Vastuskiri

Tallinna Linnavolikogu Kantselei Meie 29.05.2026 nr 1.1-18/6-1 [email protected] Vastused prefekti ettekandele järgnenud küsimustele Käesolevaga saadame kirjalikud vastused 14.05.2026 Tallinna Linnavolikogus Põhja prefekt Ats Kübarsepale esitatud küsimustele. Marti Aavik soovis teada, mitu lähisuhtevägivallaga seotud väljakutset on seotud korduv toimepanijatega. Lähisuhtevägivald on sageli peidetud kuritegevus, mis tähendab, et vägivallateod koduseinte vahel on enne abi saamist korduvad ja sageli jätkub süüteo toimepanemine ka siis kui politsei on juba korra sekkunud. Tallinnas oli 2025. aastal unikaalseid lähisuhtevägivalla toimepanijaid 2163, nendest korduvtoimepanijaid 512 ehk osakaal 24%. Unikaalseid kannatanuid oli 2246 ja korduvkannatanuid 509 ehk osakaal 23%. Siim Valmar Kiisler soovis teada, kas on statistikat Tallinnas toimepandud süütegude osas, kus on toimepanijaks Vene Föderatsiooni kodanik. Vaatlesime eraldi väärtegusid ja kuritegusid. 2025. aastal pani väärteo toime 1274 VF kodakondsusega isikut, kõikidest väärteo toimepanijatest moodustas see 4%. Kuriteo pani toime 225 VF kodakondsusega isikut, kõikidest kuriteo toimepanijatest moodustas see 5%. Karmo Kuri soovis teada, kas viimase aasta jooksul on näha, et kalmistutel ja liiklusega seotud rikkumisi on juurde tulnud. Kalmistute territooriumil toimuvad rikkumised, sh liiklusrikkumised, ei ole viimase aasta jooksul olnud kasvutrendis. Anette Mäletjärv soovis teada vaenu motiivil toimepandud kuritegude trendi. Vaatlesime 2025. aasta sündmuseid, mille liigiks oli vaenu õhutamine. Kokku oli 59 infoteadet, millest üks juhtum registreeriti KarS § 151 alusel väärteona. Kaupo Nõlvak soovis infot linnaosade kuritegude statistika osas ning, kas on täheldada n-ö linnaosade ülest kuritegude toimet. Linnaosade süütegude statistikat oleme jaganud linnaosa vanematega. Statistika erinevused on Pärnu mnt 139 / 15060 Tallinn / [email protected] / www.politsei.ee Registrikood 70008747 seotud mitmete asjaoludega – elanike arv, liikuvus, kaubandusvõrkude tihedus jne. Väärtegudest pannakse kõikide linnaosade (v.a Põhja-Tallinn) territooriumil kõige enam toime liiklusalaseid väärtegusid. Põhja-Tallinnas pannakse kõige rohkem toime pisivarguseid. Kuritegudest pannakse kõikides linnaosades toime kõige enam varavastaseid kuritegusid. Pirita linnaosas, võrreldes teiste linnaosadega, pannakse toime kõige vähem süütegusid. Martin Saar soovis teada, kas on mõni koostöö formaat, kus haridusvaldkond ja politsei saaksid paremini tegeleda ennetusega ning mis ootused on Põhja prefektuuril. Piirkonnapolitsei töö on korraldatud selliselt, et kooli teenindab konkreetne piirkonnapolitseinik. Oleme loonud hea pinnase koostööks ja enamasti see ka toimib. Paljud Tallinna koolid on liitunud erinevate programmidega – toetavad õpetajaid, õpilasi ja lapsevanemaid ning on lõiminud turvalisuse teemad ka õppeprogrammidesse. Üheks väljakutseks koolide jaoks on kindlasti laste omavahelised kiusamise juhtumid ja siin vajaks koolid enam nõustamist, millised on nende enda võimalused lapsi toetada, kuidas vanemaid kaasata ja kuidas teha nii, et juhtumid ei jääks pikkadeks aastateks lapsi ja õpetajaid painama. Ootame ka seda, et koolid kasutaks lapsevanematele turvalisuse sõnumite edastamiseks rohkem oma infokanaleid. Teemasid, mida edastada on läbi aasta mitmeid ja siin saame ka meie koolidele tuge pakkuda. Karmo Kuri soovis teada, kas Tallinnas on konkreetseid tänavalõike, kus piirkiirust tuleks