ELERING AS KOOSKÕLASTUSE TEHNILISED TINGIMUSED GAASITARISTU OSAS Nr: 12-9/2018/338
24.09.2018
Kooskõlastuse taotleja: Maanteeamet
Taotleja aadress: Teelise 4 ,10916 Tallinn
Taotleja telefon: 6119 300
Taotleja E-Mail:
[email protected]
Objekti iseloomustus: Tehnilised tingimused riigitee nr.49 Imavere –
Viljandi - Karksi-Nuia km. 64,715-71,567 Sultsi –
Morna lõigu rekonstrueerimise põhiprojekti
koostamiseks.
Projektiala läbib Elering AS-ile (edaspidi: Elering) kuuluv D kategooria maagaasi ülekandetorustik
Vireši –Tallinn DN700 , PN55. Ülekandegaasitorustiku kaitsevööndi ulatus 10m., mõõdetuna toru
teljest mõlemale poole.
Riigimaantee ja gaasitorustiku ristumisel on gaasitorustik ehitatud kaitsehülssi DN1200.
Projekteerimistingimused riigitee ristumisel maagaasi ülekande torustikuga:
1. Gaasitorustik tuleb kaitsevööndi ulatuses kaitsta ehitustöödest ja muudest tegevustest tuleneva väliste
mõjude vastu.
2. Projekteerimisel lähtuda standardist EVS 884:2017
3. Riigimaantee ja gaasitorustiku ristumisel on gaasitorustik ehitatud kaitsehülssi DN1200, tööde
läbiviimisel arvestada kaitsehülssi pikkusega.
4. Projektis peab olema oluline teave gaasirajatiste kaitsevööndis ehitus – ja kaevetöödel rakendavate
ohutusmeetmete kohta:
1) vähemalt kolm (3) tööpäeva enne ehitustööde algust gaasirajatiste kaitsevööndis peab ehituse
Töövõtja teavitama ja kohale kutsuma Elering AS-i esindaja, kes tähistab looduses
gaasirajatiste asukoha, määrab nende täpse paigaldussügavuse ja kooskõlastab gaasirajatiste
kaitsevööndis läbiviidavate ehitustööde järelevalve- ja tehnoloogia küsimused ning
gaasirajatiste kaitseks rakendatavad meetmed;
2) kaevetöid viiakse läbi Elering AS teavitamisel ja vajaduse korral tema esindaja juuresolekul
sellisteks töödeks pädevate isikute poolt, kes on instrueeritud Elering AS esindaja poolt.
3) pinnase ja ehitusmaterjalide ladustamine gaasitorustiku kaitsevööndis on keelatud.
5. Tööde teostamise kohta gaasitorustiku kaitsevööndis, tuleb koostada dokumentatsioon: kaetud tööde
aktid, geodeetiline ülesmõõdistus, materjalides spetsifikatsioonid.
6. Dokumentatsioon tuleb üle anda gaasitorustiku kaitsevööndis läbi viidud tööde ulatuses Elering
esindajale.
Elering AS poolseks esindajaks on Viljandi piirkonna hoolduse korraldaja Kalev Salu, Tomuski tee 2,
71067 Viljandi vald, mob 53 307 779,
[email protected].
/allkirjastatud digitaalselt/
Vambola Randmaa
Elering AS
Gaasivõrgu käidu talituse juhataja
tel. 516 2521 , 715 1128
Elering AS | Registrikood/Reg. code 11022625 | Kadaka tee 42, 12915 Tallinn, Estonia | Tel/Ph + 372 715 1222 | Faks/Fax + 372 715 1200 |
www.elering.ee
KORRALDUS
05.09.2018 nr 1-3/18/179
Projekteerimistingimuste andmine riigitee nr 49
Imavere-Viljandi-Karksi-Nuia km 64,715 – 71,567
Sultsi – Morna lõigu rekonstrueerimise põhiprojekti
koostamiseks
Ehitusseadustiku (EhS) § 99 lõigete 1 ja 2 alusel algatas Maanteeamet projekteerimistingimuste
andmise menetluse riigitee nr 49 Imavere-Viljandi-Karksi-Nuia km 64,715 – 71,567 Sultsi –
Morna lõigu rekonstrueerimise põhiprojekti koostamiseks.
Projekteerimistingimuste menetluse ese (riigitee 49 Imavere-Viljandi-Karksi-Nuia km 64,715 –
71,567) paikneb riigi transpordimaa kinnisasjal (katastritunnus 57001:001:1990 ja
60001:003:1430) Viljandi ja Mulgi valla territooriumil.
Võttes aluseks EhS § 26 lõike 5 teavitas Maanteeamet projekteerimistingimuste menetluse käigus
käesoleva korralduse Lisa 3 tabelis loetletud kinnisasjade omanikke, kelle kinnistute osas võib
projekteerimistingimuste kehtestamine kaasa tuua kinnisasja või selle osa sundvõõrandamise või
selle suhtes sundvalduse seadmise vajaduse.
Tulenevalt EhS § 31 lõikest 3 kaasas Maanteeamet pädeva asutusena projekteerimistingimuste
menetlusse ning käesoleva korralduse Lisa 3 tabelis loetletud menetluse eseme kinnisasjaga
piirnevate kinnisasjade omanikud.
Tulenevalt EhS § 31 lõike 4 punktist 1 esitas Maanteeamet projekteerimistingimuste eelnõu
kooskõlastamiseks asutustele, kelle seadusest tulenev pädevus on seotud projekteerimistingimuste
menetluse esemega:
Keskkonnaamet (registrikood 70008658)
Põllumajandusamet (registrikood 70000071)
Tulenevalt EhS § 31 lõike 4 punktist 2 esitas Maanteeamet projekteerimistingimuste eelnõu
arvamuse avaldamiseks asutusele või isikule, kelle õigusi või huve võib taotletav ehitis või
ehitamine puudutada:
Terviseamet (registrikood 70008799)
Muinsuskaitseamet (registrikood 70000958)
Maa-amet (registrikood 70003098)
2
Viljandi Vallavalitsus (registrikood 75038606)
Mulgi Vallavalitsus (registrikood 77000453)
Viljandimaa Ühistranspordikeskus (registrikood 80426262)
Telia Eesti AS (registrikood 10234957)
Elektrilevi OÜ (registrikood 11050857)
Elering AS (registrikood 11022625)
Eeltoodust lähtuvalt on Maanteeamet viinud läbi projekteerimistingimuste andmiseks vajaliku
menetluse, mille käigus on muu hulgas kaasatud kinnisasjaga piirneva kinnisasja omanikud ning
asutused ja isikud, kelle õigusaktist tulenev pädevus on seotud projekteerimistingimuste taotluse
esemega või kelle õigusi või huve võib taotletav ehitis või ehitamine puudutada.
Korralduse lisas 4 on projekteerimistingimuste menetluse käigus esitatud arvamuste ja
kooskõlastuste koondtabel, mis sisaldab ka Maanteeameti seisukohti esitatud arvamuste kohta.
