Vaideotsus

AS Hoolekandeteenused Merimetsa tee 1, 10614 Tallinn Registrikood 10399457 [email protected] VAIDEOTSUS 22.12.2021 nr 5.1-1/35440-4 Lähtudes haldusmenetluse seaduse (HMS) §-st 83 vaatas Sotsiaalkindlustusamet läbi AS Hoolekandeteenused (registrikood 10399457) vaide Sotsiaalkindlustusameti 15.10.2021 otsusele nr 5.1-1/35440-1. RESOLUTSIOON: Juhindudes haldusmenetluse seaduse § 85 punktist 4 otsustas Sotsiaalkindlustusamet: 1. Jätta AS Hoolekandeteenused 12.11.2021 esitatud vaie rahuldamata. EDASIKAEBAMISE KORD: Vaideotsusega mittenõustumise korral on vaide esitajal õigus pöörduda halduskohtusse 30 päeva jooksul, arvates vaideotsuse teatavaks tegemise päevast, halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud tingimustel ja korras. Faktilised asjaolud Sotsiaalkindlustusameti (edaspidi SKA) ja AS Hoolekandeteenused (edaspidi HKT/Täitja/vaide esitaja) vahel on 30.01.2020 sõlmitud kinnise lasteasutuse teenuse (edaspidi KLAT teenuse) osutamise haldusleping nr 11.1/675-1 (edaspidi haldusleping). SKA algatas 28.04.2021 haldusjärelevalve KLAT teenuse osutamise üle teenuse osutamise kohas Lille Kodu. Järelevalve teostamisel kontrolliti KLAT teenuse vastavust sotsiaalhoolekande seaduses sätestatud nõuetele ning SKA ja Täitja vahel sõlmitud halduslepingule. Järelevalvemenetluse raames kontrolliti KLAT teenuse osutamist perioodil 30.01.2020 kuni 19.08.2021. Selleks viidi läbi AS Hoolekandeteenused Lille Kodus kaks paikvaatlust, intervjueeriti teenuse juhte, tegevusjuhendajaid, teenusel viibivate laste seaduslikke esindajaid, koostööpartnereid ja AS Hoolekandeteenused nõukogu esimeest ning analüüsiti dokumente, mille alusel KLAT teenust osutatakse. Järelevalve tulemused on kirjeldatud järelevalve 19.08.2021 aktis nr 5.1-3/11666-6. SKA tuvastas, et AS Hoolekandeteenused Lille Kodus (edaspidi HKT Lille Kodu) ei ole täidetud mitmeid SHSis sätestatud nõudeid, mistõttu tegi SKA 03.09.2021 ASile Hoolekandeteenused ettekirjutuse (nr 5.1-3/11666-9). Lisaks tuvastas SKA, et AS Hoolekandeteenused on rikkunud sõlmitud halduslepingut ning esitas 15.10.2021 leppetrahvi nõude, määrates leppetrahvi summaks 3600 eurot (10% lepingu hinnast). 12.11.2021 esitas AS Hoolekandeteenused vaide Sotsiaalkindlustusameti leppetrahvi nõudele.  2 Vaide esitaja põhjendused ja nõue Vaide esitaja palub tunnistada kehtetuks Sotsiaalkindlustusameti 15.10.2021 otsuse nr 5.1- 1/35440-1 ja 19.08.2021 järelevalve akti nr 5.1-3/11666-6. Vaide esitaja ei nõustu leppetrahvi nõudega ega SKA väidetavate tuvastatud rikkumistega (sh järelevalvemenetluses) järgmistel põhjustel: 1. halduslepingu punkti 4.4.1 rikkumine. Halduslepingu punkti 4.4.1 kohaselt peab lepingu täitja meeskonnaliikmete vahetamise eelnevalt kooskõlastama SKAga. Meeskonnaliikmete vahetumise korral peab olema tagatud, et teenust osutavad vähemalt samaväärse kvalifikatsiooni ja kogemusega isikud, kes olid nimetatud täitja taotluses. SKA väidab, et nendega ei ole meeskonnaliikmete vahetamist kooskõlastatud ning lepingut ei täida taotluses nimetatud meeskonnaliikmed. Ka ei ole SKA arvates tagatud, et teenust osutavad nõutud kvalifikatsiooni ja kogemusega isikud. Lisaks on peale halduslepingu sõlmimist Täitja Lille Kodusse tööle võtnud kolm tegevusjuhendajat, kelle tööle võtmine ei ole SKAga kooskõlastatud. Nendest üks, kes asus tööle 07.06.2021, ei vasta ka halduslepingu lisa 1 punktis 8.2. toodud nõuetele ning SKAl pole olnud võimalust nende pädevust antud sihtgrupiga töötamiseks hinnata ja töölevõtmiseks kooskõlastust anda. HKT on juba varem selgitanud ja kordab üle, et ei nõustu SKA seisukohaga. Vaidlust ei saa olla, et HKT suhtleb halduslepingu täitmise küsimustes pidevalt SKA töötajatega, muuhulgas on tegevusjuhendajate vahetuste osas toimunud suulised arutelud, mida HKT on käsitlenud halduslepingu punkti 4.1.1 kohaste kooskõlastustena. Seejuures ei nõua ka haldusleping et tegevusjuhendajate vahetuse kooskõlastamine toimuks kindlas vormis (nt üksnes kirjalikult). Ka on HKT juba varem selgitanud, et 07.06.2021 tööle asunud töötaja osas oli ja on SKAle hästi teada, et seoses KLAT tiimis kahetsusväärselt aset leidnud sündmustele tuli vabastada sisuliselt päeva pealt oluline osa KLAT personalist. Heita täitjale ette sellist asjaolu ja käsitleda seda lepingulise kohustuse rikkumisena, on hea usu vastane ja ebamõistlik. 