Kehra katlamaja kaugküttetorustiku projekt

KÖITE SISUKORD I SELETUSKIRI TOC \o "1-3" \h \z \u 1. Üldosa PAGEREF _Toc520895730 \h 4 1.1. Projekteerija PAGEREF _Toc520895731 \h 4 1.1.1. Projekteerimise peatöövõtja PAGEREF _Toc520895732 \h 4 1.1.2. Kaugküttetorustiku projekteerija PAGEREF _Toc520895733 \h 4 2. Lähteandmed PAGEREF _Toc520895734 \h 4 3. Geodeetiline alus PAGEREF _Toc520895735 \h 4 4. Tehnilised lahendused PAGEREF _Toc520895736 \h 5 4.1. Väline kaugküttetorustik PAGEREF _Toc520895737 \h 5 4.2. Sisene kaugküttetorustik PAGEREF _Toc520895738 \h 5 5. Nõuded tööde teostamiseks PAGEREF _Toc520895739 \h 6 6. Materjalide ladustamine PAGEREF _Toc520895740 \h 6 7. Kaevetööd PAGEREF _Toc520895741 \h 6 8. Torustiku demontaaž PAGEREF _Toc520895742 \h 7 9. Torustiku montaaž PAGEREF _Toc520895743 \h 8 10. Keeviste mittepurustav katsetamine (NDT kontroll; röntgenläbivalgustus) PAGEREF _Toc520895744 \h 9 11. Isolatsioon ja jätkupakendite paigaldamine PAGEREF _Toc520895745 \h 9 12. Lekkeavastamissüsteem (LAS) ja signaaltraadid PAGEREF _Toc520895746 \h 10 13. Läbiviigud ja toru sisendid PAGEREF _Toc520895747 \h 10 14. Kaeviku tagasitäide ja tihendamine. Taastamistööd PAGEREF _Toc520895748 \h 11 15. Tööde järjekord PAGEREF _Toc520895749 \h 11 16. Erinõuded PAGEREF _Toc520895750 \h 12 17. Olemasolevate insenervõrkude kaitsmine ning ümbertõstmine kaevetööde käigus PAGEREF _Toc520895751 \h 12 17.1. Veetorustiku ümbertõstmine PAGEREF _Toc520895752 \h 13 17.1.1. Veetorude paigaldamine ja ühendamine. PAGEREF _Toc520895753 \h 13 17.1.2. Veetorustike surveproov. PAGEREF _Toc520895754 \h 13 17.2. Sidekaablid ja sidekanalisatsioon PAGEREF _Toc520895755 \h 13 18. Lõhutud katendikonstruktsiooni ja haljasalade taastamine PAGEREF _Toc520895756 \h 14 19. Jäätmekava PAGEREF _Toc520895757 \h 14 2 0 . Materjalide loetelu 1 5 II JOONISED Kaugküttetorustiku asendiplaan ST-1 Kaugküttetorustiku pikiprofiil ST-2 Katete taastamise plaan (RoadConsult OÜ töö nr KT18022) TL-4-07 Üldosa Käesoleva projekti järgi rajatakse uus kaugküttetorustik, mis ühendab Kehra uue katlamaja linna kaugküttevõrguga . Torustik on maa-alune ja eelisoleeritud torumaterjalist lekke avastamis süsteemi (L A S) signaa ltraatidega. Projektis kasutatakse üksiktoru si d ( single torud). Kaugkütte t orustik on projekteeritud EVS-EN 253, EVS-EN 448, EVS-EN 488 ja EVS-EN 489 ning EVS-EN 13941 järgi. Projekti koostamisel on arvestatud eelisoleeritud torumaterjali tootjatehaste tavapäraste üldiste soovitustega. Kõik projekteeritud kaugkütte torustiku lõigud on nö isekompenseeruvad – soojusliikumised kompenseeritakse L-, U- ja Z- paisumistsoonides. Enne kinni katmist pole seda vaja eelpingestada. Projekteerija Projekteerimise peatöövõtja Anne Strati Arhitektuuribüroo OÜ Registrikood: 11101661 Õhtu Põik 6-13, Pärnu 80011 Projektijuht: Anne Vaisma Tel: 5215490 , E-post : [email protected] Kaugküttetorustiku projekteerija HeatConsult OÜ Registrikood: 12049862 Katusepapi tn 6, Tallinn 11412 MTR reg: EEP002074 04.02.2011 Vastutav spetsialist: Igor Krupenski Tel: 600 6169, E-post: [email protected] Lähteandmed Pos Nimetus Ühik Suurus 3.1 Arvestuslik kasutus iga aastat 30 3.2 Pealevoolu maksimaalne temperatuur o C 70 3.3 Tagasivoolu maksimaalne temperatuur o C 5 0 3.4 Rõhk survekatsel MPa 1,6 3.5 Toruterasele lubatavad telgpinged; σ lub N/mm 2 170 Eelisoleeritud torumaterjal (torud, elemendid, jätkupakendid jm) peavad vastam a standardites EN 253, EN 448 , EN 488, EN 489 ja EN 15698-1 ning EN 15698-2 (twin torude puhul) määratud nõuetele . Kasutatavate (eelisoleerimata) torude ja toruelementide materjal ei tohi omadustelt olla halvem eelisoleeritud materjalide tootmisel kasutatavast materjalist. Torumaterjali seinapaksus ei tohi olla väiksem kui vastava eelisoleeritud torumaterjali seinapaksus. Torustiku paigaldustöö peab vastama standardi EVS-EN 13941 „ Eelisoleeritud torudest kaugküttesüsteemide projekteerimine ja paigaldamine “ nõuetele. Torustik on standardi EVS-EN 13941 järgi A klassi torustik. Geodeetiline alus Asendiplaani aluseks on kasutatud DP Projektbüroo poolt teostatud mõõdistustööd nr 71-16-G (2016. a) ning TOP Geodeesia OÜ tööd nr GD-18-090 (2018. a). Tehnilised lahendused Väline kaugküttetorustik Kaugkütte torustiku pikkus Läbimõõt T orustiku pikkus, m 2xDN400/630 320,3 2xDN200/355 11,8 2xDN125/250 112,3 2xDN80/180 67,4 Projekteeritud kaugküttetorustik 2xDN400/630 algab maapealse läbiviiguga uue katlamaja seinast. Tõusupõlvedega TP1 juhitakse torustik maa alla ning punktis S1 paigaldatakse sellele DN400/630 sulgarmatuur. Torustik suunatakse Välja tänava sihis Kooli tänava äärsete kortermajade suunas. Keskuse tänava all kulgeb torustik terashülsis läbimõõduga DN800 , mis paigaldatakse kinnisel meetodil, ning jätkub pärast Keskuse tänavat paralleelselt Kooli tänavaga. Punktis HS3 on torustikule ette nähtud T-hargnemissõlm 2xDN400/630 – 2xDN80/180, millest saab alguse Keskuse tn 5 poole suunduv harutorustik 2xDN80/180. Harutorule paigaldatakse punktis S4 ühepoolse teenindusega eelisoleeritud sulgarmatuur DN80/180 ning see lõppeb Keskuse tn 5 hoones sisseviiguga otse. Peatorustik 2xDN400/630 jätkub hargnemissõlmest HS3 vastavalt asendiplaanile paralleelselt Kooli tänavaga punktini HS1, kuhu on ette nähtud T-hargnemissõlm 2xDN400/630 – 2xDN125/250. Harutorule 2xDN125/250 tuleb hargnemissõlme järel paigaldada ühepoolse teenindusega eelisoleeritud sulgarmatuur S2 DN125/250, mille järel juhitakse torustik 2xDN125/250 asendiplaanil näidatud viisil punktini ÜH1, kus teostatakse ühendus olemasoleva 2xDN125/250 torustikuga. Projekteeritud peatorustik 2xDN400/630 jätkub endises sihis punktini HS4, kuhu on ette nähtud T-hargnemissõlm 2xDN400/630 – 2xDN80/180. Harutorustikule 2xDN80/180 paigaldatakse punktis S5 ühepoolse teenindusega eelisoleeritud sulgarmatuur DN80/180 ning torustik juhitakse hoonesse Kooli tn 4, kus teostatakse sisseviik otse. Peatorustik 2xDN400/630 viiakse ümber Kooli tn 4 hoone, pööratakse tänava Kooli põik suunas ning punktis HS2 teostatakse hargnemine. T-hargnemissõlmest 2xDN400/630 – 2xDN200/355 algab harutorustik 2xDN200/355, millele on ette nähtud sulgarmatuur 2xDN200/355 punktis S3. Kompensaatorlõigu järel ühendatakse torustik olemasoleva torustikuga 2xDN250 kanalis, kasutades terasüleminekut R2 2xDN250-2xDN200. Peatorustik ühendatakse punktis ÜH3 terasüleminekut R1 ja üleminekumuhve Ø630/Ø560 kasutades varem projekteeritud torustikuga 2xDN350/560. K ogu sulgarmatuur paigaldatakse torustikule vastavalt montaaži skeemile (jälgida teenindusarmatuuri asukoht a sulgarmatuuri suhtes: kas peatoru poole või tagurpidi). Sulgarmatuuri teenindamiseks on kaugkütte torustikule projekteeritud plastkaevud Ø900/630 ning Ø560/500 koos malmluugiga (luugi kandevõime: 40 tonni). Kaugkütte torustiku lekke avastamis süsteemi (L A S) signaaltraadid ühendatakse vastavalt joonistele ST-5. Eelisoleeritud torude vabad otsad hoonete sisenemisel peavad ulatuma hoone sisse nii, et saaks nõuetekohaselt paigaldada otsamütsid (ca 500 mm). Igale torule seina läbimiskohas tuleb paigaldada kaks läbiviigutihendit. Ehitustööde käigus tuleb demonteerida ja utiliseerida vanad amortiseerunud kaugkütte torustiku d. NB! Kuna kaugküttetorustikule jääb ette olemasolev veetorustik tuleb see tõsta ringi (vt p.17.1). Sisene kaugküttetorustik Antud projekti mahtu kuulub ka hoonesisese torustiku rekonstrueerimine kuni soojussõlmedeni. Hoonesisese kaugkütte torustiku pikkused : Aadress Toru läbimõõt Torustiku pikkus, m * Keskuse tn 5 D N80 10,6 Kooli tn 4 DN 8 0 10,4 * torude pikkused tuleb täpsustada enne ehitustööde alustamist Nõuded tööde teostamiseks Täita tuleb kõiki Eesti Vabariigis ja Anija vallas ehitamisele kehtestatud nõudeid (Ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seadus ja teised seadused ning määrused) . Täita tuleb kõiki projektis toodud tingimusi ja sellele antud kooskõlastusi . Täita tuleb standardi EVS-EN 13941 nõudeid materjalidele ja paigaldusele . Täita tuleb seadmete ja materjalide valmistajatehaste poolt väljatöötatud nõudeid ladustamisele/ paigaldamisele ja käitlemisele . Olemasolevate kommunikatsioonide paiknemiskohad tuleb täpsustada nn surfimise teel jälgides kõiki ohutusnõudeid ja omanike kooskõlastuste tingimusi . Kõik tuletööd (keevitamine, isoleerimine jms) tuleb teha vastavalt kehtivale seadusandlusele, kõiki tuleohutusnõudeid täites (sh töökoha jälgimine peale tööde lõppu) ja äärm iselt hoolikalt/ettevaatlikult. Täita tuleb Anija vallas liikluskorraldusele, kaevetöödele, teekatete ja haljastuse taastamisele ning jäätmekäitlusele kehtestatud nõudeid. Materjalide ladustamine Töövõtja peab ladustamiskoha koo skõlastama territooriumi valdajaga. Kui ladustamiskoht asub Anija vallale kuuluval maal , siis ka vallavalitsusega. Materjali saabumisel platsile tuleb teha sellele esmane ülevaatus ja vajalikud kontrollmõõtmised (L A S signaaltraatide terviklikkus ja isolatsioonitakistus). Materjalid tuleb ladustada vastavalt valmistajatehase nõuetele. Jälgida tuleb nõudeid torumaterjalile kehtestatud piirangute osas (aluspuude kogus/samm ja nende minimaalne laius, toruvirna kõrgus, L A S signaa ltraatide kaitsmine, otsakorgid, jätkupakendite ja isolatsioonimaterjalide ladustamiskoht ja tingimused, nõutav temperatuur jms). Kasutada tuleb valmistajatehase poolt tõstmiseks soovitatavaid abivahendeid (nõutavast materjalist vajaliku laiusega tõstetroppe / rihmu jms). Tõstetööde tegemisel tuleb jälgida ohutusnõudeid ja kasutada isikukaitsevahendeid (kiivrid jms). Ladu(stamine) peab olema ümbritsevale (inimesed, hooned jm) ohutu. Ladustatud