Otsus

KUNDA VESI OÜ ÜHISVEEVÄRGI JA -KANALISATSIOONI LIITUMISTASU ARVUTAMISE METOODIKA 1. Üldist 1.1 Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni liitumistasu arvutamise metoodika (metoodika) reguleerib liitumistasu arvutamise põhimõtteid liitumisel KUNDA VESI OÜ (edaspidi ka vee-ettevõtja) kuuluva või valduses oleva ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni torustikuga kõigis KUNDA VESI OÜ tegevuspiirkondades, kus KUNDA VESI OÜ on määratud kohaliku omavalitsuse poolt vee- ettevõtjaks. 1.2 Metoodika aluseks on ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seadus (ÜVVKS) ning selle alusel kehtestatud õigusaktid. 1.3 Vee-ettevõtja lähtub ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni rajamisel optimaalseimast ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni süsteemi konfiguratsioonist ja heast inseneritavast, eelistades võimaluse korral keskkonnasäästlikke lahendusi. 1.4 Tarbimiskoha liitumiseks vajalike tööde teostamisel kasutab vee-ettevõtja rahalisi vahendeid säästlikult ja otstarbekalt, tagades erinevate pakkumuste võrdlemise teel parima võimaliku hinna ja kvaliteedi suhte. 1.5 Vee-ettevõtja järgib ühetaoliste tarbimiskohtade puhul võrdse kohtlemise põhimõtet, pidades silmas, et liitujatele seatavad piirangud ja kriteeriumid oleksid eesmärgi suhtes proportsionaalsed, asjakohased ja põhjendatud. 2. Mõisted 2.1 Ühisveevärk ja -kanalisatsioon (ÜVK) – ehitiste ja seadmete süsteem, mille kaudu varustatakse tarbijaid joogiveega ja juhitakse ära ning puhastatakse reo- ja sademevett ning mille projekteeritud jõudlus on vähemalt kümme kuupmeetrit ööpäevas ja mis teenindab vähemalt 50 inimest. ÜVK-na käsitatakse ka süsteemi, mille projekteeritud jõudlus on alla kümne kuupmeetri ööpäevas või mis teenindab alla 50 inimese ja mille kohaliku omavalitsuse üksus on ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kavaga määranud ÜVK-ks. ÜVK-na käsitatakse ühisveevärki või ühiskanalisatsiooni eraldi või mõlemat koos. 2.2 Liituja – tarbimiskoha omanik, kes soovib liita tarbimiskoha veevärki ja/või kanalisatsiooni ÜVK-ga või muuta liitumistingimusi (liitumispunkti tehnilise lahenduse muutmine, liitumispunkti asukoha muutmine, liitumistasu arvutamise aluseks oleva maksimaalse vooluhulga muutmine, täiendava liitumispunkti rajamine), millega kaasnevad vee-ettevõtjale kulutused. 2.3 Liitumistasu – liituja poolt makstav tasu ÜVK-ga liitumiseks või liitumistingimuste muutmiseks (sh liitumistasu arvestusaluse muutmiseks). Liitumistasu koosneb ühendustasust ja arendamistasust. 2.4 ÜVK kava – ÜVK arendamise kava, mis on kinnitatud kohaliku omavalitsuse volikogu poolt ja millest vee-ettevõtja lähtub ÜVK ehitamisel. 