Sotsiaalkaitseministri määruste muutmine

MINISTRI MÄÄRUS 05.10.2026 nr 40 Sotsiaalkaitseministri määruste muutmine Määrus kehtestatakse perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 14 ja § 15 lõike 2 alusel. § 1. Sotsiaalkaitseministri 14. septembri 2015. a määruses nr 42 „Erihoolekandeasutuste reorganiseerimine“ tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 26 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt: „(2) Toetuse saaja kohustub: 1) tagama viie aasta jooksul alates toetuse saajale projekti lõppmakse tegemisest erihoolekande taristu eesmärgipärase kasutamise vastavalt taotluse rahuldamise otsusele, välja arvatud juhul, kui tegevuste muudatused on rakendusasutusega kooskõlastatud; 2) teavitama rakendusasutust taristu eesmärgipärase kasutamise lõpetamise või tegevuste muutmise kavatsusest ja põhjusest üldjuhul vähemalt kuus kuud enne taristu eesmärgipärase kasutamise lõpetamist või tegevuste muutmist, kui tegevus lõpetatakse või seda muudetakse pärast punktis 1 nimetatud perioodi lõppemist, kuid enne 2035. aasta 31. detsembrit.“; 2) paragrahvi 26 lõikes 3 asendatakse läbivalt tekstiosa „lõikes 2“ tekstiosaga „lõike 2 punktis 1“; 3) paragrahvi 28 pealkirjast jäetakse välja sõnad „ja Sotsiaalkindlustusameti“; 4) paragrahvi 28 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks. § 2. Sotsiaalkaitseministri 6. novembri 2017. a määruses nr 42 „Meetme tegevuse „Erihoolekandeasutuste reorganiseerimine“ toetuse andmise tingimused avatud taotlemisel“ tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 20 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt: „(2) Toetuse saaja kohustub: 1) tagama viie aasta jooksul alates toetuse saajale projekti lõppmakse tegemisest erihoolekande taristu eesmärgipärase kasutamise vastavalt taotluse rahuldamise otsusele, välja arvatud juhul, kui tegevuste muudatused on rakendusasutusega kooskõlastatud; 2) teavitama rakendusasutust taristu eesmärgipärase kasutamise lõpetamise või tegevuste muutmise kavatsusest ja põhjusest üldjuhul vähemalt kuus kuud enne taristu eesmärgipärase kasutamise lõpetamist või tegevuste muutmist, kui tegevus lõpetatakse või seda muudetakse pärast punktis 1 nimetatud perioodi lõppemist, kuid enne 2035. aasta 31. detsembrit.“; 2) paragrahvi 20 lõikes 3 asendatakse läbivalt tekstiosa „lõikes 2“ tekstiosaga „lõike 2 punktis 1“; 3) paragrahvi 22 pealkirjast jäetakse välja sõnad „ja Sotsiaalkindlustusameti“; 4) paragrahvi 22 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks. (allkirjastatud digitaalselt) Karmen Joller sotsiaalminister (allkirjastatud digitaalselt) Maarjo Mändmaa kantsler 2  Sotsiaalministri määruse „Sotsiaalkaitseministri määruste muutmine” seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Määruse eesmärk on vähendada toetuse saajate halduskoormust ja riigiasutuste töökoormust. Muudatustega jäetakse sotsiaalkaitseministri määrustest välja täiendav kestvusnõue pärast Euroopa Liidu õigusest tuleneva viieaastase kohustusliku perioodi lõppemist ja sellega kaasnev järelevalvekohustus. Muudatustel puudub mõju meetme eesmärkidele ja toetatavate tegevuste sisule ning toetuse saajate õigustele ja kohustustele Euroopa Liidu õigusest tuleneva kestvusnõude ulatuses. Määruse kohaselt väheneb toetuse saajate halduskoormus. Täpsem halduskoormuse muutuse kirjeldus on esitatud seletuskirja punktis 4.1. 1.2. Määruse ettevalmistaja Määruse ja seletuskirja on koostanud Sotsiaalministeeriumi välisvahendite osakonna juhataja Marilin Sternhof (tel 5916 3465, [email protected]) ja hoolekande osakonna hoolekandeteenuste poliitika juht Sirlis Sõmer-Kull (tel 5381 3453, [email protected]). Määruse juriidilise ekspertiisi on teinud Sotsiaalministeeriumi õigusosakonna õigusloome- ja isikuandmete kaitse nõunik Lily Mals (tel 5915 1801, [email protected]). Määruse on keeletoimetanud Rahandusministeeriumi ühisosakonna dokumendihaldustalituse keeletoimetaja Virge Tammaru (tel 5919 9274; [email protected]). 1.3. Märkused Määrus on seotud „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014–2020” prioriteetse suuna 2 „Sotsiaalse kaasatuse suurendamine” Euroopa Regionaalarengu Fondi meetme 2.5 „Hoolekande taristu arendamine, keskkonna kohandamine puuetega inimeste vajadustele vastavaks” tegevuse 2.5.1 „Erihoolekandeasutuste reorganiseerimine” avatud taotlusvooru toetuse andmise tingimustega. Määrusega muudetakse sotsiaalkaitseministri 14. septembri 2015. a määrust nr 42 „Erihoolekandeasutuste reorganiseerimine” ja sotsiaalkaitseministri 6. novembri 2017. a määrust nr 42 „Meetme tegevuse „Erihoolekandeasutuste reorganiseerimine” toetuse andmise tingimused avatud taotlemisel” (edaspidi koos määrused). Määruste alusel on taotlusvoorud lõppenud ja kõik toetust saanud projektid on ellu viidud, sealhulgas lõppes abikõlblikkuse periood 31. detsembril 2023. Lisaks on määrus seotud valitsuskabineti 21. augusti 2025. a nõupidamise päevakorrapunkti nr 2 „Määruste revisjoni kokkuvõttest” tehtud otsusega, mille eesmärk on vähendada halduskoormust. Määrus ei ole seotud isikuandmete töötlemisega isikuandmete kaitse üldmääruse tähenduses. 