MTÜ Vandetõlkide Koja arvamus AdvS jm seaduste muudatuste kohta

Justiitsminister hr Urmas Reinsalu 26. september 2017 [email protected] MTÜ Vandetõlkide Koda seisukoht advokatuuriseaduse, kohtute seaduse, kohtutäituri seaduse, maksukorralduse seaduse, notariaadiseaduse, notari distsiplinaarvastutuse seaduse, pankrotiseaduse, patendivoliniku seaduse, riigilõivuseaduse ja vandetõlgi seaduse muutmise seaduse kohta Justiitsministeerium on edastanud MTÜ-le Vandetõlkide Koda arvamuse avaldamiseks advokatuuriseaduse, kohtute seaduse, kohtutäituri seaduse, maksukorralduse seaduse, notariaadiseaduse, notari distsiplinaarvastutuse seaduse, pankrotiseaduse, patendivoliniku seaduse, riigilõivuseaduse ja vandetõlgi seaduse muutmise seaduse eelnõu (edaspidi eelnõu) ja selle seletuskirja. MTÜ-le Vandetõlkide Koda arusaadavalt on eelnõu eesmärk vandetõlkide osas vähendada Justiitsministeeriumi halduskoormust, luues selleks vandetõlkide poolt makstavatest liikmemaksudest finantseeritava avalik-õigusliku vandetõlkide koja, samuti parandada vandetõlkide teenuse kättesaadavust eeldatava vandetõlgi teenuse nõudluse kasvu tingimustes. Selle raames soovib Justiitsministeerium eelnõuga panna vandetõlkidele teatud kohustusi. MTÜ Vandetõlkide Koda hinnangul riivatakse sellega vandetõlkide põhiõigusi: - vandetõlgi seaduse (edaspidi VTS) uue §-ga 271 sätestatav kohustus kuuluda loodavasse avalik-õiguslikku Vandetõlkide Kotta riivab nii vaba eneseteostuse põhiõigust (PS § 19 lg 1) kui ka kutse- ja ettevõtlusvabadust (PS § 29 ja 31), kuivõrd vandetõlkidel, kes loodavasse Vandetõlkide Kotta ei kuulu, ei ole enam edaspidi võimalik vandetõlgi teenuseid osutada; - VTS uue §-ga 277 sätestatav kohustus tasuda Vandetõlkide Kojale liikmemaksu riivab omandipõhiõigust PS § 32 tähenduses. Põhiõigusi riivav meede peab olema proportsionaalne PS § 11 lg 2 tähenduses ehk legitiimse eesmärgi täitmiseks sobiv, vajalik ja mõõdukas. Eelnõust ja seletuskirjast tulenevalt ei ole võimalik veenduda, et need riived oleksid põhiseaduse eeltoodud nõudega kooskõlas. Seega ei ole võimalik eelnõuga nõustuda. Esitame allpool MTÜ Vandetõlkide Koda seisukoha seoses kavandatava eelnõuga. 1. Riivete eesmärk 1.1. Seletuskirjas esitatud legitiimsed eesmärgid Eelnõu seletuskirjas on kavandatud muudatuste legitiimseks eesmärgiks seatud: - vabade õiguselukutsetega seotud Justiitsministeeriumi ülesannete vähendamine; 1 - avalik-õigusliku koja loomine vandetõlkidele;2 ja - vandetõlgi teenuse kättesaadavamaks muutmine.3 Esmalt käsitletakse seda, kas Justiitsministeeriumi poolt välja toodud eesmärgid võivad olla legitiimsed. 1 Eelnõu seletuskiri, lk 2. 2 Eelnõu seletuskiri, lk 2. 3 Eelnõu seletuskiri, lk 6. 1 1.2. Vabade õiguselukutsetega seotud Justiitsministeeriumi ülesannete vähendamine Eelnõu seletuskirjas on välja toodud, et: „Vandetõlkide valdkonna koordineerimisega tegeleb üks Justiitsministeeriumi vabakutsete talituse nõunik. Muudatuse tulemusena ilmselt esialgu Justiitsministeeriumi töökoormus oluliselt ei muutuks. Mõne aasta pärast, kui uue kutseühendus tegevus on korralikult käivitunud, peaks vähenema ka Justiitsministeeriumi töökoormus hinnanguliselt umbes 0,5 töökohta. Võttes arvesse aga Justiitsministeeriumi töötajaskonna suurust (01.01.2017 seisuga oli ametikohti kokku 213), on tegemist väikese sihtrühmaga.“4 Eelnevast ei selgu, millist kokkuhoidu konkreetselt ja millal loodetakse saavutada ning kas on arvestatud ka sellega, et lähiaastatel võib Justiitsministeeriumi töökoormus seoses avalik- õigusliku kojaga hoopis suureneda. Kahjuks ei ole eelnõu väljatöötamisel tehtud konkreetsemaid analüüse ja prognoose, millal ja kuidas avalik-õiguslik koda võiks tegutsema hakata ning millised on sellega seotud riskid. MTÜ Vandetõlkide Koda hinnangul ei saa pikemas perspektiivis Justiitsministeeriumi 0,5 ametniku töökoha vähendamist lugeda struktuurse muudatuse, millega soovitakse luua põhimõtteliselt uus vandetõlkide tegutsemise süsteem, legitiimseks eesmärgiks. 1.3. Avalik-õiguslike kodade loomine vandetõlkidele Avalik-õigusliku juriidilise isiku loomine eraõigusliku juriidilise isiku asemele ei saa olla eesmärk iseenesest. Ilmselt tuleb seletuskirjas toodud eesmärgiks pidada seda, et Justiitsministeerium soovib luua vandetõlkidele „efektiivse enesekorraldusvormi“. See võib olla eelnõu legitiimne eesmärk, kui on tõesti võimalik veenduda selles, et avalik-õiguslik tegutsemisvorm on vandetõlkidele parem tegutsemisvorm kui eraõiguslik koda. Seejuures vähendab eesmärgi legitiimsust ka see, et vandetõlgid ise avalik-õigusliku korporatsioonina tegutseda ei soovi. Hetkel ei ole vandetõlgid kohustatud kuuluma kutseühendusse. MTÜ Vandetõlkide Koda koordineerib teatud määral vandetõlkide tööd. Seega isikud, kes soovivad ühise „katuse“ all tegutseda, saavad seda teha. Samas need, kes seda mistahes põhjusel teha ei soovi, ei ole selleks kohustatud. Ei ole teada, et kotta mittekuulumine oleks mõjutanud tõlketeenuse sisu või kvaliteeti. Hetkel ei näe MTÜ Vandetõlkide Koda ega teadaolevalt ka kotta mittekuuluvad tõlgid midagi, mis avalik-õigusliku koja puhul võiks klientidele ja/või vandetõlkidele oluliselt parem olla. 1.4. Teenuse kättesaadavuse parandamine Eelnõus on toodud välja vajadus muuta vandetõlkide teenus kättesaadavamaks.5 Tinglikult võib „teenuse kättesaadavuse“ põhjenduse leida ka eelnõu seletuskirja lõpust, kus mainitakse, et muudatus tagab kiire ning kvaliteetse teenuse ja kvaliteedile vastava hinnaga teenuse osutamise.6 Vandetõlgi teenuse kättesaadavuse parandamise eesmärgiga on põhjendatud ka otsust selle kasuks, et kohtus teatud perioodi tõlkidena töötanud isikutelt ei nõuta enam vandetõlgi eksami sooritamist.7 Kättesaadavuse suurendamise vajadust on seostatud sellega, et nõudlus vandetõlgi teenuse järele järjest kasvab (tulenevalt 2020. aastal jõustuvast VTS muudatusest, mistõttu viiakse kõikide ametlike tõlgete tegemine vandetõlkide ainupädevusse). 8 Välja on toodud, et „vandetõlkide arvu kasv muudab teenuse tarbijale kättesaadavamaks“.9 MTÜ Vandetõlkide Koda ei ole teadlik puudujääkidest vandetõlkide teenuse kättesaadavuses. Selliseid uuringuid või analüüse ei nähtu ka eelnõu seletuskirjast. Ei ole tõenäoline, et sundkorras avalik-õiguslikku kotta kuulumise kohustus vandetõlkide arvu suurendaks – pigem vastupidi. 4 Eelnõu seletuskiri, lk 39. 5 Eelnõu seletuskiri, lk-d 1, 3, 4, 30, 37, 40-41, 45, 46. 6 Eelnõu seletuskiri, lk 46. 7 Eelnõu seletuskiri, lk 1. 8 Eelnõu seletuskiri, lk 6. 9 Eelnõu seletuskiri, lk 45. 2  Seega kuigi vandetõlgi teenuse kättesaadavuse parandamine võib iseenesest olla legitiimne eesmärk, ei saa veenduda selles, et teenuse kättesaadavus oleks üldse probleem, mida peaks eelnõu alusel uue struktuuri loomisega parandama. 2. Sobivus 2.1. Vandetõlkide koondamine avalik-õiguslikku juriidilisse isikusse võib põhimõtteliselt olla sobiv meede Justiitsministeeriumi halduskoormuse vähendamiseks. 2.1.1. Samas ei ole eelnõu seletuskirjas esitatud põhjendustest lähtuvalt võimalik veenduda, et see praktikas Justiitsministeeriumi halduskoormust ka tegelikult vähendab. Vastupidi – näiteks on eelnõu seletuskirjas välja toodud, et just avalik-õigusliku kutseühenduse loomine toob ministeeriumile lähiaastateks täiendavat töömahtu ja kohustusi, mis suurendab riigi halduskoormust.10 Justiitsministeeriumile jääb ka järelevalve funktsioon. Seega ei ole võimalik veenduda, et hüpoteetiline halduskoormuse mõningane vähenemine kaugemas tulevikus kaalub üles halduskoormuse suurenemine ja muud uue struktuuri loomisega tekkivad kulud, negatiivsed mõjud ja riskid lähiaastatel. 2.1.2. Eelnõu seletuskirjas esinevatest vastuoludest nähtub, et loodava avalik-õigusliku Vandetõlkide Koja ülesehitust ning selle piisavat rahastust ei ole süvitsi läbi mõeldud. Seletuskirjas on välja toodud, et „Koja loomine ei eelda püsivate ruumide rentimist, samuti ei panda seadusega kohustust töötajate palkamiseks“. 11 Samas on praegu tegutsevale MTÜ-le Vandetõlkide Koda tehtud etteheide, et sel ei ole töötajaid ning selle liikmed tegutsevad vabatahtlikkuse printsiibi alusel.12 Riigil on ilmne soov, et „Edaspidi oleks vandetõlkidel ühendus, kelle poole pöörduda oma igapäevatööd puudutavate küsimuste ja muredega ning kes tegeleb ka koolituste korraldamisega ning kutse arendamisega.“13 2.1.3. Jääb selgusetuks, kuidas loodav koda ilma ruumide ja töötajateta neid eesmärke täidab. 2.1.4. MTÜ Vandetõlkide Koja senise kogemuse põhjal võib kindlalt väita, et riigi kavandatav ilma püsivate ruumide ja palgaliste töötajateta koda ei ole jätkusuutlik, eriti arvestades asjaolu, et riik eeldab koja tegutsemist kontaktpunktina nii vandetõlkidele kui ka klientidele. Justiitsministeerium jätab arvestamata asjaolu, et vandetõlgid vajavad nõustamist ja abi vandetõlgi töö käigus tekkivates küsimustes kiiresti ja ikka tavalisel tööajal. Tavalisel tööajal tegelevad vandetõlgid oma põhitööga, olgu selleks siis vandetõlgi töö või muud tõlked (nt kohtus, notaribüroodes, klientide juures jne), seega ei ole neil võimalik „ühiskondlikus korras“ tegeleda riigi poolt avalik-õiguslikule kojale kavandatud nõustamis- ja abistamisfunktsiooniga, kutse arendamisest, eksamite ja koolituste korraldamisest rääkimata. 2.1.5. On aru saada, et vandetõlkidelt eeldatakse tasuta tööd avalik-õiguslikus kojas (eksamite korraldamisel, kutse arendamisel, nõutavates komisjonides). See on väga aja- ja töömahukas ning ei võimalda tegeleda enda põhitööga. 2.1.6. Kuigi Justiitsministeeriumile teadaolevalt ei ole hetkel tegutseval MTÜ-l vajalikku haldussuutlikkust, planeeritakse sama töövormi uue avalik-õigusliku koja jaoks ja eeldatakse, et selline suutlikkus leitakse. 2.1.7. Samuti on kaheldav, kas avalik-õiguslik Vandetõlkide Koda, mida kavandatakse rahastada liikmemaksu arvelt (ja sellega seonduvalt pannakse vandetõlkidele liikmemaksu tasumise kohustus), suudaks sellest ressursist ka tegelikult täita talle pandavaid kohustusi. 2.1.8. Loodava avalik-õigusliku koja liikmemaksudest toimuva rahastamise võimalikkuse ja jätkusuutlikkuse hindamiseks kutsuti Justiitsministeeriumi hallatavas vandetõlkide listis 10 Eelnõu seletuskiri, lk 39. 