Koondtabel sisaldab ainult arvamusi, mille kohta on vajalik esitada Maanteeameti seisukoht. Tabel
ei sisalda eraisikute poolt antud nõusolekuid maade võõrandamise kohta.
Eskiisprojektis näidatud laiendus PK661+58-662+13 paremal pool, on käesoleva otsusega ära
jäetud liiklusohutuse seisukohalt.
Maanteeamet ei ole projekteerimistingimuste menetluse käigus tuvastanud EhS § 32
projekteerimistingimuste andmisest keeldumise aluseid ega projekteerimistingimuste kehtivuseks
pikema tähtaja sätestamiseks vastavalt EhS § 33 lõikele 1.
Arvestades eeltoodut ning võttes aluseks EhS § 2 lõike 6, § 26 lõike 1, § 42 lõike 2, § 99 lõiked 1
ja 2, majandus- ja kommunikatsiooniministri 01.03.2013.a määruse nr 16 Maanteeameti
põhimääruse § 13, Maanteeameti peadirektori 05.01.2017 käskkirja nr 0010 ning kooskõlas
Majandus- ja taristuministri 02.07.2015. a määrusega nr 84 „Projekteerimistingimuste taotluste ja
projekteerimistingimuste vorminõuded ning võttes arvesse, et asjaomastel asutustel puuduvad
käesoleva osas vastuväited,
annab Maanteeamet (postiaadress: Teelise 4, 10916 Tallinn, tel (+372) 611 9300, e-post:
[email protected]) korralduse:
1. anda riigitee nr 49 Imavere-Viljandi-Karksi-Nuia km 64,715 – 71,567 Sultsi – Morna lõigu
rekonstrueerimise ehitusprojekti koostamise projekteerimistingimused vastavalt
korralduse lisale 1.
Korraldus jõustub teatavaks tegemisest.
Korraldust on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul selle teatavaks tegemisest alates vaide
esitamisega Maanteeametisse (Teelise 4, 10916 Tallinn) haldusmenetluse seaduses sätestatud
korras või esitades kaebuse Tallinna Halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud
korras.
(allkirjastatud digitaalselt)
Margus Eisenschmidt
Lääne regiooni ehitusvaldkonna juht
Riigitee 49 Sultsi-Morna rekonstrueerimine
Lisa 4 Maanteeameti korraldusele
„Projekteerimistingimuste andmine
riigitee nr 49 Sultsi-Morna rekonstrueerimise
põhiprojekti koostamiseks“
Arvamuste ja kooskõlastuste koondtabel
I. Arvamused:
Jrk Arvamuse esitaja Arvamuse sisu Maanteeameti otsus
nr
1. Muinsuskaitseamet 1. Tee vahetus läheduses on Tartu Ülikooli muististe ja 1. Arvestame põhiprojekti koostamisel.
pärimuspaikade registri järgi ka üks Muinsuskaitseametile teada Lisame perspektiivse kaitsealuse objekti
olev, kuid veel mitte kaitsealune arheoloogia objekte: projektile.
Maahaudkalmistu (ID 3827) – Aidu Ahima kõrtsi ligidal
mõlemal pool teed, Ahimäelt ca 1 km lõuna pool, Riia maanteest
lääne pool, Tuhalaande suunduva tee risti kohal künkal; keskosa
koordinaadid x 6453153.17, y 595211.97.
2. Arheoloogiaobjektil, kus tee rekonstrueerimisel tehakse töid
praegusest teekehandist puutumata alal (nt kraavide
süvendamine-laiendamine) tuleb kaevetöödel tagada 2. Arvestame põhiprojekti koostamisel ning
arheoloogiline uurimine (meetod: jälgimine, vajadusel ehitustööde teostamisel. Lisame info
väljakaevamised). Arheoloogilised uuringud toimuvad tellija seletuskirja.
kulul (MuKS § 40 lg 5).
Pinnasetöödel tuleb arvestada kultuuriväärtusega leidude ja
arheoloogilise kultuurkihi (sh inimluude) ilmsikstuleku
võimalusega ka väljaspool mälestisi ja nende kaitsevööndi ala.
Muinsuskaitseseadusest tulenevalt (§§ 30-33, 443) on leidja
kohustatud tööd katkestama, jätma leiu leiukohta ning teatama
sellest Muinsuskaitseametile.
2. Maa-amet Maa-ametil puuduvad vastuväited ja/või täiendavad ettepanekud Arvestame põhiprojekti koostamisel.
edastatud riigitee nr49 Imavere –Viljandi –Karksi-Nuia km
64,715-71,567 Sultsi –Morna lõigu põhiprojektikoostamiseks
Riigitee 49 Sultsi-Morna rekonstrueerimine
välja antavale projekteerimistingimuste eelnõule. Palume
edastada valminud projekt Maa-ametile seisukoha võtmiseks.
3. Mulgi Vallavalitsus Mulgi Vallavalitsus on teie poolt esitatud Arvestame põhiprojekti koostamisel.
projekteerimistingimuste korralduse eelnõuga nõus.
4. Müüri kinnistu 1. Teepeenarde laius peaks olema 1 meeter põhjusel, et 1. Täname arvamuse eest. Jääme tehnilises
(katastrinumber projekteeritava teelõigu kaudu toimub kruusa ja liiva väljavedu kirjelduses esitatud ristlõike juurde, kuna see
60001:001:0207) OÜ Liivram Muri karjäärist (jääkmaht 800 tuh m³), vastab määrusele „Tee projekteerimise
omaniku esindajad Maanteeameti Ahimäe karjäärist ja ka Pahuvere ning Tuhalaane normid.“
karjääridest, seda suurte 15-27 tonnise kasuliku koormusega
kalluritega ning massveo korral on jalakäijatel ja jalgratturitel 2. Täname arvamuse eest. Katend
ohtlik teekatte serval liigelda. Plaanilahendusest paistab, et projekteeritakse vastavalt katendiarvutuse
kergliiklusteid ei kavandata, ilmselt ei tule neid niipeagi. programmile, mis arvestab nii geotehnilisi
2. Seoses võimaliku raskeveo arvestatava osakaaluga uuringuid, liiklusuuringuid kui ka
liikluskoormuses oleks vaja projekteerimistingimustes ette näha olemasolevat katendi seisukorda. Katend
ka 1970 aastal ehitatud muldkeha tugevdamine lisaks muudele projekteeritakse kasutusajaga vähemalt 20
kandevõime tõstmise meetmetele, sest ka magistraalkraavide aastat.
kaevamine ei taga viiekümneaastase amortiseerunud mulde
kauakestvat kandevõimet.
5. Sarapuu Kiidan heaks Teie tegevuse Imavere-Viljandi-Karksi-Nuia Arvestame põhiprojekti koostamisel.
(katastrinumber Sultsi-Morna lõigu sõidumugavuse tõstmisel ja seisukorra
60001:003:1551) parandamisel. Olles tutvunud plaanilahendusega ja
kinnistu omanik projekteerimistingimuste eelnõuga, olen nõus minu kinnistult
tehtavate võõrandamiste ja äralõigetega.