1 KUNDA VESI OÜ ÜHISVEEVÄRGI JA –KANALISATSIOONI LIITUMISTASU ARVUTAMISE METOODIKA  KUNDA VESI OÜ ÜHISVEEVÄRGI JA -KANALISATSIOONI LIITUMISTASU ARVUTAMISE METOODIKA 2.5 Arenduspiirkond – ÜVK kavas või detailplaneeringu alusel sätestatud piirkond (otseselt liitumisega seostatav), kus arendatakse ÜVK-d. 2.6 Ühendustasu – liitumistasu osa, mis katab tarbimiskoha ÜVK-ga ühendamiseks tehtud kulutused: näiteks liitumispunkti (s.h. maakraan) väljaehitamise kulu ja ühendustoru ehituse kulu sh ühendustoru ühendustööd peatorustikuga. Ühendustasu on seotud konkreetse tarbimiskohaga, st tagab üksnes liidetava tarbimiskoha, mitte piirkonna ühendamise ÜVK-ga. Seega ei sõltu ühendustasu piirkonna ÜVK kavast, samuti pole see otseses seoses liidetava tarbimiskoha suuruse, sellel paiknevate hoonete pindala vms. 2.7 Peatorustik – torustik, mille kaudu tagatakse rohkem kui ühe tarbimiskoha ÜVK-ga liitmine. 2.8 Ühendustoru – haru peatorustikust kuni liitumispunktini. 2.9 Arendamiskomponent – liitumistasus sisalduva arendamistasu arvutamise aluseks olev komponent. Arendamiskomponent ei ole mõeldud selleks, et tagada kõigi ÜVK arendamise kavas ettenähtud arendamiskulude rahastamine. Arendamiskomponendiga kaetakse konkreetse arenduspiirkonna tarbimiskohtade liitmiseks vajalikud arendamiskulud (ennekõike piirkonna liitmiseks vajalik peatorustik koos vajalike seadmete ja liitumiskaevudega). Liitumise hetkeks peavad olema arendamiskomponendi arvutamise aluseks olevad kulud dokumentaalselt tõendatavad. Liitumise hetkeks veel ehitamata ÜVK rajatisi liitumistasu arendamiskomponendiga katta ei tohi. Ühes konkreetses arenduspiirkonnas on arendamiskomponent kõikidele liitujatele ühesugune. 2.10 Arendamistasu – liitumistasu osa, mis saadakse arendamiskomponendi jagamisel summaarse liitumistasu arvestusalusega ning saadud tulemuse korrutamisel konkreetse tarbimiskoha liitumistasu arvestusalusega (vt punkt 3.2 valemit). 2.11 Liitumistasu arvestusalus – liitumistingimustes ja/või liitumislepingus sätestatud tarbimiskoha maksimaalne vooluhulk (liiter/sekund), mille järgi arvutatakse välja arendamistasu. 2.12 Metoodikas defineerimata juhtudel kasutatakse ÜVVKS-i mõisteid. 3. Liitumistasu arvutamise põhimõtted 3.1 Liitumistasu arvutamise aluseks olevateks kulukomponentideks võivad olla: projektijuhtimise kulud, projekteerimiskulud, omanikujärelevalve kulud, ehitus ja -materjalide kulud, teiste kommunikatsioonide ümbertõstmiskulud, kulud tänavate sulgemiseks ja transpordi ümbersuunamiseks, kulud teekatte ja haljastuse taastamiseks, maksud, riigilõivud, servituutide seadmised jm kulutused, mis on otseselt seostatavad tarbimiskoha ÜVK-ga liitmisega. Liitumistasu ei tohi sisaldada tagastamatu abi korras (näiteks kohalikult omavalitsuselt, Euroopa Liidult, Eesti riigilt jm rahastajatelt) saadud rahalistest vahenditest teostatud investeeringuid. Liitumistasu ei sisalda tarbimiskoha veevärgi ja/või kanalisatsiooni väljaehitamise kulusid. 3.2 Liitumistasu arvutamise valem LT = AK / X × Xl + ÜT ehk LT = AT + ÜT kus: LT – liitumistasu; 2  KUNDA VESI OÜ ÜHISVEEVÄRGI JA -KANALISATSIOONI LIITUMISTASU ARVUTAMISE METOODIKA AK – arendamiskomponent; Xl – tarbimiskoha liitumistasu arvestusalus ehk tarbimiskoha maksimaalne vooluhulk; X – arenduspiirkonna summaarne liitumistasu arvestusalus ehk summa arenduspiirkonna tarbimiskohtade maksimaalsetest vooluhulkadest; ÜT – ühendustasu; AT – arendamistasu. 3.3 Kogu makstav liitumistasu koosneb erinevate veeteenuste tarbimiseks liitumise eest küsitavate liitumistasude summast. 