Valgamaa Otepää vald Kaurutootsi küla Järvekalda, Mäe-Kauru, Ääre-Kauru, Kellamäe ja Kuldpõllu kinnistute detailplaneeringu osaliselt kehtetuks tunnistamine

OTEPÄÄ VALLAVALITSUS Maanteeamet Lõuna regioon Meie 13.11.2020 nr 6-7/2366 [email protected] Detailplaneeringu osalise kehtetuks tunnistamise otsuse eelnõule kooskõlastuse küsimine Planeerimisseaduse § 140 lõike 3 kohaselt esitame Teile kooskõlastamiseks Otepää vallas Kaurutootsi külas asuva Järvekalda, Mäe-Kauru, Ääre-Kauru, Kellamäe ja Kuldpõllu kinnistute detailplaneeringu osalise kehtetuks tunnistamine otsuse eelnõu. Palume võimalusel anda seisukoht 10. detsembriks. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Jaanus Barkala vallavanem Lisad: Otepää Vallavolikogu otsuse eelnõu, planeeringu põhijoonis ja seletuskiri. Neeme Kaurov 7664820, [email protected] Lipuväljak 13, 67405 OTEPÄÄ Tel. +372 766 4800 1 http://www.otepaa.ee EE351010202008200001 Registrikood 75001566 Fax +372 766 1214 E-post: [email protected] IBAN  Töö nr: D-019-06 Registrikood: 10000550 Järvekalda, Mäe-Kauru, Mäe-Oriku, Ääre-Kauru, Kellamäe ja Kuldpõllu kinnistute detailplaneering I KÖIDE SELETUSKIRI JA JOONISED KAURU JÄRVE ARENDUS Objekti asukoht: Valga maakond Otepää vald Karutootsi küla Järvekalda, Mäe-Kauru, Mäe-Oriku, Ääre-Kauru, Kellamäe ja Kuldpõllu kinnistu Detailplaneeringu tellija: Olev Matt OÜ Ökoteh Tõravere, Nõo vald 61602 Tartumaa Detailplaneeringu koostaja: OÜ GPK Partnerid OÜ Head Ended Ave Ehasalu Arlis Narusberk Kastani 90 Laulupeo pst 25 50410 Tartu 51007 Tartu [email protected] [email protected] TARTU 2008 JÄRVEKALDA, MÄE-KAURU, MÄE-ORIKU, ÄÄRE-KAURU, KELLAMÄE JA KULDPÕLLU KINNISTUTE DETAILPLANEERING SISUKORD SELETUSKIRI 1 PLANEERINGU KOOSTAMISE ALUS JA EESMÄRK ................................. 3 2 ARVESTAMISELE KUULUVAD PLANEERINGUD JA DOKUMENDID .. 3 3 OLEMASOLEVA OLUKORRA ISELOOMUSTUS ........................................ 3 4 PLANEERIMISETTEPANEK ........................................................................... 5 4.1 Planeeritava ala kruntideks jaotamine................................................................. 5 4.2 Kruntide ehitusõigus ........................................................................................... 6 4.3 Kruntide hoonestusala piiritlemine ..................................................................... 7 4.4 Tänavate maa-alad, liiklus- ja parkimiskorraldus ............................................... 7 4.5 Ehitistevahelised kujad ....................................................................................... 8 4.6 Arhitektuurinõuded ehitistele .............................................................................. 8 4.7 Haljastuse ja heakorrastuse põhimõtted .............................................................. 9 4.8 Tehnovõrkude ja –rajatiste asukohad ................................................................ 10 4.8.1 Üldosa ....................................................................................................... 10 4.8.2 Veevarustus ............................................................................................... 10 4.8.3 Sadevesi ja kanalisatsioon ........................................................................ 11 4.8.4 Elektriühendus .......................................................................................... 11 4.8.5 Sideühendus .............................................................................................. 12 4.8.6 Soojavarustus ............................................................................................ 12 4.9 Keskkonnatingimused planeeringuga kavandatu elluviimiseks ....................... 12 4.10 Servituutide seadmise vajadus .......................................................................... 12 4.11 Kuritegevuse riske vähendavad nõuded ja tingimused ..................................... 13 5 PLANEERINGU RAKENDAMISE VÕIMALUSED JA PLANEERINGU KEHTESTAMISEST TULENEVATE VÕIMALIKE KAHJUDE HÜVITAJA14 6 KOOSKÕLASTUSTE KOKKUVÕTE ............................................................ 15 7 KOOSTÖÖ PLANEERINGU KOOSTAMISEL ............................................. 16 JOONISED Joonis 1: Situatsiooniskeem.......................................................................................... 18 Joonis 2: Olemasolev olukord M 1:2000 .….….......…. 19 Joonis 3: Planeeringu põhijoonis M 1:2000 ……..........… 20 Joonis 4.1: Tehnovõrgud M 1:1000 ...................... 21 Joonis 4.2: Tehnovõrgud M 1:1000 ...................... 21 Joonis 5: Maakasutus ja kitsendused M 1:5000 ...................... 22 Joonis 6: Planeeringuala fragment kavandatavast ruumilisest lahendusest.................. 