6. Urite mets Soovime kinnistule mahasõitu avalikult kasutatavalt teelt. Projekteerime mahasõidu Teie kinnistule,
(katastrinumber Ettevõtte jaoks on oluline, et kinnistutele oleks ligipääs kuid väljaehitamise kohustus jääb kinnistu
57001:003:0037) avalikult teelt, kuna teisel juhul sõltume oma otsustes omanikule. Arvestame, et eramaal asuv
kinnistu omaniku naabermaaüksuste omanike suvast. metsamaterjal kuulub omanikele ning kõik
esindaja Raadamise puhul rõhutame, et eramaal asuv metsamaterjal tegevused tuleb eelnevalt kooskõlastada.
kuulub omanikele ning kõik tegevused tuleb eelnevalt
kooskõlastada.
Lisaks palume jälgida kinnistu piire tööde ajal.
Riigitee 49 Sultsi-Morna rekonstrueerimine
7. Madimetsa Metsa majandamiseks vajame riigiteelt mahasõitu oma Projektlahendusega on Teie kinnistule ette
(katastrinumber kinnistule. (lisatud joonis) nähtud mahasõit PK697+37. Soovite
60001:003:1130) mahasõitu tuua 100 meetrit Viljandi poole.
omaniku esindaja Arvestame põhiprojekti koostamisel.
II. Kooskõlastused:
Jrk Kooskõlastav Kooskõlastuse nr ja sisu Maanteeameti otsus
nr asutus
1. Keskkonnaamet Kavandatavad tööd ei ulatu kaitstavatele loodusobjektidele Arvestame põhiprojekti koostamisel. Lisame
looduskaitseseaduse § 14 lg 1 kohaselt, mille tõttu puudub projekti seletuskirja meetmed mulla
Keskkonnaametil õigus ja kohustus projekteerimistingimusi käitlemisel, et vältida võõrliigi levitamist.
kooskõlastada
Projekti alast jäävad kaitstavate liikide registreeritud elupaigad
piisavalt kaugele, milletõttu võib eeldada, et nende soodsat
seisundit ei kahjustata. Juhime tähelepanu, et projekteeritavale
lõigule jäävad tee äärde mõned invasiivse võõrliigi Sosnovski
karuputk (Heracleum sosnowskyi) kasvukohad (nähtavad Maa-
ameti avalikust teenusest), mille tõttu tuleks näha projektis ette
meetmed mulla käitlemisel, et vältida võõrliigi levitamist.
Keskkonnaametil puuduvad täiendavad märkused või
eritingimused projekti koostamiseks.
2. Põllumajandusamet Imavere - Karksi-Nuia tee mõõdistatud ala piirneb 130 m ulatuses Arvestame põhiprojekti koostamisel.
Jaama I (MS kood 6114190010010/001) maaparandusehitise
eesvooluga (Nuudsaku oja). Eesvoolu maantee- poolne nõlv on
hooldatud. Veejuhtme põhjas kasvab pajuvõsa, mis takistab
äravoolu ja soodustab sette kogunemist.
Trassiga ristuval Ahimäe teel on mõõdistusalas truup, mis
teenindab Sortsa talu (MS kood 6114190010010/003)
maaparandusehitist. Truubitorude sisemuses on armatuurilt
betoon pudenenud, torudes on ½ ulatuses setet. Takistatud on
sissevool ja väljavoolu juures on takistatud vee voolamine
Nuudsaku ojja.
Riigitee 49 Sultsi-Morna rekonstrueerimine
Projekteerimistingimuste eelnõus on ette nähtud täiendavad
lisauuringud olemasoleva veekuivendussüsteemi (kraavid/jõed)
seisukorra kindlakstegemiseks ja renoveerimiseks (p 9.9.3.)
Samuti on truupide puhul ette nähtud korras rajatiste puhastamine
ja amortiseerunud truupide asemele uute projekteerimine (p
9.9.1.).
PMA kooskõlastab Riigimaantee nr 49 Imavere - Karksi-Nuia km
64,715 – 71,567 Sultsi – Morna lõigu põhiprojekti
projekteerimistingimuste eelnõu.
Projekteerimistingimused
Riigitee nr 49 Imavere-Viljandi-Karksi-Nuia km 64,715 – 71,567 Sultsi – Morna lõigu
põhiprojekti koostamine
1. Projekti eesmärk
Riigitee nr 49 Imavere-Viljandi-Karksi-Nuia km 64,715 – 71,567 Sultsi – Morna lõigu
liiklusohutuse taseme parandamine, sõidumugavuse tõstmine, teekatte ümberehitus
kandevõime tõstmiseks, seisukorra parandamiseks ning majanduslikult tasuvate lahenduste
leidmine ja vajadusel tehniliselt vajaliku teemaa määramine.
2. Olemasolev olukord
Teelõik paikneb Viljandi maakonnas, Viljandi ja Mulgi vallas. Projekteeritava lõigu pikkus
on 6,852 km.
Olemasolevaks katteks on teel höövliga segatud mustkate MSE20, mille ehitusaastateks on
1966-1974. Lõiguti on 1995. ja 1999. a parandatud katet kergasfaltbetoon KAB16-ga.
Viimased pindamised on tehtud aastatel 2005-2010.
Sõidutee kate on lõiguti ebatasane (IRI arv 1,07-7,18) ning kandevõime on kohati alla normi
(Emod vahemikus 159-471).
Maanteelõigule jääb kaks ristumist riigiteedega 24183 Ahimäe tee ja 24184 Ahimäe -
Pahuvere ning 19 mahasõitu kohalikele teedele või kinnistutele.
Bussipeatusi jääb teelõigule 10 tk.
Truubid: teelõigul on 2 teetruupi ja lisaks võimalikud mahasõitude truubid.
Kitsendused: elektriliini ja gaasitorustiku ristumine maanteega, teemaal paikneb tehnovõrke
(side- ja elektrikaablid) ja geodeetilisi punkte ning maaparandussüsteemid, milliste
asukohad tuleb täpsustada geodeetiliste uurimistööde käigus. Esialgne info on nähtav Maa-
ameti kitsenduste ja maaparandussüsteemide kaardirakendusest. Käesolevate tingimuste
koostamisel on võetud aluseks tee visuaalsel ülevaatusel põhinev hinnang ning Teeregistri
(http://teeregister.riik.ee/mnt/index.do) andmed. Lõigu alg- ja lõppkilomeeter, samuti
muude andmete asukohad ja käesolevate tingimuste punktides fikseeritud kilomeetrid
täpsustada projekti koostamise käigus.
Aasta keskmine liiklussagedus oli 2017.a loenduse andmetel 1382 a/ööp, millest sõidu- ja
pakiautod moodustavad 89%, veoautod ja autobussid 3% ning autorongid 8%.
3. Lähteülesanne
3.1. Projekteerida tehniliselt optimaalsed ja finantsiliselt mõistlikud lahendused. Näha ette
katendi uuendamine. Vajadusel remontida olemasolevat muldkeha.
