Harjumaa Saue vald Haiba küla 11360 Riisipere-Kernu JJT asendiplaani eskiis

Indrek Pikk Saue Vallavalitsus Teie 10.01.2024 [email protected] Kütise tn 8 Meie 24.01.2024 nr 7.1-2/24/491-2 76505, Harju maakond, Saue vald, Saue linn 11360 Riisipere-Kernu jalgratta- ja jalgtee põhiprojekti koostamise nõuded Olete taotlenud Transpordiametilt nõudeid Harju maakonnas Saue vallas Haiba külas riigitee nr 11360 Riisipere-Kernu km 9,48-9,71 kaitsevööndis jalgratta- ja jalgtee (edaspidi JJT) ehituse projekti (edaspidi projekt) koostamiseks. Võttes aluseks EhS ning kliimaministri 17.11.2023 määruse nr 71 „Tee projekteerimise normid“ (edaspidi normid), esitame § 99 lg 3 alusel nõuded JJT projekti koostamiseks. 1. Koostada tee ehitusprojekt (edaspidi projekt) põhiprojekti staadiumis vastavalt majandus- ja taristuministri 09.01.2020 määrusele nr 2 „Tee ehitusprojektile esitatavad nõuded“ 2. Projekti koostaval ettevõtjal ja/või isikul peab olema EhS kohane tee ehitusprojekti koostamise ja valgustuse projekteerimise pädevus. 3. Juhinduda kehtivatest normdokumentidest ja Transpordiameti juhenditest. 4. JJT ja selle koosseisu kuuluvad rajatised projekteerida üldjuhul väljapoole riigitee alust maad. Saame anda riigitee aluse maa kasutusse vaid nendes teelõikudes, kus see pole vajalik riigitee toimivuse tagamiseks (nt sõidutee laiendamiseks maantee klassile vastavale ristlõikele või sademevete juhtimiseks). 5. JJT projekteerimisel riigiteealusele maale tuleb projekti koosseisus esitada isikliku kasutusõiguse (IKÕ) plaanid. Plaanidel tuua eraldi välja kasutusõiguse seadmine JJT ja/või tehnovõrgu rajamiseks/hooldamiseks (side- ja elektripaigaldised vms) ning esitada projekti koosseisus. JJT IKÕ plaanide koostamiseks vt juhist ameti kodulehel. Tehnovõrkude IKÕ plaanide koostamiseks vt juhendi lisa 6. 6. Teostada projekti koostamiseks vajalikud geodeetilised uuringud vastavalt majandus- ja taristuministri 14.04.2016 määrusele nr 34 „Topo-geodeetilisele uuringule ja teostusmõõdistusele esitatavad nõuded“. Lisaks määruses toodule arvestada järgnevaga. 6.1. Riigitee mõõdistada vastavalt Maanteeameti peadirektori 13.05.2008.a kk nr 102 kinnitatud nõuetele „Täiendavad nõuded topo-geodeetilistele uurimistöödele teede projekteerimisel“. 6.2. Projektiga hõlmatud alal mõõdistada riigitee ja sellega külgnev ala min 20 m laiuses. Veeviimarid mõõdistada vähemalt ulatuses, mis on vajalik toimiva sademevee ärajuhtimise lahendamiseks kuni eelvooluni. 6.3. Mõõdistusala ja uuringud peavad olema piisavad projekti koostamiseks ja kontrollimiseks. Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee Registrikood 70001490  6.4. Projekti kooskõlastamiseks esitamise hetkel peab olema geodeetilise mõõdistuse sh kooskõlastuste vanus kuni üks aasta. 7. Kui JJT projekteeritakse riigitee muldesse, siis tuleb teostada geoloogilised uuringud riigitee muldkeha kohta vastavalt Majandus- ja taristuministri 24.04.2015 määrusele nr 32 „Ehitusgeoloogilisele uuringule esitatavad nõuded“. Puurimine teostada südamikpuurimisega, puuri läbimõõt vähemalt 112 mm. Kõik vajalikud puuraugud riigitee muldes puurida vähemalt 50 m (võid valida ka 25-100 m) tagant läbi kõigi tee konstruktsioonide ning vähemalt 0,5 m mulde alustesse pinnastesse (looduslikku mulla kihti ja turvast arvestamata so kokku muld + 0,5 m). Uuringute tulemusena saadud pinnaste iseloomustused nimetuste, plastsus- ja filtratsiooninäitajate ja niiskuspiirkondadega kanda seletuskirja ja JJT pikiprofiilile. 8. Arvestada kehtivate planeeringute ning varem koostatud ja koostamisel olevate tee- ja valgustusprojektidega. 9. Tiitellehel esitada JJT projekteeritud lõigu sidumine riigitee kilometraažiga (tee nr, nimetus, asukoha km). 