23 2 JÄRVEKALDA, MÄE-KAURU, MÄE-ORIKU, ÄÄRE-KAURU, KELLAMÄE JA KULDPÕLLU KINNISTUTE DETAILPLANEERING 1 PLANEERINGU KOOSTAMISE ALUS JA EESMÄRK Detailplaneeringu koostamise aluseks on Otepää Vallavalitsuse korraldused 28.09.2006 nr 2-4-590 — nr 2-4-595 ning vallavalitsuse poolt väljastatud lähteseisukohad. Detailplaneeringu algatamise avaldus on esitatud 27. september 2006. a. Detailplaneeringu eesmärgiks on planeeritava ala kruntideks jagamine, kruntidele ehitusõiguse määramine, maa sihtotstarbe muutmine, hoonetele juurdepääsu tagamine ning tehnovõrkude lahendused. Planeeringuga määratakse ka olulisemad arhitektuurinõuded, haljastuse ja heakorra põhimõtted. 2 ARVESTAMISELE KUULUVAD PLANEERINGUD JA DOKUMENDID • Pühajärve valla üldplaneering. Detailplaneeringu koostamise alusplaaniks on võetud OÜ GPK Partnerid (litsents nr 560 MA) poolt aprillis 2007 a. mõõdistatud töö nr G-372-06, täpsusastmega M 1:500. 3 OLEMASOLEVA OLUKORRA ISELOOMUSTUS Planeeritav ala paikneb Valga maakonnas Otepää vallas Kaurutootsi külas (vt asukohaskeem). Planeeringuala pindala on ca 73,4 ha ning hõlmab järgmisi kinnistuid: ▪ Järvekalda (kt 63601:003:1820) - 12,98 ha; ▪ Mäe-Kauru (kt 63601:003:1860) – 14,98 ha; ▪ Kellamäe (kt 63601:003:2042, 63601:003:2043 )- 12,96 ha; ▪ Mäe-Oriku (kt 63601:003:1101) - 6,5 ha; ▪ Ääre-Kauru (kt 63601:003:2032)- 6,60 ha; ▪ Kuldpõllu (kt 63601:003:0472)- 17,45 ha. Kõikide maaüksuste maakasutuse olemasolev sihtotstarve on 100 % maatulundusmaa ja omanikuks OÜ Ökoteh. Otepää kõrgustikul valitsev äärmiselt vahelduv reljeef on mõjutanud asulastiku kujunemist. Põllumaad Otepää kõrgustikul on killustatud ja asustus hajus. Vanimad asulad paiknevad reeglina madalamates kohtades jõgede või järvede ääres; valitsevaks asula tüübiks on hajaküla. Planeeritavat maa-ala iseloomustab Otepää kuppelmaastik. Otepää Looduspark planeeritavale alale ei ulatu, kaugus ca 5 km. Planeeritaval alal hoonestus puudub, Mäe-Kauru ja Kellamäe kinnistutel asuvad varemed. Kinnistud on kaetud suures osas võsaga. Pinnas on kohati liigniiske, ala läbivad ojad ja kraavid. Maapinna absoluutkõrguste vahemik planeeritaval alal on 134 – 164 meetrit. Olemasolevad teed on kruusakattega. Ala läbib Ilmjärve-Kontsu kõrvalmaanteelt nr 23154. Planeeringualale juurdepääsud ja ühendus on tagatud kõrvalmaantee ja olemasolevate 3 JÄRVEKALDA, MÄE-KAURU, MÄE-ORIKU, ÄÄRE-KAURU, KELLAMÄE JA KULDPÕLLU KINNISTUTE DETAILPLANEERING teede (Innu-Kaurutootsi tee jt) kaudu. Kõrvalmaantee kaitsevöönd on 50 meetrit ning sanitaarkaitsevöönd 60 meetrit. Kohaliku tee kaitsevöönd on 20 meetrit. Planeeritaval alal asub kõrvalmaanteel ka Kikka bussipeatus. Asukohaskeem. Planeeritava ala skemaatiline asukoht. (Maa-ameti avalik teenus www.maaamet.ee) Järvekalda kinnistu põhjapoolses osas asub avalikult kasutatav Kauru järv, millel kehtivad järgnevad piirangud: ▪ kallasrada – 4 m; ▪ veekaitsevöönd – 10 m; ▪ ehituskeeluvöönd – 25 m; ▪ piiranguvöönd – 50 m. Järv asub osaliselt ka teistel kinnistutel (Karljärve, Tonimäe) planeeringualast väljaspool. Maaüksust läbivad elektri õhuliinid 0,4 kV ja 10 kV, mille kaitsevöönd mõlemal pool õhiliini telge on vastavalt 2 ja 10 meetrit. Olemasolev olukord on graafiliselt esitatud joonisel 2. Domineerivaks keskuseks on Otepää linn, mis asub ca 12 km kaugusel. 4 JÄRVEKALDA, MÄE-KAURU, MÄE-ORIKU, ÄÄRE-KAURU, KELLAMÄE JA KULDPÕLLU KINNISTUTE DETAILPLANEERING 4 PLANEERIMISETTEPANEK 4.1 Planeeritava ala kruntideks jaotamine Planeeritaval alal moodustatakse 39 uut krunti: • 31 väikeelamumaa sihtotstarbega krunti; • 1 ärimaa sihtotstarbega krunt; • 1 üldmaa sihtotstarbega krunt (supluskoht Kauru järve ääres); • 4 tootmishoonetemaa krunt (sidekap ja puurkaevud); • 2 maatulundusmaa krunti (Ääre-Kauru ja Kuldpõllu kinnistute osad mida käesoleva planeeringuga ei lahendata). Lisaks on planeeritud avalikult kasutatavad transpordimaa sihtotstarbega krundid liiklusmaa jaoks. Pos-le 1 on planeeritud üldmaa krunt, kuhu on ette nähtud avalikult kasutatava supelranna rajamine. Pos-le 4 on planeeritud ärimaa, mis asub samuti Kauru järve ääres. Käesoleva planeeringuga ei anta lahendust pos-dele 29 ja 39, need lahendatakse II etapis. Kuna pos 39 ulatub üldisest alast ca 600 meetrit ida poole, siis ei ole seda joonistel kajastatud. Eelnimetatud positsioonisel säilib olemasolev olukord. Pos 9, 22 ja 38 koosnevad kahest eraldi lahustükist. Planeeritavate elamukruntide suurused jäävad vahemikku ca 1-2,5 ha. Olemasolevad ja planeeritavad krundi piirid on näidatud planeeringu põhijoonisel. Maakasutus on toodud tabelis 1. Maakasutus Tabel 1 Planeeringu- Planeeringu - Planeeringu- Planeeringu- Krundi aadress/Pos nr eelne pindala eelne järgne järgne m² maakasutus pindala