3.2. Katendi kasutusajaks tuleb võtta kõigil katenditüüpidel 20 aastat.
3.3. Arvestada järgmiste parameetritega:
3.3.1. Projekteerimise lähtetase – rahuldav;
3.3.2. Ristlõige – 0,5+0,75+3,25+3,25+0,75+0,5;
3.3.3. Jalg- ja jalgrattateede ristlõige – 2,5 m;
3.3.4. Sõiduradade laiuse lõplikul valimisel lähtuda testkasutuses olevast juhisest
„Sõiduradade laiuse valimise juhis 1+1 sõiduradadega teedel“;
3.3.5. Muud parameetrid valida lähtuvalt projektkiirusest 90 km/h (põhjendatud
juhtudel lõiguti madalam);
3.3.6. Tellija nõusolekul võib kasutada Eestile lähedastes kliimavöötmetes asuvate
Euroopa riikide projekteerimise norme ning muid juhendmaterjale;
3.3.7. Analüüsides ja prognoosides kasutatavad lähteandmed peavad olema viimase
seisuga, mis projekteerimise hetkel Eesti avalikest registritest saada on.
4. Uurimistööd
4.1. Töövõtja peab arvestama, et uurimustööde maht võib täpsustuda peale eelprojekti
valmimist ja avalike arutelude läbiviimist (see tähendab, et Töövõtja peab arvestama
võimalusega, et täiendavaid uurimistöid tuleb teha ka peale eelprojekti valmimist.
Täiendavalt tehtavate uurimistööde eest makstakse vastavalt Lepingule).
4.2. Uuringute teostamisel, mis vajavad ajutist liikluskorraldust, tuleb lähtuda
Maanteeameti juhisest „Riigiteede ajutine liikluskorraldus - Juhend liikluse
korraldamiseks riigiteede ehitus- ja korrashoiutöödel“.
4.3. Geodeetilised uurimustööd teostada mahus, mis võimaldab maantee, ristmike ja vete
äravoolurajatiste projekteerimist:
4.3.1. Geodeetilised uuringud teostada vastavalt Majandus- ja taristuministri
14.04.2016 määrusele nr 34 „Topo-geodeetilisele uuringule ja
teostusmõõdistamisele esitatavad nõuded“ ja Maanteeameti peadirektori
13.05.2008 käskkirjaga nr 102 kinnitatud juhendile „Täiendavad nõuded topo-
geodeetilistele uurimistöödele teede projekteerimisel“.
4.3.2. Mõõdistamisel kasutada EH2000 (Amsterdami null) kõrgussüsteemi.
4.3.3. Mõõdistamisel kasutada tahhümeetrilist mõõdistamisviisi. Nivelleerimiskäik
rajada nivelleerimise teel ning lisada aruande mahtu mõõdistamisvõrgu punktide
ja nivelleerimiskäigu skeem. Mõõdistamisvõrgu punktid tuleb kindlustada
looduses, mis säiliksid kuni tee-ehituse vastuvõtmiseni (vähemalt 4 aastat).
4.3.4. Maanteelõigu alguse ja lõpu kohta anda koordinaadid ja kinnistada looduses.
4.3.5. Töövõtja peab koostama 3-mõõtmelise digitaalse maastikumudeli (DTM).
Koostada 3D maapinna mudel LandXML formaadis, mis oleks ühilduv nii
AutoCAD kui ka Microstation tarkvaraga.
4.3.6. Mõõdistusala ulatus ja uuringute täpne maht määrata Töövõtjal arvestades Töö
eesmärki. Mõõdistusala peab olema tee ehitusprojekti koostamiseks ja
olemasoleva situatsiooniga kokku viimiseks vajalikus mahus.
4.3.7. Maanteega külgnevad riigimaanteed mõõdistada vähemalt 100m ulatuses alates
ristmikust.
4.3.8. Mõõdistus teostada maantee koridoris vähemalt 100m laiuselt (50m ulatuses
mõlemalt poolt alates tee teljest).
4.3.9. Ristuvatel kraavidel üles- ja allavoolu teha mõõdistused vete
ärajuhtimissüsteemi (eelvoolu tagamiseks) projekteerimiseks vajalikus mahus
(vähemalt 100m üles- ja allavoolu).
4.3.10. Kaevude kohta esitada kaevutabelid, milles kajastada kaevu number,
absoluutkõrgused (maapinnast, kaevu kaas, kaevu põhi), kaevu läbimõõt laiemas
kohas, kaevu materjal (seinad, kaas), torude andmed (absoluutkõrgus põhjast,
läbimõõt materjal, suubumine, kaevu visuaalne seisukord ning kaane kõrguse
reguleerimise ulatus (min-max).
2
4.3.11. Uurida tuleb tehnovõrkude paiknemine mõõdistusalal ja tehnovõrkude
sügavus/kõrgus ning koostada sellekohane aruanne. Mõõdistusalal paiknevate
kommunikatsioonide asukohad ja tehnovõrkude sügavus/kõrgus kanda plaanile;
4.3.12. Mõõdistada kõik truubid. Esitada geodeetilisel plaanil truubi sisse- ja väljavoolu
kõrgused, truubi läbimõõt ja pikkus, truubi materjal. Geodeetiline uuring peab
olema koostatud mahus, mis võimaldab veeviimarite terviklahenduse
projekteerimist.
4.3.13. Koostada tabel teelõigul olevate liiklusmärkide kohta. Tabelis peab kajastuma
märgi asukoht, nimetus, märgi number ja kirjeldus. Märgid tähistada tabelis
numbriga ja tähistada ka plaanil.
4.3.14. Mõõdistada ja kanda plaanile kõik leitud piirimärgid ning piiriprotokolli järgsed
katastriüksuste piirid. Maa-ala plaani koostamisel tohib kasutada Maa-ameti
kaardirakenduse piiriandmeid üksnes juhul, kui maaüksuste mõõdistamine on
tehtud L-Est süsteemis. Kõik piiride asukohad tuleb üle täpsustada maakatastrist
välja võetud piiriprotokollide andmete põhjal. Koostada piiriandmete aruanne.
4.3.15. Koostada tabel piirnevate maaüksuste omanike andmetega (kinnistusregistriosa
number, katastriüksuse tunnus, katastriüksuse aadress), mõõdistusviisi (L-Est,
plaanimaterjal jne) ja looduses olevate piiripunktide tähistuste kohta.
4.3.16. Geodeetilise uurimistöö aruanne kooskõlastada tehnovõrkude valdajatega,
Põllumajandusameti maaparandusosakonnaga ja kohaliku omavalitsusega.
4.3.17. Geodeetiliste uuringute tööde mahu määramisel ning uuringute teostamisel tuleb
arvestada, et uuringud tuleb teostada mahus, mis võimaldab töö eesmärgi
saavutamist ning võimaldab hinnata lahenduse sobivust keskkonda.
4.3.18. Koostada geodeetiliste uurimustööde aruanne, mis esitada projekteerimise
käigus 1 eksemplaris paberkandjal ja 1 elektroonilisel andmekandjal (näiteks
USB mälupulgal).