10. Seletuskirjas ja joonistel käsitleda riigitee kaitsevööndit vastavalt EhS § 71 lg 2 ning kasutada riikliku teeregistri kohaseid teede numbreid ja nimetusi. 11. JJT ühendada olemasolevate kergliiklusteede, bussipeatuste ning tõmbekeskustega nii, et moodustuks terviklik teedevõrk. Haiba haljasala 3 kinnistul soovitame eraldada JJT ülejäänud parkla osast. 12. JJT eraldada riigiteest ohutusribaga, mille minimaalse laiuse valikul tuleb lähtuda kergliiklustaristu kavandamise juhendi tabelist 4. 13. JJT projekteerimine riigitee muldesse on erandlik lahendus, mis on Transpordiameti igakordne kaalutlusotsus ja vajab eelnevat analüüsi ja kokkulepet (EhS § 99 lg 3 alusel). Madalama projekteerimistaseme kasutamine või JJT projekteerimine sõidutee muldesse lühikestel lõikudel (äärekivi/põrkepiirdega lahend) on põhjendatav füüsilise takistusega (olemasolev hoonestus). 14. Äärekiviga lahenduse tehniliseks realiseerimiseks peavad olema täidetud järgmised nõuded. 14.1. Riigitee ristlõikes tuleb tagada äärekivi poolse sõiduraja laius 3,5 meetrit (sõiduosa 3,0 m + rentslis ohutusriba 0,5 m). 14.2. Rentslis peab olema tagatud minimaalne pikikalle 0,5% sademevee ärajuhtimiseks. 14.3. Sademevee kogumiseks tuleb rentslisse projekteerida restkaevud minimaalse vahekaugusega 50 meetrit. 15. JJT kauguse ja eraldusriba laiuse määramisel arvestada olemasoleva riigitee laiendamisega tee klassile vastavale ristlõikele 8m. 16. Käsitleda ohutute teeületuskohtade rajamise vajadust. Vajadusel kavandada kesksaar, künnis või muud liikluse rahustamise meetmed. 17. Riigiteega ristumisel tagada normide põhimõtetele vastav nähtavuskolmnurk. Kavandada nähtavust piiravate takistuste (metsa, võsa, heki, aia vms) likvideerimine (EhS § 72 lg 2). 18. Uusi normide põhimõtetele vastavaid ristumiskohti võib kavandada üksnes põhjendatult ja kokkuleppel Transpordiametiga. Uute ristumiskohtade rajamist koos põhjendustega käsitleda seletuskirjas. 19. Projekteerida JJT katend, vajadusel riigitee katend laiendustel ja riigitee katete taastamine. Lisada materjalidele esitatavad minimaalsed nõuded. 20. Koostada JJT tüüpristlõiked iseloomulikest kohtadest koos külgneva maanteega (kinnistu piirid, katted, eraldusriba, veeviimarid, tehnovõrgud jms). Joonistel määrata projekteeritud tee- elementide kaugused sõidutee välimisest servast/ teljest. 21. Projekteerida JJT liikluskorraldus, mis peab koos riigitee liikluskorraldusega moodustama terviklahenduse. Joonisel näidata teel olemasolevad, töö käigus likvideeritavad ja projekteeritud uued liikluskorraldusvahendid. Liikluskorraldusvahendite projekteerimisel lähtuda „Riigiteede liikluskorralduse juhendist“. 22. Projekteerida sademevee ärajuhtimise lahendus ja esitada vertikaalplaneerimise joonis. Lahendus peab tagama vee piki- ja põiksuunalise äravoolu projekteeritava ja olevate teede 2 (4)  katetelt, muldkehast ja veeviimaritest. Joonistel näidata olemasolevad ja projekteeritud veeviimarid. 23. JJT valgusarvutuses peab olema näidatud sõiduteele langeva heleduse Lm väärtused. Projekteeritavatest JJT valgustitest ei tohi külgnevale sõiduteele langeda heledust rohkem kui Lm=0,04 cd/m² 50-70 km/h alas ja Lm=0,03 cd/m² 90 km/h alas. Kui sõiduteele lubatavaid maksimaalseid heleduse väärtusi ei ole võimalik tagada, siis tuleb lahendada JJT ja sõidutee valgustamine teevalgustusega või kombineeritult. 24. Enne valgustuspaigaldise üleandmist tellijale, teostada JJT valgustuse ehitaja poolt sõiduteele langeva valgustuse keskmise heleduse mõõtmised, veendumaks, et sõiduteele ei jõua JJT valgustitest heledust üle 0,03 või 0,04 cd/m2 kohta ning esitada valgustuse mõõtmise protokoll, mis vastab standardile EVS-EN 13201-4 :2015. 