laomajandusega jms. kauguseks jääb olemasoleva teedevõrgustiku paiknemise tõttu ca 2 km ning nende kahe 4) Meie toodang läheb kohalikule ja rahvusvahelise turule. liiklussõlme vahele täiendava liiklussõlme rajamine ei ole võimalik. Reola liiklussõlme 5) Ettevõtetesse suunduv transport on tihti rahvusvaheline. Veetakse suuri koormaid ja asukoht on määratud Kambja valla üldplaneeringus endise Ülenurme valla territooriumi tihti. Koormad on liimpuidu tootmise avamisega seoses kavandatud kuni 28m pikkade osas. veostega ja tänased betoonelementide veosed vajavad 4,6m vaba kõrgusega ruumi. Juhime tähelepanu sellele, et ka kohaliku Vilja tee ja riigitee 22133 Reola−Unipiha ääres tööstuspargi ja kavandatava liiklussõlme vahel on valdavalt tootmis- ja ärimaad. Veoteenuste osutajad on tihti rahvusvahelised st mitte kohalikud inimesed, kellele Tagamaks raskeveokitele tööstusalalt ühendus Reola liiklussõlme, on riigitee kohaliku liiklussõlmest aru saamine võib tähendada tundide viisi ekslemist ja ümberehitamise projekti koosseisus Vilja tee rekonstrueerimine, millega muudetakse Vilja manööverdamist ning seda suuregabariidiliste raskeveokitega kohalikel teedel ja tee veoautodele läbitavaks (võttes arvesse nii tee laiust kui katendikonstruktsiooni). asulates. Projektiga lahendatakse ka Peetri tee läbimurre, mis ühendab tööstuspargi ala Lennu 6) Oleme oma ettevõtetele kruntide ostmisel arvestanud olemasolevaid juurdepääsusid liiklussõlmega. Projekt annab võimaluse huvitatud osapoolel Peetri tee ühendus välja riigiteele. Oleme valinud paljude Lõuna-Eesti võimalike asukohtade vahel asukohaks ehitada. Kambja valla ja kaalunud enne investeeringute tegemist hoolikalt läbi Kuna Reola liiklussõlm jääb riigiteel 2 suletavast Reola−Lennuvälja tee ristmikust ligikaudu ligipääsuvõimalused suuremõõtmelise transpordiga. 700 m kaugusele, pole alust väita, et Mingi tee ja Nirgi tee tööstusparki jõudmiseks tuleb 7) Oleme teinud ja kavandame veelgi juurde ettevõtete rajamiseks äärmiselt suuri tundide viisi ekselda. investeeringuid. Liiklussõlme rampide projekteerimisel ja viaduktialuse kõrgusgabariidi projekteerimisel arvestatakse veokite liikumisvajadustega. Meie tegevuseks on esmatähtis lihtne ja selge ligipääs riigiteelt nr 2. 2. Transpordiamet riigiteede osas ja kohalik omavalitsus kohalike teede osas annab Arvestades, et antud teelõigu ümberehituskava (sh Mingi tee ja Nirgi tee tööstuspargi projekteerimistingimused ehitusseadustiku § 99 lg 2 alusel. Punktis 1 on selgitatud, miks ca 30 äri ja tööstuskrunti omavat ettevõtet) mõjutab väga oluliselt ettevõttete olemasoleva Lennu ja perspektiivse Reola liiklussõlme vahele täiendava liiklussõlme edaspidiseid liikumisvõimalusi ja võimalust oma tegevust endises asukohas jätkata, rajamine võimalik pole ning sedagi, et kehtivas Kambja valla üldplaneeringus endise peame võimalikuks kahte alternatiivi: Ülenurme valla territooriumi osas on riigiteede 2, 61 ja 22133 ristmiku alale näidatud perspektiivne 2-tasandiline liiklussõlm. Transpordiametile teadaolevalt koostab Kambja A) Lühem alternatiiv. Projekteerimistingimuste menetluse raames täiendatakse Vallavalitsus uut üldplaneeringut ning liikluskorralduslike põhimõtete määramisel oleme väljastatavaid tingimusi nii, et Reola−Lennuvälja tee lõik 1/Lennu−Vangi tee lõik 1 ja palunud VI ehitusala eskiisiga arvestada. 