2. halduslepingu punkti 4.9 rikkumine. Viidatud sätte kohaselt peab Täitja tegema koostööd kõigi vajalike osapooltega (sh kohaliku omavalitsus, kool jt), et tagada teenusel viibivale lapsele teenuse osutamine parimal võimalikul viisil, mis on vajalikud teenuse eesmärgi saavutamiseks. SKA arvates Täitja ei ole teinud Lille Kodus KLAT teenuse osutamisel koostööd kõigi vajalike osapooltega. Ka asus SKA seisukohale, et järelevalve käigus selgus, et tegevusjuhendajad ei ole kursis, missuguseid metoodikaid kasutatakse lastega koolis. Samuti ei tehta koostööd kohalike omavalitsuste, lapsevanemate ega SKAga lapse ettevalmistamiseks teenuselt lahkumiseks. HKT on juba varem selgitanud ja kordab üle, et ei nõustu SKA seisukohaga. Eelkõige ei saa me aru, millele tuginedes on SKA sellisele seisukohale jõudnud. Vastupidiselt, leiame, et koostöö nii kohalike omavalitsustega kui ka kooli ja vanematega on olnud töine ja hea. Alati saab asju paremini või teisiti korraldada, kuid väide, et HKT on rikkunud lepingu p 4.9, on SKA poolt lihtsalt tõendamata. Mitte ühestki SKA poolt esitatud dokumendist ei ole võimalik aru saada, millele tuginedes SKA nii leiab. Ühtlasi, asjaolu, et tegevusjuhendaja ei oska (võib olla ka järelevalve ärevusest tulenevalt) kohe nimetada, missugust metoodikat koolis kasutatakse, ei viita kuidagi sellele, et HKT ei ole halduslepingu punkti 4.9 täitnud. Koostöö kooliga on olnud kooliperioodil igapäevane. 3. halduslepingu punkti 4.11 rikkumine. Viidatud halduslepingu säte kohustab lepingu pooli teavitamata teineteist viivitamatult asjaoludest, mis takistavad või võivad takistada kohustuse nõuetekohast ja õigeaegset täitmist. SKA on asunud seisukohale, et kuigi Lille Kodu klienditöö ja tiimitöö juht avastasid 28.03.2021 videosalvestiselt tegevusjuhendaja võimaliku lapse väärkohtlemise, siis SKAd teavitati sellest alles 28.04.2021, so kuu aega hiljem. SKA järeldab sellest, et Täitja ei ole täitnud lepingujärgset teavituskohustust. HKT on juba varem ja korduvalt selgitanud, et ei nõustu absoluutselt selle fakti esitamise ja käsitlusega ning nende alusel tehtud järeldustega.  3 28.03.2021 ei selgunud sugugi see, et last (või lapsi) on väärkoheldud. Sellel päeval kontrolliti üle samal päeval tekkinud intsident (küsimuse alla oli, miks oli laps õueriietes). See, et lapsega käituti sel päeval ka muus osas lubamatult, selgus hilisemate videosalvestuste ülevaatamise käigus. HKT piirkonnajuht teavitas SKAd kohe, kui ilmnes, et üksuses on aset leidnud mitmeid episoode ja juhtumeid, kus käitumine lastega on olnud lubamatu. Algatati ka sisejuurdlus. Kuigi halduslepingu valmistas omal ajal ette SKA, leiame siiski, et viidatud punkti 4.11 eesmärk on ennekõike see, et pooled annaksid teineteisele teada, kui esineb oht, et nad ei suuda lepingut kohaselt täita. Seetõttu ei ole SKA-l põhjust HKT-le viidatud punkti rikkumist ette heita ka kasvõi juba seetõttu, et ühtegi KLATi teenus pole jäänud osutamata ja pole ka esinenud olulist viivitust nende osutamisel. 4. halduslepingu lisa 1 punkti 6.1 rikkumine. SKA leiab, et HKT ei ole Lille Kodus KLAT teenuse osutamisel seadnud esikohale lapse psühholoogilist/emotsionaalset ja füüsilist turvalisust ega järginud võrdse kohtlemise põhimõtteid ega austanud igaühe inimväärikust. SKA tugineb seejuures sellele, et 28.04.2021 saadetud teatest selgub, et Lille Kodus avastati 28.03.2021 päeva videosalvestiselt lapse väärkohtlemine tegevusjuhendaja poolt. Selliste ränkade süüdistuste esitamisel peab haldusorgan eriti hoolas olema, eelkõige tagama, et ta on asjaolud õigesti tuvastanud, saab nendest aru ja tema järeldused on õiguslikud ja õiged. Jääb arusaamatuks, millele tuginedes SKA sedasi järeldab? Missugustele faktilistele asjaoludele tuginedes sellisele järeldusele jõuab ja missugusele õiguslikule alusele tugineb? Mitte kuidagi pole SKA tõendanud, et HKT oleks talle süüks pandavaid tegusid korda saatnud. Mida ei saagi teha, sest HKT ei ole laste väärkohtlemist toime pannud. Toome näite, kui nt põhikoolis õpetav õpetaja käitub õpilasega ebaväärikalt ilma, et koolipidaja seda teaks või nt haiglas arst patsiendiga, siis kas see tähendab automaatselt õppeteenuste või tervishoiuteenuste lepingu rikkumist koolipidaja või tervishoiuteenuse osutaja poolt. Ilmselt mitte. Selleks, et seda saaks laiendada ka teenuse osutajale, tuleb tuvastada vähemalt see, et juriidilise isiku seaduslikud esindajad olid teadlikud või vähemalt oleksid pidanud olema teadlikud. Kordame veelkord üle, et oleks selgemast selgem – HKT väärtustega ei lähe mitte kuidagi kokku see, mis KLATis vaatlusaluses juhtumis lastega juhtus. Kui HKT avastas juhtumid, siis vabastasime kõik seotud isikud viivitamatult töölt. HKT endiste töötajate tegusid ei saa inkrimineerida HKTle. 