2. Määruse sisu ja võrdlev analüüs Määrus koosneb kahest paragrahvist, millega tehakse määruste samasisulised muudatused. Määruse §-de 1 ja 2 punktiga 1 muudetakse vastavalt määruste § 26 ja § 20 lõiget 2, mis reguleerib toetuse saaja kohustust tagada erihoolekande taristu eesmärgipärane kasutamine pärast projekti lõppemist. Kehtivas redaktsioonis on eesmärgipärase kasutamise kohustuse kestus 20 aastat projekti abikõlblikkuse tähtaja lõppemisest. Muudatusega vähendatakse kestvusperioodi ning sätestatakse vastavalt määruste § 26 ja § 20 lõike 2 punktis 1 selgesõnaliselt, et taristu peab olema kasutusel vastavalt taotluse rahuldamise otsusele viie aasta jooksul pärast projekti lõppmakse tegemist, välja arvatud juhul, kui muudatused on eelnevalt rakendusasutusega kooskõlastatud. Muudatus suurendab õigusselgust ning viib sõnastuse kooskõlla Euroopa Liidu struktuurivahendite kestvusnõuetega. Lisaks kestvusnõudele nähakse vastavalt määruste § 26 ja § 20 lõike 2 punktis 2 ette, et perioodil, mis järgneb punktis 1 sätestatule (s.o viie aasta möödumisel projekti lõppmakse tegemisest, kuid enne 2035. aasta 31. detsembrit), on toetuse saaja kohustatud tegevuste muutmisest rakendusasutust üldjuhul kuus kuud ette teavitama. Sõna „üldjuhul“ kasutamine on vajalik, kuna kõik tegevuste muutmise vajadused ei pruugi olla toetuse saajale kuus kuud ette teada või selliselt ette planeeritavad. See võib puudutada näiteks olukordi, kus muudatus tuleneb toetuse saajast sõltumatutest asjaoludest, kiiresti muutunud teenusevajadusest, teenuse toimepidevuse tagamise vajadusest või pooleliolevatest ümberkorraldustest, mille täpne ajakava selgub hiljem. Sellisel juhul tuleb toetuse saajal rakendusasutust teavitada esimesel võimalusel pärast muudatuse vajaduse selgumist. Sõnastus ei muuda teavitamiskohustust vabatahtlikuks ega anna rakendusasutusele kooskõlastuspädevust. Tegevuste muutmisena on käsitatav nii taristu eesmärgipärase kasutamise lõpetamine kui ka teenuse osutamisega seotud tegevuste muutmine (nt osutatava teenuse muutumine). Teavitusperiood kuni aastani 2035 ühtib erihoolekandevaldkonna reformi rakendamise perioodiga. Vabariigi Valitsuse tegevusprogramm näeb ette keeruka psüühikahäirega inimestele teenusmudeli kontseptsiooni (erihoolekande reform) väljatöötamist 2027. aasta I kvartaliks. Reformi rakendamise periood pärast seda kestab hinnanguliselt kuni aastani 2035. Teavitamiskohustuse täitmiseks esitab toetuse saaja rakendusasutusele (Sotsiaalministeeriumi välisvahendite osakonnale) kirjaliku teavituse e-posti aadressil [email protected], märkides kirja teemareale märksõna „ERF meede 2.5.1”. Teavitus peab sisaldama kavandatava muudatuse kirjeldust ja põhjendust, mis võimaldab hinnata muudatuse mõju. Rakendusasutus edastab saadud teabe erihoolekandeteenuste arendamise seisukohast edasiste tegevuste kavandamiseks Sotsiaalministeeriumi hoolekande osakonnale. Teavitamiskohustuse eesmärk on tagada ülevaade Euroopa Liidu vahendite toel loodud taristu kasutamisest pärast Euroopa Liidu õigusaktidest tuleneva kestvusnõude lõppemist. Esitatud teabe alusel on võimalik hinnata, kas teenuse osutamisega seotud muudatused võivad mõjutada erihoolekandeteenuste kättesaadavust või kvaliteeti. Teabe alusel on Sotsiaalministeeriumi hoolekande osakonnal võimalik kooskõlas riikliku hoolekandepoliitika eesmärkidega pidada toetuse saajaga vajaduse korral täiendavaid arutelusid muudatuse mõju üle erihoolekandeteenuste kättesaadavusele ja kvaliteedile ning võimaluse üle jätkata teenuse osutamist samas asukohas. Seega ei ole teavitamiskohustus kooskõlastuskohustus, vaid tegemist on infopõhise teavitamisega, mille eesmärk on poliitikakujundamiseks ja teenuse paremaks planeerimiseks vajaliku info saamine. Määruse §-de 1 ja 2 punktiga 2 täpsustatakse viidet toetuse saaja kohustusele, mille täitmine on võõrandamise nõusoleku andmise eelduseks. Kuna vastavalt määruste § 26 ja § 20 lõige 2 jagatakse edaspidi kaheks eraldi punktiks, ei ole üldine viide „lõikes 2“ enam piisavalt täpne. Viide tuleb siduda üksnes lõike 2 punktiga 1, mis käsitleb viieaastast taristu eesmärgipärase kasutamise kohustust. See väldib ebaselgust ja tagab, et lõikes 3 sätestatud tagasinõude või muu tagajärje kohaldamine seostub ainult kestvusnõude rikkumisega, mitte uue teavitamiskohustusega. Võõrandamise nõusoleku andmisel tuleb kestvusnõude tähtaja jooksul lisaks vastavalt määruste § 26 ja § 20 lõike 2 punktis 1 sätestatud tingimustele arvestada ka Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artiklis 71 sätestatud nõuete täitmist. Määruse teksti ei lisata ELi määruse artiklile 71 eraldi viidet ega kirjutata selle sisu 2 riigisisesesse õigusakti ümber, kuna ELi määrus on Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 288 kohaselt tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav. Seletuskirja täpsustus on vajalik, et toetuse saajatele oleks üheselt arusaadav, et võõrandamise nõusoleku andmisel ei piisa üksnes riigisiseses määruses nimetatud eesmärgipärase kasutamise tingimuse täitmisest, vaid täidetud peavad olema ka ELi õiguses sätestatud kestvusnõude tingimused. Määruse §-de 1 ja 2 punktidega 3 ja 4 jäetakse vastavalt määruste § 28 ja § 22 pealkirjast välja viide Sotsiaalkindlustusametile (edaspidi SKA) ning tunnistatakse kehtetuks vastavalt määruste § 28 ja § 22 lõige 3. Kehtiva regulatsiooni kohaselt on SKA-le pandud kohustus kontrollida toetuse abil loodud taristu kasutamist pärast Euroopa Liidu õigusest tuleneva kohustusliku kestvusnõude lõppu. Selline kohustus ei tulene seadusest ega Euroopa Liidu õigusest ning seda ei ole olnud võimalik ka praktikas rakendada. Muudatus kõrvaldab põhjendamatu töökoormuse ja ühtlustab regulatsiooni. 