11 Eelnõu seletuskiri, lk 4. 12 Eelnõu seletuskiri, lk 3. 13 Eelnõu seletuskiri, lk 38. 3  [email protected] vandetõlgi tulude hindamiseks kõiki vandetõlke oma tulusid anonüümselt avaldama, küsitluse link leitav aadressil https://docs.google.com/forms/d/e/1FAIpQLSdtvNOmfnPp3ms_s8kVgRoAN6tsJwK3dwBxga5XRZmt9EzQ Eg/viewform, mille alusel selgus, et 60 vastanud vandetõlgi keskmine aastakäive on ca 4850 eurot ehk mõni euro üle 400 euro kuus, st et suur hulk vandetõlke, eriti nn väiksemate keelte puhul teeb ainult mõned toimingud aastas. See ei ole isegi märkimisväärne või piisav, et tagada vandetõlkidele sissetuleku. 2.1.9. Võrreldes teiste vabade elukutsete esindajatega on vandetõlgi teenuse osutamine üksnes üks osa muust vabakutselisest tööst, mida vandetõlgid teevad. Kojale teadaolevalt ei ole mitte ühtegi vandetõlki, kelle tööks oleksid ainult vandetõlgi tõlked. 2.1.10. Veelgi enam, kuigi praeguse MTÜ liikmemaks on üksnes 5 eurot kuus, on päris paljud vandetõlgid leidnud, et vandetõlgi tegevusest saadavat tulu arvestades on see liiga suur summa ja seepärast MTÜ-ga ühinemisest loobunud. 2.1.11. Justiitsministeeriumi vandetõlkide valdkonna endise nõuniku A. Sarapuu tehtud kalkulatsiooni kohaselt ei ole isemajandav koda vandetõlkide valdkonna arendamiseks ja juhtimiseks võimalik ega jätkusuutlik. Kavandatava avaliku õigusliku koja puhul oleks vaja katta kontori rentimisega ja töötajaga seotud kulud ning hankida vajalik kontoritehnika – kõik see nõuab selliseid ressursse, mida vandetõlkide tulusid arvestades ei ole võimalik katta. Koolitused on samuti kallid – ainuüksi üks käesoleval aastal Eesti Keele Instituudilt ostetud standardkoolitus läks MTÜ-le maksma 1128 eurot. Kuni vajalikku finantsvõimekust uuel kojal ei ole, ei saa Justiitsministeerium (riik) ka oma funktsioone vandetõlkide tegevuse korraldamisel täitmata jätta. 2.1.12. Kui kehtestada kõrge koja liikmemaks, siis tõstab see teenuse hinda ja vähendab selle kättesaadavust, mis on vastupidine Justiitsministeeriumi välja toodud eesmärgile. 2.1.13. Justiitsministeeriumi kavandatud meetmete abil ei pruugi praktikas tegelikult olla võimalik vähendada riigi halduskoormust. 2.2. Avalik-õiguslik kutseühendus võib olla efektiivne enesekorraldusvorm (kuigi tingimata mitte kõige efektiivsem). Nagu mainitud, ei pruugi antud juhul liikmemaksu põhjal finantseeritav Vandetõlkide Koda olla toimiv ja efektiivne. Siinkohas oleks oluline märkida, et loodavale kojale on jäetud eelnõus praktiliselt lahendamatu probleem määrata kindlaks loodava koja funktsioneerimist ja ülesannete täitmist tagav liikmemaks ja selle arvutamise alused. Ilmselt ei ole Justiitsministeerium suutnud siin reaalset ja toimivat lahendust välja mõelda, eriti arvestades asjaolu, et vandetõlkide tulude (just nimelt vandetõlgi tõlgetest saadava tulu) kindlakstegemine saab nii Justiitsministeeriumi enda kui ka loodava koja jaoks olema äärmiselt raske, kui mitte võimatu ülesanne. 2.3. Ministeerium on eelnõus välja toonud, et avalik-õigusliku Vandetõlkide Koja vahendusel on teenust võimalik saada lihtsamalt ja soodsamalt. 14 Loogiliselt võttes ei saa see, millises vormis mingi konkreetne kutseorganisatsioon toimib (või ka see, kuidas seda finantseeritakse), mõjutada oluliselt sellesse organisatsiooni kuuluvate isikute poolt turul teenuse reaalselt pakkumist ehk kättesaadavust. Seega ei pruugi muudatus olla sobiv. 2.3.1. Esiteks ei ole eelnõus mitte millegagi põhjendatud väidet, et vandetõlgi teenuse kättesaadavusega on probleeme. Kehtiva vandetõlgi määrustiku § 10 kohaselt esitavad vandetõlgid hiljemalt iga aasta 1. veebruariks justiitsministrile elektrooniliselt eelneva kalendriaasta statistika, aga sellest statistikast saadud andmetele pole Justiitsministeerium seletuskirjas viidanud, millest võib ilmselt järeldada, et vandetõlkide poolt oma tegevuse kohta esitatud andmed ei toeta vandetõlkide tõlgete arvu kasvu (teatavasti on see aasta-aastalt vähenenud) ning ei kinnita probleeme vandetõlgi teenuse kättesaadavusega. Pigem on varasematel aastatel Justiitsministeeriumi poolt koostatud statistikale tuginevalt tegemist probleemiga, et suurele enamusele 14 Eelnõu seletuskiri, lk 40. 4  vandetõlkidest on töö vandetõlgina vaid nn kõrvaltegevus, mis annab vaid väikese osa nende sissetulekutest. 2.3.2. Lisaks räägib Justiitsministeerium vastu iseendale, kui väidab, et avalik-õigusliku koja vahendusel on teenust võimalik saada lihtsamalt ja soodsamalt siis, kui koda toimib ilma ruumide ja töötajateta, kes seda teenust vahendaksid ja selle saamist lihtsamaks muudaksid. Kui aga loodaval kojal on juba töötajad ja ruumid, et vandetõlgi teenust pakkuda ja vahendada, siis tõstab see kindlasti teenuse hinda, sest vahendustegevuseks on vaja palgalisi töötajaid ja tehnikat ja kohta, kust seda teenust osutada. 2.3.3. Samuti ei ole Justiitsministeerium esitanud ühtegi analüüsi ega arvutust, tõestamaks oma väidet nõudluse kasvu kohta vandetõlgi teenuse järele aastal 2020. MTÜ hinnangul ei saa siin toetuda asjaolule, et aastast 2020 läheb kõikide ametlike tõlgete tegemise pädevus Eestis üle vandetõlkidele, sest teatavasti võetakse Euroopa Liidu tasandil pidevalt meetmeid bürokraatia vähendamiseks dokumendiliikluses, mistõttu kohtame üha enam mitmekeelseid dokumente, mis tõlget ei vaja, ja ka ametnikel on pädevus võtta vastu võõrkeelseid dokumente (heaks näiteks on siin ingliskeelseid dokumente aktsepteeriv Finantsinspektsioon). Andmete põhjal, mis on võetud Justiitsministeeriumi enda koostatud statistikast, mille saatis vandetõlkidele e-kirja teel H. Vahkal 16. veebruaril 2016 (vt lisa 1), tegid notarid 2015. aastal üksnes 5049 tõlkija allkirja õigsuse kinnitamist ja 112 tõlke õiguse kinnitamist ja see arv väheneb aasta-aastalt seoses vandetõlgi teenuse tuntuse kasvuga turul kui dokumenditõlgete vajaduse vähenemisega (EL-i meetmed dokumendiliikluse lihtsustamiseks, ametnike ja asutuste õigus aktsepteerida mitme- ja võõrkeelseid dokumente). Tabel 1. Andmed on võetud Justiitsministeeriumi enda koostatud statistikast, mille saatis vandetõlkidele e-kirja teel H. Vahkal 16. veebruaril 2016 (vt lisa 1). 2.3.4. Vandetõlgi teenuse kättesaadavuse parandamiseks võetud meede, et kohtus teatud perioodi tõlkidena töötanud isikutelt ei nõuta enam vandetõlgi eksami sooritamist, võib üldse avaldada halba mõju vandetõlgi teenuse kvaliteedile, kuna senised vandetõlgi eksamid on näidanud, et paljud tegutsevad kohtutõlgid ei ole suutnud vandetõlgi eksamit edukalt sooritada, vaatamata sellele, et nad vastavad praeguses eelnõus toodud nõuetele. Seega on tõsine põhjus kahelda ka ilma eksamita vandetõlgiks saanud isikute tehtud tõlgete kvaliteedis. Rõhutame, et kohtutõlgid teevad valdavalt suulisi tõlkeid, mis eeldab hoopis teistsugust pädevust ja teistsuguseid oskusi ja ettevalmistust. MTÜ on oma seisukohtade esitamisel korduvalt juhtinud Justiitsministeeriumi tähelepanu asjaolule, et suuline ja kirjalik tõlge on kaks täiesti iseseisvat ja eraldiseisvat distsipliini ning suuliste tõlgete tegemise oskus ei eelda ega taga kirjalike tõlgete tegemise oskusi ja vastupidi. Neid distsipliine õpetatakse kõrgkoolides eraldi. 5  Veel enam, just sellesama põhjendusega jättis Justiitsministeerium, vastandina 17. jaanuaril 2001 vastuvõetud VTS-le, praegu kehtiva VTS koostamisel suulise tõlke vandetõlgi tegevusest välja. 2.4. Kokkuvõtvalt võib Justiitsministeeriumi kavandatu teoreetiliselt olla sobiv meede riigi halduskoormuse vähendamiseks, efektiivsema enesekorraldusvormi ja teenuse kättesaadavuse tagamiseks. Kaheldav on aga, kas ministeeriumi kavandatu sellisel kujul reaalselt eelkirjeldatud eesmärke täita suudab. 3. Vajalikkus 3.1. Avalik-õigusliku Vandetõlkide Koja loomine ja sellega vandetõlkidele kaasnevad kohustused (n- ö „sundkojastamine“) kui meede ei pruugi olla vajalikud, kuna on teisi vähemriivavaid meetmeid, millega saavutada riigi halduskoormuse vähendamine. 3.1.1. Justiitsministeerium on halduskoormuse vähendamiseks ainsa võimalusena näinud avalik-õigusliku kutseühenduse loomist. Samas ei ole see ainus võimalik meede. Kui riik leiab, et tal ei ole võimalik või otstarbekas teostada mingit haldusülesannet oma asutuse kaudu (st riik soovib vähendada enda halduskoormust), saab ta selle täitmise anda avalik-õiguslikele juriidilistele isikutele, kuid ta võib selle seadusega või seaduse alusel halduslepinguga üle anda ka eraõiguslikele isikutele. 15 3.1.2. Justiitsministeerium on eelnõu seletuskirjas ekslikult väitnud, et MTÜ vormis kutseühendusele ei ole võimalik panna seaduse alusel ühtegi avalik-õiguslikku kohustust.16 Eelkõige ei nähtu seletuskirjast, et Justiitsministeerium oleks kaalunud võimalust sõlmida haldusleping MTÜ-ga Vandetõlkide Koda, et teatud ülesandeid mittetulundusühingule delegeerida. Just halduslepingu sõlmimisele eelnevate läbirääkimiste käigus on Justiitsministeeriumil ja MTÜ-l Vandetõlkide Koda võimalik kõige paremini jõuda üksmeelsete ning tegelikult toimivate lahendusteni, sealjuures MTÜ tegevuse rahastamise osas. Seejuures on võimalik panna halduslepinguga MTÜ- le siduvaid kohustusi, nii et konkreetse ülesannete täitmine oleks tagatud. 3.1.3. Justiitsministeerium pole põhjendanud väidet, et ülesandeid nagu vandetõlkide eksamite korraldamine ja järelevalve, pole riigil võimalik üle anda MTÜ vormis kutseühendusele.17 Ministeerium on jätnud tähelepanuta, et avaliku võimu volitusi, nii riive- kui ka sooritushalduse sfääris on riigil võimalik delegeerida. Oluline on üksnes see, et ei delegeerita riigi tuumikfunktsioone. 18 Isegi kui möönda, et lõppastmes jääks haldusjärelevalve teostamise pädevus riigile, kuivõrd see on riigi tuumikfunktsioon,19 siis esmasel, n-ö eraõiguslikul tasandil peaks seda saama teostada ka MTÜ (st MTÜ organ saab anda hinnangu konkreetse vandetõlgi tegevusele). Vandetõlkide eksamite korraldamine on kahtlemata õiguslikult delegeeritav. 