Saatja: "Kommunikatsioon - RA" <
[email protected]>
Saaja: "Kärolin Jenas - RA" <
[email protected]>
Teema: Ed: Rus.Postimees
Kuupäev: 2026-09-30 12:30
_____
Saatja: Sergei Svetlov <
[email protected]>
Saadetud: teisipäev, 29. september 2026 15:44
Adressaat: Kommunikatsioon - RA <
[email protected]>
Teema: Rus.Postimees
Tähelepanu! Tegemist on välisvõrgust saabunud kirjaga.
Tundmatu saatja korral palume linke ja faile mitte avada.
Tervist!
Soovime uurida alkoholisõltuvuse vastase kodeerimise teemat. Tahame
mõista, kui tõhus see on, ja uurida üldiselt, kuidas see toimib.
Meie käsutuses on kahe inimese lood, kes rääkisid, et kliinikus pakutav
disulfiraami süst ei andnud oodatud tulemusi.
«Käisin kliinikus konsultatsioonil, kurtsin alkoholiprobleemide üle. Ma ei
saa öelda, et mul oleksid olnud joomahood, kuid pidusid tuli ette
tihedamini, kui oleksin soovinud, ja õhtuti oli filmi vaadates normaalne
juua ära pudel veini. Polikliinikus kuulas mind ära ebameeldiv meesarst,
kes ütles, et olen kõiges ise süüdi ja et ainus, mida ta saab mulle
pakkuda, on "süst, mille järel ma ei tohi juua". Kuulsin sellisest asjast
esimest korda, kuid nõustusin – tundus, et see aitab mul kõiki probleeme
vältida. Mulle öeldi, et kui ma joon, hakkab mul väga halb,
väljakannatamatult halb, ja see võib olla ohtlik. Seejärel maksin üle 100
euro (kuna see oli ammu, siis ma täpselt ei mäleta, võib-olla 130 või
midagi sellist). Mind viidi teise tuppa ja medõed tegid süsti. Kogu kehast
käis läbi kuumalaine, väga kummaline tunne. Kuid umbes viie minuti pärast
oli kõik nagu tavaliselt, enesetunne ei muutunud. Olin täis entusiasmi
joomine maha jätta ja teadsin, et ohutunnetus süsti ees päästab mu. Aga
kui rääkisin sellest meditsiiniga seotud sõbrale, selgitas ta, et iga aine
väljub vereringest üsna kiiresti ja mitmest kuust ei saa juttugi olla.
Ühesõnaga, kahe nädala pärast ma ei pidanud vastu ja jõin. Minuga ei
juhtunud mitte midagi. Tundsin end suurepäraselt nii juues kui ka
järgmisel päeval. Selgus, et süsti mõju ei toimi ja raha maksin ma
asjata,» rääkis Maria.
Teine lugu
«Mul on kahtlusi, kas mulle üldse süstiti midagi, mis oleks võinud
aidata,» räägib Andrei. «2016. aastal panin aja kinni psühhiaatri juurde.
Vestluse käigus jõudsime selgusele, et vajan siiski seda süsti,» jätkab
ta. Talle määrati aeg, kuid nädal aega ei tohtinud juua, ja seejärel tehti
talle süst käsivarde. Ta ütleb, et oli tunne, nagu oleks midagi väga sooja
mööda keha laiali valgunud. «Pärast süsti tekkis mul siiski soov juua,
kuid hoidsin end tagasi. Tõsi, umbes paari kuu pärast jõin siiski ära
umbes viis-kuus pudelit õlut ja see ajas mind oksendama, aga pärast seda
hakkasin uuesti jooma, nagu poleks midagi olnudki,» lõpetab Andrei. Andrei
arvab, et see meetod võib toimida ainult ühe korra. Tema arvates hoiab
inimest tagasi hirm seni, kuni ta usub, et tal hakkab halb, kui ta joob.
Tal on, laias laastus, aasta aega, et oma elus midagi muuta, õppida elama
ja kainust nautima, kuid pidevalt uusi süste teha on tema meelest mõttetu.
Sooviksime küsida:
*
Kas Te saaksite palun selgitada, kuidas kodeerimise protsess
täpsemalt välja näeb?
*
Kas saate kommenteerida neid kahte juhtumit? Miks ei andnud süstid
soovitud tulemust, kuigi raha oli makstud?
*
Kui tõhus on disulfiraami süst üldiselt alkoholismi vastu
võitlemisel – kas siin on tegemist pigem enesesisendusega?
*
Milliseid meetodeid alkoholismi vastu võitlemiseks veel on?
Millised on ravi ja selle vastu võitlemise tulevikuväljavaated?
Võite lisada ka täiendavat teavet vabas vormis.
Oleksime tänulikud Teie kommentaari eest!
Lugupidamisega,
Sergei Svetlov
Rus.Postimees reporter-toimetaja
sergei.svetlov <mailto:
[email protected]> @postimees.ee