Iisaku-Tärivere jalg- ja kergliiklustee projekt II (etapp)

Tiksoja 9, Tartumaa 61410 reg nr 10210632 tel: 742 2363 [email protected] MTR nr EEP001529; EEP003342 EEG000240 TÖÖ NR PP16/32TP IISAKU-TÄRIVERE JALG- JA KERGLIIKLUSTEE PÕHIPROJEKT Versioon: V0 Objekti asukoht: TÄRIVERE KÜLA/IISAKU ALEVIK IISAKU VALD IDA-VIRUMAA Tellija: IISAKU VALLAVALITSUS Tartu mnt 56, 41101, Iisaku Esindaja: Raivo Raap gsm 52 12 882 Töö täitja: PIIBER PROJEKT OÜ Vastutav spetsialist: MATTIAS OLEP Tegevusloa nr 1-0084 Projektijuht: ENN KULP Kontrollija: ENN KULP Projekteerija: ANDRE NÄKK TARTU 2017 Töö nr PP16/32TP. IISAKU-TÄRIVERE JALG- JA KERGLIIKLUSTEE. Põhiprojekt. Objekti asukoht: Tärivere küla, Iisaku alevik Iisaku vald Ida-Virumaa SISUKORD SISUKORD ..........................................................................................................................................2 KOONDANDMED ..............................................................................................................................4 1 ÜLDOSA ....................................................................................................................................5 2 OLEMASOLEV OLUKORD .....................................................................................................5 2.1 KAITSEALUSED OBJEKTID .............................................................................................. 7 2.2 OLEMASOLEVAD TEHNOVÕRGUD ................................................................................ 7 2.3 GEODEETILISED UURINGUD .......................................................................................... 7 2.4 GEOLOOGILISED UURINGUD ......................................................................................... 8 3 PROJEKTLAHENDUS ..............................................................................................................8 3.1 ÜLDANDMED ...................................................................................................................... 8 3.2 PLAANILAHENDUS ........................................................................................................... 8 3.3 MULLATÖÖD ..................................................................................................................... 10 3.4 KATEND .............................................................................................................................. 11 3.5 VEEVIIMARID ................................................................................................................... 12 3.5.1 Sademevee ärajuhtimine ja kraavid ............................................................................ 12 3.6 KONSTRUKTSIOONID ..................................................................................................... 13 3.6.1 Katendi konstruktsioon ............................................................................................... 13 3.6.2 Nõuded materjalidele .................................................................................................. 14 3.7 LIIKLUSKORRALDUS- JA OHUTUSVAHENDID ......................................................... 16 3.7.1 Liiklusmärgid .............................................................................................................. 16 3.7.2 Teekattemärgistus ....................................................................................................... 17 3.7.3 Ohutuspiirded ............................................................................................................. 17 3.8 TEHNOVÕRGUD ............................................................................................................... 18 3.8.1 Sidevarustus ................................................................................................................ 18 3.8.2 Tänavavalgustus ......................................................................................................... 18 3.8.3 Elektrivarustus ............................................................................................................ 18 3.8.4 Vee- ja kanalisatsioonivarustus ................................................................................... 18 3.9 KESKKONNAKAITSE- JA MAASTIKUKUJUNDUSTÖÖD .......................................... 18 3.9.1 Ettevalmistustööd ja haljastuse likvideerimine .......................................................... 18 3.9.2 Puude kaitsmine ehitustööde ajal ............................................................................... 20 3.9.3 Projekteeritud haljastus ............................................................................................... 20 3.9.4 Rajamisaegne hooldus ................................................................................................ 21 3.9.5 Hilisem hooldus .......................................................................................................... 21 3.10 KESKKONNAKAITSE .................................................................................................. 21 4 JUHISED TÖÖDE TEOSTAMISEKS .....................................................................................22 5 TEE HOOLDUSJUHEND .......................................................................................................26 PIIBER PROJEKT OÜ Versioon: V0 Vastutav insener: Mattias Olep 12.09.2018 Koostaja: Andre Näkk Lk 2 / 26 Töö nr PP16/32TP. IISAKU-TÄRIVERE JALG- JA KERGLIIKLUSTEE. Põhiprojekt. Objekti asukoht: Tärivere küla, Iisaku alevik Iisaku vald Ida-Virumaa Joonised I ETAPP PP-5 Asendiplaan ja liikluskorraldus, vertikaalplaneerimine PK 11+43...14+50 (M 1:500) PP-6 Asendiplaan ja liikluskorraldus, vertikaalplaneerimine PK 14+50...18+25 (M 1:500) PP-7 Asendiplaan ja liikluskorraldus, vertikaalplaneerimine PK 18+25...22+50 (M 1:500) PP-8 Asendiplaan ja liikluskorraldus, vertikaalplaneerimine PK 22+50...23+98 (M 1:500) PP-11 Pikiprofiil PK 11+43...18+00 (Mh 1:1000; Mv 1:100) PP-12 Pikiprofiil PK 18+00...23+98 (Mh 1:1000; Mv 1:100) PP-13 Konstruktiivsed lõiked 1 (M 1:50) PP-14 Konstruktiivsed lõiked 2 (M 1:50) PP-15 Konstruktiivsed lõiked 3 (M 1:50) PP-16 Krundijaotuskava 22401:005:0066 PP-17 Krundijaotuskava 22401:005:0114 PP-18 Krundijaotuskava 22401:005:0067 II ETAPP PP-1 Asendiplaan ja liikluskorraldus, vertikaalplaneerimine PK 00+00...03+00 (M 1:500) PP-2 Asendiplaan ja liikluskorraldus, vertikaalplaneerimine PK 03+00...06+00 (M 1:500) PP-3 Asendiplaan ja liikluskorraldus, vertikaalplaneerimine PK 06+00...09+00 (M 1:500) PP-4 Asendiplaan ja liikluskorraldus, vertikaalplaneerimine PK 09+00...11+47 (M 1:500) PP-9 Pikiprofiil PK 00+00...05+00 (Mh 1:1000; Mv 1:100) PP-10 Pikiprofiil PK 05+00...11+47 (Mh 1:1000; Mv 1:100) PP-19 Konstruktiivsed lõiked 4 (M 1:50) PP-20 Konstruktiivsed lõiked 5 (M 1:50) PP-21 Konstruktiivsed lõiked 6 (M 1:50) PP-22 Konstruktiivsed lõiked 7 (M 1:50) PP-23 Konstruktiivsed lõiked 8 (M 1:50) PIIBER PROJEKT OÜ Versioon: V0 Vastutav insener: Mattias Olep 12.09.2018 Koostaja: Andre Näkk Lk 3 / 26 Töö nr PP16/32TP. IISAKU-TÄRIVERE JALG- JA KERGLIIKLUSTEE. Põhiprojekt. Objekti asukoht: Tärivere küla, Iisaku alevik Iisaku vald Ida-Virumaa KOONDANDMED PROJEKTI NIMETUS: IISAKU-TÄRIVERE JALG- JA KERGLIIKLUSTEE TELLIJA: IISAKU VALLAVALITSUS OBJEKTI ASUKOHT: TÄRIVERE KÜLA, IISAKU ALEVIK IISAKU VALD IDA-VIRUMAA PROJEKTEERIJA: PIIBER PROJEKT OÜ, reg nr 10210632 MTR nr EEP001529 MATER nr MP0017-00 Tehase 16, 50107 Tartu Tel: 7 422 363 PROJEKTEERIMIS- STAADIUM: PÕHIPROJEKT TÖÖ TÄITJAD: Vastutav insener: Mattias Olep Projektijuht: Enn Kulp Kontrollija: Enn Kulp Projekteerija: Andre Näkk PIIBER PROJEKT OÜ Versioon: V0 Vastutav insener: Mattias Olep 12.09.2018 Koostaja: Andre Näkk Lk 4 / 26 Töö nr PP16/32TP. IISAKU-TÄRIVERE JALG- JA KERGLIIKLUSTEE. Põhiprojekt. Objekti asukoht: Tärivere küla, Iisaku alevik Iisaku vald Ida-Virumaa 1 ÜLDOSA Käesolev „Iisaku-Tärivere jalg- ja kergliiklustee“ projekt on koostatud Iisaku Vallavalitsuse tellimusel. Projekti koostamisel on võetud aluseks Iisaku Vallavalitsuse poolt väljastatud tehnilised tingimused ning INARI WORKS OÜ poolt koostatud Töö nr D-0612- 44 „Iisaku valla Tärivere küla ja Iisaku aleviku riigimaantee nr 13155 Tärivere – Iisaku äärse jalg- ja jalgrattatee detailplaneering“. Eelnimetatud detailplaneeringuga on lahendatud krundijaotuskava. Projektiga kavandatav jalg- ja jalgrattatee asub riigimaantee nr 13155 Tärivere – Iisaku kõrval alates ristumisest põhimaanteega nr 3 Jõhvi – Tartu – Valga kuni Iisaku alevikus asuva „Tartu mnt 32“ kinnistu juurdepääsuteeni. Antud lõigus km 0,00 kuni 2,40 on 01.01.2016 aasta seisuga 13155 Tärivere – Iisaku kõrvalmaantee liiklussagedus AKÖL 270 autot/ööp. Projekti eesmärk on liiklusohutuse suurendamine riigimaantee nr 13155 Tärivere – Iisaku äärsetel aladel. Geodeetiline alusplaan on koostatud Mäger Poegadega OÜ poolt, töö number MP092/16G 2016. Ehitusgeoloogilise uuringu aruanne „Iisaku-Tärivere jalg- ja kergliiklustee“ töö nr 1619 on koostatud Alus-Geoloogia OÜ poolt. Tee projektiga seotud I etapi tänavavalgustus on lahendatud Elekter OÜ poolt koostatud projektiga töö nr EL-23/16 „Iisaku aleviku kergliiklustee tänavavalgustus elektripaigaldis“. II etapile pole esialgselt tänavavalgustust ette nähtud. Projekteerimisel on arvestatud Eestis kehtivaid seadusi, standardeid, normdokumente ning juhendeid, mis on kättesaadavad Elektroonilise Riigi Teataja kataloogist – www.riik.ee, Standardikeskus www.standard.ee, Eesti Asfaldiliidu veebilehel www.asfaldiliit.ee „ÕIGUSAKTID“ ning Maanteeameti veebilehel https://www.mnt.ee/et/ametist/juhendid. Tee ehitusprojekt on koostatud põhiprojekti staadiumis vastavalt majandus- ja taristuministri 02.07.2015 määrusele nr 82 „Tee ehitusprojektile esitatavad nõuded“. Iisaku alevikus asuva jalg- ja jalgrattatee (edaspidi JJT) osa (I etapi) projekteerimisel on lähtutud Eesti Standardist EVS 843:2016 „Linnatänavad“. II etapi projekteerimisel on esmasena lähtutud majandus- ja taristuministri 5. augusti 2015. a määrus nr 106 „Tee projekteerimise normid” lisast „Maanteede projekteerimisnormid“. 