4.4. Teostada geotehnilised uurimustööd:
4.4.1. Juhinduda Maanteeameti peadirektori 05.01.2016 käskkirjaga nr 0002
kinnitatud juhendist „Geotehniliste pinnaseuuringute juhend“ ning EVS-EN
1997-1:2005+NA 2006 Geotehniline projekteerimine. Osa 1: Üldeeskirjad
nõuded.
4.4.2. Enne geotehniliste uuringute teostamist tuleb Töövõtjal koostada geotehniliste
uuringute kava (mis edastatakse tutvumiseks ja ettepanekute tegemiseks
Tellijale).
4.4.3. Puuraukude asukohad valib Töövõtja. Asukohad kantakse geodeetilisele
alusplaanile (EH2000 kõrgussüsteemis) ja esitatakse teadmiseks Tellijale, kellel
on õigus vajadusel teha täiendavaid ettepanekuid ja korrektuure. Mõõdistamisel
kasutada hetkel kehtivat EH2000 (Amsterdami null) kõrgussüsteemi. EH2000
kõrgussüsteemi lähteandmed küsida Maa-ameti geodeesia osakonnast.
4.4.4. Geotehnilised uuringud tuleb teostada asukohas ja mahus, mis võimaldab
maantee, ristmike ja rajatiste projekteerimist.
4.4.5. Kohtades, kus tee piirneb soise alaga, tuleb teostada täiendavalt geoloogiline
puurimine muldkeha kõrvalt, et fikseerida aluspinnase kalded, turbakihi paksus
ning piki teed soise ala algus ja lõpp.
4.4.6. Jalg- ja jalgrattateedele näha ette vähemalt kasvupinnase paksuse määramine iga
50m tagant.
4.4.7. Aruanne esitada projekteerimise käigus Maanteeametile 1 eksemplaris
paberkandjal ja 1 elektroonilisel andmekandjal (näiteks USB mälupulgal).
3
4.5. Teostada liiklusuuringud:
4.5.1. Liiklusuuringud tuleb teostada mahus, mis võimaldab:
4.5.1.1. Arvutada ristmike läbilaskvust ja määrata teenindustaset;
4.5.1.2. Määrata koormussagedus.
4.5.1.3. Liiklusuuringud vormistada aruandena, mis peab sisaldama vähemalt
järgmist:
4.5.1.3.1. liikluse prognoosi;
4.5.1.3.2. liikluskoosseisu ja koormussagedust;
4.5.1.3.3. teenindustaset;
4.5.1.3.4. liiklusvoogude jagunemist ristmikel ja võimalikke ümberjagunemisi;
4.5.1.3.5. aruande kokkuvõtet.
4.5.2. Liikluse prognoosimisel tuleb arvestada ja analüüsida nii Maanteede
projekteerimisnormides punktis 1.3 tooduga kui „Liikluse baasprognoos Eesti
riigimaanteedele aastaks 2040“ keskmise kasvuga.
4.5.3. Tellija teeb Töövõtja analüüsi põhjal otsuse, millise liikluskasvuga tuleb katendi
projekteerimisel arvestada.
4.5.4. Nõuded liiklusuuringu koostajale: liiklusuuringu koostajal peab olema
vähemalt 5 aastane liiklusuuringute koostamise kogemus ja peab olema
teostanud viimase 3 aasta jooksul vähemalt ühe riigitee liiklusuuringu.
4.6. Koostada katendi projekt:
4.6.1. Koostada katendi variantide tugevusarvutused programmi KAP kõige uuema
versiooni alusel koos tüüpsete katendi ristprofiilidega ning valitud
kattekonstruktsiooni põhjenduste ja ehitustehnoloogiliste kirjeldustega.
4.6.2. Teostada katendi arvutus vähemalt kolmele katendikonstruktsiooni variandile
(KS või killustikust alus vms võrdlus). Lisaks tuleb arvestada „Killustikust
katendikihtide ehitamise juhendi“ Tabel 1 märkused tooduga.
Katendikonstruktsiooni valiku tegemiseks esitada Tellijale põhjendatud
ettepanek, mis peab sisaldama katendikonstruktsioonide variantide
hinnavõrdlust.
4.6.3. Ühe variandina tuleb kaaluda ka konstruktsiooni, mille lahenduse kohaselt
kasutatakse kohalikke materjale (~10 km raadiuses).
4.6.4. Näha ette eelistatuna kogu freespuru kasutamise uues katendikonstruktsioonis.
4.6.5. Olemasolevate katendite seisukorra hindamine:
4.6.5.1. Töövõtja peab hindama projektlahendusega seotud olemasolevate
teelõikude seisukorda. Hinnata tuleb kõiki projektiga puudutatavaid teid.
Tugimaantee osas vastavalt Pavement Management System (PMS) või
mõne muu Tellija poolt aktsepteeritud hindamissüsteemi põhjal;
4.6.5.2. Tugimaantee osas esitada olemasoleva olukorra kompleksanalüüs, mis
viiks kokku geotehniliste uuringute tulemused katte tänase seisukorraga
(defektid, kandevõime andmed, roopad jms). Andmete analüüsi põhjal
tuleb esitada arvutuslike nõrgimate kohtade piketid (min 5tk);
4.6.5.3. Aruanne peab sisaldama põhjendatud hinnanguid edasisteks tegevusteks,
millega projektide koostamisel arvestada. Tuua välja võimalikud remondi-
meetmed;
4.6.5.4. Aruanne tuleb esitada kooskõlastamiseks Tellijale koos ettepanekutega,
millist materjali antud piirkonnas tuleks katendiarvutuse teostamisel
eelistada, et saada optimaalseim lahendus (projekteerijal valida
kogukuludelt soodsaim lahendus). Eraldi tuleb välja tuua ehituse
4
massvedude tugevdamist vajavad teed koos maksumusega.
4.6.6. Katendi konstrueerimise aruanne peab muuhulgas sisaldama katendi variantide
võrdlust koos variantide maksumustega ning variantide ehitustehnoloogia
kirjeldust. Võrdlus peab võtma arvesse katendi ehitusmaksumuse ning
kulutused, mida tuleb teha 20 aasta kasutusperioodi jooksul (remont,
rekonstrueerimine). Samuti tuleb lisada variantide tüüpsed ristprofiilid ning
Töövõtja põhjendatud soovitus katendikonstruktsiooni valiku osas.
4.6.7. Katend tuleb projekteerida ja arvutada kõigile projektiga käsitletavatele teedele.
4.6.8. Projekteerida katend kasutusajaga vähemalt 20 aastat. Projektis näha ette
kulumisvaru 1 cm.
4.6.9. Katendiarvutuses arvestada geotehniliste uuringute analüüsitud tulemustega.
4.6.10. Peale katendiarvutust tuleb pinnaste nimetused ehitajale kirjeldada projektis
EVS-EN ISO 14688-1 ja 2 järgselt.
4.6.11. Katendi aruanne (mis arvestab geotehnilisi uuringuid ning sisaldab
katendivariantide võrdlust) esitada otsustamiseks Tellijale.