3. Määruse vastavus Euroopa Liidu õigusele Määrus on vastavuses Euroopa Liidu õigusega. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artiklist 71 tulenev viieaastane investeeringu kestvuse nõue jääb määruse muudatustest sõltumata kehtima. Määrusega ei muudeta toetuse saaja kohustust tagada ERFist rahastatud taristu eesmärgipärane kasutamine viie aasta jooksul alates lõppmakse tegemisest ega Euroopa Liidu õigusest tulenevaid tagajärgi selle nõude rikkumise korral. Muudatus puudutab üksnes senist riigisisest täiendavat kestvus- ja kontrolliperioodi, mis ületab Euroopa Liidu õigusest tulenevat kohustuslikku kestvusperioodi. Määruse koostamisel on arvestatud järgmiste Euroopa Liidu õigusaktidega: 1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1303/2013, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi, Euroopa Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondi ning Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta, nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi ja Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1083/2006; 2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1304/2013, mis käsitleb Euroopa Regionaalarengu Fondi ja majanduskasvu ja tööhõivesse investeerimise eesmärgiga seonduvaid erisätteid ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1080/2006. 4. Määruse mõjud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artiklis 71 sätestatud kestvusnõude kohaselt tuleb ERFist rahastatud taristuinvesteeringu puhul tagada projekti tulemuste säilimine ja eesmärgipärane kasutamine viie aasta jooksul alates projekti lõppmakse tegemisest. Euroopa Liidu õigus näeb nimetatud perioodi jooksul ette ka võimaluse rakendada rikkumise korral finantskorrektsioone. Kuigi määrus (EL) nr 1303/2013 ei välista liikmesriigi võimalust kehtestada riigisisese õigusega täiendavaid eesmärgipärase kasutamise nõudeid, peavad sellised kohustused vastama õigusselguse, õiguspärasuse ja proportsionaalsuse põhimõtetele. Kehtivates määrustes sätestatud SKA kontrollikohustus ulatub Euroopa Liidu õigusest tulenevast viieaastasest kestvusperioodist märkimisväärselt kaugemale, kuid puudub regulatsioon, mis määratleks sellise järelevalve õigusliku aluse, rikkumise õiguslikud tagajärjed või nende rakendamise korra. Seetõttu ei ole põhjendatud säilitada täiendavat kontrollikohustust pärast Euroopa Liidu õigusest tuleneva kestvusnõude lõppemist. Muudatus ei mõjuta erihoolekandeteenuste kättesaadavust ega kvaliteeti. Euroopa Liidu õigusest tulenev viieaastane kestvusnõue säilib muutumatul kujul ning toetuse abil rajatud taristut tuleb jätkuvalt kasutada eesmärgipäraselt. Muudatus annab toetuse saajatele võimaluse pärast kohustusliku kestvusnõude lõppemist toetuse kaasabil loodud taristut 3 paindlikumalt kasutada juhul, kui on vajalik erihoolekandeteenuseid ümber korraldada (teavitades sellest eelnevalt rakendusasutust). Seega seisneb muudatuse mõju eelkõige regulatsiooni lihtsustamises ja õigusselguse suurendamises. Teenusesaajate õigused ega toetatud projektide eesmärgid ei muutu. 4.1. Mõju halduskoormusele Määrustes tehtavad muudatused aitavad korrastada õigusruumi, vähendada kehtivate, kuid sisutühjade normide hulka ning tagada, et kehtivad ainult ajakohased ja rakendatavad õigusaktid. Määruse mõju on normitehniline ja süsteemne – see toetab õigusselgust ja järjepidevust ning aitab vältida õigusruumi killustumist. Muudatuse tulemusel väheneb toetuse saajate halduskoormus ning SKA ja rakendusasutuse töökoormus. Pärast Euroopa Liidu õigusest tuleneva viieaastase kestvusnõude lõppemist ei pea toetuse saaja enam taotlema rakendusasutuselt kooskõlastust taristu kasutamise või teenuse osutamisega seotud muudatusteks. See asendatakse teavitamiskohustusega, mis ei eelda rakendusasutuse eelnevat nõusolekut ega eraldi otsustusmenetlust. Teavituse eesmärk on anda Sotsiaalministeeriumile ülevaade toetuse abil loodud taristu kasutamise muutustest erihoolekandevaldkonna edasise planeerimise jaoks. Samuti väheneb SKA ja rakendusasutuse töökoormus, kuna määrustest jäetakse välja SKA täiendav kontrollikohustus, mis ulatus Euroopa Liidu õigusest tulenevast viieaastasest kestvusnõudest kaugemale. Rakendusasutusel ei ole pärast viieaastase kestvusnõude lõppemist enam vaja hinnata muudatuste lubatavust kooskõlastusmenetluses, vaid üksnes vastu võtta toetuse saaja teavitus ja edastada see vajaduse korral Sotsiaalministeeriumi hoolekande osakonnale edasiste tegevuste kavandamiseks. Muudatus on kooskõlas valitsuskabineti 21. augusti 2025. a otsusega vähendada kehtivas õiguses põhjendamatut halduskoormust. 5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Määruse jõustumisel ei kaasne riigieelarvele lisakulu ega -tulu. Muudatusega tunnistatakse kehtetuks regulatsioonid, mis ei ole praktikas rakendatavad, ning jäetakse välja Euroopa Liidu õigusest tulenevat kohustuslikku kestvusperioodi ületavad täiendavad kontrolli- ja kooskõlastamiskohustused. Selle tulemusel väheneb toetuse saajate halduskoormus ning Sotsiaalkindlustusameti ja rakendusasutuse töökoormus. Määruse rakendamine ei eelda täiendavaid rahalisi vahendeid ega uusi töökorralduslikke lahendusi; teavituste menetlemine toimub olemasoleva töökorralduse raames. 6. Määruse jõustumine Muudatus jõustub üldises korras. 