2 OLEMASOLEV OLUKORD Hetkel puudub 13155 Tärivere – Iisaku riigimaantee ääres km 0,00 kuni 2,40 eraldiseisev ning ohutu liikumistrajektoor kergliiklejatele. Jalakäijad ja jalgratturid liiklevad mööda sõiduteepeenraid, mis pole liiklusohutuse seisukohalt parim lahendus. Kavandatav jalg- ja jalgrattatee rajatakse valdavalt riigimaantee servast ca 5-10 m kaugusele. Iisaku alevikus esineb lõike, kus riigimaantee ja eraaedade vaheline ala on kõigest ca 2,5-3,0 m lai. Mainitud lõikudes on ette nähtud 2 m laiuse äärekividega kõnnitee rajamine (vastavalt EVS 843:2016 „Linnatänavad“ tabelile 8.1 on jalg- ja jalgrattatee minimaalne laius 2,5 m, väiksema PIIBER PROJEKT OÜ Versioon: V0 Vastutav insener: Mattias Olep 12.09.2018 Koostaja: Andre Näkk Lk 5 / 26 Töö nr PP16/32TP. IISAKU-TÄRIVERE JALG- JA KERGLIIKLUSTEE. Põhiprojekt. Objekti asukoht: Tärivere küla, Iisaku alevik Iisaku vald Ida-Virumaa laiusega kergliiklustee liigitub kõnniteena). Kavandatava JJT trassil on maapind kohati väga reljeefne. Kõige suuremate langustega ala asub Iisaku karjääri lähistel, kus teatud lõikudes tuleb JJT rajada kõrgetele nõlvadele. Sellistes lõikudes on ette nähtud tugevam nõlvakindlustus (geokärg, kivikindlustis) ning mulde rajamine padjandites (vt. joonis PP-21). Kõrgete nõlvade puhul on ette nähtud ohutuspiirete paigaldamine. Kuna projekteeritud jalg- ja jalgrattatee läbib osaliselt Tärivere sihtkaitsevööndit, kus Tärivere mägi on terves ulatuses elupaigaks väga haruldasele lendoravale, siis on II etapis kohati vajalik JJT rajada maantee äärde, eraldades JJT ja sõidutee üksteisest sõiduteepiirdega. Keskkonnaalane olukord on täpsemalt kirjeldatud peatükis 3.9. Projekteeritava kergliiklustee kõrval asuval 13155 Tärivere – Iisaku riigimaanteel on vahetult enne Iisaku aleviku piiri kehtestatud liikluspiirang 70 km/h. Aleviku piires kehtib valdavalt liikluspiirang 50 km/h. Projekteeritav kergliiklustee ristub olemasolevate teedega: Jõe tee (tee nr 2240059), Mäe tee (tee nr 2240036), Metsa tee (tee nr 2240034), Rahvamaja tee (tee nr 2240044). Projekteeritud Iisaku- Tärivere jalg- ja kergliiklustee ehitatakse kahes eraldi etapis. Jalg- ja kergliiklustee esimene etapp on projekteeritud alates 13155 Tärivere – Iisaku riigitee km 1,16 asuva kohaliku Jõe tee (tee nr 2240059) ristumisest kuni Iisaku alevikus asuva „Tartu mnt 32“ kinnistu juurdepääsuteeni. Teine etapp on projekteeritud alates põhimaanteest nr 3 Jõhvi – Tartu – Valga kuni 13155 Tärivere – Iisaku riigitee km 1,16 asuva kohaliku Jõe tee (tee nr 2240059) ristumiseni. Asukoha skeem (Alusplaanina on kasutatud Maa ameti kaardirakendust) M 1:10000 Kavandatava jalg- ja jalgrattatee asukoht I etapp PIIBER PROJEKT OÜ Versioon: V0 Vastutav insener: Mattias Olep 12.09.2018 Koostaja: Andre Näkk Lk 6 / 26 Töö nr PP16/32TP. IISAKU-TÄRIVERE JALG- JA KERGLIIKLUSTEE. Põhiprojekt. Objekti asukoht: Tärivere küla, Iisaku alevik Iisaku vald Ida-Virumaa Kavandatava jalg- ja jalgrattatee asukoht II etapp 2.1 KAITSEALUSED OBJEKTID Projekteeritav jalg- ja jalgrattatee jääb: • kavandatava Iisaku maastikukaitseala Kaevumäe piiranguvööndisse ca 0,9 km ulatuses • ca 0,26 km ulatuses Iisaku pargimetsa kaitsealale • I-III kategooria kaitsealuste liikide ning kivististe alale (lendorav Pteromys volans; kopsusamblik, harilik Lobaria pulmonaria; pesajuur, pruunikas Neottia nidus-avis; sõrmkäpp, vööthuul Dactylorhiza fuchsii). 2.2 OLEMASOLEVAD TEHNOVÕRGUD Elektrivarustus: Projekteeritaval alal asub madal- ning keskpingeõhuliine. Elektrivarustuse haldaja on Elektrilevi OÜ. Projekteeritava jalg- ja kergliiklustee trassil asub õhuliinidega varustatud tänavavalgustus. Tänavavalgustuse haldaja on Iisaku Elamumajandus OÜ. Sidevarustus: Projekteeritaval alal asuvad sideõhuliinid ning sidekaablid. Sidevarustuse haldaja on Telia Eesti AS. Kanalisatsioon- ja veevarustus: Projekteeritaval alal asuvad isevoolse- ning survekanalisatsiooni torustikud. Samuti asub projekteeritaval alal maa-alune veetorustik. Torustike haldaja on Iisaku Elamumajandus OÜ 2.3 GEODEETILISED UURINGUD Projekteeritud ehitustööde alasse jäävad geodeetilise kohaliku võrgu II klassi punktid 207, 209, 210, 211, 214, 215, 219 (liik: polügonomeetria (POL)). Ehitustööde käigus on vajalik polügonomeetria märkide 207, 209 ja 210 (vajadusel 214) ümbertõstmine, mis on vaja kooskõlastada Maa-ametiga. Likvideerimisel on vajalik märgi asendamine ja vastavate mõõtmistööde teostamine vähemalt geodeet, tase 6 kutsetunnistust omava geodeedi poolt. Geodeetilistel töödel tuleb töid teostavatel geodeesiafirmal juhinduda Maa-ameti juhendist „Kohaliku plaanilise geodeetilise põhivõrgu rekonstrueerimise ja rajamise juhend“. Geodeetiliste märkide ümbertõstmise ja mõõtmiste (või kontrollmõõtmiste) tulemused tuleb esitada Maa-ameti geodeesia osakonnale. Geodeetiline alusplaan on koostatud Mäger Poegadega OÜ poolt töö number MP092/16G 2016. Koordinaadid L-Est 97 aasta süsteemis. Kõrgused Balti-77 aasta süsteemis. Tööde täitmisel lähtuti tellija tingimustest. Geodeetilised uurimistööd on vormistatud vastavalt PIIBER PROJEKT OÜ Versioon: V0 Vastutav insener: Mattias Olep 12.09.2018 Koostaja: Andre Näkk Lk 7 / 26 Töö nr PP16/32TP. IISAKU-TÄRIVERE JALG- JA KERGLIIKLUSTEE. Põhiprojekt. Objekti asukoht: Tärivere küla, Iisaku alevik Iisaku vald Ida-Virumaa Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi 14.04.2016 määrusele nr 34 ”Topo-geodeetilistele uuringutele ja teostusmõõdistamisele esitatavad nõuded” ja Maanteeameti poolt 26.09.2016 esitatud kirjas nr 15-2/16-00038/282 esitatud täiendavad nõuded. 2.4 GEOLOOGILISED UURINGUD Ehitusgeoloogilise uuringu aruanne on koostanud Alus-geoloogia OÜ, „Iisaku-Tärivere jalg- ja kergliiklustee“ töö number 1619 (detsember 2016). Ehitusgeoloogiliste uuringute teostamisel võeti arvesse Maanteeameti poolt väljastatud kiri (26.09.16 nr 15-2/16-00038/282) „Iisaku vallas Tärivere-Iisaku jalgratta- ja jalgtee projekti koostamise nõuded“. Geoloogiline ehitus Kogu uuringupiirkonna ulatuses on valdavalt tegu ehitusgeoloogiliselt heade tingimustega. Üldjuhul on tegu liivaste ning kruusaste pinnastega, mis on hea veejuhtivusega. Võimalusel tuleb ehitustööde käigus eemaldada vaid kasvumullakiht ning mitte kaevata olemasolevaid mineraalpinnaseid (va nõlvapealsed lõigud, kus mulle tuleb ehitada astmeliselt ning padjandites). Olemasolevat mineraalpinnast võib vajadusel kasutada täitepinnasena, juhul kui pinnase filtratsioonimoodul on vähemalt 0,5 m/ööp ning peenosiste sisaldus (0,063 mm) maksimaalselt 5%. Pinnase filtratsioonimoodul tuleb määrata vastavalt EVS 901-20:2013. Pinnaseveetase Pinnasevett valdaval alal uuringu ajal (21.-22.09 ja 30.11.2016) uuringusügavuses ei esinenud ja püsivama iseloomuga pinnaseveekihti ei teki uuringusügavusse aastaringselt. Vaid PA-23 piirkonnas esines pinnasevesi, tasemega 1,2 m maapinnast, abs kõrgusel 54,1 m. Pinnasevee maksimumaegadel võib veetase selles piirkonnas ajutiselt tõusta kuni 0,5 m sügavusele maapinnast. 3 PROJEKTLAHENDUS 3.1 ÜLDANDMED Projekteeritava jalg- ja jalgrattatee põhilised näitajad: • Projekteerimise lähtetase „hea” ja „rahuldav”, vajadusel „erandlik“ • Jalg- ja jalgrattatee katte laius 2,0 m ja 3,0 m • Tugevdatud alusel haljastusega tugipeenar 0,5 m (kohati 0,25 m) 3.2 PLAANILAHENDUS Projekteeritud plaanilahendus ja liikluskorraldus on välja toodud joonistel PP-1 kuni PP-8 „Asendiplaan ja liikluskorraldus“. PIIBER PROJEKT OÜ Versioon: V0 Vastutav insener: Mattias Olep 12.09.2018 Koostaja: Andre Näkk Lk 8 / 26 Töö nr PP16/32TP. IISAKU-TÄRIVERE JALG- JA KERGLIIKLUSTEE. Põhiprojekt. Objekti asukoht: Tärivere küla, Iisaku alevik Iisaku vald Ida-Virumaa Jalg- ja jalgrattatee trass on valitud vastavalt detailplaneeringule ning kohandatud reljeefse maastiku tõttu. Võimalusel kulgeb kergliiklustee maanteest eemal, kitsastes oludes on ette nähtud äärekiviga kõnnitee rajamine vahetult maantee kõrvale. I etapiga rajatavas lõigus kulgeb JJT PK 11+43 kuni PK 13+50 13155 Tärivere – Iisaku kõrvalmaantee kattest ca 5 m kaugusel. Edasi kulgeb JJT kuni PK 15+22 sõiduteest äärekiviga eraldatult, asfaltkatte minimaalseks laiuseks on jäetud 3 m. PK 15+28 kuni PK 15+94 on kavandatud JJT sõidutee kattest 3-7 meetri kaugusele, kust edasi on ette nähtud JJT eraldamine kõrvalmaanteest puit-metall sõiduteepiirdega kuni PK 18+51. Piirde kasutamise põhjuseks on lendoravate kaitsealast tulenev vajadus tagada sõidutee lähistel kasvavate kõrgemate elujõuliste puude säilitamine, et lendoravatel oleks võimalik ületada JJT ning sõiduteega kaetud ala. Kuni PK 21+35 paikneb JJT sõidutee kattest 5-7 meetri kaugusel, kust edasi on JJT kuni PK 23+98 ette nähtud rajada äärekiviga, arvestades sõiduraja minimaalseks laiuseks 3 m. Kogu aleviku siseses lõigus on 13155 Tärivere – Iisaku kõrvalmaanteel piirkiirus 50 km/h. Raskeveokitele on määratud piirkiiruseks 30 km/h. II etapiga rajatavas lõigus PK 0+00 kuni PK 7+00 kulgeb JJT sõiduteest 7-25 m kaugusel. PK 6+75 kuni PK 7+65 on ette nähtud JJT eraldamine kõrvalmaanteest terasest sõiduteepiirdega. PK 7+65 kuni PK 9+00 kaugeneb JJT maanteest 5,5-12,0 m kaugusele. PK 9+00 kuni PK 10+50 on samuti ette nähtud JJT rajamine kõrvalmaantee serva ohutuspiirdega. Piirde kasutamise põhjuseks on lendoravate kaitsealast tulenev vajadus tagada kõrgemate elujõuliste puude säilitamine (täpsem põhjendus vt. peatükk 3.9). PK 10+50 kuni PK 11+47 rajatakse JJT sõiduteest umbes 5-8 m kaugusele. Lähtudes „Maanteede projekteerimisnormid“ tabelist 2.8, on projektiga ette nähtud kiiruspiirangu kehtestamine 13155 Tärivere – Iisaku kõrvalmaanteel Iisaku aleviku ning 3 Jõhvi – Tartu – Valga riigimaantee vahelisel lõigul. Nimetatud lõigus esineb 4% viraažikaldega plaanikõverikke, mille raadius on 175 m (sellele vastab lähtetase „erandlik“ kiirusel 60 km/h). Kiiruspiirang 70 km/h suurendab liiklusohutust kurvilisel ning reljeefsel teel ning ei mõjuta oluliselt sõidukite liiklusmugavust (liiklussagedus 270 autot/ööp). II etapiga nähakse ette 13155 Tärivere – Iisaku kõrvalmaanteele kahe uue mahasõidukoha rajamine vastavalt km 0,167 ning km 0,750. Jalg- ja jalgrattateele on projekteeritud ühepoolne põikkalle 2,0%. Rajatava jalg- ja jalgrattatee tugipeenar viiakse maapinnaga kokku nõlvusega 1:2. Iisaku karjääri lähedastes lõikudes, kus kergliiklustee tuleb rajada nõlva peale ning teemaa-ala jääb kitsaks, on ette nähtud mulde nõlvus 1:1,5. Järsu nõlva ning suurema kukkumiskõrgusega kui 2 m on kurvidesse ette nähtud puidust ohutuspiirete paigaldamine. Vastavalt standardile EVS 843:2016 „Linnatänavad“ esineb projekteeritud jalg- ja