25. Seletuskirjas esitada valgustusklassi valiku arvutuskäik vastavalt standardile CEN/TR 13201- 1:2014 Teevalgustus. Osa 1: Valgustusklasside valik. Valida konkreetsesse asukohta sobivad valgustid ja mastide optimaalne paigutus kasutades valgusarvutusprogrammi. 26. Mastid projekteerida liiklejate ohutuse tagamiseks väljapoole teedel nõutud vaba ruumi. Juhinduda vaba ruumi laiuse määramisel normide lisa 1 tabelist 10 ja EVS 843 joonistest 5.2- 5.5 ja ptk 10.6 Tänavavalgustus p 6. Juhul kui kitsastes tingimustes ei ole võimalik tagada teega külgnevat vaba ruumi, tuleb kavandada täiendavad liiklusohutuse meetmed (liiklusmärgid, piirded, ohutuse standardile EVS_EN 12767 klassile HE vastavad mastid). 27. Konfliktalade (ristmikud, ülekäigurajad, bussipeatus vms) valgustamisel peab arvestama projekti koostamisel kõigi liikluses osalejate ohutuse tagamise ja võimalusel liiklusohutuse parandamisega tuginedes normide p 8.3 ja tänavatel EVS 843 ptk 10.6 Tänavavalgustus. 28. Teeületuskoha (-raja) spetsiaalse optikaga valgustuse projekteerimisel näha ette riigitee ja külgneva ala valgustamine teevalgustusega, et sõidukijuht märkaks õigeaegselt ületuskohale lähenevat kergliiklejat (EVS 843 ptk 10.6 Tänavavalgustus). Spetsiaalse optikaga valgustusega ülekäigurajale eelnevale ja järgnevale sõidutee alale tuleb asulas 50 km/h alas projekteerida sõidutee valgustus ca 50 m ulatuses ja 90 km/h alas ca 80-90 m ulatuses. 29. Esitada valgustusarvutus koos valgustite valgustehniliste parameetritega ning nende valgustustehniliste arvutuste tulemustega, mis peavad olema vastavuses kehtiva standardiga. Valgustusarvutused esitada vähemalt alljärgnevas mahus: 29.1. hinnanguvälja isoliinide ja halliskaala mudelid, kus tingimused oleksid täidetud vastavalt etteantud valgustusklassile ning näidatud oleks riigitee, eraldusriba, JJT jt valgustatud alad (vajadusel näidata eraldi); 29.2. planeerimisandmetesse lisada valgustusklass, valgusti võimsus, valgustist väljuv valgusvoog (lm), valgustipunkti kõrgus, mastide vahe kaugus, konsooli kalle, konsooli pikkus. 30. Valgustusprojekti asendiplaani joonisele märkida: valgustusklass; valgusti number, võimsus, masti kõrgus, konsooli pikkus; mastide vahekaugused (m) ja kaugus sõidutee jt teede servast; toitekaablite iseloomulikud näitajad. 31. Vältida tuleb tehnovõrkude paigaldamist riigitee alusele maale. Eelneva kokkuleppe alusel lähtuda tehnovõrkude projekteerimisel riigiteealusele maale normide peatükist 12 „Tehnovõrk“, Transpordiameti juhendist „Nõuded tehnovõrkude teemaale paigaldamise kavandamisel“ ning lisaks tehnovõrkude valdaja esitatud tehnilistest tingimustest. 32. Näha ette ehitustöödega rikutud maa-ala (sh riigitee jt teede katendid, teepeenrad, veeviimarid jms) taastamine ja korrastamine. 33. Projekt tervikuna kooskõlastada projektiga seotud tehnovõrgu valdajate, maaomanike ja ametkondadega. 34. Erandjuhtudel, kus on vajadus JJT ehitada lõiguti riigitee mulde külge, võib olla vajalik tellida projektile ekspertiis ning ehitamine peab olema kaetud omanikujärelevalve lepinguga. Palume arvestada, et KOV tellimisel ehitatud JJT ja valgustus jääb KOV omandiks ja hooldamisele, sõltumata asukohast ja ehitise aluse maa omandivormist. Kavandatava JJT ja 3 (4) valgustuse projekteerimise, maade omandamise, ehitamise ja omanikujärelevalve kulud kannab KOV. Transpordiamet ei tee põhiprojektide ekspertiisi ega vastuta projekti võimalike puuduste eest. Seetõttu soovitame tellida ekspertiis vastavalt majandus- ja taristuministri 08.06.2015 määrusele nr 62 „Nõuded ehitusprojekti