m² maakasutus Pos 1 5 117 Üm Pos 2 30 028 EE Järvekalda Pos 3 129 781 M 19 670 EE Pos 4 60 329 Ä Pos 5 38 431 EE Pos 6 3 713 Th Pos 7 10 560 EE Pos 8 19 402 EE Mäe-Kauru Pos 9.1 149 830 M 4 896 EE Pos 9.2 5 300 EE Pos 10 10 073 EE Pos 11 10 533 EE Pos 12 11 213 EE Pos 13 12 894 EE Pos 14 10 062 EE Pos 15 13 797 EE Pos 16 14 187 EE 5 JÄRVEKALDA, MÄE-KAURU, MÄE-ORIKU, ÄÄRE-KAURU, KELLAMÄE JA KULDPÕLLU KINNISTUTE DETAILPLANEERING Pos 17 18 744 EE Pos 18 52 Th Pos 19 10 259 EE Kellamäe Pos 20 129 645 M 11 461 EE Pos 21 24 459 EE Pos 22.1 12 123 EE Pos 22.2 14 074 EE Pos 23 22 281 EE Pos 24 23 855 EE Pos 25 19 539 EE Mäe-Oriku Pos 26 65 380 M 16 055 EE Pos 27 521 Th Pos 28 10 140 EE Pos 29 55 677 M Ääre-Kauru 66 036 M Pos 30 13 368 EE Pos 31 12 082 EE Pos 32 13 965 EE Pos 33 16 030 EE Pos 34 496 Th Pos 35 17 069 EE Kuldpõllu Pos 36 174 485 M 10 125 EE Pos 37 10 213 EE Pos 38.1 9 076 EE Pos 38.2 4 522 EE Pos 39 52 305 M Transpordimaa 38 102 L KOKKU:* 715 157 716 798 * Olemasolevate kinnistute ja planeeritud kruntide kogupindalad on erinevad kuna olemasolevad krundipiirid ei kattu omavahel. EE - väikeelamumaa 0010 (vastavalt Vabariigi Valitsuse määrusele nr 36 Ä - ärimaa 002 "Katastriüksuse sihtotstarvete liigid ja nende määramise alused") Th - tootmishoonete maa 0030 Üm - üldmaa 0051 L - transpordimaa 007 M – maatulundusmaa 011 4.2 Kruntide ehitusõigus Käesoleva planeeringuga antakse ehitusõigus väikeelamu ja ärimaa kruntidele hoonete püstitamiseks. Väikeelamumaa kruntidel on lubatud ühe kuni kolme hoone rajamine kruntidel näidatud ehitusala piires. Kui ehitusalasse on lubatud rajada kaks hoonet, siis tähendab see seda, et lubatud on eraldi majapidamis- ja abihoone rajamine. Kui ehitusalasse on lubatud rajada üks hoone, siis peavad majapidamis- ja abihoone funktsioonid olema lahendatud hoone mahus. Lisaks on antud osade kruntide puhul ehitusõigus sauna või saun-suvemaja rajamiseks. Pos-l 9 võib valida kahe võimaliku hoonestusala vahel (pos 9.1 või pos 9.2). Mõlemale hoonestusalale ehitamine ei ole lubatud. Pos- 22 ja 38 koosnevad samuti kahest lahustükist. 1. lahustükile on lubatud rajada elamu ning abihoone, 2. lahustükile on lubatud rajada saun-suvemaja. 6 JÄRVEKALDA, MÄE-KAURU, MÄE-ORIKU, ÄÄRE-KAURU, KELLAMÄE JA KULDPÕLLU KINNISTUTE DETAILPLANEERING Suurim lubatud ehitusalune pindala on olenevalt krundile kavandatud ehitusala suurusest ja asukohast 300 – 800 m². Kuidas see lubatud ehitusalune pind hakkab jagunema hoonete vahel jääb tulevaste maavaldajate otsustada – võib ehitada ka ühe, maksimaalse lubatud ehitusalusepinnaga hoone. Ärimaa krundile on lubatud rajada kuni 4 põhihoonet ning lisaks väljapoole hoonestusala kolm kuni 80 m² ehitusaluse pinnaga hoonet. Pos-le 4 on ette nähtud majutus- toitlustusasutuse (nt turismitalu) rajamine. Kruntide ehitusõigus on toodud tabeli kujul põhijoonisel. 4.3 Kruntide hoonestusala piiritlemine Hoonestusalade kaugus naaberkrundi piirist on näidatud põhijoonisel aga see ei ole mitte ühelgi juhul lähemal kui 8 meetrit. Kohustuslikke ehitusjooni määratud ei ole, hoonestatava ala piirjoontega on määratud lubatavad hoonete põhimahtude suunad (lubatud suunad on kas paralleelsed või risti hoonestusala piiridega). Lisaks on enamusel kruntidel määratud eraldi ja täiendav ehitusala sauna või saun- suvemaja rajamiseks. Joonisel on hoonestusalad näidatud suuremana kui lubatud suurim ehitusalune pindala, mis tähendab, et täis võib ehitada krundi ehitusõiguse kirjelduses nimetatud ja lubatud pindala näidatud hoonestusala piires. Suurem hoonestusala lubab vabamalt valida hoonete asukohta. Ärimaa krundil (pos-l 4) on lubatud rajada kolm kuni 80 m² ehitusaluse pinnaga hoonet väljapoole hoonestusala, tingimusel, et need ei ole krundipiirile lähemal kui 10 meetrit ja ei asu järve ehituskeeluvööndis. Teiste pos-de puhul on väljapoole hoonestusala hoonete püstitamine keelatud. Hoonestusala piiritlemine on toodud põhijoonisel. 4.4 Tänavate maa-alad, liiklus- ja parkimiskorraldus Planeeritaval alal on olemasolev üldine juurdepääsuteede võrk. Ala läbib Ilmjärve-Kontsu kõrvalmaantee nr 23154, kaitsevööndiga 50 meetrit äärmise sõiduraja teljest. Sanitaarkaitsevöönd sõidutee servast on 60 meetrit. Planeeritavat ala läbib kohalik tee, mis käesoleval hetkel asub kinnistutel ning on eraomandis. Tee kaitsevöönd on 20 meetrit äärmise sõiduraja teljest. Käesoleva planeeringu tehakse ettepanekud kruntidele mahasõitude asukohtade ja sissesõiduteede kulgemise määramiseks. Sissesõiduteede kavandamisel on lähtutud looduslikest pinnavormidest ning välditud pikkade sirgete teede rajamist – eesmärgiks on kujundada sissesõiduteed Lõuna-Eesti piirkonnale iseloomulikult looklevatena. Käesoleva planeeringuga tehakse teede