jalgrattateel Iisaku alevikus lõike, kus tee pikikalle liigitub vastavalt „rahuldav“ või „erandlik“. II etapis esineb vastavalt „Maanteede projekteerimisnormid“ tabelile 7.8 samuti lõike, kus JJT pikikalle vastab lähtetasemele rahuldav või erandlik. Tellija nõusolekul on projekteeritud lähtetasemega „erandlik“ teelõike, tulenevalt väga reljeefsest maastikust planeeritava jalg- ja jalgrattatee trassil. Lõigud, kus pikikalle ei vasta lähtetasemele „hea“ on välja toodud tabelis 3.1 ja 3.2. Jalg- ja jalgrattatee pikikalded ja kõverad (sh vertikaalkõverate raadiused) vt. joonis PP-9 kuni PP- 12. Vertikaalkõverate raadiused on valitud lähtetaseme „hea“ järgi. Erandlikud raadiused esinevad PK 3+00 kuni 3+25 ning 10+17 kuni 10+32. Horisontaalkõverate raadiused on esitatud joonistel PIIBER PROJEKT OÜ Versioon: V0 Vastutav insener: Mattias Olep 12.09.2018 Koostaja: Andre Näkk Lk 9 / 26 Töö nr PP16/32TP. IISAKU-TÄRIVERE JALG- JA KERGLIIKLUSTEE. Põhiprojekt. Objekti asukoht: Tärivere küla, Iisaku alevik Iisaku vald Ida-Virumaa PP-1 kuni PP-8. Plaanikõverike raadius vastab lähtetasemele „erandlik“ piketivahemikes PK 15+15…15+28, PK 21+11…21+22 ning PK 21+24…21+34 (kõveriku raadius 15 m). Ülejäänud JJT ulatuses on plaanikõverikud vastavuses lähtetasemega „hea“. Tabel 3.1 Suurte pikikalletega lõigud projekteeritaval jalg- ja jalgrattateel II Etapp Projekteeritud Piketivahemik Tõusu pikkus Vastavus lähtetasemele pikikalle PK 1+50...3+00 7,20 % 150 m Erandlik PK 3+25…4+32 4,67 % 107 m Rahuldav PK 4+81…5+11 7,64 % 30 m Rahuldav Tabel 3.2 Suurte pikikalletega lõigud projekteeritaval jalg- ja jalgrattateel I Etapp Projekteeritud Piketivahemik Kõrguskasv Vastavus lähtetasemele pikikalle PK 15+40...15+50 7,40 % 1,0 m Rahuldav PK 15+29...16+16 7,14 % 5,5 m Erandlik PK 16+38...16+50 5,70 % 1,0 m Rahuldav PK 16+65...16+79 6,56 % 0,8 m Rahuldav PK 16+79...17+15 6,08 % 1,0 m Rahuldav PK 19+18...19+40 9,75 % 2,0 m Erandlik PK 19+40...19+90 6,21 % 3,0 m Rahuldav PK 21+18...21+35 6,32 % 1,0 m Rahuldav 3.3 MULLATÖÖD Enne mulde ehitamist eemaldatakse trassilt kasvupinnas, mille kihi paksus on ca 0,1 kuni 0,5 meetrit. Muldkeha rajatakse nõlvusega 1:2. Reljeefsel alal, kus kergliiklustee kulgeb nõlva peal, on ette nähtus nõlvus 1:1,5. TARTU MNT 14 KINNISTUL ASUVAD MAAKÜTTE KAABLID CA 1,0 m SÜGAVUSEL. EHITUSTÖÖDE KÄIGUS EI TOHI KAABLEID VIGASTADA!!! Mulde rajamiseks võib kasutada olemasolevat mineraalpinnast, mille filtratsioonimoodul on vähemalt 0,5 m/ööp ning peenosiste (0,063 mm) sisaldus maksimaalselt 5%. PK 4+75 kuni 6+80 on ette nähtud mulde rajamine padjandites, kuna mulle rajatakse nõlva peale. Eelnevalt tuleb aluspind PIIBER PROJEKT OÜ Versioon: V0 Vastutav insener: Mattias Olep 12.09.2018 Koostaja: Andre Näkk Lk 10 / 26 Töö nr PP16/32TP. IISAKU-TÄRIVERE JALG- JA KERGLIIKLUSTEE. Põhiprojekt. Objekti asukoht: Tärivere küla, Iisaku alevik Iisaku vald Ida-Virumaa rajada astmeliselt. Astme laius võiks olla nt 2,0 m ning kõrgus 0,5 m. Padjandite rajamiseks kasutada geotekstiili NGS profiil 3 (minimaalne tõmbetugevus piki- ja põikisuunas 15 kN/m). Geotekstiil paigaldatakse eelnevalt kujundatud astmele, arvestades, et geotekstiil peab moodustama ümber 0,5 m paksuse pinnasekihi padjandi. Geotekstiili ülekate peab olema vähemalt 1 m. Täpsem skeem on esitatud joonisel PP-21. Dreenkiht tuleb rajada kruusliivast filtratsioonimoodul K>1 m/ööp, tihendustegur k=0,98 ning kihi paksus minimaalselt 20 cm. Kui rajatava konstruktsiooni ülemises meetris on tagatud filtratsioonimoodul vähemalt 0,5 m/ööp, siis ei ole vajalik dreenkihi rajamine. Pika nõlvaga lõikudes on ette nähtud nõlvade kindlustamine erosioonitõkkematiga. Kindlustatava nõlva pikkus algab vähemalt 2 meetrist. PK 4+75 kuni PK 7+00 on ette nähtud maanteest eemal asuva külje kindlustamine 16/32 killustikuga täidetud geokärjega h=10cm. PK 5+10 kuni 5+75 kindlustatakse maanteepoolne nõlv kasvupinnasega täidetud geokärjega h=10 cm koos murukülviga (klass III). Truupide ja drenaažikollektorite juures kasutatakse geotekstiilile paigaldatud kivikindlustist (kivide läbimõõt 15-20cm). 3.4 KATEND Katendiks on enamus lõikudes ette nähtud asfaltbetoonkatend AC8 surf 70/100 h=5cm, mille aluseks on 15 cm paksune 16/32 killustikukiht ning min 20 cm paksune dreenkiht. Asfaltbetoonkatendist kergliiklusteele rajatakse mõlemale poole teed 0,5 m laiused tugipeenrad (va lõikudes, kus konstruktiivsetel joonistel on ette nähtud teisiti) minimaalselt 5 cm paksuse kasvumulla kihiga koos murukülviga (klass III). Killustikust aluskiht peab ulatuma ka tugipeenra alla. Kergliiklejatele mõeldud mahasõidukohad rajatakse sama katendiga, mis kergliiklusteel. Alates Mäe tn kuni Metsa tn ning „Tartu mnt 14 kuni Tartu mnt 32“, vastavalt PK 13+54…15+22 ning PK 21+36…23+98, on jalg- ja jalgrattateele ette nähtud kivisillutisest katendi kiht (sillutiskivi h=8cm). Aluskiht on sama, mis asfaltbetoonkatendi korral. Killustikkihi ja dreenkihi vahele eralduseks ette nähtud paigaldada geotekstiil NGS profiil 3. Kivisillutisest katendi korral paigaldatakse kergliiklusteed ja sõiduteed eraldama betoonist sõiduteeäärekivid (1000x300x150), mis paigaldatakse betoonalusele (poolkuiv betoonisegu C12/16). Hoonestuse poolsesse serva paigaldatakse betoonalusel muruteeäärekivid (500x60x180). Äärekivide paigaldamisel tuleb jälgida, et ka betoonaluse alla jääks vähemalt 10 cm paksune killustikukiht (LA40). Kivisillutise ning sõiduteeäärekivi vahele paigaldatakse ohutusribaks kõnniteeplaadid (300x300x60). Sõiduteeäärekivide paigaldamisel tuleb ca 0,5m laiuselt eemaldada maanteelt olemasolev katend ning veel 0,3m laiuselt eemaldada 4cm paksune kulumiskiht, misjärel taastatakse maantee serva katend. Olemasolevalt on vastavalt teeregistri andmetele 2016 aastal 13155 Tärivere – Iisaku teel km 3,19 kuni 3,25 kasutatud kattekihina AC16 surf h=6. Projektis on taastamisel ette nähtud asfaltbetoonkatend (AC 12 surf h= 4 cm, aluskihina AC16 base h= 5 cm) killustikalusel h=20 cm (LA35). Aluskiht paigaldatakse 0,5m laiuselt ning kulumiskiht 0,8 m laiuselt, et tagada ülekate olemasoleva teekattega. Kergliiklusteega ristuvatel tänavatel kasutada sama katendit. Tartu mnt 2 ning teiste asfaltbetoonkatendiga kinnistu mahasõidukohtades kasutada PIIBER PROJEKT OÜ Versioon: V0 Vastutav insener: Mattias Olep 12.09.2018 Koostaja: Andre Näkk Lk 11 / 26 Töö nr PP16/32TP. IISAKU-TÄRIVERE JALG- JA KERGLIIKLUSTEE. Põhiprojekt. Objekti asukoht: Tärivere küla, Iisaku alevik Iisaku vald Ida-Virumaa asfaltbetoonsegu AC12 surf 70/100 h=5cm killustikalusel h=20 cm (LA35) ning dreenkihi paksus 20 cm. Asfaltkatendi pikivuugid tuleb kruntida vuugiliimiga. Kivisillutisest kattega mahasõidukohtade all peab killustikaluse paksus samuti olema min 20 cm (LA35). Kergliiklustee ristumistel tänavatega või maanteega tuleb pimedatele märguandeks ca 0,5 m enne ristumist paigaldada 2 rida mummulist braikivi. Kinnistute väravate ning õuealade sissepääsude juures tuleb kergliiklustee katend 4 äärekivi ulatuses paigaldada sõiduteega samasse tasapinda ning kinnistu poolsed kergliiklustee servad tuleb sujuvalt kokku viia hoovide maapinna kõrgusega. 3.5 VEEVIIMARID 3.5.1 Sademevee ärajuhtimine ja kraavid Jalg- ja jalgrattatee I etapi lõigus asub 13155 Tärivere – Iisaku tee all km 1,179 üks amortiseerunud riigitee alune betoonist truup läbimõõduga 500mm. Truup on täielikult kaotanud oma funktsiooni ning mattunud teemulde alla (vt pilt 1). Vastavalt Maanteeameti soovitustele, on ette nähtud eelnimetatud truubi puhastamine ning otsakute kindlustamine. Antud asukohta on ette nähtud JJT alla samaväärse läbimõõduga plastiktruup DN 500 SN8 i=1% Hsv=73,55. Teistes oletatavates truupide asukohtades 13155 Tärivere – Iisaku tee km 0,654 ning 1,284 pole võimalik riigitee aluseid truupe tuvastada ning ei ole märgata ka kraave/nõvasid, kust vesi võiks koguneda. Pilt 1 Sademeveed on juhitud jalg- ja jalgrattatee kõrval asuvatele haljasaladele ja olemasolevatesse kraavidesse ning nõvadesse. Enamus ulatuses on maantee kalded suunatud jalg- ja jalgrattateest eemale. Kahepoolse kalde puhul on vesi suunatud kõrval olevatele haljasaladele või nõvadesse. PK 2+50 kuni PK 4+50 ning PK 4+75 kuni PK 6+80 kogutakse vesi kokku killustikuga kaetud drenaažiga. Projekteeritud drenaažitorud on ette nähtud PK 2+50…4+50 DN160 ning PK 4+75…9+00 DN110, mis juhitakse kollektoritesse DN200. Kollektorid on ette nähtud PK 2+50; PK 3+00; PK 3+25; PK 5+25; PK 5+50; PK 6+25; PK 6+75. Kollektorite suudmed kindlustatakse PIIBER PROJEKT OÜ Versioon: V0 Vastutav insener: Mattias Olep 12.09.2018 Koostaja: Andre Näkk Lk 12 / 26 Töö nr PP16/32TP. IISAKU-TÄRIVERE JALG- JA KERGLIIKLUSTEE. Põhiprojekt. Objekti asukoht: Tärivere küla, Iisaku alevik Iisaku vald Ida-Virumaa geotekstiilile paigaldatava kivikindlustisega (kivid 15-20cm). Drenaažitorud paigaldatakse ca 0,8 kuni 1,0m sügavusele. Ideaalne lang on 1,0-2,0%, maksimaalne soovituslik lang on 10%. Kergliiklustee trassil esineb kohati lõike, kus lang on ca 7%, enamus drenaaži paigaldamise ulatuses on languks 2-4%. Drenaažikaeviku põhja paigaldatakse geotekstiil NGS profiil 3, millest peab hiljem moodustuma killustikku üleni ümbritsev eralduskiht killustiku ning kaeviku vahel. Enne drenaažitoru paigaldamist rajatakse ca 10 cm paksune killustikust aluskiht, mille peale paigaldatakse drenaažitoru. Geotekstiili sisse toru peale paigaldatakse graniitkivikillustik 16/32, pärast mida ühendatakse üleval ülekattega geotekstiili otsad. Paekivikillustik pole soovitatud, kuna kipub kiiremini lagunema. Geotekstiili peale paigaldatakse ca 10 cm paksune graniitkivikillustikust 32/64 kattekiht. NB!!! Drenaažikaevikusse paigaldatavat killustiku ei tohi tihendada!!! Projekteeritud truubid on näidatud joonistel PP-1 kuni PP-8 „ Asendiplaan ja liikluskorraldus, vertikaalplaneerimine“. Kokku on projekteeritud 3 plasttruupi DN500 SN8 vastavalt PK 1+38, PK 1+67 ning PK 11+94. Kasutada võib PE või PP toru, mille minimaalne rõngasjäikus on SN8. Truubid tuleb soovituslikult rajada languga 1-2% ning truubi kohal peab teekatend olema vähemalt 50 cm kõrgem truubi laest. Truupide paigaldamisel tuleb juhinduda Maanteeameti teetööde tehnilises kirjelduses toodud juhistest. PK 1+40 kuni PK 3+25 on ette nähtud olemasoleva maanteekraavi puhastamine, et juhtida vesi truubi abil PK 1+38 JJT-ga ristuvasse kraavi. PK 9+00 kuni 10+40 on ette nähtud JJT välisküljele nõva rajamine, et koguda esmane metsanõlvalt voolav vesi kokku. PK 7+00 kuni PK 9+00 pole nõva ette nähtud, kuna JJT kõrval ei asu otseselt kõrgeid nõlvasid, maantee kalle on suures osas teisele poole ning pinnaste näol on tegemist jämekruusaga, mis juhib vett väga hästi alumistesse kihtidesse. 