3.1.4. Isegi kui otsustatakse rajada avalik-õiguslik juriidiline isik Vandetõlkide Koda, ei tähenda see tingimata, et kutseühenduse rahastamine peaks toimuma üksnes liikmemaksude arvelt. Nagu mainitud, saab kavandatud Vandetõlkide Koda kui avalik-õiguslik juriidiline isik oma rahastuse üksnes vandetõlkide poolt makstavast liikmemaksust. See on vandetõlkide omandipõhiõigust tugevalt riivav meede. Kavandatav Vandetõlkide Koda oleks korporatsioon, mis on üks avalik-õiguslike juriidiliste isikute alaliik, nagu on näiteks ka Kaitseliit või Eesti Teaduste Akadeemia. Selliste ühenduste tegevust rahastatakse riigieelarvest.20 3.1.5. Riik ei ole kaalunud vandetõlke vähem koormavat lahendust lasta vandetõlkidel ettevõtjatena ise leida kõige soodsamad enesekorralduse ja organiseerimise vormid. 15 PõhiSK § 86/5. – http://www.pohiseadus.ee/index.php?sid=1&p=86. 16 Eelnõu seletuskiri, lk 3. 17 Eelnõu seletuskiri, lk 4. 18 PõhiSK § 3/3 ja 10. - http://www.pohiseadus.ee/index.php?sid=1&p=3. 19 Vt avaliku teenistuse seaduse § 7 lg 3 p 2. 20 SA Eesti Koostöö Kogu. Ülevaade riigiorganisatsioonist. Vahekokkuvõte. http://www.kogu.ee/wp- content/uploads/2013/09/%C3%9Clevaade-riigiorganisatsioonist_november2013.pdf (vt seal toodud kirjandust) 6  VTS § 2 lõige 1 sätestab, et vandetõlk on isik, kes osutab kutsetegevusena ametlikku dokumentide tõlkimise teenust ja täidab seaduses sätestatud juhtudel muid tõlkimisega seotud ülesandeid. Vandetõlk ei ole haldusorgan, kes täidab riigi poolt delegeeritud haldusülesannet. Kogu VTS regulatsioon on üles ehitatud vaba elukutse esindaja ja teenuse osutaja põhimõttest lähtuvalt.21 3.1.6. Seni on kutset reguleeritud vaid nii palju, kui see on vajalik tulenevalt avalikust huvist dokumentide tõlkimise teenuse osutamise kvaliteedi ja usaldusväärsuse vastu. 22 VTS § 5 lg 1 kohaselt osutab vandetõlk kutsetegevuse raames dokumentide tõlketeenust, kinnitab vajaduse korral tõlgitava dokumendi ärakirja õigsust ja kinnitab vajaduse korral arvutivõrgu kaudu kasutatavast andmekogust saadud tõlgitava dokumendi väljatrüki õigsust. 23 Avaliku ülesande täitmise korras on vandetõlk kohustatud tõlkima üksnes § 5 lg-s 2 nimetatud seadusi ja välislepinguid. Ühtlasi ei reguleeri VTS vandetõlgi teenuse eest nõutavat tasu, vaid tasu lepitakse iga kord enne teenuse osutamist kliendiga kokku.24 Sisuliselt on tegemist ettevõtjaga, kelle töö seisneb teenuste osutamises. 3.1.7. Näiteks arstid, arhitektid ja õpetajad, kes täidavad samuti avalikke ülesandeid, tegutsevad edukalt vähem bürokraatlikus süsteemis eraõiguslikul alusel. Nende ülesannete täitmine on viidud ühiskondlikku sfääri. Riigi halduskoormus seoses eelviidatud ametite tegevuse korraldamisega on minimaalne. Ometi on tegemist tähtsate elukutsetega, mille kandjatel peab olema ühiskonna usaldus. 3.1.8. Tagamaks teenuse kvaliteeti teostab näiteks MTÜ Arhitektide Liit edukalt järelevalvet oma liikmete üle,25 MTÜ-l Arstide Liit on oma eetikakomitee, mis annab ekspertarvamusi selle liikmete kutsetegevusega seotud eetikaprobleemide kohta,26 Õpetajate Liidul on samuti enda eetikakoodeks.27 Niisamuti tegelevad Arhitektide Liit28 ja Õpetajate Liit kutse andmisega.29 3.1.9. Ka täiendusõppe- ja koolituskohustuse saab panna vandetõlkidele õigusaktidega. Selleks pole koda vaja. Näiteks õpetajate tööalase täiendusõppe kord on kehtestatud Vabariigi Valitsuse 22. novembri 2000. aasta määrusega nr 381 „Õpetajate koolituse raamnõuded“. Ravimiseaduse § 45 lg 42 kohaselt korraldab proviisoritel ja farmatseutidel täiendusõpet apteek.30 3.1.10. Seni on MTÜ Vandetõlkide Koda korraldanud koolitusi oma liikmetele, aga koolitustel on saanud osaleda ka MTÜ liikmeks mitteolevad vandetõlgid. Samas, kuna vandetõlgid töötavad väga erinevate lähte- ja sihtkeeltega, siis kõigile mõeldud koolitusvaldkondi on vähe. Ka vandetõlkide puhul oleks sobivam seadusega sätestada mingis vormis ja mingis mahus enese täiendamise kohustus. 3.1.11. Samuti on riigi halduskoormus vandetõlkide valdkonnas ca 10 viimast aastat olnud seotud üksnes eksamite korraldamisega, mille vajalikkuses ja põhjendatuses vandetõlgid üldse kahtlevad. Kuigi VTS § 17 lg 4 sätestab, et vandetõlgi eksami korraldab Justiitsministeerium vastavalt vajadusele, ei ole Justiitsministeerium mitte ühegi analüüsi ega arvuga seda vajadust põhjendanud. Näiteks on Justiitsministeerium läbi viinud mitmeid eksameid nn väikeste keelte jaoks vandetõlkide saamiseks, samas oli Justiitsministeeriumi ja Välisministeeriumi seisukoht hetkel kehtiva VTS 21 L. Pars ja A. Sarapuu. Kes on vandetõlk uue vandetõlgi seaduse tähenduses? – Õiguskeel 2014/2 http://www.just.ee/sites/www.just.ee/files/angelika_sarapuu_liisi_pars._kes_on_vandetolk_uue_vandetolgi_seaduse_tahenduse s.pdf. 22 K. Noor. Kohtutäiturile kohaldatava õigusliku vormi proportsionaalsus. Magistritöö. Tartu: Tartu Ülikool 2014. - http://dspace.ut.ee/bitstream/handle/10062/42041/noor_kadri.pdf?sequence=1 (07.09.2017). 23 L. Pars ja A. Sarapuu. 24 L. Pars ja A. Sarapuu. 25 MTÜ-l Arhitektide Liit on olemas nii oma eetikakoodeks kui ka aukohus. – http://www.arhliit.ee/liit/toogrupid- komisjonid/aukohus/ (09.09.2017). 26 Arstide Liidu eetikakomitee. – https://arstideliit.ee/eesti-arstide-liit/eetikakomitee (09.09.2017). 27 Õpetajate eetikakoodeks. – http://www.opetajateliit.ee/?page_id=287 (11.09.2017). 28 Arhitektide Liit. – http://www.arhliit.ee/kutse_andmine/kval_omistamine/ (11.09.2017). 29 Õpetajate Liit. – http://www.opetajateliit.ee/?page_id=1445 (11.09.2017). 30 Ka isikutele, kes ei esinda mõnda n-ö klassikalist vaba elukutset, saab seadusega peale panna täiendõppe kohustuse. Lõhkematerjaliseaduse § 23 lg 3 nõuab pädevustunnistuste omanikult 5 aasta jooksul vähemalt 6 tundi täiendusõpet. 7  väljatöötamise ajal, et nii väikeses riigis nagu Eesti ei saagi olla kõikide väikeste ja haruldaste keelte vandetõlke ning et tõlked sellistesse keeltesse saavad soovijad teha nn suuremate keelte (vene, inglise, prantsuse jt) kaudu, nagu seda tehakse paljudes väikeriikides nii Euroopas kui ka mujal. 3.1.12. Samuti on riik kavandanud loodavale avalik-õiguslikule kojale veel hulgaliselt ülesandeid, millega ta pole ise kunagi tegelenud ja ilma milleta on kutse siiani tegelikult edukalt toiminud, aga jätnud jällegi vajaduse selle järele põhjendamata. Eelnõus on sisse kirjutatud vandetõlkide ja loodava koja ressursse arvestades üpris rängad sanktsioonid loodava koja suhtes rakendamiseks, juhul kui kojal ei õnnestu neid ülesandeid täita.31 Selle asemel, et üksnes enda halduskoormust vähendada, kavatseb riik panna vandetõlkidele märkimisväärsed kohustused. 3.2. Vajadus „efektiivsema“ enesekorraldusvormi“ järgi viitab sellele, et praegune enesekorraldusvorm ei toimi nii efektiivselt kui võiks. Justiitsministeerium on välja toonud, et: „Vandetõlkidel on aastast 2012 kutseühendus MTÜ Vandetõlkide Koda, kuid sinna kuulumine ei ole vandetõlkidele kohustuslik, tegemist on mittetulundusliku ühendusega, millel ei ole töötajaid ja mille tegevusse liikmed panustavad oma vabast ajast. Praeguse seisuga kuulub 84 vandetõlgist MTÜ-sse Vandetõlkide Koda üksnes 36 vandetõlki. /…/ See tähendab, et koda esindab vaid alla poole vandetõlkide seisukohti, koja ressursid on piiratud ja ei ole võimalik lahendada süsteemselt paljusid vandetõlke puudutavaid küsimusi. /…/ Samuti puudub praegu kontaktpunkt vandetõlkide ja klientide või koostööpartnerite vahel. Seega praegune kutseorganisatsioon ei täida kutseühenduse peamist eesmärki olla vandetõlkidele tõhus enesekorralduse organisatsioon, kes tegeleks ka kutse arendamisega, et muuta vandetõlgi institutsioon tugevamaks ja nähtavamaks ning tagada ka vandetõlgi teenuse parem kättesaadavus.“32 3.2.1. Seletuskirjast ei nähtu, kas asjaolu, et mittetulundusühinguna tegutsevasse kutseorganisatsiooni ei kuulu kõik vandetõlgid, on ka reaalses elus olulisi probleeme tekitanud. Vandetõlgid on edukalt tegutsenud 2004. aastast alates ilma suuremate probleemide, kaebuste ja skandaalideta. Sellele tuginevalt võib väita, et valdkond on vabal turul isereguleeruv ja suudab sellisena ka jätkata. Sellistele probleemidele viitamata ei ole võimalik välistada, et samad probleemid ei tekiks avalik-õigusliku organisatsiooni puhul. 3.2.2. Ka kontaktpunkti funktsioon ja vajadus jääb arusaamatuks, sest vandetõlgid tegutsevad suhetes klientide ja koostööpartneritega eraõiguslike lepingute alusel, millest tulenevad vaidlused lahendatakse kohtus. Justiitsministeeriumi poolt nimetatud „probleemid“ mõjuvad otsitult. 3.2.3. Kavandatud seadusemuudatused ei tagaks vandetõlkidele suuremat iseotsustamisõigust ega efektiivsemat enesekorraldust, vaid sunniks peale organisatsioonilise vormi ja märkimisväärse rahalise koormise, valdkonnale, mida seni reguleeris edukalt vaba turg. 3.3. Justiitsministeeriumi kavandatud muudatused (avalik-õigusliku koja loomine ning selle kohustuslik liikmelisus ja liikmemaksu tasumise kohustus) ei ole vajalikud vandetõlkide teenuste kättesaadavuse tagamiseks. 3.3.1. Ministeerium pole nimetanud, kas ja kuidas väljenduvad hetkel puudujäägid vandetõlgi teenuse kättesaadavuses või mille poolest jääb vandetõlkide teenuse kvaliteet hetkel puudulikuks. Teadaolevalt pole ministeerium viinud läbi ühtegi mõjuanalüüsi. Ka eelnõus pole mõjuanalüüsidele viidatud. 31 Eelnõuga sisseviidava § 273 lg 3 kohaselt, võib Justiitsministeerium, kui koda ei täida talle seadusega pandud kohustusi, teha kojale ettekirjutuse. Ettekirjutuse täitmise tagamiseks võib Justiitsministeerium määrata kojale sunniraha kuni 6400 eurot asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras. 32 Eelnõu seletuskiri, lk 3. Eelneva taustal mõjub vastuoluliselt ja kummaliselt Justiitsministeeriumi väide, et: „vandetõlkidel puuduvad praegu kutseühendused, kes tegeleksid kutse arendamise ja teiste kutset puudutavate küsimustega.“ (vt eelnõu seletuskiri, lk 1). 8  3.3.2. Seni on suuremat osa vandetõlkide tegevusest reguleerinud vaba turg, mis on edukalt tasakaalustanud pakkumist ja nõudlust. 3.4. Kokkuvõtvalt ei ole Justiitsministeeriumi kavandatud muudatused vajalikud ei riigi halduskoormuse vähendamiseks, vandetõlkidele efektiivsema enesekorraldusvormi tagamiseks ega ka vandetõlkide teenuste kättesaadavuse suurendamiseks. 4. Mõõdukus 4.1. Isegi kui möönda, et n-ö „sundkojastamine“ kui meede on vajalik riigi halduskoormuse vähendamiseks, efektiivsema enesekorraldusvormi tagamiseks või vandetõlgi teenuse kättesaadavuse suurendamiseks, saab väita, et vandetõlkide põhiõiguste riive intensiivsus ületab eesmärgi olulisust. 