osas järgmised ettepanekud: Olemasolev kohalik tee ning juurdepääsuteed on ette nähtud välja kruntida. Teemaa laiuseks on planeeritud mitte vähem kui 11 meetrit, millest sõidutee moodustab 4,6 meetrit 7 JÄRVEKALDA, MÄE-KAURU, MÄE-ORIKU, ÄÄRE-KAURU, KELLAMÄE JA KULDPÕLLU KINNISTUTE DETAILPLANEERING ning haljasribad mõlamal pool teed ca 2,8 ja 3,6 meetrit. Haljasribade ja teemaa laius kokku on kohati erinev, kuna on arvestatud olemasoleva tee ja tehnovõrkude paigutamise võimalusega. Haljasribadele on osaliselt ette nähtud allee rajamine. Kuldpõllu kinnistule on teemaa laiuseks planeeritud kuni 20 meetrit. Tee on planeeritud looklevana, laiusega 4,6 meetrit. Kruntide sissesõidutee laiuseks on planeeritud ligikaudu 3,5 meetrit. Olemasoleva kõrvalmaantee teekoridori laius on 14 meetrit ning sõidutee 6,5 meetrit. Tabelis 2 on toodud olemasolevate ja planeeritud teede pikkused. Teede pikkused Tabel 2 Tee Pikkus Riigitee 820 m olemasolev 2400 m Avalikult kasutatav tee planeeritav 1830 m Eratee 1930 m Parkimine on ette nähtud lahendada krundisiseselt. Väikeelamumaadel näha ette vähemalt 2-3 parkimiskohta. Järve ääres asuvale üldmaa krundile on planeeritud 8 parkimiskohta tee äärde. Pos-l 4 on parkimine ette nähtud lahendada krundisiseselt vastavalt parkimisnormatiivile. Parkimise lahenus anda projekteerimise käigus. Juurdepääsud kruntidele ja teede ristlõiked on märgitud põhijoonisel. 4.5 Ehitistevahelised kujad Ehitistevahelised kujad ja tulepüsivusklass on lahendatud vastavalt EPN 10.1 tabelile 8 ja Vabariigi Valitsuse 27.10.2004. a määruse nr 315 „Ehitistele ja nende osadele esitatavad tuleohutusnõuded“ lisale 2. Käesoleva planeeringuga on minimaalseks tulepüsivusklassiks määratud TP-3. 4.6 Arhitektuurinõuded ehitistele Hoonetel on lubatud kuni 2 korrust katusekaldega 15° kuni 40°. Korrusena lähevad arvesse ka koone katusealusesse osasse rajatud ja eluruumide nõuetele vastavad ruumid. Hoonete suurim lubatud katuseharja kõrgus on 8 m planeeritavast maapinnast. Hoonete harjajoone suund peab olema risti või paralleelselt hoonestusala piiridega. Katusekatte materjalid näha ette tumedat tooni. Materjalidest võib kasutada kivi, plekki, klaasi, bituumeni baasil rullmaterjale, mätas –ja murukatust, samuti puidust katusekatted (sindel, laas jne),. Keelatud on tsinkplekk, roog ja imiteerivad materjalid. Välisviimistlusmaterjalidena kasutada kogu planeerigu ala ulatuses naturaalseid materjale - kivi, vaskplekk (tumedaks oksüdeerituna), laudvooder, palk, klaas, savi ja krohv (ka kombineerituna). Klombitud ja murtud telliskivi ning valget silikaattellist võib hoone 8 JÄRVEKALDA, MÄE-KAURU, MÄE-ORIKU, ÄÄRE-KAURU, KELLAMÄE JA KULDPÕLLU KINNISTUTE DETAILPLANEERING fassaadides kasutada ainult arhitektuurse aktsendina ja dekoreerimiseks ehk siis mitte rohkemas kui 10% ulatuses ühe seinapinna kogupinnast. Välisviimistluses on katvatest värvidest puit-materjali puhul lubatud vaid muldvärvid, teiste katvate värviliikide kasutamine on keelatud. Kõik laseerivad puidu viimistlemise meetodid ja vahendid on lubatud. Välisviimistluses on keelatud kõigi imiteerivate materjalide kasutamine. Keelatud on ümmargune freespalk. Keelatud on plastaknad ja uksed. Soovituslik on projekteerimisel püüelda vormilt modernsema, kuid materjalide valikult naturaalsemate lahenduste poole. Soovituslik on tutvuda passiivmaja konseptsiooniga. * Passiivmaja on üks neid kontseptsioone, mida on arendatud lähtudes teaduslikust huvist, kui kaugele saab maja energiakulude vähendamisega minna. Erinevalt muudest lahendustest (null-kütteenergia ja null-energia majad) on passiivmaja osutunud elujõuliseks põhjusel, et küttevajadust ei viida mitte just võimaliku miinimumini, vaid teatud mõistliku piirini. Passiivmaja puhul on võimalus aktiivsest küttesüsteemist loobuda. 4.7 Haljastuse ja heakorrastuse põhimõtted Planeeringuga määratakse kõrghaljastuseaktsentide asukohad, põhilised vaatekoridorid ja tiikide võimalikud asukohad. Kruntide piiramine ja eraldamine piirdeaedadega on keelatud. Piirdeaedasid võib rajada õueala fikseerimiseks ja ulatuses, mis on vajalik koduloomade tarastamiseks. Õueala maksimaalseks suuruseks on 25% krundi kogu pindalast. Piirdeaiad võivad olla maksimaalselt 1,3 m kõrged. Lubatud on ažuurne puitaed (minimaalne vahe 1/3 materjali välimise külje laiusest), võrkaed ja/või hekk. Puitaedade viimistlemisel kehtivad hoonete arhitektuursele lahendusele seatud puitmaterjalide viimistlemise tingimused - katvatest värvidest on lubatud vaid muldvärvid, teiste katvate värviliikide kasutamine on keelatud. Kõik laseerivad puidu viimistlemise meetodid ja vahendid on lubatud. Piirdeaedade viimistlemine heledate ja intensiivsete värvitoonidega on keelatud – lubatud on tumedad toonid. Eelpool toodud piirdeaedade rajamiste tingimuste eesmärgiks on vältida piirete visuaalselt teravat ja kontrastset väljajoonistumist maastikul. Piirded ei tohi domineerida maastiku ja hoonestuse üle. Väärtuslik kõrghaljastus on ette nähtud säilitada. Likvideerida on lubatud hoonestusalas ning teede ja tehnovõrkude rajamisel ettejäävad puud. Metsaga kaetud alad on planeeritud puhastada võsast ning heakorrastada. Soovituslik on kruntide piirde markeerimine kõrhaljastusega (puud ja suuremad kivid piiride kokkupuutepuntides, piiriäärsed haljastud) Olemasolevad kraavid ja ojad on enamuses veerežiimi hoidmiseks ette nähtud säilitada. Täiendavalt on planeeritud rajada tiike ning kraave. 