3.6 KONSTRUKTSIOONID 3.6.1 Katendi konstruktsioon Katendi projekteerimisel on lähtutud Maanteeameti tüüpsetest lahendustest ja kokkuleppest tellijaga. Katendi konstruktsioon on näidatud konstruktiivsetel lõigetel (Joonis PP-13 kuni PP-15; PP-19 kuni PP-23). Jalg- ja jalgrattatee ehitamisega seotud katendi konstruktsioonid on antud projekti raames: 1. Asfaltbetoonkatendist konstruktsioon (JJT) - tihe kuum asfaltbetoon AC 8 surf 70/100 h = 5 cm - killustikust alus, fr 16/32, kiiluda fr 8/12 h = 15 cm - dreenkiht (kruusliivast K > 1 m/ööp) hmin = 20 cm - täitepinnas (vajadusel) - olemasolev aluspinnas PIIBER PROJEKT OÜ Versioon: V0 Vastutav insener: Mattias Olep 12.09.2018 Koostaja: Andre Näkk Lk 13 / 26 Töö nr PP16/32TP. IISAKU-TÄRIVERE JALG- JA KERGLIIKLUSTEE. Põhiprojekt. Objekti asukoht: Tärivere küla, Iisaku alevik Iisaku vald Ida-Virumaa 2. Tehiskivist sillutiskatte konstruktsioon (JJT) - tehiskivist sillutis h = 8 cm - paigalduskiht h = 3 cm - killustikust alus, fr 16/32, kiiluda fr 8/12 h = 15 cm - geotekstiil NGS3, eraldav (min tõmbetugevus piki- ja ristisuunas 15 kN/m) - dreenkiht (kruusliivast K > 1 m/ööp) hmin = 20 cm - olemasolev aluspinnas 3. Haljastus - Murukülv (klass III) - Kasvualus h = 5-10 cm 4. Asfaltbetoonkatendist konstruktsioon (Mahasõidukohad) - tihe kuum asfaltbetoon AC 12 surf 70/100 h = 5 cm - killustikust alus, fr 32/63, kiiluda fr 16/32 ja fr 8/12 h = 20 cm - dreenkiht (kruusliivast K > 1 m/ööp) hmin = 20 cm - täitepinnas (vajadusel) - olemasolev aluspinnas 5. Tehiskivist sillutiskatte konstruktsioon (Mahasõidukohad) - tehiskivist sillutis h = 8 cm - paigalduskiht h = 3 cm - killustikust alus, fr 32/63, kiiluda fr 16/32 ja fr 8/12 h = 20 cm - geotekstiil NGS3, eraldav (min tõmbetugevus piki- ja ristisuunas 15 kN/m) - dreenkiht (kruusliivast K > 1 m/ööp) hmin = 20 cm - olemasolev aluspinnas 6. Asfaltbetoonkatendist konstruktsioon (Maantee serva taastamine ja ristuvad tänavad) - tihe kuum asfaltbetoon AC 12 surf 70/100 h = 4 cm - poorne kuum asfaltbetoon AC 16 base 70/100 h = 5 cm - killustikust alus, fr 32/63, kiiluda fr 16/32 ja fr 8/16 h = 20 cm - dreenkiht (kruusliivast K > 1 m/ööp) hmin = 20 cm - täitepinnas (vajadusel) - olemasolev aluspinnas 3.6.2 Nõuded materjalidele Materjalide nõuded on esitatud alljärgnevalt: Jalgratta- ja jalgtee katendi konstruktsioon 1 • asfaltbetoon AC 8 surf – AKEJ - tabel 1 rida B veerg 1 • killustikalus – vastavalt KKEJ - tabel 1 segu nr 7 Jalgratta- ja jalgtee katendi konstruktsioon 2 • killustikalus – vastavalt KKEJ - tabel 1 segu nr 7 PIIBER PROJEKT OÜ Versioon: V0 Vastutav insener: Mattias Olep 12.09.2018 Koostaja: Andre Näkk Lk 14 / 26 Töö nr PP16/32TP. IISAKU-TÄRIVERE JALG- JA KERGLIIKLUSTEE. Põhiprojekt. Objekti asukoht: Tärivere küla, Iisaku alevik Iisaku vald Ida-Virumaa Asfaltbetoonkatendist mahasõidukohtade konstruktsioon • asfaltbetoon AC 12 surf – AKEJ - tabel 1 rida B veerg 1, jämetäitematerjalid peavad vastama külmakindlusklassile FNaCl4 • killustikalus – vastavalt KKEJ - tabel 1 segu nr 7 Tehiskivist sillutiskattega mahasõidukohtade konstruktsioon • killustikalus – vastavalt KKEJ - tabel 1 segu nr 7 Taastatava maantee serva ja ristuvate tänavate katendi konstruktsioon • asfaltbetoon AC 12 surf – AKEJ - tabel 1 rida B veerg 2, jämetäitematerjalid peavad vastama külmakindlusklassile FNaCl4 • asfaltbetoon AC 16 base – AKEJ - tabel 1 rida D veerg 2 • killustikalus – vastavalt KKEJ - tabel 1 segu nr 6 Märkused: • Kasutatava asfaltsegu omadused ja sõelkõver peavad rahuldama EVS 901-3:2009 toodud vastava segulehe tingimusi • Asfaltsegudes kasutatav filler peab rahuldama EVS 901-1:2009 peatüki 5 nõudeid • Täitematerjalide ja filleri minimaalsed katsesagedused ja katsemeetodid on määratud EVS 901-1:2009 tabelis 12 • AKEJ – Asfaldist katendikihtide ehitamise juhis 2014-15 • KKEJ – Killustikust katendikihtide ehitamise juhend MA 2016-012 • Asfaltbetoonkatte pealmise kihi pikivuugid tuleb teostada kuumvuukidena. Vuukide töötlemine tuleb teostada vastavalt juhendile „Asfaldist katendikihtide ehitamise juhis“ peatükk 2.4 • Dreenkihtide ehitamiseks kasutatava materjali filtratsioonimoodul peab olema vähemalt 1 m/ööp, dreenkihi kasutamine on vajalik kui konstruktsiooni ülemise meetri ulatuses ei ole tagatud filtratsioonimoodul 0,5 m/ööp. • Täitepinnasena kasutatava materjali filtratsioonimoodul peab olema vähemalt 0,5 m/ööp. Filtratsioonimooduli nõue on seatud lähtuvalt „Muldkeha ja dreenkihi projekteerimine. Filtratsioonimooduli määramine“ (Maanteeameti peadirektori käskkiri 17.02.13 nr 0069) • Filtratsioonimoodul määratakse vastavalt EVS 901:20 nõuetele • Äärekivid peavad vastama standardile EVS-EN 1340 ning betoonist sillutiskivid standardile EVS-EN 1338. Äärekivid tuleb paigaldada killustikaluse peal olevale betoonist sängituskihile. Kasutatav betoon peab vastama EVS-EN 206 nõuetele. Betooni tugevusklass peab olema vähemalt C12/16. Sängitusbetooni kõrgus peab olema selline, mis võimaldab ehitada projektijärgse katte nõutud paksuses. • Sillutiskivide keskmine massikadu külmakindluse katsel peab vastama määrusele „Tee ehitamise kvaliteedi nõuded“. Sillutiskivikate tuleb paigaldada killustikalusele paigaldatud sängitusliiva kihile. PIIBER PROJEKT OÜ Versioon: V0 Vastutav insener: Mattias Olep 12.09.2018 Koostaja: Andre Näkk Lk 15 / 26 Töö nr PP16/32TP. IISAKU-TÄRIVERE JALG- JA KERGLIIKLUSTEE. Põhiprojekt. Objekti asukoht: Tärivere küla, Iisaku alevik Iisaku vald Ida-Virumaa 3.7 LIIKLUSKORRALDUS- JA OHUTUSVAHENDID 3.7.1 Liiklusmärgid Projekteeritud liiklusmärkide asukoht ning suurusgrupid on näidatud joonistel PP-1 kuni PP-8 „Asendiplaan ja liikluskorraldus“. Sõiduteel peavad liiklusmärgid kuuluma suurusgruppi I. Projekteeritud liiklusmärgid jalgratta- ja jalgteedel peavad kuuluma suurusgruppi 0. Liiklusmärkide ja viitade alused sõiduteel valmistada alumiiniumist. Sõidutee liiklusmärkide ja viitade alused peavad olema alumiiniumist. Nii sõiduteele kui ka jalg- ja jalgrattateele paigaldatavatel liiklusmärkidel tuleb läbivalt kasutada I klassi valgustpeegeldavat kilet. Projektiga ümber tõstmiseks määratud liiklusmärgid demonteerida liiklusmärke kahjustamata ning paigaldada projektis ette nähtud kohale. Kui liiklusmärgid saavad demonteerimise või hoiustamise ajal kahjustada, tuleb olemasolevad liiklusmärgid asendada uute liiklusmärkidega, mis vastavad käesolevas projektis sätestatud nõuetele. Liiklusmärkide materjalinõuded: Kõik liiklusmärgid, liiklusmärkide postid ja kinnitustarvikud peavad vastu pidama EVS-EN 12899- 1:2007 kirjeldatud koormustele. Tuulerõhu klassiks võtta vähemalt WL4 ja dünaamilise lumekoormuse klassiks võtta EVS-EN 12899-1 tabel 8, lumekoormus sahkamisest - DSL1-DSL3. Vundamentide ehitamisel peab kasutama EVS-EN 206-1 nõuetele vastavat betooni C35/45 XF4 KK4. Kasutatava liiklusmärgikile kohta tuleb esitada vastavussertifikaadid. Liiklusmärkide postid ja tarvikud: Kõik postid peavad olema kuum-galvaniseeritud terastorud, mille mõõtmed tagavad liikluskorraldusvahendi püsimise EVS-EN 12899 kirjeldatud koormuste korral. Kõik avatud ülemise otsaga postid tuleb varustada vastupidavast materjalist kattega, mis takistab vee sissepääsu posti. Liiklusmärkide paigaldamine: Projekteeritud liiklusmärgid paigaldada vastavalt standardile „EVS 613:2001/A2:2016 Liiklusmärgid ja nende kasutamine”. Vundament peab vastu võtma EN 12899-1 kirjeldatud koormused. Liiklusmärgi konstruktsiooni võib paigaldada betoonvundamendile, kui vundament on saavutanud 80 % tugevusest. Enne tekstiliste liiklusmärkide tellimist, tootmist ja paigaldamist, tuleb töövõtjal liiklusmärkide tööjoonised kooskõlastada tellijaga. Liiklusmärkide paigaldamise asukohad täpsustada enne paigaldamist objektil Maanteeameti liikluskorralduse osakonna esindajaga. PIIBER PROJEKT OÜ Versioon: V0 Vastutav insener: Mattias Olep 12.09.2018 Koostaja: Andre Näkk Lk 16 / 26 Töö nr PP16/32TP. IISAKU-TÄRIVERE JALG- JA KERGLIIKLUSTEE. Põhiprojekt. Objekti asukoht: Tärivere küla, Iisaku alevik Iisaku vald Ida-Virumaa 3.7.2 Teekattemärgistus Teekattemärgistusena on projektis ette nähtud märgis 974 jalg- ja jalgrattatee algus- ja lõpp-punkti ning ristumistel tänavate ja suuremate mahasõidukohtadega. Ülekäigukoha teekattemärgistused 948 (ristumised kõrvaltänavatega) teostada termo valuplastikuga (TVP). Projekteeritud teekattemärgistus paigaldada vastavalt standardile „EVS 614:2008 Teemärgised ja nende kasutamine”. Enne ehituse algust tuleb koostada riigitee ehitusaegse liikluskorralduse projekt ja kooskõlastada Maanteeametiga. 