Kaagjärve-Mäemõisa mõisapargi allee hoolduslõikus 2020

TÖÖVÕTULEPING NR ……………. Maanteeamet , registrikoodiga 70001490, asukohaga Teelise 4 , 10916 Tallinn (edaspidi Tellija), mida volituse alusel esindab Maanteeameti lõuna teehoiu osakonna juhataja Janar T aal ja ………… , registrikoodiga ………… , asukohaga …………… , ……….. ……… (edaspidi Töövõtja), mida esindab ………….. ………… , Tellija ja Töövõtja (edaspidi koos Pooled või eraldi Pool ), sõlmisid töövõtulepingu (edaspidi Leping ) alljärgnevas: Lepingu ese Lepingu esemeks Kaagjärve-Mäemõisa mõisapargi allee hoolduslõikus 2020 (edaspidi Töö), mida Töövõtja kohustub tegema vastavalt Lepingus ja Lepingu Lisades toodud tingimustele. Tööna käsitletakse kõiki töid ja toiminguid, sh Lepingus nimetamata töid ja toiminguid, mis on vajalikud Lepingus ettenähtud tulemuse saavutamiseks, samuti Töö vastuvõtmiseks vajaliku dokumentatsiooni vormistamisega seotud toiminguid. Lepingu üldtingimused Lepingul on selle sõlmimise hetkel järgmised lisad: Lisa 1 – Tehniline kirjeldus. Lisa 2 – Töövõtja poolt esitatud Kululoend . Lisa 3 – Tööde üle andmis- ja vastuvõtmisakti vorm. Lisa 4 - Hankemenetluse käigus hankedokumentide kohta antud selgitused . Pooled juhinduvad Lepingu täitmisel lisaks Lepingule ja selle lisadele ka Eesti Vabariigis kehtivatest õigusaktidest, eeskirjadest, standarditest ning vajadusel muudest vastava valdkonna tehnilistest dokumentidest. Lepin g on sõlmitud avatud hanke menetluse ga riigihanke „ Kaagjärve-Mäemõisa mõisapargi allee hoolduslõikus 2020 “ liht hanke tulemusena. Kui Lepingus ei ole sätestatud teisiti, siis viiteid kindlale punktile, alapunktile või lisale tõlgendatakse viidetena Lepingu vastavale punktile, alapunktile või lisale. Lepingus on kasutatud pealkirju vaid viitamise lihtsustamise huvides ning neid ei arvestata Lepingu sätete defineerimisel, tõlgendamisel või piiramisel. Lepingus, kus kontekst seda nõuab, võivad ainsuses olevad sõnad tähendada mitmust ja vastupidi. Lepingu täitmise keel on eesti keel. Tähtajad ja T öö üleandmine Töö teostamist alustatakse Tellija kontaktisiku kirjalikus korralduses (edaspidi Alustamisekorraldus) märgitud kuupäeval. Töö teostamise tähtaeg on 6 nädalat alates Alustamisekorralduses märgitud kuupäevast, milliseks ajaks kohustub Töövõtja lõpetama kõik tööd ning kõrvaldama avastatud puudused. Töö või Töö osa üleandmise l esitab Töövõtja Tellijale Lepingu kohase Tööde üleandmis- ja vastuvõtmisakti. Töö osadeks loetakse Li sas 2 Kululoendis toodud Objekti töid (kuluridasid/makseartikleid) . Töövõtjal on õigus Töö üle anda kas osade kaupa või kogu Töö tervikuna. Tellija peab Töö või Töö osa üle vaatama 7 kalendri päeva jooksul pärast Töö või Töö osa ning üleandmis- ja vastuvõtmisakti saamist. Juhul, kui Töö või Töö osa vastuvõtmisel on Tellijal pretensioone Töö või Töö osa kvaliteedi ja/või Lepingule vastavuse osas, ei allkirjasta Tellija kontaktisik üleandmis- ja vastuvõtmisakti ning edastab Töövõtjale kirjalikult Töös või Töö osas ilmnenud vead ning puudused. Töövõtja kohustub vead ning puudused likvideerima 7 kalendri päeva jooksul alates Tellija poolt kirjaliku teate saamisest ja esitama parandatud Töö Tellijale (täiendav tähtaeg vastavalt võlaõigusseaduse § 114). Kui Töö (sh Töö osa) kontrollimisel selgub, et Töös on puudused, loetakse Töö tähtaegselt üle andmata . Tellijal on õigus kuni puuduste likvideerimiseni Töövõtja poolt keelduda Töö vastuvõtmisest ja selle eest maksmisest. Poolte õigused ja kohustused Tellijal on õigus : igal ajal teha järelpärimisi Tööde tegemise hetke olukorra kohta ning kontrollida Tööde tegemise käiku; pöörduda kolmandate isikute poole sõltumatu eksperthinnangu saamiseks Tööde kvaliteedi kohta ; kasutada õiguskaitsevahendeid (sh öelda Leping üles), samuti nõuda Lepingus sätestatud juhtudel leppetrahvi, kui Töövõtja ei pea kinni Lepingus, selle lisades või muudes Lepingu juurde kuuluvates dokumentid es sätestatud tähtaegadest, kva liteedinõuetest, maksumusest, samuti kui Töövõtja ei täida või täidab mittevastavalt muid endale Lepinguga võetud kohustusi . Tellijal on kohustus: tasuda Töövõtjale tehtud Tööde eest vastavalt Lepingule; tasuda viivist vastavalt Lepingule. Töövõtjal on õigus: saada Tellijalt Töö tegemiseks vajalikku informatsiooni ja juhiseid; saada Töö eest Lepingus kokkulepitud tasu. Töövõtjal on kohustus: teha Tööd vastavalt Lepingule; tagada Töö tegemisel vajaliku kvalifikatsiooniga tööjõu kasutamine ja kui konkreetsete tööde tegemiseks on õigusaktides kehtestatud nõuded, et vastavat tööd võivad teostada isikud, kellel on muuhulgas majandustegevuse teade , tegevusluba või registreering, siis tagada, et vastavaid töid teostaksid isikud, kellel on nõutud majandustegevuse teade, tegevusluba või registreering või muu dokument, mis annab isikule õiguse vastava töö tegemiseks , sh tagada, et puude hoolduslõikustel ja langetamisel osaleb arboristi kutsetunnistust omav isik; tagada, et kui Töövõtja tugines hankemenetluses kvalifitseerimise tingimuste vastavuse tõendamiseks teiste isikute vahenditele, siis teised isikud osalevad vahetult Lepingu täitmisel alltöövõtjana vähemalt osas, milles teiste isikute vahenditele tugineti ; hankida omal kulul kõik Töö teostamiseks vajalikud load, materjalid ja töövahendid; tööde teostamisel kasutada tehnikat, mis ei kahjustaks säilitatavat haljastust ega teid; vastutada selle eest, et Töö oleks tehtud korrektselt ja kvaliteetselt; vastutada töötervishoiu ja tööohutuse nõuete täitmise eest objektil; informeerida viivitamatult Tellijat Töö tegemise käigus tekkinud probleemidest; e sitada hiljemalt Lepingu täitmise alustamise kuupäevaks Tellijale selleks ajaks teadaolevate alltöövõtjate nimed, kontaktandmed ja teabe nende seaduslike esindajate kohta. Sama teave tuleb esitada ka kõikide lisanduvate Lepingu täitmisega seotud alltöövõtjate kohta ja kui Lepingu täitmise alustamise ajal näidatud alltöövõtja asendatakse. Kui alltöövõtjal esineb RHS § 95 lg 1 sätestatud kõrvaldamise alus, siis on Töövõtja kohustatud selle alltöövõtja asendama. Juhul kui alltöövõtjal esineb RHS § 95 lg 4 punktides 3, 7 või 8 sätestatud kõrvaldamise alused, siis Töövõtja on kohustatud Tellija nõudmisel selle alltöövõtja asendama; e sitada Tellija nõudmisel alltöövõtjate kõrvaldamise aluste puudumise kontrollimiseks alltöövõtja asukohamaa karistusregistri teade RHS § 95 lõike 1 punktides 1–3 nimetatud asjaolude puudumise kohta või alltöövõtja asukohariigi kohtu- või haldusorgani väljastatud samaväärne dokument ning alltöövõtja asukohariigi pädeva ametiasutuse tõend käesoleva RHS § 95 lõike 1 punktis 4 ning lõike 4 punktides 3 nimetatud asjaolude kohta. esitada 5 tööpäeva jooksul alates Alustamisekorralduse saamisest Tellijale koopia kehtivast vastutuskindlustuslepingust, mille kohaselt: kindlustusandja peab hüvitama kahju, mille Töövõtja on oma tegevuses tekitanud kolmandale isikule kindlustusperioodil toimunud kindlustusjuhtumi tagajärjel tekkida võiva kahju kuni 20 000 euro ulatuses iga kindlustusjuhtumi kohta. Kindlustuslepingu tähenduses peetakse kolmanda isikuna silmas ka käesoleva Lepingu järgset Tellijat; kindlustuslepingu kindlustusperiood peab algama hiljemalt Töö alustamisest ning kestma Töö lõpetamiseni. Juhul, kui Töövõtja poolt sõlmitud kindlustusleping peaks lõppema enne ettenähtud tähtaega, kohustub Töövõtja esitama uue kindlustuspoliisi koopia enne kehtiva kindlustuslepingu lõppemist tagades katkematu kindlustuskaitse kuni Töö lõppemiseni. Töö teostamise perioodi muutmisel (pikendamisel) kohustub Töövõtja Kindlustuslepingus vastavalt pikendama ka nõuete esitamise perioodi ja kahjust teatamise laiendatud perioodi. tasuda leppetrahvi vastavalt Lepingule. Pooltel on õigus Lepingust tulenevaid ja sellega seotud nõudeid ja kohustusi kolmandatele isikutele üle anda ainult teise Poole eelneval nõusolekul, mis on Lepinguga samas vormis. Mittekohaselt üle antud nõuete ja kohustuste osas jääb teise Poole ees vastutavaks nõuded ja/või kohustused üle andnud Pool. Tasumine Töö teostamise kogu maksumus on ………. eurot, millele lisandub käibemaks 20% summas ………… eurot, kokku …………… eurot (edaspidi Tasu). Töö teostamise maksumusele võivad lisanduda täiendavad kulud ettenägematuteks töödeks 5 % Töö teostamise maksumusest …………. eurot, millele l isandub käibemaks 20% summas …………. eurot, kokku …………. eurot. Ettenägemata töö on Lepingu mõistes Töö, mida tuleb teha Lepingus kokkulepitud Töö iseloomust ja täitmise käigust ning Lepingu täitmiseks vajalikest tingimustest tulenevalt ning mille tegemise vajadust mõistlikkuse põhimõtetest lähtuvalt Pooled ei võinud ega saanud Lepingu sõlmimisel ette näha. Ettenägematuid töid teostatakse ainult Tellija kontaktisiku kirjalikul korraldusel ning korralduses määratud tähtaegadeks. Tööde hindamisel lähtutakse Kululoendis sisalduvatest ühikhindadest või samalaadsete tööde ühikhindadest. Töö eest tasumine toimub üks kord kuus. Tasutakse kogu Töö või Töö osa eest, mille kohta on Töövõtja ja Tellija omavahel allkirjastanud üleandmis- ja vastuvõtmisakti . Tellija tasub Töövõtjale üks kord kuus ülekandega Töövõtja arveldusarvele 14 päeva jooksul pärast Töövõtja poolt arve esitamist. Arve tuleb esitada eelneva kuu T öö kohta järgneva kuu 7 kalendripäeva jooksul. Arve tuleb esitada masintöödeldaval kujul, e-arvena, mis vastab Eesti Pangaliidu standardile ja Rahandusministri 11.04.2017 määrusele nr 24 „Masintöödeldava algdokumendi juhendi kehtestamine“. Arve loetakse laekunuks selle Maanteeameti arvete halduskeskkonda laekumise kuupäevast. Mitteresidentidel tuleb pdf formaadis arve saata meiliaadressile [email protected] või edastada see e-arvena rahvusvahelise Peppol süsteemi kaudu. Arvele tuleb märkida kontaktisiku nimi ja Lepingu number. Poolte vastutus Töövõtja on kohustatud hüvitama Lepingu mittetäitmise või mittekohase täitmisega Tellijale tekitatud kahju ja Tellija poolt seoses Töövõtja poolse Lepingu rikkumisega tehtud kulutused. Tellija vastutab Lepingu rikkumise eest ja on kohustatud Töövõtjale hüvitama Lepingu rikkumisega tekitatud kahju ning Töövõtja poolt Tellija poolse Lepingu rikkumisega seoses tehtud kulutused. Töövõtjal on õigus nõuda Tellijalt viivist tasumisega viivitamise korral 0,2% tähtaegselt tasumata arve summast iga tasumise tähtpäeva ületanud päeva eest. Tellijal on õigus rakendada sanktsioonina leppetrahvi iga rikkumise korral kuni 10% Tasust , kokku mitte rohkem kui 30% Tasust, kui Töövõtja on rikkunud oma L epingulisi kohustusi . Leppetrahvinõude või teate leppetrahvinõude esitamise kavatsusest peab Tellija Töövõtjale esitama 6 kuu jooksul kohustuse rikkumise avastamisest arvates. Juhul kui Töövõtja rikub Lepingus sätestatud tähtaegu, on Tellijal õigus nõuda Töövõtjalt leppetrahvi 0,2% Tasust, iga viivitatud päeva eest. Leppetrahvinõude või teate leppetrahvinõude esitamise kavatsusest peab Tellija Töövõtjale esitama 6 kuu jooksul kohustuse rikkumise avastamisest arvates. Tähtaegade ületamise korral ei kohaldu eelmises punktis sätestatud leppetrahvi piirmäär. Pooled on kokku