5. halduslepingu lisa 1 punkti 7.7.2 rikkumine. Nimetatud regulatsioon näeb ette, et Täitja tagab iga teenusel oleva lapsega, tema probleemidega, tema tugevate ja nõrkade külgedega süsteemse tegelemise lapse individuaalse tegevuskava alusel, pakkudes piisaval määral abistavaid tegevusi (nt individuaalsed või grupiarutelud või -teraapiad) ning viies läbi hindamisi vastavalt rakendatavale metoodikale. Hindamistulemused fikseeritakse iga lapse kohta ja säilitatakse lapse isikutoimikus. Kogu teenuse kasutamise vältel tuleb hinnata süsteemselt ja regulaarselt lapsele teenuse käigus osutatavate tegevuste mõju lapse arengu- ja käitumisprobleemide (sh psüühiliste probleemide) lahendamisel. Hindamise tulemustele tuginedes tuleb koheselt teavitada lapse elukohajärgset omavalitsust kinnise lasteasutuse teenuse rakendamise vajaduse ära langemisest. SKA heidab ette, et Täitja ei ole Lille Kodus kogu teenuse vältel regulaarselt hinnanud lapsele (v.a toetusplaani 2020629 puhul) osutatavate tegevuste mõju tema arengu- ja käitumisprobleemide (sh psüühiliste probleemide) lahendamisel. HKT ei nõustu eelnevate SKA seisukohtadega. Vastav halduslepingu regulatsioon tugineb SHS § 130³ lõike 1 punktile 3, mis näeb ette, et kinnise lasteasutuse teenuse osutaja viib läbi lapse vajadustest lähtuvad tegevused lapse arengu- ja käitumisprobleemide tuvastamiseks ja lahendamiseks. Seda on HKT teenuse osutamisel teinud. SKA väide, et HKT ei ole teinud laste süstemaatilist hindamist, ei ole samuti õige. Võimalik, et seda pole tehtud nii nagu SKA seda soovib (see selgus alles järelevalvemenetluses), aga see ei tähenda, et seda pole tehtud või et oleks rikutud punkti 7.7.2. nõudeid. Pealegi on ka SKA-l endal kohustus oma lepingupartnereid õigel ajal informeerida sellest, kui mingi halduslepingu punkti täitmiseks on SKA-l kindlad soovid. HKT ei teadnud kuni järelevalvemenetluseni, et see kuidas HKT lisa 1 punkti 7.7.2 täidab, ei ole SKA hinnangul piisav. 6. halduslepingu lisa 1 punkti 7.10 rikkumine. Regulatsiooni kohaselt peab Täitja toetama igakülgselt lapse ja last kasvatavate isikute ning teiste lapsele oluliste isikute vahelist suhtlust. SKA leiab, et Täitja ei ole toetanud lapse ja last kasvatavate isikute ning teiste lapsele oluliste  4 isikute vahelist suhtlust. SKA arvates selgus järelevalve käigus, et lapsevanemaid ei ole kaasatud piisaval määral laste ellu teenusel viibimise ajal, sest lastel ei ole võimalik kasutada isiklikke telefone või arvutit, lapsevanematele ei pakuta probleeme lahendavaid ja toetavaid tegevusi koos lapsega, ning lastevanemaid ei kutsuta Lille Kodusse ühisüritustele (jõulud, lihavõtted vms) ning lapsevanemad tunnevad, et nad seetõttu võõranduvad oma lastest. Ka selles punktis jääb HKT endiselt juba varem väljendatud seisukohale. HKT on halduslepinguga võetud kohustusi, sh lisas 1 nagu ka SHS § 130³ tingimusi kohaselt täitnud, vastupidist ei ole SKA tõendanud. Oleme SKA-le selgitanud, et suhtlus vaematega on olnud mõneti piiratud tõesti, aga seda mitte seetõttu, et teenuse osutaja poleks soovinud laste ja neid kasvatavate isikute suhtlusele kaasa aidata või seda edendada. Kohtumised ja ühisüritused on olnud piiratud Covid-19 pandeemia tõttu. SKA teab ometi hästi, et mingil ajal olid hooldekodudesse pääsemine suletud lausa Vabariigi Valitsuse korraldusega. Samas on klienditööjuht olnud pidevas individuaalses kontaktis lapsevanematega ja eestkostjatega ning kõikidele küsimused ja pöördumised on saanud vastused. Ka on kõikidele lastevanematele ja kohalike omavalitsuste esindajatele võimaldatud lastega kohtumine KLAT territooriumil (v.a. Covid-19 karantiini ja üldiste riigi piirangute ajal). Seda, et probleemi esineb laste telefonide ja arvutite kasutamise osas, teenuse osutaja isegi ei teadnud. Ühtegi sellekohast pöördumist talle esitatud pole. 7. halduslepingu lisa 1 punkti 8.2 rikkumine. Regulatsiooni kohaselt peavad kõik lastele vahetult teenust osutavad isikud omama riiklikult tunnustatud kõrgharidust või sellega võrdsustatud kvalifikatsiooni pedagoogikas, sotsiaaltöös, psühholoogias, lastekaitses, eripedagoogikas, sotsiaalpedagoogikas, kasvatusteadustes, meditsiinis vms valdkonnas või keskharidust koos praktilise erialase töökogemusega abivajavate lastega vähemalt 24 kuud eelneva 36 kuu jooksul. Kõik Täitja Lille Kodus teenust vahetult osutavad isikud ei vastanud järelevalve menetluse ajal halduslepingus sätestatud kvalifikatsiooni nõuetele. Täitja 09.06.2021 esitatud andmete järgi töötas ajavahemikul 07.06.2021 ja lõpp 13.06.2021 Lille Kodus üks tegevusjuhendaja, kellel oli keskeriharidus, kuid puudus viimase 36 kuue jooksul 24- kuune töökogemus abivajavate lastega. Ka selle etteheite osas oleme ju oma selgitusi korduvalt esitanud. Ajavahemikus 07.06.2021– 13.06.2021 (7 päeva – neist 3 