9 JÄRVEKALDA, MÄE-KAURU, MÄE-ORIKU, ÄÄRE-KAURU, KELLAMÄE JA KULDPÕLLU KINNISTUTE DETAILPLANEERING Juurdepääsuteed hoonetele ja parkimisalad katta kas sõelmete või sillutuskividega sobilikult hoone arhitektuurse ilmega. Elamu esise ja parkimisala valgustamiseks näha ette sobilikud õuevalgustid. Üldmaa krundile on planeeritud välisvalgustuse rajamine. 4.8 Tehnovõrkude ja –rajatiste asukohad 4.8.1 Üldosa Olemasolevalt paiknevad planeeritaval alal elektri õhuliinid 0,4kV – kaitsevööndiga 2 meetrit ja 10 kV – kaitsevööndiga 10 meetrit. Kõrvalmaanteega paralleelselt kulgeb kaks sidekaablit (vasakul pool tee ääres). Olemasolevad ja planeeritavete tehnovõrkude ligikaudsed pikkused on toodud tabelis 3. Planeeringulahendusega on kruntidele ette nähtud vee-, kanalisatsiooni-, elektri ja sidevarustus. Üldmaa krundile on ette nähtud ka välisvalgustuse rajamine. Tehnovõrkude joonisel on antud põhimõtteline lahendus, mida on lubatud täpsustada ja muuta projekteerimise käigus. Tehnovõrgud planeeritakse põhihoone hoonestusalani, abihoonetesse viia vastavalt projektile. Krundisiseselt on torustike asukohta hiljem lubatud muuta. 4.8.2 Veevarustus Planeeritava ala arvestuslik veevajadus on ca 26 m3/d. Veevarustus on ette nähtud lahendada 2 - 3 rajatava puurkaevu baasil. Pos-dele 6 ja 34 on ette nähtud rajada puurkaev, pos-le 27 rajatakse puurkaev vajadusel. Perspektiivis on ette nähtud ka pos-le 29 elamumaa krundid. Pos-de 24-28 veevarustus on ette nähtud lahendada pos-le 6 rajatava puurkaevu baasil, kui see on võimalik ning majanduslikult otstarbekas. Kui kogu piirkonda (pos 24-28 ja pos 29) hakatakse koos välja arendama, siis on ette nähtud puurkaevu rajamine pos-le 27. Pos 27 ja 34 rajatavate puurkaevu sanitaarkaitseala on raadiusega 10 meetrit, pos-le 6 rajatava puurkaevul 30 meetrit. Puurkaevu sanitaarkaitsealal tuleb rakendada Veeseaduses määratud kitsendusi. Kui põhjavett võetakse rohkem kui 5 m³/ööp, peab olema vee erikasutusluba. Veetorustikud on planeeritud paralleelselt juurdepääsuteedega (võimalusel ringühendusega) ning ühendused on ette nähtud kõikide kruntideni. 25% ulatuses on piirkonnas lubatud ajutiselt veevarustus lahendada salvkaevuga. Pärast ühisveevärgi väljaehitamist on kohustus liituda ning likvideerida ajutine lahendus. Erandid on lubatud kokkuleppel piirkonna arendajaga. Tuletõrjevesi on ette nähtud lahendada planeeritavate tiikide baasil. Veevõtukohad on planeeritud tee äärde pos-de 8, 22.2 ja 38.2 juurde. Tiikidest on ette nähtud isevoolsed tarnetorud veevõtukohta. Tuletõrje veevõtukoht peab olema tähistatud valgustatava või helenduva sildiga, millele on märgitud veevaru kuupmeetrites ja veevõtukoha haldaja andmed ning kaevu maht peab olema vähemalt 3 m³. Elamualal peab hajaasustuses olema tagatud tuletõrjevesi 5 l/s kuni 2 tunni jooksul. 10 JÄRVEKALDA, MÄE-KAURU, MÄE-ORIKU, ÄÄRE-KAURU, KELLAMÄE JA KULDPÕLLU KINNISTUTE DETAILPLANEERING 4.8.3 Sadevesi ja kanalisatsioon Elamute reovesi on ette nähtud lahendada lokaalselt. Maapinna reljeefi arvestades ei ole võimalik rajada kõikidele kruntidele ühist puhastit kuna isevoolse kanalistatsiooni rajamine puhastisse poleks võimalik ning see tähendaks täiendavate pumplate rajamist. Kõikidele kruntidele on planeeritud omapuhasti. Omapuhasti kuja on 10 meetrit, mille piires ei ole lubatud rajada hooneid. Tehnovõrkude joonisel on antud omapuhasti orienteeruv asukoht, mida on vastavalt vajadusele lubatud muuta. Omapuhastina on lubatud rajada imbsüsteemi koos eelneva bioloogilise puhastusega või filtersüsteemi, kus puhastatud vesi juhitakse suublasse (kraavi või tiiki). Filtersüsteemi on võimalik kasutada pos-del, kus on olemas suubla. Reovee käitlemise lahendus peab vastama Vabariigi Valitsuse 31.07.2001 määruses nr 269 „Heitvee veekogusse või pinnasesse juhtimise kord” ja Vabariigi valitsuse 16.05.2001 määruses nr 171 „Kanalisatsiooniehitiste veekaitsenõuded” toodud nõuetele. Imb- ja filtersüsteemi joonised on toodud lisade kaustas. Planeeringuala sademeveed on ette nähtud immutada pinnasesse või juhtida krundil paiknevasse kraavi või tiiki. Tehnovõrkude joonisel on näidatud planeeritud kraavid ja nõvad. Sadevesi lahendatakse iga krundi siseselt vertikaalplaneerimisega hoonetest eemale. Teede sadeveed on planeeritud lahendada nõvadega. Nõvade ning kraavide kaudu on sadeveed planeeritud koguda ning juhtida tiikidesse. Lahendus on näidatud tehnovõrkude joonisel. 