leppinud, et Töövõtja kohustub hüvitama Lepingu täitmise käigus tekkinud kahju kolmandatele isikutele. Töövõtja kohustub oma kulul esindama Tellijat Lepingu alusel täidetavate ülesannete või toimingutega seotud kõigis vaidlustes (sh kohtuvaidlustes) kolmandate isikutega ning kandma kõik sellega kaasnevad menetluskulud. Tellija võib Töö Lepingu tingimustele mittevastavusele tugineda seaduses sätestatud aegumistähtaja jooksul. Poolte kont akt isikud Töövõtja kontaktisik : ……………. , tel.: (+372) ………… , e-post: …………. ; Tellija kontaktisik : lõuna teehoiu osakonna korrashoiu juhtivinsener Rao Jürison , tel: (+372) 5162 174 , e-post: [email protected] . Lepingu kehtivus Leping jõustub selle allkirjastamisel ja kehtib kuni Lepingust tulenevate kohustuste täitmiseni. Tellija võib Lepingust taganeda ning nõuda leppetrahvi kuni 10% Tasust , kui Töövõtja rikub oluliselt oma õigusaktidest või Lepingust tulenevaid kohustusi . Tellija võib Lepingu üles öelda võlaõigusseaduses ettenähtud korras . Tellijal on õigus nimetatud summa maha arvata Töövõtjale tasumisele kuuluvast summast. Töövõtja võib Lepingust taganeda , kui Tellija rikub oluliselt Lepingu tingimusi. Sellisel juhul on Tellija kohustatud Töövõtjale hüvitama Töövõtja poolt Lepingu täitmisel tehtud kulutused. Leping loetakse koheselt lõppenuks, kui: Töövõtja tegevus lõpeb; kuulutatakse välja Töövõtja pankrot. Teated Pooltevahelised Lepinguga seotud teated peavad olema esitatud kirjalikus vormis, välja arvatud juhtudel, kui sellised teated on informatsioonilise iseloomuga, mille edastamisel teisele Poolele ei ole õiguslikke tagajärgi. Informatsioonilist teadet võib edastada telefoni teel. Kirjalikud teated saadetakse Lepingu Pooltele e-posti teel , selle võimaluse puudumisel antakse Lepingu Pooltele üle allkirja vastu või saadetakse postiga registrijärgsel aadressil . Kui ühe Poole teade on teisele Poolele saadetud Lepingus märgitud e-posti aadressil loetakse see kättesaaduks järgmisel tööpäeval . Muud tingimused Lepingut võib muuta kooskõlas kehtivate õigusaktidega. Kirjalikult vormistamata Lepingu muudatused on tühised. Kõik Lepingu tõlgendamisest või täitmisest tulenevad vaidlused püütakse lahendada Lepingupoolte vaheliste läbirääkimiste teel. Kokkuleppe mittesaavutamisel lahendatakse vaidlus Harju Maakohtus vastavalt Eesti Vabariigis kehtivatele õigusaktidele. Kõigis küsimustes, mis ei ole reguleeritud Lepinguga, juhinduvad Pooled Eesti Vabariigi vastavatest õigusaktidest. Leping allkirjastat akse Poolte poolt digitaalselt. Poolte allkirjad Tellija: Töövõtja: /allkirjastatud digitaalselt / /allkirjastatud digitaalselt/ Lisa 3 TÖÖDE ÜLEANDMIS- JA VASTUVÕTMISAKT Käesolevaga ……….. annab üle ja Maanteeamet võtab vastu kooskõlas lepinguga “ …………. ”, mis on sõlmitud ......................................... , alljärgneva töö: Objekt nr …. : ……………………………….. alleede hoolduslõikus Kõik maksumused EUR Jrk nr Makseartikli nimetus Mõõtühik Maht Ühikhind Maksumus 1 …………… ……… ……… ……. …………. 2 ………….. ........... ………. ……….. ………. KÕIK KOKKU ………… KÄIBEMAKS 20% ………….. KÕIK KOKKU KOOS KÄIBEMAKSUGA …………. Märkused: Tellija kontaktisik: Töövõtja kontaktisik : /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Hankija nimi: MAANTEEAMET HD III TEHNILINE KIRJELDUS Valga maakond Kaagjärve-Mäemõisa mõisapargi allee 20 20 Üldist Maanteeamet on kohustatud tagama liiklusohutust riigimaanteedel ning korraldama maaomanikuna kaitsealuste objektide säilimise ning aja- ja asjakohase hoolduse (LKS § 12, § 17, MuKS § 16). Käesoleva hankega tellitakse alleedele hooldustööd , vastavalt eelnevalt koostatud kaitsealuste alleede inventeerimis - ja hoolduskavadele Valga maa riigimaanteedel 2019.a . HANKE OBJEKTID Jrk nr Objekt Hoolduskava 1 Kaagjärve-Mäemõisa mõisapargi allee hoolduslõikus Vt Lisa 1 HOOLDUSTÖÖD Hooldustööde tegijal peab vastutav töötaja vastama vähemalt arboristi tase 4. Teostatavad alleede hooldustööd on välja toodud iga hoolduskava juures . Hangitavad hooldustööde mahud on kajastatud ka “K ululoendis “ . Tööde teostamisel juhinduda “Kululoendi“ mahtudest , mille alusel toimub akteerimine . Akteeritakse tegelikkuses teostatud töömahud. Hooldustööd koosnevad järgmistest osadest: Võra hoolduslõikus ( sh.puhastamine,tõstmine,vähendamine ) ; Tugivööde paigaldamine ; Võsa likvideerimine ; Vesivõsude likvideerimine ; Üksikpuude langetamine koos kändude freesimise või juurimiseg a . Raietööde käigus ei tohi vigastada säilitamisele kuuluvaid puid ja põõsaid. Tehnika kasutamisel tekkinud pinnakahjustusega aladel taastatakse endine olukord pinna planeerimise, kasvumulla paigalduse ja murukülviga. Puud, mis kuuluvad raiumisele ja freesimisele – puud freesida võimalikult maapinna lähedalt (maapind peab olema selles kohas hiljem niitmistraktoriga niidetav) . Raiejäätmed (kogu raiutud puit koos maha langenud okstega, mis on pikemad kui 0,5 m ja/või on jämedamad kui 2 cm ) tuleb iga tööpäe va lõpuks koristada/kuhjata viisil, et see ei ohustaks teedel liiklejaid . Raiutavad puud võib vaheladustada ettenähtud kohtades, kooskõlastatult T ellija ja maaomanikuga . Raietööde käigus on sõidutee katte ning tugipeenra kahjustamine keelatud. Sõidutee katte ja/või sõidutee peenra lõhkumise korral on T öövõtja kohustatud oma kuludega tekitatud kahjud likvideerima. Tööde teostamise eelselt kavandatud tegevus kooskõlastada Keskkonnaameti ja Muinsuskaitseametiga. Töövõtja vastutab keskkonnakaitse eest objekti l ja selle kõrval. Tööde käigus ei tohi kahjustada ümbritsevat keskkonda. Kõik tööd tuleb teostada järgides Eesti Vabariigis kehtestatud keskkonnaalaseid nõudeid/õigusakte jms. Tööde teostamise eelselt Töövõtjal kooskõlastada tegevus piirinaabritega, kelle maaüksus e l on ettenähtud teostada hooldusraiet. Tööde teostamise eelselt teavitada /informeerida kohalikku omavalitsust kavandatud töödest , k.a Maanteeameti liiklusjuhtimiskeskust (läbi Maanteeameti e-teeninduse või [email protected] edastada info ) . Töövõtja ja Tellija teatavad omal algatusel viivitamatult avastatud vigadest, puudustest ja riskiteguritest tehnilises kirjelduses ning abinõudest, millega saab tööd edendada ja paremate tulemuste saavutamist soodustada. Raadamise ja üksikpuude langetamise tulemusena saadav metsamaterjal on riigi vara ja tuleb üle anda Riigimetsa Majandamise Keskusele (RMK). Enne raie algust tuleb RMK tööjuhiga kokku leppida, milliseid metsamaterjali sortimente toodetakse ja kuhu raiutud metsamaterjal kokku veetakse ( veomaa kuni 1 0 km objekti piiridest). Metsamaterjal, mis ei ole edasi käideldav – selle utiliseerimise teostab Töövõtja. Edasi mitte käideldava metsamaterjali jäätmete põletamine tööalal on keelatud. Liikluskorraldus objektil Liikluskorralduse eest objektil vastutab Töövõtja, kes peab tagama kohapealse ohutuse, ühiskondliku transpordi läbipääsu ja kodanikel e ligipääsu oma kinnistutele tööde teostamise ajal. T ööde aegne ajutine liikluskorraldus tuleb enne töödega alustamist Töövõtjal kooskõlastada Maanteeametiga. Liikluse korraldamisel tööde ajal juhinduda Majandus- ja taristuministri 13. juuli 201 8 . a määrusest nr 43 „ Nõuded ajutisele liikluskorraldusele ” ja Maanteeameti peadirektori 14.11.2018 . a käskkir jast nr 1-2/18/458 „ Riigiteede ajutine liikluskorraldus. Juhend liikluse korraldamiseks riigiteede ehitus- ja korrashoiutöödel “. Lisa 1: Kaagjärve-Mäemõisa mõisapargi allee hooldus kava Joonis nr. 1 1Ta 2Ta 3Pä 4Pä 5Pä 8Pä 6Pä 9Ta 7Pä 10Ta 11Pä 12Pä r. 1 13Pä 14Sa 15Pä 16Pä n 17Pä nis 18Sa Joo 1 19Pä Jo on 20Pä is 21Pä 2 nr 22Ta .2 23Pä 24Pä 25Ta 26Pä 27Ta 28Pä 29Pä MAANTEE TELGJOON 30Pä 31Pä 32Pä 95Va 35Pä 33Pä 94Va 34Le 93Va 92Ta 36Ta 91Ta 37Ta 90Va 38Ta 89Va 39Ta 88Ta 40Va 87Va 41Ta 86Va 85Va 84Ta 83Ta 82Ta 81Ta 80Va 42Pä 79Ta 78Va 44Va 77Va 45Ta 76Va 43Sa 75Va 46Va 74Va 47Va 73Ta 49Va 72Va 48Pä 71Va 70Va 50Va 69Va 68Va 51Va 52Ta 67Va 53Ta 54Va 55Va 56Va 57Va 58Va 59VTa 66Va 60Va 65Va 61Va 64Va 62Va 63Va TINGMÄRGID I SEISUNDIKLASS (Terve ja elujõuline puu) II SEISUNDIKLASS (Kergelt kahjustatud, veel elujõuline puu) III SEISUNDIKLASS (Kahjustatud, väheneva elujõuga puu) IV SEISUNDIKLASS (Tugevasti kahjustatud/ohtlik/surnud puu) 1 PUU NUMBER Va PUU LIIK (Lühend) LIKVIDEERITAV PUU (põõsaste/võsa likvideerimise info vaata inventeerimise tabel MÄRKUSTE ja HOOLDUSTÖÖDE lahter !!) MÄRKUSED: 1) Geodeesia OÜ Ruutjuur, töö nr. 19_018. Teostatud juuli 2019.a. 2) Ajaloolised alleepuud on joonisel tähistatud punast värvi numbrite ja viitadega 3) Käesolev joonis on loetav koos dendroloogilise inventeerimise tabeli ja hoolduskavaga seletuskirjaga ! 4) Likvideerimise ja hooldustööde seletused vaata inventeerimise tabeli MÄRKUSTE lahtrist ! Projekti nimetus: Töö nr: OÜ Hüüp KAAGJÄRVE MÄEMÕISA PARGI ALLEE DENDROLOOGILINE 2019-15 Reg.kood 14149160 INVENTEERIMINE, HOOLDUSKAVA Riia mnt 60a-2, Pärnu, 80020 Leht nr: tel. +372 516 1593, e-mail [email protected] Objekti aadress: 1 RIIGITEE 23104 KAAGJÄRVE KOOL-RAUTINA/23103 Staadium: OK Acer OÜ KAAGJÄRVE-PUGRITSA Reg.kood 12952929 KAAGJÄRVE KÜLA, VALGA VALD, VALGA MAAKOND - Paju tn 7, Audru alevik, Pärnu, Pärnu mk, 88301 tel. +372 5047 811, e-mail [email protected] Tellija: Maastikuarhitekt Kati Niibo (OÜ Hüüp) MAANTEEAMET Mõõtkava: Joonestaja Pärt Põltsam (OÜ Mastlop) Välitööd Oliver Haav Joonise nimetus: DENDROLOOGILINE INVENTEERIMINE 1:500 Arborist Arne Oad (OK Acer OÜ)  Joonis nr. 2 141Ku 140Ta r. 1 142Va 139Ta n nis 138Ta 136Va Joo 137Ta 1 143Sp Jo 144Sp on is 2 nr 135Ja .2 134Va 133Ta 132Sa 131Pä 130Ta 128Pä 129Pä 145Pä 127Pä 126Pä 125Ta 124Pä MAANTEE TELGJOON 123Ta 146Pä 122Ta 147Ta 148Lh 149Ta 121Va 151Pä 150Pä 120Ta 152Ta 119Ta 153Ta 118Va 154Ta 117Ja 155Ta 116Ja 156Ta 115Ta 157Ta 114Ta 158Pä 159Va 113Ta 160Ta 161Ta 112Ta 111Ta 162Ta 110Ta 109KsA 163Ta 164Ta 108Ta 165Ta 107Ta 166Va 106Va 167Ta 105Va 168Pä 104Ta 103Va 169Pä 170Pä 102Ta 171Ta 101Ta 172Pä 173Pä 174Ta 175Ta TINGMÄRGID 100Ta 176Ta I SEISUNDIKLASS (Terve ja elujõuline puu) 99Ta II SEISUNDIKLASS (Kergelt kahjustatud, veel elujõuline puu) 177Va 98Pä III SEISUNDIKLASS (Kahjustatud, väheneva elujõuga puu) 178Ta 97Ta IV SEISUNDIKLASS (Tugevasti kahjustatud/ohtlik/surnud puu) 179Ta 1 PUU NUMBER 96Ta Va PUU LIIK (Lühend) LIKVIDEERITAV PUU 180Ta (põõsaste/võsa likvideerimise info vaata inventeerimise tabel MÄRKUSTE ja HOOLDUSTÖÖDE lahter !!) 181Ta MÄRKUSED: 1) Geodeesia OÜ Ruutjuur, töö nr. 19_018. Teostatud juuli 2019.a. 182Ta 2) Ajaloolised alleepuud on joonisel tähistatud punast värvi numbrite ja viitadega 3) Käesolev joonis on loetav koos dendroloogilise inventeerimise tabeli ja hoolduskavaga seletuskirjaga ! 4) Likvideerimise ja hooldustööde seletused vaata inventeerimise tabeli MÄRKUSTE lahtrist ! 