tööl) töötas HKT Lille kodus uue töötajana tegevusjuhendaja, kellel on koolieelse lasteasutuse kasvataja kvalifikatsioon Rakvere Pedagoogikakooli koolieelse kasvatuse erialal, samuti on ta varem töötanud Imastu Koolkodus sama sihtgrupi lastega. Vaide esitaja leiab, et SKA etteheited halduslepingu rikkumise osas on asjakohatud, põhjendamata ja kohati otsitud. Alati saab asju teha teisiti. Sellisel juhul tuleb meil omavahel sellest rääkida ja kokku leppida, kuidas halduslepingut kõige paremini täita. See aga ei tähenda veel halduslepingu rikkumist. Vaide esitaja leiab, et ei ole halduslepinguga võetud kohutusi rikkunud, mistõttu ei ole õige ka leppetrahvi määramine. Sotsiaalkindlustusameti põhjendused ja seisukoht Sotsiaalkindlustusamet on järelevalve tegemisel lähtunud SHSis sätestatust ning kontrollinud KLAT teenuse vastavust SHSis sätestatud nõuetele ja sõlmitud halduslepingule HKT Lille Kodus. 1. SKA ei nõustu vaide esitaja seisukohaga, et tegevusjuhendajate vahetuste osas toimunud suulised arutelud on käsitletavad halduslepingu p 4.1.1 kohaste kooskõlastustena ning et ka haldusleping ei nõua tegevusjuhendajate vahetuse kooskõlastamist kindlas vormis (nt üksnes kirjalikult). Lisaks leiab vaide esitaja, et olukorras, kus KLAT meeskonnas tuli vabastada sisuliselt päeva pealt oluline osa personalist seoses kahetsusväärselt aset leidnud sündmustega, on selle asjaolu käsitlemine lepingulise kohustuse rikkumisena hea usu vastane ja ebamõistlik. Vaidlust ei ole selles, et vaide esitaja peab meeskonnaliikmete vahetamise eelnevalt kooskõlastama SKAga ning meeskonnaliikmete vahetumise korral peab olema tagatud, et teenust osutavad vähemalt samaväärse kvalifikatsiooni ja kogemusega isikud, kes olid nimetatud täitja taotluses.  5 Vastavalt halduslepingu punktile 7.1 toimub teadete edastamine üldjuhul kirjalikku taasesitamist võimaldavad vormis. Samas halduslepingu lisa 1 (Teenuse kirjeldus) punkti 8.6 järgi peab täitja esitama SKAle taotluse kui täitjal tekib vajadus taotluses meeskonnaliikmena märgitud isikut vahetada ning SKA nõudmisel lisama vajalikud andmed ja dokumendid, mis kinnitavad uue meeskonnaliime vastavust vähemalt samaväärsele või paremale kompetentsile, kui on taotluses esitatud meeskonnaliikmel, keda vahetatakse. Seega on lepingus sätestatud eeldus, et meeskonnaliikmete vahetamisel tuleb esitada taotlus kirjalikult. Järelevalves on tuvastatud, et Täitja on vahetanud meeskonnaliikmeid ning võtnud tööle kolm tegevusjuhendajat, kuid ei ole meeskonnaliikmete vahetamist SKAga eelnevalt kooskõlastanud, sealhulgas ka suuliselt. Ka ei ole tagatud, et teenust osutavad nõutud kvalifikatsiooni ja kogemusega isikud. Kolmest vahetatud tegevusjuhendajast üks, kes asus tööle 07.06.2021, ei vastanud halduslepingu lisa 1 punktis 8.2 toodud nõuetele ning SKAl pole olnud võimalust nende töötajate pädevust antud sihtgrupiga töötamiseks hinnata ja töölevõtmiseks kooskõlastust anda. Halduslepingust tuleneb, et kui tekib vajadus meeskonnaliikme lisamiseks, peavad kõik lisatavad meeskonnaliikmed vastama vähemalt teenuse kirjelduse punktides 8.1 ja 8.2 sätestatud nõuetele. SKA on seisukohal, et ettevalmistusnõuded on väga olulised nii vaide esitajale kui ka töötajaile endile, sest KLAT teenusel viibivad lapsed, kellele teenuse osutamine nõuab töötajatelt eriteadmisi ja oskusi ning vajadusel kindlaid töövõtteid. SKA hinnangul on vaide esitaja rikkunud halduslepingu punktist 4.4.1 tulenevaid kohustusi (meeskonnaliikmete vahetamist ei ole SKAga kooskõlastatud, ka ei ole tagatud, et teenust osutavad nõutud kvalifikatsiooni ja kogemusega isikud). 2. SKA ei nõustu vaide esitaja väitega, et halduslepingu punkti 4.9.rikkumine on tõendamata. Järelevalvemenetluses intervjueeriti nii kooli, superviisorit, HENKi aga ka töötajaid. Intervjuudest kooli ja tegevusjuhendajatega selgus, et tegevusjuhendajad ei ole kursis, missuguseid metoodikaid (suhtlemisel, õpetamisel, juhendamisel) kasutatakse lastega koolis ning kuigi õpetaja või abiõpetaja saab hommikul tegevusjuhendajalt lapse ja õhtul annab lapse üle, siis selline infovahetus ei ole piisav ei kooli ega tegevusjuhendaja jaoks. Samuti selgus intervjuudest lapsevanematega, et nad soovivad saada rohkem tagasisidet selle kohta, kuidas lastel teenusel läheb. Üks lapsevanem tõi välja, et KLAT teenusel peetakse päevikut, kuhu tehakse laste kohta igapäevaselt märkmeid, kuid talle öeldi, et lapsevanemad ei pea teadma, mida sinna kirjutatakse. Vestlustest lapsevanematega selgus, et sageli tunnevad nad tegevusjuhendajatega suheldes, et nad segavad nende tööd. Juba lapse teenusele saabudes, tuleb last ja tema lähivõrgustikku