Ranna kinnistu suvemaja ehitusloa kooskõlastamine

Asukoht/aadress: Saare maakond Saaremaa vald Unguma küla RANNA Omanik: Merle Mandre SUVEMAJA LAIENDUSE EHITUSPROJEKT (staad. eelprojekt) Töö nr. 3320 Projekteerija : OÜ Geosnap Registrikood : 11000196 MTR reg. : EEP-000021 Pihtla tee 11, Kuressaare, 93816 Tel. +372509 9912 e-mail: [email protected] /allkirjastatud digitaalselt/ Vastutav spetsialist : Tauno Aadma………………....….................… volitatud arhitekt tase 7 08.11.2020 Töö nr. 3320 Saare maakond Saaremaa vald Unguma küla RANNA SUVEMAJA laiendus Staad. eelprojekt Sisukord ÜLDOSA................................................................................................................................................3 1. ASENDIPLAANI OSA......................................................................................................................5 2. ARHITEKTUURIOSA.......................................................................................................................6 3. KONSTRUKTSIOONIOSA...............................................................................................................7 4. KÜTTE- JA VENTILATSIOONIOSA............................................................................................10 5. VEEVARUSTUS- JA KANALISATSIOONIOSA..........................................................................11 6. ELEKTRI- JA NÕRKVOOLUPAIGALDISTE OSA......................................................................17 7. KESKKONNAKAITSE ja JÄÄTMEKÄITLUS..............................................................................17 8. TULEOHUTUSE OSA.....................................................................................................................20 9. ENERGIATÕHUSUS.......................................................................................................................23 II JOONISED III EHITUSLOA TAOTLUSE LISAD Projekteerimistingimused Geodeetiline alusplaan 08.11.2020 OÜ Geosnap 2 Töö nr. 3320 Saare maakond Saaremaa vald Unguma küla RANNA SUVEMAJA laiendus Staad. eelprojekt I SELETUSKIRI ÜLDOSA Kinnistu andmed : Maakond Saare maakond Omavalitsus Saaremaa vald Asustusüksus Unguma küla Lähiaadress Ranna Tunnus 63401:003:0364 Sihtotstarve 1 Maatulundusmaa 100% Pindala 2.06 ha Haritav maa 1.36 ha Metsamaa 0.33 ha Õuemaa 0.34 ha Muu maa 0.03 ha Registriosa 2487934 Ehitisregistri andmed Ehitisregistri kood 106020270 Esmase kasutuselevõtu aasta 1962 Ehitisealune pind 72 m² Vaated hoonest , 2020 08.11.2020 OÜ Geosnap 3 Töö nr. 3320 Saare maakond Saaremaa vald Unguma küla RANNA SUVEMAJA laiendus Staad. eelprojekt Väljavõte mõõdistusprojektist (Saare Tehnilise Inventariseerimise büroo, 1991) Käesoleva projektiga on projekteeritud olemasoleva elamu laiendamine ja ümberehitamine suvemajaks. Vastavalt Majandus- ja taristuministri määruse „Ehitise kasutamise otstarvete loetelu“ (vastu võetud 02.06.2015 nr 51) kohasele ehitise kasutamise sihtotstarvete loetelule on projekteeritud hoone kasutusotstarve: kood 11103 Suvila, aiamaja Projekt on koostatud tuginedes Eesti Vabariigis kehtivatele ehitusala käsitlevatele seadustele ja normatiivaktidele sealhulgas: - ehitusseadustik - Majandus- ja taristuministri määrus „Nõuded ehitusprojektile“ (vastu võetud 17.07.2015 nr 97) - EVS 932:2017 Ehitusprojekt; Ehitise eeldatav kasutusiga – 50 aastat Projekteerimisel on lähtutud tellijaga kooskõlastatud ruumiprogrammist ja soovidest. Ehitamisel arvestada häid ehitustavasid, kehtivaid tulekaitse, tervisekaitse ja ehitustööde teostamise normatiive. 08.11.2020 OÜ Geosnap 4 Töö nr. 3320 Saare maakond Saaremaa vald Unguma küla RANNA SUVEMAJA laiendus Staad. eelprojekt 1. ASENDIPLAANI OSA Asukoht. Projekteeritav RANNA kinnistu asub Saare maakonnas, Saaremaa vallas, Unguma külas. Kaart – Maaamet. XGIS,2020 Paiknemine. Kinnistu piirneb läänest riigimaanteega (21155 Audla-Saareküla- Tornimäe-Väikese väina tee), põhjast Aadu (63401:003:0188, maatulundusmaa), kirdest, idast, lõunast Madise (63401:003:0386, maatulundusmaa) kinnistutega. Juurdepääs ja parkimine. Hoonele on juurdepääs otse riigimaanteelt (321155 Audla- Saareküla-Tornimäe-Väikese väina tee). Kinnistul on olemas mahasõit riigimaanteelt. Parkimine lahendatakse krundisiseselt. Haljastus. Kinnistul olev kõrghaljastus säilitatakse. Lisahaljastust krundile ei projekteerita. Pärast ehitustööde lõpetamist on ette nähtud prahi äravedu, majaümbruse 08.11.2020 OÜ Geosnap 5 Töö nr. 3320 Saare maakond Saaremaa vald Unguma küla RANNA SUVEMAJA laiendus Staad. eelprojekt heakorrastus, sh muru taastamine. Vertikaalplaneerimine. Projekteeritava hoone esimese korruse absoluutne kõrgusmärk EH2000 süsteemis on 3,62m 2. ARHITEKTUURIOSA 2.1. Hoone arhitektuurne lahendus Hoone on ristkülikukujuline viilkatusega. Käesoleva projektiga pikendatakse hoone mahtu ida suunas, laiendatava osa katus ühildatakse olemasolevaga, et võimalikult vähe muuta hoone algset välisilmet. 