ekspertiisile“. Ekspertiis tellida Transpordiametilt heakskiidu saanud lahendusele enne projekti kooskõlastamist/ projektile nõusoleku andmist. Projekt (tekstiline osa - pdf, digitaalsed joonised - nii pdf kui ka dwg või dgn, kooskõlastused – pdf või ddoc) esitada Transpordiametile EhS § 70 lg 3 alusel nõusoleku saamiseks ja/või EhS § 99 lg 3 alusel kooskõlastamiseks [email protected] . Oleme valmis vajadusel osalema projektkoosolekul tehniliste lahenduste arutelul. Ülaltoodud nõuded on projekti lahutamatu osa, mis kehtivad kaks aastat allkirjastamise kuupäevast. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Krista Einama peaspetsialist planeerimise osakonna kooskõlastuste üksus Krista Einama 58627026, [email protected] 4 (4) +00 PK0 8 5 +2 F1 3. 00 435 445 00 2. 0 +5 7 F1 +75 R8.00 Kaevuluugi remont 6 0 0.5 R6.00 F1 5 0 0 0. 4.0 5.680 5 +00 4. 1.2 PK1 2 0.90 +25 3.00 5 F1 +50 +75 4 F1 +00 PK2 6.0 3 nd 0 ö 3.0 F1 ev ö s 0 ka it +34 itee +25 PK2 Riig 2 435 F1 435 1 F1 Tingmärgid: Kaevuluugi remont Kinnistupiir Kuuseheki tagasilõikus Projekteeritud telg Riigitee kaitsevöönd Projekteeritud kõnnitee, tüüp 1 Projekteeritud sõidutee, tüüp 2 445 Projekteeritud murupind Projekteeritud peenar ö nd Likvideeritav objekt 435 ev ö Projekteeritud sõidutee äärekivi h=10cm s e kait Elektrivarustuse tingmärgid Projekteeritud liiklusmärk, märgipost ii gite 435 (Hõbemäe OÜ) Projekteeritud võsa eemaldus R M_nr Projekteeritud valgusti Projekteeritud pink, prügikast F_nr Projekteeritud madalpinge maakabel Projekteeritud taastamine sillutiskate VALGUSTI INFO: Projekteeritud taastamine asfaltkate Kasutatud Philipsi Digistreet mini 8 meetri kõrguse 0 kraadise kaldega ja ilma konsoolita. Taga valgustuse ära lõikamisega. Projekteeritud taastamine murukate Eriti laia spektriga. Töö nimetus Kuupäev 17.04.2024 Partner Insenerid OÜ 11360 Riisipere-Kernu jalgratta- ja jalgtee põhiprojekt Töö nr P5-24 Reg nr: 16925361 Märkused: MTR: EEP005052; ELK000171 Objekti asukoht Staadium 1. Koordinaadid riiklikus L-Est'97, kõrgused EH2000 süsteemis. [email protected] 2. Katastriüksuste piirid on informatiivse tähendusega. 3. Katastriüksuste piirid saadud Maa-ametist seisuga 27.11.2023 Harju maakond, Saue vald, Haiba küla PP 4. Mõõdistuse ajal ~30 cm lumekiht Proj. juht R. Tarto Joonise nr Geodeesia24 OÜ Litsentsid: 751 MA, EEG000265 Objekt: Riisipere tee 11360 km 9,48-9,71 Geodeesia 24 Reg nr: 12135099 Pärnu mnt 139e, 11317 Tallinn Aadress: Harju maakond, Saue vald, Haiba küla, 11360 Riisipere-Kernu tee Projekteerija R. Tarto 2 [email protected] Töö: TOPO-GEODEETILINE UURING Joonise nimetus Rev Vastutav geodeet: Marju Lember Joonise nimetus: Mõõtkava Cad. projekt. M. Taal 0 Mõõdistas: Reivo Suurna MAA-ALA PLAAN TEHNOVÕRKUDEGA Töö nr: Staadium: Kuupäev: 1:500 Leht: Asendiplaani eskiis 8506-23 GEODEESIA 27.11.2023 1 Mõõtkava Tellija Saue Vallavalitsus 1:500 Kuupäev 22.04.2024 Haiba KLT Created with DIALux Haiba KLT Sisu Tiitelleht . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 1 ............................ Sisu . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 2. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . Kirjeldus . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 3. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . Toote andmekaardid Philips - BGP761 LED54-4S/610 PSU DW10 BL2 (1x LED54-4S/610) . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 4. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . Haiba KLT · Alternatiiv 1 Kirjeldus . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 5. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . Kokkuvõte (kuni EN 13201:2015) . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 6. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . Kõnnitee 1 (P4) . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 10 ............................. Glossaar . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .11 ............................. Haiba KLT Kirjeldus 3 Haiba KLT Toote andmetabel Philips - BGP761 LED54-4S/610 PSU DW10 BL2 Artikli nr. BGP761I-68570c04- 7ad2-4b3a-b20f- a65109c49c14 P 55.4 W ΦLamp 5400 lm ΦValgusti 3161 lm η 58.54 % Polaarne LDC Valgusviljakus 57.1 lm/W CCT 3000 K CRI 60 4 Haiba KLT Haiba KLT Kirjeldus 5 Haiba KLT Haiba KLT Kokkuvõte (kuni EN 13201:2015) 6 Haiba KLT Haiba KLT Kokkuvõte (kuni EN 13201:2015) Tootja Philips P 55.4 W Artikli nr. BGP761I-68570c04- ΦLamp 5400 lm 7ad2-4b3a-b20f- a65109c49c14 ΦValgusti 3161 lm Artikli nimi BGP761 LED54- η 58.54 % 4S/610 PSU DW10 BL2 Varustatus 1x LED54-4S/610 7 Haiba KLT Haiba KLT Kokkuvõte (kuni EN 13201:2015) BGP761 LED54-4S/610 PSU DW10 BL2 (ühepoolne all) Postide vahekaugus 32.000 m (1) Valguspunkti kõrgus 8.000 m (2) Valguspunkti üleulatus 0.000 m (3) Konsooli kalle 0.0° (4) Konsooli pikkus 0.000 m Aastased töötunnid 4000 h: 100.0 %, 55.4 W Võimsus / marsruut 1716.5 W/km ULR / ULOR 0.00 / 0.00 Max valgustugevused ≥ 70°: 716 cd/klm Iga kord kõigis suundades, mis moodustavad ≥ 80°: 64.6 cd/klm tarvituskõlbulikult paigaldatud valgusti korral alumise ≥ 90°: 0.00 cd/klm vertikaaljoonega etteantud nurga. Valgustugevuse klass G*3 Valgustugevuse väärtused [cd/klm] valgustugevuse klassi arvutamiseks lähtuvad vastavalt EN 13201:2015 valgusti valgusvoost. Sulandumise indeksklass D.6 MF 0.80 8 Haiba KLT Haiba KLT Kokkuvõte (kuni EN 13201:2015) Hindamisväljade tulemused Paigaldamisel arvutati säilivusteguriga 0.80. Suurus Arvutatud Nõutav väärtus Kontroll Kõnnitee 1 (P4) Em 5.06 lx [5.00 - 7.50] lx Emin 1.34 lx ≥ 1.00 lx Energiaefektiivsuse indikaatorite tulemused Suurus Arvutatud Energiatarbimine Haiba KLT Dp 0. 114 W/lx*m² – BGP761 LED54-4S/610 PSU De 2. 3 kWh/m² a 221.5 kWh/a DW10 BL2 (ühepoolne all) 9 Haiba KLT Haiba KLT Kõnnitee 1 (P4) Hindamisvälja tulemused Suurus Arvutatud Nõutav väärtus Kontroll Kõnnitee 1 (P4) Em 5.06 lx [5.00 - 7.50] lx Emin 1.34 lx ≥ 1.00 lx Horisontaalse valgustustiheduse säilivusväärtus [lx] (Isoluksjooned) Horisontaalse valgustustiheduse säilivusväärtus [lx] (Väärtuste raster) m 1.455 4.364 7.273 10.182 13.091 16.000 18.909 21.818 24.727 27.636 30.545 2.500 10.42 9.10 6.92 4.76 3.38 2.92 3.38 4.76 6.92 9.10 10.42 1.500 9.59 7.45 5.41 3.52 2.46 2.11 2.46 3.52 5.41 7.45 9.59 0.500 6.08 4.50 3.15 2.05 1.51 1.34 1.51 2.05 3.15 4.50 6.08 Horisontaalse valgustustiheduse säilivusväärtus [lx] (Väärtuste tabel) Em Emin Emax Uo (g1 ) g2 Horisontaalse valgustustiheduse säilivusväärtus 5.06 lx 1.34 lx 10.4 lx 0.27 0.13 10 Haiba KLT Glossaar A A Pinna valemimärgid geomeetrias C CCT (inglise keeles correlated colour temperature) Temperatuurikiirguri kehatemperatuur, mida kasutatakse selle värvitooni kirjeldamiseks. Ühik: Kelvin [K]. Mida väiksem numbriline väärtus, seda punakam, mida suurem numbriline väärtus, seda sinakam on valguse värvus. Gaaslahenduslampide ja pooljuhtide värvitemperatuuri tähistatakse erinevalt temperatuurikiirgurite värvitemperatuurist "sarnaseima värvitemperatuurina". Valguse värvuste omistamine värvitemperatuuride vahemikesse EN 12464-1 järgi: Valguse värvus - värvitemperatuur [K] soevalge (ww) < 3300 K neutraalvalge (nw) ≥ 3300 – 5300 K päevavalge (tw) > 5300 K CRI (inglise keele colour rendering index) Valgusti või valgusallika värvusedasiande indeks vastavalt DIN 6169: 1976 või vastavalt CIE 13.3: 1995. Üldine värvusedasiande indeks Ra (või CRI) on ilma ühikuta tunnusarv, mis kirjeldab valge valgusallika kvaliteeti võrreldes selle sarnasust 8 defineeritud testvärvuse remissioonispektritega (vaadake DIN 6169 või CIE 1974) referentsvalgusallikal. 