4.2. Nagu mainitud, piirdub Justiitsministeeriumi halduskoormus ühe Justiitsministeeriumi vabakutsete talituse nõunikuga. Uue kutseühendus tegevuse peaks Justiitsministeeriumi töökoormus hinnanguliselt vähenema umbes 0,5 töökohta. Ka eelnõu seletuskirjas on välja toodud, et võrreldes Justiitsministeeriumi töötajaskonnaga (01.01.2017 seisuga oli ametikohti kokku 213), on tegemist väikese sihtrühmaga.33 4.2.1. Eelneva taustal mõjub vasturääkivalt eelnõu seletuskirjas toodud põhjendus, nagu kaasneks Justiitsministeeriumile suur halduskulu seoses vandetõlkide eksami korraldamisega34 (2017. aastal kaasnes sellega ühele ametnikule üksnes umbes 1,5 kuu töö).35 4.2.2. Lisaks on eelnõu seletuskirjas toonitatud, et nõudlus vandetõlgi teenuse järele kasvab ja Justiitsministeeriumi halduskoormus seoses vandetõlkidega kasvab iga-aastaselt ning pärast 2020. aastal jõustuvat seadusemuudatust suureneb see hüppeliselt.36 Endale vasturääkivalt on Justiitsministeerium ise välja toonud, et: „Kohtute infosüsteemi andmete kohaselt oli 2015. aastal ja 2016. aasta 6. mai seisuga kokku esitatud kohtutele lahendamiseks välisriigi kodanikega seoses 76 riigi õigusabi määramise taotlust. Sama aja jooksul on kokku riigi õigusabi taotlusi kohtute menetluses kokku umbes 8700. Seega moodustavad välismaalasi puudutavad riigi õigusabi taotlused kõikidest alla 1%. /…/ välismaalastega seotud menetlusi tuleb ette pigem harva ja seega kokkupuude muudatuste tagajärgedega on kohtute kui terviku jaoks harv.“37 „Sihtrühma (ametliku tõlke teenust vajavad isikud) suuruse arvestamisel tuleb võtta arvesse ametliku tõlke teenust kasutavate inimeste arv suhtes kogu Eesti elanike arvuga. Arvestades 2015. a vandetõlgi teenust kasutanud isikute arvu (u 30 000 inimest) ning võrreldes seda kogu Eesti elanike arvuga (1. jaanuari 2015. aasta seisuga elas Eestis 1 312 300 inimest), siis on mõjutatav sihtrühm väike. Mõju avaldumise ulatus on väike, kuna vandetõlgi teenuse tarbijate kui terviku käitumises erilisi muudatusi ei toimu ning puudub tarvidus muutustega kohanemiseks mõeldud tegevuse järele. Samuti puututakse muudatuse tagajärgedega kokku harva, kuivõrd üldiselt ei kasutata vandetõlgi teenust regulaarselt või tihti.“38 „2015. aastal osutatud 31 030 vandetõlgi toimingust tegid vene keele vandetõlgid umbes 16 500 toimingut. Mõju avaldumise ulatus on väike, kuna vandetõlgi teenuse tarbijate kui terviku käitumises erilisi muudatusi ei toimu ning puudub tarvidus muutustega kohanemiseks mõeldud tegevuse järele. Samuti puututakse muudatuse tagajärgedega kokku harva, kuivõrd vene keele vandetõlgi teenust ei kasutata üldiselt regulaarselt või tihti.“39 33 Eelnõu seletuskiri, lk 39. 34 Eelnõu seletuskiri, lk 3. 35 Eelnõu seletuskiri, lk 3. 36 Eelnõu seletuskiri, lk-d 3, 4, 6, 37. 37 Eelnõu seletuskiri, lk-d 39-40. 38 Eelnõu seletuskiri, lk 41. 39 Eelnõu seletuskiri, lk 46. 9  4.2.3. Veel enam, kui vaadata Justiitsministeeriumi enda koostatud statistikat aasta 2015 kohta, siis tegelikult tehti tõlketoiminguid ainult 20 378, mitte ei kasutanud teenust u 30 000 inimest. Ministeerium on meelevaldselt ja eksitavalt arvestanud tõlketoimingute sisse ärakirjade ja väljatrükkide kinnitamise toimingud, mida oli kokku 9326. Praegu kehtiva seaduse kohaselt ei loeta kinnitustoiminguid eraldi vandetõlgi toiminguks, vaid see moodustab tõlketoimingu osa, mille kohta koostatakse küll statistikat ja antakse ministeeriumile aru, mitu tõlketoimingut oli vandetõlgil aasta jooksul ja mitme puhul neist kinnitati ärakirja või väljatrüki õigsust. Need toimingud kuuluvad eespoolt nimetatud 20 378 tõlketoimingu alla (vandetõlgil puudub seaduse kohaselt õigus kinnitada muude kui oma tõlgetega seotud ärakirjade ja väljatrükkide õigsust). Üksnes neid teineteisega lahutamatult seotud tegevusi kokku liites on võimalik saada vandetõlgi toimingute arvuks 29 704, mis on tervelt kolmandiku tegelikust rohkem. Tõlke- ja ärakirja/väljatrüki õigsuse kinnitamise toimingute kokkuliitmine on väga ekslik ja näitab vandetõlkide toimingute arvu suurema, kui see tegelikult on. Sama eksitav ja meelevaldne on väita, et toimingute arv näitab teenust vajanud inimeste arvu, sest sageli on teenuse tellijal vaja mitme erineva dokumendi tõlget (nt välismaale elamaasumisel sünnitunnistus, abielutunnistus, lahutustunnistus, haridust tõendavad dokumendid, laste sünnitunnistused, koolidokumendid, karistusregistri väljavõtted täiskasvanud pereliikmete kohta jne). Tabel 2. Andmed on võetud Justiitsministeeriumi enda koostatud statistikast, mille saatis vandetõlkidele e-kirja teel H. Vahkal 16. veebruaril 2016 (vt lisa 1). 4.2.4. Kokkuvõtvalt ei ole riigi halduskoormus vandetõlkide töö korraldamisel eriti suur ja samuti ei too planeeritud 2020. aastal jõustuv seadusemuudatus ilmselt kaasa oluliselt suurenevat vajadust vandetõlkide tööle. 4.3. Täna ei ole vandetõlkidel vaja „efektiivsemat“ enesekorraldusvormi. 4.4. Nagu korduvalt mainitud, ei ole teenuse kättesaadavuse puudujääkide kohta ministeerium toonud mingeid andmeid. 4.5. Finantskoormus, mis langeb vandetõlkidele seoses liikmemaksu tasumise kohustusega, kaalub üle võimalikud hüved, mida nad saaksid seetõttu, et nad koondatakse avalik-õiguslikku kutseühendusse. Hetkel puudub üldse adekvaatne analüüs, millist tulu eri keelte ja tõlkeliikide kaupa 2020 seadusemuudatus vandetõlkidele toob. Vandetõlgi teenuse osutamine on üksnes väike osa tõlkide poolt osutavatest muudest teenustest. Võimalik täiendav tulu, mida seadusemuudatus vandetõlkidele kaasa tooks, ei ole nii suur, et kompenseerida muudatuse tõttu vandetõlkide kasvavaid kulusid. See on tugev omandipõhiõiguse riive. 10 4.6. Ka asjaolu, et isikul ei ole võimalik enam vandetõlgina tegutseda, kui ta ei kuulu avalik-õiguslikku kutseühendusse, toob kaasa tõsise riive isiku vabale eneseteostusele ning ka kutse- ja ettevõtlusvabadusele. Sisuliselt võetakse isikult ära võimalus tegutseda alal, mille jaoks ta on end koolitanud, milles ta on pikaajaliselt tegev olnud ning milles ta on tegelikult pädev. 4.7. Kokkuvõtvalt on Justiitsministeerium eelnõu seletuskirjas jätnud läbivalt viitamata mõjuanalüüsidele, mistõttu pole võimalik kindlaks teha uue struktuuri loomise positiivsed mõjusid, mis peaks üles kaaluma selleks kasutatavate ressursside kulud, negatiivsed mõjud ja riskid. Justiitsministeeriumi kavandatud eesmärkide olulisus ei pruugi olla vastavuses hüvedega, mis saadakse muudatuste tegemisel. 8. Kokkuvõte 8.1. Justiitsministeerium on võtnud suuna kõikide vabade elukutsete n-ö „sundkojastamisele“ kõigil juhtudel ühetaolise kutseühenduse mudeli järgi. Proportsionaalsuse põhimõttega ei ole aga kooskõlas see, kui jäetakse arvestamata iga üksikjuhtumi asjaoludega ja kaalumata teisi variante, kuidas konkreetseid eesmärke saavutada. 8.2. Muudatuse peamine eesmärk näib olevat valitsemiskulude kokkuhoid vandetõlkide kui ettevõtjate arvelt. Tegemist ei ole legitiimse eesmärgiga. Kuid isegi kui pidada eelnõu seletuskirjas välja toodud vandetõlkide sundkojastamise eesmärke legitiimseks, on sundkojastamine ebasobiv meede eesmärgi saavutamiseks, mittevajalik ja vandetõlkidele liialt koormav. 8.3. Seetõttu eelnõuga kavandatud muudatus, millega vandetõlkidel on kutsetegevuse jätkamiseks edaspidi kohustus kuuluda loodavasse avalik-õiguslikku Vandetõlkide Kotta rikub põhiseadust, kuna riivab ebaproportsionaalselt vandetõlkide vaba eneseteostuse õigust PS § 19 lg 1 tähenduses, kutse- ja ettevõtlusvabadust PS § 29 ja 31 tähenduses ning omandipõhiõigust PS § 32 tähenduses. 8.4. MTÜ on valmis konstruktiivseks koostööks Justiitsministeeriumiga analüüsi koostamisel valdkonna hetkeseisu, 2020. aastal toimuvate muutuste, valdkonna tugevuste, nõrkuste, võimaluste ja ohtude kohta, et siis ühiselt leida kõige sobivam vorm vandetõlkide koondamiseks, nende tegevuse ühtlustamise ja nende tõlgete kvaliteedi edasiseks parandamiseks, mis ei sea ohtu teenuse kättesaadavust, pädevate vandetõlkide lahkumist kutsealalt ega tekita kodanikele ja asutustele probleeme ametlike tõlgete saamisel. Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Maris Järve Juhatuse liige MTÜ Vandetõlkide Koda 11  Teema:Vandetõlkide statistika Kuupäev:Tue, 16 Feb 2016 15:47:46 +0000 Saatja:Helen Vahkal <[email protected]> Saaja:JM Vandetolgid <[email protected]> Head vandetõlgid! Edastan infoks vandetõlkide koondstatistika 2011-2015. 2015. aastal tehti kokku 20 378 tõlget. Tõlgete arv võrreldes 2014.aastaga kasvas rohkem kui kaks korda, suurenedes 2015. aastal 10 644 tõlke võrra. Tõlgete arv suurenes enim inglise ja vene keeles, aga ka soome, rootsi, itaalia, hispaania ja prantsuse keeles. Tõlgete arv vähenes vaid saksa keeles. Samuti lisandusid 2015. aastal tõlked norra, läti ja leedu keeles. Kuivõrd 2015. aastal sai alguse ametlike tõlgete tegemise pädevuse järkjärguline üleminek notaritelt vandetõlkidele, oli vandetõlgi juures tehtavate tõlgete arvu kasv ka prognoositav. Lisan ka notarite 2015. aasta statistika selle kohta, mis puudutab ametlikke tõlkeid. 2015. aastal tehti kokku 25 539 ametlikku tõlget, millest vandetõlgi juures 80% ja notarite juures 20%. Võrreldes 2014. aastaga, mil tehti kokku 27 665 ametlikku tõlget (millest vandetõlgi juures 35% ja notarite juures 65%), on ametlike tõlgete arv küll vähenenud 2 126 tõlke võrra, kuid vandetõlkide juures on tehtud märgatavalt suurem arv tõlkeid. Eelmisel ja käesoleval aastal on lisandunud palju vandetõlke. Kui 2015. aasta alguses oli 52 vandetõlki, siis tänaseks on vandetõlkide arv kasvanud 75 vandetõlgini, kellest käesoleval hetkel on kutsetegevust alustanud 61. 