2.2 Ehitise tehnilised andmed ehitisealune pind (m2) 115.9 sügavus (m) - maapealse osa alune pind (m2) 115.9 suletud netopind (m2) 93.7 maapealsete korruste arv 1 köetav pind (m2) 93.7 maa-aluste korruste arv - maapealse osa maht (m3) 571 absoluutne kõrgus (m) 12.8 maht (m3) 571 kõrgus (m) 6.5 üldkasutatav pind (m2) - pikkus (m) 15.7 tehnopind (m2) - laius (m) 7.1 avatud pind (m2) 2.3 Hoone tehnilised näitajad 1 Tuba 12.4 m² 2 Tuba 11.7 m² 3 Köök-söögituba 30.8 m² 4 Esik 4.6 m² 5 Abiruum 2.9 m² 6 WC/dushiruum 3.1 m² 7 Puhketuba 28.2 m² 8 Terrass 51.8 m² Kokku suletud netopind 93.7 m² 08.11.2020 OÜ Geosnap 6 Töö nr. 3320 Saare maakond Saaremaa vald Unguma küla RANNA SUVEMAJA laiendus Staad. eelprojekt 3. KONSTRUKTSIOONIOSA Projekteerimisel ja ehitamisel juhindutakse seaduste, määruste, projekteerimisnormide ja standardite loetelust ET-kartoteek osa ET-2 ning Eesti Standardiameti koduleheküljelt www.evs.ee ICS klassifikatsiooni järgsest tegevusalade alajaotusest 91 (Ehitusmaterjalid ja ehitus) ja 93 (Ehitised). Eeldatud on, et ehitustöödel, toodete valmistamisel, materjalide valikul ja kasutamisel juhindutakse lisaks eelnevale ka kõigist ehituse tehnilist külge, materjalide-toodete kasutamist ja käsitlemist puutuvatest dokumentidest, sõltumata sellest, kas seda on kirjeldatud käesoleva ehitusprojekti dokumentides (sh. tarindisüsteemide, tehaselise valmistusega elementide, materjalide tootja või turustaja poolsed kasutus- ja paigaldusjuhised ning eeskirjad). Juhinduda MaaRYL 2010, Tarindi RYL 2010, Sisetööde RYL 2013 ja MaalritöödeRYL 2012 kvaliteedinõuetest. Valdkondades, kus Eesti ehitus- ja projekteerimisnormid (k.a. eelnormid) puuduvad, on aluseks võetud vastava valdkonna Soome ehitusnormid ning juhised. Hea ehitustavana ehk üldtunnustatud ehitusreeglitena käsitletakse Ehitusreeglite Nõukogu protokoll nr.8 09.09.1994 seisukohti. Hoone konstruktsioonidele mõjuvad kasuskoormused ja neile vastavad ülekoormustegurid (normatiivsed suurused) on määratud Eesti projekteerimisnormi EPN-ENV 1.1 ja EPN-ENV 1.2.4 alusel järgmiselt • eluruumid (grupp A), toad, köögid, WC-d qk=2.0 kN/m2, Q=2.0 kN • vertikaalkoormus katusekonstruktsioonile ja teenindustasapindadele (grupp H) qk=0.75 kN/m2, Q=1.5 kN Lumekoormus on määratud Eesti projekteerimisnormi EPN-ENV 1.2.5 (ET-1 0113- 0097) põhjal sk=1.5 kN/m2. Tuulekoormuse baasväärtuseks kasutatakse tuulekiirust vref=23 m/s. 08.11.2020 OÜ Geosnap 7 Töö nr. 3320 Saare maakond Saaremaa vald Unguma küla RANNA SUVEMAJA laiendus Staad. eelprojekt HOONE KONSTRUKTSIOONIDE KIRJELDUSED VUNDAMENDID Projekteeritud hoone laiendusele rajatakse FIBO5 kergplokkidest (200mm) lintvundament. Vundament rajatakse raudbetoonist taldmikule. Vundamenditaldmik ristlõikega 300x150mm rajatakse tihendatud killustikalusele (paksus 200mm). Vundament soojustatakse väljaspoolt 50mm vahtpolüstüreenist soojustusega (nt. EPS- 120 Perimeeter) ja kaetakse sokliplaatidega. VÄLISSEINAD Hoone laienduse välissein ehitatakse FIBO3 kergplokkidest paksusega 200mm. Väljaspoolt kinnitatakse plokkidele vertikaalsed puitprussid 50(h)x50mm (vahel kivivill 50mm), tuuletõkkeplaat (nt. ISOVER RKL 25mm), horisontaalne tuulutusliist (25x50(h)mm) ja punnitud laudadest vert. laudis. Kergplokkidest välisseinad krohvitakse seestpoolt (nt. lubikrohviga). KATUS Olemasoleva katuse kandekonstruktsioon on puitsarikatel ristlõikega~100x120mm Projekteeritud hoone laienduse katuse kandekonstruktsioon ehitatakse puitsarikatel 50x150(h)mm, millele kinnitatakse pealtpoolt hingav katusealuskate, roovid 50x50mm ja rookatus paksusega 250mm. SISESEINAD Projekteeritud WC/dushiruumi, tehnoruumi sisesein ehitatakse FIBO3 kergplokkidest paksusega 100mm, mis viimistletakse keraamiliste plaatidega ja/või krohvitakse. 08.11.2020 OÜ Geosnap 8 Töö nr. 3320 Saare maakond Saaremaa vald Unguma küla RANNA SUVEMAJA laiendus Staad. eelprojekt VAHELAED Vahelagi ehitatakse puitaladele 195x225mm, samm 1000mm. Laetaladele paigaldatakse puitprussid 50x100mm sammuga 400mm (vahel soojustus 100mm) ja puitlaastplaat 22mm. Laetalade vahele paigaldatakse puitprussid 50x50mm (vahel soojustus 50mm). Lagi viimistletakse sisevoodrilaudadega. PÕRANDAD Hoone laienduse põrand - Tihendatud liivalusele paksusega 200 mm paigaldatakse vahtpolüstüreenist (>EPS80) soojustus paksusega 100mm, mille peale paigaldatakse niiskustõke (ehituskile) ja rajatakse raudbetoonplaat paksusega 80mm. WC/dushiruumis, abiruumis paigaldatakse elektripõrandaküttekaabel. Puhkeruumis paigaldatakse raudbetoonplaadile puitroovid 50x50mm (vahel soojustus) ja põrandalauad (28mm), abiruumi, WC/dushiruumi põrandad kaetakse keraamiliste plaatidega. UKSED JA AKNAD Hoone laiendusele nähakse ette puidust 2-kordsed klaaspakett -aknad. Akende toon on valge. KORSTEN Käesoleva projektiga uusi korstnaid ei projekteerita. Hoones on tellistest korsten. mille seisukorda kontrollitakse, vajadusel korsten rekonstrueeritakse. 