3.4 Arenduspiirkonnas, kus liitub kogum ühetaolisi tarbimiskohtasid (kõigil tarbimiskohtadel on võrdne maksimaalne vooluhulk), võib kõigile tarbimiskohtadele rakendada ühesuurust ühendustasu, kui täpse ühendustasu välja arvutamine võib osutuda ebamõistlikult keeruliseks. 3.5 Kui ÜVK arendamine toimub ÜVK kava väliselt liituja taotluse alusel ja kokkuleppel vee- ettevõtjaga, arvutatakse liitumistasu kõikide vee-ettevõtja põhjendatud kulutuste alusel, mis on otseselt vajalikud ÜVK kava välise liituja liitmiseks (s.h muudatused veetöötlusjaamas ning reoveepuhastusjaamas). Tehtavad kulud peavad olema dokumentaalselt tõestatavad ÜVK-ga liitumise hetkeks. 3.6 Kui ÜVK on osaliselt või täielikult välja ehitatud tagastamatu abi korras saadud rahalistest vahenditest, siis arvatakse tagastamatu abi korras saadud rahaliste vahendite eest tehtud kulutused liitumistasust maha. Kui ÜVK ehitatakse välja ainult tagastamatu abi korras saadud rahalistest vahenditest, võib liitumistasu kujuneda nulliks. 4. Liitumistasu tagastamise alused 4.1 Kui ÜVK on ehitatud üksnes liituja jaoks, kes on liitumistasuga tasunud liitumiseks tehtud kulutused täies ulatuses, kuna vee-ettevõtjal ei olnud piirkonnas teada teisi liitujaid, ning olemasoleva ÜVK-ga liitub seitsme aasta jooksul pärast liitumistasu tasumist uusi liitujaid, tagastab vee-ettevõtja kolme kuu jooksul pärast iga uue liitumislepingu sõlmimist ja vastava liitumistasu või iga-aastase osamakse tasumist varem liitumistasu tasunud isikule proportsionaalse osa tasutud liitumistasust. 4.2 Tagastatava liitumistasu osa arvutamisel lähtutakse liitumiseks tehtud kulutustest ja liitumistasu arvutamise metoodikast ning võetakse arvesse ÜVK põhivara akumuleeritud kulum s.t tagastatava liitumistasu osa leidmisel vähendatakse arendamiskomponenti summa võrra, mis vastab selle põhivara kasuliku eluea alusel arvutatud kulumile. 4.3 Kui punktis 4.1 nimetatud liitujaks on rohkem kui üks isik, siis kehtib liitumistasu tagastamine kõigile isikutele, kelle liitumistasude summa katab liitumiseks tehtud kulutused täies ulatuses. 5. Lõppsätted Liitumistasu arvutamise aluseks on käibemaksuta summad. Liitumistasule lisandub käibemaks vastavalt Eesti Vabariigis kehtivatele õigusaktidele. 3  OTSUS 07.10.2026 nr 9-3/2026-039 Kunda Vesi OÜ ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni liitumistasu arvutamise metoodika kooskõlastamine Kunda Vesi OÜ taotlusel hindas Konkurentsiamet kooskõlastamiseks esitatud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni liitumistasu arvutamise metoodika (metoodika) vastavust ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse (ÜVVKS) § 20 kuni § 23 kehtestatud nõuetega ning otsustab metoodika täies ulatuses kooskõlastada. Vee-ettevõtja peab avalikustama kooskõlastatud liitumistasu arvutamise metoodika oma veebilehel (ÜVVKS § 21 lg 4). Otsusega mittenõustumisel on 30 päeva jooksul alates otsuse teatavaks tegemisest õigus esitada vaie otsuse või selle osa tühistamiseks Konkurentsiametile või kaebus Tallinna Halduskohtule. (allkirjastatud digitaalselt) Evelin Pärn-Lee peadirektor Lisa: „Kunda Vesi OÜ ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni liitumistasu arvutamise metoodika“ kolmel leheküljel Liina Kalm [email protected] Tatari 39 / 10134 Tallinn / 667 2400 / [email protected] / Registrikood 70000303  2 (7) Otsuse tegemise asjaolud 1. Haldusmenetluse alustamine Vee-ettevõtjal, välja arvatud ÜVVKS §-s 28 sätestatud isikul, on õigus võtta tarbimiskoha omanikult ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga (ÜVK) liitumise eest põhjendatud liitumistasu, arvestades ÜVVKS-is sätestatut (ÜVVKS § 20 lg 1). Liitumistasu suuruse arvutab vee-ettevõtja, arvestades ÜVVKS § 21 alusel koostatud liitumistasu arvutamise metoodikat (ÜVVKS § 20 lg 2). Vee-ettevõtja koostab metoodika kooskõlas ÜVVKS § 21 lg-s 2 – 4 ning ÜVVKS §-des 22 ja 23 sätestatuga (ÜVVKS § 21 lg 1). Kunda Vesi OÜ osutab veeteenust Lääne-Virumaal, Viru-Nigula vallas, Kunda linna tegevuspiirkonnas. 01.01.2018 ühines Viru-Nigula vallaga haldusterritoriaalse korralduse muutmise tulemusel Kunda linn, Aseri alevik ja Viru-Nigula alevik. Kunda Vesi OÜ osutab veeteenust Kunda linna tegevuspiirkonnas seni kehtinud Kunda Linnavolikogu 20.01.2014 otsuse nr 04 „Vee-ettevõtja määramine“ alusel. Kunda Vesi OÜ soovib kõigis oma tegevuspiirkondades kasutada sama metoodikat. ÜVVKS § 21 lg 3 alusel esitas vee-ettevõtja metoodika kooskõlastamiseks Konkurentsiametile. Konkurentsiamet võtab Kunda Vesi OÜ metoodika põhjendatuse hindamisel aluseks ÜVVKS-s kajastatu. 2. Menetlusosaline Kunda Vesi OÜ (registrikoodi 10108000; asukoht Pargi tn 30, Kunda linn, Viru-Nigula vald, Lääne-Viru maakond, 44107) põhitegevusalaks on veekogumine, -töötlus ja -varustus ning lisategevusaladeks on kanalisatsioon ja heitveekäitlus ning muud eriehitustööd. 3. Menetluse käik 24.09.2026 registreeriti Konkurentsiametis Kunda Vesi OÜ taotlus metoodika kooskõlastamiseks. Kunda Vesi OÜ kooskõlastamiseks esitatud metoodika koosneb järgmistest osadest: 1. Üldist 2. Mõisted 3. Liitumistasu arvutamise põhimõtted 4. Liitumistasu tagastamise alused 5. Lõppsätted Järgnevalt annab Konkurentsiamet hinnangu kõikides metoodika osades kajastatule. 4. Metoodika osa „1. Üldist“ Otsuse selles osas annab Konkurentsiamet hinnangu metoodika osale „1. Üldist“.  3 (7) 4.1. Konkurentsiameti seisukoht metoodika punktile 1.1: Liitumistasu on õigus võtta vaid kohaliku omavalitsuse üksuse poolt määratud vee-ettevõtjal (ÜVVKS § 20 lg 1). Seega on põhjendatud, kui vee-ettevõtja osundab, et metoodika on mõeldud rakendamiseks vaid nendes tegevuspiirkondades, kus ta on vee-ettevõtjaks määratud. 4.2. Konkurentsiameti seisukoht metoodika punktile 1.2: Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumisega seotud alussätted on kirjeldatud ÜVVKS-is ning selle alusel kohaliku omavalitsuse poolt kehtestatud õigusaktides. Seega on asjakohane metoodikas neile õigusaktidele viidata ning Konkurentsiamet peab metoodika punkti 1.2 põhjendatuks. 4.3. Konkurentsiameti seisukoht metoodika punktile 1.3: Konkurentsiamet peab põhjendatuks metoodika punktis 1.3 kajastatut, kuna see annab kindluse, et vee-ettevõtja tegutseb ÜVK rajamisel vastutustundlikult nii tehnilistes kui keskkonnaga seotud küsimustes. 