11 Haiba KLT Glossaar E Energiahinnang Siseruumide päevavalguse tunnipõhise arvutusprotseduuri alusel, võttes arvesse projekti geomeetriat ja võimalikke olemasolevaid päevavalguse kontrollimissüsteeme. Arvesse võetakse ka projekti orientatsiooni ja asukohta. Arvutamisel kasutatakse energiavajaduse määramiseks valgustite kindlaksmääratud süsteemivõimsust. Päevavalguse poolt kontrollitavate valgustite puhul eeldatakse lineaarset seost võimsuse ja valgusvoo vahel hämaras olekus. Kasutusajad ja nominaalne valgustustihedus määratakse ruumide kasutusprofiilide põhjal. Ka sisselülitatud valgustite puhul, mis on sõnaselgelt kontrollimisest välja jäetud, võetakse arvesse kindlaksmääratud kasutusajad. Päevavalguse kontrollimise süsteemid kasutavad lihtsustatud juhtimisloogikat, mis sulgeb need 27.500 lx horisontaalse valgustustiheduse juures. Kalendriaastat 2022 kasutatakse ainult võrdlusena. See ei ole selle aasta simulatsioon. Võrdlusaastat kasutatakse ainult selleks, et määrata arvutatud tulemustele nädalapäevad. Üleminekut suveajale ei ole arvesse võetud. Võrdlustaeva tüübina kasutatakse CIE 110-s kirjeldatud keskmist taevast ilma otsese päikesevalgustuseta. Meetod töötati välja koos Fraunhoferi Ehitusfüüsika Instituudiga ja on ülevaatamiseks saadaval ühisele töörühmale 1 ISO TC 274 eelmise iga-aastase regressioonipõhise meetodi laiendusena. Eta (η) (inglise keeles light output ratio) Valgusti kasutegur kirjeldab, mitu protsenti vabalt kiirgava valgusallika (või LED-mooduli) valgusvoost väljub paigaldatud olekus valgustist. Ühik: % G g1 Tihti ka Uo (inglise keeles overall uniformity) Tähistab valgustustiheduse ühtlust pinnal. See on Emin ja Ē jagatis ja seda nõutakse muuhulgas tookohtade valgustamise standardites. g2 Täpselt võttes tähistab valgustustiheduse "ebaühtlust" pinnal. See on Emin ja Emax jagatis ja omab reeglina tähtsust üksnes avariivalgustuse tõendamisel vastavalt standardile EN 1838. 12 Haiba KLT Glossaar H Heledus "Heleduse mulje" mõõt, mis on inimese silmal pinnalt. Sealjuures võib pind ise helendada või peegeldada tagasi sellele langevat valgust (saatja suurus). See on fotomeetriline suurus, mida saab inimese silm tajuda. Ühik: Kandelat ruutmeetri kohta Lühend: cd/m² Tähis valemis: L J Juhtimisgrupp Valgustite rühm, mida hämardatakse ja kontrollitakse koos. Iga valgustusstseeni jaoks annab kontrollgrupp oma hämardamisväärtuse. Kõik valgustid kontrollgrupis jagavad seda hämardamisväärtust. DIALux määrab kontrollgrupid koos nende valgustitega automaatselt loodud valgusstseenide ja nende valgustirühmade alusel. L LENI (inglise keeles lighting energy numeric indicator) Numbriline valgustusenergia tunnusarv vastavalt EN 15193 Ühik: kWh/m² aasta LLMF (inglise keeles lamp lumen maintenance factor) / vastavalt CIE 97: 2005 Lambi valgusvoo säilivustegur, mis arvestab lambi või vastavalt LED-mooduli valgusvoo vähenemist kasutusaja jooksul. Lambi valgusvoo säilivustegur antakse kümnendarvuna ja selle väärtus võib olla maksimaalselt 1 (valgusvoo vähenemine puudub). LMF (inglise keeles luminaire maintenance factor) / vastavalt CIE 97: 2005 Valgusti säilivustegur, mis arvestab valgusti mustumist kasutusaja jooksul. Valgusti säilivustegur antakse kümnendarvuna ja selle väärtus võib olla maksimaalselt 1 (mustumine puudub). LSF (inglise keeles lamp survival factor) / vastavalt CIE 97: 2005 Lambi tõrkevaba töö tegur, mis arvestab valgusti täielikku riket kasutusaja jooksul. Lambi tõrkevaba töö tegur antakse detsimaalarvuna ja selle väärtus võib olla maksimaalselt 1 (arvestatava ajaperioodi jooksul rikked puuduvad või vastavalt kohene vahetamine pärast riket). 