torumaterjal peab olema toestatud ja piisavalt kinnitatud/fikseeritud (kiilud jms) ja nõuetekohaste otsakatetega /korkidega. Kaevetööd Kaevetööd tuleb läbi viia ohutult jälgides Anija vallas kehtestatud nõudeid ja eeskirju. Tööd peavad olema kooskõlastatud Tellijaga ja maaomanikuga ning nende tegemiseks peavad olemas olema vajalikud load (kaevetööde luba jms). Kaevetööde ajal kasutatav ja tavapärasest erinev liikluskorraldus peab olema eelnevalt kooskõlastatud ja tuleb läbi viia vastavalt Anija vallas kehtestatud korrale. Kaevetööde tegemiseks olemasoleva kaugkütte torustiku tsoonis on vajalik kinnistu omaniku ja torustiku valdaja kirjalik tööluba. Tööde tegijal peab olema määratud kaevetöid läbiviiv ja nende ohutuse eest vastutav isik. Isik peab kaevetööde ajal ehitusmaal viibima ja juhtima kaevetööde ohutut läbiviimist. Pidevalt tuleb kontrollida kaeviku stabiilsust ja püsimist ning selle ohutust kaevikus olijatele ja ümbritsevale. Kaevikus töötavad inimesed peavad kandma isikukaitsevahendeid ja ohutusveste. Kaevikus olijad peavad arvestama kaeviku sügavusest tulenevate nägemispiirangutega ja ekskavaatorijuhtide piiratud nähtavusega ning hoolitsema selle eest, et nad kogu aeg nähtavad oleksid. Ekskavaatori- ja muu tehnika juhid ei tohi teostada ühtegi tööoperatsiooni, kui nad pole kindlad, et see on kõigile ohutu. Kaevikul peab olema ohutu kaldega nõlv ja see peab olema nõuetekohaselt toestatud. Nõutava tugevuse ja stabiilsusega toestuse konstruktsiooni väljatöötamine ja selle paigaldus on töövõtja kohustus. Vähimagi kahtluse juures, et kaevik võib olla ebastabiilne, tuleb võtta meetmeid inimeste ja ümbritsevate hoonete ohutuse tagamiseks. Tõste- ja veotehnikaga ei tohi kaeviku äärele liiga lähedale minna (ehitustööde käigus tuleb määrata minimaalne vahekaugus sõltuvalt asjaoludest) . Väljakaevatud pinnast ei tohi ladustada kaeviku äärtele liiga lähedale (minimaalselt 1m). Kaevetööde ala tuleb tähistada ja piirata ohutuspiiretega. Pimedal ajal peab lahtine kaevik olema valgustatud. Välistada tuleb kõrvaliste isikute pääs töömaale (piirded ja valve). Kaevetööde ajal peab olema tagatud transpordi (sh tuletõrje ja kiirabi) ja jalakäijate ohutud ligi- ja juurdepääsud elukohtadele ja kinnistutele (ülekäigud, sillad, ohutud ligipääsud jms). Kaevetööde tegemisel peab kaevetööde tegija koheselt kõik kaevetööde käigus avatud kommunikatsioonid ja kaevetööde lähedusse jäävad valgustuspostid / kandemastid ning ka puud kindlalt toestama (alustoed, kande toed, kinnitused, puujuurte toestus jms), et oleks välistatud nende kahjustamine (lubatavast suuremad läbivajumised jms). Kaevetööde tegemisel tuleb töötsooni jäävad puud kaitsta. Jälgida tuleb Anija vallavalitsuse nõudeid (sh projekti kooskõlastuse tingimusi). Heakord tuleb tagada vastavalt Anija valla heakorra eeskirjale. Kaevetöid puudele lähemal kui 2 meetrit mitte teostada, puude okste kärpimise vajadusel tuleb taotleda puude hoolduslõikuse luba, puude likvideerimisel raieluba Anija vallavalitsusest . Ehitustööde käigus liigseks osutunud pinnas ja ehituskonstruktsioonid tuleb koheselt vedada Anija vallavalitsuse poolt määratud ladustamiskohta. Töömaad (ja vajadusel ka tööde mõjualal / kõrval asuvat ala) tuleb koristada pidevalt ja see peab olema korras. Torustiku demontaaž Igasuguse demontaaži tegemiseks on vajalik OÜ Velko AV kirjalik tööluba. Tööde teostaja peab plaanitavatest soojusenergia varustuse katkestustest OÜ Velko AV informeerima, need kooskõlastama ja saama vastava loa. Etteteavitamise ajalaine pikkus sõltub planeeritava katkestuse pikkusest: kuni 8-tunnise katkestuse etteteatamiseaeg on 7 päeva pikema kui 8 tunnise katkestuse puhul on vajalik etteteavitamise aeg 35 päeva NB! Pikem kui 8 tunnine väljalülitus on võimalik ainult nn kütteperioodide vahelisel ajal (15. mai- 01. september) ja tarbijate katkestuse aeg kokku ei saa olla üle 5 päeva aastas. Tööde mahtu jääv likvideeritav kaugkütte torustik (torud ja isolatsioon) ning raudbetoonist kanal tuleb kogu ulatuses demonteerida (eemaldada ja utiliseerida). Demontaaži ajal tekkiv materjal (torud, isolatsioon, raudbetoon jms) tuleb koheselt vedada Anija vallavalitsuse poolt määratud ladustamiskohta. Torustiku montaaž Torustiku montaažil tuleb arvestada tarbijate väljalülitusaegadega (vt punkt ülalpool). Torud tuleb kaevikusse paigaldada tasandatud (tasasele/ühtlasele) ja vajaliku määrani tihendatud liivalusele (tihendusaste vt joonis ST-3) . Kaevikus ei tohi olla kõrvalisi esemeid (kivid, betoonikamakad, mittevajalik torumaterjal jms, r/b terasarmatuur vms). Kaugkütte torustiku kaevik (sh liivalus) peab olema kuiv. Töövõtja kohustus on korraldada tehniliselt korrektne veeärastus/pumpamine arvestades pinnase omadustega ja vältides pinnase hüdraulilist purunemist. Pumpamine tuleb teostada Anija vallas kehtivaid nõudeid täites. Lubamatu on toru hoidmine vees/pinnases! Pikematel tööseisakutel (kas töölõigus või objektil üldiselt) tuleb toru otsad ja L A S signaaltraadid kaitsta veetihedate pimeotstega. Torude puhastamisel isolatsioonist ja terasest töötoru lõikamisel jälgida valmistajatehase nõudeid ja soovitusi (kasutatavad tööriistad ja lubatavad töövõtted). Torud ühendatakse elekterkaarkeevitusega ( EVS-EN ISO 4063 , protsess 111). Keevituspersonal peab vastama standardiga EVS-EN 13941 määratud nõuetele. Keevisliited peavad vastama standardi ISO 5817 klassi C kvaliteedinõuetele. Keevisõmbluste puhastamisel šlakist ja keevituspritsmetest ei tohi mitte mingil viisil kahjustada terastoru seina. NB! Toruseina kahjustamine (sisselõiked, seinapaksuse vähen damine ) on lubamatu! Kõik tuletööd (keevitamine, isoleerimine jms) tuleb teha vastavalt kehtivale seadusandlusele, kõiki tuleohutusnõudeid täites (sh töökoha jälgimine peale tööde lõppu) ja äärmiselt hoolikalt/ettevaatlikult. Kokku ühendatud torustikuosa tuleb tööpäeva lõppedes sulgeda plekist/metall-lehest plaatidega kinnitades selle paari-kolme keevispunktiga, et välistada kõrvaliste esemete sattumine torudesse. Tuleb jälgida, et kõik ülejäänud torumaterjali otsad oleks kaetud plastkorkidega. Torustiku survepesu teostatakse õhu ja vee seguga rõhul 0,8 MPa (8 bar). Torustikku katsetatakse kaugkütteveega proovi rõhul (surveproov) 1,6 MPa (16 bar). Keelatud on teha surveproovi kõrgemal rõhul. NB! Surveproovi tegemise ajal peab olema tagatud, et ei survestata süsteemi neid osi, kus rõhk 1,6 MPa ületab lubatavat rõhku . Surveproov peab kestma nii kaua, kui on vajalik torustiku osade (sh keevisühenduste) hoolikaks üle vaatamiseks/kontrolliks. Projektiga määratud kohtadesse tuleb paigaldada paisumisvarupadjad (PVP). Jälgida tuleb „polsterdamise“ ulatust / pikkust, paigaldatavate kihtide arvu ja ka määratud PVP paksust. Tuleb jälgida, et paigaldatud paisumisvarupadjad tagasitäite ajal ära ei nihkuks / vajuks. Montaaž temperatuuril alla 0 °C ei ole soovitatav. Erandkorras võib seda teha võttes tarvitusele nn talvised abinõud. Tuginedes valmistajatehase soovitustele ja nõuetele tuleb koostada nn talviste tööde tegemise kava ja kooskõlastada see tellijaga. Kõik kaetud tööd peab enne nende kinni katmist tellijale kontrollimiseks ette näitama (üle andma) – peab olema võimalik kontrollida kasutatud materjalide ja teostatud tööde vastavust (kokkulepitud kvaliteeti). Töövõtja peab kõik kaetud tööd fikseerima vastavate kaetud tööde aktidega. Keeviste mittepurustav katsetamine (NDT kontroll; röntgenläbivalgustus) Keevisliited peavad vastama standardi ISO 5817 keevitusklassi C kvaliteedinõuetele. Minimaalne standardi s EVS-EN 13941 määratud läbivalgustuse nn 1. kontrolli maht (kõikidest projektijärgsetest keevisliidetest) on: Torustiku klassile A 5% Torustiku klassile B 10% Torustiku klassile C 20% NB! Kaugkütte torustiku EVS-EN 13941 järgne torustiku klass on määratud seletuskirja punktis 3. Defektsed keevisõmblused tuleb parandada jälgides NDT-labori juhiseid ja nõudeid ning teostada järel kontroll. Defektse te keevisõmbluste avastamisel suurendatakse läbivalgustatavate keevisliidete arvu standardiga EVS-EN 13941 määratud ulatuses (torustiku klass on määratud punktis 3). Töövõtja peab tehtavad keevitustööd fikseerima vastavas aruandes / päevikus ja teostusjoonistel. Päevik ja joonised peavad olema omavahel ühilduvad, et oleks võimalik määrata keevisõmbluse paiknemiskoht ja kes ning millal selle keevituse tegi. Isolatsioon ja jätkupakendite paigaldamine Tööde tegemisel jälgida standardi EVS-EN 489 nõudeid ja seal olevaid piiranguid (materjalid, temperatuurid jms). Kasutatavad isolatsiooni- ja kattematerjalid peavad v astama standardile EVS-EN 489. Jätkutööde tegijad peavad olema läbinud vastava väljaõppe ja atesteeritud vastavate tööde tegemiseks. Jätkutööde tegemisel tuleb jälgida antud tüüpi jätkupakendi paigaldamisele kehtestatud valmistajatehase nõudeid ja soovitusi. Jälgida tuleb kindlaid töövõtteid (puhastamine, PE materjalide aktiviseerimine, kuumutamine jms) ja tööde järjekorda ning kasutada tuleb selleks tööks mõeldud ja nõuetekohaseid tööriistu (puhastusvahendid, vajaliku suurusega/v õimsusega põletid, tangid jms). Peale torude kokku ühendamist (keevitustöid) tuleb jätkukoht kuni jätkupakendi paigaldamiseni kaitsta otseste sademete eest. Selleks tuleb jätkupakendi PE-kest nihutada ühenduskoha peale/kohale ja vajadusel võtta täiendavaid meetmeid. NB! Enne jätkupakendi paigaldamist tuleb kontrollida L A S signaal traatide ühendustöid. Tuleb teha kontuuri- ja isolatsioonitakistuse mõõtmised ja kontrollida mõõtmistulemuste vastavust nõuetele. Jätkupakend tuleb paigaldada nö samm-sammult algusest lõpuni ja paigaldamist ei tohi