2015. aastal lisandus 3 uut keelt – norra, läti ja leedu, ning 2016. aastal 2 uut keelt – ukraina ja poola. Käesoleval aastal plaanime korraldada 3 eksamit. Jääme ka sel aastal ootama teie tagasisidet, milline on tõlgete olukord turul käesoleval aastal. Parimate soovidega Helen Vahkal Nõunik Järelevalve ja õigusteeninduse talitus Justiitshalduspoliitika osakond Justiitsministeerium 6 803 103 [email protected] Tere Edastame MTÜ Vandetõlkide Koja arvamuse AdvS jm seaduste muudatuste kohta koos lisaga (digiallkirjastatud). Tervitades Maris Järve Juhatuse liige MTÜ Vandetõlkide Koda Justiitsminister hr Urmas Reinsalu 26. september 2017 [email protected] MTÜ Vandetõlkide Koda seisukoht advokatuuriseaduse, kohtute seaduse, kohtutäituri seaduse, maksukorralduse seaduse, notariaadiseaduse, notari distsiplinaarvastutuse seaduse, pankrotiseaduse, patendivoliniku seaduse, riigilõivuseaduse ja vandetõlgi seaduse muutmise seaduse kohta Justiitsministeerium on edastanud MTÜ-le Vandetõlkide Koda arvamuse avaldamiseks advokatuuriseaduse, kohtute seaduse, kohtutäituri seaduse, maksukorralduse seaduse, notariaadiseaduse, notari distsiplinaarvastutuse seaduse, pankrotiseaduse, patendivoliniku seaduse, riigilõivuseaduse ja vandetõlgi seaduse muutmise seaduse eelnõu (edaspidi eelnõu) ja selle seletuskirja. MTÜ-le Vandetõlkide Koda arusaadavalt on eelnõu eesmärk vandetõlkide osas vähendada Justiitsministeeriumi halduskoormust, luues selleks vandetõlkide poolt makstavatest liikmemaksudest finantseeritava avalik-õigusliku vandetõlkide koja, samuti parandada vandetõlkide teenuse kättesaadavust eeldatava vandetõlgi teenuse nõudluse kasvu tingimustes. Selle raames soovib Justiitsministeerium eelnõuga panna vandetõlkidele teatud kohustusi. MTÜ Vandetõlkide Koda hinnangul riivatakse sellega vandetõlkide põhiõigusi: - vandetõlgi seaduse (edaspidi VTS) uue §-ga 271 sätestatav kohustus kuuluda loodavasse avalik-õiguslikku Vandetõlkide Kotta riivab nii vaba eneseteostuse põhiõigust (PS § 19 lg 1) kui ka kutse- ja ettevõtlusvabadust (PS § 29 ja 31), kuivõrd vandetõlkidel, kes loodavasse Vandetõlkide Kotta ei kuulu, ei ole enam edaspidi võimalik vandetõlgi teenuseid osutada; - VTS uue §-ga 277 sätestatav kohustus tasuda Vandetõlkide Kojale liikmemaksu riivab omandipõhiõigust PS § 32 tähenduses. Põhiõigusi riivav meede peab olema proportsionaalne PS § 11 lg 2 tähenduses ehk legitiimse eesmärgi täitmiseks sobiv, vajalik ja mõõdukas. Eelnõust ja seletuskirjast tulenevalt ei ole võimalik veenduda, et need riived oleksid põhiseaduse eeltoodud nõudega kooskõlas. Seega ei ole võimalik eelnõuga nõustuda. Esitame allpool MTÜ Vandetõlkide Koda seisukoha seoses kavandatava eelnõuga. 1. Riivete eesmärk 1.1. Seletuskirjas esitatud legitiimsed eesmärgid Eelnõu seletuskirjas on kavandatud muudatuste legitiimseks eesmärgiks seatud: - vabade õiguselukutsetega seotud Justiitsministeeriumi ülesannete vähendamine; 1 - avalik-õigusliku koja loomine vandetõlkidele;2 ja - vandetõlgi teenuse kättesaadavamaks muutmine.3 Esmalt käsitletakse seda, kas Justiitsministeeriumi poolt välja toodud eesmärgid võivad olla legitiimsed. 1 Eelnõu seletuskiri, lk 2. 2 Eelnõu seletuskiri, lk 2. 3 Eelnõu seletuskiri, lk 6. 1 1.2. Vabade õiguselukutsetega seotud Justiitsministeeriumi ülesannete vähendamine Eelnõu seletuskirjas on välja toodud, et: „Vandetõlkide valdkonna koordineerimisega tegeleb üks Justiitsministeeriumi vabakutsete talituse nõunik. Muudatuse tulemusena ilmselt esialgu Justiitsministeeriumi töökoormus oluliselt ei muutuks. Mõne aasta pärast, kui uue kutseühendus tegevus on korralikult käivitunud, peaks vähenema ka Justiitsministeeriumi töökoormus hinnanguliselt umbes 0,5 töökohta. Võttes arvesse aga Justiitsministeeriumi töötajaskonna suurust (01.01.2017 seisuga oli ametikohti kokku 213), on tegemist väikese sihtrühmaga.“4 Eelnevast ei selgu, millist kokkuhoidu konkreetselt ja millal loodetakse saavutada ning kas on arvestatud ka sellega, et lähiaastatel võib Justiitsministeeriumi töökoormus seoses avalik- õigusliku kojaga hoopis suureneda. Kahjuks ei ole eelnõu väljatöötamisel tehtud konkreetsemaid analüüse ja prognoose, millal ja kuidas avalik-õiguslik koda võiks tegutsema hakata ning millised on sellega seotud riskid. MTÜ Vandetõlkide Koda hinnangul ei saa pikemas perspektiivis Justiitsministeeriumi 0,5 ametniku töökoha vähendamist lugeda struktuurse muudatuse, millega soovitakse luua põhimõtteliselt uus vandetõlkide tegutsemise süsteem, legitiimseks eesmärgiks. 1.3. Avalik-õiguslike kodade loomine vandetõlkidele Avalik-õigusliku juriidilise isiku loomine eraõigusliku juriidilise isiku asemele ei saa olla eesmärk iseenesest. Ilmselt tuleb seletuskirjas toodud eesmärgiks pidada seda, et Justiitsministeerium soovib luua vandetõlkidele „efektiivse enesekorraldusvormi“. See võib olla eelnõu legitiimne eesmärk, kui on tõesti võimalik veenduda selles, et avalik-õiguslik tegutsemisvorm on vandetõlkidele parem tegutsemisvorm kui eraõiguslik koda. Seejuures vähendab eesmärgi legitiimsust ka see, et vandetõlgid ise avalik-õigusliku korporatsioonina tegutseda ei soovi. Hetkel ei ole vandetõlgid kohustatud kuuluma kutseühendusse. MTÜ Vandetõlkide Koda koordineerib teatud määral vandetõlkide tööd. Seega isikud, kes soovivad ühise „katuse“ all tegutseda, saavad seda teha. Samas need, kes seda mistahes põhjusel teha ei soovi, ei ole selleks kohustatud. Ei ole teada, et kotta mittekuulumine oleks mõjutanud tõlketeenuse sisu või kvaliteeti. Hetkel ei näe MTÜ Vandetõlkide Koda ega teadaolevalt ka kotta mittekuuluvad tõlgid midagi, mis avalik-õigusliku koja puhul võiks klientidele ja/või vandetõlkidele oluliselt parem olla. 1.4. Teenuse kättesaadavuse parandamine Eelnõus on toodud välja vajadus muuta vandetõlkide teenus kättesaadavamaks.5 Tinglikult võib „teenuse kättesaadavuse“ põhjenduse leida ka eelnõu seletuskirja lõpust, kus mainitakse, et muudatus tagab kiire ning kvaliteetse teenuse ja kvaliteedile vastava hinnaga teenuse osutamise.6 Vandetõlgi teenuse kättesaadavuse parandamise eesmärgiga on põhjendatud ka otsust selle kasuks, et kohtus teatud perioodi tõlkidena töötanud isikutelt ei nõuta enam vandetõlgi eksami sooritamist.7 Kättesaadavuse suurendamise vajadust on seostatud sellega, et nõudlus vandetõlgi teenuse järele järjest kasvab (tulenevalt 2020. aastal jõustuvast VTS muudatusest, mistõttu viiakse kõikide ametlike tõlgete tegemine vandetõlkide ainupädevusse). 8 Välja on toodud, et „vandetõlkide arvu kasv muudab teenuse tarbijale kättesaadavamaks“.9 MTÜ Vandetõlkide Koda ei ole teadlik puudujääkidest vandetõlkide teenuse kättesaadavuses. Selliseid uuringuid või analüüse ei nähtu ka eelnõu seletuskirjast. Ei ole tõenäoline, et sundkorras avalik-õiguslikku kotta kuulumise kohustus vandetõlkide arvu suurendaks – pigem vastupidi. 4 Eelnõu seletuskiri, lk 39. 5 Eelnõu seletuskiri, lk-d 1, 3, 4, 30, 37, 40-41, 45, 46. 6 Eelnõu seletuskiri, lk 46. 7 Eelnõu seletuskiri, lk 1. 8 Eelnõu seletuskiri, lk 6. 9 Eelnõu seletuskiri, lk 45. 2  Seega kuigi vandetõlgi teenuse kättesaadavuse parandamine võib iseenesest olla legitiimne eesmärk, ei saa veenduda selles, et teenuse kättesaadavus oleks üldse probleem, mida peaks eelnõu alusel uue struktuuri loomisega parandama. 2. Sobivus 2.1. Vandetõlkide koondamine avalik-õiguslikku juriidilisse isikusse võib põhimõtteliselt olla sobiv meede Justiitsministeeriumi halduskoormuse vähendamiseks. 2.1.1. Samas ei ole eelnõu seletuskirjas esitatud põhjendustest lähtuvalt võimalik veenduda, et see praktikas Justiitsministeeriumi halduskoormust ka tegelikult vähendab. Vastupidi – näiteks on eelnõu seletuskirjas välja toodud, et just avalik-õigusliku kutseühenduse loomine toob ministeeriumile lähiaastateks täiendavat töömahtu ja kohustusi, mis suurendab riigi halduskoormust.10 Justiitsministeeriumile jääb ka järelevalve funktsioon. Seega ei ole võimalik veenduda, et hüpoteetiline halduskoormuse mõningane vähenemine kaugemas tulevikus kaalub üles halduskoormuse suurenemine ja muud uue struktuuri loomisega tekkivad kulud, negatiivsed mõjud ja riskid lähiaastatel. 2.1.2. Eelnõu seletuskirjas esinevatest vastuoludest nähtub, et loodava avalik-õigusliku Vandetõlkide Koja ülesehitust ning selle piisavat rahastust ei ole süvitsi läbi mõeldud. Seletuskirjas on välja toodud, et „Koja loomine ei eelda püsivate ruumide rentimist, samuti ei panda seadusega kohustust töötajate palkamiseks“. 11 Samas on praegu tegutsevale MTÜ-le Vandetõlkide Koda tehtud etteheide, et sel ei ole töötajaid ning selle liikmed tegutsevad vabatahtlikkuse printsiibi alusel.12 Riigil on ilmne soov, et „Edaspidi oleks vandetõlkidel ühendus, kelle poole pöörduda oma igapäevatööd puudutavate küsimuste ja muredega ning kes tegeleb ka koolituste korraldamisega ning kutse arendamisega.“13 2.1.3. Jääb selgusetuks, kuidas loodav koda ilma ruumide ja töötajateta neid eesmärke täidab. 2.1.4. MTÜ Vandetõlkide Koja senise kogemuse põhjal võib kindlalt väita, et riigi kavandatav ilma püsivate ruumide ja palgaliste töötajateta koda ei ole jätkusuutlik, eriti arvestades asjaolu, et riik eeldab koja tegutsemist kontaktpunktina nii vandetõlkidele kui ka klientidele. Justiitsministeerium jätab arvestamata asjaolu, et vandetõlgid vajavad nõustamist ja abi vandetõlgi töö käigus tekkivates küsimustes kiiresti ja ikka tavalisel tööajal. Tavalisel tööajal tegelevad vandetõlgid oma põhitööga, olgu selleks siis vandetõlgi töö või muud tõlked (nt kohtus, notaribüroodes, klientide juures jne), seega ei ole neil võimalik „ühiskondlikus korras“ tegeleda riigi poolt avalik-õiguslikule kojale kavandatud nõustamis- ja abistamisfunktsiooniga, kutse arendamisest, eksamite ja koolituste korraldamisest rääkimata. 2.1.5. On aru saada, et vandetõlkidelt eeldatakse tasuta tööd avalik-õiguslikus kojas (eksamite korraldamisel, kutse arendamisel, nõutavates komisjonides). See on väga aja- ja töömahukas ning ei võimalda tegeleda enda põhitööga. 2.1.6. Kuigi Justiitsministeeriumile teadaolevalt ei ole hetkel tegutseval MTÜ-l vajalikku haldussuutlikkust, planeeritakse sama töövormi uue avalik-õigusliku koja jaoks ja eeldatakse, et selline suutlikkus leitakse. 2.1.7. Samuti on kaheldav, kas avalik-õiguslik Vandetõlkide Koda, mida kavandatakse rahastada liikmemaksu arvelt (ja sellega seonduvalt pannakse vandetõlkidele liikmemaksu tasumise kohustus), suudaks sellest ressursist ka tegelikult täita talle pandavaid kohustusi. 2.1.8. Loodava avalik-õigusliku koja liikmemaksudest toimuva rahastamise võimalikkuse ja jätkusuutlikkuse hindamiseks kutsuti Justiitsministeeriumi hallatavas vandetõlkide listis 10 Eelnõu seletuskiri, lk 39. 