08.11.2020 OÜ Geosnap 9 Töö nr. 3320 Saare maakond Saaremaa vald Unguma küla RANNA SUVEMAJA laiendus Staad. eelprojekt 4. KÜTTE- JA VENTILATSIOONIOSA Hoone küttesüsteem Normatiivdokumendid: • EVS 844:2016 – Hoonete kütte projekteerimine • EVS-EN 12828:2012+A1:2014 Hoonete küttesüsteemid. Vesiküttesüsteemide projekteerimine • EVS-EN 15450:2007 Hoonete küttesüsteemid. Soojuspump-küttesüsteemide projekteerimine Hoone laiendatava osa kütmine lahendatakse õhk/õhk soojuspumbaga. Soojuspumba välisseade paigaldatakse põhjapoolsele fassaadile, siseseade puhkeruumi idaseina. Hoonesse on projekteeritud lisakütteallikana halupuudega köetav pliit/soemüür, mis ehitatakse kahhelpottidest lähtuvalt standardist EVS 812-3:2018 – Ehitiste tuleohutus. Osa 3: Küttesüsteemid. Hoones on ühe suitsulõõriga tellistest korsten, ristlõikega 380x510mm. Korstna läbiviigud põlevmaterjalist tuleb isoleerida vastavalt standardile EVS 812-3:2018 – Ehitiste tuleohutus. Osa 3: Küttesüsteemid. Katusest väljaulatuv osa kaetakse dolomiitkiviga. Korstna otsa paigaldatakse vihmamüts ja sädemepüüdja. Küttesüsteemi torustike eeldatav eluiga on 50 aastat ja seadmetel 25 aastat Hoone ventilatsioon Normatiivdokumendid: • EVS-EN 13053:2006+A1:2011 Hoonete ventilatsioon. Ventilatsiooni keskseadmed. Komponentide ja sektsioonide valik ning toimimine keskseadmes • EVS-EN 13779:2007 Mitteeluhoonete ventilatsioon. Üldnõuded ventilatsiooni- ja ruumiõhu konditsioneerimissüsteemidele • Eesti rahvuslik lisa standardile EVS-EN 13779:2007. • EVS-EN 906:2010 MITTEELUHOONETE VENTILATSIOON (Üldnõuded ventilatsiooni- ja ruumiõhu konditsioneerimissüsteemidele) Hoones on loomulik ventilatsioon, avatavate akende kaudu. Köögikubule ja WC-le paigaldada väljatõmbe ventilatsioon. 08.11.2020 OÜ Geosnap 10 Töö nr. 3320 Saare maakond Saaremaa vald Unguma küla RANNA SUVEMAJA laiendus Staad. eelprojekt 5. VEEVARUSTUS- JA KANALISATSIOONIOSA Hoone veevarustus Normatiivdokumendid: • Veeseadus • Ehitusseadustik • EVS 921:2014 – Veevarustuse välisvõrk • EVS 835:2014 – Hoone veevärk Veevarustus lahendatakse kinnistul asuvast puurkaevust, millest on hoonesse veetrass veetud. Hoonesisesed veetorustikud ehitatakse nt alupex d=20mm torudest, rüüsis. Torustikud paigaldatakse konstruktsioonide sisse. Külmaveetorustiku kasutusiga D 50 aastat. Soojaveetorustikud E 20 aastat. Heitvete kanaliseerimine Normatiivdokumendid: • Veeseadus • Ehitusseadustik • Keskkonnaministri määrus „Kanalisatsiooniehitise planeerimise, ehitamise ja kasutamise nõuded ning kanalisatsiooniehitise kuja täpsustatud ulatus” 31.07.2019 nr 31 • Keskkonnaministri määrus „Nõuded reovee puhastamise ning heit-, sademe-, kaevandus-, karjääri- ja jahutusvee suublasse juhtimise kohta, nõuetele vastavuse hindamise meetmed ning saasteainesisalduse piirväärtused” 08.11.2019 nr 61 • Saaremaa Vallavolikogu 17.05.2018 määrus nr 18 „Reovee kohtkäitluse ja äraveo eeskiri Saaremaa vallas” • EVS 846:2013 – Hoone kanalisatsioon • EVS 848:2013 – Väliskanalisatsioonivõrk Hoone kanalisatsioonisüsteem Hoone hallvete kanalisatsioonisüsteem ehitatakse isevoolsena. Kanalisatsioon ehitatakse nii, et ressursse kasutataks võimalikult kokkuhoidlikult. Reoveeneelude paigutus peab tagama kanalisatsiooni normaalse töö ja võimaldama säästvat 08.11.2020 OÜ Geosnap 11 Töö nr. 3320 Saare maakond Saaremaa vald Unguma küla RANNA SUVEMAJA laiendus Staad. eelprojekt veekasutust. Kanalisatsiooni sisetorustikena kasutatakse PP S14 ja S16 kanalisatsioonitorusid vastavalt standardile EN 1451-1:2017. Reovee sisetorustike soovitavad kalded võtta D110...75 - 0,02 ja D50...32, - 0,03. Torustik paigaldatakse võimalusel konstruktsioonide sisse. Dushi- ruum varustada trapiga. Trapina kasutada ujuva haisulukuga trappi. Kanalisatsioonile ette näha tuulutustoru atmosfääri. Tuulutustoru paigaldada šahti ja isoleerida soojusisolatsiooniga või paigaldada konstruktsioonide sisse. Torustik ja šaht varustada puhastusluugiga 0.5 m kõrgusel põrandast. Seinakonstruktsioonis paikneva puhastusluugi teenindamiseks rajada seinakonstruktsiooni ava ja paigaldada emailitud