2 Tallinn−Tartu−Võru−Luhamaa teede ristmik tuleb lahendada mitme tasandilise Tegevused, mis eeldavad KMH läbiviimist on reguleeritud Keskkonnamõju hindamise ja ristmikuna, millelt on ette nähtud nii peale kui mahasõidud suuregabariidsetele keskkonnajuhtimissüsteemi seaduses. Eskiisiga kavandatud lahendus ei kuulu tegevuste veokitele ja vaba sõidukõrgusega min 4,6 m. vt joonist allpool. hulka, mis eeldaksid KMH läbiviimist. Samale tulemusele jõudis eskiisiga samaaegselt Hendrikson&Ko poolt koostatud KMH eelhinnang. Järgmises projekteerimise etapis on B) Pikem alternatiiv. Kui alternatiiv A ei leia Teiepoolset lahendusvõimalust, koostatava ehitusprojektiga kavandatavate mõjude hindamiseks kavas tellida uus eelhinnang siis peame oluliseks et niivõrd suure avaliku huviga rajatise kavandamine (kaasnevad ning KMH otsus tehakse tegevusloa (ehitusloa) andmisel. paljude inimeste igapäevased töölkäimise võimalused, ettevõtete tegutsemine antud Projekteerimistingimuste menetlusse on kaasatud vahetult projekteeritavate teede ääres asukohas, mõjud majandustegevusele ja tegevuse jätkamise võimaluste ära kadumine, paiknevate kinnistute omanikud. Samuti ametid ja asutused, kelle tegevusvaldkonnaga töökohad vms) on kindlasti see, mis väljub planeerimisseaduse ja ehitusseadustikus projektalal puutumus on. Arvestades asjaolu, et riigiteede 2, 61 ja 22133 ristmiku alale nimetatud „detailplaneeringu koostamise kohustuse puudumisel olulise avaliku huviga eritasandilise liiklussõlme rajamine on näidatud kehtivas üldplaneeringus ning seda, et rajatise projekteerimistingimuste kaudu lahendatavate“ tegevuste raamidest. Sel puhul “Maanteede projekteerimisnormide” kohaselt ei ole Lennu ja Reola liiklussõlmede vahele on kõikide argumentide kaalumiseks ja kaasamiseks vajalik läbi viia esmalt täiendava liiklussõlme rajamine võimalik, ei muuda täiendav kaasamine liiklussõlme keskkonnamõju hindamine (eelkõige sotsiaalsed ja majanduslikud mõjud läbi rajamist võimalikuks. Transpordiameti ülesanne on mh riigiteedel ohutuse tagamine. Riigitee analüüsida) ning seejärel vähemalt detailplaneeringu kui mitte valla üldplaneeringu või 2 on põhimaantee ja üleeuroopalise teedevõrgu (TEN-T) teede koosseisu kuuluv tee, kus maakonnaplaneeringu muutmine korraldada. Sel juhul palume algatada kõigi isikute tuleb tagada kiired, ohutud ja sujuvad ühendused. Projektiga seatud eesmärkide kaasamise võimaldamiseks ja keskkonnamõjude hindamiseks olulise avaliku huviga saavutamiseks on vajalik projekteeritavas lõigus ristmike sulgemine, kuid kohalikule rajatise kavandamiseks planeeringu menetlus, mille osas soovime lahenduse liiklusele tagatakse ühendused liiklussõlmedesse, kus on võimalik sooritada manöövreid koostamisel oma ettevõtete toimimise nimel olla kaasatud ning informeeritud isikuteks. erinevates suundades. PS! meile teadaolevalt ei ole projekteerimistingimuste teavituskirju saanud kõik Otsus: kinnistute omanikud ega ettevõtted kelle igapäevaseid tegevusi antud teelõigu ümber 12  Transpordiameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 2 Tallinn−Tartu−Võru−Luhamaa km 186,9-190,9 asuva VI ehitusala ehitusprojekti koostamiseks“ lisa 2 projekteerimine ja ümber ehitamine tegelikult mõjutab. Palume täiendavalt kaasata ja 1. Riigitee 2 ja Lennu−Vangi ristmikule liiklussõlme mitte projekteerida. Reola külas asuvate informeerida kõiki Nirgi tee ja Mingi tee tööstuspargi kinnistute omanikke. ettevõtete liikumine erinevates suundades on võimalik lahendada perspektiivse Reola ning olemasoleva Lennu liiklussõlme kaudu. 