13 Haiba KLT Glossaar M MF (inglise keeles maintenance factor) / vastavalt CIE 97: 2005 Säilivustegur detsimaalarvuna 0 ja 1 vahel, mis kirjeldab fotomeetrilise projekteeritava suuruse (nt valgustustiheduse) uusväärtuse suhet säilivusväärtusesse teatud aja pärast. Säilivustegur arvestab valgustite ja ruumide mustumist, samuti ka valgusvoo vähenemist ja valgusallikate rikkeid. Säilivustegurit arvestatakse kas üldistavalt või detailselt vastavalt CIE 97: 2005 määratud valemiga RMF x LMF x LLMF x LSF. P P (inglise keeles power) Elektriline energiatarve Ühik: Vatt Lühend: W Peegeldustegur Pinna peegeldustegur kirjeldab, kuipalju saabuvast valgusest peegeldatakse tagasi. Peegeldustegur defineeritakse pinna värvilisusega. Piirkond visuaalse ülesande jaoks Piirkond, mis on vajalik visuaalse ülesande sooritamiseks vastavalt DIN EN 12464-1. Kõrgus vastab kõrgusele, milles visuaalset ülesannet teostatakse. Päevane autonoomia Kirjeldab, mitu protsenti päevasest tööajast kaetakse vajalik valgustatus päevavalgusega. Erinevalt standardis EN 17037 kirjeldatust, kasutatakse ruumi profiili nominaalset valgustustihedust. Arvutust ei tehta ruumi keskel, vaid paigutatud anduri mõõtepunktis. Ruum loetakse piisavalt päevavalgusega varustatuks, kui see saavutab vähemalt 50% päevavalguse autonoomiast. Päevavalguse suhe - kasulik pind Arvutuspind, millel arvutatakse päevavalguse suhe. Päevavalguskoefitsient Ainult päevavalguse abil saavutatud siseruumis asuva punktis valgustustiheduse suhe kinniehitamata taevaga välisruumis olevasse horisontaalsesse valgustustugevusse. Tähis valemis: D (inglise keeles daylight factor) Ühik: % R R(UG) max (engl. rating unified glare) Psühholoogilise pimestamise mõõtmine siseruumides. Peale valgustite heleduse oleneb R( UG) väärtuse tase ka vaatleja asukohast, vaatamissuunast ja ümbritsevast heledusest. Arvutus tehakse tabelimeetodi kohaselt, vt CIE 117. Muuhulgas määrab EN 12464-1:2021 maksimaalsed lubatud R( UG) väärtused R (UGL) erinevatele siseruumide töökohtadele. 14 Haiba KLT Glossaar RMF (inglise keeles room maintenance factor) / vastavalt CIE 97: 2005 Ruumi säilivustegur, mis arvestab ruumi ümbritsevate pindade mustumist kasutusaja jooksul. Ruumi säilivustegur antakse kümnendarvuna ja selle väärtus võib olla maksimaalselt 1 (mustumine puudub). Ruumi kõrguse valgusti Põranda ülaserva ja lae alaserva vahelise kauguse tähis (lõpuni ehitatud ruumi korral). S Säilivustegur Vaadake MF T Taustapiirkond Taustapiirkond piirneb vastavalt DIN EN 12464-1 vahetu ümbritseva piirkonnaga ja ulatub kuni ruumi piirideni. Suurematel ruumidel on taustapiirkond vähemalt 3 m lai. See asub horisontaalselt põranda kõrgusel. Töötasand Virtuaalne mõõte- või vastavalt arvutuspind visuaalse ülesande kõrgusel, mis reeglina tuleneb ruumi geomeetriast. Töötasandi saab varustada ja servatsooniga. U UGR (max) (inglise keeles unified glare rating) Psühholoogilise pimestusefekti määr siseruumides. Valgustite valgustustiheduse kõrval sõltub UGR-väärtuse suurus ka vaatleja asukohast, vaatesuunast ja ümbritsevast heledusest. Muuhulgas antakse standardis EN 12464-1 erinevatele töökohtadele siseruumides maksimaalselt lubatud UGR-väärtused. UGR-vaatleja Arvutuspunkt ruumis, mille jaoks DIALux määrab UGR-väärtuse. Arvutuspunkti asukoht ja kõrgus peaksid vastama tüüpilisele vaatleja asukohale (kasutaja asukoht ja silma kõrgus). V Valgustugevus Kirjeldab valguse intensiivsust teatud kindlas