183Ta Projekti nimetus: Töö nr: OÜ Hüüp KAAGJÄRVE MÄEMÕISA PARGI ALLEE DENDROLOOGILINE 2019-15 Reg.kood 14149160 INVENTEERIMINE, HOOLDUSKAVA Riia mnt 60a-2, Pärnu, 80020 Leht nr: 184Pä tel. +372 516 1593, e-mail [email protected] Objekti aadress: 2 RIIGITEE 23104 KAAGJÄRVE KOOL-RAUTINA/23103 Staadium: 185KsA OK Acer OÜ Reg.kood 12952929 KAAGJÄRVE-PUGRITSA KAAGJÄRVE KÜLA, VALGA VALD, VALGA MAAKOND - Paju tn 7, Audru alevik, Pärnu, Pärnu mk, 88301 tel. +372 5047 811, e-mail [email protected] Tellija: Maastikuarhitekt Kati Niibo (OÜ Hüüp) MAANTEEAMET Mõõtkava: Joonestaja Pärt Põltsam (OÜ Mastlop) Välitööd Oliver Haav Joonise nimetus: DENDROLOOGILINE INVENTEERIMINE 1:500 Arborist Arne Oad (OK Acer OÜ)  Lisa 3 Kaagjärve-Mäemõisa pargi allee pass, dendroloogilise hinnangu tabel KAAGJÄRVE-MÄEMÕISA PARGI ALLEE PASS ÜLDANDMED Allee nimi Kaagjärve-Mäemõisa allee Aadress Kaagjärve küla, Valga vald, Valga maakond Maanteeameti regioon Lõuna regioon Tee nr 23104, 23103 Tee nimetus Kaagjärve kool-Rautina, Kaagjärve-Pugritsa KOONDANDMED ALLEE KOHTA JUURED tk TÜVI tk VÕRA tk PUU TERVIKUNA tk MÄRKUSED tk I Seisundiklass 64 I Seisundiklass 24 I Seisundiklass 25 I Seisundiklass 21 Ajalooline alleepuu: 153 II Seisundiklass 93 II Seisundiklass 100 II Seisundiklass 122 II Seisundiklass 113 Ohtlik liiklusele: 21 III Seisundiklass 19 III Seisundiklass 38 III Seisundiklass 36 III Seisundiklass 45 Lisauuringute vajadus: 1 IV Seisundiklass 9 IV Seisundiklass 23 IV Seisundiklass 2 IV Seisundiklass 6 Üksikpuud: 183 Puude grupid: 2 PUITTAIMEDE LIIGILINE KOOSSEIS Perekond tk tk tk tk Harilik tk tk Harilik tk tk tk Harilik pärn Arukask Harilik kuusk Harilik vaher Harilik tamm Harilk saar Lehis 2 45 2 1 sarapuu 2 51 jalakas 3 75 4 I tähtsuse hooldustööd Tk II tähtsuse hooldustööd (3. aastal) Tk III etapi hooldustööd (8. aastal) Tk Võra puhastamine (VP): 32 Võra puhastamine & võra tõstmine (VP; VT): 93 Uus lihtsustatud hindamine (ei ole vaja puid mõõdistada vaid tuleb need üle vaadata ja teha hooldustööde ettepanekud 177 Võra puhastamine & võra vähendamine (VP; VV): 8 ainult nendele puudele, mis vajavad sekkumist. Võra puhastamine & võra tõstmine & võra vähendamine (VP; VT; VV): 29 Tugivööde paigaldamine: 18 Likvideerida juurekala võsud: 4 LIKVIDEERIDA: 8 Likvideerida võsa alleeruumist: 601 Kokku: 192 0 Kokku: 177  Riigihanke nimetus: Riigi teemaal paiknevate kaitsealuste alleede seisukorra dendroloogiline inventeerimine ja hoolduskavade koostamine Maanteeameti lõuna regioonis. Viitenr 198656 HÜÜP OÜ Riia mnt 60A-2, Pärnu 80020 http://hyyp.ee ÄRIREGISTRI NR 11248045 Mk tegevusluba nr E 284/2007-P MTR registreering EEP002537 OK ACER OÜ Paju tn 7 Audru alevik Pärnu 88319 http://okacer.ee ÄRIREGISTRI NR 12952929 KAAGJÄRVE-MÄEMÕISA pargi allee dendroloogiline inventeerimine, hoolduskava aastateks 2019-2029 Töö nr 2019-15 Töös käsitletavad riigiteed: nr 23104 Kaagjärve kool-Rautina nr 23103 Kaagjärve-Pugritsa Keskkonnaregistri nr: KLO 1200118 Mälestise reg nr: 23123, Kaagjärve-Mäemõisa park Töö koostajad: Arne Oad arborist Arborist, tase 4 Puittaimede hindaja, tase 5 Kati Niibo maastikuarhitekt Välitööd teostas: Oliver Haav Pärnu 2019 1 Sisukord 1. Üldandmed.......................................................................................................................................3 1.1 Töö koostamise alus...................................................................................................................3 1.2 Töö eesmärk...............................................................................................................................4 1.3 Allee asukoht, piirid ja omandisuhted.......................................................................................4 1.4 Allee kaitsekord.........................................................................................................................5 1.5 Alleega seotud huvigrupid.........................................................................................................7 1.6 Uuringud ja kasutatud allikad....................................................................................................7 2. Ajalooline ülevaade..........................................................................................................................9 2.1 Ülevaade mõisa ajaloost............................................................................................................9 2.2. Allee ajalooline ülesehitus ja seotus mõisaruumiga...............................................................10 3. Alleeruumi olemasolev olukord......................................................................................................11 3.1 Alleeruumi terviklikkus ja seosed kontaktalaga......................................................................11 3.2 Vaated alleeruumis...................................................................................................................11 3.3 Teedevõrk alleeruumis.............................................................................................................14 3.5 Alleeruumi dendroloogiline hinnang ja allee pass..............................................................14 4. Väärtused ja probleemid.................................................................................................................16 5. Kavandatavad hooldustegevused....................................................................................................17 5.1 Tegevuskava ülesehitus............................................................................................................17 5.2. Teostatavad hooldustööd.........................................................................................................18 5.2.1 Regulaarsed hooldustööd.................................................................................................18 Kinnismälestise ja muinsuskaitseala kaitsevööndis teostatavate kaevetööde aluseks on MuKS § 58 „Kinnismälestise ja muinsuskaitseala kaitsevööndis kehtivad nõuded.”..........................18 5.2.2 Hooldustööd lähtuvalt allee inventeerimisest..................................................................19 5.2.3 Hooldustööde kolmas etapp.............................................................................................20 5.3 Kaagjärve-Mäemõisa pargi allee kaitse korraldamine.............................................................20 5.3.1 Külastus- ja liiklusmõjude hindamine..............................................................................20 5.3.2 Uue kava koostamine.......................................................................................................20 5.4 Riigi teemaal paikneva Kaagjärve-Mäemõisa pargi allee hoolduskava tegevuskava aastate kaupa (2019-2029).........................................................................................................................21 5.4.1 Dendroloogilisest inventeerimisest lähtuvate hooldustööde mahud................................22 6. Tulemuslikkuse hindamine.............................................................................................................24 LISAD................................................................................................................................................25 Lisa 1 Lähteülesanne (väljavõte hankedokumentidest. Lisa III-2 tehniline kirjeldus).......................25 Lisa 2 Dendroloogilise inventeerimise koostamise metoodika..........................................................27 Lisa 3 Fotod alleest.............................................................................................................................32 Lisa 4 Kaagjärve-Mäemõisa pargi allee pass, dendroloogilise hinnangu tabel..................................34 Lisa 5 Kooskõlastused........................................................................................................................35 JOONISED.........................................................................................................................................36 JOONIS 1 Dendroloogiline inventeerimine..................................................................................36 2 1. Üldandmed 1.1 Töö koostamise alus Käesolev töö on koostatud Maanteeameti tellimusel Kaagjärve külas, Valga vallas, Valga maakonnas asuva Kaagjärve-Mäemõisa pargi alleede dendroloogilise inventeerimise ja hoolduskava koostamiseks, leping nr 1-10/18/1734-1. Töös käsitletavad alleed paiknevad riigiteel nr 23104 Kaagjärve kool-Rautina ja riigitee nr 23103 Kaagjärve-Pugritsa teel. Töö koostamise aluseks on riigihange nimetusega „Riigi teemaal paiknevate kaitsealuste alleede seisukorra dendroloogiline inventeerimine ja hoolduskavade koostamine, II etapp“, viitenumber 198656. Lisas 1 on esitatud käesoleva töö koostamise lähteülesanne. Välitööde teostamisel ja puude seisundi hindamisel on aluseks võetud 27. juuni 2018. a välja antud hinnang "Kuressaare vanalinna kõrghaljastuse seisundi hindamine ja hooldusjuhiste määramine looduskeskkonna säilitamiseks", mida on mõnevõrra kohendatud, saavutamaks täpsemalt hanketingimustes sätestatud eesmärke. Algne hinnang on kättesaadav: https://www.kuressaare.ee/uus/public/Projektide_fotod/Projektide_failid/ 1_Tiitel_tekst_suur_11_lk.pdf (18.11.2018). Lisas 2 on esitatud täpsustatud, käesoleva töö koostamise aluseks kasutatud metoodika. Hoolduskava koostamisel on tuginetud Nele Nutt´i poolt 2011. aastal koostatud alusmaterjalina „Pargi hoolduskava koostamise juhend”. Lisaks on arvestatud 2017.aastal Maastikuarhitektuuri Büroo OÜ poolt koostatud sarnaste töödega. Samuti on tööd koostades arvestatud Firenze Hartat, muinsus- ja looduskaitseseadust ning teisi kaitsealuse pargiga seotud määrusi ja eeskirju. Töö koostamise alusplaanina on kasutatud Ruutjuur OÜ poolt koostatud topogeodeetilist alusplaani, töö koostatud aprill 2019. a. Töö koostajateks ja autoriteks on Kati Niibo (kontaktid: [email protected], tel 51 61 593). Arne Oad (kontaktid: [email protected] tel 5047811), välitööd teostas Oliver Haav. 3 1.2 Töö eesmärk Kaagjärve-Mäemõisa pargi alleede dendroloogilise inventeerimise ja hoolduskava koostamise eesmärk on põhjalik alleepuude seisundi hindamine, alleeruumi analüüs, mille põhjal koostatakse hoolduskava, mis on aluseks tööde planeerimisel nimetatud alleedel järgmiseks 10 aastaks. SKEEM 1 Töös käsitletav ala on tähistatud punase joonega Allikas: Maa-ameti kaardiserver, jaanuar 2019. Kättesaadav http:/xgis.maaamet.ee 1.3 Allee asukoht, piirid ja omandisuhted Käsitletav ala asub Valga vallas Kaagjärve külas asuva Kaagjärve-Mäemõisa pargi lähedal riigiteel nr 23104 Kaagjärve kool-Rautina ja riigiteel nt 23103 Kaagjärve-Pugritsa. Tegemist on kahe alleelõiguga, mis kokku on ca 670 m pikkune, ajalooliselt on mõlemad alleed olnud kahepoolsed. Tee nr 23104 on olnud ääristatud h vahtraga ja tee nr 23103 hariliku tamme alleega. 4 Käsitletavad alleelõigud on ümbritsetud järgmiste kinnitutega: Nr Katakstriüksuse tunnus Maaüksuse nimi Maaomandi tüüp 1. 28901:003:0482 23104 Kaagjärve Transpordimaa 100% kooli-Rautina tee 2. 28901:003:0430 Kraavi Maatulundusmaa 100% 3. 28901:003:0017 Mäemõisa Tootmissmaa 100% 4. 28901:003:0020 Kaagjärve park Üldkasutatav maa 100% 5. 28901:003:0033 Kuuse Elamumaa 100% 6. 28901:001:0125 Vahtra Elamumaamaa 100% 7. 