7. Määruse kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esitati eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu kooskõlastamiseks Justiits- ja Digiministeeriumile, Rahandusministeeriumile ning e-posti teel arvamuse avaldamiseks Sotsiaalkindlustusametile, Riigi Tugiteenuste Keskusele ja toetuse saajatele. Rahandusministeerium kooskõlastas eelnõu vaikimisi. Riigi Tugiteenuste Keskus kooskõlastas eelnõu märkustega, kuid ametlikku vastuskirja ei edastanud. SA-l Tartu Vaimse Tervise Hooldekeskus, Tallinna Linnavaraametil, Eesti Agrenska Fondil ja Jõhvi Vallavalitsusel kommentaare ei olnud. Tartu Linnavalitsuse sotsiaal- ja tervishoiuosakond, Sotsiaalkindlustusamet, AS Hoolekandeteenused ning Justiits- ja Digiministeerium esitasid oma ettepanekud, mis puudutasid peamiselt teavitamiskohustuse ulatust ja tähtaega, taristu 4 eesmärgipärase kasutamise ja kestvusnõude käsitlust, rakendusasutuse kooskõlastuse tähendust, pooleliolevate ümberkorralduste arvestamist ning seletuskirja täpsustamist. Arvestati Sotsiaalkindlustusameti ettepanekuga pikendada teavitamistähtaega kolmelt kuult kuuele kuule ning Justiits- ja Digiministeeriumi märkusega täpsustada halduskoormuse vähenemise praktilist mõju. Osaliselt arvestati Riigi Tugiteenuste Keskuse ja AS Hoolekandeteenuste märkusi seletuskirja täiendamise ja selgituste lisamisega. Ei arvestatud ettepanekuid jätta tegevuste muutmisest teavitamise kohustus välja, sätestada samaaegne teavitamine ka Sotsiaalkindlustusametile, siduda taristu kasutamine viieaastase kestvusnõude ajal jäigalt üksnes taotluse rahuldamise otsusega ega lisada eraldi üleminekusätteid. Nimetatud ettepanekud ei olnud eelnõu eesmärki ja kehtivat õigusraamistikku arvestades vajalikud ega proportsionaalsed. Kooskõlastamisel esitatud märkused ja nende arvestamise põhjendused on esitatud seletuskirja lisas. 5  sotsiaalministri määruse „Sotsiaalkaitseministri määruste muutmine” seletuskiri Lisa Kooskõlastustabel Asutus Kommentaar, ettepanekud Arvestatud, mittearvestatud, selgitus Tartu Linnavalitsuse Teeme ettepaneku sõnastada sotsiaalkaitseministri 14. septembri Mittearvestatud. Teavitamiskohustus peab sotsiaal- ja 2015. a määrust nr 42 „Erihoolekandeasutuste reorganiseerimine“ hõlmama ka tegevuste muutmist, sest tervishoiuosakond järgmiselt: toetatud projekti eesmärgipärane kasutamine lähtub taotluse rahuldamise otsusest, 4) paragrahv 26 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt: sealhulgas kavandatud teenuse liigist, „(2) Toetuse saaja kohustub: mahust ja asukohast. Nende muutmine võib mõjutada toetuse abil loodud taristu 2) teavitama rakendusasutust taristu eesmärgipärase kasutamise eesmärgipärast kasutamist ka juhul, kui lõpetamise või tegevuste muutmise kavatsusest ja põhjusest taristus jätkatakse erihoolekandeteenuse vähemalt kolm kuud enne taristu eesmärgipärase kasutamise osutamist. Teavitamine võimaldab lõpetamist või tegevuste muutmist, kui tegevus lõpetatakse või seda rakendusasutusel hinnata muudatuse seost muudetakse pärast punktis 1 nimetatud perioodi lõppemist, kuid toetatud projekti eesmärkidega ega tähenda, enne 2035. aasta 31. detsembrit.“; et põhjendatud muudatused oleksid Muudatus võimaldaks erihoolekande reformivalguses toetuse välistatud. saajatele pärast kohustusliku kestvusnõude lõppemist tegeleda veel Teavitamiskohustus ei too kaasa olulist vähem asjaajamisega, kui jätkatakse erihoolekandeteenuste lisakoormust, kuna teenuse liigi või mahu osutamisega. Võiks kehtida põhimõte, et kui jätkatakse muutmisest tuleb teenuseosutajal üldjuhul erihoolekandeteenuste osutamist, mitte ei lõpetata nende osutamist, teavitada ka Sotsiaalkindlustusametit. siis puudub vajadus eelnevalt sellest sotsiaalkaitseministrit Eelnõus säilitatakse seetõttu kohustus teavitada. Selline muudatus aitaks korrastada õigusruumi, teavitada nii taristu eesmärgipärase vähendada halduskoormust tulevase erihoolekandereformi vaates, kasutamise lõpetamise kui ka tegevuste mil võivad tänased erihoolekandeteenuste liigid sootuks kaduda. muutmise kavatsusest. Toetuse saajatele, kes jätkavad erihoolekandeteenuse  osutamisega, on tüsilik edaspidi pidevalt kõiki muudatusi reformi ajal kooskõlastada ja selleks korrektseid andmeid koondada. Sellise ettepaneku realiseerumisel lihtsustuks asjaajamine ja halduskoormus toetuse saajate vaates märkimisväärselt. Ja sealjuures toetatud projektide eesmärgid ei muutuks, st jätkatakse erihoolekandeteenuste osutamist, loodud taristu kasutamine on jätkuvalt eesmärgipärane. Tartu Linnavalitsuse Teeme ettepaneku sõnastada § 2. Sotsiaalkaitseministri 6. Mittearvestatud. Teavitamiskohustus peab sotsiaal- ja novembri 2017. a määruses nr 42 „Meetme tegevuse hõlmama ka tegevuste muutmist, sest tervishoiuosakond „Erihoolekandeasutuste reorganiseerimine“ toetuse andmise toetatud projekti eesmärgipärane kasutamine tingimused avatud taotlemisel“ alljärgnevalt: lähtub taotluse rahuldamise otsusest, sealhulgas kavandatud teenuse liigist, 1) paragrahvi 20 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt: mahust ja asukohast. Nende muutmine võib „(2) Toetuse saaja kohustub: mõjutada toetuse abil loodud taristu eesmärgipärast kasutamist ka juhul, kui 2) teavitama rakendusasutust taristu eesmärgipärase kasutamise taristus jätkatakse erihoolekandeteenuse lõpetamise või tegevuste muutmise kavatsusest ja põhjusest osutamist. Teavitamine võimaldab vähemalt kolm kuud enne taristu eesmärgipärase kasutamise rakendusasutusel hinnata muudatuse seost lõpetamist või tegevuste muutmist, kui tegevus lõpetatakse või seda toetatud projekti eesmärkidega ega tähenda, muudetakse pärast punktis 1 nimetatud perioodi lõppemist, kuid et põhjendatud muudatused oleksid enne 2035. aasta 31. detsembrit.