2. Keskkonnamõju hindamise otsus tehakse eelhinnangu alusel tegevusloa andmisel. 25 Valgekõrtsi tee 2 Seoses antud planeeringuga juhime tähelepanu järgnevatele probleemidele: Selgitus/põhjendus: 94901:009:0194 1.Probleem on peavärvast väljumisel nii autoga kui ka jala. Eskiisi näol on tegemist põhimõttelise lahendusega, mis kirjeldab projektala ulatuses 2.Lastel ja täiskasvanutel on (jala)ohtlik väravast väljudes liikuda külapeale liikumisteekonnad. Täpsemad lahendused, sh ohutud liiklemistingimused Nõlva tänaval 3.Liiklustihedus Nõlva teel on suur ja seoses uue ridaelamu ehitusega tuleb külla selguvad projekteerimisel. vähemalt kümme autot juurde(kui mitte rohkem), liiklustihedus suureneb. Seniks kuni VI ehitusala ehitusprojekt ei ole realiseeritud soovitame kinnistu omanikul enda ja 4.Seoses uue planeeritava teega, mis tuleb meie kinnistu Valgekõrtsi tee 2 otsa ehk siis teiste Nõlva teel liiklejate ohutuse suurendamiseks kärpida või osaliselt likvideerida kinnistu kõrvalhoone lähedale tekib olukord, kus meie kõrvalhoone esine maa suurus väheneb piiril kasvavat hekki. ja väljumine oma hoovist autoga või jala läheb veelgi ohtlikumaks ja kuna kultuurimaja Projekti koostamisel viiakse läbi mürauuring ning selgitatakse müra leevendavate meetmete otsad lähevad kinni ja kogu küla hakkab meie maja eest läbi sõitma. Tekib küsimus,et vajalikkus. kuidas tagatakse liiklusohutus? Kuidas tagatakse keskonnaohutus(heitgaasid)liiklusmüra suurenemise probleem? Kuidas tagatakse meie Otsus: hoovist turvaline väljumine? Esitatud ettepaneku osas on pädev asutus Kambja Vallavalitsus. Otsus on Kambja Vallavalitsuse 5.Kuna antud planeeritav tee, mis tuleb meie kinnistu otsa siis pööran tähelepanu,et korralduse lisas 2. meie maja peavärav ja kõrvalhoone(lao) peavärav asuvad sellises kohas selle uue tee suhtes,et selline lahendus meile ei sobi. 6.Kuna selline lahendus ei võimalda kasutada turvaliselt meie pea- ja kõrvalhoone väravat, kuhu peab olema tagatud pääs kaubikutele ja veokitele(kaubalaadimine). Antud hoonet kasutatakse laona ja selle esine maa on kasutusel erinevatel aegadel kauba hoiustamiseks. Antud planeering piirab: Valgekõrtsi tee 2 kinnistu kõrvalhoone ja selle esise maa kasutamist, põhjustades meile majandusliku kahju seda juba investeeritud vahendite näol ja seda ka tuleviku vaates vaadelduna. Valgekõrtsitee 2 kinnistu: peavärvast väljumist ja sisenemist, kuna antud lahendus muudab maja esise veel ohtlikumaks kuis see juba praegu on(muudab liiklusohtlikuks). Valgekõrtsitee2 kinnistu: müratase kasvab ja seis täna on antud kinnistul päevasel ajal rääkimine teise inimesega normaalsel häälel võimatu(mürataseme mõõtmine on Maanteeametil Uhti külas teostamata). Müra probleeme on kõikide kinnistute omanikel. Sellisel lahendusega pole Valgekõrtsi tee 2 kinnistu omanik ega ka kinnistul elavad elanikud nõus ja palume vallavalitsusel leida teine lahendus Maanteametile ja mitte nõustuda sellisel kujul tee ehitusega, mis piirab kinnistule juurdepääsu ja suureneb liiklusohtlikust. 