28901:003:0008 Katri Elamumaa 100% 8. 28901:003:0006 Kalde Elamumaa 100% 9. 28901:003:0390 Tuuletare Maatulundusmaa 100% 10. 28901:003:0001 Pargi Maatulundusmaa 100% 11. 28901:003:0210 Aia Maatulundusmaa 100% 12. 28901:003:0481 23103 Kaagjärve- Transpordimaa 100% Pugritsa tee Nimetatud kinnistud asuvad osaliselt Looduskaitse- ja Muinsuskaitsealuse allee territooriumil ja sellest tulenevalt ka osaliselt koostatava hoolduskava alasse. 1.4 Allee kaitsekord Kaagjärve-Mäemõisa park (ühtse objektina koos alleedega) on ehitismälestisena riikliku kaitse all (reg. nr. 23123). Kaitse alla võetud "Kultuurimälestiseks tunnistamine" kultuuriministri 12.08.1999 määrus nr. 16, (RTL 1999, 122, 1665) Kuupäev: 12.08.1999. Kaagjärve-Mäemõisa pargi lähiümbrusesse jäävad järgmised muinsuskaitsealused objektid: Reg. nr Nimi 23122 Kaagjärve-Mäemõisa peahoone 5 SKEEM 2 Töös käsitletav ala on tähistatud sinise punktiirjoonega. Tumesinise viirutusega on tähistatud kultuurimälestise ala, reg nr 23122 Kaagjärve-Mäemõisa peahoone, reg nr 23123 Kaagjärve-Mäemõisa park . Allikas: Maa-ameti kaardiserver, jaanuar 2019. Kättesaadav http:/xgis.maaamet.ee Kaagjärve-Mäemõisa park koos alleega on looduskaitse all, KKR kood KLO1200118. Kaitsekord on sätestatud 2006.03.03 Vabariigi Valitsuse 3. märtsi 2006. a määrus nr 64 „Kaitsealuste parkide, arboreetumite ja puistute kaitse-eeskiri”. 6 Kaitserežiimiga tagatakse pargiruumis paiknevate üksikobjektide põhiväärtuste kaitse. Pargis sh kaitsealusel alleel ei tohi kaitseala valitseja nõusolekuta teha järgmisi tegevusi nt. puuvõrade ja põõsaste kujundamine, puittaimestiku raie, ehitise k. a. ajutise ehitise püstitamine, katastriüksuste sihtotstarvete ja piiride muutmine jne. Lisaks on Muinsuskaitseameti kirjaliku loata kinnismälestisel keelatud ehitamine, haljastus- ja raietööd. 1.5 Alleega seotud huvigrupid Olulisemad Kaagvere-Mäemõisa pargi alleedega seotud huvigrupid on Maanteeamet, Keskkonnaamet, Muinsuskaitseamet, Valga valla elanikud, pargi külastajad. Looduskaitsealuse Kaagjärve-Mäemõisa pargi allee valitsejaks on Keskkonnaamet ja muinsuskaitse järelevalve teostajaks Muinsuskaitseamet. Nii Keskkonna- kui Muinsuskaitseameti huvideks on tagada kaitsealuse allee heakord ning sealsete väärtuste säilimine. Maanteeamet on huvitatud liiklusohutusest riigiteel sh alleeruumis. 1.6 Uuringud ja kasutatud allikad Kaagjärve-Mäemõisa pargi alleede kohta eraldiseisvalt ei õnnestunud leida ühtegi ajaloolist uuringut, hinnangut või eritingimusi. Samas on koostatud mitmeid projekte ja hinnanguid mõisa pargi kohta, mis osaliselt käsitlevad ka kõnealust alleed. Teadaolevalt ei ole alleeruumis läbi viidud uuringuid seal leiduva elustiku osas. Hoolduskava koostamisel on kasutatud järgmisi materjale: Uurimistööd ja hinnangud, projektid: • Eesti NSV mõisate esialgne ülevaade. Valga rajoon. V. Ranniku. Tallinn 1977. ERA.T-76.1.10263 • Mõisate inventariseerimine. Eesti NSV mõisaarh. riikliku kaitse alla võtmise ettepanekud-põhjendused. Köide VII - Valga rajoon. Maiste, J., Tilk, K. Tallinn 1979. ERA.T-76.1.10529 • Kaagjärve -Mäemõisa park, reg nr 23123 rekonstrueerimisprojekt. Töö nr: P-02/12 7  • Kaagjärve - Mäemõisa park Muinsuskaitse eritingimused pargi rekonstrueerimisprojekti koostamiseks. Mälestise registri nr 23123. Töö nr: E-01/12 Andmebaasid ja andmekogud veebis: • Eesti Ajalooarhiivi andmebaasid. Kättesaadav: http://www.ra.ee/ • Eesti Muuseumide Veebivärav. Kättesaadav: https://www.muis.ee/ • Eesti Rahva Muuseumi kogud. Kättesaadav: http://www.erm.ee • Eesti Rahvusarhiivi andmebaasid. Kättesaadav: http://www.ra.ee/ • Keskkonnaregister. 2019. Kättesaadav: http://register.keskkonnainfo.ee/envreg/main#HTTPw9jDjl38zgrks3506Qnlwf7E4NP CCm • Keskkonnainfoleht EELIS. 2019. Kättesaadav: http://loodus.keskkonnainfo.ee/eelis/ default.aspx?state=5;68547596;est;eelisand;;&comp=objresult=ala&obj_id=5031 • Kultuurimälestiste riiklik register. 2019. Kättesaadav. www.muinas.ee. 8 2. Ajalooline ülevaade 2.1 Ülevaade mõisa ajaloost Kaagjärve mõisat on esmakordselt mainitud 1541.aastal. To ajal kuulus mõis Kawerite perekonnale, neilt on pärit ka mõisa nimi. 17. ja 18. sajandil vahetas mõis mitmeid kordi omanikke alates 1801.aastast kuni mõisa võõrandamiseni oli mõisal kaks omanikku Brüggenite ja seejärel Grotede suguvõsa. Mõisa peahoone on ehitatud 19.sajandi III veerandil, neorenessanslikuna, Hoone oli algselt keskelt ühekorruseline, otstest aga kahekorruseline. Hoone vasakpoolses otsas asus väike neljatahuline torn kuid 1950.aastail ehitati kooli tarbeks teine korrus juurde. SKEEM 4 Kaagjärve-Mäemõisa pargi puiestee. Foto: Juhan Maiste 1983 Mõisakompleksi kuulub hulk stiilseid tellishooneid 19. sajandi lõpust — valitsejamaja, kaaristuga ait jt. Ait paikneb teisel pool peahoone esist auringi. Ringi keskel asub maaliline tiik. 1880-tel aastatel rajati mõisast 2,5 kilomeetrit lääne poole, Rautina järvest väljuva väikese Kaagjärve oja äärde võimas ja stiilne tööstuskompleks. See on eesti keeles tuntud Mäemõisa nime all. Alates 1880-test aastatest kuni Esimese maailmasõjani ehitati sinna õllevabrik, jahuveski, saeveski, villavabrik, ketruskoda jm tööstushooneid. Ühe- ja kahekorruselised historitsistlikud tööstushooned on ehitatud ühtses stiilis, kasutades punast tellist ja maakivi. Õllevabriku otsaviilu teravkaaraknad viitavad neogootikale (http:// www.mois.ee/voru/kaagjarve.shtml). 9 2.2. Allee ajalooline ülesehitus ja seotus mõisaruumiga Ümber peahoone on suur vabakujuline pargiala, mille jagavad kolmeks osaks regulaarsed alleed. Kagust toob mõisasüdamesse tamme- ja edelast vahtra allee, mis jätkuvad pargi sisemuses pärnaalleedena. Ajaloolisel kaardil (skeem 6) on näha sirged maanteed, mis suure tõenäosusega on olnud ääristatud alleedega. Allee on osaliselt ääristatud mõisapargiga osaliselt avatud põldudega ja väikeses osas ka hoonestusega. SKEEM 5 Kaagjärve-Mäemõisa mõisasüda 1905. aasta koopial E. Christiani 1867.a üldplaanist. EAA 2059-1-214 10 3. Alleeruumi olemasolev olukord 3.1 Alleeruumi terviklikkus ja seosed kontaktalaga Mõlemad käsitletavad alleelõigud markeerivad maanteel Kaagjärve-Mäemõisa asukohta. Alleed on säilinud terviklike lõikudena ja side mõisapargi kujundusega on tugev. Vahetult allee serva on rajatud üksikuid uusi hooneid, mis sulgevad vaateid alleele ja killustavad kunagist pargikujundust. Töös käsitletav alle jaotub kaheks pikemaks lõiguks: Kaagjärve kool-Rautina, tee nr 23104 (km 0-0,35), valdavaka alleepuuks harilik vaher. Teine lõik on Kaagjärve-Pugritsa tee, tee nr 23103 (km 1,87-2,52), valdav alleepuu harilik tamm. Ajalooliste alleepuude vahekaugus ca 3-4,5 m (h vahtra allee) ja ca 7-8 m (h tamme allee). Puude kaugus maantee katendi servast ca 3-3,5m (h vahtra allee), 5-5,5m (h tamme allee). Lisaks ajaloolistele alleepuudele on säilinud puuderivis ka loodusliku uuenduse käigus kasvama jäetud puid, mis vaatamata liigilisele ja vanuselisele erinevusele moodustavad tervikuna tajutava alleeruumi. 3.2 Vaated alleeruumis Olulised vaatesuunana avanevad piki alleed. Lisaks vaated ümbritsevatelt kõrvalteedelt, kust tänu haritud põllumaadele avaneb rohkelt vaateid puuderivile. Avatud põllumaa ääristab mõlemat alleelõiku nii Kaagjärve-Pugritsa tee servas (tee nr 23103) kui ka Kaagjärve kooli-Rautina (tee nr 23104) tee ääres. 4 3 SKEEM 6 Vaadete analüüs 5 Oluline vaatekoht 1 töös käsitletav allee oluline vaatesuund 6 Aluskaardina on kasutatud Eesti katastrikaart 2019. Kättesaadav www.maaamet. 2 11 FOTO 1 Vaade alleele, vaateskeemil vaade nr 1 asukoht. Foto autor K. Niibo 2019 FOTO 2 Vaade alleele, vaateskeemil vaade nr 2 asukoht. Foto autor K. Niibo 2019 FOTO 3 Vaade alleele, vaateskeemil vaade nr 4 asukoht. Foto autor K. Niibo 2019 12  FOTO 4 Vaade alleele, vaateskeemil vaade nr 5 asukoht. Foto autor K. Niibo 2019 FOTO 5 Vaade alleele, vaateskeemil vaade nr 6 asukoht. Foto autor K. Niibo 2019 13 3.3 Teedevõrk alleeruumis Kaagjärve-Mäemõisa pargi allee mõlemad lõigud on kahepoolsed ja ääristavad asfaltkattega teed. Alleest väljub 2 kruusakattega teed, mis viivad kõrvalolevate talude juurde. Kaagjärve-Pugritsa teelt (tee nr 23103) saab alguse kruusa kattega tee, mis viib kahe kinnistuni 28901:003:0400 ja 28901:003:0001. Kaagjärve kooli-Rautina (tee nr 23104) teelt saab alguse kruusa kattega tee, mis viib järgmiste kinnistute juurde 28901:001:0125, 28901:003:0007, 28901:003:0006. Puude võrad on liikluseohutuse seisukohalt piisavalt kõrgel, on tagatud liiklusohutus. Puud, millede võra vajab tõstmist on eraldi välja toodud dendroloogilise inventeerimise tabelis. Puud on aastaid hooldamata ja võrades on rohkelt kuivanud oksi, mis on liiklusohutuse seisukohalt väga ohtlik. 3.5 Alleeruumi dendroloogiline hinnang ja allee pass Käesoleva hoolduskava käigus viidi 2019. aasta jaanuaris läbi Kaagjärve-Mäemõisa pargi alleepuude dendroloogiline hinnang. Koostati allee pass, milles on välja toodud koondandmed alleepuude kohta tervikuna. Dendroloogilise inventeerimise tabelisse on kantud taksonite nimekiri eesti keeles ladinakeelsete vastetega, tüve läbimõõt, tervislik seisund, võra ulatus maantee suunas, puu ohtlikus liiklusele, lisauuringute vajadus, juurestiku, tüve ja võra seisukord ning planeeritud hooldus- ja/või raietööd. Puistu dendroloogilise hinnangu tabel on esitatud lisas 3 ja dendroloogilise inventeerimise joonis joonisel nr 1, 2. Kokku inventeeriti Kaagjärve-Mäemõisa pargi alleeruumis 185 puittaime, valdavateks liikideks harilik tamm, harilik vaher, harilik pärn. Kaagjärve-Mäemõisa allee koosneb kahes lõigust. Esimene lõik on umbes 50-ne protsendi ulatuses ühepoolne (puud on ainult ühelpool teed) ja 50 protsenti on kahepoolne (puud on kahel pool teed). Teine lõik on algusest lõpuni kahepoolne. Allee seisund oli rahuldav. Säilinud on allee ühtne välimus. 14 Kogu alleeruumis on tekkinud mitte niitmise tagajärjel rohkel isetekkelist võsa, mis tuleb eemaldada ja tulevikus regulaarse niitmisega ära hoida. Alleel on rohkelt puid, mis on oma eluea lõpul ja tuleb ohutuse tagamiseks võra mahtu oluliselt vähendada. Selliselt käitudes, säilib alleerütm ning allesjäävad vanad puud pakuvad rohkelt elupaiku lindudele, nahkhiirtele, putukatele ja teistele elusorganismidele. Allee puude koosseis on mitmekesine, leidub vanu puid kuid ka uuemaid järelkasve. Esimese allee osas on põhiliselt harilikud pärnad ja harilikud vahtrad. Leidub ka harilikke tammesid, harilikku saart. Teises lõigus on põhiliseks puuliigiks harilik tamm. Lisaks harilikud vahtrad, harilikud saared, harilikud jalakad, sarapuud ja arukased. 