hakata ette valmistama lapse teenuselt väljumiseks. See eeldab koostööd. Vaide esitaja on ka ise välja toonud, et võrgustikuga koostöö peab toimuma teenuse esimesest päevast, et lapsel oleks võimalik naasta oma tavapärasesse keskkonda ja tema ümber olevad inimesed (kool, tugiisik, vanemad) oleksid omandanud tehnika ja võtted, kuidas lapse eripäradega toime tulla selliselt, et agressioone ja tagasilangust ei toimuks. Vaide esitaja on võrgustiku liige ja võrgustiku liikmena on tal see kohustus teenuse osutaja ülesannete raames. Ka vaide esitaja kohustus on mõelda esimesest päevast, kuidas lapse teenuselt väljudes saaks ta tulla toime oma tavapärases keskkonnas. On tõenäoline, et praegu teenusel viibivad lapsed lähevad edasi erihoolekandeteenusele, seejuures on oluline, et ka tulevane teenuse osutaja oleks kaasatud ning omandanud vajalikud võtted kliendiga toimetulekuks tulevikus. Kuna laps viibib KLAT teenusel olles enamuse ajast teenuse osutaja juures, on just teenuse osutajal suurem teadmiste ja kogemuste pagas lapse eripärade, käivitajate, rahustamise metoodikate jm kohta. Seega on teenuse osutajal oluline roll lapse ülejäänud võrgustikule vajaliku teabe ja oskuste edasiandmisel. SKA hinnangul on vaide esitaja rikkunud halduslepingu punktist 4.9. tulenevaid kohustusi (ei ole teinud HKT Lille Kodus KLAT teenuse osutamisel koostööd kõigi vajalike osapooltega, et tagada  6 teenusel viibivale lapsele teenuse osutamine parimal võimalikul viisil, mis on vajalik teenuse eesmärgi saavutamiseks). 3. SKA ei nõustu vaide esitaja järeldusega, et halduslepingu punkti 4.11 eesmärk on ennekõike see, et pooled annaksid teineteisele teada, kui esineb oht, et nad ei suuda lepingut kohaselt täita ning seetõttu ei ole põhjust viidatud punkti rikkumist ette heita ka kasvõi juba seetõttu, et ükski KLAT teenus ei ole jäänud osutamata ja pole ka esinenud olulist viivitust teenuse osutamisel. Vaide esitaja väidab, et 28.03.2021 ei selgunud sugugi see, et last (või lapsi) on väärkoheldud, vaid sellel päeval kontrolliti üle samal päeval tekkinud intsident. Et lapsega käituti sel päeval ka muus osas lubamatult, selgus hilisemate videosalvestuste ülevaatamise käigus ning piirkonnajuht teavitas SKAd kohe, kui ilmnes, et aset on leidnud mitmeid episoode ja juhtumeid, kus käitumine lastega on olnud lubamatu. Vaide esitaja 28.04.2021 saadetud materjalidest (klienditööjuhi ja tiimitööjuhi seletuskirjad) nähtub, et videosalvestusi vaadati üle 28.03.2021. SKA leiab, et tegevusjuhendaja poolne lapse väärkohtlemine (löömine, näpistamine, pesulõksude pähe panemine, söömise imiteerida laskmine) on siiski asjaolu, mis takistab lepingu nõuetekohast täitmist, mistõttu tuleb sellest teavitada SKAd esimesel võimalusel. Vaide esitaja põhjendus, et piirkonnajuht teavitas SKAd kohe, kui ilmnes, et üksuses on aset leidnud mitmeid episoode ja juhtumeid, kus käitumine lastega on olnud lubamatu, on kohatu. Juba ainuüksi klienditööjuhi ja tiimitööjuhi kirjeldatud sündmused 28.03.2021 juhtunu kohta viitavad lapse suhtes toimepandud lubamatule käitumisele ning on niivõrd tõsised, millest oleks pidanud SKAd teavitama kohe. SKA hinnangul on vaide esitaja rikkunud halduslepingu punktist 4.11. tulenevat teavituskohustust. HKT Lille Kodu klienditöö ja tiimitöö juht avastasid 28.03.2021 tegevusjuhendaja võimaliku lapse väärkohtlemise. SKAd teavitati sellest alles 28.04.2021, so kuu aega hiljem. 4. SKA ei nõustu vaide esitaja käsitlusega halduslepingu lisa 1 punkti 6.1 alusel etteheidetud rikkumise kohta. SKA ei ole vaide esitajat kui tööandjat süüdistanud laste väärkohtlemise toimepanemises. Küll aga on SKA vaide esitajale ette heitnud, et ta pole teenuse osutamisel seadnud esikohale lapse psühholoogilist/emotsionaalset ja füüsilist turvalisust, võrdse kohtlemise põhimõtete järgimist ja igaühe inimväärikuse austamist. Halduslepingu lisa 1 punkti 6.1 kohaselt peab Täitja seadma teenuse osutamisel esikohale lapse psühholoogilise/emotsionaalse ja füüsilise turvalisuse ning järgima võrdse kohtlemise põhimõtteid ja austama igaühe inimväärikust. Ka teenuse kirjeldusest (halduslepingu lisa 1 punkt 7.6) tulenevalt peab lastele olema ööpäevaringselt tagatud tugi ja järelevalve ennetamaks lapse omavolilist lahkumist teenuse osutamise kohast ning lapse käitumisest lapsele endale või teistele tulenevaid ohte (SHS § 130³ lõige 1 punkt 2). Lapse järelevalve lapse turvalisuse tagamiseks peab olema tagatud lapse väärikust ja kehalist puutumatust vähim riivavatel viisidel kasutades nn dünaamilist lähenemist turvalisusele. Täitja peab tagama kindla struktuuriga, turvalise ja paindliku keskkonna, mis