13  Transpordiameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 2 Tallinn−Tartu−Võru−Luhamaa km 186,9-190,9 asuva VI ehitusala ehitusprojekti koostamiseks“ lisa 2 Kõrvalhoone (auto)värav Maja peavärav 2.3.Piirnevate kinnisasjade omanikud, kes arvamust ei avaldanud Järgnevas tabelis toodud kinnisasjade osas projekteerimistingimuste menetluse käigus arvamust ei avaldatud. Kui arvamuse andja ei ole kümne päeva jooksul projekteerimistingimuste eelnõu saamisest arvates arvamust avaldanud ega ole taotlenud tähtaja pikendamist, eeldatakse, et arvamuse andja ei soovi projekteerimistingimuste eelnõu kohta arvamust avaldada (EhS § 31 lg 6). Kinnisasja nimi Katastriüksuse Peetri tee 8 94901:007:1785 Tööstuse tee 9 94901:007:1134 Valgekõrtsi tee 12a 94901:009:0538 tunnus Peetri tee L1 94901:007:1787 Unipiha tee 2 94901:001:0217 Valgekõrtsi tee 4 94901:009:0356 Reola alajaam 94901:009:0032 Piiri 94901:009:0388 Unipiha tee 4 94901:009:0044 Valgekõrtsi tee 6 94901:009:0354 Unipiha tee 13a 94901:009:0035 Piiri 94901:009:0387 Vahtra tn 11 94901:007:0870 Vanakooli tee 11 94901:009:0503 Karja 94901:009:0049 Raudsepa 28301:001:0601 Vahtra tn 12 94901:007:0551 Vanakooli tee 13 94901:009:0062 Kaubi 94901:001:0557 Roosi tn 10 94901:009:0372 Vahtra tn 14a 94901:009:0192 Roosi tn 2 28301:001:0588 Vahtra tn 15 94901:007:0871 Vanakooli tee 7 94901:009:0504 Laastu tn 8 94901:009:0471 Lennu tn 10a 94901:007:1644 Roosi tn 4 94901:009:0009 Vahtra tn 17a 94901:001:0426 Vapra 94901:001:0137 Lennu tn 6 94901:007:1165 Roosi tn 6 94901:009:0109 Vahtra tn 19 94901:009:0311 Varese 94901:009:0395 Lennu tn 8 94901:007:0037 Roosi tn 8 94901:009:0377 Vahtra tn 2 94901:007:0219 Vilja tee 1 28301:001:0688 Luha 94901:009:0019 Rätsepa 94901:007:0277 Vahtra tn 3 94901:001:0135 Vilja tee 10 94901:009:0005 Mingi tee 17 94901:009:0547 Silvi 94901:001:0558 Vahtra tn 4 94901:007:1027 Vilja tee 12 94901:009:0454 Nirgi tee 13 94901:009:0266 Taga-Vapra 94901:001:0131 Vahtra tn 5 94901:001:0139 Vilja tee 14 94901:009:0449 Nirgi tee 15 94901:009:0268 Teearu 94901:009:0324 Vahtra tn 6 94901:007:1028 Vilja tee 2 94901:009:0103 Nirgi tee 18 94901:009:0270 Teeninduse tee 7 94901:007:1320 Vahtra tn 7 94901:001:0129 Vilja tee 8 94901:009:0523 Nirgi tee 3 94901:009:0253 Teeninduse tee 8 94901:007:1321 Vahtra tn 8 94901:007:1029 Õunaaia 94901:009:0428 Nirgi teeääre 94901:009:0248 Teeninduse tee 9 94901:007:1322 Valge tee 11 94901:009:0055 Nurga 94901:009:0325 Torni tee 1 94901:009:0347 Valge tee 13 94901:009:0058 Nurme 94901:007:1324 Tööstuse tee 7 94901:007:1135 Valge tee 15 94901:009:0054 Peetri tee 2 94901:007:1782 Tööstuse tee 7a 94901:007:1136 Valgekõrtsi tee 10a 28301:001:0602 Peetri tee 4 94901:007:1783 Tööstuse tee 8 94901:007:1133 Valgekõrtsi tee 10b 28301:001:0603 Peetri tee 6 94901:007:1784 Tööstuse tee 8a 94901:007:1132 14  Transpordiameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 2 Tallinn−Tartu−Võru−Luhamaa km 186,9-190,9 asuva VI ehitusala ehitusprojekti koostamiseks“ lisa 2 * Kui kooskõlastaja või arvamuse andja ei ole kümne päeva jooksul projekteerimistingimuste eelnõu saamisest arvates kooskõlastamisest keeldunud või arvamust avaldanud ega ole taotlenud tähtaja pikendamist, loetakse projekteerimistingimuste eelnõu kooskõlastaja poolt vaikimisi kooskõlastatuks või eeldatakse, et arvamuse andja ei soovi projekteerimistingimuste eelnõu kohta arvamust avaldada (EhS § 31 lg 6). 