4.4. Konkurentsiameti seisukoht metoodika punktile 1.4: Konkurentsiamet peab põhjendatuks metoodika punktis 1.4. kajastatut, kuna see langeb kokku riigihangete seaduse § 3 toodud põhimõtetega. See säte tagab, et isegi kui tarbimiskoha liitmiseks teostatavate tööde/investeeringute osas ei ole välja kuulutatud riigihanget, on tarbijatele tagatud riigihangete seadusega sätestatu, s.t tööd/investeeringud on teostatud õiglastel ja läbipaistvatel alustel. 4.5. Konkurentsiameti seisukoht metoodika punktile 1.5: Konkurentsiamet peab põhjendatuks metoodika punktis 1.5. kajastatut, kuna see järgib Eesti Vabariigi põhiseaduse § 12 sätestatud võrdse kohtlemise põhimõtet, millest lähtuvalt tuleb ühesuguseid tarbimiskohtasid ÜVVKS-s sätestatu suhtes kohelda ühtemoodi. Võrdse kohtlemise põhimõte on sätestatud ka ÜVVKS § 1 lg 2, kus see on nõutud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse hinna kohta, kuid põhimõte on laiendatav ka liitumistasule. 5. Metoodika osa “2. Mõisted” Otsuse selles osas annab Konkurentsiamet hinnangu metoodikas esitatud mõistetele. 5.1. Konkurentsiameti seisukoht metoodika punktile 2.1: Konkurentsiamet peab metoodika punkti 2.1 põhjendatuks, kuna mõiste „Ühisveevärk ja -kanalisatsioon (ÜVK)“ on metoodikas läbivalt kasutusel ning kasutatud sõnastus vastab ÜVVKS § 3 sõnastusele. 5.2. Konkurentsiameti seisukoht metoodika punktile 2.2: Konkurentsiamet peab metoodika punkti 2.2 põhjendatuks, kuna mõiste „Liituja“ on metoodikas läbivalt kasutusel ning kasutatud sõnastus tugineb ÜVVKS-ile. 5.3. Konkurentsiameti seisukoht metoodika punktile 2.3: Vee-ettevõtjal, välja arvatud ÜVVKS §-s 28 sätestatud isikul, on õigus võtta tarbimiskoha omanikult ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumise eest põhjendatud liitumistasu, arvestades ÜVVKS-is sätestatut (ÜVVKS § 20 lg 1). Liitumistasuga tagatakse: 1) ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamine ning 2) tarbimiskoha veevärgi ja kanalisatsiooni ühendamine ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumispunktis (ÜVVKS § 20 lg 3). Metoodika mõiste selgitab seda sätet märkides, et liitumistasu koosneb ühendustasust ja arendamistasust.  4 (7) Konkurentsiamet peab metoodika punkti 2.3 põhjendatuks, kuna mõiste „Liitumistasu“ definitsioon on vastavuses ÜVVKS §-ga 20. 5.4. Konkurentsiameti seisukoht metoodika punktile 2.4: Konkurentsiamet peab metoodika punkti 2.4 põhjendatuks, kuna mõiste „ÜVK kava“ on metoodikas läbivalt kasutusel ning mõiste sõnastus tugineb ÜVVKS-ile. 5.5. Konkurentsiameti seisukoht metoodika punktile 2.5: Konkurentsiamet peab metoodika punkti 2.5 põhjendatuks, kuna mõiste „Arenduspiirkond“ on metoodikas läbivalt kasutusel ning ÜVK-d arendatakse üldjuhul ÜVK kava järgi (ÜVVKS § 16 lg 1), milles on reeglina osundatud arenduspiirkonnad. 5.6. Konkurentsiameti seisukoht metoodika punktile 2.6: Liitumistasuga tagatakse tarbimiskoha veevärgi ja kanalisatsiooni ühendamine ÜVK-ga liitumispunktis (ÜVVKS § 20 lg 3 p 2). Põhjendatud on täpsustamine, et see liitumistasu osa on seotud ainult konkreetse tarbimiskoha ÜVK-ga liitmisega. Samuti on asjakohane nimetada levinumad ühendamisega seotud kulud. ÜVVKS § 20 lg 3 p 2 alusel peab Konkurentsiamet põhjendatuks mõiste „Ühendustasu“ sõnastust. 