on erinevate laste huvide ja vajadustega arvestav ja võimalikult avatud keskkond. Lapse vajadusi arvestav õige keskkond stimuleerib lapse ajutegevust ja arendab sotsiaalseid oskusi ning aitab kaasa impulsiivse käitumise ja hirmu vähendamisele. Tööandja on vastutav oma töötaja tegevuse eest, nagu ka isik, kes kasutab teist isikut pidevalt oma majandus- või kutsetegevuses. Tööandjal on võimalik valida sobivad töötajad, neid koolitada ja teha järelevalvet. Kõik vahetud teenuse osutajad tegutsevad vaide esitajaga sõlmitud töölepingu alusel, ning vastutavad KLAT teenuse osutamise lepingu täitmise eest tööandja kõrval ka isiklikult, kuid siiski lasub vastutus ka vaide esitajal endal. Muu hulgas on halduslepingust tulenevalt Täitja kohustatud informeerima teenuse osutamise tingimustest oma töötajaid, kellele ta lepingu täitmisega seotud ülesande on pannud. Ka KLAT teenuse meeskonnaliikmetele kehtestatud ettevalmistusnõuded on vajalikud, et teenusel viibivaid lapsi koheldaks inimväärselt ja nende põhiõigused oleks kaitstud. Arvestades kinnisesse lasteasutusse suunatavate laste sihtrühma olemust (lapsed, kelle käitumine ohustab nende enda elu, tervist või arengut või teiste isikute elu või tervist), peab  7 teenuseosutaja tegema nii lapse omavolilise lahkumise ennetamiseks ning kui ka turvalisuse tagamiseks oluliselt suuremaid jõupingutusi kui teiste samaealiste laste puhul. Turvalisuse tagamine on üks teenuseosutaja peamistest ülesannetest. Dünaamilise turvalisuse kontseptsioon tähendab, et turvalisus peab põhinema ennekõike positiivsete suhete loomisel teenuseosutaja töötajate ja teenust saavate laste vahel. Laps ei ole kinnisesse lasteasutusse suunatud mitte selleks, et teda karistada või distsiplineerida, vaid et teda abistada tema probleemide lahendamisel ning valmistada ette hakkamasaamiseks tavakeskkonda tagasi pöördudes, väljaspool asutust. Vaide esitaja peab arvestama, et teenuse sihtrühm on keskmisest haavatavam ning ilmselt teatud juhtudel võimetu end ise ohtude eest kaitsma. HKT Lille Kodu on eriline seetõttu, et teenusel on enamasti sügava intellektipuudega lapsed. Seega vaide esitaja üldine hoolsuskohustus spetsiifilisest sihtgrupist ja tegutsemisalast johtuvalt on ulatuslikum tavapärasest üldisest hoolsuskohustusest. Kui teenuse osutamisel ei ole tagatud lapse psühholoogiline/emotsionaalne ja füüsiline turvalisus või ei ole järgitud võrdse kohtlemise põhimõtteid või austatud inimväärikust, kahjustab see last. Vaide esitajal kui KLAT teenuse osutajal on kohustus tagada teenust saavate laste igakülgne kaitse ka töötajatepoolse väärkohtlemise eest. Vaide esitajal on kasutusel videosüsteem juhtumite analüüsimiseks ning kaamerad salvestavad peres toimuvat ööpäevaringselt. Peale turvalisuse tagamise on videosalvestistel oluline roll laste käitumismustrite jälgimisel. Juhul, kui laps muutub agressiivseks või tema rahustamiseks tuleb kasutada ohjeldusmeetmeid, on videosalvestiselt võimalik juhtunule eelnenut analüüsida, et aru saada, mis lapse agressiooni käivitas. Järelevalvemenetluses selgus, et ajavahemikul 01.06.2020–27.05.2021 on HKT Lille Kodus registreeritud 13 erakorralist juhtumit, kus laps käitus agressiivselt enda või teiste suhtes. Nendest juhtumitest kuus on registreerinud töötajad, kes on kahtlustatavad laste väärkohtlemises. Vastavalt vaide esitaja kehtestatud probleemse käitumise juhtimise ja piirangute rakendamise korra punktile 1.10 peab teenuse saaja tugiisik koos klienditöö juhiga juhtumit hindama ja vajadusel kutsuma kokku klienditöö meeskonna koosoleku, kus analüüsitakse juhtumit, selgitatakse välja probleemolukorra vallandajad ja tegevussammud kliendi toimetuleku parandamiseks. Erakorraliste juhtumite tabelist ei selgu, kas peale juhtumi registreerimist on klienditöö juht kokku kutsunud klienditöö meeskonna või kas ja mis ulatuses on vaadatud ning analüüsitud videosalvestusi, mis annaks teabe lapse käitumise põhjuste kohta. SKA hinnangul on vaide esitaja rikkunud halduslepingu lisa 1 punktist 6.1. tulenevat kohustust. 