Saatja: "Kommunikatsioon - RA" <
[email protected]>
Saaja: "Kärolin Jenas - RA" <
[email protected]>
Teema: Ed: MK-Estonia ajaleht
Kuupäev: 2026-09-29 07:17
_____
Saatja: Vita Zhukova <
[email protected]>
Saadetud: reede, 25. september 2026 15:58
Adressaat: Kommunikatsioon - RA <
[email protected]>
Teema: MK-Estonia ajaleht
Tähelepanu! Tegemist on välisvõrgust saabunud kirjaga.
Tundmatu saatja korral palume linke ja faile mitte avada.
Tere!
Kirjutan artiklit ravimiohutusest ning võimalikest eksimustest
retseptiravimite väljastamisel apteegis. Artikli ajendiks on meie
toimetuse poole pöördunud lugeja juhtum, mille asjaolusid praegu
kontrollime.
Lugeja sõnul määras perearst talle antibiootikumi. Apteegist sai ta Klacid
SR 500 mg. Naine võttis ravimit mitu päeva ning tema enesetunne halvenes:
rindkere piirkonda tekkisid laigud/lööve ja põletav tunne. Pärast
nädalavahetust pöördus ta perearsti poole. Lugeja sõnul vaatas arst nii
tema ostetud ravimit kui ka arvutis olevat infot ning ütles, et süsteemis
oli märgitud 250 mg, samal ajal kui patsiendile oli apteegist väljastatud
Klacid SR 500 mg.
Praegu ei ole meil veel piisavalt infot, et teha järeldusi selle kohta,
kas tegemist oli apteegis tehtud eksimuse, retsepti või ravimi
kasutamisjuhisega seotud arusaamatuse või mõne muu olukorraga. Seetõttu
soovin Ravimiameti abil selgitada, kuidas sellistes olukordades ravimite
väljastamise süsteem tegelikult toimib, millised kontrollimehhanismid
peaksid võimalikke vigu ennetama ning kuidas toimitakse juhul, kui viga
siiski tekib.
Ravimiameti seisukoht on selle artikli jaoks eriti oluline, kuna
Ravimiamet teostab apteekide tegevuse üle järelevalvet ning saab selgitada
nii ravimite väljastamise nõudeid kui ka seda, kuidas võimalikke eksimusi
praktikas menetletakse.
Palun vastata järgmistele küsimustele:
1.
Kui arst on määranud patsiendile klaritromütsiini tugevusega 250
mg, kuid patsient saab apteegist sama toimeainet sisaldava Klacid SR 500
mg, siis millistel asjaoludel võib selline väljastamine olla lubatud ning
millal oleks tegemist ravimite väljastamise veaga? Kas apteeker võib muuta
ravimi tugevust või ravimvormi juhul, kui toimeaine jääb samaks? Milline
tähendus on sellises olukorras sellel, et tegemist on SR ehk toimeainet
modifitseeritult vabastava tabletiga?
2.
Millised kontrollid peab apteeker retseptiravimi väljastamisel
tegema? Kas tuleb eraldi kontrollida toimeainet, ravimi tugevust,
ravimvormi, annustamisskeemi ja muid retseptil olevaid andmeid? Milliseid
võimalikke erinevusi kontrollib apteegi infosüsteem automaatselt ning
millistes olukordades sõltub võimaliku vea avastamine eelkõige apteekri
tähelepanelikkusest?
3.
Kui apteeker valib ravimi, mille tugevus või ravimvorm ei vasta
retseptil olevale, kas infosüsteem annab sellest automaatselt märku või
takistab ravimi väljastamist? Kas apteekril on võimalik sellisest
hoiatusest hoolimata tehing lõpule viia? Kui jah, siis miks on selline
võimalus vajalik ja millistel juhtudel võib seda kasutada?
4.
Kui hiljem selgub, et patsiendile väljastati vale ravim, vale
tugevus või vale ravimvorm või talle anti ebaõiged kasutamisjuhised ning
patsient jõudis ravimit juba tarvitada, siis kuidas sellist juhtumit
ametlikult käsitletakse? Kellel lasub vastutus, kuhu peaks patsient
pöörduma ning kas apteegil või tervishoiutöötajal on kohustus sellisest
juhtumist Ravimiametile teatada?
5.
Kui palju teateid või kaebusi ravimite vale väljastamise kohta on
Ravimiamet saanud 2024., 2025. ja 2026. aastal? Kui võimalik, palun
eristada juhtumeid, kus probleemiks oli vale ravim, vale tugevus, vale
ravimvorm, vale kasutamisjuhis või mõni muu väljastamisega seotud eksimus.
Milliseid vigu esineb praktikas kõige sagedamini ning kas Ravimiamet näeb
nende juhtumite arvus või iseloomus viimastel aastatel muutusi?
Oleksin väga tänulik ka muu olulise ja praktilise info eest, mis võiks
aidata lugejatel mõista, kuidas retseptiravimite väljastamise ohutus
Eestis tagatakse, millised eksimused võivad praktikas tekkida ning mida
peaks patsient tegema, kui tal tekib kahtlus, et talle on väljastatud vale
ravim, vale tugevus või vale ravimvorm.
Kui Teil ei ole võimalik kõigile küsimustele põhjalikult vastata, oleksin
väga tänulik ka lühema kommentaari eest selle juhtumi ja teema kohta.
Palun lisada vastusele kommenteerija täisnimi, ametikoht ning võimalusel
foto.
Palun saata vastused hiljemalt neljapäevaks, 1. oktoobriks.
Palun ärge jätke päringut vastuseta. Kui Teil ei ole mingil põhjusel
võimalik küsimustele vastata või tähtajaks kommentaari anda, oleksin
tänulik, kui annaksite sellest mulle teada, et ma ei jääks vastust ootama.
Ette tänades Teie aja ja abi eest!
Lugupidamisega,
Vita Žukova
"MK-Estonia" ajaleht