suunas (saatja suurus). Valgustugevuse korral on tegemist valgusvooga Φ, mis edastatakse teatud kindlasse ruuminurka Ω. Valgusallika kiirguskarakteristikat kujutatakse graafiliselt valgustugevuse jaotuskõveral (valgusjaotuskõver). Valgustugevus on SI- põhiühik. Ühik: Kandela Lühend: cd Tähis valemis: I 15 Haiba KLT Glossaar Valgustustihedus Kirjeldab valgusvoo suhet, mis tabab teatud pinda, selle pinna suurusega (lm/m² = lx). Valgustustihedus ei ole seotud objekti pinnaga. Seda saab määrata kõikjal ruumis (sees ning väljas). Valgustustihedus ei ole toote omadus, kuna tegemist on vastuvõtja suurusega. Mõõtmiseks kasutatakse valgustustiheduse mõõteseadmeid. Ühik: Luks Lühend: lx Tähis valemis: E Valgustustihedus, horisontaalne Valgustustihedus, mis arvutatakse või mõõdetakse horisontaalsel (rõhtsel) tasandil (see võib olla nt lauapind või põrand). Horisontaalset valgustustihedust tähistatakse reeglina valemitähega Eh . Valgustustihedus, ristine Valgustustihedus, mis arvutatakse või mõõdetakse risti pinnaga. Seda tulev arvestada kaldpindade korral. Kui pind on horisontaalne või vastavalt vertikaalne, siis ristise ja horisontaalse või vastavalt vertikaalse valgustustiheduse vahel erinevust ei ole. Valgustustihedus, vertikaalne Valgustustihedus, mis arvutatakse või mõõdetakse vertikaalsel tasandil (see võib olla nt riiuli esiosa). Vertikaalset valgustustihedust tähistatakse reeglina valemitähega Ev. Valgustustihendus, adaptiivne Keskmise adaptiivse valgustustiheduse määramiseks pinnal tehakse see "adaptiivse" rastriga. Pinna valgustustiheduse suurte erinevustega piirkonnas jaotatakse raster peenemaks, väiksemate erinevuste piires tehakse jämedam jaotus. Valgusviljakus Kiirguva valgusvõimsuse Φ [lm] suhe elektrilisse võimsusesse P [W] Ühik: lm/W. Seda suhet saab moodustada lambile või vastavalt LED-moodulile (lambi või vastavalt mooduli valgusviljakus), juhtseadmega lambile või vastavalt moodulile (süsteemi valgusviljakus) ja komplektsele valgustile (valgusti valgusviljakus). Valgusvoog Kogu valgusvõimsuse mõõt, mis väljastatakse ühest valgusallikast kõikides suundades. See on niisiis "saatja suurus", mis näitab kogu saatevõimsust. Valgusallika valgusvoogu saab määrata üksnes laboris. Eristatakse lambi või LED-mooduli valgusvoogu ja valgusti valgusvoogu. Ühik: Luumen Lühend: lm Tähis valemis: Φ Ä Ääretsoon Ümbritsev piirkond töötasandi ja seinte vahel, mida arvutuses ei arvestata. 16 Haiba KLT Glossaar Ü Ümbritsev ala Ümbritsev piirkond piirneb vahetult visuaalse ülesande piirkonnaga ja tuleks vastavalt DIN EN 12464-1 ette näha laiusega vähemalt 0,5 m. See asub visuaalse ülesande piirkonnaga samal kõrgusel. 17 Saatja: "Krista Einama" <[email protected]> Saaja: "MNT Teed" <[email protected]> Teema: FW: 11360 Riisipere-Kernu JJT asendiplaani eskiis, Haiba küla Kuupäev: 2024-04-23 11:57 Palun reg From: Partner Insenerid OÜ <[email protected]> Sent: Tuesday, April 23, 2024 2:52 PM To: Krista Einama <[email protected]> Subject: 11360 Riisipere-Kernu JJT asendiplaani eskiis, Haiba küla Tere Edastan 11360 Riisipere-Kernu JJT põhiprojekti asendiplaani eskiis üle vaatamiseks ning soovin teie seisukohta. Erakinnistu Riisipere 13 omanik soovib käesoleval aastal need 2 mahasõitu hoonesse sulgeda ja teha uus uks maja tagant. PK1+00 juures JJT kurvi kohas on äärekiviga lahendus - olemasoleva maantee kiirus on 50km/h ja 572aköl. PK1+00 juures on sõiduteel piisav pikikalle et sajuvee saan haljasalale suunata, sõidutee sajuvett täiendavalt ei suuna. Valgusti info on plaanil kirjutatud. Lugupidamisega, tagasisidet ootama jäädes Raimo Tarto Partner Insenerid OÜ Projektijuht/teedeinsener +372 53358333