5. SKA on vaide esitajale ette heitnud, et HKT Lille Kodus ei ole kogu teenuse osutamise vältel regulaarselt hinnatud lapsele (v.a toetusplaani 2020629 puhul) osutatavate tegevuste mõju tema arengu- ja käitumisprobleemide (sh psüühiliste probleemide) lahendamisel. Vaide esitaja leiab, et halduslepingu lisa 1 punkti 7.7.2 regulatsioon tugineb SHS § 130³ lõike 1 punktile 3, mis näeb ette, et kinnise lasteasutuse teenuse osutaja viib läbi lapse vajadustest lähtuvad tegevused lapse arengu- ja käitumisprobleemide tuvastamiseks ja lahendamiseks ning seda on ka teenuse osutamisel tehtud. Ka on vaide esitaja asunud seisukohale, et õige ei ole SKA väide, et ei ole tehtud laste süstemaatilist hindamist. Vaide esitaja on möönnud, et võib-olla pole seda pole tehtud nii nagu SKA seda soovib, kuid see ei tähenda, et oleks rikutud halduslepingu punkti 7.7.2. nõudeid. Järelevalvemenetluses kontrolliti laste isikutoimikuid. Isikutoimikutes on laste toetus- ja/või tegevusplaanid. Nimetatud plaanidest nähtus, et laste arengut (tegevuste mõju lapse arengu- ja käitumisprobleemide lahendamisel) ei ole järjepidevalt ja süsteemselt hinnatud ja fikseeritud (toetusplaanide analüüs on toodud järelevalve aktis). Probleem ei ole selles, et hinnanguid ei ole tehtud nii nagu SKA soovib või, et SKA ei ole andnud vaide esitajale selleks konkreetseid juhiseid. Vaide esitaja on välja töötanud juhised hindamise läbiviimiseks, kuid neid juhiseid ei ole järgitud. Toetus- ja/või tegevusplaanide kvartaalse hindamise tabelis toodud hinnangud on copy-paste eelmisest hindamisest, mitte sisulised analüüsid lapse edasiminekutest ja/või tagasilöökidest, või puudus hindamine üldse. Seega ei ole teada, kuidas lapsel päriselt läheb.  8 Tegevusplaanide analüüsist selgub, et vähe pööratakse tähelepanu laste tugevustele ning nendes eduelamuse loomisele. Peamised eesmärgid ja tegevused on kirjeldatud läbi kohustuste (hügieen, koristamine, toimkonnas olemine). Nii tegevuskavadest ega ka vestlustest KLAT meeskonnaga ei nähtunud, et eesmärkide seadmisel arvestataks laste arvamuse või soovidega. SKA hinnangul on vaide esitaja rikkunud halduslepingu lisa 1 punktist 6.1. tulenevat kohustust (kogu teenuse vältel ei ole regulaarselt hinnatud lapsele (v.a toetusplaan 2020629) osutatavate tegevuste mõju tema arengu- ja käitumisprobleemide (sh psüühiliste probleemide) lahendamisel). 6. Vaide esitaja on asunud vaides seisukohale, et on halduslepinguga võetud kohustusi, sh lisas 1 nagu ka SHS § 130³ tingimusi kohaselt täitnud ning vastupidist ei ole SKA tõendanud. Vaide esitaja selgitas, et suhtlus vanematega on olnud mõneti piiratud, aga seda mitte seetõttu, et teenuse osutaja poleks soovinud laste ja neid kasvatavate isikute suhtlusele kaasa aidata või seda edendada vaid kohtumised ja ühisüritused on olnud piiratud Covid-19 pandeemia tõttu. SKA on järelduste tegemisel tuginenud intervjuudele lapsevanematega ja eestkostjatega. Justnimelt vestlustest lapsevanematega ilmnes, et neile ei anta piisavalt tagasisidet selle kohta, kuidas lastel teenusel läheb, tegevusjuhendajatega suheldes tunnevad nad sageli, et nad segavad nende tööd. Lapsevanematele ei pakuta probleeme lahendavaid ja toetavaid tegevusi koos lapsega, mistõttu nad tunnevad, et kaugenevad oma lastest nii füüsiliselt kui emotsionaalselt. Neid ei kutsuta ka ühisüritustele ning lapsevanemad tunnevad, et nad seetõttu võõranduvad oma lastest. Lisaks selgus, et lastel ei ole võimalik kasutada isiklikke telefone või arvutit, ühe lapse puhul on see lausa keelatud. Tulenevalt halduslepingu lisa 1 punktist 7.10 peab Täitja toetama igakülgselt lapse ja last kasvatavate isikute ning teiste lapsele oluliste isikute vahelist suhtlust. Ka on Täitja ülesanne tagada lapse ja last kasvatava isiku ning teiste lapsele oluliste isikute vahel suhtlemisvõimalused lapse teenusel viibimise ajal, seejuures on Täitja kohustus toetada suhteid nii sisuliselt (nt konfliktide lahendamisel abistamine) kui praktilise korralduse (kokkusaamised teenuse osutamise territooriumil kui ka väljaspool seda) ja sidevahendite näol ning kaasama last kasvatavat isikut võimalikult palju lapse arendamisega seotud küsimuste arutamisse ning võimaluse korral pakkuma probleeme lahendavaid ja toetavaid tegevusi lisaks lapsele ka teda kasvatavale isikule. KLAT teenuse ülesanne on lapse ja last kasvatava isiku ning teiste lapsele oluliste isikute vaheliste suhete igakülgne toetamine. Ka KLAT teenuse osutajal tuleb teha tihedalt koostööd selleks, et parandada lapse ja teda kasvatava isiku suhteid ning last kasvatava isiku valmisolekut toetada lapse heaolu ja arengut nii teenuse saamise ajal kui peale seda. See hõlmab ka nende toetamist suhtlemisel ja kokkusaamisel. KLAT teenuse osutaja peaks võimalikult palju kaasama last kasvatavat isikut lapse arendamisega seotud küsimuste arutamisse ning võimaluse korral pakkuma probleeme lahendavaid ja toetavaid tegevusi lapsele ja koos lapsega ka teda kasvatavale isikule. Suhete igakülgne toetamine hõlmab seega nii sisulist tuge (näiteks konfliktide lahendamisel abistamisel) kui ka praktilist korraldust, seda nii kokkusaamiste näol (nii teenuse osutamise territooriumil kui väljaspool seda) kui ka sidevahendite teel. SKA leiab, et järelevalves tuvastatud asjaolud suhtlemist ei soodusta, vaid pigem takistavad ning lapsevanemaid ei ole kaasatud piisaval määral laste ellu teenusel viibimise ajal. Pidev infovahetus lapse arengu kohta, uute teadmiste jagamine, kuidas lapse agressiivsusega toime tulla (mis aitab lapsel rahuneda või mis teda ärritab), on üks nurgakivi sellele, et ka lapsevanem on teenuse lõppemiseks paremini ette valmistatud. Samuti on lapse seaduslikul esindajal õigus lapse kohta informatsiooni saada. 