4.8.4 Elektriühendus OÜ Jaotusvõrgu Kagu-Eesti piirkond tehnilised tingimused detailplaneeringuks nr 118744. Siberi kinnistul, vahetult planeeritava ala kõrval, asub olemasolev mastalajaam ning ala läbivad 0,4 ja 10 kV õhuliinid. Planeeringuga on ette nähtud säilitada 10 kV õhuliin ning demonteerida ja paigaldada maakaablisse 0,4 kV õhuliinid. Planeeritavate elamute elektrivarustuse tagamiseks on ette nähtud täiendavalt rajada kaks uut komplektalajaama ning kolm mastalajaama (pos-dele 3, 9.2, 19 ja pos-de 24 ja 38.2 ääres teemaa krundil). Alajaamade toide on planeeritud 10 kV õhuliini mastist. Planeeritud kruntide elektrivarustuseks on ette nähtud liinikoridorid 0,4 kV kaabelliinidele ning kruntide piiridele 0,4 kV liitumiskilbid. Liitumiskilbist elamuteni on ette nähtud maakaabel. Keskpinge kaabelliin on planeeritud kuni pos-ni 29 ja 39, et hiljem oleks võimalik tagada ka nende kinnistute planeerimisel kruntide elektrivarustus. Maakaabelliini maa-ala kaitsevöönd on piki kaabelliini kulgev ala, mida piiravad mõlemal pool liini 1 m kaugusel äärmisest kaablist paiknevad mõttelised vertikaaltasandid. Alajaamade ja jaotusseadmete ümber ulatub kaitsevöönd 2 m kaugusel piirdeaiast, seinast või nende puudumisel seadmest. 10 kV õhuliini kaitsevöönd on 10 meetrit mõlemal pool õhuliini telge. Elektrivõrgu väljaehitamine uutele objektidele toimub vastavalt Vabariigi Valitsuse 26. juuni 2003. a määrusele nr 184 „Võrgueeskiri“, peatükk 5. Elektrienergia saamiseks tuleb sõlmida võrguühenduse kasutamise leping ja tasuda liitumistasu. 11 JÄRVEKALDA, MÄE-KAURU, MÄE-ORIKU, ÄÄRE-KAURU, KELLAMÄE JA KULDPÕLLU KINNISTUTE DETAILPLANEERING 4.8.5 Sideühendus AS Elion Ettevõtted telekommunikatsioonialastele tehnilistele tingimustele nr 6342707. Olemasolevad sidekaablid asuvad vasakul pool Ilmjärve-Kontsu maantee ja pos 19 kinnistu ääres. Sidekaablid on ette nähtud säilitada. Sidekanalisatsioonile on ette nähtud trassi asukoht paralleelselt juurdepääsuteedega kuni planeeritavate elamuteni. Pos-le 18 on planeeritud sidevarustuse jaamakapp. 4.8.6 Soojavarustus Soojavarustus on ette nähtud lahendada lokaalselt. Lubatud on kasutada erinevaid kütteviise - nt elektri-, vedel-, tahkekütte ja/või soojuspumbad. Keelatud on märkimisväärselt jääkaineid lendu laskvad kütteliigid nagu näiteks raskeõlid ja kivisüsi. Tehnovõrkude rajamise vajadus ligikaudne pikkus Tabel 3 Planeeritav pikkus Trass Olemasolev pikkus Kokku Sh ühistrassid 10 kV õhuliin 390 m - 0.4 kV õhuliin 1090 m - Veetorustik - 6 710 m 4 730 m 10 kV maakaabel - 2 860 m 2 860 m 0.4 kV maakaabel - 6 840 m 4 590 m Valgustuskaabel - 40 m 40 m Sidetrass 1450 m 6 900 m 5 020 m Tuletõrje tarnetoru - 110 m 110 m 4.9 Keskkonnatingimused planeeringuga kavandatu elluviimiseks Käesoleva planeeringuga ei kavandata keskkonnaohtlikke objekte. Prügimajandus lahendada vastavalt Otepää valla jäätmehoolduseeskirjale. Jäätmed tuleb koguda vastavatesse kinnistesse konteineritesse. Jäätmed tuleb üle anda jäätmeluba omavale või jäätmeregistris registreeritud jäätmekäitlejale; nõuetekohaselt taaskasutada või kõrvaldada. Jäätmete kogumiseks on ette nähtud rajada kaks kogumispunkti (pos-de 15 ja 30 juurde teemaa krundile). Kogumispunktis on lubatud rajada varjualune või „prügimaja”. 4.10 Servituutide seadmise vajadus Planeeringuga määratakse servituutide seadmise vajadus järgnevalt: Servituut Teeniv kinnisasi Valitsev kinnisasi / isik kelle kasuks servituut on seatud Isiklik servituut (sidekaabel) pos 15, 17, 19, 21, 22.1, AS Elion Ettevõtted 22.2, 23 Isiklik servituut (10 kV õhuliin) pos 19, 20, 24 OÜ Jaotusvõrk 12 JÄRVEKALDA, MÄE-KAURU, MÄE-ORIKU, ÄÄRE-KAURU, KELLAMÄE JA KULDPÕLLU KINNISTUTE DETAILPLANEERING Servituut Teeniv kinnisasi Valitsev kinnisasi / isik kelle kasuks servituut on seatud Reaalservituut (juurdepääs) Kauru pos 1-4 Reaalservituut (juurdepääs) Kaarli pos 20 Reaalservituut (juurdepääs) Veske III pos 19 Isiklik servituut (veetorustik) Oriko, Kauru Trassi omanik/valdaja Isiklik servituut Oriko, Kauru AS Elion Ettevõtted (sidekanalisatsioon) Isiklik servituut (elektri maakaabel) Oriko, Kauru OÜ Jaotusvõrk Kauru kinnistule on juurdepääsu ja tehnovõrkude servituudid ette nähtud seada kuni teede väljakruntimiseni. Detailplaneeringu koostamisel on kohustus servituudiga koormatud teed välja kruntida. Sademevee ärajuhtimiseks