4.7. Olemasolevate üld- ja detailplaneeringute väljaselgitamine:
4.7.1. Selgitada antud maanteelõigu piirkonnas kehtestatud ja koostamisel olevad üld-
ja detailplaneeringud ning arvestada nendega põhiprojekti koostamisel
(perspektiivsed mahasõidud, mille ehitamise mahtusid mitte arvestada maantee
ehituse mahtudesse).
4.7.2. Töövõtja peab selgitama ja esitama Maanteeametile andmed planeeringutes
toodud teede ja tehnovõrkude rajamise kohustuste osas.
4.7.3. Töövõtja peab lisama projekti juurde kõikide kehtestatud üld- ja
detailplaneeringute põhijoonised ning nimetama planeeringud projekti
seletuskirjas.
4.8. Täpsustada kõik võimalikud piirangud, mis võivad mõjutada tee-ehitust ning
taotleda piirangute kehtestajatelt tingimused, millega arvestada projekti koostamisel.
4.9. Kergliiklusteede vajaduse hindamine (vastavalt „Kergliikluse prognoosimise
juhend-2013“, leitav Maanteeameti koduleheküljelt).
4.9.1 Kergliiklusteede vajaduse hindamisel peab selguma kohad, kus on mõistlik
kavandada sõidutee ületuskohad.
4.10. Punktides 4.7 – 4.9 toodud uuringud esitada ühise aruandena.
5. Eelprojekt
5.1. Koostada riigitee nr 49 Imavere-Viljandi-Karksi-Nuia km 64,715 – 71,567 Sultsi –
Morna lõigu eelprojekt.
5.2. Eelprojekt peab vastama määruses „Tee ehitusprojektile esitatavad nõuded“ toodud
eelprojekti koostamise nõuetele.
5.3. Eelprojektis peab olema muuhulgas arusaadavalt lahendatud:
5.3.1. Tugimaantee lahendus ja ristmikud;
5.3.2. Tehnovõrkude ümbertõstmise vajadused;
5.3.3. Rajatavate kraavide asukohad;
5.3.4. Juurdepääsud kinnistutele;
5.3.5. Bussipeatused koos neid ühendavate jalg- ja jalgrattateedega;
5.3.6. Vajalikud ühendusteed;
5.3.7. Selgitada vajamineva teemaa ulatus, krundijaotuskava koostamine.
5
5.3.8. Koostada lisaks geodeetilisele alusplaanile ka ülevaatlik projektlahendus
ortofotole (koos kinnistu piiridega).
5.4. Tehnovõrkude eelprojektid.
5.5. Ehitusmaksumuste kalkulatsioon (tööde maksumuste kalkulatsioon 90% täpsusega
põhiprojekti kalkulatsioonist).
5.6. Koostada katendi aruanne eelprojekti mahus, mida täpsustatakse hiljem põhiprojekti
koostamise käigus.
5.7. Krundijaotuskava, mida vajadusel täpsustatakse hiljem põhiprojekti koostamise
käigus.
5.8. * Tellija tellib projektile liiklusohutuse auditeerimise ning vajadusel projekti
ekspertiisi. Töövõtjal on kohustus parandada projekti vastavalt auditis ja ekspertiisis
tehtud märkustele, kui Tellija on otsustanud parandamise vajaduse.
6. Krundijaotuskava
6.1. Ehitustööde ja edasise teehooldusega arvestava tehniliselt vajaliku teemaa
võõrandamise protsessi läbiviimiseks koostada krundijaotuskava.
6.2. Krundijaotuskava koostada vastavalt 02.07.2015 vastu võetud majandus- ja
taristuministri määruse nr 82 „Tee ehitusprojektile esitatavad nõuded“ §-le 33.
7. Avalikustamine
7.1. Projekteerija korraldab eelprojekti avalikustamised kohalikes omavalitsustes
koostöös Maanteeametiga ja koostab avalikustamistest osavõtjatele arusaadavad
maanteelõikude ning ristmike lahendusi illustreerivad joonised.
8. Põhiprojekti osad
8.1. Koostada riigitee 49 Imavere-Viljandi-Karksi-Nuia km 64,715 – 71,567 Sultsi –
Morna lõigu põhiprojekt vastavalt määruses „Tee ehitusprojektile esitatavad nõuded“
toodud põhiprojekti koostamise nõuetele.
8.2. Koostada katendi aruanne (täpsustatakse eelprojektis koostatud katendi aruannet).
8.3. Tehnovõrkude eelprojektid.
8.4. Ehitusmaksumuste kalkulatsioon.
8.5. Vajadusel krundijaotuskava täpsustamine.
8.6. * Tellija tellib projektile liiklusohutuse auditeerimise ning projekti ekspertiisi.
Töövõtjal on kohustus parandada projekti vastavalt auditis ja ekspertiisis tehtud
märkustele, kui Tellija on otsustanud parandamise vajaduse.
9. Projektide koostamise üldised nõuded
9.1. Projekti seletuskirjas tuua välja kõik tööd, mida tehakse ohutuse parandamiseks.
9.2. Koostada maanteelõigu asukoha skeem, mille eesmärk on tutvustada projekti asukohta
Eesti mastaabis.
9.3. Koostada projekti alast ülevaatlik asendiskeem, kuhu kanda ülevaatlik info projekti
kohta (projekteeritav maantee, piketaaž, kõrvalteede numbrid ja nimetused,
katastriüksuste piirid, vajalik maavõõrandus, bussipeatused jne).
9.4. Koostada maanteelõikude asendiplaanid koos maaüksuste piiridega ning
liikluskorraldusega ja eraldi vertikaalplaneerimise joonised.
9.5. Koostada projekteeritavate lõikude pikiprofiilid ja geoloogiline profiil. Pikiprofiil
tuleb koostada ka kõigile ristmikele ja mahasõitudele.
9.6. Koostada tüüpristprofiilid erineva lahendusega ristlõigetest, milles näidata ära katendi
konstruktsioonid, olemasolev ja projekteeritud situatsioon ning piirkond, kuhu on
6
vastav tüüp projekteeritud.
9.7. Koostada tööristprofiilid (ristlõiked) sammuga 25m (täis- ja veerandpikettidel) ning
ehituslõigu iseloomulikest kohtadest (ristmikud, liiklussaared jms.). Tööristprofiilidel
näidata olemasolev pind ja selle kõrgusarvud, projektpind, kõrgusarvud, kalded,
erinevate kalletega osade laiused, olemasolevad ja uued teemaa piirid, ristuvate
kommunikatsioonide asukohad, kaevejoon ning muu tee-ehitusel vajalikuks osutuv
informatsioon. Tööristprofiilid tuleb esitada ainult digitaalselt.
9.8. Töövõtja peab valima mõõtkava, mis kindlustab joonise hea loetavuse ja selguse.
9.9. Tagada vete- piki ja põiksuunaline äravool teemaalt.
9.9.1. Truupide puhul näha ette olemasolevate korras rajatiste puhastamine,
amortiseerunud truupide asemele projekteerida uued.
9.9.2. Selgitada välja teetrassil olemasolevad toimivad maaparandussüsteemid ja
taotleda Põllumajandusameti maaparandusosakonna või maaparandussüsteemi
valdajalt tehnilised tingimused maaparandussüsteemide ümberehituse projekti
koostamiseks tagamaks maaparandussüsteemi funktsioneerimise.