11 Eelnõu seletuskiri, lk 4. 12 Eelnõu seletuskiri, lk 3. 13 Eelnõu seletuskiri, lk 38. 3  [email protected] vandetõlgi tulude hindamiseks kõiki vandetõlke oma tulusid anonüümselt avaldama, küsitluse link leitav aadressil https://docs.google.com/forms/d/e/1FAIpQLSdtvNOmfnPp3ms_s8kVgRoAN6tsJwK3dwBxga5XRZmt9EzQ Eg/viewform, mille alusel selgus, et 60 vastanud vandetõlgi keskmine aastakäive on ca 4850 eurot ehk mõni euro üle 400 euro kuus, st et suur hulk vandetõlke, eriti nn väiksemate keelte puhul teeb ainult mõned toimingud aastas. See ei ole isegi märkimisväärne või piisav, et tagada vandetõlkidele sissetuleku. 2.1.9. Võrreldes teiste vabade elukutsete esindajatega on vandetõlgi teenuse osutamine üksnes üks osa muust vabakutselisest tööst, mida vandetõlgid teevad. Kojale teadaolevalt ei ole mitte ühtegi vandetõlki, kelle tööks oleksid ainult vandetõlgi tõlked. 2.1.10. Veelgi enam, kuigi praeguse MTÜ liikmemaks on üksnes 5 eurot kuus, on päris paljud vandetõlgid leidnud, et vandetõlgi tegevusest saadavat tulu arvestades on see liiga suur summa ja seepärast MTÜ-ga ühinemisest loobunud. 2.1.11. Justiitsministeeriumi vandetõlkide valdkonna endise nõuniku A. Sarapuu tehtud kalkulatsiooni kohaselt ei ole isemajandav koda vandetõlkide valdkonna arendamiseks ja juhtimiseks võimalik ega jätkusuutlik. Kavandatava avaliku õigusliku koja puhul oleks vaja katta kontori rentimisega ja töötajaga seotud kulud ning hankida vajalik kontoritehnika – kõik see nõuab selliseid ressursse, mida vandetõlkide tulusid arvestades ei ole võimalik katta. Koolitused on samuti kallid – ainuüksi üks käesoleval aastal Eesti Keele Instituudilt ostetud standardkoolitus läks MTÜ-le maksma 1128 eurot. Kuni vajalikku finantsvõimekust uuel kojal ei ole, ei saa Justiitsministeerium (riik) ka oma funktsioone vandetõlkide tegevuse korraldamisel täitmata jätta. 2.1.12. Kui kehtestada kõrge koja liikmemaks, siis tõstab see teenuse hinda ja vähendab selle kättesaadavust, mis on vastupidine Justiitsministeeriumi välja toodud eesmärgile. 2.1.13. Justiitsministeeriumi kavandatud meetmete abil ei pruugi praktikas tegelikult olla võimalik vähendada riigi halduskoormust. 2.2. Avalik-õiguslik kutseühendus võib olla efektiivne enesekorraldusvorm (kuigi tingimata mitte kõige efektiivsem). Nagu mainitud, ei pruugi antud juhul liikmemaksu põhjal finantseeritav Vandetõlkide Koda olla toimiv ja efektiivne. Siinkohas oleks oluline märkida, et loodavale kojale on jäetud eelnõus praktiliselt lahendamatu probleem määrata kindlaks loodava koja funktsioneerimist ja ülesannete täitmist tagav liikmemaks ja selle arvutamise alused. Ilmselt ei ole Justiitsministeerium suutnud siin reaalset ja toimivat lahendust välja mõelda, eriti arvestades asjaolu, et vandetõlkide tulude (just nimelt vandetõlgi tõlgetest saadava tulu) kindlakstegemine saab nii Justiitsministeeriumi enda kui ka loodava koja jaoks olema äärmiselt raske, kui mitte võimatu ülesanne. 2.3. Ministeerium on eelnõus välja toonud, et avalik-õigusliku Vandetõlkide Koja vahendusel on teenust võimalik saada lihtsamalt ja soodsamalt. 14 Loogiliselt võttes ei saa see, millises vormis mingi konkreetne kutseorganisatsioon toimib (või ka see, kuidas seda finantseeritakse), mõjutada oluliselt sellesse organisatsiooni kuuluvate isikute poolt turul teenuse reaalselt pakkumist ehk kättesaadavust. Seega ei pruugi muudatus olla sobiv. 2.3.1. Esiteks ei ole eelnõus mitte millegagi põhjendatud väidet, et vandetõlgi teenuse kättesaadavusega on probleeme. Kehtiva vandetõlgi määrustiku § 10 kohaselt esitavad vandetõlgid hiljemalt iga aasta 1. veebruariks justiitsministrile elektrooniliselt eelneva kalendriaasta statistika, aga sellest statistikast saadud andmetele pole Justiitsministeerium seletuskirjas viidanud, millest võib ilmselt järeldada, et vandetõlkide poolt oma tegevuse kohta esitatud andmed ei toeta vandetõlkide tõlgete arvu kasvu (teatavasti on see aasta-aastalt vähenenud) ning ei kinnita probleeme vandetõlgi teenuse kättesaadavusega. Pigem on varasematel aastatel Justiitsministeeriumi poolt koostatud statistikale tuginevalt tegemist probleemiga, et suurele enamusele 14 Eelnõu seletuskiri, lk 40. 4  vandetõlkidest on töö vandetõlgina vaid nn kõrvaltegevus, mis annab vaid väikese osa nende sissetulekutest. 2.3.2. Lisaks räägib Justiitsministeerium vastu iseendale, kui väidab, et avalik-õigusliku koja vahendusel on teenust võimalik saada lihtsamalt ja soodsamalt siis, kui koda toimib ilma ruumide ja töötajateta, kes seda teenust vahendaksid ja selle saamist lihtsamaks muudaksid. Kui aga loodaval kojal on juba töötajad ja ruumid, et vandetõlgi teenust pakkuda ja vahendada, siis tõstab see kindlasti teenuse hinda, sest vahendustegevuseks on vaja palgalisi töötajaid ja tehnikat ja kohta, kust seda teenust osutada. 2.3.3. Samuti ei ole Justiitsministeerium esitanud ühtegi analüüsi ega arvutust, tõestamaks oma väidet nõudluse kasvu kohta vandetõlgi teenuse järele aastal 2020. MTÜ hinnangul ei saa siin toetuda asjaolule, et aastast 2020 läheb kõikide ametlike tõlgete tegemise pädevus Eestis üle vandetõlkidele, sest teatavasti võetakse Euroopa Liidu tasandil pidevalt meetmeid bürokraatia vähendamiseks dokumendiliikluses, mistõttu kohtame üha enam mitmekeelseid dokumente, mis tõlget ei vaja, ja ka ametnikel on pädevus võtta vastu võõrkeelseid dokumente (heaks näiteks on siin ingliskeelseid dokumente aktsepteeriv Finantsinspektsioon). Andmete põhjal, mis on võetud Justiitsministeeriumi enda koostatud statistikast, mille saatis vandetõlkidele e-kirja teel H. Vahkal 16. veebruaril 2016 (vt lisa 1), tegid notarid 2015. aastal üksnes 5049 tõlkija allkirja õigsuse kinnitamist ja 112 tõlke õiguse kinnitamist ja see arv väheneb aasta-aastalt seoses vandetõlgi teenuse tuntuse kasvuga turul kui dokumenditõlgete vajaduse vähenemisega (EL-i meetmed dokumendiliikluse lihtsustamiseks, ametnike ja asutuste õigus aktsepteerida mitme- ja võõrkeelseid dokumente). Tabel 1. Andmed on võetud Justiitsministeeriumi enda koostatud statistikast, mille saatis vandetõlkidele e-kirja teel H. Vahkal 16. veebruaril 2016 (vt lisa 1). 2.3.4. Vandetõlgi teenuse kättesaadavuse parandamiseks võetud meede, et kohtus teatud perioodi tõlkidena töötanud isikutelt ei nõuta enam vandetõlgi eksami sooritamist, võib üldse avaldada halba mõju vandetõlgi teenuse kvaliteedile, kuna senised vandetõlgi eksamid on näidanud, et paljud tegutsevad kohtutõlgid ei ole suutnud vandetõlgi eksamit edukalt sooritada, vaatamata sellele, et nad vastavad praeguses eelnõus toodud nõuetele. Seega on tõsine põhjus kahelda ka ilma eksamita vandetõlgiks saanud isikute tehtud tõlgete kvaliteedis. Rõhutame, et kohtutõlgid teevad valdavalt suulisi tõlkeid, mis eeldab hoopis teistsugust pädevust ja teistsuguseid oskusi ja ettevalmistust. MTÜ on oma seisukohtade esitamisel korduvalt juhtinud Justiitsministeeriumi tähelepanu asjaolule, et suuline ja kirjalik tõlge on kaks täiesti iseseisvat ja eraldiseisvat distsipliini ning suuliste tõlgete tegemise oskus ei eelda ega taga kirjalike tõlgete tegemise oskusi ja vastupidi. Neid distsipliine õpetatakse kõrgkoolides eraldi. 5  Veel enam, just sellesama põhjendusega jättis Justiitsministeerium, vastandina 17. jaanuaril 2001 vastuvõetud VTS-le, praegu kehtiva VTS koostamisel suulise tõlke vandetõlgi tegevusest välja. 2.4. Kokkuvõtvalt võib Justiitsministeeriumi kavandatu teoreetiliselt olla sobiv meede riigi halduskoormuse vähendamiseks, efektiivsema enesekorraldusvormi ja teenuse kättesaadavuse tagamiseks. Kaheldav on aga, kas ministeeriumi kavandatu sellisel kujul reaalselt eelkirjeldatud eesmärke täita suudab. 3. Vajalikkus 3.1. Avalik-õigusliku Vandetõlkide Koja loomine ja sellega vandetõlkidele kaasnevad kohustused (n- ö „sundkojastamine“) kui meede ei pruugi olla vajalikud, kuna on teisi vähemriivavaid meetmeid, millega saavutada riigi halduskoormuse vähendamine. 3.1.1. Justiitsministeerium on halduskoormuse vähendamiseks ainsa võimalusena näinud avalik-õigusliku kutseühenduse loomist. Samas ei ole see ainus võimalik meede. Kui riik leiab, et tal ei ole võimalik või otstarbekas teostada mingit haldusülesannet oma asutuse kaudu (st riik soovib vähendada enda halduskoormust), saab ta selle täitmise anda avalik-õiguslikele juriidilistele isikutele, kuid ta võib selle seadusega või seaduse alusel halduslepinguga üle anda ka eraõiguslikele isikutele. 15 3.1.2. Justiitsministeerium on eelnõu seletuskirjas ekslikult väitnud, et MTÜ vormis kutseühendusele ei ole võimalik panna seaduse alusel ühtegi avalik-õiguslikku kohustust.16 Eelkõige ei nähtu seletuskirjast, et Justiitsministeerium oleks kaalunud võimalust sõlmida haldusleping MTÜ-ga Vandetõlkide Koda, et teatud ülesandeid mittetulundusühingule delegeerida. Just halduslepingu sõlmimisele eelnevate läbirääkimiste käigus on Justiitsministeeriumil ja MTÜ-l Vandetõlkide Koda võimalik kõige paremini jõuda üksmeelsete ning tegelikult toimivate lahendusteni, sealjuures MTÜ tegevuse rahastamise osas. Seejuures on võimalik panna halduslepinguga MTÜ- le siduvaid kohustusi, nii et konkreetse ülesannete täitmine oleks tagatud. 3.1.3. Justiitsministeerium pole põhjendanud väidet, et ülesandeid nagu vandetõlkide eksamite korraldamine ja järelevalve, pole riigil võimalik üle anda MTÜ vormis kutseühendusele.17 Ministeerium on jätnud tähelepanuta, et avaliku võimu volitusi, nii riive- kui ka sooritushalduse sfääris on riigil võimalik delegeerida. Oluline on üksnes see, et ei delegeerita riigi tuumikfunktsioone. 18 Isegi kui möönda, et lõppastmes jääks haldusjärelevalve teostamise pädevus riigile, kuivõrd see on riigi tuumikfunktsioon,19 siis esmasel, n-ö eraõiguslikul tasandil peaks seda saama teostada ka MTÜ (st MTÜ organ saab anda hinnangu konkreetse vandetõlgi tegevusele). Vandetõlkide eksamite korraldamine on kahtlemata õiguslikult delegeeritav. 