katkestada töö sellistes staadiumites (PE aktiviseerimine, kuumutamine jm), mis viivad mittekvaliteetse lõpptulemuseni. Paigaldatud jätkupakendid, otsamütsid ja pimeotsad peavad olema veetihedad. Jätkupakenditele, mis peale jätkupakendi kesta paigaldamist täidetakse PUR-vahuga, tuleb teha tiheduskatse õhuga proovi rõhul 20 kPa (0,2 bar) ja liitekohti tuleb kontrollida. Liitekohtadele tuleb pihustada indikaatorvedelikku (nt seebilahus jm) ja liitekohad tuleb kogu ümbermõõdu ulatuses üle vaadata. Jätkutööde tegemise ajal peab töökoht olema kaitstud sademete, tugeva tuule jt mittesoovitavate ilmamõjude eest. Kasutada tuleb vastavat telki või varjualust, mis tagab jätkutööde nõuetekohaseks tegemiseks vajalikud tingimused. Töövõtja peab tehtavad paigaldustööd fikseerima vastavas aruandes / päevikus ja teostusjoonistel. Päevik ja joonised peavad olema omavahel ühilduvad, et oleks võimalik määrata jätkupakendi paiknemiskoht ja kes ning millal selle paigaldas. Isoleerimata (loe: eelisoleerimata) terastoru tuleb peale montaaži puhastada, värvida krunt- ja korrosioonikaitsevärviga (2 kihti) ning isoleerida jälgides OÜ Velko AV määratud tingimusi konstruktsioonile (isolatsiooni- ja kattematerjalid, isolatsioonipaksus). Isolatsioon ja kate tuleb kinnitada lähtudes vastavatest kehtivatest standarditest (EVS 860 jms) ja seal olevatest soovitustest. Lekke avastamis süsteem (L A S) ja signaaltraadid Lekke avastamis süsteem tuleb koostada täites standardi EVS-EN 14419 nõudeid. Montaaži ei tohi anda eelisoleeritud torusid, mille isolatsioonitakistus on väiksem kui 10 M Ω . Vastav kontroll tuleb teostada torude vastuv õ tmisel ja enne torude kokku keevitamist . Isolatsioonitakistust (takistust signaaltraadi ja terastoru vahel) tuleb m õõ ta/kontrollida pingega 500V. Märgunud isolatsioon tuleb korralikult põletileegiga kuivatada - või halvemal juhul tuleb isolatsioon lõigates kihikaupa (ca 10 mm) eemaldada. L A S signaaltraadid ühendatakse pressühendustega (ik crimp connector). Pressühenduste tegemiseks tuleb kasutada nõuetekohaseid materjale ja tööriistu (liivapaber, tangid jms). Pressühenduste juures loetakse optimaalseks tulemuseks signaaljuhtmete kontuuritakistust mitte rohkem kui 1,5 Ω kokku ühend atud 100 m traadipikkuse kohta. Parima tulemuse saamiseks on soovitav paigaldada jätkupakendeid järjest ühest otsast teise poole ja vältida vahepealseid nö avatud kohti. Tööde ajal on soovitav iga jätkupakendi paigaldamisel teha nii kontuuritakistuse kui isolatsioonitakistuse mõõtmised ja tulemused fikseerida nn töömärkmetena. Eesmärgipärane on tehtud töömärkmete lisamine täitedokumentatsioonile. Mõõtepunktides, kus hilisemate kontrollmõõtmiste tegemiseks tuuakse L A S signaaltraadid vastavasse karpi (niiskuskindlusega IP56, lühterklemm), tuleb väljavõtt teha nõuetekohaselt ja kasutades selleks valmistajatehase poolt ettenähtud materjale (massiklemm, poldid/mutrid, juhtmed, tihendusmaterjalid/mastikslindid, otsamüts). Massiklemmil ei tohi olla teravaid nurki, mis peavad olema ümardatud ning massiklemm tuleb toru külge keevitada. Väljavõtt peab olema veetihe ja sealtkaudu ei tohi L A S sattuda vett/niiskust. Vastavate ühenduste tegemisel tuleb jälgida ühenduskohti ja ühenduskaabli soonte värvi ning ühendamisel/pikendamisel kasutatud juhtmete värv tuleb fikseerida vastavas aktis. Tööde lõppedes vormistavad tellija ja töövõtja vastava signaa ltraatide ühendamise protokolli, mis fikseerib L A S signaal traatide süsteemi hetkeseisu. Protokolli lisaks on L A S signaal traatide ühendusskeem, mille peab koostama L A S koostaja / monteerija. Läbiviigud ja toru sisendid Eelisoleeritud toru vigastamata ja terve PE-kaitsetoru (PE-kest) peab jõudma vähemalt 200 mm läbi seinte ja põrandate nii, et saaks nõuetekohaselt paigaldada isolatsiooni otsamütsi (ik end cap ). Reeglina (kui ei ole kokku lepitud teisiti) lõppevad sisendid vastavat mõõtu sulgarmatuuriga. Armatuur peab olema ligipääsetav / ekspluateeritav ja paigaldamisel tuleb arvestada käepidemete äärmiste asenditega ja vajamineva vaba ruumiga. Põrandaid läbivate (vertikaalsete) sisendite puhul pea b eelisoleeritud toru ulatuma ca 9 00 mm üle põrandapinna (lõpetatakse isolatsiooni otsamütsiga) - kasutada tuleb vastava pikkusega nn majja tõusupõlvi. Kui paigaldatakse sulgarmatuur, siis tuleb see paigaldada ca 10 00 mm kõrgusele põrandapinnast. Läbiviigu tihendamisel tuleb kasutada nõuetekohaseid (läbiviigu)tihendeid. Hoonetesse tehtud läbiviik peab olema veetihe. Hoonete seinad tuleb taastada kogu paksuses. Taastatav seinosa ei tohi oma omadustelt ja välisilmelt olla halvem kui ümbritsev sein. Hüdroisolatsiooni olemasolul tuleb see taastada. Kaugkütte torustiku kambrid ja kanalid tuleb kinni laduda nn „tervekiviseinana“. Kinni ladumiseks tuleb kasutada nõueteko haseid telliskive ja müürisegu. Torusisendis tuleb peale- ja tagasivoolutoru tähistada kindlalt paigaldatud siltidega „Pealevool“ ja „Tagasivool“. Kaeviku tagasitäide ja tihendamine. Taastamistööd Enne tagasitäidet tuleb kaevikust eemaldada kõik sinna montaaži ajal selle hõlbustamiseks pandud toed, aluspuud ja rullikud nin g teostada torustiku ülevaatus. Torud peavad kaevikus paiknema sirgelt ilma suuremate jõnksudeta ja torude vahel peab olema projektiga ettenähtud vahe. Vältimaks masinatega tehtavate tagasitäite- ja tihendamistööde aegseid läbivajumisi ja sellest tulenevaid kontrollimatuid paindepingeid tuleb kõik toru ümbritsevad tühimikud täita ehitus liivaga (jämeliiv) ja tihendada (kinni tampida) käsitsi määrani, mis tagab tühimike täitumise. 200 mm kuni 500 mm kõrgusel toru kohal võib pinnast tihendada pinnasetihendajaga, mille maksimaalne tasandusrõhk ei ületa 100 kPa. Torude ümber olev liivapadi tuleb paigaldada ja tihendada kihtide kaupa ( ca 300 mm) arvestades projekti vastavate konstruktsioonidega (lõigetega) ja ka teedeehituse nõuetega. NB! Projekti arvutustes on kasutatud liivapadja erikaalu 18 000 N/m3 (ca 1 800 kg/m3). Kummagi toru kohale 200 kuni 500 mm kõrgusele tuleb paigaldada nõuetekohane hoiatuslint. Pärast seda võib kaeviku ülejäänud osa, mis ei paikne sõiduteel, täita mingi sobiva täitepinnasega, mis ei tohi sisaldada suuri (≥ Ø 150 mm) kive, k õ rvalisi esemeid ning lund, j ää d ja k ü lmunud pinnast (pinnasekamakaid). Kaeviku tagasitäitel tuleb juhinduda torustiku tüüplõike juhistest. Taastada lõhutud katendi konstruktsioon vastavalt endisele olukorrale . Tuleb kasutada teekatteid ja haljastust määravatel lõigetel näidatud materjale ja tuleb jälgida seal näidatud joonmõõte (kihtide paksusi jms). Tööde järjekord Tööde ajagraafiku koostamine (vajalike konsultatsioonide pidamine, läbirääkimised jms) Vajalike katkestuste kokkuleppimine ja ajagraafikusse sobitamine Lubade hankimine ja liikluskorralduse organiseerimine Kaugkütte torustiku geodeetiline mahamärkimine (mahamärkimise akt) Kaevetööd – teiste kommunikatsioonide leidmine (paiknemiskoha täpsustamine); kaugkütte torustiku kaeviku tegemine ja toestamine Torustikule tasase/sileda liivaluse tegemine ja selle tihendamine. Torude paigaldamine kaevikusse liivalusele ja torustiku montaaž (keevitustööd) Keevisliidete ülevaatus ja mittepurustav kontroll (röntgenläbivalgustus). Vajalike ühenduste tegemine (enne ja pärast). Torustiku läbipesu (õhu/vee segu; 0,8 MPa) ja survestamine (kaugküttevesi; 1,6 MPa). L A S koostamine ja jätkupakendite paigaldamine. L A S kontroll. Paigaldatud kaugkütte torustiku teostusmõõdistamine (plaan, profiil, keevisõmblused) Torudele liivapadja ehitus (esmane tühimike täitmine käsitsi!) ja selle tihendamine. Hoiatuslindi paigaldus. Kaeviku tagasitäide. (Teede aluses osas kasutada kaeviku tagasitäiteks kogu mahus ainult liiva). Lõhutud katendi konstruktsiooni ja haljastuse taastamine; kontroll ja üleandmine. NB! Ehitustööde dokumenteerimine - täitedokumentatsiooni (ehitustööde päevik, aktid jm) tuleb koostada samaaegselt teostatavate töödega . Erinõuded Töövõtja kohustub jälgima ja täitma Eesti Vabariigis ehitamisele kehtestatud seadusi (sh Ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seadust) ja määrusi ning Anija vallas kehtestatud õigusakte. Töövõtja on kohustatud jälgima ja täitma projekti kooskõlastustes toodud nõudeid (vaata projekti kooskõlastuste koondtabelit). Töövõtja kohustub järgima Töötervishoiu ja Tööohutuse Seadust ning sellest tulenevalt EV Valitsuse määrust nr 377 (08/12/1999) „ Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded ehituses”. Töövõtja on ehitus- ja lammutustöödest tekkivate jäätmete valdajaks ja teostab oma kulul kõik jäätmekäitlusest tulenevad kohustused ja vastutab jäätmekäitlust käsitlevate õigusaktide täitmise eest. Olemasolevate insenervõrkude kaitsmine ning ümbertõstmine kaevetööde käigus Enne tööde alustamist tuleb tööde teostajal koostöös olemasolevate maa-aluste rajatiste valdajatega rajatiste asukoht täpsustada ja tähistada. Tööde teostajal tuleb täita nimetatud rajatiste valdajate poolt esitatavaid nõudeid (näit. toestamine) rajatist e vahetus läheduses töötamisel. Vastavalt olemasolevate hoonete ja rajatiste iseloomule tuleb nende läheduses tööde teostamiseks valida sobiv tehnoloogia ja tehnika näit. vibratsiooni vms. kahjustava mõju vältimiseks. Vigastuse avastamisel tuleb sellest kirjalikult informeerida nii ehitise valdajat kui Inseneri. Ehitise kasutuskõlblikkus tuleb taastada võimalikult lühikese ajaga. Tööde käigus kahjustatud ehitiste endisele kujule taastamiseks, samuti nende mittefunktsioneerimisest põhjustatud kahjude hüvitamiseks vajalikud kulud tuleb kanda tööde teostajal. Kohati ei ole olemasolevate maa-aluste rajatiste täpne kõrgus ja