on planeeritud kraavid ning nõvad, mis suubuvad tiikidesse, kuid läbivad eelnevalt mitmeid kinnistuid. Omanikud, kelle kinnnistut karaavid/nõvad läbivad peavad tagama läbivoolu. Kraavide ja nõvade korrasoleku eest vastutab kinnistu omanik, kraave/nõvasid ei ole lubatud kinni ajada 4.11 Kuritegevuse riske vähendavad nõuded ja tingimused Eesti standardi EVS 809-1:2002 kohaselt kuulub ala elamupiirkonda. Kuritegevuse riskide vähendamiseks on planeeringulahenduse väljatöötamisel arvestatud järgmiste linnakujunduse strateegiatega: ❑ elamutevaheline nähtavus; ❑ õueala sissepääsu piiramine; Krundi omanikel on soovitav hoone projekteerimisel ja hilisemal rajamisel arvestada lisaks veel järgnevaga: ❑ jälgitavus (video-, naabrivalve) ja valgustatus; ❑ vastupidavate ja kvaliteetsete materjalide kasutamine (uksed, aknad, lukud). 13 JÄRVEKALDA, MÄE-KAURU, MÄE-ORIKU, ÄÄRE-KAURU, KELLAMÄE JA KULDPÕLLU KINNISTUTE DETAILPLANEERING 5 PLANEERINGU RAKENDAMISE VÕIMALUSED JA PLANEERINGU KEHTESTAMISEST TULENEVATE VÕIMALIKE KAHJUDE HÜVITAJA Planeeringuga ei tohi kolmandatele osapooltele põhjustada kahjusid. Selleks tuleb tagada, et rajatavad hooned ei kahjustaks naaberkruntide kasutamise võimalusi (kaasa arvatud haljastus) ei ehitamise ega kasutamise käigus. Juhul kui planeeritava tegevusega tekitatakse kahju kolmandatele osapooltele, kohustub kahjud hüvitama vastava krundi igakordne omanik. Krundi igakordne omanik kohustub välja ehitama ehitusloaga ehitusprojekti koos kinnistu heakorra ning kinnistule juurdepääsuga. Avalikult kasutatavate teede (välja arvatud riigitee) väljaehitamise kohustus on arendajal, võimalusel koostöös kohaliku omavalitsusega. Pärast teede valmimist toimub nende avalikult kasutatavaks määramine ja kohalikule omavalitsusele üleandmine seaduses sätestatud korra alusel. Planeeritavad tehnovõrgud (vee- ja sidetrass ning elektrivarustuse toitekaabel) ning sademeveesüsteemi (kraavid) ehitab välja arendaja koostöös tehnovõrke omava/valdava ettevõttega ning võimalusel koostöös kohaliku omavalisusega. Tehnovõrkude valdajatelt tuleb tellida vajalikud tehnilised tingimused. Projekte võivad koostada vastavat litsentsi omavad firmad või isikud. Tehnovõrgud ehitatakse välja tehnilisi tingimusi arvestades liitumislepingute alusel, kus näidatakse tehnovõrkude väljaehitamise ulatus. Tehnovõrkude ümberpaigutamine toimub huvitatud isiku kulul. Arenduspiirkonna elukvaliteedi tõstmiseks on soovitav luua piirkonda teenindav ettevõte – haldusfirma, mis tegeleb veevärgiga, pakub lumekoristus-, hajastus- ja heakorrateenuseid. Käesolev detailplaneering on pärast kehtestamist aluseks kinnistute ümberkruntimisele ning planeeringualal edaspidi teostatavatele ehituslikele ja tehnilistele projektidele. 14 JÄRVEKALDA, MÄE-KAURU, MÄE-ORIKU, ÄÄRE-KAURU, KELLAMÄE JA KULDPÕLLU KINNISTUTE DETAILPLANEERING 6 KOOSKÕLASTUSTE KOKKUVÕTE Kooskõlastaja Kooskõlastuse Kooskõlastatava Kuupäev nimi ja asukoht Märkused instantsi nimi ametikoht kaustas Lõuna-Eesti Pjotr Vorobjov 01.02.2008 põhijoonis - Päästekeskus peainspektor Tasu Prangli Kagu Teedevalitsus 21.11.2007 lk 18 lk 18 juhataja asetäitja Valgamaa Johannes Järv 25.09.2007 lk 16 lk 16-17 Keskkonnateenistus juhataja Kalmer Aunapu OÜ Jaotusvõrk 18.12.2007 arendussektori lk 16 - juhtivspetsialist Tarmo Täht Elion Ettevõtted AS 12.12.2007 lk 19 lk 19 sideliiniinsener november lisade kaust, nõus servituudi Kauru kinnistu Indrek Tiido 2007 lk 24 seadmisega november lisade kaust, nõus servituudi Veske III kinnistu Indrek Tiido 2007 lk 25 seadmisega lisade kaust, lisade kaust, Oriko kinnistu 24.01.2008 Mattias Agabus lk 26 lk 26 Mikusmäe kinnistu 20.09.2007 Ilmar Peterson lk 15 - lisade kaust, olen nõus Kaarli kinnistu 29.01.2008 Günter Moorits lk 27 servituudi alaga 15 JÄRVEKALDA, MÄE-KAURU, MÄE-ORIKU, ÄÄRE-KAURU, KELLAMÄE JA KULDPÕLLU KINNISTUTE DETAILPLANEERING 7 KOOSTÖÖ PLANEERINGU KOOSTAMISEL 16  141.00 140.00 134.00 ja o .00 tsu POS 1 134 on K P-6 avalik rand 135.00 134.00 Mnt. kaitsevnd 50 m .00 63601:003:0933 136 Oriko .00 134 63601:003:2320 Sookaela Mnt. sanitaarkaitsevnd 60 m 136.00 00 5. Kauru jrv 63601:003:0934 13 Oriko I 63601:003:0182 Piiri Jrve kallasrada 4 m .00 134 134 oja 0 .0 .00 5 3 huliini kaitsevnd 10 m 1 L 139 Jrve ehituskeeluvnd 25 m 0 4.0 13 13 63601:003:0471 5.0 0 Jrve veekaitsevnd 10 m 5. .0 13 00 Kuldme 0 1 Jrve piiranguvnd 50 m 3 00 8 7. 63601:003:1790 .0 13 0 Siberi POS 2 134 145 .00 140.00 .00 1 4 a 3 oj POS 4 63601:003:2310 .0 1 0 0 .00 63601:003:1820 Kiiviti 45 6.0 13 63601:003:0931 1 14 137.0 5. 13 00 Oriko 1 4 145 .0 0 Jrvekalda 3 0 13 0. 138.00 .0 5. 9 14 138.0 0 .0 0 00 00 13 0 6. 4.0 0 POS 3 00 0 0 134.0 0 0 L .0 0 .0 140.00 5 0 .0 146.00 136.00 5 POS 34 4 00 .0 POS 5 0 POS 38.2 13 1 1 4. 