15  KORRALDUS 06.04.2026 nr 1.1-3/26/216 Riigitee 2 Tallinn−Tartu−Võru−Luhamaa VI ehitusala ehitusprojekti projekteerimistingimuste nr 1.1-3/21/154 muutmine Transpordiamet algatas 08.04.2021 korraldusega nr 1.1-3/21/154 antud riigitee 2 Tallinna−Tartu−Võru−Luhamaa tee1 km 186,9-190,9 asuva VI ehitusala ehitusprojekti projekteerimistingimuste muutmise ehitusseadustiku § 33 lg 1 ja haldusmenetluse seaduse § 64 lg 1 ja 2 alusel. 1. ASJAOLUD Transpordiameti 08.04.2021 korraldusega nr 1.1-3/21/154 (edaspidi 08.04.2021 korraldus) on antud projekteerimistingimused riigitee 2 Tallinna−Tartu−Võru−Luhamaa tee km 186,9-190,9 asuva VI ehitusala ehitusprojekti koostamiseks. Projekteerimistingimuste muutmise korralduse andmise hetkel on riigitee 2 VI ehitusala kilomeetrivahemik erinev võrreldes 08.04.2021 korralduses tooduga tulenevalt ehitustöödest mitmetel teelõikudel Tallinna ja Tartu vahel erinevatel ajaperioodidel, mis on teepikkust lühendanud ning mille tulemusena on tee kilometraaž muutunud. 08.04.2021 korralduses on teelõigu ulatus km 186,9-190,9, kuid kirjeldatud muudatustest tingituna on projekteerimistingimuste muutmise hetkel kehtiv vahemik km 184,72-188,67. Projekti eesmärgid 08.04.2021 korraldusega antud projekteerimistingimuste alusel on:  riigitee 2 Tallinna−Tartu−Võru−Luhamaa tee km 186,9-190,9 väljaehitamine 2+2 sõidurajaga maanteeks koos eritasandiliste liiklussõlmede ja teiste teede ning rajatistega;  teedevõrgu asukoha täpsustamine ja teemaa vajaduse määramine projekteeritaval lõigul;  liikuvusvajaduste väljaselgitamine ja hindamine ning liikuvuse tagamine projekteeritaval lõigul erinevatele transpordiliikudele (sh jalakäijad ja jalgratturid, ühistransport, sõidukid ja transport, transiitliiklus, põllumajandus, jms). Liiklusseaduse (LS) § 11 kohaselt rahastatakse riigiteedega seonduvaid tegevusi teehoiukava2 alusel. Vastavalt sama sätte lõikele 7 koostatakse teehoiukava vähemalt nelja-aastaseks perioodiks ning seda ajakohastatakse vajadusel igal aastal. Lisaks on teehoiukavas välja toodud suured teedeehitusprojektid kuni aastani 2035 kuna need vajavad ettevalmistusperioodi, et läbida aastate 1 Riigitee nimi Taristuministri 12.08.2025 määruse nr 48 „Majandus- ja taristuministri 25. juuni 2015. a määruse nr 72 „Riigiteede liigid ja riigiteede nimekiri” muutmine“ alusel 2 https://www.transpordiamet.ee/sites/default/files/documents/2026-02/Riigiteede%20teehoiukava%202026%20- %202029.pdf  2 pikkuseid erinevaid planeerimise ja projekteerimise etappe. Riigiteede teehoiukava kohaselt on Tartu läänepoolse ümbersõidu VI ehitusala ehk riigitee 2 Ülenurme-Reola vaheline lõik kavas ümber ehitada 2033-2034. aastal. Tegemist on prognoositava tähtajaga. Teehoiukavas toodud objektide ümberehitamise järjekord võib muutuda tingimuste (liiklussagedus, liiklusohtlikus, riiklikud prioriteedid vm) muutumisel ajas. Transpordiameti 08.04.2021 korraldusega antud projekteerimistingimustega hõlmatav põhimaantee lõik asub Tartu linna lähialal, mis on aktiivselt arenev piirkond. Lähtudes kõrgest liiklussagedusest põhimaanteel Lennu liiklussõlme ning Reola ristmiku vahel, on vajalik