3.1.4. Isegi kui otsustatakse rajada avalik-õiguslik juriidiline isik Vandetõlkide Koda, ei tähenda see tingimata, et kutseühenduse rahastamine peaks toimuma üksnes liikmemaksude arvelt. Nagu mainitud, saab kavandatud Vandetõlkide Koda kui avalik-õiguslik juriidiline isik oma rahastuse üksnes vandetõlkide poolt makstavast liikmemaksust. See on vandetõlkide omandipõhiõigust tugevalt riivav meede. Kavandatav Vandetõlkide Koda oleks korporatsioon, mis on üks avalik-õiguslike juriidiliste isikute alaliik, nagu on näiteks ka Kaitseliit või Eesti Teaduste Akadeemia. Selliste ühenduste tegevust rahastatakse riigieelarvest.20 3.1.5. Riik ei ole kaalunud vandetõlke vähem koormavat lahendust lasta vandetõlkidel ettevõtjatena ise leida kõige soodsamad enesekorralduse ja organiseerimise vormid. 15 PõhiSK § 86/5. – http://www.pohiseadus.ee/index.php?sid=1&p=86. 16 Eelnõu seletuskiri, lk 3. 17 Eelnõu seletuskiri, lk 4. 18 PõhiSK § 3/3 ja 10. - http://www.pohiseadus.ee/index.php?sid=1&p=3. 19 Vt avaliku teenistuse seaduse § 7 lg 3 p 2. 20 SA Eesti Koostöö Kogu. Ülevaade riigiorganisatsioonist. Vahekokkuvõte. http://www.kogu.ee/wp- content/uploads/2013/09/%C3%9Clevaade-riigiorganisatsioonist_november2013.pdf (vt seal toodud kirjandust) 6  VTS § 2 lõige 1 sätestab, et vandetõlk on isik, kes osutab kutsetegevusena ametlikku dokumentide tõlkimise teenust ja täidab seaduses sätestatud juhtudel muid tõlkimisega seotud ülesandeid. Vandetõlk ei ole haldusorgan, kes täidab riigi poolt delegeeritud haldusülesannet. Kogu VTS regulatsioon on üles ehitatud vaba elukutse esindaja ja teenuse osutaja põhimõttest lähtuvalt.21 3.1.6. Seni on kutset reguleeritud vaid nii palju, kui see on vajalik tulenevalt avalikust huvist dokumentide tõlkimise teenuse osutamise kvaliteedi ja usaldusväärsuse vastu. 22 VTS § 5 lg 1 kohaselt osutab vandetõlk kutsetegevuse raames dokumentide tõlketeenust, kinnitab vajaduse korral tõlgitava dokumendi ärakirja õigsust ja kinnitab vajaduse korral arvutivõrgu kaudu kasutatavast andmekogust saadud tõlgitava dokumendi väljatrüki õigsust. 23 Avaliku ülesande täitmise korras on vandetõlk kohustatud tõlkima üksnes § 5 lg-s 2 nimetatud seadusi ja välislepinguid. Ühtlasi ei reguleeri VTS vandetõlgi teenuse eest nõutavat tasu, vaid tasu lepitakse iga kord enne teenuse osutamist kliendiga kokku.24 Sisuliselt on tegemist ettevõtjaga, kelle töö seisneb teenuste osutamises. 3.1.7. Näiteks arstid, arhitektid ja õpetajad, kes täidavad samuti avalikke ülesandeid, tegutsevad edukalt vähem bürokraatlikus süsteemis eraõiguslikul alusel. Nende ülesannete täitmine on viidud ühiskondlikku sfääri. Riigi halduskoormus seoses eelviidatud ametite tegevuse korraldamisega on minimaalne. Ometi on tegemist tähtsate elukutsetega, mille kandjatel peab olema ühiskonna usaldus. 3.1.8. Tagamaks teenuse kvaliteeti teostab näiteks MTÜ Arhitektide Liit edukalt järelevalvet oma liikmete üle,25 MTÜ-l Arstide Liit on oma eetikakomitee, mis annab ekspertarvamusi selle liikmete kutsetegevusega seotud eetikaprobleemide kohta,26 Õpetajate Liidul on samuti enda eetikakoodeks.27 Niisamuti tegelevad Arhitektide Liit28 ja Õpetajate Liit kutse andmisega.29 3.1.9. Ka täiendusõppe- ja koolituskohustuse saab panna vandetõlkidele õigusaktidega. Selleks pole koda vaja. Näiteks õpetajate tööalase täiendusõppe kord on kehtestatud Vabariigi Valitsuse 22. novembri 2000. aasta määrusega nr 381 „Õpetajate koolituse raamnõuded“. Ravimiseaduse § 45 lg 42 kohaselt korraldab proviisoritel ja farmatseutidel täiendusõpet apteek.30 3.1.10. Seni on MTÜ Vandetõlkide Koda korraldanud koolitusi oma liikmetele, aga koolitustel on saanud osaleda ka MTÜ liikmeks mitteolevad vandetõlgid. Samas, kuna vandetõlgid töötavad väga erinevate lähte- ja sihtkeeltega, siis kõigile mõeldud koolitusvaldkondi on vähe. Ka vandetõlkide puhul oleks sobivam seadusega sätestada mingis vormis ja mingis mahus enese täiendamise kohustus. 3.1.11. Samuti on riigi halduskoormus vandetõlkide valdkonnas ca 10 viimast aastat olnud seotud üksnes eksamite korraldamisega, mille vajalikkuses ja põhjendatuses vandetõlgid üldse kahtlevad. Kuigi VTS § 17 lg 4 sätestab, et vandetõlgi eksami korraldab Justiitsministeerium vastavalt vajadusele, ei ole Justiitsministeerium mitte ühegi analüüsi ega arvuga seda vajadust põhjendanud. Näiteks on Justiitsministeerium läbi viinud mitmeid eksameid nn väikeste keelte jaoks vandetõlkide saamiseks, samas oli Justiitsministeeriumi ja Välisministeeriumi seisukoht hetkel kehtiva VTS 21 L. Pars ja A. Sarapuu. Kes on vandetõlk uue vandetõlgi seaduse tähenduses? – Õiguskeel 2014/2 http://www.just.ee/sites/www.just.ee/files/angelika_sarapuu_liisi_pars._kes_on_vandetolk_uue_vandetolgi_seaduse_tahenduse s.pdf. 22 K. Noor. Kohtutäiturile kohaldatava õigusliku vormi proportsionaalsus. Magistritöö. Tartu: Tartu Ülikool 2014. - http://dspace.ut.ee/bitstream/handle/10062/42041/noor_kadri.pdf?sequence=1 (07.09.2017). 23 L. Pars ja A. Sarapuu. 24 L. Pars ja A. Sarapuu. 25 MTÜ-l Arhitektide Liit on olemas nii oma eetikakoodeks kui ka aukohus. – http://www.arhliit.ee/liit/toogrupid- komisjonid/aukohus/ (09.09.2017). 26 Arstide Liidu eetikakomitee. – https://arstideliit.ee/eesti-arstide-liit/eetikakomitee (09.09.2017). 27 Õpetajate eetikakoodeks. – http://www.opetajateliit.ee/?page_id=287 (11.09.2017). 28 Arhitektide Liit. – http://www.arhliit.ee/kutse_andmine/kval_omistamine/ (11.09.2017). 29 Õpetajate Liit. – http://www.opetajateliit.ee/?page_id=1445 (11.09.2017). 30 Ka isikutele, kes ei esinda mõnda n-ö klassikalist vaba elukutset, saab seadusega peale panna täiendõppe kohustuse. Lõhkematerjaliseaduse § 23 lg 3 nõuab pädevustunnistuste omanikult 5 aasta jooksul vähemalt 6 tundi täiendusõpet. 7  väljatöötamise ajal, et nii väikeses riigis nagu Eesti ei saagi olla kõikide väikeste ja haruldaste keelte vandetõlke ning et tõlked sellistesse keeltesse saavad soovijad teha nn suuremate keelte (vene, inglise, prantsuse jt) kaudu, nagu seda tehakse paljudes väikeriikides nii Euroopas kui ka mujal. 3.1.12. Samuti on riik kavandanud loodavale avalik-õiguslikule kojale veel hulgaliselt ülesandeid, millega ta pole ise kunagi tegelenud ja ilma milleta on kutse siiani tegelikult edukalt toiminud, aga jätnud jällegi vajaduse selle järele põhjendamata. Eelnõus on sisse kirjutatud vandetõlkide ja loodava koja ressursse arvestades üpris rängad sanktsioonid loodava koja suhtes rakendamiseks, juhul kui kojal ei õnnestu neid ülesandeid täita.31 Selle asemel, et üksnes enda halduskoormust vähendada, kavatseb riik panna vandetõlkidele märkimisväärsed kohustused. 3.2. Vajadus „efektiivsema“ enesekorraldusvormi“ järgi viitab sellele, et praegune enesekorraldusvorm ei toimi nii efektiivselt kui võiks. Justiitsministeerium on välja toonud, et: „Vandetõlkidel on aastast 2012 kutseühendus MTÜ Vandetõlkide Koda, kuid sinna kuulumine ei ole vandetõlkidele kohustuslik, tegemist on mittetulundusliku ühendusega, millel ei ole töötajaid ja mille tegevusse liikmed panustavad oma vabast ajast. Praeguse seisuga kuulub 84 vandetõlgist MTÜ-sse Vandetõlkide Koda üksnes 36 vandetõlki. /…/ See tähendab, et koda esindab vaid alla poole vandetõlkide seisukohti, koja ressursid on piiratud ja ei ole võimalik lahendada süsteemselt paljusid vandetõlke puudutavaid küsimusi. /…/ Samuti puudub praegu kontaktpunkt vandetõlkide ja klientide või koostööpartnerite vahel. Seega praegune kutseorganisatsioon ei täida kutseühenduse peamist eesmärki olla vandetõlkidele tõhus enesekorralduse organisatsioon, kes tegeleks ka kutse arendamisega, et muuta vandetõlgi institutsioon tugevamaks ja nähtavamaks ning tagada ka vandetõlgi teenuse parem kättesaadavus.“32 3.2.1. Seletuskirjast ei nähtu, kas asjaolu, et mittetulundusühinguna tegutsevasse kutseorganisatsiooni ei kuulu kõik vandetõlgid, on ka reaalses elus olulisi probleeme tekitanud. Vandetõlgid on edukalt tegutsenud 2004. aastast alates ilma suuremate probleemide, kaebuste ja skandaalideta. Sellele tuginevalt võib väita, et valdkond on vabal turul isereguleeruv ja suudab sellisena ka jätkata. Sellistele probleemidele viitamata ei ole võimalik välistada, et samad probleemid ei tekiks avalik-õigusliku organisatsiooni puhul. 3.2.2. Ka kontaktpunkti funktsioon ja vajadus jääb arusaamatuks, sest vandetõlgid tegutsevad suhetes klientide ja koostööpartneritega eraõiguslike lepingute alusel, millest tulenevad vaidlused lahendatakse kohtus. Justiitsministeeriumi poolt nimetatud „probleemid“ mõjuvad otsitult. 3.2.3. Kavandatud seadusemuudatused ei tagaks vandetõlkidele suuremat iseotsustamisõigust ega efektiivsemat enesekorraldust, vaid sunniks peale organisatsioonilise vormi ja märkimisväärse rahalise koormise, valdkonnale, mida seni reguleeris edukalt vaba turg. 3.3. Justiitsministeeriumi kavandatud muudatused (avalik-õigusliku koja loomine ning selle kohustuslik liikmelisus ja liikmemaksu tasumise kohustus) ei ole vajalikud vandetõlkide teenuste kättesaadavuse tagamiseks. 3.3.1. Ministeerium pole nimetanud, kas ja kuidas väljenduvad hetkel puudujäägid vandetõlgi teenuse kättesaadavuses või mille poolest jääb vandetõlkide teenuse kvaliteet hetkel puudulikuks. Teadaolevalt pole ministeerium viinud läbi ühtegi mõjuanalüüsi. Ka eelnõus pole mõjuanalüüsidele viidatud. 31 Eelnõuga sisseviidava § 273 lg 3 kohaselt, võib Justiitsministeerium, kui koda ei täida talle seadusega pandud kohustusi, teha kojale ettekirjutuse. Ettekirjutuse täitmise tagamiseks võib Justiitsministeerium määrata kojale sunniraha kuni 6400 eurot asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras. 32 Eelnõu seletuskiri, lk 3. Eelneva taustal mõjub vastuoluliselt ja kummaliselt Justiitsministeeriumi väide, et: „vandetõlkidel puuduvad praegu kutseühendused, kes tegeleksid kutse arendamise ja teiste kutset puudutavate küsimustega.“ (vt eelnõu seletuskiri, lk 1). 8  3.3.2. Seni on suuremat osa vandetõlkide tegevusest reguleerinud vaba turg, mis on edukalt tasakaalustanud pakkumist ja nõudlust. 3.4. Kokkuvõtvalt ei ole Justiitsministeeriumi kavandatud muudatused vajalikud ei riigi halduskoormuse vähendamiseks, vandetõlkidele efektiivsema enesekorraldusvormi tagamiseks ega ka vandetõlkide teenuste kättesaadavuse suurendamiseks. 