134 .00 .0 3 VARE 47 14 4 141 .00 L 9 1 144 .00 3 0 1 144 140.0 .0 .00 1 0 3 4 00 139 140 .00 5 1.0 0 142.00 140.00 143 PK 146.00 K ti 0 1. .0 0 8.0 VAR POS 35 ik 4 .0 63601:003:0472 13 14 0 14 .00 143.00 14 2 E 1. 4 Kuldpıllu .00 13 00 1 145 9. 5 POS 31 00 148.00 0 .0 14 POS 6 6 14 POS 33 0 4 1 00 0. 6. 142.00 .00 14 00 0 136 14 7 .0 5. 1 1. 145.00 0 00 4 .00 1 VARE 00 5. 0 POS 30 0 00 13 5.0 VARE POS 32 14 139 POS 8 63601:003:0860 0.0 . 3 44 0 POS 37 14 POS 23 1 0 Mari 0.0 POS 36 141 0 14 .0 POS 39 5 .00 7 1 4 POS 38.1 15 150.00 1 4 0.0 0 5 5.0 VARE .00 .0 14 0 K 0 4 0 145 .0 14 4 00 4 6. 144.00 1. VARE 63601:003:0891 6 1 00 14 POS 7 14 4 Kauru 139.00 5. 00 VAR 4 2E 14 0 .0 1 0.0 0 3 K 7 3 14 9 .0 1 0 4 4 POS 9.1 4. .0 0 139.0 00 .0 EHITUSIGUS JA ARHIDEKTUURINUDED 1 00 6 0 5 0 .00 5. 0 .0 4 4 142 14 tii 4 K 63601:003:1091 1 0 k 1 L 14 0 .0 Mikusme K 5. 4 0 6.0 0 4 L 14 1 5.0 00 00 .00 149 14 1. 145 1 1 4 15 k 150.00 142.0 VARE tii 4 5 .0 .00 3 0 .0 0 146.00 .0 143.00 0 4 4 149.0 1 151.00 0 0 4 1 POS 12 1 4 .0 5 3 .0 .0 L 0 0 5 4 0 0 4 1 .0 POS 10 1 k 6 152.00 tii 144 5 K .00 .0 63601:003:2041 4 1 0 Kellame POS 9.2 POS 26 00 147.0 63601:003:0780 5. POS 25 VAR 0 Oriku 00 14 153.00 00 2. E 8. 00 TINGM˜RGID: VARE 14 5 3 15 00 3 0. 140.00 VAR POS 22.2 5. 15 ti 14 E ik .00 0 1 1 149 4 .0 155 140.00 2 4 0 .00 14 8 .0 5 0.0 1 .0 4 0 1 5 .00 0 9. VARE 6 Tee kaitsevnd 20 m POS 22.1 14 .0 00 155 0 0 POS 11 u .0 Planeeitava ala piir ts 1 5 oja on 4 4 4 14 POS 27 9 -K 58 1 139.00 4.0 143.00 .0 0 e : 1 63601:003:1101 v 03 0 Olemasolev krundipiir jr 5 0 m :0 1 oja Me-Oriku POS 24 .0 Il 01 5 145 a/ 36 1 ARE 8 .0 V l k 6 4 Planeeritav krundipiir POS 13 0 14 i 15 1 63601:003:1860 ts .00 0.0 ıu 63601:003:2032 5. 0 00 T 1 ˜re-Kauru 00 Me-Kauru 3 Olemasolev haljastus 63601:003:2042 . 1 9 49 POS 16 4 .0 3 POS 14 .0 Kellame 3 0 POS 29 1 0 1 L 14 Olemasolev sidekaabel 5 00 0 6. .0 14 00 3. 0 9. 15 0 Olemasolev ıhuliin 00 L 0 4. 139 14 Likvideeritav objekt jrv 154.00 140 .00 150.0 POS 28 .00 156.00 Planeeritav pıhihoone hoonestusala 1 0 4 1 7 52 .0 Planeeritav kırvalhoone hoonestusala 0 15 . 00 00 1. 145 5. POS 21 00 Hoonete lubatud arv hoonestusalas 15 .00 Planeeritav veekogu .00 00 0. 1 146 4 15 5 Planeeritav haljastus .0 0 149 Planeeritav tee 0 K 0.0 15 0 63601:003:2031 * 11101 ksikelamu , 12744 majapidamisabihoone(d) (vastavalt Majandus- ja kommunikatsiooniministri 26. novembri 2002.a 9.0 .0 14 mrusele nr 10 "Ehitise kasutamise otstarvete loetelu") 14 Kaarli 0 Sıdusuunad 9. ** 12100 Hotellid, muud majutus- ja toitlustushooned 0 *** 12746 Pumbamaja, kaevumaja 0 148.00 **** 12744 majapidamisabihoone PK Planeeritav prgimaja 63601:003:1810 1 KE ***** Sıltuvalt ehitusala valikust Pos-le 9.1 ks 11101 ksikelamu vıi Pos-le 9.2 ks 11101 ksikelamu ja 12744 majapidamisabihoone. he ehitusala vljavalimisel ıigus teisele ehitada kaob. Elamu Kaseme 1 KE POS 17 EE(0010)- vikeelamumaa, vatavalt Vabariigi Valitsuse 24.01.1995.a. mrusele nr 36 "Katastriksuse sihtotstarvete liigid ja nende mramise alused" Kırvalhoone 14 K Th(0030)- tootmishoonete maa 8.0 ˜(002)- rimaa Side- jaamakapp m(0051)- ldmaa 0 M(011)- maatulundusmaa L(007)- transpordimaa Mastalajaam 0 3 150.0 00 00 14 Transpordimaa 0. E L VAR 15 1. 5. 150 15 00 POS 6 Positsiooni number .00 150.00 Avalik rand POS 20 P-6 Parkimiskohtade arv 146 63601:003:2043 15 Kellame .00 POS 15 0. 00 1 y=648600 4 4 .0 0 0 150.0 POS 18 1 4 x=6427800 5 .0 149.0 POS 19 0 PK 0 155 .00 e v jr m 63601:003:0522 0 5.0 Il 15 Veske O GPK Partnerid Objekt: J˜RVEKALDA, M˜E-KAURU, M˜E ORIKU, tee Registrikood: 10000550 0 an .0 a ˜˜RE-KAURU, KELLAM˜E, KULDPLLU alm Kastani 90 50410 Tartu 5 v ID kır 5 R 1 u E www.gpk.ee [email protected] tel. 5622 9072 ts PA R TN KINNISTUTE DETAILPLANEERING on e-K jrv 63601:003:0526 Asjast huvitatud isik: Allkiri: lm 4I Veske III 16 15 0.0 23 0 O koteh Koostaja: Allkiri: PHIJOONIS Ave Ehasalu 00 9. Kuupev: Mııtkava: T nr: Jooniseid: Joonise nr: Leheklg: 15 Juuli 2008 M 1 : 2000 D-019-06 7 3 20 Saatja: Anne Vesinurm <[email protected]> Saadetud: 16.11.2020 15:29 Adressaat: Anne Vesinurm <[email protected]> Teema: FW: 6-7/2366 Detailplaneeringu osalise kehtetuks tunnistamise otsuse eelnõule kooskõlastuse küsimine Manused: image001.jpg; Detailplaneeringu osalise kehtetuks tunnistamise otsuse eelnõule.asice; Järvekalda...DP_kehtetuks tunnistamine_kooskõlastustaotlus_MNT.doc From: [email protected] <[email protected]> Sent: Monday, November 16, 2020 3:26 PM To: [email protected] Subject: 6-7/2366 Detailplaneeringu osalise kehtetuks tunnistamise otsuse eelnõule kooskõlastuse küsimine Tere! Otepää Vallavalitsus on saatnud Teile kirja. Lugupidamisega Kristina Reigo sekretär