läbimõõt ka valdajatele teada (näit. olemasolevad veetorustikud, elektrikaablid, gaasitorustikud, sidekaablid ja –kanalisatsioon, ka kanalisatsioonitorustikud). Tööde teostajal tuleb arvestada olemasolevate, teadmata asukohaga rajatiste võimalikust ümberpaigutamisest tuleneva kuluga (alternatiiviks on projekteeritud rajatise ehitamine projektiga näidatust erinevale kõrgusele). Projekteeritud torustike ühendamisel olemasolevate torustikega tuleb nende läbimõõdud täpsustada tööde käigus kohapeal. Tööde teostajal tuleb arvestada kuludega, mis tulenevad projektis märgitud ja tegelikult olemasolevate torustike ühendamiseks vajaminevate detailide erinevusest. Tööde käigus likvideeritud või kahjustatud geodeetilise võrgu punktid tuleb peale tööde lõpetamist taastada. Taastamisest tulenevad kulud kannab tööde teostaja. Olemasolevad, säilitatavate kaevude kaaned ning maakraanide ja siibrite kaped tuleb tõsta projekteeritud teekattega ühte tasapinda. Tööde teostaja peab arvestama ümberehitusest tulenevate kulutustega. Veetorustiku ümbertõstmine Projekti mahus tõstetakse projekteeritud kaugküttetorustikuga ristuv PEØ160mm veetorustik ümber. Ümbertõstetava vee torustiku pikkused : Läbimõõt T orustiku pikkus, m PEØ160x9,5mm 6,2 Kaevetööde käigus määrata veetorustiku sügavus ja kui vertikaalne vahekaugus projekteeritud kaugküttetorustiku hülsi ja olemasoleva veetorustiku vahel on vähemalt 0,2m, ei ole vajadust selle ümbertõstmiseks. Projekteeritud veetorustiku paigaldamisel tagada vertikaalne vahekaugus 0,2m kaugküttetorustiku hülsini. Veetorustik varustada märk-kaabli ja signaallindiga. Veetorude paigaldamine ja ühendamine. Enne paigaldamist tuleb veenduda , et torudel ja liitmikel pole kahjustusi. Paigaldamise ajaks tuleb veetorude otsad kaitsekorkidega sulgeda, et vältida mustuse sissepääsu. Plasttorude ja detailide ühendamine toimub elekterkeevismuhvidega. Elekterkeevismuhvide keevitust võib teostada temperatuuridel -10°C.....+45°C. Vihmase, lumise, külma ja kuuma ilma korral tuleb kasutada telki. Keevituskohas ei tohi toru ovaalsus olla suurem kui 1,5% toru välisdiameetrist. Polüetüleeni suure soojuspaisumise tõttu peab torustik olema paigaldatud küllaldase lõtvusega, et võimaldada kokkutõmbumist. Toru käändekohtades ei tohi olla sisselõikeühendusi. Toru painutatakse külmalt. Minimaalne painutusraadius on 50x De. Veetorustike surveproov. Surveproovi korraldab ehitaja võrguvaldaja esindaja juuresolekul. Enne surveproovi täita torustik veega ja jätta seisma võrgu survel vähemalt 24 tunniks (torustikust peab olema õhk täielikult eemaldatud). Surveproovi alustades tõstetakse vee rõhk torus 10kPa üle testi rõhu ja lastakse torul seista sellel rõhul piisavalt kaua tagamaks toru venimist. Testirõhu suurus on 1,3 * toru nimisurve. Rõhu vähenemist jälgitakse 30 minuti jooksul, lubatud rõhu langus on 20 kPa. Sidekaablid ja sidekanalisatsioon Torustike ristumisel olemasolevate sidekaablitega on ette nähtud paigaldada olemasolevale kaablile kahepoolne kaablikaitsetoru ( kaugkütte võrgu toru äärest 1,5 m mõlemale poole). Kaablikaitsetoru läbimõõt on De 110. Ehitustööde teostamisel on ette nähtud paigaldada sideliinirajatistele toestatud kandeplaat ja rakised. Ristumisel sidetorudega tuleb: teostada nõuetekohane tihendamine sidetorude alt (kui olukord võimaldab, siis tihendada veemeetodil ) sidetorude paketid tõmmata kokku Ristumisel sidekaablitega tuleb: kasutada nii hoiatuslinti, kui ka (plastist) kaitselinti kaabel paigaldada kaitsetorru (1,5m mõlemale poole ristuvat rajatist), kasutada lõhestatud plastiktoru lahti kaevatud kaabel kaitsta täiendavalt mehhaaniliste vigastuste vältimisteks (paigaldada laudkasti, karpraud jms.) Lõhutud katendikonstruktsiooni ja haljasalade taastamine Kõik tänavaelemendid, n a gu tänavakate, äärekivid, kõnniteed, piirded, teekattemärgistus, haljasalad jne, mis on Töövõtja tegevuse või tegevusetuse tõttu kas kõrvaldatud või kahjustatud, tuleb taastada või samale kohale tagasi paigaldada Töövõtja kulul vastavalt kehtivatele nõuetele ja normdokumentidele. Kõik tänavarajatis e d tuleb viia vähemalt nende endisesse tehnilisse seisukorda. NB! Lõhutud katendi konstruktsioon taastatakse vastavalt töödele eelnenud olukorrale . Likvideeritavate puude asendusistutuse arvutus teostatakse vastavalt Anija vallas kehtivale korrale . Asendusistutuse asukohad kooskõlastatakse Anija vallavalitsusega . Enne ehitustööde vastuvõtmist Inseneri poolt peab Anija vallavalitsus ja vajadusel ka eraomanik(ud) olema haljastus ning teekatete taastamise tööd heaks kiitnud. Samuti enne ehitustööde vastuvõtmist tuleb haljastustööd kooskõlastada Anija vallavalitsusega . Liiklusmärkide, piirdepostide, teetruupide, kirjakastide ja teiste ehitustööde käigus ajutiselt eemaldatud objektide algne seisukord tuleb taastada. Tänavakatete korrektse taastamise eelduseks on nõuetekohaste materjalide kasutamine ja paigaldustehnoloogiate järgimine. Teealuses osas peab kaeviku tagasitäide olema tehtud liivaga, mille filtratsioonimoodul on min. 0,5m/ööpäevas. NB! Olemasolevad ja projekteeritud kaevud, mis sattuvad kaevetööde alale, on ette nähtud tugevdada koormusjaotusplaatidega. Jäätmekava Töövõtja kohustub täitma Anija valla jäätmehoolduseeskirja . Ehitustööde käigus tekkivad jäätmed tuleb utiliseerida vastavalt Anija vallas kehtestatud korrale. Lammutusjäätmete vedaja peab olema registreeritud Keskkonnaameti Põhja regioonis . Töövõtja peab vormistama Jäätmeõiendi, mille kinnitab Anija vallavalitsus . Ohtlikud jäätmed kogutakse liikide kaupa ehitusobjektil olevasse kinnisesse lukustatavasse konteinerisse (või koheselt ära vedada) ja antakse üle ohtlike jäätmete käitlemise litsentsi omavale ettevõttele (või koheselt ära vedada) . Ehituse Töövõtja vastutab ehitusperioodil keskkonnakaitse eest ehitusplatsil ja sellega vahetult piirnevail aladel Eesti Vabariigis kehtivaile seadustele ja nõuetele ning Tellija poolt esitatud juhistele vastavalt. Tähelepanu tuleb pöörata ehitustöödel tekkivate jäätmete käitlusele. Ohtlikud jäätmed tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi ning üle anda ohtlike jäätmete käitlemise litsentsi omavatele ettevõtetele. Ehituse käigus tekkivad ehitusjäätmed kõrvaldatakse vastavalt keskkonnaorganite ettekirjutustele ja ladustuskoha kasutuseeskirjadele. Ehitus- ja lammutusjäätmete käitlemine tuleb kooskõlastada Anija vallavalitsusega . Asfaltbetooni murdu ja ülejäävat pinnast äravedav ettevõtte peab omama jäätmeluba või olema registreeritud Keskkonnaameti Põhja regioonis, üle jääva kasvupinnase edasine kasutamine kooskõlastada sama ametiga. Ehitustööde lõppe mise järel vormistada jäätmeõiend, kinnitada see Anija vallavalitsuses ning lisada rajatise ülevaatuse dokumentidele. Pinnasereostuse ilmnemisel ettevalmistus- või ehitustööde tegemise ajal teatada sellest koheselt Anija vallavalitsust . Kaevetöödel kaevandatavad pinnased tuleb vedada seadusega lubatud kohtadesse. Jäätmete arvutuslikud kogused : Jrk . nr. Materjali liik Ühik Kogus Käitlus 1. Pinnase kogus m³ ~ 1500 Purustatakse ning utiliseeritakse ATI Grupp OÜ-le 2. Asfaldi kogus m² 45 Purustatakse ning utiliseeritakse ATI Grupp OÜ-le 3. Äärekivi kogus jm 12 Purustatakse ning utiliseeritakse ATI Grupp OÜ-le Uute ehitusmaterjalide arvutuslikud kogused : Materjal Ühik Kogus Täiteliiv Ø0-8mm m 3 ~ 600 Täitepinnas m 3 ~ 900 Antud tabelis ei ole arvestatud katendite konstruktsioonide taastamise mahuga. NB! Jäätmekavas toodud ehitusjäätmete kogused ja kaeviku t a gasitäiteks vajalikke materjalide kogused on ligikaudsed ning on arvutatud sõltuvalt projekteeritava kaugkütte torustiku paigaldussügavusest kaeviku nõlva arvutusliku kaldega 3:1. NB! Jäätmekavas toodud ehitusjäätmete käitlemise nõuded kehtivad olenemata ehitamise käigus tekkivatest tegelikest / reaalsetest kogustest. Koostas: Igor Krupenski Allkiri : ............................. NB! Juhul kui jooniste ja seletuskirja andmed on vastuolus , tuleb koheselt teatada projekteerijale. TÖÖ NR 18015 KEHRA KATLAMAJA KAUGKÜTTETORUSTIK SOOJUS VARUSTUS TÖÖPROJEKT Tellija: Märja Monte OÜ Reg.nr 10439613 Aadress Pilve 16, Tähtvere vald, Tartumaa 61406 Tel. +372 X 7493273 E-post info@ monte .ee Objekti aadress: Harju maakond, Anija vald, Kehra linn Projektijuht: Igor Krupenski Insener: Viktoria Kislenkova Projekteerija: Tanel Veske Kontrollis : Aleksandr Ledvanov , volitatud soojustehnika insener, tase 8 1461135 9227820 SAVEDATE \@ "d. MMMM yyyy" \* MERGEFORMAT 30. juuli 2017 0 0 SAVEDATE \@ "d. MMMM yyyy" \* MERGEFORMAT 30. juuli 2017 TINGMÄRGID KINNISTU PIIRID T1 T1 PROJEKTEERITUD KAUGKÜTTETORUSTIK, I ETAPP T1 T1 PROJEKTEERITUD KAUGKÜTTETORUSTIK, PAIGALDADATKSE KINNISE MEETODIGA, I ETAPP T1 T1 PROJEKTEERITUD MAAPEALNE KAUGKÜTTETORUSTIK, I ETAPP T1 T1 PROJEKTEERITUD KAUGKÜTTETORUSTIK, II ETAPP T1 T1 PROJEKTEERITUD HOONESISENE KAUGKÜTTETORUSTIK, II ETAPP T1 VAREM PROJEKTEERITUD KAUGKÜTTETORUSTIK T1 HEATCONSULT OÜ TÖÖ NR 17156 LIKVIDEERITAV PUU VÕI PÕÕSAS 10 4, =5 OLEMASOLEV GAASITORU 00 0, TT11 OLEMASOLEV KP KAABEL Sisseviik otse OLEMASOLEV MP KAABEL TP1 DN400 OLEMASOLEV KAUGKÜTTETORUSTIK R2 DN250/DN200 T1 N14 90° 5 0/35 N15 90° ÜH2 DN250 OLEMASOLEV SIDEKANALISATSIOON TT11 T1 N20 Sisseviik otse T1 T1 2xD N11 90° OLEMASOLEV SIDEKAABEL P1 T1 DN150 S3(1T) N10 90° N19 90° OLEMASOLEV SADEMEVEETORU N9 90° DN200 T1 N18 90° T1 80/180 2xDN150/280 OLEMASOLEV VEETORU 80/1 TT11 HÜLSS DN800 T1 HS5 T1 80 L=27m S4(1T) R1 DN400/DN350 2xDN DN400/DN150 S1(1T) S5(1T) DN80 ÜH3 DN350/560 OLEMASOLEV KANALISATSIOONITORU DN150 N4 90° N13 90° DN80 2xDN N3 90° N12 70° HS1 N16 70° T1T1 T1T1 DN400/DN125 OLEMASOLEV