9.9.3. Vajadusel tuleb põhiprojekti koostamise käigus teostada täiendavad
lisauuringud olemasoleva veekuivendussüsteemi (kraavid/jõed) seisukorra
kindlakstegemiseks ja renoveerimiseks.
9.9.4. Maaparandussüsteemidega seotud lahendused (projekt) tuleb kooskõlastada
Põllumajandusameti maaparandusosakonna või maaparandussüsteemi
valdajaga.
9.9.5. Vältida pinnasevee sattumist katendikonstruktsiooni.
9.10. Tugimaantee lõigus tuleb võimalusel ette näha olemasolevate mahasõitude ja
ühendusteede sulgemine või nende ühendamine piirkonnas paiknevate mahasõitudega
kogujateede/ühendusteede abil.
9.11. Täiendavate mahasõitude kavandamist tuleb võimalusel välistada.
9.12. Anda liikluskorraldusvahendite demonteerimise mahud. Näidata ära utiliseeritava
materjali mahud.
9.13. Näha ette võsa raiumine perspektiivse tee maa-alalt vajadusel metsalangetustööd ja
kändude juurimine ning tee maa-ala planeerimis- ja heakorratööd.
9.14. Projekti töömahtu lisada ehitaja kohustus koostada ehitusaegne liikluskorralduse
projekt. Üldiselt projekti koostamisel arvestada, et ehitusaegne liikluskorraldus oleks
võimalik teostada ümbersõite vältides. Kui ümbersõite ei saa vältida, siis koostada
projekti mahus maanteelõigust ümbersõitude skeemid koos liikluskorraldusega ja
eelnevate ehitustööde kirjeldustega.
9.15. Koostada töömahtude tabelid (mahud pikettide kaupa).
9.16. Ristmike projektlahenduse sobivust tuleb kontrollida antud oludes ebasoodsaima
arvutusliku auto pöördekoridori šablooniga (šabloon näidata joonisel).
9.17. Koostada kasutus- ja hooldusjuhendid.
9.18. Koostada töömahuloend (kululoend).
9.19. Ehitusmaksumuste kalkulatsioonid peavad põhinema ühikhindadel ja tööde mahtudel.
Maksumuste kalkulatsioonides tuleb eraldi välja tuua maanteede, jalg- ja
jalgrattateede, ristmike, mahasõitude, rajatiste ja kommunikatsioonide
ehitusmaksumused. Ehitusaegse liikluskorralduse, ajutiste ehitiste, keskkonnamõju
leevendusmeetmete, maade võõrandamise, tehnilise projekteerimise ja
ehitusjärelvalve maksumuste kalkulatsioonid esitada eraldi.
9.20. Koostada projektile 3D mudel kogu lõigu ulatuses:
9.20.1. Geodeetilisest alusplaanist tuleb koostada 3D maapinnamudel;
9.20.2. Projekti koosseisus esitada 3D pinnamudel LandXML formaadis koos 3D
joontega (3d polyline) projekteeritud tee-elementide murdejoontega (tee telg,
7
katte serv, kraavi põhi jms). Samuti peab olema võimalik eristada mulde
pealispind (näiteks eraldi mulde pinnamudelina). 3D mudelis tuleb välja
joonistada tee kate, dreenkihi alakiht ja muldkeha alakiht, mis võimaldaks
kõikide katendi- ja muldekihtide ehitust 3D tehnoloogiaga;
9.20.3. 3D mudelis tuleb koostada nii eelprojekt kui ka põhiprojekt.
10. Bussipeatused
10.1. Koostöös kohalike omavalitsuste ja ühistranspordikeskusega täpsustada bussipeatuste
asukohad.
10.2. Bussipeatuste kavandamisel arvestada „Bussipeatuste, platvormide ja -paviljonide
rajamise põhimõtted“ (leitav Maanteeameti koduleheküljelt:
Ametist/Juhendid/Projekteerimisjuhendid).
11. Liikluskorraldusvahendid
11.1. Lähtuvalt projektlahendusest projekteerida põhiprojekti mahus
liikluskorraldusvahendid (liiklusmärgid, viidad, markeering jms).
11.2. Projekteeritav viitamine peab haakuma naaberlõikudel projekteeritud viitamisega.
11.3. Teekattemärgistuse projekteerimisel arvestada ka naaberlõikudega ning
liitumiskohtadel üleminekumärgistuse eemaldamisega.
11.4. Koostada teeviitade joonised mahu määramiseks.
11.5. Liikluskorraldusvahendite projekt esitada märkusteks ja ettepanekuteks ning
kooskõlastamiseks Tellijale.
12. Tehnovõrkude ümbertõstmine
12.1. Ehitusele ettejäävate olemasolevate tehnovõrkude ümberehituseks tuleb koostada
eelprojekt koos töömahtude loendite ja ehitusmaksumuste kalkulatsiooniga vastavalt
võrguvaldaja tehnilistele tingimustele.
12.2. Kui on võimalik ja otstarbekas, siis viia ristuvad tehnovõrgud viaduktile ning viadukti
konstruktsioonidesse projekteerida peidetud kaitsetorustik koos reservtorudega.
12.3. Taotleda tehnilised tingimused kommunikatsioonide valdajatelt, kelle trasse
projektiga tehtavad tööd puudutavad. Tehnilistest tingimustest tulenevad
projekteerimistööd või nende tegemise vajadus kooskõlastada enne projekteerimise
alustamist Tellijaga.
13. Haljastus ja hooldus
13.1. Lähtuda Maanteeameti kodulehel olevast juhisest “Kasutus- ja hooldusjuhendi
koostamise põhimõtted“.
13.2. Koostada haljastuse skeem (ei pea olema eraldi joonis), milles näidatakse eri
pinnavärvidega, millist tüüpi haljastust kasutatakse. Jooniselt peavad olema selgelt
loetavad ja arusaadavad erinevat tüüpi haljastuste kasutamise alad ja kohad.
13.3.