“; välistatud. Muudatus võimaldaks erihoolekande reformivalguses toetuse Teavitamiskohustus ei too kaasa olulist saajatele pärast kohustusliku kestvusnõude lõppemist tegeleda veel lisakoormust, kuna teenuse liigi või mahu vähem asjaajamisega, kui jätkatakse erihoolekandeteenuste muutmisest tuleb teenuseosutajal üldjuhul osutamisega. Võiks kehtida põhimõte, et kui jätkatakse teavitada ka Sotsiaalkindlustusametit. erihoolekandeteenuste osutamist, mitte ei lõpetata nende osutamist, Eelnõus säilitatakse seetõttu kohustus siis puudub vajadus eelnevalt sellest sotsiaalkaitseministrit teavitada nii taristu eesmärgipärase teavitada. Selline muudatus aitaks korrastada õigusruumi, vähendada halduskoormust tulevase erihoolekandereformi vaates,  mil võivad tänased erihoolekandeteenuste liigid sootuks kaduda. kasutamise lõpetamise kui ka tegevuste Toetuse saajatele, kes jätkavad erihoolekandeteenuse muutmise kavatsusest. osutamisega, on tüsilik edaspidi pidevalt kõiki muudatusi reformi ajal kooskõlastada ja selleks korrektseid andmeid koondada. Sellise ettepaneku realiseerumisel lihtsustuks asjaajamine ja halduskoormus toetuse saajate vaates märkimisväärselt. Ja sealjuures toetatud projektide eesmärgid ei muutuks, st jätkatakse erihoolekandeteenuste osutamist, loodud taristu kasutamine on jätkuvalt eesmärgipärane. Peame olulisemaks tegeleda eelkõige põhjustega, miks kavandatakse erihoolekandeteenuse osutamise lõpetamist ja olemasoleva taristu kasutusest väljaviimist, ning hinnata nende otsuste mõju teenuse saajatele. Sotsiaalkindlustusamet SKA toetab eelnõud, kuid teeme ettepaneku kaaluda eelnõu § 1 Arvestatud, eelnõu § 1 punktis 1 ja § 2 punktis 1 ja § 2 punktis 1 sätestatud teavitamistähtaegade punktis 1 kolm kuud muudetud kuueks muutmist. Eelnõu kohaselt tuleb rakendusasutust teavitada taristu kuuks. eesmärgipärase kasutamise lõpetamise või tegevuste muutmise kavatsusest vähemalt kolm kuud ette. Teeme ettepaneku ühtlustada need tähtajad sotsiaalhoolekande seadusest tulenevate erihoolekandeteenuste lõpetamise etteteatamistähtaegadega ning sätestada teavitamise kohustus vähemalt kuus kuud enne taristu eesmärgipärase kasutamise lõpetamist või tegevuste muutmist. Selle eesmärk oleks tagada piisav aeg teenuse ümberkorraldamiseks ja teenusel viibivatele inimestele sobivate alternatiivsete teenuskohtade leidmiseks. Eelkõige on ööpäevaringsete erihoolekandeteenuste puhul vajalik pikem ettevalmistusaeg, et tagada teenuse järjepidevus ning vältida olukorda, kus muudatustest teadasaamine toimub liiga hilja. Sotsiaalkindlustusamet Ühtlasi teeme ettepaneku sätestada, et teenuseosutaja teavitab Mittearvestatud. oma kavatsusest samaaegselt nii rakendusasutust  (Sotsiaalministeeriumi) kui ka SKA-d. Samaaegne teavitamine Kavandatav teavitamiskohustus on seotud tagab, et kõik asjaomased osapooled on ühes infoväljas ning toetuse kasutamise tingimuste täitmise ja saavad vajaduse korral aegsasti kavandada edasisi tegevusi, toetuse abil loodud taristu kestlikkuse sealhulgas hinnata mõju teenuse kättesaadavusele ning korraldada hindamisega. Ettepanek laiendada ümber teenuse osutamine. teavitamiskohustust ei ole vajalik ega proportsionaalne. Konkreetsed määrused ei reguleeri erihoolekandeteenuse üldist korraldamist ega teenuseosutajate suhteid Sotsiaalkindlustusametiga. Lisaks suurendaks sama teabe esitamise kohustus kahele asutusele teenuseosutajate halduskoormust, mis ei ole kooskõlas eelnõu eesmärgiga vähendada ebavajalikku halduskoormust. Sotsiaalministeeriumil on vajaduse korral võimalik kaasata Sotsiaalkindlustusamet juhtumipõhiselt ning vahetada asjakohast teavet asutustevahelise koostöö korras. Samuti on teenusekorralduslikud muudatused ja teenusekohtade muutmisega seotud teavitamiskohustused reguleeritud teiste õiguslike ja lepinguliste suhete kaudu. Riigi Tugiteenuste Palun muuta eelnõu §-de 1 ja 2 punkti 1 ja sõnastada see Mittearvestatud. Rakendusasutuse hinnangul Keskus järgnevalt: “tagama viie aasta jooksul alates toetuse saajale projekti ei ole põhjendatud siduda toetuse abil lõppmakse tegemisest erihoolekande taristu eesmärgipärase loodud taristu kasutamist viieaastase kasutamise vastavalt taotluse rahuldamise otsusele“. kestvusnõude perioodil jäigalt üksnes taotluse rahuldamise otsuses kirjeldatud konkreetse erihoolekandeteenusega. Erihoolekandeteenuste vajadus ja sisu  võivad piirkonniti aja jooksul muutuda ning toetuse abil loodud taristu kasutamisel peab olema võimalik mõistlik paindlikkus, et tagada taristu jätkuv kasutamine erihoolekandeteenuste osutamiseks vastavalt tegelikule vajadusele. Määruste eesmärk on tagada erihoolekande taristu eesmärgipärane kasutamine ja erihoolekandeteenuste kättesaadavus, mitte välistada põhjendatud muudatusi teenuste osutamises. Näiteks võib olla vajalik muuta ühes asukohas osutatavat teenust vastavalt sihtrühma vajaduste muutumisele, säilitades samal ajal taristu kasutamise erihoolekandeteenuste osutamiseks. Seejuures ei mõjuta eelnõu Euroopa Liidu õigusest tuleneva kestvusnõude kohaldamist. Kestvusnõude perioodil tehtavate muudatuste lubatavust hinnatakse jätkuvalt Euroopa Liidu õiguse