Saatja: "Info - SOM" <
[email protected]>
Saaja: "Info - SOM" <
[email protected]>
Teema: FW: viljatusravi infosüsteem
Kuupäev: 2026-10-07 11:49
Saatja: Kristjan Pomm <
[email protected]
<mailto:
[email protected]> >
Saadetud: kolmapäev, 23. september 2026 20:16
Adressaat: Karmen Joller - SOM <
[email protected]
<mailto:
[email protected]> >
Teema: viljatusravi infosüsteem
Tähelepanu! Tegemist on välisvõrgust saabunud kirjaga.
Tundmatu saatja korral palume linke ja faile mitte avada.
Tere
Esmalt tänu, et oleme heas koostöös SoMiga jõudnud selleni, et
viljatusrarvi infosüsteemiga (VRIS) seotud seadusandlus on
Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmise ja teiste seaduste
muutmise seaduse eelnõu osana jõudnud Riigikogus menetlemisele.
See on väga oluline ja väärtuslik areng.
Küsimus on, kuidas saavutame selle, et TTOde, tervisoiutöötajate jaoks
halduskoormus ei kasvaks ning ei oleks vajalik topeltandmesisestus, esmalt
TTO andmebaasi ja seejärel VRISi. Sellega kasvaks nii töökoormus, kulub
enam aega administratiivsele tööle kui kannatab ka andmekvaliteet.
Eelnõu seletuskirjas on öeldud:
6.1.4. Majanduslik mõju
Sihtrühm: Tervisekassa lepingulised TTO-d (ca 1170) Eelnõuga ei kaasne
vahetult arenduskulusid TIS-i andmevahetuste muutmiseks. Pikaajaline mõju
TTO-dele on oluline. Eelnõu võimaldab algatada muudatusi, mis tulevikus
lõpetavad dubleeriva andmeesitamise kolme andmekogusse, vähendades nii
asutuste halduskoormust. Andmete esitamisega seotud muudatused toovad
ühekordselt kaasa arenduskulusid ja TTO-de tööprotsessi muudatusi, kuid
vähendavad andmevahetuse ülalhoiukulusid ning vabastavad
tervishoiuspetsialisti andmete esitamiseks kuluvat tööaega. TTO-dele
kaasneb arenduskulu 510 aasta perspektiivis ning enne muudatuste tegemist
teavitab Tervisekassa ka osapooli ette. Arendused tellib iga TTO ise
vastavas tarkvaras, mida ta konkreetse töölõigu jaoks kasutab. Kui
muudatus on võimalik teha keskselt ja vältida arendusi TTO tarkvaras,
eelistatakse seda võimalust. Tervisekassa planeerib liikuda muudatustega
andmete esitamisel järk-järgult dokumentide kaupa, kasutades testimise
tulemusi järgmiste sammude planeerimiseks. Tervisedokumentidel põhinevale
rahastusele ülemineku eelduseks on struktureeritud ja piisavalt
kvaliteetsed andmed TIS-is. Eelnõu ei näe ette konkreetsete tehniliste
lahenduste kohest rakendamist, vaid loob õigusliku aluse terviseandmete
kasutamise ja andmekorralduse muutmiseks. Sellest tulenevalt ei ole
võimalik seletuskirja koostamise hetkel usaldusväärselt hinnata TTO-de
arenduskulusid, kuna need sõltuvad edaspidi väljatöötatavatest
konkreetsetest lahendustest, nende mahust, rakendamise ajakavast ja
kasutatavast tarkvarast. Kuigi täpset kuluhinnangut ei ole võimalik
esitada, on hinnanguliselt tegemist pigem mõõdukate arendustega, mis on
võrreldavad tavapäraste regulaarsete andmestandardite muudatustega ja mida
on võimalik siduda TTO-de regulaarsete arendustsüklitega.
Küsimused on:
1. Kui palju arendus raviasutusele maksab? Mille alusel nimetatakse
kulu mõõdukaks, kui kuluhinnangut pole?
2. Kes selle kinni maksab? Kas raviasutus ise või suudame leida
selleks lisarahastuse?
3. Kuidas tagatakse ühekordne andmesisestus? Kas andmed liiguvad
infosüsteemide vahel automaatselt või jääb arstile lisatöö?
Oleme korduvalt ka VRIS loomisega seotud ITarendajatelt, TEHIKult
koosolekute raames seda küsinud aga selgeid vastuseid ei ole seni saanud
või on vastatud, et see ei ole päevakorras.
Arvestades, et VRIS on vajalik meile kõigile, siis loodan, et suudame
leida kaasaegse ja mõistliku IT-lahenduse, et loodav infosüsteem saaks
tõesti hästi toimida ja ei oleks märkimisväärne halduskoormuse kasv
arstkonnale, viljatusraviga seotud spetsialistidele.
Meeleldi saaks sel teemal kokku ja selgitaks murekohta täpsemalt. Soovime,
et oleks väga selge tegevusplaan eesmärgi saavutamiseks. Meil on võimalus
teha ainulaadne lahendus maailmas, mis võiks olla eeskujuks teistele,
kuidas viljatusravi infosüsteemi üles ehitada. Analoogsete registrite
loomine on täna aktuaalne kõigis Euroopa riikides.
Parimate tervitustega
Kristjan Pomm
Eesti Viljatusravi ja Embrüoloogia Seltsi juhatuse liige
Meestearst, Tartu Ülikooli Kliinikum/Ida-Tallinna Keskhaigla/NovaVita
kliinik