DRENAAZITORUSTIK T1 T1 T1 T1 HS2 T1 N17 90° T1 T1 T1 T1 T1 DN400/DN200 T1 2xDN400/630 2xDN400/630 T1 T1 T1 T1 T1 T1 T1 T1 T1 T1 T1 T1 T1 T1 T1 T1 T1 T1 T1 T1 T1 T1 T1 T1 T1 T1 T1 T1 T1 T1 T1 T1 T1 T1 T1 T1 T1 T1 5 m N7 75° N8 65° r= N2 90° N1 90° HS3 HS4 N5 90° /250 DN400/DN80 S2(1T) DN400/DN80 ÜH1 DN125 2xDN125 DN125 N6 90° ... ... ... MUUDATUS NR. KUUPÄEV TEOSTAS ALLKIRI MUUDATUSE KIRJELDUS REV. NR DATE DESIGNED BY SIGNATURE REVISION DESCRIPTION T1T1 OBJEKTI ASUKOHT / LOCATION OF THE OBJECT: printed Tuesday, September 4, 2018 2:33:26 PM HARJU MAAKOND, ANIJA VALD, KEHRA LINN PROJEKTEERIJA / DESIGNER: TELLIJA / CUSTOMER: TÖÖ NR / PROJECT NR: LEHT NR / DRAWING NR: STAADIUM / STAGE: MÕÕTKAVA / SCALE: HEATCONSULT OÜ, REG. 12049862 MÄRJA MONTE OÜ KATUSEPAPI 6, 11412 TALLINN REG. 10439613 18015 ST-1 TP 1:500 T1T1 TEL. +372 600 61 69 Tartumaa, Tähtvere vald, Pilve 16, 61406 [email protected] TEL. +372 7493273 TÖÖ NIMETUS / PROJECT NAME: www.heatconsult.ee [email protected] www.heatconsult.com Insener / Designer V. Kislenkova 8/31/2018 KEHRA KATLAMAJA KAUGKÜTTETORUSTIK TT1 T1T1 JOONISE NIMETUS / DRAWING NAME: 1 Projektijuht / Proj.Man. I. Krupenski 8/31/2018 TT1 Kontrollis / Checked A. Ledvanov 8/31/2018 KAUGKÜTTETORUSTIKU ASENDIPLAAN 1 T1 File: 18015 ST-1 Kaugküttetorustiku asendiplaan_var2.dwg T1  TINGMÄRGID OLEMASOLEV MAAPIND PROJEKTEERITUD MAAPIND I ETAPP I ETAPP II ETAPP II ETAPP II ETAPP I ETAPP PROJEKTEERITUD KAUGKÜTTETORUSTIK 54.50 ÜH1 - ÜH3 HS5-P1 HS4 - Sisseviik HS2 - ÜH2 4.3 HS3 - Sisseviik HS1 - ÜH1 OLEMASOLEV SÕIDUTEE 5.4 54.00 PK Ø560/500, H=0,4m OLEMASOLEV KÕNNITEE S1, Spindli pikkus 0,4m PK Ø560/500, H=0,8m S4, Spindli pikkus 0,8m 53.50 53.50 53.50 53.50 PK Ø560/500, H=1,3m PUURIMISEKS RAJATAV KAEVIK S2, Spindli pikkus 1,3m PK Ø560/500, H=1,1m R/b kaev 1700/1500, H=0,9m S5, Spindli pikkus 1,2m S3, Spindli pikkus 1,4m 53.00 52.93 53.00 53.00 53.00 2.94 52.80 PP200 52.64 52.50 52.50 52.50 52.50 52.50 52.50 52.15 52.00 ≈51.99 52.05 52.00 52.00 52.00 52.00 52.00 PEH160 0.52 51.50 51.50 51.50 51.50 51.50 51.50 51.26 51.28 250PP 51.00 51.00 51.00 51.00 51.00 51.00 ≈50.91 110PEH 50.77 50.74 50.50 50.50 50.50 50.50 50.50 50.50 50.00 50.00 50.00 50.00 50.00 50.00 HÜLSS DN800 L=27m 49.50 49.50 49.50 49.50 49.50 49.50 49.00 49.00 49.00 49.00 49.00 49.00 VASTUVÕTU KAEVIK STARDIKAEVIK Ol. olev sademeveekanalisatsioon Ol. olev sademeveekanalisatsioon 48.50 48.50 48.50 48.50 48.50 48.50 Ol. olev sidekanalisatsioon (2tk) ÜH3 DN350/R1 DN400/DN350 ÜH2 DN250/R2 DN250/DN200 Ol. olev sidekanalisatsioon Ol. olev sidekanalisatsioon Ol. olev madalpingekaabel 48.00 48.00 48.00 48.00 48.00 48.00 Ol. olev drenaazitrass Ol. olev drenaazitrass Ol. olev drenaazitrass Ol. olev drenaazitrass Maantee kinnistupiir Maantee kinnistupiir HS5 DN400-DN150 HS5 DN400-DN150 HS1 DN400/DN125 HS1 DN400/DN125 HS3 DN400/DN80 HS4 DN400/DN80 HS4 DN400/DN80 Mhor 1:500 Mhor 1:500 Mhor 1:500 Mhor 1:500 Mhor 1:500 Mhor 1:500 Ol. olev veetrass Ol. olev veetrass HS2 DN400/200 HS2 DN400/200 TP1 DN400/630 HS3 DN400/80 S1 (1T) DN150 S2 (1T) DN125 S3 (1T) DN200 S4 (1T) DN80 S5 (1T) DN80 ÜH1 DN125 Mvert 1:50 Mvert 1:50 Mvert 1:50 Mvert 1:50 Mvert 1:50 Mvert 1:50 P1 DN150 Sisseviik Sisseviik N12 70° N13 90° N14 90° N15 90° N16 70° N17 90° N18 90° N19 90° N10 90° N11 90° N1 90° N2 90° N3 90° N4 90° N5 90° N8 65° N9 90° N6 90° N7 75° MÄRKUSED: OLEMASOLEVA MAAPINNA KÕRGUS OLEMASOLEVA MAAPINNA KÕRGUS OLEMASOLEVA MAAPINNA KÕRGUS OLEMASOLEVA MAAPINNA KÕRGUS OLEMASOLEVA MAAPINNA KÕRGUS OLEMASOLEVA MAAPINNA KÕRGUS 1. Elektri- ja sidekaablite täpne sügavus tuleb määrata ehitustööde käigus. Vajadusel tuleb ette jäävad kaablid tõsta ülesse või lasta allapoole 53.66 53.50 53.55 53.60 53.49 53.46 53.40 53.10 53.15 52.93 52.72 52.75 52.73 52.75 53.50 53.49 53.49 53.10 53.25 53.22 53.19 53.42 53.40 53.74 53.15 53.17 53.18 53.08 53.09 52.93 52.92 52.92 52.82 52.80 52.81 52.80 52.73 52.76 52.80 52.83 52.89 (m ABS) (m ABS) (m ABS) (m ABS) (m ABS) (m ABS) projekteeritavast torustikust. 2. "≈" märgiga tähistatud tehnovõrkude sügavused on teadmata. Ehitustööde käigus tuleb need sügavused täpsustada ja vajadusel korrigeerida PROJEKTEERITUD MAAPINNA KÕRGUS PROJEKTEERITUD MAAPINNA KÕRGUS PROJEKTEERITUD MAAPINNA KÕRGUS PROJEKTEERITUD MAAPINNA KÕRGUS PROJEKTEERITUD MAAPINNA KÕRGUS PROJEKTEERITUD MAAPINNA KÕRGUS 54.00 53.50 53.55 53.60 53.49 53.46 53.40 53.10 53.15 52.93 52.72 52.75 52.73 52.75 53.50 53.49 53.49 53.10 53.25 53.22 53.19 53.42 53.40 53.74 53.15 53.17 53.18 53.08 53.09 52.93 52.92 52.92 52.82 52.80 52.81 52.80 52.73 52.76 52.80 52.83 52.89 projekteeritava torustiku pikiprofiili. (m ABS) (m ABS) (m ABS) (m ABS) (m ABS) (m ABS) ... ... ... SÜGAVUS TORU PEAL SÜGAVUS TORU PEAL SÜGAVUS TORU PEAL SÜGAVUS TORU PEAL SÜGAVUS TORU PEAL SÜGAVUS TORU PEAL 0.82 0.84 1.14 1.19 2.28 2.25 1.10 0.72 0.84 0.89 0.92 0.95 0.98 1.03 0.50 0.49 0.49 1.26 1.41 1.10 1.01 0.67 0.60 0.72 1.53 1.42 1.25 0.81 0.76 1.58 1.57 1.50 1.35 1.08 1.04 1.03 1.67 1.50 1.33 1.08 1.00 printed Tuesday, September 4, 2018 2:33:22 PM HC-JALMAR (m) (m) (m) (m) (m) (m) MUUDATUS NR. KUUPÄEV TEOSTAS ALLKIRI MUUDATUSE KIRJELDUS REV. NR DATE DESIGNED BY SIGNATURE REVISION DESCRIPTION TORU PÕHJA KÕRGUS TORU PÕHJA KÕRGUS TORU PÕHJA KÕRGUS TORU PÕHJA KÕRGUS TORU PÕHJA KÕRGUS TORU PÕHJA KÕRGUS 52.25 52.03 51.78 51.78 50.58 50.58 51.67 51.75 51.68 51.41 51.17 51.17 51.12 51.08 52.72 52.72 52.72 51.66 51.66 51.94 52.00 52.57 52.62 52.84 51.37 51.50 51.68 52.02 52.08 51.17 51.17 51.24 51.29 51.54 51.59 51.59 50.70 50.91 51.12 51.39 51.53 OBJEKTI ASUKOHT / LOCATION OF THE OBJECT: (m ABS) (m ABS) (m ABS) (m ABS) (m ABS) (m ABS) HARJU MAAKOND, ANIJA VALD, KEHRA LINN TORU LÄBIMÕÕT 2xDN400/630 - 318.1m TORU LÄBIMÕÕT 2xDN150/280 - 2.6m TORU LÄBIMÕÕT 2xDN80/180 - 40.5m TORU LÄBIMÕÕT 2xDN125/250 - 9.8m TORU LÄBIMÕÕT 2xDN80/180 - 26.9m TORU LÄBIMÕÕT 2xDN200/355 - 11.8m PROJEKTEERIJA / DESIGNER: TELLIJA / CUSTOMER: TÖÖ NR / PROJECT NR: LEHT NR / DRAWING NR: STAADIUM / STAGE: MÕÕTKAVA / SCALE: 16 14 0 219 0 251 2 2 6 0 15 0 0 143 25 36 73 0 0 0 71 LANG ‰ LANG ‰ LANG ‰ LANG ‰ LANG ‰ LANG ‰ HEATCONSULT OÜ, REG. 12049862 MÄRJA MONTE OÜ PIKKUS (m) 13.9 17.5 39.9 5.5 48.8 4.4 36.9 38.5 48.5 42.2 16.0 3.9 2.2 PIKKUS (m) 1.9 0.7 PIKKUS (m) 4.3 3.0 2.6 22.5 2.0 6.1 PIKKUS (m) 1.8 2.4 4.6 0.9 PIKKUS (m) 3.7 2.9 2.2 10.1 2.0 6.0 PIKKUS (m) 2.9 3.0 3.9 2.0 KATUSEPAPI 6, 11412 TALLINN REG. 10439613 18015 ST-2 TP 1:500 TEL. +372 600 61 69 Tartumaa, Tähtvere vald, Pilve 16, 61406 [email protected] TEL. +372 7493273 TÖÖ NIMETUS / PROJECT NAME: www.heatconsult.ee [email protected] www.heatconsult.com SIRGESTATUD TRASSI PLAAN T1 T1 T1 T1 T1 T1 T1 T1 T1 T1 T1 T1 T1 T1 T1 T1 T1 T1 T1 T1 T1 T1 T1 T1 SIRGESTATUD TRASSI PLAAN SIRGESTATUD TRASSI PLAAN T1 T1 SIRGESTATUD TRASSI PLAAN SIRGESTATUD TRASSI PLAAN SIRGESTATUD TRASSI PLAAN Insener / Designer M. Šalkevitš 9/4/2018 KEHRA KATLAMAJA KAUGKÜTTETORUSTIK 248° 90° 270° 90° 90° 257° 249° 90° 270° 90° 268° 92° Insener / Designer T. Veske 9/4/2018 JOONISE NIMETUS / DRAWING NAME: Projektijuht / Proj.Man. I. Krupenski 9/4/2018 Kontrollis / Checked A. Ledvanov 9/4/2018 KAUGKÜTTETORUSTIKU ASENDIPLAAN File: 18015 ST-2 Kaugküttetorustiku pikiprofiil_var2.dwg  KEHRA KATLAMAJA KAUGKÜTTETORUSTIK TEEPROJEKT (KATETE TAASTAMINE) TÖÖPROJEKT Töö nr: KT18028 Tellija: HeatConsult OÜ Objekti aadress: Kehra linn, Anija vald, Harju maakond Projektijuht: Aleksei Oništšik Koostas: Aleksei Oništšik (tel. 51 888 13, [email protected]) Majandustegevusteated: EPE001054 ELK000043 EEP003346 31.07.2018, Tallinn I KÖITE SISUKORD 1 ÜLDOSA ................................................................................................................... 3 2 PROJEKTEERIMISEL KASUTATUD NORMDOKUMENDID JA JUHENDID ........... 3 3 OLEMASOLEV OLUKORD ...................................................................................... 4 4 HALJASTUS ............................................................................................................. 4 5 LIIKLUSKORRALDUS JA PLAANILAHENDUS ........................................................ 4 6 KATENDIKONSTRUKTSIOONID ............................................................................. 5 7 TÖÖDE TEHNOLOOGIA ......................................................................................... 6 8 KVALITEEDINÕUDED .............................................................................................. 7 9 KESKKONNAKAITSE ............................................................................................... 7 9.1 JÄÄTMEKÄITLUS............................................................................................. 7 10 TÖÖTERVISHOID JA TÖÖOHUTUS ....................................................................... 8 II SELETUSKIRI III JOONISED 1. Katete taastamise plaan TL-4-07 SOOJUSTORUSTIK ROADCONSULT OÜ KEHRA LINN TÖÖPROJEKT 31.07.2018 2/8  II SELETUSKIRI 1 ÜLDOSA Käesolev teeprojekt on koostatud RoadConsult OÜ poolt HeatConsult OÜ tellimusel. Katete taastamise teeprojekti koostamiseks on aluseks võetud soojustorustiku asendiplaan, koostatud HeatConsult OÜ poolt, töö nr. 18015 ning Top Geodeesia OÜ poolt teostatud mõõdistus töö nr. GD-18-090 (04.2018). Projekti tegemisel pole teada muude kolmandate isikute kehtestatud tingimusi ja/või nõudmisi tehtavale tööle. 