3.7.3 Ohutuspiirded Sõidutee piirded on I etapi lõigus ette nähtud PK 15+95 kuni 18+60 vastavalt joonistele PP-5 kuni PP-8. II etapis on sõidutee piire ette nähtud PK 6+75 kuni 7+65 ning PK 9+00 kuni 10+50. Piireteks on Tellija soovil valitud I etapis puit-metallpiirded. Piiretena kasutada Tertu T22 4M (N2W6) või samaväärseid piirdeid. Piire on I etapis ette nähtud paigaldada sõidutee servast 1,0-1,5 m kaugusele. II etapis on ette nähtud W-profiiliga terasest sõiduteepiire Saferoad Megarail ep (N2W2) või samaväärne. Põrkepiire on projekteeritud olemasoleva maantee teljest 4,0 m kaugusele. Põrkepiirde JJT poolsele küljele tuleb paigaldada sertifitseeritud jalakäijate kaitsepiirde element. PK 6+75 juures tuleb projekteeritav sõiduteepiire ühendada olemasolevaga. Eelnevalt on vajalik eemaldada olemasolev 7 m pikkune mahaviik. II etapiga rajatavate metallpiirete otstesse on ette nähtud 12 m pikkused mahaviigud. Kasutatava piirdesüsteemi kohta tuleb enne piirde paigaldamist esitada Maanteeameti liikluskorralduse osakonnale kooskõlatamiseks piirde vastavussertifikaat (eestikeelne või varustatud eestikeelse tõlkega). JJT külgnevalt ei tohi piirde tagakülg sisaldada teravaid detaile. Jalg- ja jalgrattatee välisserva on projekteeritud puidust ohutuspiirded järsu nõlvaga lõikudesse sõiduteest (PK 1+30…1+50 mõlemasse serva) eemal asuvale küljele PK 1+90...2+30; PK 4+75...PK 6+80 ning PK 15+64 kuni PK 15+94, PK 17+65…18+00, PK 19+15…PK 19+45 on ohutuspiire ette nähtud sõiduteepoolsele küljele. Ohutuspiiretena tuleb kasutada puitpiirdeid (tugipostid läbimõõduga 20 cm, maksimaalne samm 4 m, poltühendusega piirdelauad poolpalgist d= 45x145 mm). Postid peavad olema söestatud otstega ning süvistatakse maasse vähemalt 1/3 ulatuses posti pikkusest. Söestatud osa peab ulatuma maapinnast välja. Söestatud otste alternatiivina võib kasutada „Postsaver“ kaitsevarrukat (või samaväärset toodet). Spetsiaalseid puitpiirdeid pakub ka TREV-2 Grupp. Puidust ohutuspiirete konstruktsioon on esitatud konstruktiivsetel lõigetel. Enne ristumisi sõiduteega on ette nähtud umbes PK 0+12 ning 4+56 helkurkleebistega kaitsetõkete paigaldamine. Kaitsetõkete kõrgus peab maapinnast olema 1,0 m. Kaitsetoruks on metalltoru 60 mm, kolmnurklukuga, kuumtsingitud hülssidega. Kaitsetorud paigutatakse omavahel nihkesse „malelaua asetusega“. Kaitsetorude omavaheline kaugus piki JJT telge 1,6 m. PIIBER PROJEKT OÜ Versioon: V0 Vastutav insener: Mattias Olep 12.09.2018 Koostaja: Andre Näkk Lk 17 / 26 Töö nr PP16/32TP. IISAKU-TÄRIVERE JALG- JA KERGLIIKLUSTEE. Põhiprojekt. Objekti asukoht: Tärivere küla, Iisaku alevik Iisaku vald Ida-Virumaa 3.8 TEHNOVÕRGUD 3.8.1 Sidevarustus Sidevarustuse haldaja on Telia Eesti AS. Sidevõrguga seotud tööd on kajastatud valgustusprojektis: Elekter OÜ poolt koostatud töö nr EL- 23/16 „Iisaku aleviku kergliiklustee tänavavalgustus elektripaigaldis“ 3.8.2 Tänavavalgustus Tänavavalgustuse haldaja on Iisaku Elamumajandus OÜ. Tänavavalgustus on lahendatud eraldi projektiga – Elekter OÜ poolt koostatud töö nr EL-23/16 „Iisaku aleviku kergliiklustee tänavavalgustus elektripaigaldis“. 3.8.3 Elektrivarustus Elektrivarustuse haldaja on Elektrilevi OÜ. Antud alal paiknevad elektriõhuliinid, mida käesolev projekt ei mõjuta. Seetõttu ei ole projektis ette nähtud täiendavaid kaitsemeetmeid. Tööde teostamisel tuleb jälgida õhuliinide kõrgusi ning vastavalt sellega arvestada tööde teostamisel masinatega liiklemisel. 3.8.4 Vee- ja kanalisatsioonivarustus Vee- ja kanalisatsioonitorustiku haldaja on Iisaku Elamumajandus OÜ. Projekteeritud kaevetööde maksimaalne sügavus on kuni 0,4m. Valgustuskaablite rajamise sügavus on 0,7-1,0 m. Arvestatud on, et olemasolevad torustikud paiknevad vähemalt keskmiselt 1,5-2,0 m sügavusel olemasolevast maapinnast, mistõttu ei ole projektis ette nähtud täiendavaid kaitsemeetmeid torustiku kaitseks. Kõik olemasolevad kanalisatsioonikaevude kaaned, veekaevude kaaned ning veetorustiku kaped, tuleb tõsta samasse tasapinda projekteeritud katetega ja haljasaladega. Kui tegemist on olemasolevate betoonkaevudega, siis tuleb kaevukaante tõstmiseks projekteeritud tasapinda kasutada, vastavalt vajadusele, betoonist tõsterõngaid. Vajadusel tuleb välja vahetada olemasolevad kaevukaaned ja luugid. 3.9 KESKKONNAKAITSE- JA MAASTIKUKUJUNDUSTÖÖD 3.9.1 Olemasolev olukord, ettevalmistustööd ja haljastuse likvideerimine Tärivere mägi on terves ulatuses elupaigaks väga haruldasele lendoravale. Lendorav elab segametsas, kus leidub raieküpsuse ületanud haava ja kuuse enamusega puistuid. Taolistesse, vähemalt 50-aastatesse haabadesse on piisavalt tekkinud lendoravale varje- ja pesapaigaks vajalikke õõnsusi. Kuna lendorav lagedatel aladel ja raielankidel enamasti ei liigu, on samal ajal oluline, et elupaigaks olev metsamassiiv oleks katkematu ning liigi jätkusuutlikkuse tagamiseks vähemalt 28 ha suurune. Piisava suurusega katkematu metsaala võimaldab lendoravatel haavarohkete metsalaikude vahel liikuda ning väldib lendorava isendite isolatsiooni jäämist sobilikesse puistutesse. Kuigi looduskaitseseaduse kohaselt kehtib iga keskkonnaregistrisse kantud lendorava PIIBER PROJEKT OÜ Versioon: V0 Vastutav insener: Mattias Olep 12.09.2018 Koostaja: Andre Näkk Lk 18 / 26 Töö nr PP16/32TP. IISAKU-TÄRIVERE JALG- JA KERGLIIKLUSTEE. Põhiprojekt. Objekti asukoht: Tärivere küla, Iisaku alevik Iisaku vald Ida-Virumaa puu asukoha ümber automaatselt 25 m raadiuses sihtkaitsevööndi režiim (kavandatud teekoridor kattub antud vööndiga), tagab see puu ja seda ümbritseva metsa säilimise vaid väga väikeses ulatuses. Samal ajal loetakse looduskaitseseaduse kohaselt liigi seisund soodsaks, kui selle asurkonna arvukus näitab, et liik säilib kaugemas tulevikus oma looduslike elupaikade või kasvukohtade koostisosana, kui liigi looduslik levila ei kahane ning liigi asurkondade pikaajaliseks säilimiseks on praegu ja tõenäoliselt ka edaspidi olemas piisavalt suur elupaik. Jätkusuutlikkuse tagamiseks on kavandatud muuta Iisaku parkmetsas kehtivat kaitsekorda ning laiendada kaitstavat ala nii, et see hõlmaks tervenisti Tärivere mäel olevad lendorava elupaigad ning Iisaku alevist ida ja põhja poole jäävat elupaika alevist lääne poole jääva elupaigaga ühendava metsariba. Moodustataval Iisaku MKA-l on üks sihtkaitsevöönd – Tärivere sihtkaitsevöönd, kuhu jääb ka kavandatud kergliiklustee. Sihtkaitsevöönd on kaitseala osa, kus majandustegevust ei toimu ja lubatud on ainult need tegevused, mis on vajalikud kaitse-eesmärgi täitmiseks. Sihtkaitsevööndisse on arvatud ala, kus on teadaolevad lendorava pesa- ja toitumispuud ja kauni kuldkinga kasvukohad ning kus on vaja tagada raieküpsuse ületanud haava ja kuuse enamusega puistute säilimine või nende kujunemisele kaasa aitamine. Seetõttu on suurem osa varem piiranguvööndisse kuulunud Iisaku parkmetsast arvatud sihtkaitsevööndisse. Seoses sellega muutub sihtkaitsevööndisse arvatud ala staatus ehk senine piiranguvööndi kaitsekorraga ala ja kaitsealale juurde liidetav majandatav ala muutub kaitseala mittemajandatavaks osaks. Moodustataval Iisaku MKA-l on uute ehitiste püstitamine plaanitud metsamaa kaitseks keelata nii sihtkaitsevööndis kui ka piiranguvööndis. See tähendab, et näiteks uusi hooneid Iisaku MKA-le püstitada ei saa. Erandina on Iisaku MKA-l kaitseala valitseja nõusolekul lubatud tee, tehnovõrgu rajatise või tootmisotstarbeta rajatise püstitamine, kusjuures sihtkaitsevööndis on see lubatud vaid kaitsealal paikneva kinnistu või kaitseala tarbeks. Samuti saab kaitseala valitseja anda nõusoleku olemasoleva ehitise rekonstrueerimiseks ja laiendamiseks juhul, kui see tegevus ei kahjusta Iisaku MKA kaitstavaid väärtusi. Seega tuleb ettevaatuspritsiibist enne kaitseala moodustamist järgida kavandatud tegevustel, et eeltoodud väärtuste säilimine oleks kaitsealal tagatud. Keskkonnaamet on seisukohal, et kuigi kavandatud kergliiklustee jääb kavandatud sihtkaitsevööndi on oluline tagada ka kergliiklustee rajamine ja liiklusohutus kuid sealjuures tuleb tagada lendorava elupaiga parim säilimine. Seetõttu on Keskkonnaamet kergliiklustee koridori maha märkimisel seisukohal, et tee tuleb kavandada võimalikult maantee äärde, et tekiks üks komplektne teetrass ja väiksem kaitseala pinna vähenemine. Samuti on Keskkonnaamet arvestanud teekoridori looduses märkimisel, et säilitada võimalikult palju elujõulisi ja lendoravale sobilikke pesapuid ja ka teekoridori ülelennuks sobilike puid. Seetõttu on ka kavandatud tee lookeid puude vahel. Tee maa-ala tuleb puhastada metsast, võsast, põõsastest, kividest, prügist jne. Langetada tuleb asendiplaanil näidatud mets, võsa, põõsad ja üksikud puud. Likvideeritavate puude ja võsa kännud tuleb juurida ning utiliseerida. Jäätmete utiliseerimise kohustus on Töövõtjal. Raietööde ulatus on välja toodud asendiplaanil. Erakinnistutel tuleb enne kõikide tööde algust Töövõtjal kinnistu omanikuga täiendavalt kokku leppida tööde teostamise aeg ning täpsustada tööde ulatus. Erakinnistul asuv puidumaterjal kuulub vastava kinnistu omanikule. Erakinnistult PIIBER PROJEKT OÜ Versioon: V0 Vastutav insener: Mattias Olep 12.09.2018 Koostaja: Andre Näkk Lk 19 / 26 Töö nr PP16/32TP. IISAKU-TÄRIVERE JALG- JA KERGLIIKLUSTEE. Põhiprojekt. Objekti asukoht: Tärivere küla, Iisaku alevik Iisaku vald Ida-Virumaa likvideeritava puidumaterjali ladustamise koht tuleb Töövõtjal kooskõlastada kinnistu omanikuga. Raadamiseks tuleb töövõtjal esitada Keskkonnaameti Viru regioonile asjakohane taotlus. Jalg- ja jalgrattatee rajatakse kohati I-III kategooria kaitsealuste liikide ning kivististe alale, kus pesitseb ka lendorav Pteromys volans, kes kasutab üle laiemate sõidutee koridoride lendamiseks suuremaid ja kõrgemaid puid. Sellest tulenevalt on oluline kaitsta 13155 Tärivere – Iisaku riigimaantee kõrval kasvavaid kõrgemaid üksikpuid, mis tuleb enne ehitustööde algust koos Keskkonnaameti esindajaga kohapeal üle vaadata ning tagada kaitstavate puude mitte kahjustamine. Ehitustööde käigus vigastada saanud olemasolevad puud, hekid ja põõsad tuleb asendada sama liiki hekkide ja põõsastega. Istutatavad taimed peavad vastama Eesti standardile EVS 778:2001. Olemasolevad säilitatavad puud tuleb ehitustööde vältamise ajaks kaitsta. 3.9.2 Puude kaitsmine ehitustööde ajal Puu tüve ümber tuleb siduda püstised prussid, prusside ja tüve vahele panna pehmendus (kivivill, autokummid vms, prussidest kaitse peab ulatuma kogu tüve kõrguseni) ning jälgida, et ehitustööde käigus ei vigastataks puu oksi. Vajadusel võib kärpida puu alumisi oksi, kuid peab säilima antud puule iseloomulik võra kuju. Üle 4 cm läbimõõduga juuri ei tohiks läbi raiuda. Kui sellise läbimõõduga juured jäävad kaevetööde alasse, siis tuleb seal kaevata labidaga käsitsi. Samuti tuleb jälgida, et ehitusseadmetega ei sõidetaks puude juurtel ega ladustataks ehitusmaterjale. Tallamise eest kaitset vajav juurestik ulatub vähemalt puuvõra välisjooneni. Kui ruumipuudus sunnib ehitusmaterjali puu alla ladustama, kaetakse koht kõigepealt ~20 cm paksuse liiva- või kergkruusakihiga, mille peale asetatakse puidust vms materjalist restid ehitusmaterjalide ladustamiseks. Ehituse lõppedes koristatakse kaitsekihid. Viide: Kadi Tuul, 2006 „Linnahaljastus“. 