2020. aasta teises pooles ja 2021. aastal ei ole riiklikult kehtestatud hooldusasutustele piiranguid, mis puudutab lähedaste külastusi, pigem on riik sel perioodil julgustanud ööpäevaringse teenuse osutajaid leidma võimalusi teenusel viibivate inimeste ja nende lähedaste suhtlemise tihendamiseks ja hõlbustamiseks. SKA hinnangul on vaide esitaja rikkunud halduslepingu lisa 1 punktist 7.10 tulenevat kohustust (teenusel viibiva lapse ja lapsevanemate vahelist suhtlust ei ole igakülgselt toetatud).  9 7. Vaide esitaja on vaides märkinud, et ajavahemikul 07.06.2021–13.06.2021 HKT Lille Kodus töötanud uus tegevusjuhendaja on lõpetanud Rakvere Pedagoogikakooli koolieelse lasteasutuse kasvataja erialal ning ta on varem töötanud Imastu Koolkodus sama sihtgrupi lastega. Järelevalvemenetluses halduslepingu täitmise kontrollimiseks edastas Ida piirkonna juht 09.06.2021 SKAle andmed töötajate kohta exceli tabelis ja selles oli märgitud info kõikide töötajate hariduse, tegevusjuhendaja koolituse läbimise, abivajavate lastega varasema praktilise erialase töökogemuse (vähemalt 24 kuud eelneva 36 kuu jooksul) kohta, töölepingu algus ja lõpp ning kelle asemel töötaja tööle võeti. Nimetatud tabelist nähtus, et ühel töötajal on keskeriharidus (Rakvere Pedagoogikakool, koolieelse lasteasutuse kasvataja eriala), kuid puudub abivajavate lastega töötamise kogemus vähemalt 24 kuud viimase 36 kuu jooksul. Töötaja võis küll varem töötada Imastu Koolkodus, kuid vaide esitaja enda esitatud andmetest nähtub, et töötaja siiski ei vasta teenust vahetult osutavale isikule seatud nõuetele (puudub abivajavate lastega töötamise kogemus vähemalt 24 kuud viimase 36 kuu jooksul). Ka ei ole vaide esitaja seda tõendanud järelevalvemenetluses ega ka hiljem vaide esitamisel. SKA jääb oma varasema seisukoha juurde, et nimetatud töötaja ei vastanud halduslepingus sätestatud nõuetele (tegevusjuhendajal oli küll keskeriharidus, kuid puudus viimase 36 kuue jooksul 24-kuune töökogemus abivajavate lastega). 8. Halduslepingu punkti 6.2. kohaselt vastutab Täitja igasuguse lepingurikkumise eest. Leppetrahvi nõudmine ei mõjuta õigust nõuda täiendavalt ka kohustuste täitmist ja kahju hüvitamist. Halduslepingu 6.4. kohaselt on SKAl lisaks lepingu täitmise nõudele või täitmisnõude asemel lepingu rikkumise korral õigus nõuda täitjalt leppetrahvi kuni 10% lepingu hinnast. SKA on leppetrahvi nõude esitamisel lähtunud õigusaktides sätestatust ning sõlmitud halduslepingust. KLAT teenus on ööpäevaringne teenus, mida osutatakse sotsiaalhoolekande seaduse §-s 130 3 sätestatud tingimustel lapsele, kelle vabadust on piiratud kohtumääruse alusel. KLAT teenuse eesmärk on toetada lapse psühholoogilist, emotsionaalset, sotsiaalset, hariduslikku ja kognitiivset arengut, et saavutada püsivad muutused, mis võimaldavad lapsel pärast vabaduse piiramise lõppu tulla edukalt toime tavakeskkonnas tema enda elu, tervist ja arengut ning teiste isikute elu ja tervist kahjustava käitumiseta. Eesmärk on, et teenuse osutamise käigus suudetakse lapse olukorda parandada selliselt, et vabaduse piiramise lõppedes ei toimu tagasilangust. Arvestades, et teenuse osutamise käigus riivatakse lapse põhiõigusi, on teenusele seatud kõrgemad nõuded ning halduslepingu sisu seotud otseselt teenuseosutajale seatud ülesannetega. Poolte vahel sõlmitud halduslepingust tulenevalt on vaide esitaja kohustatud täitma lepingut muu hulgas kooskõlas õigusaktidega (eelkõige SHS, SÜS ja nende alusel antud õigusaktid ning lastekaitseseadus) ning järgima SHSis selle alusel antud õigusaktidest tulenevaid nõudeid KLAT teenuse osutamisel. Kuivõrd järelevalvemenetluses tuvastati, et teenuses osutamisel ei ole täidetud kõiki SHSis sätestatud nõudeid, tehti vaide esitajale puuduste kõrvaldamiseks ettekirjutus. Vaide esitaja nõustus ettekirjutusega ning kavandatud ettekirjutuse kohta arvamusi ja vastuväiteid ei esitanud. Võttes arvesse kõiki eeltoodud asjaolusid, leiab Sotsiaalkindlustusamet, et 15.10.2021 leppetrahvinõue nr 5.1-1/35440-1 on õiguspärane ja põhjendatud ning vaie jääb rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt) Leila Siiroja Õiguse talituse juhataja