kavandada olemasoleva tee ümberehitamine 2+2 ristlõikega maanteeks. Selgitamaks välja 2+2 ristlõikega maantee, Reola liiklussõlme ning ühenduste tagamiseks vajalike teede asukohad ning ruumivajaduse, tellis Transpordiamet 08.04.2021 korraldusega antud projekteerimistingimuste alusel Tartu läänepoolse ümbersõidu VI ehitusala eelprojekti (Teedeprojekt OÜ töö nr T04921). Projektlahendust on kohalikele elanikele tutvustatud 15.02.2023.a toimunud arutelul. Omanikele, kelle kinnisasjadest on projektiga selgunud täiendava maa omandamise vajadus, on tutvumiseks edastatud krundijaotuskava joonised. Lisaks on projektlahendus olnud sisendiks teega külgnevate alade arendamisel, et säiliks ruum tulevikus nõuetekohase maantee ja vajalike ühendusteede väljaehitamiseks. Kokkuvõttes on koostatud projektlahendus käsitletav ühiskondliku kokkuleppena, mis määratleb põhimaantee arenguperspektiivi ning on aluseks külgnevate alade planeerimisel. Lahenduse muutmine võib riigiteega külgnevatel aladel kaasa tuua täiendavat õiguste riivet, millega kinnistute arendamisel ei ole arvestatud. Eeltoodust tulenevalt on loodud selge visioon piirkonna teedevõrgu arendamiseks, mille järgimine ja säilitamine on, tulenevalt suurest avalikust huvist, Transpordiameti vaatest vajalik. Lähtudes asjaolust, et teehoiukavas on ehituse algus ette nähtud 2033. aastal, pikendab Transpordiamet 08.04.2021 korraldusega antud projekteerimistingimuste kehtivust seitsme aasta võrra. Kehtiva teehoiukava alusel kulub VI ehitusala ehk Ülenurme-Reola vahelise lõigu väljaehitamiseni veel mitmeid aastaid (prognoositav realiseerimise periood 2033-2034) ning seega tuleb tee ehitusloa aluseks olev ehitusprojekt koostada vastavalt kehtivatele õigusaktidele ja juhenditele. Projekti koostamisel tuleb võimalikult palju arvestada Tartu läänepoolse ümbersõidu VI ehitusala eelprojektiga määratud maavajadusega. 08.04.2021 korraldusega antud projekteerimistingimuste ajal kehtis majandus- ja taristuministri määrus nr 106 „Tee projekteerimise normid“ lisa „Maanteede projekteerimisnormid“. Samal ajal oli koostamisel uus määrus, millest avalikult kasutatava asulavälise tee projekteerimisel lähtuda. Uued nõuded kehtestati kliimaministri 17.11.2023 määrusega nr 71 „Tee projekteerimise normid“. Kuigi eelprojekti koostamise ajal uus määrus veel ei kehtinud, oli sel ajal olemas eelnõu dokument ning selles toodud põhimõtteid rakendati juba eelprojekti koostamisel. Eeltoodule tuginedes ei eelda Transpordiamet projekti koostamisel olulist lahenduse ning maavajaduse muutumist. Eelnevast tulenevalt korrigeerib Transpordiamet projekteerimistingimustes viited projekteerimise aluseks võetavatele normdokumentidele. Projekteerimisel tuleb lähtuda kliimaministri 17.11.2023 määrusest nr 71 „Tee projekteerimise normid“ ja kehtivatest Transpordiameti juhistest ja juhenditest. Projekteerimistingimuste muutmine seisneb antud juhul projekteerimise aluseks võetavate normdokumentide vastavusse viimises kehtivate dokumentidega ning projekteerimistingimuste kehtivuse pikendamises. Transpordiameti hinnangul puuduvad uued asjaolud, mis tingiksid vajaduse muuta projekteerimistingimuste eesmärki ja sisu. Kuivõrd eelprojekti koostamise ajal lähtuti hetkel  3 kehtiva määruse põhimõtetest, ei avalda projekteerimise aluseks võetavate