2 PROJEKTEERIMISEL KASUTATUD NORMDOKUMENDID JA JUHENDID Projekti koostamisel on lähtutud ja ehitustööde teostamisel tuleb juhinduda järgmistest õigusaktidest. Aluseks võtta seaduste ja määruste kehtiv redaktsioon: 1 Ehitusseadustik (RT I, 25.01.2017, 7; vastu võetud 11.02.2015) 2 Nõuded ehitusprojektile (RT I, 18.07.2015, 7; vastu võetud 17.07.2015 nr 97) 3 Tee ehitusprojektile esitatavad nõuded (Vastu võetud 02.07.2015 nr 82) 4 Tee projekteerimise normid (RT I, 07.08.2015, 14; vastu võetud 05.08.2015 nr 106) 5 Ehitise kaitsevööndi ulatus, kaitsevööndis tegutsemise kord ja kaitsevööndi tähistusele esitatavad nõuded (Vastu võetud 25.06.2015 nr 73) 6 EVS 613:2001 Liiklusmärgid ja nende kasutamine 7 EVS 613:2001/A1:2008 Liiklusmärgid ja nende kasutamine 8 EVS 613:2001/A2:2016 Liiklusmärgid ja nende kasutamine 9 EVS 614:2008 Teemärgised ja nende kasutamine 10 EVS 614:2008/A1:2016 Teemärgised ja nende kasutamine 11 EVS 843:2016 Linnatänavad 12 EVS 901-1:2009 Tee-ehitus Osa 1: Asfaltsegude täitematerjalid 13 EVS 901-2:2009 Tee-ehitus Osa 2: Bituumensideained 14 EVS 901-3:2009 Tee-ehitus Osa 3: Asfaltsegud 15 EVS-EN 1340:2003 Betoonist äärekivid. Nõuded ja kaitsemeetodid 16 EVS-EN 13242:2006+A1:2008 Ehitustöödel ja Tee-ehituses kasutatavad sidumata ja hüdrauliliselt seotud täitematerjalid 17 Asfaldist katendikihtide ehitamise juhis (Maanteeameti peadirektori 23.12.2015. a käskkiri nr 0314) 18 Killustikust katendikihtide ehitamise juhis (MA 2016-012) 19 Elastsete teekatendite projekteerimise juhend 2001-52 (Maanteeamet; parandused ja täiendused 10.02.2009). 20 Anija valla kaevetööde eeskiri (Vastu võetud 26.02.2004 nr 60) 21 Teetööde tehnilised kirjeldused (versioon 02.01.2015) 22 MaaRYL 2010 ja selle juhenditeatmikud RT 89-10620-et, RT 89-10639-et. SOOJUSTORUSTIK ROADCONSULT OÜ KEHRA LINN TÖÖPROJEKT 31.07.2018 3/8  Tööde tegemisel järgida lisaks eeltoodud dokumentidele alljärgnevaid: 23 Omanikujärelevalve tegemise kord (RT I, 03.07.2015, 27; vastu võetud 02.07.2015 nr 80) 24 Tee ehitamise kvaliteedinõuded (RT I, 08.04.2016, 4; vastu võetud 03.08.2015 nr 101) 25 Liikluskorralduse nõuded teetöödel (RT I, 15.07.2015, 5; vastu võetud 13.07.2015 nr 90) 26 Jäätmehoolduseeskiri (RT IV, 20.06.2012, 17; vastu võetud 15.12.2010 nr 18). 3 OLEMASOLEV OLUKORD Objekt asub Kehra linnas, Anija vallas, Harjumaal. 4 HALJASTUS Haljastatav maapind tuleb eelnevalt planeerida (õiged kalded), vajadusel täiendada täitepinnasega, katta kasvumulla kihiga (h=15 cm) ning külvata muruseeme. Aluspinnad peavad olema järelevalve poolt heaks kiidetud ja vastu võetud. Kasvualune pind tuleb kujundada nii, et sellesse ei jääks vett koguvaid vajumeid. Kasvualustel ja pinnal ei tohi olla seisvat vett. Kasvumuld peab olema mineraalmuld (pH 6,5...7,0), muld ei tohi sisaldada taimedele kahjulikke jäätmeid, kive, killustikku jms. Muld tihendada nii, et ei tekiks vajumisi ega veelohkusid. Olemasoleva ja rajatava haljasala piir ühtlustada ja tasandada niitmiskõlbulikuks. Ehitusjärelevalve poolt heaks kiidetud muruseemne valik tuleb ühtlaselt külvata kulunormiga vähemalt 2,5 kg/100m2, seeme tuleb kergelt mulda rehitseda. Muruseeme peab olema varustatud sertifikaadiga. Eelistada Eesti tootjate segusid. Muruklass: Muru A3 Muru alus kasvualuse tasasus enne siirdmuru paigaldust peab olema Muru A3 (Tarbe ja loodusmuru) korral olema +/- 40mm. Pinna suurim lubatud 3m rihtlatiga mõõdetud hälve on hooldusklassil A3 +/- 40mm. Soovitatav muru seemnesegu: Puhmikuline punane aruhein Festuca rubra commutata 20%, Võsundiline punane aruhein Festuca rubra rubra 50%, Karjamaa raihein Lolium perenne 25% Valge ristik Trifolium repens 5% Peale muruseemne külvamist tuleb mullapind tihendada mururulliga rullides. Ehitustööde teostamisel tuleb arvestada ka mehhanismidega töötamisel ümbritseval alal rikutava murukatte taastamisega. 5 LIIKLUSKORRALDUS JA PLAANILAHENDUS Liikluskorraldus projektalal säilib olemasoleval kujul. Torustike rekonstrueerimisel ette nähtud katete taastamise ulatus on esitatud asendiplaanil. Projektis esitatud taastamise mahud on arvestatud projektis näidatud kaeviku ulatuse järgi. Kui tegelik kaevikute ulatus on erinev, taastada katted vastavalt tegelikule olukorrale kooskõlas kehtivate õigusaktidega ja projektis näidatuga. SOOJUSTORUSTIK ROADCONSULT OÜ KEHRA LINN TÖÖPROJEKT 31.07.2018 4/8 Täpsemalt plaanilahendus on näidatud joonisel TL-4-07 „Katete taastamise plaan“. 6 KATENDIKONSTRUKTSIOONID Katendite konstrueerimisel on lähtutud projekteerimisnormidest. Projekteeritud katendikonstruktsioonid: 6.1 Sõidutee 2-kihiline asfaltkatend - AC 16 surf, jämetäitematerjal: tardkivikillustik h=5 cm - AC 32 base h=7 cm - Killustikalus fr. 16/32, kiilutud fr. 8/12+12/16 (E=170 Mpa) h=10 cm - Killustikalus fr. 32/64 (E=170 Mpa) h=15 cm - Keskliivalus (Kf>2,0; E=65 Mpa) h=25 cm 6.2 Sõidutee 1-kihiline asfaltkatend - AC 12 surf, jämetäitematerjal: tardkivikillustik h=6 cm - Killustikalus fr. 16/32, kiilutud fr. 8/12+12/16 (E=170 Mpa) h=10 cm - Killustikalus fr. 32/64 (E=170 Mpa) h=15 cm - Keskliivalus (Kf>2,0; E=65 Mpa) h=25 cm 6.3 Jalgtee asfaltkatend - AC 8 surf, jämetäitematerjal: paekivikillustik h=5 cm - Killustikalus fr. 16/32, kiilutud fr. 8/12 (E=140 Mpa) h=20 cm - Keskliivalus (Kf>0,5; E=65 Mpa) h=20 cm 6.4 Killustikkatend - Killustik, pos 6 (segu 0/31,5; E=140 Mpa) * h=10 cm - Keskliivalus (Kf>2,0; E=65 Mpa) h=20 cm * - "Tee ehitamise kvaliteedi nõuded" lisa 10. 6.5 Betoonkatend - Raudbetoon C25/30 (XF3), armatuurvõrk d = 8 mm, silm = 150 mm h=10 cm - Killustikalus fr. 16/32, kiilutud fr. 8/12 (E=140 Mpa) h=20 cm - Keskliivalus (Kf>0,5; E=65 Mpa) h=20 cm 6.6 Haljasalade murukate - Kasvumuld + murukülv h=15 cm MÄRKUSED: Asfaldist katendikihid rajada vastavalt kehtivale "Asfaldist katendikihtide ehitamise juhisele". Asfaltsegude täitematerjali kvaliteedinõuded (vt. juhendi tabel 1): Sõidutee katend peab vastama järgnevatele nõuetele: AC 12, 16 surf: Gc90/15, FI20, LA30, AN19, FNaCl4 AC 32 base: Gc90/15, FI20, C50/10, LA30, f4, F2 AC 8 surf: Gc85/20, FI25, LA30, F2 SOOJUSTORUSTIK ROADCONSULT OÜ KEHRA LINN TÖÖPROJEKT 31.07.2018 5/8 Täitematerjal tuleb valida selliselt, et peale sideainekile mahakulumist on tagatud objekti ulatuses katte ühtlane värvitoon, kui Tellija ei ole määranud teisiti. AC surf segudes kasutatavate täitematerjalide purustatud ja ümardunud pindade kategooria (C) ning peenosiste sisalduse kategooria (f) on kirjeldatud EVS 901-3 tabelis 1. Teede killustikalused rajada fraktsioneeritud killustikust vastavalt kehtivale "Killustikust katendikihtide ehitamise juhendile" (vt. juhendi tabel 1): Killustikalus fr. 16/32: Gc80/20; C=90/3; LA=30; Fl=20; f4; F4 Killustikalus fr. 32/64: Gc80/20; C=50/10; LA=35; Fl=35; f4; F4 Killustikalus jalgteel: Gc80/20; C=50/30; LA=35; Fl=35; f4; F4 Kiilekillustiku fraktsiooni 8/12 mm kulu on 25 kg/m2. Haljastatav maapind tuleb eelnevalt planeerida, vajadusel täita ehitusobjektilt saadava pinnasega, katta kasvumulla kihiga (h=15 cm) ning külvata muruseeme. Kasvumuld peab olema mineraalmuld (pH 6,5...7,0) huumuse sisaldusega min 3%, muld ei tohi sisaldada taimedele kahjulikke jäätmeid, kive, killustikku jms. Muld tihnedada nii, et ei tekiks vajumisi ega veelohkusid, ei tohi kasutada külmunud pinnast. Olemasoleva ja rajatava haljasala piir ühtlustada ja tasandada niitmiskõlbulikuks. 7 TÖÖDE TEHNOLOOGIA Alltoodav tööde tehnoloogia kirjeldus on täpsustava/informatiivse iseloomuga, et juhtida Töövõtja tähelepanu mõningaile nüanssidele. Tööde tegemisel ja kvaliteedi tagamisel lähtuda kehtestatud juhenditest, normatiivdokumentidest ja standarditest (vt. ka p.3.2). Enne ehitustööde alustamist tuleb Töövõtjal teavitada kohalikku omavalitsust ja teisi asjasse puutuvaid ametkondi. Töövõtjal tuleb koostada ajutine liikluskorraldusskeem, see kooskõlastada ning teetööde piirkond tähistada vastavalt kehtivale korrale („Liikluskorralduse nõuded teetöödel“, vastu võetud 13.07.2015 nr 90). Enne kaevetööde alustamist on vajalik trassivaldajate teavitamine Töövõtja poolt ja vajalike kaevelubade hankimine. Samuti raietööde kooskõlastamine asjasse puutuvate ametkondadega ja töölubade hankimine. Ettenägematute asjaolude ilmnemisel peab Töövõtja koheselt teavitama Tellijat ja Projekteerijat. Ehitustööde teostamisel olemasolevate säilivate tehnovõrkude piirkonnas tagada nende puutumatus. 7.1 Ettevalmistustööd Enne põhiliste ehitustööde algust tuleb objekt (piirded) digitaalselt välja märkida. Digitaalselt tuleb ehituse käigus välja märkida kõik projektsed tee-elemendid nt. äärekivid, valgustus, kaevud jne. Väljamärgitud punktid tuleb looduses kindlustada ning vastavalt vajadusele ka taastada v. uuesti välja märkida. Kavandatavatest töödest informeerida asjast huvitatud osapooli sh. vajadusel ka piirinaabreid, märkides nende juuresolekul välja ehitusaegseks säilitamiseks piiritähised. Kaevetööde teostamiseks tehnovõrkude kaitsevööndis, teavitada sellest eelnevalt trassi valdajaid ning vajadusel võtta temalt selleks täiendav töödeluba ja märkida välja töötsooni jäävad maa-alused kommunikatsioonid. Vajadusel täpsustada tehnovõrkude täpne asukoht surfimise teel. Paigaldada vajalikud kaitse/reservtorud või teostada muud ette nähtud kaitsemeetmed. Kõik tööde korrektseks teostamiseks vajalikud ajutised laoplatsid kuuluvad lahutamatu osana iga konkreetse tööetapi juurde. Ajutiste laoplatside asukohad on töövõtja kohustatud ise enne tööde algust leidma ning vajadusel sõlmima nende kasutamiseks vajaliku kokkulepped. Vajadusel tuleb ajutiste laoplatside asukohad täpsustada ja/või kooskõlastada täiendavalt Tellija või omavalitsusega enne ehitustööde algust. Planeeritava ehitusaluse maa-ala ulatuses eemaldatakse laienduste alt kasvupinnas ning kaevatakse välja projektikohane süvend. Kasvupinnas ladustatakse selleks ette nähtud SOOJUSTORUSTIK ROADCONSULT OÜ KEHRA LINN TÖÖPROJEKT 31.07.2018 6/8 laoplatsile, mida saab hiljem kasutada projektis ette nähtud nõlvakindlustuste ja haljasalade rajamiseks. Kaevamisel ja ladustamisel tuleb jälgida, et säiliks mulla kvaliteet (ei tohi seguneda teiste pinnastega). Kõlbmatu pinnas jm. taaskasutamiseks kõlbmatu ehituspraht tuleb vedada karjääri või prügimäele. Täpsemad võimalused ja veokohad täpsustada kohaliku omavalitsusega enne ehitustööde algust. 