4. Mõõdukus 4.1. Isegi kui möönda, et n-ö „sundkojastamine“ kui meede on vajalik riigi halduskoormuse vähendamiseks, efektiivsema enesekorraldusvormi tagamiseks või vandetõlgi teenuse kättesaadavuse suurendamiseks, saab väita, et vandetõlkide põhiõiguste riive intensiivsus ületab eesmärgi olulisust. 4.2. Nagu mainitud, piirdub Justiitsministeeriumi halduskoormus ühe Justiitsministeeriumi vabakutsete talituse nõunikuga. Uue kutseühendus tegevuse peaks Justiitsministeeriumi töökoormus hinnanguliselt vähenema umbes 0,5 töökohta. Ka eelnõu seletuskirjas on välja toodud, et võrreldes Justiitsministeeriumi töötajaskonnaga (01.01.2017 seisuga oli ametikohti kokku 213), on tegemist väikese sihtrühmaga.33 4.2.1. Eelneva taustal mõjub vasturääkivalt eelnõu seletuskirjas toodud põhjendus, nagu kaasneks Justiitsministeeriumile suur halduskulu seoses vandetõlkide eksami korraldamisega34 (2017. aastal kaasnes sellega ühele ametnikule üksnes umbes 1,5 kuu töö).35 4.2.2. Lisaks on eelnõu seletuskirjas toonitatud, et nõudlus vandetõlgi teenuse järele kasvab ja Justiitsministeeriumi halduskoormus seoses vandetõlkidega kasvab iga-aastaselt ning pärast 2020. aastal jõustuvat seadusemuudatust suureneb see hüppeliselt.36 Endale vasturääkivalt on Justiitsministeerium ise välja toonud, et: „Kohtute infosüsteemi andmete kohaselt oli 2015. aastal ja 2016. aasta 6. mai seisuga kokku esitatud kohtutele lahendamiseks välisriigi kodanikega seoses 76 riigi õigusabi määramise taotlust. Sama aja jooksul on kokku riigi õigusabi taotlusi kohtute menetluses kokku umbes 8700. Seega moodustavad välismaalasi puudutavad riigi õigusabi taotlused kõikidest alla 1%. /…/ välismaalastega seotud menetlusi tuleb ette pigem harva ja seega kokkupuude muudatuste tagajärgedega on kohtute kui terviku jaoks harv.“37 „Sihtrühma (ametliku tõlke teenust vajavad isikud) suuruse arvestamisel tuleb võtta arvesse ametliku tõlke teenust kasutavate inimeste arv suhtes kogu Eesti elanike arvuga. Arvestades 2015. a vandetõlgi teenust kasutanud isikute arvu (u 30 000 inimest) ning võrreldes seda kogu Eesti elanike arvuga (1. jaanuari 2015. aasta seisuga elas Eestis 1 312 300 inimest), siis on mõjutatav sihtrühm väike. Mõju avaldumise ulatus on väike, kuna vandetõlgi teenuse tarbijate kui terviku käitumises erilisi muudatusi ei toimu ning puudub tarvidus muutustega kohanemiseks mõeldud tegevuse järele. Samuti puututakse muudatuse tagajärgedega kokku harva, kuivõrd üldiselt ei kasutata vandetõlgi teenust regulaarselt või tihti.“38 „2015. aastal osutatud 31 030 vandetõlgi toimingust tegid vene keele vandetõlgid umbes 16 500 toimingut. Mõju avaldumise ulatus on väike, kuna vandetõlgi teenuse tarbijate kui terviku käitumises erilisi muudatusi ei toimu ning puudub tarvidus muutustega kohanemiseks mõeldud tegevuse järele. Samuti puututakse muudatuse tagajärgedega kokku harva, kuivõrd vene keele vandetõlgi teenust ei kasutata üldiselt regulaarselt või tihti.“39 33 Eelnõu seletuskiri, lk 39. 34 Eelnõu seletuskiri, lk 3. 35 Eelnõu seletuskiri, lk 3. 36 Eelnõu seletuskiri, lk-d 3, 4, 6, 37. 37 Eelnõu seletuskiri, lk-d 39-40. 38 Eelnõu seletuskiri, lk 41. 39 Eelnõu seletuskiri, lk 46. 9  4.2.3. Veel enam, kui vaadata Justiitsministeeriumi enda koostatud statistikat aasta 2015 kohta, siis tegelikult tehti tõlketoiminguid ainult 20 378, mitte ei kasutanud teenust u 30 000 inimest. Ministeerium on meelevaldselt ja eksitavalt arvestanud tõlketoimingute sisse ärakirjade ja väljatrükkide kinnitamise toimingud, mida oli kokku 9326. Praegu kehtiva seaduse kohaselt ei loeta kinnitustoiminguid eraldi vandetõlgi toiminguks, vaid see moodustab tõlketoimingu osa, mille kohta koostatakse küll statistikat ja antakse ministeeriumile aru, mitu tõlketoimingut oli vandetõlgil aasta jooksul ja mitme puhul neist kinnitati ärakirja või väljatrüki õigsust. Need toimingud kuuluvad eespoolt nimetatud 20 378 tõlketoimingu alla (vandetõlgil puudub seaduse kohaselt õigus kinnitada muude kui oma tõlgetega seotud ärakirjade ja väljatrükkide õigsust). Üksnes neid teineteisega lahutamatult seotud tegevusi kokku liites on võimalik saada vandetõlgi toimingute arvuks 29 704, mis on tervelt kolmandiku tegelikust rohkem. Tõlke- ja ärakirja/väljatrüki õigsuse kinnitamise toimingute kokkuliitmine on väga ekslik ja näitab vandetõlkide toimingute arvu suurema, kui see tegelikult on. Sama eksitav ja meelevaldne on väita, et toimingute arv näitab teenust vajanud inimeste arvu, sest sageli on teenuse tellijal vaja mitme erineva dokumendi tõlget (nt välismaale elamaasumisel sünnitunnistus, abielutunnistus, lahutustunnistus, haridust tõendavad dokumendid, laste sünnitunnistused, koolidokumendid, karistusregistri väljavõtted täiskasvanud pereliikmete kohta jne). Tabel 2. Andmed on võetud Justiitsministeeriumi enda koostatud statistikast, mille saatis vandetõlkidele e-kirja teel H. Vahkal 16. veebruaril 2016 (vt lisa 1). 4.2.4. Kokkuvõtvalt ei ole riigi halduskoormus vandetõlkide töö korraldamisel eriti suur ja samuti ei too planeeritud 2020. aastal jõustuv seadusemuudatus ilmselt kaasa oluliselt suurenevat vajadust vandetõlkide tööle. 4.3. Täna ei ole vandetõlkidel vaja „efektiivsemat“ enesekorraldusvormi. 4.4. Nagu korduvalt mainitud, ei ole teenuse kättesaadavuse puudujääkide kohta ministeerium toonud mingeid andmeid. 4.5. Finantskoormus, mis langeb vandetõlkidele seoses liikmemaksu tasumise kohustusega, kaalub üle võimalikud hüved, mida nad saaksid seetõttu, et nad koondatakse avalik-õiguslikku kutseühendusse. Hetkel puudub üldse adekvaatne analüüs, millist tulu eri keelte ja tõlkeliikide kaupa 2020 seadusemuudatus vandetõlkidele toob. Vandetõlgi teenuse osutamine on üksnes väike osa tõlkide poolt osutavatest muudest teenustest. Võimalik täiendav tulu, mida seadusemuudatus vandetõlkidele kaasa tooks, ei ole nii suur, et kompenseerida muudatuse tõttu vandetõlkide kasvavaid kulusid. See on tugev omandipõhiõiguse riive. 10 4.6. Ka asjaolu, et isikul ei ole võimalik enam vandetõlgina tegutseda, kui ta ei kuulu avalik-õiguslikku kutseühendusse, toob kaasa tõsise riive isiku vabale eneseteostusele ning ka kutse- ja ettevõtlusvabadusele. Sisuliselt võetakse isikult ära võimalus tegutseda alal, mille jaoks ta on end koolitanud, milles ta on pikaajaliselt tegev olnud ning milles ta on tegelikult pädev. 4.7. Kokkuvõtvalt on Justiitsministeerium eelnõu seletuskirjas jätnud läbivalt viitamata mõjuanalüüsidele, mistõttu pole võimalik kindlaks teha uue struktuuri loomise positiivsed mõjusid, mis peaks üles kaaluma selleks kasutatavate ressursside kulud, negatiivsed mõjud ja riskid. Justiitsministeeriumi kavandatud eesmärkide olulisus ei pruugi olla vastavuses hüvedega, mis saadakse muudatuste tegemisel. 8. Kokkuvõte 8.1. Justiitsministeerium on võtnud suuna kõikide vabade elukutsete n-ö „sundkojastamisele“ kõigil juhtudel ühetaolise kutseühenduse mudeli järgi. Proportsionaalsuse põhimõttega ei ole aga kooskõlas see, kui jäetakse arvestamata iga üksikjuhtumi asjaoludega ja kaalumata teisi variante, kuidas konkreetseid eesmärke saavutada. 8.2. Muudatuse peamine eesmärk näib olevat valitsemiskulude kokkuhoid vandetõlkide kui ettevõtjate arvelt. Tegemist ei ole legitiimse eesmärgiga. Kuid isegi kui pidada eelnõu seletuskirjas välja toodud vandetõlkide sundkojastamise eesmärke legitiimseks, on sundkojastamine ebasobiv meede eesmärgi saavutamiseks, mittevajalik ja vandetõlkidele liialt koormav. 8.3. Seetõttu eelnõuga kavandatud muudatus, millega vandetõlkidel on kutsetegevuse jätkamiseks edaspidi kohustus kuuluda loodavasse avalik-õiguslikku Vandetõlkide Kotta rikub põhiseadust, kuna riivab ebaproportsionaalselt vandetõlkide vaba eneseteostuse õigust PS § 19 lg 1 tähenduses, kutse- ja ettevõtlusvabadust PS § 29 ja 31 tähenduses ning omandipõhiõigust PS § 32 tähenduses. 8.4. MTÜ on valmis konstruktiivseks koostööks Justiitsministeeriumiga analüüsi koostamisel valdkonna hetkeseisu, 2020. aastal toimuvate muutuste, valdkonna tugevuste, nõrkuste, võimaluste ja ohtude kohta, et siis ühiselt leida kõige sobivam vorm vandetõlkide koondamiseks, nende tegevuse ühtlustamise ja nende tõlgete kvaliteedi edasiseks parandamiseks, mis ei sea ohtu teenuse kättesaadavust, pädevate vandetõlkide lahkumist kutsealalt ega tekita kodanikele ja asutustele probleeme ametlike tõlgete saamisel. Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Maris Järve Juhatuse liige MTÜ Vandetõlkide Koda 11  Teema:Vandetõlkide statistika Kuupäev:Tue, 16 Feb 2016 15:47:46 +0000 Saatja:Helen Vahkal <[email protected]> Saaja:JM Vandetolgid <[email protected]> Head vandetõlgid! Edastan infoks vandetõlkide koondstatistika 2011-2015. 2015. aastal tehti kokku 20 378 tõlget. Tõlgete arv võrreldes 2014.aastaga kasvas rohkem kui kaks korda, suurenedes 2015. aastal 10 644 tõlke võrra. Tõlgete arv suurenes enim inglise ja vene keeles, aga ka soome, rootsi, itaalia, hispaania ja prantsuse keeles. Tõlgete arv vähenes vaid saksa keeles. Samuti lisandusid 2015. aastal tõlked norra, läti ja leedu keeles. Kuivõrd 2015. aastal sai alguse ametlike tõlgete tegemise pädevuse järkjärguline üleminek notaritelt vandetõlkidele, oli vandetõlgi juures tehtavate tõlgete arvu kasv ka prognoositav. Lisan ka notarite 2015. aasta statistika selle kohta, mis puudutab ametlikke tõlkeid. 2015. aastal tehti kokku 25 539 ametlikku tõlget, millest vandetõlgi juures 80% ja notarite juures 20%. Võrreldes 2014. aastaga, mil tehti kokku 27 665 ametlikku tõlget (millest vandetõlgi juures 35% ja notarite juures 65%), on ametlike tõlgete arv küll vähenenud 2 126 tõlke võrra, kuid vandetõlkide juures on tehtud märgatavalt suurem arv tõlkeid. Eelmisel ja käesoleval aastal on lisandunud palju vandetõlke. Kui 2015. aasta alguses oli 52 vandetõlki, siis tänaseks on vandetõlkide arv kasvanud 75 vandetõlgini, kellest käesoleval hetkel on kutsetegevust alustanud 61. 2015. aastal lisandus 3 uut keelt – norra, läti ja leedu, ning 2016. aastal 2 uut keelt – ukraina ja poola. Käesoleval aastal plaanime korraldada 3 eksamit. Jääme ka sel aastal ootama teie tagasisidet, milline on tõlgete olukord turul käesoleval aastal. Parimate soovidega Helen Vahkal Nõunik Järelevalve ja õigusteeninduse talitus Justiitshalduspoliitika osakond Justiitsministeerium 6 803 103 [email protected]