metallluuk 300x300 mm Toru otsa paigaldada vihmakaitse. Torude ühendamine tuleb teostada järgides kehtivaid norme ja torutootja eeskirju. Hooneväline hallvee kanalisatsioon Kinnistu asub nõrgalt kaitstud põhjaveega alal, põhjavee liikumise suund on põhjast lõunasse. Vastavalt Keskkonnaministri määruse nr. 61 § 8 lg. 1p.2. võib heitvett pinnasesse juhtida kuni 5 m³ ööpäevas nõrgalt kaitstud põhjaveega aladel pärast reovee mehaanilist puhastamist juhul, kui puhastatakse ainult olmereovett, mis ei sisalda vesikäimlast pärit reovett Hoones tekkiva hallvee (väljaarvatud WC reovesi) kanaliseerimiseks rajatakse reoveekäitlussüsteem, mis koosneb septikust, isevoolsest torustikust ja imbsüsteemist (imbtunnel või imbtorud). Kui reovett ei õnnestu ära juhtida isevoolu teel, kasutatakse pumplat. Reoveekäitlussüsteemi projekteerimisel peavad olema täidetud järgmised tingimused : • heitvee immutussügavus on aastaringselt vähemalt 1,2m ülalpool põhjavee kõrgeimat taset • heitvee immutussügavus jääb aluspõhja kivimitest vähemalt 1,2m kõrgemale. • imbväljak on projekteeritud põhjavee liikumise suunas puurkaevust allavoolu • heitvete immutus toimub vähemalt 50m kaugusel puurkaevu hooldusalast (10m) Reoveekäitlussüsteemi arvutuslikud kanalisatsiooni vooluhulgad; max 2 m³/d; 1.8 l/s. reoveesüsteemi kavandatav kasutusiga 15 aastat Reoveekäitlussüsteemi kirjeldus: 08.11.2020 OÜ Geosnap 12 Töö nr. 3320 Saare maakond Saaremaa vald Unguma küla RANNA SUVEMAJA laiendus Staad. eelprojekt Hoonest tulev reovesi suunatakse kõigepealt kolmekambrilisse septikusse (2m³). Septik on pealt kinnine setiti, mille põhja ladestunud settes sisalduv orgaaniline aine laguneb anaeroobsete bakterite toimel. Enamik heljuvainest vajub septiku põhja, rasvad, õlid, vaht ja kääriv põhjasete aga tõuseb pinnale. Septik on ehitatud nii, et vee teekond mahutis oleks võimalikult pikk. See tagab hea puhastusvõime, mis omakorda pikendab imbväljaku tööiga. KAMBER 1 - Reovesi siseneb kambrisse 1, mis on varustatud rasva-/õlieraldajaga. Kamber on pool septiku kogumahust ja tänu kambri pikale settealale langevad rasked osakesed põhja ja kerged kerkivad pinnale. Suurem osa tahketest jäätmetest jääb sellesse kambrisse. KAMBER 2 - Selginud reovesi saabub sellesse kambrisse vaheseinas oleva ava kaudu. Augu paigutuse tõttu suubub kambrisse ainult vee vahekiht, mille järel viimasedki veest raskemad või kergemad osakesed välja settivad. KAMBER 3 - Viimases kambris eraldatakse reoveest ka peaaegu vee erikaaluga võrdse erikaaluga tahked osakesed. Sellest kambrist suunatakse puhtaim vahekiht jaotuskaevu kaudu imbtorudesse ehk pinnaspuhastisse. KANALISATSIOONITORUD Hoonest septikusse/imbväljakule tulevad Ø 110 mm kanalisatsioonitorud paigaldatakse tihendatud, kividest puhastatud pinnale (liiv) 1–2% kaldega. See tähendab 1–2 cm langust toru ühe jooksva meetri kohta. Survekanalisatsioonitorustik (vajadusel) - De50 PE PN10. Hoonepoolses otsas on kanalisatsioon vabalt ventileeritav katuse kaudu, alarõhuventiili ei tohi kasutada. Tihenditega toruühenduste paigaldamist hõlbustab määrdeainete kasutamine Reovee kohtkäitlusrajatis koos torustikuga peab olema keskkonnale ohutu, lekkekindel (v.a. imbsüsteem) ning kaitstud külmumise eest. SEPTIKU PAIGALDAMINE Transpordi, ladustamise ja paigaldamise ajal tuleb vältida mehaaniliste vigastuste tekitamist. Septiku tõstmiseks (nii tõstuki kui ka rihmade abil) kasutage septiku peal olevaid tõsteaasasid. Kaeviku sügavus oleneb hoonest tuleva kanalisatsioonitoru sügavusest. Sissevoolu 08.11.2020 OÜ Geosnap 13 Töö nr. 3320 Saare maakond Saaremaa vald Unguma küla RANNA SUVEMAJA laiendus Staad. eelprojekt sügavus on maksimaalselt 850 mm maapinnast. Sügavamale paigaldamisel tuleb tühjendustorusid pikendada. Täitke kaeviku põhi 300 mm paksuse tihendatud liivakihiga. Kõrge pinnasevee korral tuleb septik ankurdada. Ankurdamiseks tuleb valada sarrustatud betoonist alusplaat või paigaldada septiku külgedele betoonplokid. Kinnitage septik ankurdusrihmadega betoonist alusplaadi või betoonplokkide külge. Kasutage korrosioonikindlaid kinnitusdetaile. Vältige septiku kokkupuudet ankurdusplaadi või plokkidega. Nende vahele peab jääma vähemalt 200 mm tihendatud liiva. Täitke kaevik liivaga 300 mm kihtide kaupa, tihendades hoolega igat kihti. Paralleelselt tagasitäitega tuleb septik täita veega, see välistab septiku hilisema vajumise ja tagab kohese töövalmiduse. Pärast seda on septik kasutamiseks valmis. Kui septiku pealmise pinna ja maapinna vahele jääb vähem kui 500 mm, siis tuleb külmumise vältimiseks katta septik 50 mm soojustusplaatidega. Väljaulatuvad puhastustorude otsad lõigake maapinna lõplikku