7.2 Ehitustööd Planeeritava ehitusaluse maa-ala ulatuses eemaldatakse laienduste alt kasvupinnas ning kaevatakse välja projektikohane süvend. Kasvupinnas ladustatakse selleks ette nähtud laoplatsile, mida saab hiljem kasutada projektis ette nähtud nõlvakindlustuste ja haljasalade rajamiseks. Kaevamisel ja ladustamisel tuleb jälgida, et säiliks mulla kvaliteet (ei tohi seguneda teiste pinnastega). Täidetakse kaevikud ning ehitakse välja keskliivast alus. Liiva filtratsioonimoodul peab olema 0,5m/ööp või enam. Kasutatavate pinnaste filtratsioonimoodulid tuleb määrata vastavalt standardile EVS 901-20:2013 Tee-ehitus Katsemeetodid Osa 20: Filtratsioonimooduli määramine. Olemasolevate teede muldkehast väljakaevatud taaskasutatavat materjali võib kasutada objektil täitematerjaliks, enne peab omadused määrama laboratoorsete katsetega. Peale liivaluse välja ehitamist ehitatakse välja killustikalus. Kontrollitakse ja reguleeritakse olemasolevad kaevud, vajadusel tihendatakse alus. Välja ehitatud ja tihendatud killustikalusele rajatakse projekteeritud katted. Enne katte ehitamist tuleb paigaldada selleks ettenähtud kohtadesse sõidutee äärekivid betoonalusele C 12/15 paksusega h = 8 cm. Planeeritakse ja korrastatakse (vajadusel haljastatakse) ehitustööde käigus rikutud tee maa-ala. Töödega haaratud teemaa-ala heakorrastatakse selliselt, et oleks võimalik maa-ala hooldus sõidukitele paigaldatud mehhanismidega. Ehitustööde lõpetamisel tuleb likvideerida (lammutada või ülesse kaevata) kõik ajutised rajatised, lammutustöödel tekkivad jäätmed tuleb objektilt teisaldada. Kogu ehituspraht tuleb kokku korjata ja ära vedada konteinerites või muul kindlal transpordivahendil selleks ettenähtud kohta. Ehitusjäätmete matmine või põletamine on rangelt keelatud. 8 KVALITEEDINÕUDED Tööde kvaliteet tagatakse ehituse järelevalvega vastavalt Tee ehitus- ja remonditööde omanikujärelevalve tegemise kord (MKM 29.12.2008 määrus nr 121). Liivaluse tihendustegur sõiduteel peab olema vähemalt 0.98. Vajadusel kasutada tihendamisel vett. Täidete rajamisel tuleb kasutada dreenivat pinnast, mille filtratsioonitegur maksimaalse tiheduse juures normidekohase tihendamise korral on vähemalt 0,5 m/ööpäevas. Kõigi teedeehituslike tööde tehnoloogia ja kasutatavad materjalid peavad vastama Maanteeameti poolt esitatud nõuetele ja materjalid peavad olema tõendatavad. 9 KESKKONNAKAITSE 9.1 JÄÄTMEKÄITLUS Ehituse Töövõtja vastutab ehitusperioodil keskkonnakaitse eest ehitusplatsil ja sellega vahetult piirnevail aladel Eesti Vabariigis kehtivaile seadustele ja nõuetele ning Tellija SOOJUSTORUSTIK ROADCONSULT OÜ KEHRA LINN TÖÖPROJEKT 31.07.2018 7/8 poolt esitatud juhistele vastavalt. Tähelepanu tuleb pöörata ehitustöödel tekkivate jäätmete käitlusele. Ohtlikud jäätmed tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi ning üle anda ohtlike jäätmete käitlemise litsentsi omavatele ettevõtetele. Ehituse käigus tekkivad ehitusjäätmed kõrvaldatakse vastavalt keskkonnaorganite ettekirjutustele ja ladustuskoha kasutuseeskirjadele. Ehitus- ja lammutusjäätmete käitlemine tuleb kooskõlastada Tallinna Keskkonnaameti jäätmehoolde osakonnaga. Asfaltbetooni murdu ja üle jäävat pinnast äravedav ettevõtte peab omama jäätmeluba või olema registreeritud Keskkonnaameti Harju-Järva-Rapla regioonis, üle jääva kasvupinnase edasine kasutamine kooskõlastada sama ametiga. Ehitustööde lõppemise järel vormistada jäätmeõiend, kinnitada see Tallinna Keskkonnaameti jäätmehoolde osakonnas (lisainfo tel. 6404285) ning lisada rajatise ülevaatuse dokumentidele. Pinnasereostuse ilmnemisel ettevalmistus- või ehitustööde tegemise ajal teatada sellest koheselt Tallinna Keskkonnaameti jäätmehooldeosakonda. Kaevetöödel kaevandatavad pinnased tuleb vedada seadusega lubatud kohtadesse. 10 TÖÖTERVISHOID JA TÖÖOHUTUS Ehitustöödel peab ehitaja jälgima ja täitma kõiki nõudeid, mis on esitatud Vabariigi Valitsuse 8. detsembri 1999.a. määruses nr. 377 “Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded ehituses” Ehitaja peab ehitustööde alustamisest teatama Tööinspektsiooni kohalikule asutusele vähemalt 3 päeva enne töödega alustamist. Ehitustööde ajal ei tohi ehitusel viibida kõrvalisi isikuid ja ehitustööd ei tohi ohustada ehituse mõjupiirkonnas viibijaid. Kaevamistöid võib alustada vastavate lubade olemasolul ning tööde teostamine peab olema kooskõlas kohaliku valitsuse Ehitusmäärustega. Tööde teostamisel tehnovõrkude kaitsetsoonis tuleb kinni pidada kehtestatud ohutustehnilistest nõuetest. Kommunikatsioonide tsoonis tuleb kaevata käsitsi. Ehitaja peab tagama, et ehitusfirma ja ehitusega seotud töötajad oleksid kindlustatud. Töötajad peavad olema instrueeritud tööohutusalaselt ja olema varustatud töötamiseks vajalike kaitsevahenditega. Ehitusel tekkivad jäätmed käideldakse vastavalt kehtivale korrale. Kaevikust väljakaevatav pinnas veetakse ära. Täitematerjalide, mulla ja pinnase ladustamiskohad kooskõlastatakse kohaliku valitsusega, metsaomanikuga, maaomanikega. Kasvumulla eraldi kaevamisel võib seda kasutada objekti haljastustöödel. Tagasitäidetav pinnas peab vastama järgmistele tingimustele: pinnase suurim osiste läbimõõt ei tohi ületada 2/3 tihendatava kihi paksusest; pinnas peab olema tihendatav; tihendamise käigus ei tohi jääda pinnasesse tühikuid. Ehitusel tuleb jälgida, et ei tekitataks liiklusohtlikke olukordi juurdepääsutee ehitamisel ja selle vahetus läheduses. Ehitusplats tuleb vastavalt nõuetekohaste viitade ja märkidega tähistada vastavalt MKmm nr. 69 16.04.2003.a. Ehitustööde teostaja peab tagama ehitustööde teostamise, ehitusplatsi kontrolli ja töötervishoiu ning tööohutuse nõuded vastavalt eelmainitud määrusele nr. 377. Ehitustööde teostajal peavad olemas olema määruses nõutud dokumendid. NB! Juhul, kui jooniste ja seletuskirja andmed on vastuolus tuleb koheselt teatada projekteerijale. Seletuskirja koostas: Ins. Aleksei Oništšik __________________ SOOJUSTORUSTIK ROADCONSULT OÜ KEHRA LINN TÖÖPROJEKT 31.07.2018 8/8  53,80 53,85 53,90 5 LÕIGE B - B TINGMÄRGID 56.00 56.00 LÕIGE A - A TAASTATAV 2-KIHILINE ASFALTKATE, h=5+7 cm (80 m2) 4 M 1:50 55.00 55.00 TT11 3 M 1:50 TAASTATAV 1-KIHILINE ASFALTKATE, h = 6 cm (85 m2) 55.00 55.00 TAASTATAV JALGTEE ASFALTKATE, h=5 cm (175 m2) 54.00 54.00 T1 1 0 TAASTATAV BETOONKATE, h=10 cm (8 m2) ,0 54 TT11 T1 G H E F T1 TAASTATAV KILLUSTIKKATE, h=12 cm (7 m2) T1 54.00 54.00 T1 53.00 53.00 TAASTATAV MURUKATE (1500 m2) * 1.50 T1 TAASTATAV ÄÄREKIVI (15x30), h = 12 cm (22 jm) 1 TT1 T1 T1 53.00 53.00 KAEVIKU LAIUS T1 52.00 52.00 A T1T1 Olemasolev asfaltkate AC surf, eeldatav kihi paksus = 5 cm T1 T1 T1 T1 HEATCONSULT OÜ, töö nr. 18015 T1 Projekteeritud soojutrass. T1 T1 B T1 B T1 T1 52.00 52.00 Olemasolev asfaltkate AC base, eeldatav kihi paksus = 5 cm Rajatakse kinnise meetodiga Olemasolev killustikalus, eeldatav kihi paksus = 25 cm KINNISTU PIIRID T1 T1 T1 T1 T1 T1 T1 T1 T1 T1 T1 T1 T1 T1 T1 T1 A T1 T1 T1 T1 T1 T1 T1 T1 T1 T1 T1 T1 T1 T1 T1 T1 Olemasolev asfaltkate AC surf, eeldatav kihi paksus = 5 cm T1 T1 T1 Projekteeritud soojutrass. Olemasolev liivalus, eeldatav kihi paksus = 25 cm T1 T1 T1 Olemasolev asfaltkate AC base, eeldatav kihi paksus = 5 cm T1 PROJEKTEERITUD KAUGKÜTTETORUSTIK, I ETAPP Rajatakse kinnise meetodiga T1 Olemasolev killustikalus, eeldatav kihi paksus = 25 cm Olemasolev liivalus, eeldatav kihi paksus = 25 cm T1 T1 PROJEKTEERITUD KAUGKÜTTETORUSTIK, PAIGALDADATKSE KINNISE MEETODIGA, I ETAPP T1 T1 PROJEKTEERITUD MAAPEALNE KAUGKÜTTETORUSTIK, I ETAPP T1 T1 PROJEKTEERITUD KAUGKÜTTETORUSTIK, II ETAPP Sõidutee katend peab vastama järgnevatele nõuetele: AC 12, 16 surf *: Gc90/15, FI20, LA30, AN19, FNaCl4 TAASTATAV ÄÄREKIVI AC 32 base: Gc90/15, FI20, C50/10, LA30, f4, F2 T1 T1 PROJEKTEERITUD HOONESISENE KAUGKÜTTETORUSTIK, II ETAPP Killustikalus fr. 16/32: Gc80/20; C=90/3; LA=30; Fl=20; f4; F4 (viiakse kokku olemasoleva äärekiviga) Killustikalus fr. 32/64: Gc80/20; C=50/10; LA=35; Fl=35; f4; F4 LIKVIDEERITAV PUU VÕI PÕÕSAS ÄÄREKIVI 30x15 Jalgtee katend peab vastama järgnevatele nõuetele: AC 8 surf **: Gc85/20, FI25, LA30, F2 Killustikalus: Gc80/20; C=50/30; LA=35; Fl=35; f4; F4 MÄRKUSED: 1. * - Taastatava haljasala maht ei arvesta kaevetööde käigus kahjustatud suuremat ala kui joonisel näidatud. * - Täitematerjal tuleb valida selliselt, et peale sideainekile mahakulumist on tagatud objekti ulatuses BETOONALUS C12/15, 2. Liinikaitsevööndis töötamine kooskõlastada trassivaldajatega, näidata ära kasutatav tehnika. katte ühtlane värvitoon, kui Tellija ei ole määranud teisiti. h = 8 cm 3. Projekteeritud sõidutee asfaltkate viia sujuvalt kokku olemasolevaga. AC surf segudes kasutatavate täitematerjalide purustatud ja ümardunud pindade kategooria (C) ning 4. Jälgida olemasoleva taastatava katete piki- ja põikkalded. Viiakse kokku olemasolevaga. Sõidutee põikkalle on üldjuhul 2,5%, jalg- ja jalgrattatee - 2,0%. peenosiste sisalduse kategooria (f) on kirjeldatud EVS 901-3 tabelis 1. 5. Alused ja katted rajada vastavalt "Tee ehitamise kvaliteedi nõuded" (Vastu võetud 03.08.2015 nr 101) ning "Asfaldist katendikihtide ehitamise juhisele 2015", kinnitatud ** - Alternatiivsete meetoditega määratud fraktsioonide 4/8 (või 4/6,3) ja 8/11 purunemiskindlused Maanteeameti peadirektori 23.12.2015.a käskkirjaga nr. 0314. võivad olla vastavalt 2% ja 1% võrra suuremad. 