5.7. Konkurentsiameti seisukoht metoodika punktile 2.7: Mõiste „Peatorustik“ defineerimine on põhjendatud, kuna see võimaldab paremini mõista metoodika punktis 2.8 kajastatut. 5.8. Konkurentsiameti seisukoht metoodika punktile 2.8: Konkurentsiamet loeb mõiste „Ühendustoru“ definitsiooni põhjendatuks, kuna see võimaldab paremini mõista ÜVVKS § 20 lg 3 p 2 kajastatut. Ühendustoru mõiste määratleb ühemõtteliselt, et see on toru, mis jääb liitumispunkti ning metoodika punktis 2.7 nimetatud peatorustiku vahele. 5.9. Konkurentsiameti seisukoht metoodika punktile 2.9: Arendamiskomponent on üks liige liitumistasu arvutamise valemis. Liitumistasuga tagatakse ÜVK arendamine (ÜVVKS § 20 lg 3 p 1). Seejuures võib vee-ettevõtja võtta liitumistasu vaid nende kulutuste ulatuses, mis on vajalikud tarbimiskoha veevärgi ja kanalisatsiooni liitmiseks ÜVK-ga (ÜVVKS § 22 lg 1). ÜVVKS § 20 lg 3 p 1 ja § 22 lg 1 koostoime tõttu koosneb arendamiskomponent kõigist kuludest, mis on vajalikud konkreetse arenduspiirkonna kinnistute liitmiseks ÜVK-ga ja mida vee-ettevõtja suudab tõendada. Kuna konkreetse piirkonna ÜVK arendamiseks tehtavad kulud tuleb katta kõigil selle piirkonna tarbimiskohtadel, siis on ühe piirkonna tarbimiskohtade liitumistasu arvutamiseks ühesugune arendamiskomponent. Eelneva põhjal peab Konkurentsiamet põhjendatuks mõiste „Arendamiskomponent“ definitsiooni. 5.10. Konkurentsiameti seisukoht metoodika punktile 2.10: Liitumistasuga tagatakse ÜVK arendamine (ÜVVKS § 20 lg 3 p 1). Arendamiseks tehtavad kulud kaetakse liitumistasus sisalduva arendamistasuga, mis arvutatakse arendamiskomponendi alusel. Mõiste kirjeldab sõnadega arendamistasu arvutamist liitumistasu arvutamise valemi järgi. Konkurentsiamet peab põhjendatuks mõiste „Arendamistasu“ sõnastust, kuna see selgitab ÜVVKS § 20 lg 3 p-i 1. 5.11. Konkurentsiameti seisukoht metoodika punktile 2.11: Liitumistasu sisaldab arendamistasu, millega tagatakse ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamine. Liitumistasu peab põhinema vee-ettevõtja tehtud vajalikel kulutustel (ÜVVKS § 22 lg 1).  5 (7) Seega on oluline ÜVK arendamiskomponendi jagamise aluse (liitumistasu arvestusaluse) määratlemine, et arendamistasu suurus oleks sõltuvuses sellest, kui suur osa arendusmeetmete kogukuludest on seotud konkreetse tarbimiskohaga. Arendamiskomponent on summaarne kulu, mille peavad katma kõik selles piirkonnas ÜVK-ga liituvad tarbimiskohad. Metoodikas on Kunda Vesi OÜ arendamiskomponendi jagamise alusena ehk liitumistasu arvestusalusena näinud ette maksimaalse vooluhulga liitumispunktis. Konkurentsiamet peab põhjendatuks arendamiskomponendi jagamise alusena maksimaalset vooluhulka (liiter/sekund), kuna kogu ÜVK süsteem peab olema ehitatud nii, et see võimaldaks kõikidel klientidel tarbida ÜVK teenust igal ajahetkel liitumislepingus sätestatud liitumistasu arvestusaluse ulatuses. Sobiv ühik teenuse tarbimise määramiseks on liiter, kuna see on samaliigiline veeteenuse mõõtühikuga kuupmeeter (1 m3 = 1000 liitrit). Ajahetke määramiseks on aga sobiv