kõrgusmärki arvestades sobivasse mõõtu. IMBSÜSTEEMI EHITAMINE Imbtunneli rajamine Puhastist väljunud heitvesi suunatakse imbväljakule, mis koosneb ühest imbtunneli moodulist nt (GRAF) Maht: 300 liitrit; mõõtmed 1200(pikkus)x800x510 mm; Kaal: 11 kg; materjal: 100% polüpropüleen (taaskasutatav). Sissetulev heitveetoru kinnitatakse otsaplaadi külge. Selleks tuleb lõigata vastav ava otsaseina sisse. Sissetulev veetoru peab ulatuma läbi otsaseina ca 20 cm. Kasutada tunneli lael olevaid avasid selleks, et kinnitada sinna vaatlus/tuulutustoru. Tunneli kaevis täidetakse killustikuga (16/32) vähemalt 500mm sügavusel tunneli all. Killustik tihendatakse ning sellele asetatakse tunnelid. Selleks, et vältida pinnase tagasivoolamist imbtunnelisse, kaetakse immutustunnel geotekstiiliga. Geotekstiili otste ülekate peab olema vähemalt 30 cm. Seejärel teostatakse tagasitäide kihtide kaupa. Juhul kui imbtunneli peale istutatakse muru, tuleb imbtunneli kohale asetada veekindel kangas või ca 10 cm paksune savikiht, selleks et vältida imbtunneli kohal oleva muru kiiremat kuivamist kui ülejäänud murul. Imbtunnelsüsteemil peab olema õhustus. Õhustustoru paigutatakse viimase tunnelimoodulile asuvale pesale. NB! Mida suurem on killustiku maht tunneli all ja külgedel, seda kauakestvam on 08.11.2020 OÜ Geosnap 14 Töö nr. 3320 Saare maakond Saaremaa vald Unguma küla RANNA SUVEMAJA laiendus Staad. eelprojekt imbväljak. Allikas : https://www.puhastid.ee/wp-content/uploads/2014/03/eccuaSeptikjaImbtunnel_2013.pdf HALLVEE REOVEEKÄITLUSSÜSTEEMI HOOLDUSJUHEND 1. SEPTIK Normaalkasutuses tühjendatakse septikut kaks korda aastas. Kui sellesse juhitakse ainult hall vesi, siis piisab ühest tühjendamisest aastas. Esimesena tühjendatakse sissetuleva toru poolne kamber, seejärel keskmine ja lõpuks jaotuskaevu suubuv kamber. Laske septik tühjendada kuival ajal, eriti juhul, kui septik ei ole ankurdatud pinnasevee üleslükke vastu. Septik tuleb kohe pärast tühjendamist täita veega! 2. PUMPLA(vajadusel) Kui süsteemis on pumpla, tühjendatakse sellesse kogunenud sete samal ajal septiku tühjendamisega. Pumbaga seotud hooldused tuleb teha pumba tootja juhendite kohaselt. 3. TUULUTUSTORUD 08.11.2020 OÜ Geosnap 15 Töö nr. 3320 Saare maakond Saaremaa vald Unguma küla RANNA SUVEMAJA laiendus Staad. eelprojekt Imbtorude (jaotustorude) tuulutustorud peavad olema maapinnast piisavalt kõrgemal (talvel lumepinnast kõrgemal). Hoonepoolses otsas peab kanalisatsioon olema ventileeritud katuse kaudu. Alarõhuventiili ei tohi kasutada. 4. MUUD Süsteemi probleemideta töö tagamiseks ei tohiks talvel puhasti pealt lund eemaldada. Imbpeenrale või selle vahetusse lähedusse ei tohi istutada puid ega muid pikajuurelisi taimi. Imbpeenra ja mahutite kohal ei tohi mootorsõidukid liikuda. Lisaks tuleks takistada pinnavete kogunemist imbpeenrale ja selleks tuleks imbpeenra kohale moodustada pinnasest väike kõrgendus. KANALISATSIOONI EI TOHI LASTA: • bensiini, lahusteid või tule- ja plahvatusohtu põhjustavaid aineid; • rasvu, õlisid või mürgiseid gaase eritavaid aineid; • liiva või ehitusjäätmeid; • lapsemähkmeid, hügieenisidemeid, kondoome, tampoone; • tekstiilesemeid; • pakkimis- või ajalehepabereid; • majapidamisjäätmeid, nagu kartuli- või puuviljakoori, kohvipaksu, sigaretikonisid jne. WC kanaliseerimiseks paigaldatakse Kuivkäimla Separett Villa 9000 https://interbauen.ee/kuivkaimla-separett-villa-9000.html Sisseehitatud 2-kiiruseline ventilaator eemaldab tualetist/pesuruumist nii ebameeldivad aroomid kui ka ülemäärase niiskuse vaikselt ja tõhusalt. Ventilatsioonitoru võib õue suunata otse läbi seina. Kuivkäimla Villa 9000 töötab tõrgetega nii soojas kui ka kütteta ruumis. Villa 900 komplektis on kõik paigaldamiseks vajalikud detailid ning lisaks ka 75 mm läbimõõduga ventilatsioonitoru ning 2 meetrit pikk (diam. 32 mm) uriinivolik. Kui on soov uriini kasutada kui orgaanilist toitainet taimedele võib Separett 9000 uriinivooliku ühendada Separett Uriinianumasse (Ejektortank). 08.11.2020 OÜ Geosnap 16 Töö nr. 3320 Saare maakond Saaremaa vald Unguma küla RANNA SUVEMAJA laiendus Staad. eelprojekt 6. ELEKTRI- JA NÕRKVOOLUPAIGALDISTE OSA Kinnistul on olemasolev elektriliitumine. Peakaitsme suurus 3x16A. Maakaabelliini kaitsevöönd on piki kaablit kulgev ala, mida mõlemalt poolt piiravad liini äärmistest kaablitest 1 meetri kaugusel paiknevad mõttelised vertikaaltasandid. (Majandus- ja taristuministri määrus „Ehitise kaitsevööndi ulatus, kaitsevööndis tegutsemise kord ja kaitsevööndi tähistusele esitatavad nõuded“ vastu võetud 25.06.2015 nr 73) Hoone elektripaigaldis lahendatakse eraldi projektiga. Hoone elektripaigaldisele ehitatakse välja maandusseade vastavalt standardile EVS-HD 60364-5-54:2007. Vastavalt Siseministri määrusele nr 17 ei pea hoonel olema piksekaitset. Maanduspaigaldis ehitatakse välja vundamendimaandurina. Maandurina võib kasutada tsingitud ümarterasest Ø10mm maandurit. Pistikupesad, lülitid ja regulaatorid paigaldatakse vastavalt kehtivatele normidele ning nende paiknemine lahendatakse vajadusel eraldi sisearhitektuurse projektiga. Hoone elektripaigaldiste kasutusiga - 20 aastat. 