alusel, sealhulgas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artiklist 71 lähtudes. Rakendusasutus leiab, et eelnõu sõnastus võimaldab tagada nii kestvusnõude eesmärgi kui ka vajaliku paindlikkuse teenuste korraldamisel. Riigi Tugiteenuste Määruste § 20 lõikes 3 ja 26 lõikes 3 on viidatud, et nõusolek Nõustume märkusega selles osas, et taristu Keskus võõrandamiseks antakse juhul, kui on tagatud lõikes 2 sätestatud võõrandamisel tuleb kestvusnõude tähtaja  tingimuste täitmine. Eelnõu seletuskirjas on küll viited Euroopa jooksul tagada ka Euroopa Parlamendi ja Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artiklile 71, kuid nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artiklis määruses sellele viide puudub. Tegelikkuses peavad taristu 71 sätestatud nõuete täitmine. võõrandamiseks olema täidetud ka viidatud artiklis sätestatud Määruse tekstis ELi määruse artiklile vahetu nõuded, mitte ainult lõikes 2 sätestatud nõuded. Senine praktika on viite lisamine või normi ülekirjutamine ei ole näidanud, et toetuse saajate hinnangul piisab võõrandamise aga õigustehniliselt vajalik ega soovitatav. nõusoleku saamiseks taristu eesmärgipärasest kasutamisest, kuid Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 288 tegelikkuses sellest ei piisa. kohaselt on ELi määrus kohustuslik tervikuna ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides. Euroopa Kohtu praktika kohaselt on ELi määruse sätete siseriiklikku õigusakti ümberkirjutamine üldjuhul lubamatu, kuna see võib moonutada normi vahetut kohaldatavust ja õiguslikku loodust. Et tagada toetuse saajate selge teadlikkus ning vältida praktikas väärarusaamu, on eelnõu seletuskirja selgitatud, et võõrandamise nõusoleku andmisel kontrollitakse lisaks siseriikliku määruse tingimustele ka määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 71 nõuete täitmist. Riigi Tugiteenuste Juhime tähelepanu sellele, et kestusnõude kohustus tuleneb Selgitame, et eelnõu eesmärk ei ole anda Keskus Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 toetuse saajatele võimalust teha Euroopa (edaspidi ÜSM) artiklist 71 ning on otsekohalduv nõue. Viimase Liidu õigusest tuleneva viieaastase kohaselt loetakse kestusnõude rikkumiseks m.h olukorrad, kus kestvusnõude perioodil muudatusi, mis algselt lubatuga võrreldes on oluliselt muutunud, kas projekti oleksid vastuolus Euroopa Parlamendi ja olemus, eesmärgid või projekti rakendamistingimused. nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artikliga 71. Nõustume, et Rakendusasutuse  Sellest tulenevalt ei ole põhjendatud sätestada eelnõus võimalust, kooskõlastus ei saa välistada kestvusnõude mille kohaselt võiks kestusnõude perioodil rakendusasutuse rikkumise tekkimist ega asendada kooskõlastusel muuta projekti eesmärgipärast kasutust. Selline rakendusüksuse kohustust hinnata sõnastus võib tekitada toetuse saajates eksliku arusaama, et muudatuste vastavust Euroopa Liidu rakendusasutuse kooskõlastus võiks välistada võimaliku õigusele. Kestvusnõude perioodil tehtavate kestusnõude rikkumise. Projekti muudatuste lubatavust tuleb muudatuste lubatavust hinnatakse jätkuvalt rakendusüksusel hinnata ÜSM artiklist 71 lähtuvalt. Euroopa Liidu õigusest, sealhulgas ÜSM artiklist 71, lähtudes. Justiits- ja Kuna eelnõul märgitakse olevat halduskoormust vähendav mõju, Arvestatud, seletuskirja vastavalt muudetud. Digiministeerium tuleb eelnõu seletuskirja 5. osas toodud lause, et "tegemist on normitehnilise korrastamisega, mille eesmärk on tunnistada kehtetuks regulatsioonid, mis ei ole rakendatavad ega oma praktilist mõju" üle vaadata, kuna halduskoormuse vähendamisel tuleb välja tuua ka selle praktiline mõju. AS 1. Eesmärgipärase kasutamise mõiste ajutiste asenduskohtade Eesmärgipärase kasutamise hindamisel Hoolekandeteenused puhul lähtutakse eelkõige taotluse rahuldamise otsuses kindlaks määratud projekti Küsimus: Kas erihoolekande taristu eesmärgipäraseks eesmärgist, toetatud tegevustest ja taristu kasutamiseks loetakse olukord, kus toetuse abil soetatud või kasutusotstarbest. Toetuse saaja kohustus kohandatud korterit kasutatakse vajaduspõhiselt ajutiste on algusest peale olnud taristu asenduskohtadena klientidele, kes vajavad teatud perioodil eesmärgipärane kasutamine vastavalt eraldatust, kuid muul ajal võib korter olla ajutiselt tühi või kasutuses taotluse rahuldamise otsusele, st eelnõuga teenuse osutamist toetavaks tegevuseks, näiteks töötajate see ei muutu. Kui kavandatav kasutus koolitamiseks? tähendab otsuses sätestatust Põhjendus: Eelnõu seob eesmärgipärase kasutamise taotluse kõrvalekaldumist või tegevuste muutmist, rahuldamise otsusega, kuid ei ava, kui pidev peab olema klientide tuleb see rakendusasutusega eelnevalt majutamine ega millised kõrval- või ajutised kasutusviisid on kooskõlastada. lubatud. Erihoolekandeteenuse tegelik vajadus võib olla muutuv ning ajutine vaba periood ei tähenda tingimata, et taristu oleks Eesmärgipärase kasutamise nõue ei teenuse eesmärgist kõrvale kaldunud. tähenda iseenesest, et toetuse abil rajatud või kohandatud korter peab olema Ettepanek: Palume lisada seletuskirja näitlik, kuid mitte ammendav klientidega katkematult täidetud. Ajutine selgitus, et eesmärgipärast kasutamist hinnatakse taristu tühjana seismine, mis tuleneb põhifunktsiooni, valmisoleku ja tegeliku seose järgi erihoolekandeteenuse vajaduspõhisest erihoolekandeteenuse osutamisega. Ajutine tühjana seismine või