ühik sekund. Tund või minut ei ole sobivad ajahetke määramiseks, sest kui pool minutit/tundi teenust ei osutata, siis teenust ei ole osutatud igal ajahetkel ning pool minutit/tundi on piisavalt pikk periood, et teenuse osutamist või mitteosutamist märgata. Seega väljendab Kunda Vesi OÜ metoodika punktis 2.11 nimetatud liitumistasu arvestusalus (liiter/sekund ehk l/s) selgelt igale kliendile igal ajahetkel osutatava teenuse tarbimise taset ehk on selge alus arendamiskomponendi jagamiseks. Lisaks on ühik l/s kasutusel hoone veevärgi standardis EVS 835:2022 normvooluhulkade ühikuna. Eelneva põhjal peab Konkurentsiamet põhjendatuks metoodika mõiste „Liitumistasu arvestusalus“ definitsiooni. 5.12. Konkurentsiameti seisukoht metoodika punktile 2.12: Konkurentsiamet peab põhjendatuks, et lisaks metoodikas defineeritud mõistetele kasutatakse ÜVVKS-is defineeritud mõisteid. 6. Metoodika osa „3. Liitumistasu arvutamise põhimõtted“ 6.1. Konkurentsiameti seisukoht metoodika punktile 3.1: Vee-ettevõtja võib võtta liitumistasu vaid nende kulutuste ulatuses, mis on vajalikud tarbimiskoha veevärgi ja kanalisatsiooni liitmiseks ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga (ÜVVKS § 22 lg 1). Metoodika mõistes „ühendustasu“ on nimetatud peamised tarbimiskoha ühendamiseks vajalikud kulud. Metoodika punktis 3.1 on Kunda Vesi OÜ esitanud loetelu kuludest, mis võivad samuti olla vajalikud tarbimiskoha liitmiseks ÜVK-ga. Seega annab metoodika punkt 3.1 liitujale lisainformatsiooni, millised kulud võivad olla liitumiseks vajalikud ja sisalduda liitumistasus. Eelneva põhjal peab Konkurentsiamet põhjendatuks metoodika punkti 3.1. 6.2. Konkurentsiameti seisukoht metoodika punktile 3.2: Liitumistasu arvutamise metoodika peab sisaldama liitumistasu arvutamise valemit koos selgitustega (ÜVVKS § 21 lg 2). Seega on liitumistasu arvutamise valem metoodika kohustuslik osa. Metoodika punkti 2.3 järgi koosneb liitumistasu ühendustasust ja arendamistasust ning seda väljendab ka punktis 3.2 esitatud valem. Arendamistasu saadakse arendamiskomponendi jagamisel summaarse liitumistasu arvestusalusega ning saadud tulemuse korrutamisel konkreetse tarbimiskoha liitumistasu arvestusalusega (vt ka metoodika punkt 2.10).  6 (7) Arendamistasu arvutamise aluseks olev arendamiskomponent moodustub kulutustest, mis on tehtud ÜVK arendamiseks võimaldamaks tarbimiskohaga seotud kogu arenduspiirkonnal tarbida ÜVK teenust igal ajahetkel. Arendamiskomponent kuulub jagamisele vaid nende tarbimiskohtade vahel, mille liitmiseks olid vastavad kulutused (arendamiskomponent) tehtud. Seetõttu on põhjendatud konkreetse arendamiskomponendi jagamine tarbimiskohtade vahel lähtudes sellest, millise osa moodustab konkreetse tarbimiskoha liitumistasu arvestusalus kõikide vastava arendamiskomponendiga seotud tarbimiskohtade liitumistasu arvestusaluste summast ehk summaarsest liitumistasu arvestusalusest. ÜVK süsteem peab tagama kõikidele liitunutele ÜVK teenuse tarbimise võimaluse liitumistingimustes ja/või liitumislepingus lubatud liitumistasu arvestusaluse ulatuses. Metoodikas esitatud liitumistasu arvutamise valem tuleneb otseselt ÜVVKS § 20 lg 3, mille kohaselt tagatakse liitumistasuga ÜVK arendamiseks tehtud kulud (AT) ja tarbimiskoha ühendamiseks tehtud kulud (ÜT). Eelneva põhjal peab Konkurentsiamet põhjendatuks metoodika punkti 3.2. 