7. KESKKONNAKAITSE ja JÄÄTMEKÄITLUS Majja on ette nähtud paigaldada dush, WC ja kraanikausid. Heitvete kanaliseerimine toimub vastavalt Veeseadusele, Vabariigi Valitsuse määrusele nr. 171 16.05.2001 „Kanalisatsiooniehitiste veekaitsenõuded“, Vabariigi Valitsuse määrusele nr 99 „Reovee puhastamise ning heit- ja sademevee suublasse juhtimise kohta esitatavad nõuded, heit- ja sademevee reostusnäitajate piirmäärad ning nende nõuete täitmise kontrollimise meetmed“. Purgimisteenuse osutaja (reovee äravedu ja purgimise teenust osutav ettevõtja) peab purgimissõlme kasutamiseks omama lepingut vastava vee-ettevõtjaga, kelle tegevuspiirkonnas purgimine toimub. Jäätmed paigutatakse krundi piiri lähedusse planeeritavasse prügikonteinerisse, kuhu on tagatud prügiauto juurdepääs. Projekteeritud hoone ei ole keskkonnareostuslikult ohtlik. 08.11.2020 OÜ Geosnap 17 Töö nr. 3320 Saare maakond Saaremaa vald Unguma küla RANNA SUVEMAJA laiendus Staad. eelprojekt Ehitusjäätmete käitlus kinnistul toimub vastavalt Jäätmeseadusele, Saaremaa valla jäätmehoolduseeskirjale JÄÄTMEKAVA Koostatakse ehitus- ja lammutusjäätmete kavandatava käitlemise kohta objektil vastavalt Saaremaa valla jäätmehoolduseeskirja § 32 lõikele 1 ja § 33 lg 3 punktile 2. Ehitus- ja lammutusjäätmete käitlemise info ja käitluskohad: h p://www.saaremaavald.ee/ehitus-ja-lammutusjaatmed ÜLDANDMED Ehitusobjek aadress ja nimetus Unguma k Ranna Ehi se omanik, kes vastutab Merle Mandre nõuetekohase jäätmekäitluse eest Selgitus jäätmete liigi kogumise kohta Kõik jäätmed sorteeritakse ja ladustatakse objek l eraldi. ehitusobjek l Muu asjakohane selgitus Selgitus, milliseid taaskasutatud või korduskasutusmaterjale on soovituslik ehitamisel kasutada (näiteks tellised, ehituskivid, palgid, uksed, aknad, pinnasejäätmed, asfalt jmt) OBJEKTIL EELDATAVASTI TEKKIVAD JÄÄTMED Kogus Ühik Isik, kellele jäätmed kavatsetakse üle anda või jäätmete kavandatav käitluskoht Värvitud, immutatud või lakitud 0,05 m³ Kudjape jäätmejaam puit Töötlemata puit 0,05 m³ Taaskasutatakse samal kinnistul kütteks Paber ja kartong 0,1 m³ OÜ Sikassaare Vanametall Metall Ei teki Metall Mineraalsed jäätmed (tellised, 0,1 m³ AS Level krohv, betoon jms) Klaas Ei teki Klaas Pinnas 3 m³ Taaskasutatakse samal kinnistul maa-ala korrastamiseks Kile ja muud plastijäätmed 0,01 m³ Kudjape jäätmejaam Korduskasutuseks sobivad Ei teki Korduskasutuseks sobivad materjalid materjalid (tellised, uksed, aknad jmt) (tellised, uksed, aknad jmt) Pakendid 0,01 m³ OÜ Sikassaare Vanametall Ehitus-lammutussegapraht 0,01 Kudjape jäätmejaam Segaolmejäätmed 0,01 m³ Antakse üle korraldatud jäätmeveo raames Ohtlikud jäätmed liikide kaupa: Ei teki Ohtlikud jäätmed liikide kaupa: Juhised ehitajale · Ehitusobjektil tekkivad jäätmed sorteeritakse kohapeal liikide kaupa vastavalt jäätmekavale ja paigutatakse eraldi konteineritesse mahuga 0,24 – 10 m3, mis on vastavalt tähistatud. Pinnas, kaevis ja suuremahulised jäätmed paigutatakse eraldi hunnikutesse. · Ohtlike ehitusjäätmete kogumiseks kasutatavad mahutid märgistatakse ja lukustatakse või tagatakse nende valve. 08.11.2020 OÜ Geosnap 18 Töö nr. 3320 Saare maakond Saaremaa vald Unguma küla RANNA SUVEMAJA laiendus Staad. eelprojekt · Ehitusjäätmeid võib üle anda vedamiseks, kõrvaldamiseks või taaskasutamiseks ainult isikule, kellel on asjakohane jäätmeluba või kes on ehitusjäätmete käitlejana registreeritud. Ohtlike ehitusjäätmete üleandmisel peab jäätmevaldaja kontrollima, et isikul, kellele jäätmed üle antakse, on lisaks jäätmeloale ka ohtlike jäätmete käitluslitsents. Lubade ja litsentside olemasolu saab kontrollida keskkonnalubade infosüsteemist. Jäätmete üleandmisel vormistatakse seda tõendav dokument. · Pinnase ladustamisks või taaskasutamiseks väljaspool ehitusobjekti tuleb taotleda Keskkonnaametilt registreerimistõend. · Kui pinnas kaevatakse välja kaevetööde käigus looduslikust olekust, st tekib kaevis, on võimalik seda kasutada väljaspool sama kinnistut ainult Keskkonnaameti nõusolekul, esitades ametile eelnevalt vastava taotluse. · Puidujäätmeid võib põletada/kasutada kütteks vaid juhul, kui need ei ole värvitud, lakitud ega immutatud. · Asbestitööde