vähendada. Piirkiiruse vähendamist kohaliku omavalitsuse teedel saab korraldada kohalik omavalitsus ise. Liikluskindlustus Fondi kodulehel on avalik info liiklusõnnetuste toimumiskohtadest, lisaks saab fondile teha täpsustava päringu, mille alusel on võimalik kohalikul omavalitsusel võtta vastu liikluskorralduslikke otsuseid, sh piirkiiruse vähendamine. Lea Nilson soovis teada, kuidas tegeleb politsei noorte kampade kogunemistega ning, miks ei ole võimalik Pirital suviseid piirkiiruseid alandada. Politsei teeb Tallinna Munitsipaalpolitsei Ametiga tihedat koostööd ning suvekuudel oleme suurendamas alaealistele suunatud tegevusi, sh erinevatesse kogunemiskohtadesse. Piirkiiruse vähendamist kohaliku omavalitsuse teedel saab korraldada kohalik omavalitsus ise. Kui inimeste öörahu on rikutud ükskõik millise tegevuse tõttu, siis palume võtta kindlasti ühendust hädaabinumbril 112. Maris Jesse soovis teada, kas Tallinnas peetakse kinni nõudest, et joobetunnustega isikutele alkoholi ei müüda ning kas linn saab selles osas enamat teha. Põhja prefektuuril on Tallinna ettevõtlusteenistuse innovatsiooni ja ettevõtluse osakonnaga kujunenud hea ja sisuline koostöö. Eelkõige tehakse koostööd alaealistele alkoholi kättesaadavuse piirangute täitmise kontrollimisel, seeläbi kujundades tasakaalukamat ja turvalisemat ettevõtluskeskkonda. Joobetunnustega isikutele alkoholi müügikeelu nõuete üle teostab kehtiva õigusraamistiku kohaselt riiklikku järelevalvet Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalvet Amet ning kohalik omavalitsus. Kuigi õiguslik alus järelevalve teostamiseks on olemas, ei ole seni välja kujunenud ühtseid praktikaid ega metoodilisi kokkuleppeid sellise järelevalve läbiviimiseks. 2 (3) Tallinn osales aastatel 2023–2025 kohaliku omavalitsuse turvalisuse programmis, mille üheks tegevussuunaks oli alkoholi kättesaadavuse vähendamine ning järelevalvepraktikate arendamine. Programmi raames töötati ettevõtjatele välja koolitusprogramm, mille eesmärk on suurendada teadlikkust vastutustundliku alkoholimüügi põhimõtetest ning toetada nende rakendamist ettevõtjate majandustegevuses. Mihhail Kõlvart soovis teada, kas saab prognoosida (10-15 aasta pärast), mis ootab ees kui noorte seas kuritegevus kasvab ja kui vaimse tervise olukord noortel on selline nagu ta on ning kuidas need tegurid mõjutavad turvatunnet. Oleme täna jälginud noorte kuritegevuse trende. Näeme küberkuritegude kasvu, seda põhjusel, et tehnoloogia kasutamise oskus noorte hulgas kasvab. Sotsiaalmeediast tulenevad negatiivsed mõjutused on juba täna noortele väga tuntavad ehk siis 10-15 aasta pärast on veelgi suurem. See võib kaasa tuua interneti kiusu kasvu, tähelepanu otsimist erinevate ohtlike väljakutsete läbi (see trend juba täna). Kui me ei leia lahendust, kuidas toetada noorte vaimset tervist, siis on oht, et kasvavad vägivaldse käitumise ilmingud ja noorte sõltuvuskäitumine, alkoholi ja narkootikumide tarbimine. Välismaailmast, sh sotsiaalmeedia kogukondadest, tuleva info osas (sh ka äärmuslike vaadete), mida levitatakse eelkõige internetikogukondades on eriti vaimse tervisega kimpus olevad noored vastuvõtlikud. Politsei jaoks tähendab see veebipolitsei ja radikaliseerumise grupi politseiametnike võimestamist. Oluline roll on ka piirkonnapolitseinikel, kelle peamine suhtlus ja infokanal on kohalik elanik. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Ats Kübarsepp prefekt Põhja prefektuur Kristel-Liis Kaunismaa, 6123116, [email protected] 3 (3)