15 4. Väärtused ja probleemid VÄÄRTUSED: • Säilinud allee markeerib ajaloolist teed, side mõisa pargi regulaarse kujundusega on tugev • Alleepuud on säilinud hästi ja moodustavad tajutava alleeruumi • Suures osas allee avatud põllumaa keskel seega on maastikus hästi vaadeldav PROBLEEMID • Allee all kasvab isetekkelist võsa, mis vajab eemaldamist • Puud on aastaid hooldamata, tänu sellele puude tervislik seisund ebaühtlane • Puudel rohkelt mehhaanilisi vigastusi • Vahetult alleepuude taha on rajatud uushoonestus, mis killustab alleeruumi 16 5. Kavandatavad hooldustegevused 5.1 Tegevuskava ülesehitus Ajaloolise allee säilimise eelduseks on järjepidev allee jälgimine ja hooldus. Hooldustööde kavandamisel oleme tööd jaotanud kolme suurde rühma: 1. Regulaarsed hooldustööd 2. Alleepuude inventeerimisest tulenevad hooldustööd, mis etapisiseselt on jaotatud omakorda kahte suurde rühma – esmase tähtsusega hooldustööd ja teise tähtsusega hooldustööd 3. Hooldustööde järgne allee ülevaatus ja sellega kaasnevad hooldustööd Regulaarsete hooldustööde all on mõeldud tegevusi, millele pöörata tähelepanu, et oleks parimal viisil tagatud allee terviklik säilimine ja olemasolevate puude heaolu sh allee alune niitmine, maaharimine, kaevetööd jms. Allee inventeerimise käigus on hinnatud kõiki allee puid ja igale puule on antud hooldussoovitused, mis on omakorda jaotatud vastavalt kas esimeses või teises etapis teostatavateks töödeks. Esimese ja teise hoolduse ajaline vahe on minimaalselt 3 aastat. Kahe hoolduse vahele on oluline jätta ajaline vahe, et aastaid hooldamata vanad puud saaksid peale esmaseid hooldustöid aega, et kohaneda uue tekkinud olukorraga. Tööde planeerimise aluseks on dendroloogiline inventeerimine, mis on esitatud käesoleva töö lisas 3. Arvestades, et allee koosneb vanadest puudest, mis on tihedalt koos kasvanud ja aastaid hooldamata on suuremahulistel hooldustöödel tagajärjed, mida ei ole võimalik alati ette ennustada. Sellest tulenevalt oleme hoolduskavas näinud ette ka hooldustööde kolmanda etapi. Hoolduskava kaheksandal aastal tellida puittaimede hindaja, kes vaatluse käigus hindab alleepuude hetkeolukorda ja seda kuidas allee on kohanenud eelnevas kahes etapis tehtud hooldustöödega. Juhul kui visuaalse vaatluse käigus selgub, et allees on puid, millede olukord on oluliselt halvenenud, teostada vajadusel allees täiendavad hooldustööd. 17 5.2. Teostatavad hooldustööd 5.2.1 Regulaarsed hooldustööd Niitmine Kogu võra laiuselt niita alleepuude alust minimaalselt 1x suve jooksul, et puude alla ei hakkaks kasvama isetekkeline võsa. Parim aeg niitmiseks on juuli, niidetud rohi jätta allee alla. Selleks, et vältida puu tüvede vigastamist mitte niita puu tüvedele lähemalt kui 1m. Sellel alal on rohu kasv tänu puu juurtele nõrk ja seal kasvavav rohi võiks jääda hoolduseta st uueneb ise looduslikult. Puu seisukohalt on soovitav vältida selles ulatuses mistahes hooldustöid (nt kaevamine, trimmerdamine, taimekaitsevahendite kasutamine, uusistutuse rajamine vms). Maaharimine Käsitletav alleelõik on osaliselt ääristatud haritava põllumaaga. Mõlemad alleelõigud nii Kaagjärve-Pugritsa tee servas (tee nr 23103) kui ka Kaagjärve kooli-Rautina (tee nr 23104) tee ääres. Maaharimine on lubatud kuni allee võrade välispiirini, et mitte kahjustada puude juuri. Selleks, et maaharimise käigus ei saaks puud vigastada on vajalik eemaldada üksikud oksad, mis on kasvanud kaugemale enamike puude võra välispiirist. Puu seisukohalt on soovitav vältida selles ulatuses mistahes hooldustöid (nt kaevamine, trimmerdamine, taimekaitsevahendite kasutamine, uusistutuse rajamine vms). Antud nõue on osaliselt soovituslik maaomanikule kuid oluline alus ka Maanteeametile tööde tellimisel. Nii on võimalik vältida, et iga maaomanik ei hakka ise eemaldama maaharimistöid „segavaid” oksi. Kaevetööd Kinnismälestise ja muinsuskaitseala kaitsevööndis teostatavate kaevetööde aluseks on MuKS § 58 „Kinnismälestise ja muinsuskaitseala kaitsevööndis kehtivad nõuded.” Võimalusel vältida kaevetöid kogu võra laiuselt va teedel. Samuti vältida puistematerjali ladustamist puude võra laiuselt va olemasolevatel teedel. Rajatised alleeruumis Kaagjärve-Mäemõisa pargi alleeruumis puuduvad rajatised, mida antud töö käigus käsitleda. Uute rajatiste püstitamine lähemale kui 10m allee võra välispiirist on keelatud. 18 5.2.2 Hooldustööd lähtuvalt allee inventeerimisest Tööde planeerimise aluseks on dendroloogilise inventeerimise tabel, vt lisa 3. Puittaimede hindamisest lähtuvalt on hooldustööd jaotatud kahte etappi. Aastaid hooldamata puud on aja jooksul tihedalt kokku kasvanud ja ühe korraga liialt paljude okste eemaldamine võib oodatud kasu asemel mõjuda puule hoopis hukutavalt. Selleks, et vanadel puudel oleks lihtsam uue tekkinud olukorraga kohaneda, peab esimese ja teise etapi hooldustööde vahele jääma 3 aastat. Lisas 2 on esitatud inventeerimise koostamise metoodika, kus on täpsemalt lahti kirjutatud ka erinevatele hooldustöödele esitatud nõuded. Inventeerimisest lähtuvate hooldustööde teostamise perioodil (esimese ja teise etapi hooldustöö) on oluline, et järelvalvet teostaks lisaks Maanteeameti spetsialistile ka puittaimede hindaja kutsetunnistusega spetsialist. Puude lõikusaeg Puude hoolduseks on kõige ideaalsem aeg 15.juuni-15.aprill, sel ajal töid tehes arvestatakse ka Eestis heaks tavaks saanud raierahu aega, et mitte ülearu segada lindude pesitsemist. Suvel lõigatud väiksemate okste lõikehaavad suudavad kinni kasvada juba sama vegetatsiooniperioodi jooksul. Suuremad lõiked paranevad aastate jooksul. Kuivade okste lõikust võib puude seisukohalt sooritada ükskõik millisel aastaajal, siiski on oluline arvestada raierahu perioodi, mis on 15.aprill-15. juuni. Puude võrade harvendamist ja võra vähendamist eelistatavalt mitte teha kevadel. Sel ajal algab kasvuperiood ja puudel (pärnad, vahtrad) tekib lõikuse tagajärjel mahlajooks. Sel perioodidel tehtud lõikustega nõrgestatakse puud, tehtud hoolduse tagajärjed ei pruugi avalduda kohe järgmisel aastal vaid see avaldub pikemas ajaperspektiivis. Lõikusi võib teha ka talvel ilma lehtedeta perioodil, kuid siis peab arvestama, et ükskõik kui kogenud arborist puu otsas toimetab, võivad siiski jääda mõningad kuivad oksad märkamata (võrreldes vegetatsiooniperioodil sooritatud lõikusega). Puude likvideerimiseks on parim aeg talvel ilma lehtedeta perioodil. 19 Lõikusviisid Puud tuleb likvideerida nii, et ei ohustaks ega kahjustaks teisi, allesjäävaid puid, samuti muid rajatisi (hooned, bussipeatused, liiklusmärgid jms). Selleks tuleb vajadusel raied sooritada kas korvtõstukilt või ronides, kasutades köisi, rakmeid ja teisi arboristi töövahendeid. Kändude freesimine ei ole lubatud kogu allee ulatuses. Raiejäätmed utiliseerida. Raietööde teostaja Puuhooldus- ja raietöid võib teostada arborist, kellel on Arborist II või Arborist, tase 4 kutsetunnistus. 5.2.3 Hooldustööde kolmas etapp Hoolduskava eesmärkide parimaks täitmiseks on vajalik, et peale viimaseid hooldustöid so hoolduskava 8-ndal aastal hindab puittaimede hindaja täiendavalt allee tervislikku seisukorda ja vajadusel annab hooldussoovitused puudele, mis vajavad täiendavalt hooldustöid. Juhul kui mõne puu seisund on viimaste aastate jooksul oluliselt halvenenud, siis teeb hindaja sellekohase raporti, millised puud vajavad täiendavaid hooldustöid. Hooldustööd teostada vastavalt puittaimede hindaja soovitustele. 5.3 Kaagjärve-Mäemõisa pargi allee kaitse korraldamine 5.3.1 Külastus- ja liiklusmõjude hindamine Selleks, et paremini korraldada alleeruumi hooldamist ning seal läbiviidavaid tegevusi on tähtis hinnata külastus- ja liiklusmõjusid. 5.3.2 Uue kava koostamine Uue hoolduskava koostamisega alustatakse käesoleva kava kehtivusperioodi viimasel aastal. Kava koostamise raames hinnatakse kaitse tulemuslikkust ning seatakse eesmärgid järgmiseks kaitsekorraldusperioodiks. 20 5.4 Riigi teemaal paikneva Kaagjärve-Mäemõisa pargi allee hoolduskava tegevuskava aastate kaupa (2019-2029) I tähtsusklass- hädavajalikud tegevused, milleta kaitse-eesmärke ei ole võimalik täita. II tähtsusklass- vajalikud tegevused, mille teostamisel aidatakse kaasa väärtuste säilitamisele ja ohtude kõrvaldamisele pargist. III tähtsusklass- soovituslikud tegevused, millel on väiksem mõju väärtuste kadumisele. Peatükk Tegevuse nimetus Tegevuse tüüp Ühik Maht Korraldaja Tähtsusklass Hooldustööde teostamise aeg 2019 2021 2022 2023 2024 2025 2026 2027 2028 2029 Inventuurid, seired, uuringud 5.3.1 Kaitseesmärkide seire MA II + seisundiseire ja tulemuslikkuse hindamine 5.2.3 Puittaimede seire MA I + hindaja allee ülevaatus Allee igapäevased hooldustööd hooldustöö 5.2.1 Niitmine m2 13144 MA I + + + + + + + + + + (riigiteemaal) hooldustöö 5.2.1 Niitmine m2 2720 O I + + + + + + + + + + (eramaal) Alleepuude hooldus hooldustöö 5.2.2 Esimese tk 192 MA I + hooldustähtsuseg a tööde käigus hooldatavad puud hooldustöö 5.2.2 Teise tk 0 MA I + hooldustähtsuseg a tööde käigus hooldatavad puud 21 5.2.3 Kolmanda uuri tk 177 I + tähtsusega ng hooldustööd. Puittaimede hindaja hinnang. Täiendavad hooldustööd, lähtuvalt hinnangust MA-Maanteeamet, O-eraomanik 5.4.1 Dendroloogilisest inventeerimisest lähtuvate hooldustööde mahud Lisas 3 on esitatud dendroloogilise inventeerimise tabel, kus iga üksikpuud on hinnatud ja antud hooldussoovitused. Nimetatud tabel on puuhooldustööde teostamise aluseks Kaagjärve-Mäemõisa alleel. Tabeli lugemiseks on abiks puittaimede hindamise metoodika, mis on esitatud käesoleva töö lisas 2. Käesolevas peatükis on välja toodud puuhooldustööde mahud vastavalt esimese ja teise hooldustööde etapis. Puuhoolduses kasutatakse erinevaid hoolduslõikus töid. Sageli on ühel puul vaja teha rohkem kui üks hoolduslõikustöö korraga. Sellest tulenevalt on tööde mahtude tabelis hoolduslõikustööd toodud välja erinevate kombinatsioonidena. Näiteks puu nr. 8, harilikul tammel tuleb sooritada ainult noore puu lõikus. Samas puu nr. 14, harilik pärn on vaja sooritada kolm erinevat lõikust samaaegselt. Võra puhastamine (VP), võra tõstmine (VT) ja võra vähendamine (VV). Selliselt koostatud tabel annab parima ülevaate planeerides reaalseid hooldustöid alleel. Esimese tähtsusega hooldustööd I tähtsuse hooldustööd Tk Võra puhastamine (VP): 32 Võra puhastamine ja võra tõstmine (VP; VT): 93 Võra puhastamine ja võra vähendamine (VP; VV): 8 Võra puhastamine ja võra tõstmine ja võra vähendamine (VP; VT; VV): 29 Tugivööde paigaldamine: 18 Likvideerida juurekala võsud: 4 LIKVIDEERIDA: 8 Likvideerida võsa alleeruumist: 601 Kokku: 192 Esimese tähtsusega hooldustöid on vaja teostada 192 puittaimel 22 Kolmanda tähtsusega hooldustööd Teostada hoolduskava kaheksandal aastal. III etapi hooldustööd (8. aastal) Tk Uus lihtsustatud hindamine (ei ole vaja puid mõõdistada vaid tuleb need üle vaadata ja teha hooldustööde ettepanekud ainult nendele puudele, mis vajavad 177 sekkumist. KOKKU: 177 Kolmanda tähtsusega hooldustöid on vaja teostada 177 puittaimel. 23 6. Tulemuslikkuse hindamine Arvestades, et allee näol on tegemist vanade puudega on õigustatud alleepuude tervisliku seisundi pidev jälgimine, ainult nii on maksimaalselt tagatud nii liiklejate ohutus kui ka puude säilimine. Enne uue hoolduskava koostamist järgmiseks kümneks aastaks on oluline hinnata eelmise hoolduskava jooksul tehtud töid Kaagjärve-Mäemõisa pargi alleel. Lähtuvalt tekkinud olukorrast ja puude tervislikust seisundist hinnata tehtud tööde mõju alleeruumile ja anda uued hooldussoovitused. Tulemuslikkuse hindamisel analüüsitakse, kas seatud tegevused aitasid kaasa väärtuste kaitse saavutamisele. Hoolduskava analüüsitakse vajadusel kaitsekorraldusperioodi keskel ja uuendatakse hinnangu tulemuste alusel kaitsekorraldusperioodi lõpus. Alleeruumi kaitsetegevus loetakse tulemuslikuks, kui kaitsekorraldusperioodi lõpus on Kaagjärve-Mäemõisa pargi alleeruumi kaitse-väärtused säilinud ning väärindatud: 1. Säilinud on alleeruumi piiride terviklikkus. 