tegemisel tuleb järgida keskkonnaministri määrust asbesti sisaldavate jäätmete käitlusnõuete kohta. · Tööde käigus avastatud reostusnähtudega pinnas viiakse erikäitlusse. Reostuse avastamisest teavitada Saaremaa Vallavalitsust. · Muus osas tuleb jäätmete nõuetekohasel käitlemisel lähtuda Saaremaa valla jäätmehoolduseeskirjast ja jäätmeseadusest. · Pärast ehitustööde/lammutustööde lõppemist esitada ehitusregistri kaudu kooskõlastamiseks jäätmeõiend (Saaremaa valla jäätmehoolduseeskiri § 32). Vajadusel esitatakse lisaks jäätmete üleandmisel kinnitavad dokumendid. · Ehitusjäätmete üleandmist tõendavad dokumendid säilitatakse vähemalt kaks aastat või kuni kasutusloa/kasutusteatise kooskõlastamiseni ehitusregistri kaudu. 08.11.2020 OÜ Geosnap 19 Töö nr. 3320 Saare maakond Saaremaa vald Unguma küla RANNA SUVEMAJA laiendus Staad. eelprojekt 8. TULEOHUTUSE OSA Tehniliste ja projekteerimisnormide, standardite ning juhendmaterjalide loetelu : • Tuleohutuse seadus • Siseministri 30.03.2017 määrus nr. 17 "Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja nõuded tuletõrje veevarustusele" • Majandus- ja taristuministri 17.07.2015 määrus nr 97 "Nõuded ehitusprojektile" • EVS 812-2:2014+AC:2017 – Ehitiste tuleohutus. Osa 2: Ventilatsioonisüsteemid • EVS 812-3:2018 – Ehitiste tuleohutus. Osa 3: Küttesüsteemid • EVS 812-6:2012+A1:2013+AC:2016+A2:2017 – Ehitiste tuleohutus. Osa 6: Tuletõrje veevarustus • EVS 812-7:2018 – Ehitiste tuleohutus. Osa 7: Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded • Päästeameti arhitektuurse eelprojekti seletuskirja tuleohutusosa Juhend, 2019 Tuleohutusklass, kasutusviis ja kasutusotstarve; Projekteeritav hoone (suvemaja) kuulub TP3 tuleohutuse klassi. Ehitise kasutusotstarve - I kasutusviis – suvila. Tuleohutuskuja, kande- ja tuletõkkekonstruktsioonide tulepüsivusajad, eripõlemiskoormus Olemasoleva n Laiendatava hoone kaugus naaberkinnistu hoonetest >22m. Kuni kahekorruselisel TP3 tuleohutusklassi hoone kandekonstruktsioonide tulepüsivusele nõudeid ei esitata (SM määrus nr 17, Lisa 3) Eripõlemiskoormus alla 600 MJ/m² Tuletõkkesektsioonid, konstruktsioonide tulepüsivus, tuletundlikkus Projekteeritav hoone moodustab ühe tuletõkkesektsiooni. Hoone kandvateks ja jäigastavateks konstruktsioonideks on palkidest ja kergplokkidest seinad, puit-vahelaed, puidust sarikad. Soojustusena kasutatakse seintes ja lagedes ehitusvilla, põrandas ja vundamentides vahtpolüstüreeni. Kande- ja jäigastavate konstruktsioonide tulepüsivusele nõuded puuduvad. Materjalide nõutavad tuletundlikkused: siseseinad, laed D-s2,d2 ; tehnilisel ruumil B-s1,d0 08.11.2020 OÜ Geosnap 20 Töö nr. 3320 Saare maakond Saaremaa vald Unguma küla RANNA SUVEMAJA laiendus Staad. eelprojekt tehnoruumi põrand DFL-s1 terrassi põrand D,d2 välisseina välispind D,d2 õhutuspilu välispind D,d2 katuskate - rookatus Hoones viibivate inimeste arvu piirangud evakuatsioonialade kaupa I kasutusviisiga TP3 -klassi hoone kasutajate arv on piiranguta (SM määrus nr 17, Lisa 3) Suitsutsoonid ja suitsueemalduse põhimõtted Eraldi suitsutsoone ei moodustata. Suitsu eemaldamine hoonest toimub avatavate uste ja akende kaudu. Päästemeeskonna juurde- ja sissepääs Päästemeeskonnal on tagatud ehitisele juurdepääs tulekahju kustutamiseks neljast küljest, arvestades päästetehnika raskusega (min 25t), päästetehnika laiusega (min 3,5m) ja pööramisraadiusega (min 12m). Päästemeeskonna sisenemine toimub välisukse ja terrassiuste kaudu. Evakuatsioonilahendus: Evakuatsiooniväljapääsuks on välisuks ja terrassiuksed. Evakuatsioonitee laius peab kuni kahekorruselises I kasutusviisiga hoones olema vähemalt 900 millimeetrit. Evakuatsioonitee vaba kõrgus peab olema vähemalt 2100 millimeetrit, kusjuures selle kõrguse ulatuses ei tohi olla takistusi. Evakuatsiooniteel või väljumisteel asuv uks varustatakse evakuatsioonisulusega, mis peab olema alati avatav ilma abivahenditeta ning mille liikumine ei tohi olla vastupidine evakuatsiooni suunale. Võib kasutada võtmeta avatavaid suluseid, näiteks väändenupud. Hoones maksimaalselt viibivate inimeste arv on ligikaudu 10. Pääsud keldrisse, pööningule, katusele Katusele pääsuks peab kinnistul olema teisaldatav redel. Räästast korstnani paigaldada statsionaarne redel vastavalt (EVS 812-3:2018). 