6. Kohtades, kus kaeviku kalle erandjuhul oleks vaja teha järsem kui 3:1 tuleb kaevetööde teostamisel kaeviku serv kindlustada punnseinaga (vaiseinaga). 7. Sõidutee profileeriva kihi kulu selgub ehituse käigus. 8. Katkised äärekivid asendada uutega. 9. Tööde käigus kahjustatud kattemärgistus tuleb taastada endises mahus. 10. Kui kaevetööde käigus kahjustatakse suuremat ala kui joonisel näidatud, tuleb ka see nõuetekohaselt taastada. TAASTATAV 1-KIHILINE ASFALTKATE TAASTATAV JALGTEE ASFALTKATE TAASTATAV KILLUSTIKKATE 11. Vuukide ehitamisel juhinduda "Asfaldist katendikihtide ehitamise juhise 2014-15" punktidest 2.4.2, 2.4.19, 2.4.20 ning 2.4.27. TAASTATAV 2-KIHILINE ASFALTKATE TAASTATAV MURUKATE TAASTATAV BETOONKATE 12. Kasvumulla huumuse sisaldus peab olema vähemalt 3%.Kasvumuld peab olema mineraalmuld (PH 6,5-7), ei tohi sisaldada taimedele kahjulikke jäätmeid ning on tihendatav nii, (M 1:100; Tüüpristlõige 2) (M 1:100; Tüüpristlõige 3) (M 1:100; Tüüpristlõige 6) et ei tekiks vajumisi ja vee lohkusi.Ei tohi kasutada külmunud pinnast. Olemasoleva ja taastatava haljasala piir ühtlustada, taastada niidukõlblikuks. Kasvumuld ei tohi sisaldada 300 300 300 300 (M 1:100; Tüüpristlõige 1) 300 300 300 300 300 300 300 300 HOIATUSLINT (M 1:100; Tüüpristlõige 4) (M 1:100; Tüüpristlõige 5) kive,killustikku jms. HOIATUSLINT HOIATUSLINT 300 300 300 300 13. Kaevetööde teostamisel tuleb lähtuda Anija valla kaevetööde eeskirjast (Vastu võetud 26.02.2004 nr 60). HOIATUSLINT HOIATUSLINT HOIATUSLINT ... ... ... MUUDATUS NR. KUUPÄEV TEOSTAS ALLKIRI MUUDATUSE KIRJELDUS vt. profiil REV. NR DATE DESIGNED BY SIGNATURE REVISION DESCRIPTION vt. profiil vt. profiil vt. profiil vt. profiil OBJEKTI ASUKOHT / LOCATION OF THE OBJECT: ASFALTBETOON AC 16 surf ASFALTBETOON AC 12 surf ASFALTBETOON AC 8 surf KILLUSTIK (pos 5, segu 0/16) * KASVUMULD MURUSEEMNEGA vt. profiil h = 5 cm (jämetäitematerjal: tardkivikillustik) h = 6 cm (jämetäitematerjal: tardkivikillustik) h = 5 cm (jämetäitematerjal: tardkivikillustik) h = 12 cm (E = 140Mpa) või MURUVAIP, h = 15 cm RAUDBETOON C25/30 (XF3), h = 10 cm; HARJU MAAKOND, ANIJA VALD, KEHRA LINN 200 armatuurvõrk d = 8 mm, silm = 150 mm 3:1 ASFALTBETOON AC 32 base KILLUSTIKALUS fr. 16/32, kiilutud fr. 8/12 KILLUSTIKALUS fr. 16/32, kiilutud fr. 8/12 KESKLIIV, (Kf >= 2m/ööp, E=65 Mpa) TÄITEPINNAS 200 KILLUSTIKALUS fr. 16/32, kiilutud fr. 8/12 3:1 3:1 h = 7 cm h = 10 cm (E=170 Mpa) h = 20 cm (E=140 Mpa) h = 20 cm 200 200 (Kf >= 0,5m/ööp, Kt = 0,95) 3:1 3:1 200 printed 04 September 2018 10:04:43 3:1 KILLUSTIKALUS fr. 16/32, kiilutud fr. 8/12 h = 20 cm (E=140 Mpa) PROJEKTEERIJA / DESIGNER: TELLIJA / CUSTOMER: TÖÖ NR / PROJECT NR: LEHT NR / DRAWING NR: STAADIUM / STAGE: MÕÕTKAVA / SCALE: 200 KILLUSTIKALUS fr. 32/64 TÄITEPINNAS 3:1 3:1 KESKLIIV, (Kf >= 2m/ööp, E=65 Mpa) 3:1 TIHENDATUD TÄITELIIV, Kt = 0,95 KESKLIIV, (Kf >= 2m/ööp, E=65 Mpa) ROADCONSULT OÜ HEATCONSULT OÜ h = 10 cm (E=170 Mpa) h = 15 cm (E=170 Mpa) (Kf >= 0,5m/ööp, Kt = 0,95) KT18022 TL-4-07 TP 1:500 3:1 h = 20 cm REG. 12418510 REG. 10811060 KILLUSTIKALUS fr. 32/64 LIIVAST TASANDUSKIHT, Kt = 0,94 h = 20 cm 3:1 KESKLIIV, (Kf >= 2m/ööp, E=65 Mpa) TÄITEPINNAS TIHENDATUD TÄITELIIV, Kt = 0,95 KATUSEPAPI 6, 11412 TALLINN KATUSEPAPI 6, 11412 TALLINN 3:1 h = 15 cm (E=170 Mpa) h = 15 cm TÄITEPINNAS TEL. +372 51 888 13 TEL. +372 6107100 TÖÖ NIMETUS / PROJECT NAME: h = 25 cm (Kf >= 0,5m/ööp, Kt = 0,95) LIIVAST TASANDUSKIHT, Kt = 0,94 [email protected] [email protected] KESKLIIV, (Kf >= 2m/ööp, E=65 Mpa) 500 E 500 (Kf >= 0,5m/ööp, Kt = 0,95) TÄITEPINNAS TIHENDATUD TÄITELIIV, Kt = 0,95 h = 15 cm www.roadconsult.ee h = 25 cm 500 E 500 (Kf >= 0,5m/ööp, Kt = 0,95) 500 E 500 LIIVAST TASANDUSKIHT, Kt = 0,94 500 E 500 TIHENDATUD TÄITELIIV, Kt = 0,95 Insener / Designer A. Oništšik 24/07/2018 KEHRA KATLAMAJA KAUGKÜTTETORUSTIK 500 E 500 TÄITEPINNAS TIHENDATUD TÄITELIIV, Kt = 0,95 h = 15 cm * - "Tee ehitamise kvaliteedi nõuded" lisa 10. 500 E 500 LIIVAST TASANDUSKIHT, Kt = 0,94 (Kf >= 0,5m/ööp, Kt = 0,95) h = 15 cm Kontrollis / Checked A. Oništšik 24/07/2018 LIIVAST TASANDUSKIHT, Kt = 0,94 TIHENDATUD TÄITELIIV, Kt = 0,95 h = 15 cm JOONISE NIMETUS / DRAWING NAME: LIIVAST TASANDUSKIHT, Kt = 0,94 h = 15 cm KATETE TAASTAMISE PLAAN File: KT18028_TP_TL-4-07_taastamine.dwg From: Arvo Veltri <[email protected]> Sent: Wednesday, September 05, 2018 7:32 AM To: MNT Teed <[email protected]> Cc: Igor Krupenski <[email protected]> Subject: FW: FW: FW: Projekti kooskõlastuse taotlus (Kehra katlamaja kaugküttetorustik)_05.09.18 Tere Registreerige palun see taotlus mulle kooskõlastamiseks so kaugküttetorustike ristumine teega nr 11128 km 0,58. eelnev projekt oli toimiku „15-21838188-2 27.08.2018 Väljaminev kiri“ all. Arvo Veltri Maanteeamet Planeeringute menetlemise talitus peaspetsialist tehnorajatised Tel. 337 2691 GSM 516 4006 Faks 325 8722 [email protected] From: Igor Krupenski | HEATCONSULT <[email protected]> Sent: Tuesday, September 04, 2018 9:02 PM To: Arvo Veltri <[email protected]> Subject: Re: FW: FW: Projekti kooskõlastuse taotlus (Kehra katlamaja kaugküttetorustik) Tere, Tänud! Manuses ülejäänud projekti osad (PDF ja DWG kujul). Lugupidamisega, Igor Krupenski HeatConsult OÜ tel +372 6006169 mob +372 58003989 [email protected] www.heatconsult.ee On Mon, Sep 3, 2018 at 7:02 AM Arvo Veltri <[email protected]> wrote: Tere Lahendusega nõus. Lisage palun ülejäänud projekti osa: pikiprofiil, taastamine, seletuskiri. Arvo Veltri Maanteeamet Planeeringute menetlemise talitus peaspetsialist tehnorajatised Tel. 337 2691 GSM 516 4006 Faks 325 8722 [email protected] From: Igor Krupenski | HEATCONSULT <[email protected]> Sent: Friday, August 31, 2018 5:20 PM To: Arvo Veltri <[email protected]> Subject: Re: FW: Projekti kooskõlastuse taotlus (Kehra katlamaja kaugküttetorustik) Tere Arvo, Vaatasime koos kaugküttetorustiku valdajaga tehnilised võimalused üle. Paraku 38m pikkune puurimine (et tagada jalgteede säilivust) on tehniliselt komplitseeritud ning toob kaasa väga suuri kulutusi. Kas oleks võimalik sobida manusena lisatud täiendatud lahendus? Puurimine on suurendatud (võrreldes esialgse lahendusega) ning on tehtud terve maanteeameti maa ulatuses. Lugupidamisega, Igor Krupenski HeatConsult OÜ tel +372 6006169 mob +372 58003989 [email protected] www.heatconsult.ee On Wed, Aug 29, 2018 at 3:20 PM Aleksandr Ledvanov | HEATCONSULT <[email protected]> wrote: Tere Jah, homme kell 10 telefoni teel sobib väga hästi. Ma siis helistan Tänud Lugupidamisega, Aleksandr Ledvanov HeatConsult OÜ tel +372 60 06 169 mob +372 55 47 884 [email protected] www.heatconsult.ee On Wed, 29 Aug 2018 at 14:44, Arvo Veltri <[email protected]> wrote: Tere Mina olen Jõhvis ja Teie tõenäoliselt Tallinnas. Nii et suhtleme parem telefoni teel. Kas homme, 30.08 kell 10.00 sobib? Arvo Veltri Maanteeamet Planeeringute menetlemise talitus peaspetsialist tehnorajatised Tel. 337 2691 GSM 516 4006 Faks 325 8722 [email protected] From: Aleksandr Ledvanov | HEATCONSULT <[email protected]> Sent: Wednesday, August 29, 2018 1:29 PM To: Arvo Veltri <[email protected]> Cc: Igor Krupenski <[email protected]> Subject: Re: FW: Projekti kooskõlastuse taotlus (Kehra katlamaja kaugküttetorustik) Tere Täiendasime topoalust, manuses on täiendatud asendiplaan. Äkki Teie saate selle üle vaadata, kas sellisel kujul võiks sobida? Oleks võimalik homme ka suhelda sellel teemal, kui see Teile sobiks. Kas saab arutada telefoni teel või parem on kohtuda? Ette tänades, Lugupidamisega, Aleksandr Ledvanov HeatConsult OÜ tel +372 60 06 169 mob +372 55 47 884 [email protected] www.heatconsult.ee Tõrge! Failinime pole määratud. On Tue, 21 Aug 2018 at 09:32, Igor Krupenski | HEATCONSULT <[email protected]> wrote: Lugupidamisega, Igor Krupenski HeatConsult OÜ tel +372 6006169 mob +372 58003989 [email protected] www.heatconsult.ee Tõrge! Failinime pole määratud. ---------- Forwarded message --------- From: Arvo Veltri <[email protected]> Date: Thu, Aug 16, 2018 at 3:35 PM Subject: FW: Projekti kooskõlastuse taotlus (Kehra katlamaja kaugküttetorustik) To: [email protected] <[email protected]> Igor Krupenski HeatCoisnult OÜ Katusepapi 6 11412 Tallinn Tere Teie esitatud projekti asendiplaanide joonised ja selle geodeetiline alusplaan ei vasta tegelikule olemasolevale olukorrale (ortofoto 28.05.2018 lisatud) ja joonistel puudub viide mis kuus ja mis aastal on geodeetiline alusplaan koostatud. 2017 aastal ehitati riigitee nr 11128 Kehra jaama tee km 0,58 piirkonnas kus kaugküttetorustik ristub riigiteega ümber riigitee ristmik ning selle kõrval olevad jalgteed – Teie joonistel seda ei ole. Tulenevalt eeltoodust ei saa esitatud projekti kooskõlastada. Lisaks ei vasta projektjoonised (ei ole joonistel kõik nõutav infotmatsioon) Maanteeameti tavanõuetele. Lisan manusesse Maanteeameti tavanõuded tehnovõrkude kavandamisel teemaale ja geodeetilise alusplaani koostamise nõuded teemaal – tutvuge palun nendega. Räägime Teile sobival ajal selle projektlahenduse üle st mis ulatuses ja mida Teil tuleb täiendada. Teavitage palun millal me võiksime suhelda. Arvo Veltri Maanteeamet Planeeringute menetlemise talitus peaspetsialist tehnorajatised Tel. 337 2691 GSM 516 4006 Faks 325 8722 [email protected] From: Anne Vesinurm <[email protected]> Sent: Thursday, August 09, 2018 9:50 AM To: Anne Vesinurm <[email protected]> Subject: FW: Projekti kooskõlastuse taotlus (Kehra katlamaja kaugküttetorustik)