korraldusest, ei kujuta endast automaatselt teenuse osutamist toetav kõrvalkasutus ei peaks automaatselt eesmärgipärase kasutamise nõude tähendama nõude rikkumist, kui korter säilib teenuse vajadusteks ja rikkumist, kui korter säilib kõrvalkasutus ei takista selle kasutuselevõttu klientide jaoks. erihoolekandeteenuse osutamiseks vajalikus Soovituslik seletuskirja täiendus: „Taristu eesmärgipärase seisukorras ja on teenuse vajaduse kasutamise nõue ei eelda tingimata katkematut täituvust. tekkimisel klientide kasutusse antav. Eesmärgipäraseks võib lugeda ka taristu vajaduspõhist kasutamist Seletuskirja kohaselt säilib Euroopa Liidu ajutiste asenduskohtadena ning ajutist teenuse osutamist toetavat õigusest tulenev viieaastane kestvusnõue kõrvalkasutust, kui taristu põhifunktsioon säilib ja selle kasutamine ning toetuse abil rajatud taristut tuleb selle erihoolekandeteenuse osutamiseks ei ole takistatud.“ perioodi jooksul jätkuvalt kasutada eesmärgipäraselt. Selgitame, et ajutiste asenduskohtade loomist või sellist kasutusviisi taotluse rahuldamise otsus ei hõlma, mistõttu tuleb kasutuse muutmise soov viieaastase kestvusperioodi jooksul rakendusasutusega eelnevalt kooskõlastada. Määruse eelnõu näeb sellise kooskõlastamise võimaluse sõnaselgelt ette. Teenuse osutamist toetav kõrvalkasutus, näiteks töötajate koolitamine, võib olla lubatav üksnes piiratud ja ajutise kasutusena, kui see on vahetult seotud  erihoolekandeteenuse osutamisega, ei muuda taristu põhifunktsiooni ega takista korteri kasutuselevõttu klientide jaoks. Kõrvalkasutust ei saa siiski etteulatuvalt ja sõltumata konkreetsetest asjaoludest lugeda alati eesmärgipäraseks kasutamiseks. Hindamisel, sh kooskõlastuse andmisel või kooskõlastamata jätmisel arvestatakse kõrvalkasutuse sisu, kestust, ulatust ning selle kooskõla taotluse rahuldamise otsusega. AS 2. Viieaastase kestvusperioodi lühendamise või kasutuse muutmise Selgitame, et määrustes sisalduv erand Hoolekandeteenused kooskõlastamine „välja arvatud juhul, kui tegevuste muudatused on rakendusasutusega Küsimused Kas eelnõu sõnastus „välja arvatud juhul, kui tegevuste kooskõlastatud“ ei ole mõeldud võimaldama muudatused on rakendusasutusega kooskõlastatud“ võimaldab Euroopa Liidu õigusest tuleneva viieaastase kokku leppida ka selles, et konkreetset korterit kasutatakse algses kestvusnõude üldist lühendamist või sellest eesmärgis vähem kui viis aastat? Millistel alustel, menetluses ja vabastamist. Eesmärgipärase kasutamise tähtaja jooksul rakendusasutus sellise muudatuse kooskõlastab või kohustus tuleneb Euroopa Parlamendi ja kooskõlastamata jätab? Kas kooskõlastus võib hõlmata taristu nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artiklis osalist kasutamist, ajutist kasutuspausi, kasutusotstarbe muutmist 71 sätestatud kestvusnõudest ning eelnõu või ühe teenuseliigi asendamist teise erihoolekandeteenusega? eesmärk ei ole seda kohustust muuta ega Põhjendus Erand on sisuliselt oluline, kuid selle ulatus ja vähendada. Seletuskirjas on samuti otsustuskriteeriumid ei ole eelnõus ega seletuskirjas piisavalt selgitatud, et Euroopa Liidu õigusest tulenev selged. Õigusselguse huvides ei tohiks toetuse saaja kanda riski, et viieaastane kestvusnõue säilib muutumatul paindlikkust võimaldav säte jääb praktikas ettearvamatuks. Samuti kujul ning toetuse abil rajatud taristut tuleb tuleb vältida terminoloogilist segadust rakendusasutuse ja jätkuvalt kasutada eesmärgipäraselt. rakendusüksuse vahel. Rakendusasutuse kooskõlastuse eesmärk on võimaldada hinnata üksikjuhtudel taristu Ettepanekud Täpsustada seletuskirjas, et kooskõlastatav tegevuste kasutamisega seotud muudatusi ning nende muudatus võib põhjendatud juhul puudutada ka algse kasutuse kooskõla projekti eesmärkide, taotluse lõpetamist enne viie aasta täitumist, kuid üksnes ulatuses, milles rahuldamise otsuse ja Euroopa Liidu see on kooskõlas Euroopa Liidu õiguse, toetuse andmise tingimuste õigusest tulenevate nõuetega. Seetõttu võib ja taotluse rahuldamise otsusega. Kirjeldada kooskõlastamise kooskõlastamine puudutada näiteks taristu minimaalne menetlus: taotluse sisu, pädev asutus, otsustamise osalist kasutamist, erihoolekandeteenuse põhimõtted, menetlustähtaeg, otsuse vorm ning võimaliku korralduslikke muudatusi või ühe teenuseliigi keeldumise peamised alused. Ühtlustada eelnõus ja seletuskirjas asendamist teise erihoolekandeteenusega, terminid ning nimetada üheselt, kas pöördumine esitatakse kui see ei sea ohtu projekti eesmärki ega ole Sotsiaalministeeriumile kui rakendusasutusele või mõnele vastuolus Euroopa Liidu õigusest tulenevate rakendusüksusele. nõuetega. Rakendusasutus ei saa kooskõlastusega kõrvale kalduda Euroopa Liidu õigusest tulenevast kestvusnõudest ega vabastada toetuse saajat selle täitmisest. Selgitame, et eelnõus ei ole peetud vajalikuks reguleerida kooskõlastamise menetlust detailselt, kuivõrd see ei ole eelnõu eesmärk, st sisuline muudatus. Täpsustame, et selline kooskõlastuse küsimine on üksikjuhtumite kaupa hinnatava kaalutlusotsusega, mille puhul sõltuvad vajalikud andmed ja hinnatavad asjaolud kavandatava muudatuse sisust. Nii kehtivates määrustes kui ka eelnõus ning seletuskirjast nähtub, et rakendusasutuseks on Sotsiaalministeerium ning kooskõlastust tuleb küsida Sotsiaalministeeriumilt kui rakendusasutuselt. AS 3. Kolmekuuline etteteatamistähtaeg ja pooleliolevad Mõistame, et määruse jõustumise ajal