normdokumentide korrigeerimine ning projekteerimistingimuste kehtivuse tähtaja muutmine täiendavat mõju projektlahendusele ja riigiteega piirnevatele kinnisasjadele, mille tõttu puudub vajadus täiendavaks arvamuse küsimiseks projekteerimistingimuste muutmise menetluses. Puudutatud isikute ja asutuste täiendav kaasamine viiakse läbi ehitusloa andmise menetluses, kus muuhulgas saadetakse kaasatavatele osapooltele valminud ehitusprojekt, mille osas on võimalik arvamust avaldada ning Transpordiametil on kohustus võtta ehitusloa eelnõule esitatud märkused asjakohaselt arvesse või põhjendada nende arvestamata jätmist. Eelnevat kokku võttes on võimalik muuta projekteerimise normdokumente ning projekteerimistingimuste kehtivuse tähtaega projekteerimistingimuste menetlusse kaasatud isikute õigusi või huve märkimisväärselt riivamata. 3. ÕIGUSLIKUD ALUSED Eeltoodust lähtudes ning võttes aluseks EhS § 26 lõike 1, § 33 lõike 1 ja § 99 lõike 1, HMS § 64 lõiked 1 ja 2, majandus- ja taristuministri 03.12.2020 määruse nr 82 „Transpordiameti põhimäärus“ § 10 lõike 3 punkti 1 ning kooskõlas majandus- ja taristuministri 02.07.2015 määrusega nr 84 „Projekteerimistingimuste taotluste ja projekteerimistingimuste vorminõuded“, otsustab Transpordiamet: 4. OTSUS 1. Pikendada Transpordiameti 08.04.2021 korraldusega nr 1.1-3/21/154 antud projekteerimistingimuste kehtivuse tähtaega 7 aastat. 2. Muuta projekteerimistingimustes viited kehtetuks muutunud dokumentidele ja kehtestada uues sõnastuses järgnevalt:  5.2.1. Lähtuda kliimaministri 17.11.2023 määrusest nr 71 „Tee projekteerimise normid“ ning Transpordiameti kehtivatest juhistest ja juhenditest;  5.3.5. Riigitee 2 äärde projekteerida suletud taskuga bussipeatused. Ülejäänud riigiteede ääres projektala ulatuses selgitada sobilik bussipeatuse tüüp vastavalt juhendile „Teede projekteerimine“ ptk 8 Bussipeatuste valik, paigutus ja kujundamine;  5.3.6. Kaaluda bussipeatustesse ooteplatvormide ja -paviljonide projekteerimist vastavalt juhendile „Teede projekteerimine“ ptk 8 Bussipeatuste valik, paigutus ja kujundamine;  5.4.3. Kergliiklusteede kavandamisel lähtuda juhendist „Teede projekteerimine“ ptk 7 Kergliiklustee ja jalgrattarada;  5.6.1. Valgustus projekteerida vastavalt juhendile „Riigiteede valgustuse kavandamine“. Valgustuse täpne ulatus ja vajadus selgub projekteerimise käigus;  5.9.1. Haljastuse kavandamisel lähtuda juhendist „Riigiteede haljastustööd“. 3. Projekteerimistingimuste muutmise korraldus edastada projekteerimistingimuste andmise menetluses kaasatud asutustele ja isikutele. 4. Projekteerimistingimuste muutmise korraldus avaldada Transpordiameti kodulehel.  4 5. KORRALDUSE LISADE LOETELU Korralduse juurde kuuluvad järgnevad lisad: 1. Transpordiameti 08.04.2021 korraldus nr 1.1-3/21/154 6. RAKENDUSSÄTTED Korralduse peale võib esitada Transpordiametile (Valge 4, 11413 Tallinn) vaide haldusmenetluse seaduses sätestatud korras 30 päeva jooksul arvates korraldusest teadasaamise päevast või päevast, millal oleks pidanud korraldusest teada saama või esitada kaebuse Tallinna Halduskohtule halduskohtumenetluse seaduses sätestatud korras 30 päeva jooksul arvates korralduse teatavakstegemisest. (allkirjastatud digitaalselt) Kaie Kruusmaa juhataja planeerimise osakonna projekteerimise üksus