08.11.2020 OÜ Geosnap 21 Töö nr. 3320 Saare maakond Saaremaa vald Unguma küla RANNA SUVEMAJA laiendus Staad. eelprojekt Kelder puudub. Pööningule pääseb puhketoa laes oleva luugi (ava 800x600) kaudu. Ventilatsiooni- ja küttesüsteemi tuleohutus Telliskorsten peab vastama standardile EVS 812-3:2018 – Ehitiste tuleohutus. Osa 3: Küttesüsteemid. Korsten peab ulatuma 1,2 m (soovitavalt 1,5m) kõrgemale katuse pinnast. Korstna temperatuuriklass T600. Korstnale paigaldada puhastusluuk. Korstnal peab olema sädemepüüdja. Sädemepüüdja valmistatakse ilmastiku- ja kuumuskindlast võrgust, mille võrguava suurus on 10 x 10 mm. (EVS 812-3:2018). Korstna puhastamiseks paigaldada korstna külge korstnaastmed (ronirauad), või korstna puhastamine nähakse ette korstna alumises osas asuva puhastusluugi kaudu. Vastavalt tuleohutuse seadusele võib tahkekütusel töötava kütteseadme (ahi, kamin või pliit) ning korstna ja ühenduslõõri ehitada või paigaldada kutse- ja majandustegevusena pädev isik, kellel on pottsepa kutsetunnistus. Üks kord viie aasta jooksul peab ahju, kaminat või pliiti ning nende korstnat ja ühenduslõõri puhastama korstnapühkija kutsetunnistusega isik, kes väljastab küttesüsteemi tehnilise seisukorra ning ohutuse kohta korstnapühkimise akti. Pliit/soemüür ehitatakse vastavalt EVS 812-3:2018 – Ehitiste tuleohutus. Osa 3: Küttesüsteemid. Tulekolde esine ala tuleb kaitsta avast kummalegi poole vähemalt 10 cm ja selle ette 40 cm ulatuses mittepõleva (metall,kivi vms) materjaliga. Tuleohutuspaigaldised Hoonesse paigaldada vähemalt üks autonoomne tulekahjusignalisatsiooniandur (suitsuandur) ja soovitavalt üks 6 kg-ne pulberkustuti. Tuleohutuspaigaldis peab olema hooldatud ja kontrollitud. Ehitise väline tulekustutusvesi Hoone asub hajaasustusega alal. Standardi EVS 812-6:2012+A1:2013 kohaselt on I kasutusviisiga ehitiste väliskustutusvee normvooluhulk sõltuvalt tuletõkkesektsiooni piirpindalast (kuni 800m²) 10 l/s 3 tunni jooksul. Lähim tuletõrje veevõtu koht asub projekteeritavast hoonest ca 470m kaugusel. Vt. Allolevat skeemi. 08.11.2020 OÜ Geosnap 22 Töö nr. 3320 Saare maakond Saaremaa vald Unguma küla RANNA SUVEMAJA laiendus Staad. eelprojekt Tuletõrje veevõtukoha asukohaskeem. Aluskaart Maaamet 9. ENERGIATÕHUSUS Vastavalt ehitusseadustiku § 62 hoone energiatõhususe nõudeid ei kohaldata elamutele, mis on mõeldud kasutamiseks kas vähem kui nelja kuu jooksul aastas või alternatiivselt piiratud kasutusajaga aastas ja mille eeldatav energiatarbimine on vähem kui 25 protsenti aastaringse kasutamise energiatarbimisest. 08.11.2020 OÜ Geosnap 23  Saaremaa Vallavalitsus Teie 11.11.2020 EHR-i menetlus nr 237170 [email protected] Tallinna 10 Meie 13.11.2020 nr 15-2/20/52245-2 Saaremaa vald, 93819, Kuressaare, Saare maakond Ranna kinnistu suvemaja ehitusloa eelnõu kooskõlastamine märkustega Olete esitanud Maanteeametile kooskõlastamiseks ehitusloa eelnõu (menetlus nr 237170) Saare maakonna Saaremaa valla Unguma küla Ranna kinnistul (katastritunnus 63401:003:0364) suvemaja rekonstrueerimiseks. Kinnistu asub riigitee nr 21155 Audla-Saareküla-Tornimäe-Väikese väina tee km 10,0-10,09 kaitsevööndis. Ehitusloa aluseks on „Suvemaja laienduse ehitusprojekt. Eelprojekt“ (projekteerija OÜ Geosnap, töö nr 3320). Oleme esitanud ettepanekud projekteerimistingimuste eelnõule 24.09.2020 läbi ehitisregistri. Lähtudes ehitusseadustiku § 70 lg 3 kooskõlastame ehitusloa eelnõu ja anname nõusoleku teekaitsevööndis kehtivatest piirangutest kõrvale kaldumiseks. Projekti realiseerimisel tuleb arvestada järgnevate asjaoludega. 1. EhS § 70 lg 2 p 1 kohaselt ei tohi ehitus- ega muu tegevus kaitsevööndis ohustada riigiteed või selle korrakohast kasutamist. 2. Vastavalt EhS § 72 lg 2 on tee kaitsevööndi maa kinnisasja omanik kohustatud lubama kõrvaldada nähtavust piirava istandiku, puu, põõsa või liiklusele ohtliku rajatise, mistõttu ehitiste ehitamisel peavad olema tagatud majandus- ja taristuministri 5.08.2015 määruse nr 106 „Tee projekteerimise normid“ lisas „Maanteede projekteerimisnormid“ toodud nõuded külgnähtavuse ja ristumiskoha nähtavuskolmnurga kohta. 3. Materjalide veod korraldada olemasoleva juurdepääsutee kaudu. 4. Projekti realiseerimisel tuleb vältida pinnase (muda, kruus jms) kandumist riigiteele. Vajadusel näha ette vastavaid leevendavaid meetmeid, näiteks sõidukite puhastamine enne riigiteele sõitmist. 5. Maanteeamet ei võta kohustusi projektiga seotud rajatiste väljaehitamiseks. Kooskõlastus kehtib kaks aastat kirja välja andmise kuupäevast. Kui ehitusluba ei ole selleks ajaks välja antud, siis palume meid kaasata uuesti ehitusloa või projekteerimistingimuste menetlusse. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Marek Lind juhtivspetsialist taristu teenuste osakond Teelise 4 / 10916 Tallinn / 6119 300 / Registrikood 70001490 / www.mnt.ee / [email protected], 620 1200 (kliendiinfo) / [email protected]; 611 9300 (teedealased küsimused) Lisa: 3320_EP_AA-1-01_v01_UngumaRannasuvemajalaiendus_2020-11-08.asice Marje-Ly Rebas 58581095 [email protected] 2 (2)