võivad Hoolekandeteenused ümberkorraldused olla käimas teenuste ümberkorraldused või olla tehtud neid puudutavad otsused. Samas Küsimused: Kuidas kohaldub vähemalt kolmekuuline ei pea me vajalikuks eraldi üleminekusätte etteteatamistähtaeg muudatustele, mille ettevalmistamine või kehtestamist. Praktikas tuleb elluviimine on alanud enne määruse jõustumist? teavitamiskohustuse täitmisel lähtuda hea Kas kavandatav nõue tähendab, et kui teenuseosutaja soovib halduse põhimõttest ja konkreetse juhtumi lõpetada kogukonnas elamise teenuse osutamise korterites asjaoludest. Kui toetuse saaja on enne septembris 2026, kuid määrus jõustub vahetult enne seda, tuleb määruse jõustumist rakendusasutust lõpetamine igal juhul vähemalt kolm kuud edasi lükata? kirjalikult teavitanud kavandatavast muudatusest või on muudatuse Kas enne määruse jõustumist Sotsiaalministeeriumile või muule ettevalmistamine jõudnud sellisesse etappi, pädevale asutusele antud teave loetakse uue korra kohaseks kus kolme kuu (muudetud kuueks kuuks) teavituseks? pikkuse tähtaja järgimine ei ole objektiivselt Kas kiireloomulisel või kliendi huvidest tuleneval juhul on võimalik võimalik, võtab Sotsiaalministeerium seda rakendada lühemat etteteatamistähtaega? teavitamiskohustuse täitmise hindamisel arvesse. Põhjendus Eelnõu jõustub üldises korras, kuid ei sisalda rakendussätet juba kavandatud muutuste kohta. Kohene Selgitame, et eelnõu eesmärk ei ole kolmekuuline ooteaeg võib takistada varem ette valmistatud olukorras, kus teenuse ümberkorraldamine teenusekorralduslikke otsuseid, kuigi teavitamiskohustuse eesmärk on juba ette valmistatud, nõuda muudatuse on anda riigile ülevaade, mitte säilitada pärast viieaastase automaatset edasilükkamist üksnes kestvusperioodi lõppu kooskõlastamis- või vetoõigus. kolmekuulise tähtaja järgimise eesmärgil. Kuna pärast Euroopa Liidu õigusest tuleneva Ettepanekud Lisada üleminekusäte, mille kohaselt ei kohaldata kestvusnõude lõppemist on tegemist kolmekuulist tähtaega muudatusele, mille kohta on enne määruse teavitamis-, mitte jõustumist pädevale asutusele kirjalikult teada antud või mille kooskõlastamiskohustusega, ei anna elluviimiseks on enne jõustumist tehtud tõendatavad siduvad teavituse esitamine ega selle esitamise aeg korralduslikud otsused. Teise võimalusena sätestada määruse rakendusasutusele õigust muudatust keelata jõustumisel lühike üleminekuperiood ning lugeda selle jooksul või selle elluviimist peatada. esitatud teavitus tähtajapäraseks ka juhul, kui muudatus viiakse ellu enne kolme kuu möödumist. Lisada erand, mis võimaldab Kiireloomuliste juhtumite osas mõistame, et põhjendatud kiireloomulisel juhul, eelkõige klientide turvalisuse, praktikas võib ette tulla olukordi, kus heaolu või teenuse jätkuvuse tagamiseks, rakendada lühemat muudatuse tegemise vajadus tuleneb tähtaega, teavitades rakendusasutust esimesel võimalusel. klientide turvalisusest, tervisest, heaolust või Täpsustada seletuskirjas sõnaselgelt, et pärast viieaastase teenuse toimepidevuse tagamise vajadusest. kestvusnõude lõppu on tegemist teavitamise, mitte kooskõlastamise Sellistel juhtudel peab toetuse saaja kohustusega, ning kirjeldada, millised õiguslikud tagajärjed võivad rakendusasutust teavitama esimesel kaasneda teavitamata jätmisega. Mõjude analüüsis hinnata eraldi võimalusel. Kuna tegemist ei ole pooleliolevate teenuse ümberkorralduste mõju. Väide, et muudatus loakohustusega, ei pea vajalikuks ei mõjuta teenuste kättesaadavust ega kvaliteeti, vajab sidumist sellekohase eraldi erandi sätestamist praktiliste juhtumitega, kus taristu kasutus muutub pärast määruse tekstis. kestvusperioodi lõppu. Selgitada, miks lõpeb teavitamiskohustus Nii eelnõus kui ka seletuskirjas on selgelt just 31. detsembril 2035 ning kuidas toimida juhul, kui eelnõus eristatud, et pärast viieaastase viidatud reformi ajakava muutub. kestvusperioodi lõppu on tegemist üksnes teavitamiskohustusega, mitte kooskõlastuse küsimisega. Eelnõu sõnastus näeb ette rakendusasutuse teavitamise taristu eesmärgipärase kasutamise lõpetamise või tegevuste muutmise kavatsusest pärast viieaastase perioodi lõppu ega sea nende muudatuste elluviimist sõltuvusse rakendusasutuse nõusolekust. Ettepaneku osas hinnata eraldi pooleliolevate ümberkorralduste mõju ning muuta määruse mõjude hinnangut leiame, et selleks ei ole vajadust. Määruse muudatus ei muuda teenuseosutajate õigust teenuseid ümber korraldada ega kehtesta uusi sisulisi piiranguid taristu kasutamisele pärast Euroopa Liidu õigusest tuleneva kestvusnõude lõppemist. Muudatusega kehtestatakse üksnes teavitamiskohustus, mille eesmärk on tagada riigile vajalik informatsioon erihoolekandereformi eesmärkide kavandamiseks ja elluviimiseks. Seetõttu jääb põhjendatuks seletuskirjas esitatud hinnang, et muudatus ei mõjuta otseselt erihoolekandeteenuste kättesaadavust ega kvaliteeti. Ettepaneku osas selgitada teavitamiskohustuse lõppemist 31. detsembril 2035: seletuskirjas on juba märgitud, et teavitamisperiood on seotud erihoolekandereformi kavandatava rakendamisperioodiga kuni aastani 2035. Tegemist on prognoosil põhineva poliitikakujundusliku ajahorisondiga, mille eesmärk on tagada reformi kavandamise ja elluviimise jaoks vajalik ülevaade Euroopa Liidu toetuse abil loodud taristu kasutamisest. Kui reformi rakendamise ajakava tulevikus oluliselt muutub, on võimalik hinnata ka vastava regulatsiooni muutmise vajadust.