2. Säilinud on ajalooline teede struktuur ja tugev seos pargiosa ja alleeruumi vahel. 3. Tagatud on teeruumi ohutus ja kasutussõbralikkus. 4. Tagatud on alleeruumi kui terviku regulaarne hooldus; 5. Tagatud on alleepuude aluse regulaarne hooldus; 6. Allee hooldusraiega on võimalikult hästi tagatud väärtuslike üksikpuude, puuderidade kasvutingimused. 24 LISAD Lisa 1 Lähteülesanne (väljavõte hankedokumentidest. Lisa III-2 tehniline kirjeldus) 4. Töö korraldus/metoodika 4.1. Tööd viiakse läbi kolmes etapis, koostades iga objekti kohta: 4.1.1. Geodeetiline alusplaan M 1:500. See koostatakse kogu alleeruumi kohta, mille ulatus täpsustatakse kaitseala valitsejaga. Geodeetilisele aluplaanile tuleb kanda reaalne võraprojektsioon puu seisundiklassi tähistava värviga. Eraldi värvi või tingmärgiga märkida ära (eeldatavalt) ajaloolised alleepuud. Ajaloolise allee koosseisu mittekuuluvad peenemate puude grupid võib geodeetilisele alusplaanile kanda rühmana ning ka sellisena hinnata. Lisaks puudele kantakse alusplaanile: - katastriüksuste piirid; - kõlvikute piirid; - maa-alused ja -pealsed tehnovõrgud (kooskõlastatakse nende valdajatega); - teed, rajad; - ehitised, varemed, kiviaiad, suured kivid; - suured kännud (läbimõõduga üle 60cm); - vanad oksahunnikud; - võsa, põõsad ja hiljem alleesse lisandunud puud; Esile tõstetakse riigitee maa-alal kasvavad puud. 4.1.2. Seisundi hindamine. Hõlmab alleeruumis kasvavaid üksikpuid ning see sisaldab järgmisi andmeid : - puu liik eesti ja ladina keeles; - rinnasläbimõõt cm (tähelepanuväärsetel puudel (haruldased liigid, kaitsealused liigid, kaitsealused üksikpuud, puud diameetriga üle 99 cm jne) tüve ümbermõõt ja kõrgus). Puude rinnasläbimõõdu määramisel võib kasutada arvutuslikku meetodit tuletades läbimõõdu ümbermõõdu väärtusest või võetakse suurim ja väikseim läbimõõt ning arvutatakse aritmeetiline keskmine. Kasutatud mõõtmis- ja hindamismetoodika tuleb kirjeldada seletuskirjas; - tervisliku seisundi hinnang tunnustatud 4-5-astmelise skaala alusel, kus nr 1 tähistab tervet puud. Peab sisaldama hinnanguid puu juurestiku, tüve ja võra kohta ning üldhinnangut puu seisu- ja murdumiskindluse kohta. Kirjeldada tuleb tuvastatud vigastused, kahjustused, haigused jm ning nende mõju puu seisundile. Anda hinnang puu perspektiivse ohtlikkuse kohta liiklusohutusest lähtuvalt. 4.1.3. Hoolduskava järgnevaks 10 aastaks, mis sisaldab: - I ja II tähtsusjärjekorra puuhooldustööde (sh raiete) ning järgnevate hindamiste ajakava. Hooldustööde kirjeldamisel lähtuda arboristika-alastest juhenditest; - monitooringu ja lisauuringute (resistograaf, tomograaf vm) põhjendatud vajadus; 25 - ettepanekud allee elujõulisuse kindlustamiseks ning (liiklus)ohutuse tagamiseks; - ettepanekud täiendusistutusteks, sh liigiline koosseis, vajalikud eeltööd (näiteks täiendav raie vms). 4.2. Töö tegemisel juhinduda „Pargi hoolduskava koostamise juhendist“, 2011 (tellija Keskkonnaamet), mis on leitav elektrooniliselt Keskkonnaameti kodulehel. 5. Töö vormistamine 5.1. Töö vormistatakse iga Lisas 1 nimetatud alleeobjekti kohta eraldi aruandena kahes eksemplaris paberkandjal (prinditult) ja digitaalsel teabekandjal, kõigi punktides 4.1-4.2 nimetatud tööde osas hiljemalt lepingu perioodi lõpuks. 5.2. Töö aruanne koosneb osadest: 5.2.1. Seletuskiri, mis sisaldab: - allee ajaloolist ülevaadet (skeemid, fotod), seotust maastiku ja (mõisa)ansambliga, andmeid originaalsete istutusjoonte ja –vahede kohta, allee kaitsestaatuse, väärtuste ja ohutegurite kirjeldust; - kasutatud hindamismetoodika kirjeldust ning valiku põhjendust; - üldiste hooldustööde kirjeldust (hoolduskava). Seletuskirja soovituslik sisukord on esitatud Lisas 2. 5.2.2. Seisundi koondtabel (allee pass), mille vorm (soovitatavalt exceli formaadis tabelina) kooskõlastada Tellija ja kaitseala valitseja(te)ga. See sisaldab andmeid puude, nende võra, tüve ja juurestiku ning nende seisundi ja planeeritud hooldus- või raietööde kohta. 5.2.3. Allee alusplaan, millele kantakse nummerdatud ja hinnatud puud (numeratsiooni peab vastama koondtabelis olevale). Seisundiklassid märgitakse alusplaanil vastavalt metoodikale erinevate värvidega. 26 Lisa 2 Dendroloogilise inventeerimise koostamise metoodika Töö koostamise eesmärk Riigi teemaal paiknevate kaitsealuste alleede seisukorra dendroloogiline inventeerimine: • Anda hinnang perspektiivse ohtlikkuse kohta liiklusohutusest lähtuvalt; • Dokumenteerida andmed alleepuude ja kõigi teiste puittaimede kohta, mis kasvavad alleepuude võra laiusel alal (puu liik eesti ja ladina keeles; rinnasläbimõõt sentimeetrites; tervisliku seisundi hinnang nelja astmelisel skaalal); • Anda hinnang allepuudele teostatud hooldustööde kvaliteedi kohta (kui on teostatud); • Anda hooldusjuhised järgnevaks kümneks aastaks (I ja II tähtsuse järjekorra puuhooldustööde (sh raiete) ning järgnevate hindamiste ajakava). Välitööde koostamise metoodika Välitööde teostamisel ja puude seisundi hindamisel on aluseks võetud 27. juuni 2018 välja antud hinnang "Kuressaare vanalinna kõrghaljastuse seisundi hindamine ja hooldusjuhiste määramine looduskeskkonna säilitamiseks", mida on mõnevõrra kohendatud, saavutamaks täpsemalt hanketingimustes sätestatud eesmärke. Kättesaadav: https://www.kuressaare.ee/uus/public/Projektide_fotod/Projektide_failid/ 1_Tiitel_tekst_suur_11_lk.pdf (18.11.2018). Välitööde käigus mõõdeti puude välismõõtmed ja hinnati visuaalsel vaatlusel nende seisundit. Olulisematest puudest ning suurematest kahjustustest tehti fotod. Sõltuvalt seisundist selgitati välja lisauuringute vajadus ning anti soovitused puude edasiseks hoolduseks. 1. Määrati puude liigiline koosseis; 2. Mõõdeti tüve rinnasläbimõõt 1,3 meetri kõrguselt juurekaelast, kasutades spetsiaalset mõõdulinti "Talmeter". Kui sel kõrgusel asus tüvepahk, muu paksendus või harunemiskoht, mõõdeti lähimast kohast selle alt, märkides koos läbimõõduga pärast kaldkriipsu tegeliku mõõtmiskõrguse. Kui tüvi harunes altpoolt, siis mõõdeti harude läbimõõdud eraldi. Pikliku ristlõikega tüvedel on võetud suurema ja väiksema mõõtmistulemuse keskmine. 3. Mõõdeti puu võra läbimõõt, võra horisontaalprojektsioonist maapinnal neljas suunas. Hindaja seisab näoga puu suunas, mnt jääb selja taha (tabelisse kantakse 4 mõõtu -maanteest paremale, mnt-st vasakule, maantee suunas, mnt-st eemale). Mõõtmiseks kasutatakse mõõdulinti ning ümardades tulemused täismeetriteks. 4. Tähelepanuväärsetel puudel (haruldased liigid, kaitsealused liigid, kaitsealused üksikpuud, puud diameetriga üle 99 cm jne) mõõdeti kõrgus juurekaelast ladva tipuni, kasutades elektroonilist kõrgusmõõtjat "Haglöf" 20-meetrise baasiga. 5. Määrati puu üksikosade tüve, juurte ja võra seisukord, millest kokku kujunes puu üldine seisundiklass. Puude tervislikku seisundit hinnati vastavalt allpool toodud juhendile „Puu seisundi hindamine“, mis põhineb rahvusvaheliselt kasutataval puude visuaalse hindamise meetodil. Abivahenditena kasutati binoklit (võras esinevate haiguste ja vigastuste kindlaks tegemisel) ning nuga (tüve ja juurekaela kahjustuste uurimisel). Puu osade seisundi põhjal määrati seisundiklass puule kui tervikule. Koondhinnangu andmisel on arvestatud kõigi 27 välitöödel tuvastatud mõjurite ohtlikkust puu elujõule ja eale ning seisu- ja murdumiskindlusele, samuti alusplaanil tuvastatud maa-aluste trasside olemasoluga. Vastavalt seisundiklassidele tähistati alusplaanil puude võrad järgmiste värvidega: 1 seisundiklass – punane 3 seisundiklass – roheline 2 seisundiklass – sinine 4 seisundiklass – pruun Eraldi värviga on tähistatud (tõenäoliselt) ajaloolised alleepuud. Puu seisundi hindamine, seisundiklassid Puu seisundi hindamine põhineb C. Matthecki ja tema kaastööliste poolt Karlsruhe uurimiskeskuses (Research Center Karlsruhe GmbH) 1990ndate alguses väljatöötatud metoodikal VTA (Visual Tree Assessment). Väliste, silmaga nähtavate tundemärkide järgi hinnatakse eraldi juurestiku, tüve ja võra seisundit, selgitades välja kasvukeskkonnast, hooldusest ning kahjustajatest põhjustatud kõrvalekalded nende välisilmes ning talituses. Puu üksikosadele määratakse seisundiklassid, nende põhjal antakse koondhinnang puu seisundile. Seisundiklasside kirjeldamisel on kasutatud E. Laasi, S. Nurme ning T. Suoranta vastavasisulisitöid ning Tallinnas kasutatavat puittaimede väärtusklasside hindamise juhendit „Puittaimestiku ja haljastuse inventeerimise kord“. Tervisliku seisundi hindamise skaala on 4-astmeline, kus „1“ tähistab tervet ja elujõulist ning „4“ surnud, kuivavat või murdumisohtlikku puud või sellist, mille raievajadus selgub pärast lisauuringuid. Puu üksikosade seisundiklassid Puu osade hindamisel ning seisundiklasside määramisel arvestatakse järgmiste tunnustega: Juured ja juurekael 1 skl / väga hea • Teadaolevalt pole võra alusel alal tehtud kaevetöid ega kahjustatud muul viisil jämedaid (üle 2 cm läbimõõduga) juuri. • Pole nähtavaid (kambiumi-puidu) vigastusi, mädaniku tunnuseid ega keerdjuuri. 2 skl / hea • Võra alune maapind on kuni 1/3 ulatuses tihenenud või kaetud sillutisega. • Ilmselt on kahjustatud üksikuid jämedaid juuri. • Esinevad üksikud vigastused või paiksed mädanikukolded, mis ei halvenda lähiaastail puu seisukindlust. 3 skl / rahuldav • Võra alune maapind on kuni 2/3 ulatuses tihenenud või kaetud sillutisega. 28  • Võra aluse maapinna kõrgust on muudetud kuni 20 cm võrra. • Pöördumatult kahjustatud või eemaldatud on kuni 1/3 peajuurtest. • Ühel pool tüve on peajuurtel või juurekaelal 1-2 noort puuseene viljakeha. • Juurekaelal on mädanik või õõnsus, mis hõlmab kuni 1/2 juurekaela läbimõõdust. 4 skl / halb • Juurekaela lähedale pinnasesse on tekkinud lõhed või on juurestik maast välja kerkinud. • Üle 1/3 peajuurtest on pöördumatult kahjustatud või hävinud kahjustuste või sobimatute kasvutingimuste tõttu. • Ümber tüve on peajuurtel või juurekaelal mitu puuseente viljakeha. • Juurekaelal on mädanik või õõnsus, mis hõlmab üle 1/2 juurekaela läbimõõdust. Tüvi 1 skl / väga hea • Püstine, sirge, liigiomase kuju ja jämedusega. • Pole nähtavaid mädaniku- ega haigustunnuseid. • Esinevad üksikud oksakrae kohalt tehtud lõikehaavad, mille läbimõõt on kuni 1/3 tüve läbimõõdust või väikesed mehaanilised vigastused. 2 skl / hea • Esinevad mitmed väikesed või üksikud suuremad (haava läbimõõt kuni 1/2 tüve läbimõõdust) mehaanilised vigastused või oksalõikehaavad. • Esinevad paiksed mädanikukolded või väikesed tüveõõnsused. • Esinevad lühikesed koorelõhed. 