3.9.3 Projekteeritud haljastus Projektiga on ette nähtud haljastada tasapinnalised haljasalad ja mulde nõlvad murukülviga (klass III). Haljasalad tuleb rajada kasvualusele. Kasvualuse projekteeritud paksus on 5-10 cm. Kasvualuse rajamiseks on lubatud kasutada välja kaevatud kasvupinnast, kui see vastab kasvualusele esitatud nõuetele. Kasvualus peab olema taimekasvuks sobiv, ega tohi sisaldada ohtlikke aineid üle piirmäära. Kasvumuld ei tohi sisaldada prahti, kive ega mitmeaastasi juur- umbrohte. Kasvumuld ei tohi olla liiga tihke ja kõvastunud: peab surumisel kergesti lagunema. Uue kasvualuse rajamisel tuleb kasvualuse materjal laotada eelnevalt planeeritud pinnale, seda veidi aluspinda segades, et ei tekiks järsku üleminekut eri kihtide vahel. Töövõtja peab kindlustama, et kasvualuse valminud osadel ei liiguks rasked masinad. Juhul kui kasvualus on liigselt tihenenud, tuleb see kobestada ja taastada. Muru külviks tuleb kasutada PIIBER PROJEKT OÜ Versioon: V0 Vastutav insener: Mattias Olep 12.09.2018 Koostaja: Andre Näkk Lk 20 / 26 Töö nr PP16/32TP. IISAKU-TÄRIVERE JALG- JA KERGLIIKLUSTEE. Põhiprojekt. Objekti asukoht: Tärivere küla, Iisaku alevik Iisaku vald Ida-Virumaa kodumaise või naaberriikide päritoluga seemneid, millel on head idanemis- ja katvusomadused. Ehitustööde käigus haljastatakse alad vastavalt projektplaanile. I Etapi ehitustööde käigus tuleb välja kaevatav pinnas laadida koheselt äraveomasinale ning transportida vastavasse kogumispunkti. Pinnast ei tohi ladustada 13155 Tärivere – Iisaku kõrvalmaantee ning rajatava JJT vahelisele haljasalale. Rikutud või kahjustatud haljasalad tuleb taastada. Tuleb silmas pidada, et 13155 kõrvalmaantee ning JJT vaheline haljasala, kuhu pole projektplaani alusel haljastamist ette nähtud, peab kõrguslikult jääma ehitustööde eelsesse olukorda. 3.9.4 Rajamisaegne hooldus Ehitustööde ajal vastutab säilitatava ja rajatava haljastuse eest Töövõtja. Rajatavat haljastust tuleb kasta korrapäraselt. Vajadusel tuleb teostada umbrohutõrjet. Muru ja istutuste esmased hooldustööd tuleb teha parima praktika kohaselt. 3.9.5 Hilisem hooldus Pärast ehitustööde lõpetamist tuleb teostada hooldust korrapäraselt, piirkonnale sobival hooldustasemel ja parimat haljastuse hoolduspraktikat järgides. Kuival ajal peab puid ja muru regulaarselt kastma. Puude toestust tuleb kontrollida pidevalt. Hukkunud puud tuleb asendada uutega, valides istutamiseks sobiva aastaaja. Puudele peab tegema korrapärast hoolduslõikust. 3.10 KESKKONNAKAITSE Töövõtja peab oma tegevuses lähtuma headest ehitustavadest ning ei tohi kahjustada keskkonda. Töövõtja peab vältima saasteainete sattumist pinnasesse ja/või (põhja)vette. Kütused ja õlid peavad olema ladustatud viisil, mis välistab võimalikud lekked. Masinate ja seadmete tankimine ei tohi toimuda veekogule lähemal kui 30 meetrit. Töövõtja peab olema valmis hädaolukordadeks ja nende puhul vastavalt tegutsema. Töövõtja peab koheselt Tellijat teavitama õnnetusjuhtumitest, mis võivad olla keskkonnale ohtlikud. Ehituse Töövõtja vastutab ehitusperioodil keskkonnakaitse eest ehitusplatsil ja sellega vahetult piirnevatel aladel vastavalt Eesti Vabariigis kehtivatele seadustele ja nõuetele ning Tellija poolt esitatud juhistele. Tähelepanu tuleb pöörata ehitustöödel tekkivate jäätmete käitlusele. Ohtlikud jäätmed tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi ning üle anda ohtlike jäätmete käitlemise litsentsi omavatele ettevõtetele. Ehitusjäätmete kogumine ja utiliseerimine on Töövõtja kohustus. Tööde piirkonnas peavad olema prügikonteinerid ning kõik tekkivad jäätmed tuleb ladustada konteineritesse. Jäätmete ladustamine väljaspool selleks ettenähtud kohti on keelatud. Kõik ehitustööde ajal ajutiselt hõivatud tööpiirkonnad tuleb lepingu lõppedes taastada nende endises seisukorras. PIIBER PROJEKT OÜ Versioon: V0 Vastutav insener: Mattias Olep 12.09.2018 Koostaja: Andre Näkk Lk 21 / 26 Töö nr PP16/32TP. IISAKU-TÄRIVERE JALG- JA KERGLIIKLUSTEE. Põhiprojekt. Objekti asukoht: Tärivere küla, Iisaku alevik Iisaku vald Ida-Virumaa 4 JUHISED TÖÖDE TEOSTAMISEKS Ehitustööde tegemise ajaks on vajalik objekt nõuetekohaselt märkide ja viitadega tähistada. Enne põhiliste ehitustööde algust tuleb välja märkida kõik iseloomulikud tee-elemendid. Väljamärgitud punktid tuleb looduses kindlustada ning vastavalt vajadusele ka taastada või uuesti välja märkida. Enne geodeetilise põhivõrgu punkti asendus- või kaitsmisetöid peab Töövõtja koostama geodeetiliste tööde projekti ja kooskõlastama geodeetiliste tööde projekti Maa-ameti geodeesia osakonnaga. Kõik tööde korrektseks teostamiseks vajalikud ajutised laoplatsid kuuluvad lahutamatu osana iga konkreetse tööetapi juurde. Ajutiste laoplatside asukohad on Töövõtja kohustatud ise enne tööde algust leidma ning vajadusel sõlmima nende kasutamiseks kokkulepped. Vajadusel tuleb ajutiste laoplatside asukohad täpsustada ja/või kooskõlastada täiendavalt Tellija või omavalitsusega enne ehitustööde algust. Kasutuskõlblikud lammutussaadused tuleb anda üle tee valdajale, ülejääk utiliseerida vastavalt jäätmekäitlusseadusele. Töövõtja peab hoolitsema, et ehitustööde käigus teostatakse kõik seaduste ja määrustega ette nähtud ülevaatused ja kontrollid vastavate ametiisikute poolt. Kontrollidest tuleb eelnevalt Tellijat teavitada, kuid mitte vähem kui 1 tööpäev ette, et tema esindaja võiks ülevaatustest osa võtta. Tööde alustamisel tuleb informeerida tehnovõrkude valdajaid ja vajadusel täpsustada tehnovõrkude täpne asukoht surfimise teel. Kaevamistöid võib alustada vastavate lubade olemasolul ning tööde teostamine peab olema kooskõlas tööde tellijaga. Tööde teostamisel tehnovõrkude kaitsetsoonis tuleb kinni pidada kehtestatud ohutustehnilistest nõuetest. Kommunikatsioonide kaitsetsoonis (2m) tuleb kaevetööd teostada käsitsi. Ehituskaeviku piirestamisel lähtuda “Liikluskorralduse nõuded teetöödel” (RT 13.07.2015 nr 90). Kõik projekti koosseisu kuuluvad tööd tuleb teostada liiklust sulgemata. Lubatud lühiajalised sõiduraja sulgemised maanteelt tuleb kooskõlastada Maanteeametiga. Tööde läbiviimisel arvestada “Liikluskorralduse nõuded teetöödel” (RT 13.07.2015 nr 90). Ehitusaegse liikluskorralduse eest vastutab Töövõtja. Enne ehitustööde alustamist kohustub koostama Töövõtja ehitusaegse liikluskorralduse skeemi, mille kohustub kooskõlastama Maanteeameti liikluskorralduse spetsialistiga. Ehitusaegne liikluskorraldus ehitusobjektil peab vastama Maanteeametis kooskõlastatud skeemile. Töövõtja peab tagama ehitusperioodil kodanikele ligipääsu oma kinnistutele, mis piirnevad ehitusobjektiga. PIIBER PROJEKT OÜ Versioon: V0 Vastutav insener: Mattias Olep 12.09.2018 Koostaja: Andre Näkk Lk 22 / 26 Töö nr PP16/32TP. IISAKU-TÄRIVERE JALG- JA KERGLIIKLUSTEE. Põhiprojekt. Objekti asukoht: Tärivere küla, Iisaku alevik Iisaku vald Ida-Virumaa Töövõtja kohustub fikseerima/pildistama kõik olemasolevad piiritähised looduses enne ehitustööde algust. Kui piiritähis looduses puudub, tuleb see fikseerida maaomaniku ja Tellija esindaja juuresolekul. Piirinaabrite piiride tähised, mis on looduses leitud ja fikseeritud, peavad säilima ehitusperioodi lõpuni. Kui ehituse käigus piirinaabrite piiride tähised saavad kahjustada või hävinevad, peab need töövõtja oma kuludega taastama. Objekti pildistamine Enne projekteeritud lahenduse mahamärkimist ja materjali toomist objektile tuleb Töövõtjal teha põhjalik ja süstemaatiline ehitusplatsi tööpiirkonna ja objekti piirinaabrite piiritähiste pildistamine. Antud fotod on tõestusmaterjaliks ehitustegevusele eelnenud olukorra fikseerimisel. Pildistamisel tuleb fikseerida hooned (pöörates erilist tähelepanu olemasolevatele kahjustustele – praod, vajumise ilmingud jms), teekatted, äärekivid, kraavid, haljasalad, puud, põõsad, liikluskorraldusvahendid, tehnovõrkude maapealsed elemendid (kaevud, postid), piirded, piirdeaiad, väravad, piirinaabrite piiritähised, säilitatavad puud, hekid jms. Fotod tuleb teha vahetult enne ehitustegevuse algust. Fotod peavad olema digitaalsed ning salvestatud CD-le või DVD-le, need tuleb nimetada ja süstematiseerida nii, et on tagatud vajaliku info kiire ülesleidmine ja pildistuse asukoht üheselt määratletav (soovitavalt fotod koos geograafiliste koordinaatidega EXIF andmetes). Üks eksemplar igast CD–st või DVD–st tuleb esitada Tellijale enne ehitustööde alustamist vastaval lõigul. Eeltoodud abinõud on vajalikud ehituseelse olukorra taastamise üksikasjade kindlaksmääramiseks ning kolmandate isikute võimalike kahjunõuete (hoonetele, piiretele, piiritähistele jne tekitatud kahjude) õigustatuse hindamiseks. Kui Töövõtja ei ole täitnud eeltoodud nõudeid ehituseelse olukorra fikseerimisel ega suuda seetõttu tõendada, et ta ei ole vastutav Tööde tegemise piirkonnas olevate ehitiste või muude objektide kahjustuste eest, loetakse Töövõtja nende defektide eest vastutavaks ning defektide likvideerimine ja sellega seonduvate kulude kandmine kuulub Töövõtja kohustuste hulka. Teetööde lühikirjeldus Objekt tuleb tähistada nõuetekohaselt ning paigaldada ehitusaegne liikluskorraldus. Eemaldada ehitustööde alalt puud ja võsa ning nende kännud. Tõsta ümber ja kaitsta projektiga ette nähtud objektid. Paigaldada projekteeritud truubid. Puhastada ning kindlustada veejuhtmed, kus see on ette nähtud. Ehitada välja tehnovõrkude projektlahendused. Projekteeritud tänavavalgustuse lahendus on kajastatud Elekter OÜ poolt koostatud töö nr EL-23/16 „Iisaku aleviku kergliiklustee tänavavalgustus elektripaigaldis“. Eemaldada projekteeritud mulde alt ja katendi laienduste alt kasvupinnas ja muldesse mittesobiv pinnas. Profileerida ja tihendada olemasolev aluspinnas. Paigaldada ja tihendada täitepinnas. Rajada drenaažitorustik ning kollektorid. Paigaldada dreenkihid, liivalused ning killustikalused. Paigaldada projekteeritud asfaldikihid. PIIBER PROJEKT OÜ Versioon: V0 Vastutav insener: Mattias Olep 12.09.2018 Koostaja: Andre Näkk Lk 23 / 26 Töö nr PP16/32TP. IISAKU-TÄRIVERE JALG- JA KERGLIIKLUSTEE. Põhiprojekt. Objekti asukoht: Tärivere küla, Iisaku alevik Iisaku vald Ida-Virumaa Paigaldada ja tihendada peenra katte materjal. Planeerida nõlvad, külvata muru. Kindlustada nõlvad, kus see on ette nähtud. Paigaldada projekteeritud ohutuspiirded. Teostada teekattemärgistus ning paigaldada liikluskorraldusvahendid. Puhastada teemaa-ala. Nõuded ehituskvaliteedile (majandus- ja taristuministri 03.08.2015 määrus nr 101 „Tee ehitamise kvaliteedi nõuded“) Pinnasetööd Olemasolev pinnas on vajalik tasandada ja tihendada. Suurim lubatud ebatasasus piki- ja põiksuunas on 30mm. Mulde või aluspinnase tihendustegur peab olema ≥0,96. Muldkeha ristprofiili suurimad lubatud hälbed projektist on: 1) telje kõrgus ±50 mm, asustatud alas või külgneva rajatise või konstruktsiooniga liitumisel ±20 mm; 2) mulde serva kaugus tee teljest –5 cm / +10 cm; 3) põikkalded kahepoolse põikkaldega teel ±0,5% ja ühepoolse põikkaldega teel ±0,3%. Külgkraavide põhja kõrgused võivad erineda projektist ±10 cm tingimusel, et vete äravool on tagatud projektis ettenähtud suunas. Killustikalus Fraktsioneeritud killustikust alus ehitatakse kiilumismeetodil, juhindudes järgmistest killustiku kulunormidest: 1) põhifraktsioon 16–32 mm – kiilekillustiku fraktsioonide 8–12 mm, 4–16 mm või 8–16 kulu 25 kg/m²; Killustik peab olema paigaldatud alusesse viisil, mis tagab ühtlase ettenähtud terastikulise koostisega materjali tee piki- ja ristlõike ulatuses. Ööpäevaringsel miinustemperatuuril võib sideainega töötlemata aluseid ehitada muldkehale, mis on valmis ehitatud ja vastu võetud enne ööpäevaringse miinustemperatuuri saabumist. Alused võetakse vastu pärast muldkeha ja aluse sulamist. Paigaldatud kihi vastavust projektile kontrollitakse iga 25 meetri järel. Lubatud suurimad hälbed projektist on järgmised: 1) tee telje kõrgus ±50 mm, asustatud alas või külgneva rajatise või konstruktsiooniga liitumisel ±20 mm; 2) aluse serva kaugus tee teljest –0/+10 cm; 3) põikkalle ühepoolse kaldega teedel ±0,3%; 4) tihendatud kihi ristlõike kolme punkti keskmine paksus, mõõdetuna tee teljel ja aluse servast 1 meetri kaugusel, võib olla projekteeritud paksusest väiksem kuni 10%, üksikmõõtmise tulemus kuni 30 mm; 5) suurim lubatud ebatasasus 3 meetri pikkuse lati all on optimaalse terastikulise koostisega segukillustike kasutamisel tee piki- ja põiksuunas 15 mm, fraktsioneeritud killustike kasutamisel 20 PIIBER PROJEKT OÜ Versioon: V0 Vastutav insener: Mattias Olep 12.09.2018 Koostaja: Andre Näkk Lk 24 / 26 Töö nr PP16/32TP. IISAKU-TÄRIVERE JALG- JA KERGLIIKLUSTEE. Põhiprojekt. Objekti asukoht: Tärivere küla, Iisaku alevik Iisaku vald Ida-Virumaa mm; 6) tihendatud aluse mis tahes punktist võetud killustikuproov ei tohi sisaldada üle 7% osiseid, mis on väiksemad kui 0,063 mm. Aluse tihendamist kontrollitakse elastsusmooduli mõõtmise teel tihendatud kihi pinnal LOADMAN- või INSPECTOR-tüüpi seadmega vähemalt iga 100 meetri järel ristlõike kolmes punktis (tee teljel ja aluse servast 1,0 meetri kaugusel). Elastsusmoodul tihendatud aluse pinnal peab olema jalg- ja jalgrattateel ≥140 MPa; sõidutee ja mahasõidukohtade kohal ≥170 MPa. Mõne teise analoogse elastsusmooduli mõõteseadme kasutamisel peavad selle lugemid olema eelnevalt võrreldud LOADMAN-tüüpi seadmega ja mõõtetulemused korrutatud üleminekuteguriga. Äärekivid Nõuded betoonist äärekividele ja voolurennidele on kirjeldatud standardis EVS-EN 1340. Kui kivid puutuvad kokku jäätumisvastaste sooladega, ei tohi kivide keskmine massikadu külmakindluse katsel ületada 0,2 kg/m² ja katse üksiktulemuse massikadu ei tohi ületada 0,5 kg/m². Äärekivid ja voolurennid paigaldatakse killustikust või kruusast alusele ja betoonist sängituskihile ning toestatakse betooniga viisil, mis ei takista teiste konstruktsioonielementide paigaldamist ja ehitamist. Voolurenni ja kõnnitee sõiduteepoolse äärekivi aluse elastsusmoodul peab olema ≥140 MPa ja kõnnitee välimise äärekivi aluse elastsusmoodul peab olema ≥120 MPa, mõõdetuna LOADMAN- või INSPECTOR-tüüpi seadmega. Mõne teise analoogse elastsusmooduli mõõteseadme kasutamisel peavad selle lugemid olema eelnevalt võrreldud LOADMAN-tüüpi seadmega ja mõõtetulemused korrutatud üleminekuteguriga. Äärekivide ja voolurennide lubatud paigaldushälbed on: 1) äärekivi väljaulatuvus üle sõidutee katte tasapinna võrreldes projektiga ±10 mm; 2) Äärekivide vaheliste vuukide laius sirgetel ei tohi ületada 5 mm ja kõveratel 10 mm. Asfaltbetoonsegu Asfaltbetoonsegu paigaldatakse nõuetekohaselt ehitatud ning omanikujärelevalve poolt vastu võetud alusele. Katte tihendustegur peab olema ≥0,97 ja jäävpoorsus 1-6%. Katte pealmisi kihte võib laotada õhutemperatuuril üle +5 ºC ja aluskihte üle 0 ºC. Asfaltbetoonsegu laotamisel temperatuuridel 0 kuni +5 ºC peab kasutama segu töödeldavust parandavaid (paigaldustemperatuuri alandavaid) lisandeid. Katte peab paigaldama kuiva ilmaga ja tingimusel, et alus ja muldkeha ei ole külmunud. Sideainega töödeldud alusele võib kattekihte paigaldada siis, kui alus on kuiv. Suurima lubatud hälve asfaltbetoonsegu kihile määratuna 25 meetrise sammuga piki teed on: 1) põikkalle ühepoolse põikkaldega teel ±0,3% võrra; 2) tee telje kõrgus projektist ±50 mm, asustatud alas või külgneva rajatise või konstruktsiooniga liitumisel ±20 mm; 3) katte serva kaugus tee teljest võib erineda projektist –0/+15 cm, kusjuures kahe järjestikuse mõõtmise vahe ei või olla üle 5 cm. PIIBER PROJEKT OÜ Versioon: V0 Vastutav insener: Mattias Olep 12.09.2018 Koostaja: Andre Näkk Lk 25 / 26 Töö nr PP16/32TP. IISAKU-TÄRIVERE JALG- JA KERGLIIKLUSTEE. Põhiprojekt. Objekti asukoht: Tärivere küla, Iisaku alevik Iisaku vald Ida-Virumaa Kihi keskmine paksus arvutatakse sõiduraja ristlõikest võetud kolme puurkeha mõõtmise alusel, kusjuures mõõdetud kihipaksused, mis ületavad projekteeritud kihipaksust rohkem kui 1,2 korda, lähevad keskmise kihipaksuse arvutamisel arvesse väärtusega 1,2 korda projekteeritud kihipaksusest. Suurim lubatud keskmise paksuse vähenemine võrreldes projektis ettenähtud keskmise paksusega igale paigaldatud asfaltbetoonsegu kihile ja määratuna 250 meetri sammuga piki teed või paigaldatud kihi iga 6000 m² kohta, võib olla ristlõikes kuni 10%. Keskmist kihi paksust peab mõõtma vähemalt kahes erinevas ristlõikes. Üksikmõõtmisel on kihi paksuse lubatud vähenemine paigaldatud asfaltbetoonsegudel 10 mm ja mustsegul 15 mm. Asfaltkihtide summaarne paksus ei või olla väiksem projektis ettenähtud paksusest. Proovide tegemiseks on kattest puurkehade võtmise skeem toodud käesoleva määruse lisas 18. Kaevetööde käigus katte taastamisel peab võtma vähemalt kolm proovi ja suurema pinna kui 100 m² puhul lisama ühe proovi iga 100 m² kohta. Kõik proovivõtud ja mõõtmistulemused protokollitakse ja koostatakse proovi võtmise asukoha skeem. Puurkeha vähim kaugus paigaldatud katte servast peab olema vähemalt 0,5 meetrit ja kaevuluugist 1 meeter. Prooviaugud tuleb täita kattega samaväärse materjaliga ja mitte hiljem kui ühe nädala jooksul pärast puurkehade võtmist. 5 TEE HOOLDUSJUHEND Rajatavat kergliiklusteed tuleb regulaarselt puhastada vastavalt aastaajale kas tolmust või lumest. Suvine hooldus seisneb tänava puhastamises tolmust ja prahist. Muru hooldamine: niita 3,5...5 cm kõrguselt. Põuaperioodil kasta 1 kord nädalas normiga 20...25l/m2. Pärast kastmist peab muld olema 10 cm sügavuselt niiske. Talvisel hooldusel kasutada elastsest materjalist teraga sahku. Lumi teisaldada mulde nõlvadele. Tuleb tagada libedusetõrje, kindlasti tuleb kergliiklustee hoida jääst puhas, kuna tee asub väga reljeefsel alal. Tuleb tagada põõsaste ning puuokste mitte ulatumine kergliiklusteele. Kui see on raskendatud, siis tuleb jälgida, et kergliiklustee kohal oleks vähemalt 2,6 meetrit vaba ruumi. Regulaarselt tuleb kontrollida drenaažitorude ning kollektorite toimimist ning vajadusel teostada läbipesu. Nõvad tuleb sette kogunemise korral puhastada ning tuleb takistada veejuhtmete võsastumist. Regulaarselt tuleb kontrollida truupide läbilaskvust ning vajadusel truupe puhastada. Rajatavate ohutuspiirete konstruktsiooni püsivust tuleb regulaarselt kontrollida ning vajadusel teostada uuendustööd. Värviga teekattemärgistust tuleb uuendada igal aastal, plastiku puhul uuendada märgistust, kui peegeldusvõime langeb alla lubatud normi. Seletuskirja koostaja: Andre Näkk ............................................ Kuupäev: 12.09.2018 (allkiri) PIIBER PROJEKT OÜ Versioon: V0 Vastutav insener: Mattias Olep 12.09.2018 Koostaja: Andre Näkk Lk 26 / 26 From: [email protected] <[email protected]> Sent: Wednesday, September 19, 2018 2:08 AM To: [email protected] Cc: [email protected] Subject: Iisaku-Tärivere jalg- ja kergliiklustee II etapi kooskõlastamine Tere! Saadame Teile uuesti kooskõlastamiseks täiendatud Iisaku-Tärivere jalg- ja kergliiklustee põhiprojekti. On võimalik, et tulevikus laseb kohalik omavalitsus eraldiseisvalt koostada ka projekti tänavavalgustusele, kuid käesolevaks hetkeks on jõutud seisukohale, et II etapile momendil tänavavalgustust ei projekteerita ning kooskõlastame vaid JJT-d puudutava osa. Lisan manusesse vastused viimasele Maanteeameti poolsele kirjale. Samuti lisan manusesse mustandi seletuskirjast, kus on kollasega märgitud erinevused võrreldes versiooniga 19.06.2017. Projektiga seotud materjalid on kättesaadavad: https://drive.google.com/drive/u/0/folders/1j4bPqULFQeOsvS7U6LOm8ENvpqsHxwJI Küsimuste korral palun ühendust võtta. Palun teavitada, kui tekib probleeme kõikide failide kättesaamisega. Töömahud, krundijaotuskava ja konverteeritud CAD-faili laadin samale lingile üles 19.09.2018 jooksul. Lugupidamisega, Andre Näkk Piiber Projekt OÜ 53 490 961 [email protected] Andre Näkk Teie 24.01.2018 PIIBER PROJEKT OÜ [email protected] Meie 21.02.2018 nr 15-2/18/3865-2 Iisaku-Tärivere jalgratta- ja jalgtee ehituse põhiprojekti II etappi kooskõlastamisest Olete edastanud Maanteeametile kooskõlastamiseks "Iisaku - Tärivere jalg- ja kergliiklustee" põhiprojekti (edaspidi JJT ehitusprojekt) II etapi teega seonduva osa. Vastavalt kokkulepitule esitatakse valgustuse osa siis, kui tee osa on lõplikult kooskõlastatud. Tulenevalt Keskkonnaameti esindaja poolsetest nõuetest on muudetud osaliselt JJT trassikoridori. Mitmes lõigus on puude säilitamise tõttu vajalik JJT rajada ohutuspiirdega sõidutee serva. Juhite tähelepanu asjaolule, et ka II etapiga seotud lõigus on olemasoleva maantee asfaltkatte laius kohati väiksem kui 6,0 meetrit ning varieerub märgatavalt. Märgite, et JJT projektis pole ette nähtud maantee laiendamist normidele vastavaks, küll aga on projektiga kavandatud olemasoleva asfaltkatte laiuse säilitamine. Iisaku-Tärivere JJT ehitusprojekti II etapis on kavandatud JJT rajamine riigitee 3 Jõhvi-Tartu- Valga km 31,40-31,41 ja 13155 Tärivere-Iisaku km 0,00-1,15 kaitsevööndis ning osaliselt riigiteealusel maaüksusel. JJT ehitusprojekti koostamise aluseks on Iisaku VV 29.10.2015 korraldusega nr 7-1.4/476 kehtestatud Iisaku valla Tärivere küla ja Iisaku aleviku riigimaantee nr 13155 Tärivere-Iisaku äärse jalg- ja jalgrattatee detailplaneering. Maanteeamet on esitanud 26.09.2016 kirjaga nr 15-2/16-00038/282 projekti koostamise nõuded ning märkused projektmaterjalide täiendamiseks kirjadega 26.01.17 nr 15-2/16-00038/415 ja 04.05.17 nr 15- 2/16-00038/465. Tutvunud kooskõlastamiseks esitatud projektmaterjalidega ja võttes aluseks ehitusseadustiku (edaspidi EhS) § 70 lg 2-3 ja § 99 lg 3 ning majandus- ja taristuministri 5.08.2015 määruse nr 106 „Tee projekteerimise normid“ lisa „Maanteede projekteerimisnormid“ (edaspidi Normid), Maanteeamet ei kooskõlasta Piiber Projekt OÜ koostatud töö nr PP16/32TP „Iisaku-Tärivere jalg- ja kergliiklustee“ II etappi projektmaterjale seisuga 23.01.2018 (kirjale lisatud seletuskiri ja asendiplaani joonis) puuduste tõttu ja esitab alljärgnevad märkused: 1. Projekti koostaval ettevõtjal ja/või isikul peab olema EhS kohane tee ehitusprojekti koostamise projekteerimise pädevus. Projektmaterjalidest ei selgu, kas projekti on pädev isik koostanud või kontrollinud. Majandus- ja taristuministri 02.07.2015 määruse nr 82 „Tee ehitusprojektile esitatavad nõuded“ § 5 lg 3 alusel peab seletuskirja ja joonised allkirjastama teede projekteerimise pädevusega isik, kes vastutab projekti vastavuse eest tee ehitusprojektile esitatud nõuetele. 