Lisad:
1. Projekteeritava lõigu asukoha skeem;
8
Lisa 1 Projekteeritava lõigu asukoha skeem
Joonis 1Asukoha skeem
Joonis 2Asukoha skeem
Koostas: Mario Kirt, Maanteeamet,
[email protected]
Piirinaabrite nimekiri
Riigitee nr 49 Imavere-Viljandi-Karksi-Nuia km 64.715-71.567 lõigu põhiprojekti koostamine
Asukoht: Viljandi maakond, Viljandi ja Mulgi vald
Pindala
Pos.nr Registriosa Tunnus Aadress asukoht Sihtotstarve Pindala ha Planeeritav äralõige m²
m²
2. 303439 57001:003:0203 Urda Viljandi vald Sultsi küla Maatulundusmaa 2,9
3. 3511039 57001:003:0024 Urda Viljandi vald Sultsi küla Maatulundusmaa 4,04
4. 303439 57001:003:0202 Urda Viljandi vald Sultsi küla Maatulundusmaa 6
5. 303439 57001:003:0201 Urda Viljandi vald Sultsi küla Maatulundusmaa 21,3
6. 134639 57001:003:0161 Uue-Rebase Viljandi vald Sultsi küla Maatulundusmaa 30,8
7. 134639 57001:003:0162 Uue-Rebase Viljandi vald Sultsi küla Maatulundusmaa 2,9
8. 3581739 57001:003:0034 Urite farm Viljandi vald Sultsi küla Tootmismaa 3,81
9. 3591239 57001:003:0038 Urite põld Viljandi vald Sultsi küla Maatulundusmaa 11,01
10. 3591139 57001:003:0036 Vana-Urite Viljandi vald Sultsi küla Maatulundusmaa 2,42
11. 741639 57001:003:0017 Teeääre Viljandi vald Sultsi küla Elamumaa 8074
12. 3340039 57001:003:0041 Metsaserva Viljandi vald Sultsi küla Maatulundusmaa 9,57
13. 1311839 57001:003:0037 Urite mets Viljandi vald Sultsi küla Maatulundusmaa 15,57
14. 2328250 89801:001:0143 Kuntsu Viljandi vald Sultsi küla Maatulundusmaa 21617
15. 57001:003:4616 Õisu metskond 44 Viljandi vald Sultsi küla Maatulundusmaa 122,5
16. 57001:003:4615 Õisu metskond 89 Viljandi vald Sultsi küla Maatulundusmaa 8,4
17. 140939 57001:003:0173 Ahimäe Viljandi vald Sultsi küla Maatulundusmaa 2
18. 140939 57001:002:0141 Ahimäe Viljandi vald Kassi küla Maatulundusmaa 7,7
19. 1220139 57001:003:0080 Ahimäe liivakarjäär Viljandi vald Sultsi küla Mäetööstusmaa 17,96
21. 6347050 57001:002:0142 Ahimäe Viljandi vald Kassi küla Maatulundusmaa 2,8
22. 1323339 57001:002:0712 Marguse Viljandi vald Kassi küla Maatulundusmaa 4
23. 57001:003:4614 Õisu metskond 6 Viljandi vald Sultsi küla Maatulundusmaa 403,3
25. 1858739 60001:003:1312 Jaasi-Nõmme Mulgi vald Suuga küla Maatulundusmaa 4,8
26. 2392539 60001:003:1551 Sarapuu Mulgi vald Muri küla Maatulundusmaa 25,81
27. 945339 60001:003:1040 Vana-Sarapuu Mulgi vald Muri küla Maatulundusmaa 15,6
28. 4101839 60001:003:0072 Müüri Mulgi vald Muri küla Maatulundusmaa 45,22
29. 2953639 60001:001:0207 Müüri Mulgi vald Muri küla Maatulundusmaa 8,87
30. 11039 60001:003:0112 Kangru Mulgi vald Muri küla Maatulundusmaa 46,4
31. 11039 60001:003:0111 Kangru Mulgi vald Muri küla Maatulundusmaa 16,4
32. 1492439 60001:003:1261 Muri Mulgi vald Muri küla Maatulundusmaa 26,94
33. 368239 60001:003:1140 Madi Mulgi vald Muri küla Maatulundusmaa 18,94
34. 738739 60001:003:0155 Metsanurga Mulgi vald Muri küla Maatulundusmaa 25,72
35. 1361639 60001:003:1130 Madimetsa Mulgi vald Muri küla Maatulundusmaa 35,32
36. 2714239 60001:003:0033 Lehtmetsa Mulgi vald Muri küla Maatulundusmaa 9,49
37. 2739339 60001:003:1263 Muri-Metsa Mulgi vald Muri küla Maatulundusmaa 21,19
38. 2739339 60001:003:1262 Muri-Metsa Mulgi vald Muri küla Maatulundusmaa 12,77
39. 3405339 60001:003:0122 Kodumäe Mulgi vald Muri küla Elamumaa 1881
40. Reformimata maa
Tuhalaane
41. 3405339 60001:003:0123 Kodumäe Mulgi vald Elamumaa 14296
küla
Tuhalaane
42. 3876239 60001:003:0164 Vidvaoja Mulgi vald Maatulundusmaa 7,39
küla
43. 1404339 60001:003:0922 Vidva Mulgi vald Morna küla Maatulundusmaa 13,3
44. 1404339 60001:003:0921 Vidva Mulgi vald Morna küla Maatulundusmaa 10
45. 2287339 60001:003:1520 Musta Mulgi vald Morna küla Maatulundusmaa 48,1
46. 8289150 60001:001:0289 Väike-Vidva Mulgi vald Morna küla Maatulundusmaa 0,78
47. 1663539 60001:003:0083 Uuetoa Mulgi vald Morna küla Maatulundusmaa 2,22
48. 2883139 60001:003:0050 Kissametsa Mulgi vald Morna küla Maatulundusmaa 41,88
49. 60001:001:0285 Morna tee lõik 1 Mulgi vald Morna küla Transpordimaa 1,53
51. 60001:003:0066 24186 Õisu tee Mulgi vald Morna küla Transpordimaa 0,82
Põllumajandusamet
[email protected] Meie 05.09.2018 nr 15-1/18-1811/42432-1
Teaduse 2
75501, Saku
Projekteerimistingimuste andmine riigitee nr 49 Imavere-Viljandi-Karksi-Nuia km 64,715-
71,567 Sultsi-Morna lõigu rekonstrueerimise põhiprojekti koostamiseks
Edastan Maanteeameti korralduse nr 1-3/18/179 projekteerimistingimuste väljastamise kohta koos
lisadega, riigitee nr 49 Imavere-Viljandi-Karksi-Nuia km 64,715-71,567 Sultsi-Morna lõigu
rekonstrueerimise põhiprojekti koostamiseks.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Mario Kirt
projektijuht
Lisad: Korraldus koos lisadega
Lisaadressaadid: Keskkonnaamet
Terviseamet
Muinsuskaitseamet
Maa-amet
Viljandi Vallavalitsus
Mulgi Vallavalitsus
Mittetulundusühing Viljandimaa Ühistranspordikeskus
Telia Eesti AS
Elektrilevi OÜ
Elering AS
Teelise 4 / 10916 Tallinn / 6119 300 / Registrikood 70001490 / www.mnt.ee /
[email protected], 620 1200 (kliendiinfo) /
[email protected]; 611 9300 (teedealased küsimused)
Saatja:
[email protected] <
[email protected]>
Saaja:
[email protected]
Teema: riigitee nr.49 Imavere –Viljandi - Karksi-Nuia km. 64,715-71,567 Sultsi –Morna lõigu rekonstrueerimisne
Tere,
Edastan Teile tehnilised tingimused nr 12-9/2018/338 riigitee nr. 49 Imavere – Viljandi - Karksi-Nuia km. 64,715-71,567 Sultsi – Morna lõigu rekonstrueerimise põhiprojekti koostamiseks.
Lugupidamisega
Irina Ivanova
Käiduanalüütik
T 372 715 1304
[email protected]
Elering AS
Kadaka tee 42, 12915 Tallinn
www.elering.ee