6.3. Konkurentsiameti seisukoht metoodika punktile 3.3: Punktis 3.3 on Kunda Vesi OÜ selgitanud, et kui liituja soovib liituda nii ühisveevärgi kui ka ühiskanalisatsiooniga, siis koosneb summaarne liitumistasu ühisveevärgiga liitumise kulude ja ühiskanalisatsiooniga liitumise kulude summast. See punkt aitab paremini mõista metoodika rakendamist ja Konkurentsiamet loeb selle punkti põhjendatuks. 6.4. Konkurentsiameti seisukoht metoodika punktile 3.4: Konkurentsiamet peab metoodika punkti 3.4 põhjendatuks, kuna selles kajastuvad võrdse kohtlemise ja otstarbekuse põhimõte. Nende kohaselt rakendatakse kõikidele ühetaolistele (võrdse maksimaalse vooluhulgaga) tarbimiskohtadele ühes arenduspiirkonnas ühesuurust ühendustasu, et vältida tarbetuid kulutusi iga tarbimiskoha personaalse ühendustasu väljaarvutamiseks, mis kokkuvõttes tooks kaasa liitumistasu kasvu. 6.5. Konkurentsiameti seisukoht metoodika punktile 3.5: Konkurentsiamet peab metoodika punkti 3.5 põhjendatuks, kuna samad põhimõtted on sätestatud ÜVVKS § 22 lg 3. 6.6. Konkurentsiameti seisukoht metoodika punktile 3.6: Konkurentsiamet peab metoodika punkti 3.6 põhjendatuks, sest see tugineb otseselt ÜVVKS § 22 lg-l 2. Põhjendatud on ka täiendus, et liitumistasu võib kujuneda nulliks, kui ÜVK on välja ehitatud ainult tagastamatu abi korras saadud rahalistest vahenditest. 7. Metoodika osa „4. Liitumistasu tagastamise alused“ 7.1. Konkurentsiameti seisukoht metoodika punktile 4.1: ÜVVKS § 21 lg 2 sätestab liitumistasu arvutamise metoodika kohustusliku osana liitumistasu tagastamise aluseid ja ulatust, mistõttu on põhjendatud käsitada metoodikas liitumistasu tagastamist. Metoodika punktis 4.1 kirjeldatud olukord vastab ÜVVKS § 23 lg-s 1 kirjeldatule. Eelneva põhjal peab Konkurentsiamet põhjendatuks metoodika punkti 4.1. 7.2. Konkurentsiameti seisukoht metoodika punktile 4.2: Konkurentsiamet loeb metoodika punktis 4.2 esitatu põhjendatuks, sest selgitus põhineb otseselt ÜVVKS § 23  7 (7) lg-s 2 kajastatul. Põhjendatud on ka selgitus arvesse võetava akumuleeritud kulumi kohta, kuna see tugineb raamatupidamise arvestuses kasutatavale põhimõttele. 7.3. Konkurentsiameti seisukoht metoodika punktile 4.3: Konkurentsiamet peab põhjendatuks metoodika punktis 4.3 esitatut, kuna see järgib nii Eesti Vabariigi põhiseaduse §-s 12 kui ka ÜVVKS § 1 lg 2 sätestatud võrdse kohtlemise põhimõtet. Kui ÜVK rajatakse näiteks viie liituja jaoks, kes kõik koos on tasunud liitumiseks tehtud kulutused täies ulatuses, kuna piirkonnas ei olnud teada teisi liitujaid, ning selle ÜVK-ga liitub seitsme aasta jooksul pärast liitumistasu tasumist uusi liitujaid, siis kehtib liitumistasu tagastamine kõigile viiele algsele liitujale. 8. Metoodika osa „5. Lõppsätted“ Konkurentsiameti seisukoht metoodika punktile 5: Konkurentsiamet loeb metoodika punktis 5 esitatu põhjendatuks, sest punkt selgitab kehtiva käibemaksu lisandumist makstavale liitumistasule.