3 skl / rahuldav • Koorevigastus hõlmab kuni 2/3 või puidu vigastus kuni 1/2 tüve ümbermõõdust. • Tüvemädanik või õõnsus hõlmab kuni 2/3 tüve läbimõõdust. • Mitmetüvelise puu harunemiskohas on vahele kasvanud koor. • Esinevad korduvalt avanevad tüve- (külma-) lõhed. • Tüvelõhedes või oksaasemetel esineb bakternõre. • Esineb 1-2 noort puuseene viljakeha. 4 skl / halb • Esinevad ulatuslikud koore- või puiduvigastused, mis võivad peatselt põhjustada puu kuivamise või murdumise. • Koores on tüve paindumise tagajärjel tekkinud värske piki- või ristilõhe, mis ilmselt ulatub puidu sisse. • Tüvede harunemiskohas on pikilõhed või puuseente viljakehad. • Puuseente viljakehad kasvavad mitmes kohas ümber tüve või kasvab ühes kohas mitmeid aastaid agressiivse seeneliigi viljakeha. • Tüvemädanik või õõnsus on suurem kui 2/3 tüve läbimõõdust. • Tüvi on liiga peenike võrreldes puu kõrgusega (puu kõrguse ja tüve läbimõõdu suhe on suurem kui 50). Võra 1 skl / väga hea • Liigiomase struktuuri, tunnuste ja juurdekasvuga. • Esinevad üksikud normikohaselt tehtud oksalõikehaavad. • Võra alumises osas esinevad üksikud kuivanud oksad. 2 skl / hea 29  • Ladvavõrsete juurdekasv on kergelt pidurdunud. • Üksikutel lehtedel, okastel või peentel võrsetel esinevad kahjustuste või haiguste tunnused. • Enamus lehti või okkaid on liigiomase värvuse ja suurusega. • Võra all- ja keskosas esineb üksikuid kuivanud oksi. 3 skl / rahuldav • Üksikud ladvaoksad on kuivanud või eemaldatud valede lõikusvõtetega. • Üksikutel põhiokstel on kahjustuste või haiguste tunnused või on neid kahjustatud valede lõikusvõtetega. • Võrsete juurdekasv on pidurdunud ning võra on hõrenenud. • Esineb murdunud oksi või oksatüükaid ja -rebendeid. • Esinevad üksikud peened vahelekasvanud koorega kahvelharud või põhioksad. 4 skl / halb • Üle 1/2 võrast on kuivanud või eemaldatud. • Võrsete juurdekasv on lõppenud. • Võra on kasvanud või lõigatud ühekülgseks. • Esinevad jämedad vahelekasvanud koorega või muul põhjusel rebenemisohtlikud harud või põhioksad. • Enamus põhiokstest või lehestikust või okastest on kahjustuste või haigustunnustega. Puu seisundiklassid 1 seisundiklass (skl) – terve ja elujõuline puu • Liigile omase kasvukuju ja tunnustega. • Puuduvad nähtavad mädaniku- või haigustunnused. • Võivad esineda üksikud kinnikasvavad mehaanilised vigastused või oksalõikehaavad. • Võivad esineda üksikud kuivanud oksad võra alumises osas. 2 skl – kergelt kahjustatud, veel elujõuline puu • Esinevad mikroorganismidest või kasvukeskkonnast või valest hooldusest tingitud kasvuhäired ja paiksed kahjustuskolded, mis õige hoolduse korral ei halvenda puu seisundit. • Puu juurdekasv on kergelt pidurdunud. • Kuivanud oksad esinevad võra alumises või keskosas. 3 skl – kahjustatud, väheneva elujõuga puu • Üksikud ladvaoksad on kuivanud. • Võra on hõrenenud. • Kambiumi- või puiduvigastused on suuremad kui 1/3 tüve läbimõõdust. • Tüvemädanik hõlmab kuni 2/3 tüve läbimõõdust. • Kuni 1/3 juurestikust on pöördumatult kahjustatud või eemaldatud. 4 skl – tugevasti kahjustatud, ohtlik, surnud puu • Enamus võrast või peajuurtest on tugevasti kahjustatud, eemaldatud või kuivanud. • Tüvemädanik hõlmab üle 2/3 tüve läbimõõdust. • Esinevad ulatuslikud juurte- või tüvevigastused, mis võivad põhjustada puu murdumise. • Puu on ohtlikult viltu vajunud või kuivanud. 30 PUUHOOLDUS JA RAIETÖÖDE LÜHENDITE SELGITUS Planeeritud hooldus ja või raietööde lahtris toodud lühendid on koondtabelis märgitud vastavalt Euroopa puuhoolduse nõukogu poolt koostatud juhendile, mis on eesti keeles avaldatud 2012. aastal „Eesti Parkide Almanahhis 3“ ● VT – Võra tõstmine – Puult mõnede alumiste okste eemaldamine, mida kõige sagedamini tehakse alleedel umbekasvanud liikluskoridori puhastamiseks. Kuna suure puu alumised oksad on tihti küllalt jämedad ning nende eemaldamisel tekib tüvesse alati mädanikukolle, tuleb tüve juurest lõikamisele eelistada mõõdukat lühendamist sobiva II järgu külgoksani (võra osalist vähendamist). Hoiduda tuleb ka allee puude võra tasakaalustamisest, st tüve ühelt küljelt lõigates pole vaja seda samavõrra teha teiselt poolt. Puude alla tuleb tagada vaba ruum järgmiselt: ("Linnatänavad" EVS 843:2016) ○ sõidutee kohal min 4,6 m; ○ kegliiklustee või kõnnitee kohal min 2,8 m. ● VP – Võra puhastamine - Levinuim ja olulisim hooldustöö, millega tagatakse puu ohutus inimestele ja materiaalsetele väärtustele. Pargipuu tuleb üle vaadata (sõltuvalt selle asukohast) iga 5-10 (määratud märkuste lahtris) aasta järel ning vajadusel lõigata välja kuivad, murdumisohtlikud ja kahjustatud oksad ning ülearused vesivõsud. ● VH – Võra harvendamine - Okste valikuline väljalõikamine tihedavõralisest, ent veel kasvujõus puult nii, et võra suurus ega haabitus oluliselt ei muutu. Oksastiku välimise osa harvendamisel 5-10% võrra jõuab enam päikesevalgust maapinnale ning lisavalgust ja õhku tuleb ka võrasse. See stimuleerib sisemist lehestikku, mis omakorda muudab oksad koonilisemaks ja tugevamaks. Ka üksikute pikkade külgokste või ladvaharude tuuletakistust ja murdumisohtu saab vähendada oksatippude mõõduka harvendamisega. ● VV – Võra vähendamine – ladvaharude ja pikemate külgokste kärpimine sobiva elu-jõulise külgoksani (tavaliselt kuni 20% võra mahust). Lõikusega tuleb säilitada puu loomulik kasvukuju. Noore puu lõikus - Lõikuse eesmärgiks on noorest puust õigete lõikusvõtetega seisukindla ja ohutu (ühe läbiva tüvega) struktuuriga puu kujundamine. Topeltladva eemaldamine või konkurentladva “dieedile” panemine, selle lühendamise ja harvendamisega, eesmärgiga tulevikus topeltlatv eemaldada. Valida välja sobivad külgoksad ning teha ka kergem võra harvendamine. ● Tugivööde paigaldamine – tüveharude ühendamine spetsiaalsete sidemetega, millega välditakse väärtuslike puude lõhkirebenemist. ● LIKVIDEERITAV üksikpuu, põõsa, võsa eemaldamine 31 Lisa 3 Fotod alleest FOTO 6 Vaade sissesõiduteele, mille lähedalt on alles mõned aastad tagasi eemaldatud ajalooline puu. Foto autor 2019 FOTO 7 Vaade alleele, mis ääristab pargi läänekülge. Tihe pärnade rida on ühepoolne. Foto autor 2019 FOTO 8 Vaade alleele pargi lõunaküljel. Vahetult puuderea taha on ehitatud kolm eramaja. Foto autor 2019 32 FOTO 9 Vaade pargi idaküljest põhjasuunda. Alee lõppu on rajatud majandushoone, mis sulgeb vaate Foto autor 2019 33 Lisa 4 Kaagjärve-Mäemõisa pargi allee pass, dendroloogilise hinnangu tabel 34 Lisa 5 Kooskõlastused 35 JOONISED JOONIS 1 Dendroloogiline inventeerimine 36  DENDROLOOGILISE HINNANGU TABEL Tüve läbimõõt Nimetus eesti Ajalooline Võra ulatus Juurte Võra Liiklusohu (cm) 1,3m Märkused ja I tähtsuse hooldustööd keeles allepuu (ei/jah) (Maanteest seisukord seisukord tus (ei/jah) kõrguselt Jrk paremale, mnt-st nr vasakule, maantee Nimetus ladina puude suunas, mnt-st Tüve Puu Lisauuring puu kõrgus (m) Märkused ja II tähtsuse hooldustööd keeles grupp/üksikpuu eemale) seisukord seisund ud (ei/jah) Harilik tamm jah 70 1 2 ei VP; VT. 1 6-5-6-4 Quercus robur üksikpuu 2 2 ei Harilik tamm ei 20 1 1 ei Noor puu. 2 1-1-1-1 Quercus robur üksikpuu 1 1 ei Harilik pärn jah 79 2 2 ei VP. 3 4-6-7-7 Tilia cordata üksikpuu 2 2 ei Harilik pärn jah 71 2 2 ei Puu küljes leidub tuletaela viljakehi. Võras kuivanud oksad. VP. 4 3-5-7-7 Tilia cordata üksikpuu 2 2 ei Harilik pärn jah 63 2 2 ei VP; VT. 5 7-2-7-4 Tilia cordata üksikpuu 2 2 ei Harilik pärn jah 57 2 2 ei VP. 6 3-4-6-4 Tilia cordata üksikpuu 2 2 ei Puul on üks harudest murdunud. Juurekaelalt kuni 2m kõrguseni tüves tühimik. Puu säilitada Harilik pärn jah 75 2 3 jah 7 6-5-1-7 elustikupuuna. VP; VT; VV. Tilia cordata üksikpuu 3 3 ei Puu haruneb kolmeks. Teepoolt vaadatuna vähendada vasaku haru võra. VP; VV; Tugivööde Harilik pärn jah 51 2 2 ei 8 3-5-2-3 paigaldamine. Tilia cordata üksikpuu 2 2 ei Harilik tamm jah 43 1 3 ei Puu võras palju kuivanud oksi. Tüvel külmalõhed. VP. 9 2-2-2-1 Quercus robur üksikpuu 2 2 ei Harilik tamm ei 44 1 2 ei Puu on kaldu tee poole. Puu latv on murdunud. Säilitada elustikupuuna. VP; VT; VV. 10 2-2-8-1 Quercus robur üksikpuu 3 3 ei Harilik pärn ei 44 2 2 ei Puu haruneb nelja meetri kõrguselt kaheks. Juurekaelal on näha keerdjuuri. VP; VT. 11 6-2-2-3 Tilia cordata üksikpuu 2 2 ei Harilik pärn jah 56 2 2 ei Juurekaelal on näha keerdjuuri. VP; VT. 12 5-5-2-6 Tilia cordata üksikpuu 2 2 ei Harilik pärn ei 54 2 2 ei Puu haruneb nelja meetri kõrguselt kaheks. Puu asub allee reast väljas. VP. 13 8-3-5-8 Tilia cordata üksikpuu 2 2 ei Harilik saar jah 53 1 2 ei VP. 14 1-1-8-2 Fraxinus excelsior üksikpuu 2 2 ei Puu asub allee reast väljas. Viie meetri kõrguselt haruneb kaheks. VP; VV; Tugivööde Harilik pärn ei 62 2 2 ei 15 10-6-5-8 paigaldamine. Tilia cordata üksikpuu 2 2 ei Harilik pärn jah 66 2 2 ei VP; VT. 16 5-5-8-3 Tilia cordata üksikpuu 2 2 ei  DENDROLOOGILISE HINNANGU TABEL Tüve läbimõõt Nimetus eesti Ajalooline Võra ulatus Juurte Võra Liiklusohu (cm) 1,3m Märkused ja I tähtsuse hooldustööd keeles allepuu (ei/jah) (Maanteest seisukord seisukord tus (ei/jah) kõrguselt Jrk paremale, mnt-st nr vasakule, maantee Nimetus ladina puude suunas, mnt-st Tüve Puu Lisauuring puu kõrgus (m) Märkused ja II tähtsuse hooldustööd keeles grupp/üksikpuu eemale) seisukord seisund ud (ei/jah) Puu haruneb üheks meetri kõrguselt kaheks. Juurekaelalt kuni ühe meetri kõrguseni kahjustus. Harilik pärn jah 54 3 2 ei 17 4-1-7-5 Tüvel koor lahti. VP; VT. Tilia cordata üksikpuu 3 2 ei Harilik saar jah 48 2 2 ei Puu haruneb üheks meetri kõrgusel kaheks. VP; VT; VV. 18 2-3-6-1 Fraxinus excelsior üksikpuu 2 2 ei Harilik pärn jah 79 2 2 ei VP; VT. 19 4-4-8-8 Tilia cordata üksikpuu 2 2 ei Harilik pärn jah 61 2 2 ei VP; VT. 20 4-4-6-7 Tilia cordata üksikpuu 2 2 ei Harilik pärn jah 65 2 2 ei Puu juurekaelal on väike kahjustus. VP; VT. 21 5-1-8-7 Tilia cordata üksikpuu 2 2 ei Harilik tamm jah 56 2 2 ei Puu haruneb ülevalt kaheks. VP; VT. 22 9-2-8-7 Quercus robur üksikpuu 2 2 ei Harilik pärn jah 80 3 2 ei Puu tüves on augud. Juured on pinnapealsed. VP; VT. 23 7-5-9-8 Tilia cordata üksikpuu 2 2 ei Harilik pärn jah 67 2 2 ei Puul on juurekaelal kahjustus. VP; VT. 24 4-5-5-8 Tilia cordata üksikpuu 2 2 ei Harilik tamm jah 46 1 3 ei Puul on üks harudest murdunud. Allesjäänud võra on palli kujuline. VP; VT. 25 1-2-3-1 Quercus robur üksikpuu 3 3 ei Puu haruneb kahe meetri kõrguselt kaheks. Harunemise kohas on näha tühimiku. VP; VV; jah 132 2 2 ei 26 Harilik pärn 4-13-12-9 Tugivööde paigaldamine. Tilia cordata üksikpuu 23 3 2 ei Puu harud on toestatud tugivööga. VP; VT; VV; Kontrollida tugivööd ja vajadusel asendada jah 78 2 2 ei 27 Harilik tamm 6-2-9-2 uutega. Quercus robur üksikpuu 2 2 ei Harilik pärn jah 91 2 2 ei Puu juurekaelal on kahjustus. VP; VT. 28 5-4-7-5 Tilia cordata üksikpuu 2 2 ei Puu asub allee reast väljas. Puu on murdunud ja tüves on 30cm sügavune lõhe. Vähendada ei 55 1 2 ei 29 Harilik pärn 5-5-7-3 teepoolset oksa ja puu säilitada elustikupuuna. VP; VT; VV. Tilia cordata üksikpuu 3 3 jah Puu harud on toestatud tugivööga. VP; VT; Kontrollida tugivööd ja vajadusel asendada jah 81 2 3 ei 30 Harilik pärn 8-6-6-5 uutega. Tilia cordata üksikpuu 2 2 ei Puu on murdunud ja tüves 20 cm sügavused lõhed. Puu seest tühi. Puul on murdunud oksad. jah 30 1 2 ei 31 Harilik pärn 1-2-5-1 Säilitada elustikupuuna. VP. Tilia cordata üksikpuu 3 3 ei Harilik pärn jah 84 3 2 ei Puu juurekaelal on 20cm lai ja 10cm sügav tühimik. Puu seest tühi. VP; VT. 32 5-4-7-5  DENDROLOOGILISE HINNANGU TABEL Tüve läbimõõt Nimetus eesti Ajalooline Võra ulatus Juurte Võra Liiklusohu (cm) 1,3m Märkused ja I tähtsuse hooldustööd keeles allepuu (ei/jah) (Maanteest seisukord seisukord tus (ei/jah) kõrguselt Jrk paremale, mnt-st nr vasakule, maantee Nimetus ladina puude suunas, mnt-st Tüve Puu Lisauuring puu kõrgus (m) Märkused ja II tähtsuse hooldustööd keeles grupp/üksikpuu eemale) seisukord seisund ud (ei/jah) 32 5-4-7-5 Tilia cordata üksikpuu 3 3 ei Puu juurekaelalt ühe meetri kõrguseni tühimik. Tüves külmalõhed. Puu kasvab teise puu varjus. jah 67 2 2 ei 33 Harilik pärn 2-3-4-4 VP. Tilia cordata üksikpuu 3 2 ei Perekond lehis jah 76 1 2 ei Puu võras on kuivad oksad. VP. 34 8-3-5-4 Larix üksikpuu 2 2 ei Harilik pärn jah 57 2 2 ei VP; VT. 35 4-2-4-2 Tilia cordata üksikpuu 2 2 ei Harilik tamm jah 57 2 2 ei VP; VT. 36 2-3-3-6 Quercus robur üksikpuu 2 2 ei Harilik tamm jah 47 4 4 ei LIKVIDEERIDA. 