2. CAD-joonised ei ole loetavad ja risustatud üleliigse infoga. Joonised korrigeerida ja esitada kooskõlastamiseks loetavad joonised. Teelise 4 / 10916 Tallinn / 6119 300 / Registrikood 70001490 / www.mnt.ee / [email protected], 620 1200 (kliendiinfo) / [email protected]; 611 9300 (teedealased küsimused) 3. Käesoleva etappi seletuskirjas mitte muuta JJT I etapi lahenduse kirjeldust. Teksti on muudetud alljärgnevalt: versioonis 19.06.07- „I etapiga rajatavas lõigus kulgeb … JJT kuni PK 15+22 sõiduteest äärekiviga eraldatult, sõiduraja minimaalseks laiuseks on jäetud 3m.“ ja versioonis 23.01.2018- „I etapiga rajatavas lõigus kulgeb … JJT kuni PK 15+22 sõiduteest äärekiviga eraldatult, asfaltkatte minimaalseks laiuseks on võimalusel jäetud 3 m, va kohtades, kus maantee on juba eelnevalt kitsam.“ JJT I etapi projekti muudatus tuleb koostada tervikuna koos joonistega ja vastavalt Maanteeameti kirjas 21.12.17 nr 15-2/16- 00038/519 toodud nõuetele. 4. Arvestades, et projekti I ja II etapi kooskõlastamiseks esitamise aeg (7 kuud) on kujunenud ebamõistlikult pikaks, on tõenäoliselt vajalik seletuskirja versioon 19.06.07 väheoluline muutmine. Seetõttu palun esitada projekti seletuskirjas arusaadavalt versiooni 19.06.2017 muudatused. 5. Seletuskirja punktis 3.62 Nõuded materjalidele täpsustada: 5.1. killustikalused riigiteealusel maal – KKEJ – tabel 1 segu nr 6 5.2. riigiteega seotud asfaltsegud AC12surf AKEJ tabel 1 rida B veerg 2 (mitte 1); sama AC 16base AKEJ tabel 1 rida D veerg 2 6. Projekteerida JJT ehituse koosseisus kavandatud tööde (piirde paigaldamine, kraavide rajamine või puhastamine, mahasõitude ehitamine, vms) maa-alal riigitee katete taastamine ja riigiteealuse maa korrastamine. Kõik riigitee katete, nõlvuse, haljastuse vm taastamise tööd näidata asendiplaanil. 7. Kõik mahasõidud ühendada riigiteega pikikaldega 0,5-3% vähemalt sõiduki pikkuselt, mis võimaldab enne ristumist sõidukil peatuda ning tagab ühtlasi ka sademevete ärajuhtimise. 8. Märgime, et mahasõiduteede PK 1+67 ja PK 7+68 pikikalle 25%-30% enne jalgteega ristumist on jalgtee kasutajatele ohtlik. Korrigeerida mahasõitude ja vajadusel JJT pikiprofiil. 9. Kõik riigitee ristumiskohtade lahendused peavad olema kõigile teekasutajatele hea nähtavusega ja võimalikult ohutud. Riigiteega ristumisel näidata joonisel Normide joonise 5.1 ja 5.2 kohane nähtavuskolmnurk, mis on projektkiirusel 70 km/h projekteerimise rahuldaval tasemel 7*200m ja keskkonnakaitseliste kitsendustega lõigul erandlikul tasemel 7*140m. 10. Pikiprofiilil puuduvad olemasolevad kõrgusarvud ja ei ole arusaadav, kas pikiprofiili koostamisel on arvestatud JJT ohutuse ja optimaalse ehitusmaksumusega. JJT on ca PK 2+00-PK 4+25 lõigul kavandatud külgnevast riigiteest ca 1-1,5 m kõrgem. Kas lahendus on ohutu ja põhjendatud? 11. Pikiprofiililt puuduvad rajatavad kraavid ja drenaaž (osaliselt), sh drenaaži ristumised. 12. Tüüpristlõiked PK 2+00, PK 2+75 ja PK 4+25 ei kajasta kraavi puhastamist – täpsustada. 13. PK 3+25-PK 4+50 kogutakse drenaažiga sademeveed jalgtee tagant ja juhitakse JJT ja maantee vahelisele eraldusribale. Juhul kui on põhjendatud JJT-le drenaaži rajamine, tuleb sademevesi eraldusribal juhtida kraavi, mitte maantee muldesse. 14. Kontrollida, kas lõigul PK1+40-PK3+25 on vajalik kraavidele voolurahustite rajamine ja vajadusel projekteerida. 15. PK7+00-PK 7+50 ja PK 9+00-PK 10+50 tuleb määrata piirde asukoht vastavalt riigitee V klassi maantee parameetritele (Normide joonis 2.14 - sõidurada 3,0 m + kindlustatud peenar 0,5 m + tugipeenar 0,5 m), mis võimaldab perspektiivselt tee klassile vastavat väljaehitamist. Seega vähim piirde esiserva kaugus on 4 m kaugusel riigitee teljest (mitte 3,80 m, vm). Korrigeerida asendiplaan ja vastavad tüüpristlõiked. 16. Lahendada projekteeritava piirdesüsteemi kokkuviimine olemasoleva põrkepiirdega ja mahaviigud, arvestada teelõigul projekteeritud piirkiirusega 70 km/h. Kõrvalmaanteedel AKÖL alla 1000 tuleb kasutada piirde alguses sõidusuunas 12 meetriseid mahaviike. Riigiteele sõidukipiirde projekteerimisel tuleb juhinduda Maanteeameti peadirektori 22.04.2016.a. käskkirjaga nr 0093 kinnitatud juhendist nr 2016-1 „Juhis passiivse ohutuse tagamiseks teedel sõidukipiirdesüsteemide abil“. Kasutatava piirdesüsteemi kohta tuleb enne piirde paigaldamist esitada Maanteeameti liikluskorralduse osakonnale kooskõlastamiseks 2 (5)  selle paigaldusjuhend ja vastavussertifikaat (eestikeelne või varustatud eestikeelse tõlkega)". Kaaluda riigiteele puit-metallpiirde asemel teraspiirde kavandamist. 17. PK 9+00-PK10+50 (tüüpristlõige PK 9+75) riigitee peenra kalle kavandatud 4%. Arvestades, et sademeveed on juhitud üle JJT, kaaluda tugipeenral väiksemat põikkallet või meetmeid peenramaterjali uhtumise vältimiseks. 18. Täpsustada, mida tähistab riigiteel katte servaga paralleelne ja sama tingmärgiga tähistatud hall katkendjoon. 19. Soovitame kaaluda (PK 3+10) puhkekoha paigaldamist ohutumasse kohta või jalgteest kaugemale (spordiväljaku juurde), et vähendada järsul laskumisel jalgrattaga otsasõidu võimalust. 20. Puuduvad projektiga seotud riigiteealusele maal asuvate tehnovõrkude valdajate kooskõlastused (riigiteel kavandatud piirdega lõigud ja mahasõidud). 21. Puudub „Teetööde tehnilised kirjeldused“ kehtivale kirjeldusele vastav töömahtude tabel. 22. Puuduvad riigiteealuse maa isikliku kasutusõiguse seadmise plaanid. Juhul kui JJT projekteeritakse riigitee alusele maale, tuleb projekti koosseisus esitada isikliku kasutusõiguse ala või võõrandamise plaanid. Plaanidel tuua eraldi välja riigiteealuse maa kasutusse andmine tehnovõrgu teenindamiseks (teevalgustus, side- ja elektripaigaldised, sademeveekanalisatsioon vms). Detailsed märkused asendiplaanile: 23. Lahendada PK 0+00 jalgtee põhimaanteega 3 kokkuviimine arvestades teepeenra põikkalde ja R2 pöörderaadiusega. Kontrollida jalgtee mahasõidul läbilasketruubi vajadust. Lahendada jalgtee ja riigitee muldkeha ning peenra kokku viimine ja katete taastamine. Joonisele märkida sidekaabli kaitsmine, vm tehnovõrgu valdajaga kooskõlastatud töömeetod. Lisatud asendiplaani väljavõte. 24. Lahendada PK 1+66,89 mahasõidu riigitee peenra ja mulde taastamine. Joonisel näidata mahasõidutee laius ja raadius (lähtuda tüüpjoonisest I). Lahendada mahasõidu riigitee ja olemasoleva maapinnaga kokkuviimine liiklejatele ohutu pikikaldega. Riigiteelt kavandada mahasõidul pikkalle 0,5-3%. Mahasõidule näha ette LM nr 221 arvestades perspektiivse arendusalaga. 25. Kas kaitsetõkete paigaldamine on PK ca 4+60 ühendusteele vajalik? Teisel pool teed on ainult üks talu. Teed kõrguste vaheks kujuneb 1,5 m! Arvestada, et JJT ühendusel peab olema ohutu pikikalle. 3 (5) 26. Märkide 681/682 asukoht ei ole näidatud, näha ette ümber tõstmise asukoht. 27. Lahendada olemasoleva ja projekteeritud piirde kokku viimine. 28. Pikendada piire (roheline joon) ja lõpetada samuti mahaviiguga. Projekti kooskõlastamise eelduseks on Maanteeameti 26.09.2016 kirjas nr 15-2/16-00038/282 esitatud Tärivere-Iisaku jalgratta- ja jalgtee ning teevalgustuse ehitusprojekti koostamise nõuete ja käesolevate märkustega arvestamine. Esitada JJT ja valgustuse projekt tervikuna peale teede osa plaanilise ja kõrgusliku lahenduse 4 (5) täpsustamist Maanteeametile läbivaatamiseks e-posti aadressil [email protected]. Arvestada, et Maanteeamet ei teosta põhiprojektide ekspertiisi ja ei vastuta projekti võimalike puuduste eest. Seetõttu palume huvitatud isikul tellida tee ehituse põhiprojekti ekspertiis vastavalt majandus- ja taristuministri 08.06.2015 määrusele nr 62 „Nõuded ehitusprojekti ekspertiisile“ vähemalt osas kus JJT on erandkorras lõiguti riigitee muldkeha küljes. Ekspertiis tellida Maanteeameti poolt heakskiidetud projektlahendusele enne projekti kooskõlastamist/projektile nõusoleku andmist. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Marten Leiten planeeringute menetlemise talituse juhataja Koopia: Alutaguse Vallavalitsus, Piret Anvelt e-post [email protected] Lisad: 1) Iisaku-T2rivere_jalg_ja_kergliiklustee_V0_23.01.2018.pdf 2) PP16_32_PP-1_kuni_PP_12_AS_LK_VP_Pikiprofiil_II etapp 22.01.dwg Marge Kelgo 6304860 [email protected] 5 (5) Saatja: [email protected] <[email protected]> Saaja: [email protected] Teema: Iisaku-Tärivere jalg-ja kergliiklustee II etapi kooskõlastamine Tere! Saatsin Teile 19.09.2018 kooskõlastamiseks Iisaku-Tärivere jalg ja kergliiklustee II etapi põhiprojekti. Annan igaks juhuks uuesti teada, et olen saadetud lingile üles laadinud täiendatud joonised ja seletuskirja, kus on asendatud Iisaku Vallavalitsus Alutaguse Vallavalitsusega ja muudetud sellest tulenevalt andmeid. Samuti on plaanidele kantud kohaliku omavalitsuse poolt välja mõõdetud uued kinnistupiirid. Maanteeameti valdusesse kuuluva Iisaku karjääri asjus tegeleb kohalik omavalitsus edasi pärast projekti kooskõlastust. Olen olemasolevale lingile üles laadinud ka töömahud, konverteeritud dwg-faili ning isikliku kasutusõiguse plaanid. Keskkonnaameti kooskõlastus on samuti lisatud. Elektrilevile, Teliale ning Maa-ametile on taotlused saadetud. Lisan esimesel võimalusel ka vastutava isiku poolt allkirjastatud seletuskirja ning pdf-joonised. Projektiga seotud materjalid on kättesaadavad: https://drive.google.com/drive/folders/1j4bPqULFQeOsvS7U6LOm8ENvpqsHxwJI Lugupidamisega, Andre Näkk Piiber Projekt OÜ 53 490 961 [email protected]