37 1-1-1-5 Quercus robur üksikpuu 4 4 ei Harilik tamm jah 62 2 2 ei Puu juurekaelalt kuni kahe meetri kõrguseni tüvekahjustus. VP; VT. 38 4-5-5-9 Quercus robur üksikpuu 3 2 ei Harilik tamm jah 54 2 2 ei Puu tüves on tüvekahjustus kahe meetri kõrguseni. Tüvel esineb vahtratarjaku viljakehi. VP; VT. 39 2-2-3-8 Quercus robur üksikpuu 3 2 ei Puu haruneb kolme meetri kõrguselt kaheks. Juurekaelalt kahe meetri kõrguseni tüvekahjustus. jah 58 3 2 ei 40 Harilik vaher 6-5-5-7 Tüvel esineb vahtratarjaku viljakeha. VP; VT; VV. Acer platanoides üksikpuu 4 4 ei Harilik tamm jah 68 2 2 ei Puu tüves ühe meetri kõrgusel 45cm sügavune auk. Külmalõhed. VP; VT. 41 Quercus robur üksikpuu 2 2 ei Harilik pärn ei 63 2 2 ei Puu heas korras. VP. 42 7-5-6-9 Tilia cordata üksikpuu 2 2 ei Harilik saar ei 8 1 1 ei Puu asub allee reast väljas. 43 5-5-5-5 Fraxinus excelsior üksikpuu 1 1 ei Harilik vaher jah 44 2 2 ei Puu haruneb ülevalt. VP. 44 2-2-2-2 Acer platanoides üksikpuu 2 2 ei Harilik tamm jah 50 2 2 ei VP. 45 3-3-3-6 Quercus robur üksikpuu 2 2 ei Puu haruneb kahe meetri kõrguselt kolmeks. Harunemise kohas on ava ja vahtratarjaku viljakeha. jah 66 2 2 jah 46 Harilik vaher 1-1-1-8 Külmalõhed. VP; VT; VV; Tugivööde paigaldamine. Acer platanoides üksikpuu 3 3 ei Puu haruneb kolmeks. Harunemise kohas vahtratarjaku viljakeha. VP; VT; VV; Tugivööde jah 61 2 2 ei 47 Harilik vaher 7-6-6-9 paigaldamine. Acer platanoides üksikpuu 3 3 ei Puu juured on läbi kaevatud. Puu haruneb kahe meetri kõrguselt kaheks. Tüvele on paigaldatud ei 64 4 2 ei 48 Harilik pärn 4-4-4-8 pesakastid ja esineb üksikuid naelu. VP; VT; VV.  DENDROLOOGILISE HINNANGU TABEL Tüve läbimõõt Nimetus eesti Ajalooline Võra ulatus Juurte Võra Liiklusohu (cm) 1,3m Märkused ja I tähtsuse hooldustööd keeles allepuu (ei/jah) (Maanteest seisukord seisukord tus (ei/jah) kõrguselt Jrk paremale, mnt-st nr vasakule, maantee Nimetus ladina puude suunas, mnt-st Tüve Puu Lisauuring puu kõrgus (m) Märkused ja II tähtsuse hooldustööd keeles grupp/üksikpuu eemale) seisukord seisund ud (ei/jah) 48 4-4-4-8 Tilia cordata üksikpuu 2 3 ei Puu haruneb kuue meetri kõrguselt kolmeks. Tüvel on külmalõhed ja lõhedes on vahtratarjaku jah 64 2 2 jah 49 Harilik vaher 5-5-3-7 viljakehad. VP; VV; Tugivööde paigaldamine. Acer platanoides üksikpuu 3 3 ei Puul on latv kuivanud ja tüves on augud ja lõhed. Kolme meetri kõrgusel on tüves suur tühimik. jah 46 3 2 jah 50 Harilik vaher 7-5-5-7 Tüvele paigaldatud naeltega helkurid. Puu säilitada elustikupuuna. VP; VT. Acer platanoides üksikpuu 4 3 ei Puul on üks haru murdunud. Tüves pragu ja vahtratarjaku viljakehad. Puu haruneb mitmeks. Puu jah 66 3 2 jah 51 Harilik vaher 5-2-3-4 säilitada elustikupuuna. VP; VT; VV; Tugivööde paigaldamine. Acer platanoides üksikpuu 4 3 ei Harilik tamm jah 77 2 3 ei Puu haruneb ülevalt kaheks. Tüves on; kahjustused, külmalõhed ja vääveltoriku viljakehad. VP. 52 6-4-0-8 Quercus robur üksikpuu 2 2 ei Harilik tamm jah 44 2 2 ei Puul on üksikud tüvekahjustused. Lühendada üksikut väljaveninud oksa. VP. 53 6-4-5-6 Quercus robur üksikpuu 4 3 ei Puu haruneb kaheks ja harunemisest juurekaelani on lõhe. Tüvi on seest tühi. Säilitada jah 66 3 2 jah 54 Harilik vaher 2-2-2-8 elustikupuuna. VP; VT; VV; Tugivööde paigaldamine. Acer platanoides üksikpuu 4 3 ei Harilik vaher jah 66 2 2 jah Puu tüves on 36cm lai ja 40 cm sügav lõhe. Lõhe sees kivid. Puu säilitada elustikupuuna. VP; VV. 55 4-5-3-7 Acer platanoides üksikpuu 4 3 ei Harilik vaher jah 62 2 2 ei Puu haruneb kolme meetri kõrguselt kolmeks. VP; VV; Tugivööde paigaldamine. 56 2-2-0-9 Acer platanoides üksikpuu 2 2 ei Harilik vaher jah 48 2 2 ei VP; VT. 57 6-4-4-7 Acer platanoides üksikpuu 2 2 ei Harilik vaher jah 68 2 3 jah Puu latv on kuivanud ja tüves külmalõhed. Säilitada elustikupuuna. VP; VT; VV. 58 6-2-2-5 Acer platanoides üksikpuu 4 3 ei Harilik vaher jah 47 3 2 ei Puu tüves augud. Juurekaelalt tuleb 50cm kõrge ja 30 cm sügav lõhe. VP. 59 3-3-3-6 Acer platanoides üksikpuu 3 3 ei Harilik vaher jah 63 2 2 ei Puu tüvel külmalõhed ja tüvekahjustused. VP; VT. 60 2-2-2-7 Acer platanoides üksikpuu 2 2 ei Harilik vaher jah 51 2 2 ei Puu tüvel soomustorik. Üks harudest on murdunud. Puu säilitada elustikupuuna. VP; VT; VV. 61 4-2-3-6 Acer platanoides üksikpuu 4 3 ei Harilik vaher jah 68 2 2 ei Puu haruneb kolme meetri kõrguselt kaheks. VP; VT; Tugivööde paigaldamine. 62 4-2-5-6 Acer platanoides üksikpuu 2 2 ei Puu tüves esineb auke. Juurekaelalt kahe meetri kõrguseni on 20cm lai ja 35 cm sügav lõhe. Puu jah 77 4 2 jah 63 Harilik vaher 6-6-4-6 säilitada elustikupuuna. VP; VT; VV. Acer platanoides üksikpuu 3 3 ei Harilik vaher jah 66 2 2 ei Puu tüvel ja juurekaelal üksikud kahjustused. VP; VT. 64 7-6-4-8  DENDROLOOGILISE HINNANGU TABEL Tüve läbimõõt Nimetus eesti Ajalooline Võra ulatus Juurte Võra Liiklusohu (cm) 1,3m Märkused ja I tähtsuse hooldustööd keeles allepuu (ei/jah) (Maanteest seisukord seisukord tus (ei/jah) kõrguselt Jrk paremale, mnt-st nr vasakule, maantee Nimetus ladina puude suunas, mnt-st Tüve Puu Lisauuring puu kõrgus (m) Märkused ja II tähtsuse hooldustööd keeles grupp/üksikpuu eemale) seisukord seisund ud (ei/jah) 64 7-6-4-8 Acer platanoides üksikpuu 3 3 ei Harilik vaher jah 56 2 3 ei Puu tüvel külmalõhed. Võras on murdunud ja kuivanud oksad. VP; VT. 65 0-7-3-6 Acer platanoides üksikpuu 2 2 ei Puu haruneb kuue meetri kõrguselt kaheks. Puu tüves ja juurekaelas on kahjustused. Võras jah 64 2 2 ei 66 Harilik vaher 2-4-2-5 esineb murdunud oksi. VP; VT; Tugivööde paigaldamine. Acer platanoides üksikpuu 3 2 ei Harilik vaher jah 62 2 2 ei Puu haruneb nelja meetri kõrguselt kaheks. VP; VT. 67 5-2-6-4 Acer platanoides üksikpuu 2 2 ei Harilik vaher jah 49 2 2 ei Puu haruneb kolme meetri kõrguselt kaheks. VP. 68 5-5-4-5 Acer platanoides üksikpuu 2 2 ei Harilik vaher jah 50 2 2 ei Puu haruneb kolme meetri kõrguselt kaheks. Tüves esineb auke. VP; VT. 69 1-6-3-5 Acer platanoides üksikpuu 2 2 ei Puu haruneb kolme meetri kõrguselt kahkes. Tüves on külmalõhed ja vahtratarjaku viljakehad. jah 56 2 2 ei 70 Harilik vaher 4-4-5-6 VP; VT; VV. Acer platanoides üksikpuu 3 3 ei Harilik vaher jah 41 2 2 ei Puu üks harudest on murdunud pooleks. Puu haruneb kolme meetri kõrguselt kaheks. VP; VT. 71 2-4-2-5 Acer platanoides üksikpuu 2 2 ei Puu juurekaelalt kuue meetri kõrguseni 20cm sügav ja 15cm lai lõhe. Puu säilitada elustikupuuna. jah 44 3 2 jah 72 Harilik vaher 2-2-1-4 VP; VT; VV. Acer platanoides üksikpuu 4 3 ei Harilik tamm jah 56 2 2 ei Puu tüvi on kõverdunud. VP; VT. 73 2-2-1-4 Quercus robur üksikpuu 2 2 ei Puu haruneb nelja meetri kõrguselt kahkes. Puul on tüvel ja juurekaelal kahjustused. Tüves jah 46 3 2 ei 74 Harilik vaher 6-3-3-9 esineb naelu. VP; VT. Acer platanoides üksikpuu 3 3 ei Puu juurekaelal on kuni kolme meetri kõrguseni kahjustus. Tüvel esineb vääveltoriku viljakeha. jah 47 3 2 ei 75 Harilik vaher 3-2-3-3 Tüves naelad. VP; VT. Acer platanoides üksikpuu 4 3 ei Harilik vaher jah 41 2 2 ei Puu tüvel on avad, naelad ja külmalõhed. Juurekaelakahjustus. VP; VT. 76 1-3-2-6 Acer platanoides üksikpuu 3 3 ei Puu haruneb kolme meetri kõrguselt kaheks. Tüves kahjustus. Võras esineb kuivanud ja jah 44 2 2 ei 77 Harilik vaher 2-1-3-5 murdunud oksi. VP; VT. Acer platanoides üksikpuu 2 2 ei Harilik vaher jah 46 2 2 ei Puu haruneb kahe meetri kõrgusel kaheks. Tüvel on külmalõhed ja kahjustused. VP; VT. 78 1-1-0-5 Acer platanoides üksikpuu 3 3 ei Harilik tamm jah 58 2 2 ei Puu haruneb ülevalt kaheks. Harunemises lõhe. VP; VT; Tugivööde paigaldamine. 79 3-3-2-7 Quercus robur üksikpuu 2 2 ei  DENDROLOOGILISE HINNANGU TABEL Tüve läbimõõt Nimetus eesti Ajalooline Võra ulatus Juurte Võra Liiklusohu (cm) 1,3m Märkused ja I tähtsuse hooldustööd keeles allepuu (ei/jah) (Maanteest seisukord seisukord tus (ei/jah) kõrguselt Jrk paremale, mnt-st nr vasakule, maantee Nimetus ladina puude suunas, mnt-st Tüve Puu Lisauuring puu kõrgus (m) Märkused ja II tähtsuse hooldustööd keeles grupp/üksikpuu eemale) seisukord seisund ud (ei/jah) Puu haruneb kahe meetri kõrguselt kaheks. Juurekaelalt tuleb lõhe. Tüves on kahjustus. VP; VT; jah 68 2 2 jah 80 Harilik vaher 2-2-3-5 VV; Tugivööde paigaldamine. Acer platanoides üksikpuu 4 3 ei Harilik tamm jah 73 2 2 ei Puu tüves on üksikud kahjustused. VP; VT. 81 2-5-3-6 Quercus robur üksikpuu 2 2 ei Puu haruneb ülevalt kaheks. Üks harudest murdunud. Puu tüvel esineb tammekaku viljakeha. VP; jah 56 2 2 ei 82 Harilik tamm 3-2-2-7 VT. Quercus robur üksikpuu 3 2 ei Harilik tamm jah 38 2 2 ei Puu on alla jäänud teistele puudele. Puu säilitada elöustikupuuna. VP; VT; VV. 83 3-3-1-8 Quercus robur üksikpuu 2 2 ei Puu haruneb kümne meetri pealt kaheks. Üks harudest on murdunud. Juurekaelalt kolme meetri jah 93 2 2 ei 84 Harilik tamm 6-6-3-10 kõrguseni on tüvekahjustus. VP; VT; VV. Quercus robur üksikpuu 4 3 ei Harilik vaher jah 43 2 2 ei Tüvel on augud ja külmalõhed. VP; VT. 85 2-3-4-4 Acer platanoides üksikpuu 3 2 ei Harilik vaher jah 44 2 2 ei Puul on ühe haru latv kuivanud. Esineb tüvekahjustusi. VP; VT. 86 4-1-4-4 Acer platanoides üksikpuu 2 2 ei Puu haruneb nelja meetri kõrguselt kaheks. Tüvel esineb kahjustusi ja vahtratarjaku viljakehi. VP; jah 46 2 2 ei 87 Harilik vaher 4-4-3-4 VT. Acer platanoides üksikpuu 3 2 ei Harilik tamm jah 54 2 2 ei VP; VT. 88 4-5-5-8 Quercus robur üksikpuu 2 2 ei Harilik vaher jah 51 4 2 jah LIKVIDEERIDA. 89 1-2-2-3 Acer platanoides üksikpuu 4 4 ei Harilik vaher jah 48 2 2 ei Puu haruneb kahe meetri kõrguselt kaheks. VP; VT. 90 2-3-3-4 Acer platanoides üksikpuu 2 2 ei Harilik tamm jah 67 2 2 ei VP; VT. 91 3-3-5-8 Quercus robur üksikpuu 2 2 ei Harilik tamm jah 32 4 4 jah LIKVIDEERIDA. 92 0-1-0-1 Quercus robur üksikpuu 4 4 ei Harilik vaher jah 54 2 2 ei Puu haruneb kahe meetri kõrgusel kaheks. VP; VT. 93 2-2-2-6 Acer platanoides üksikpuu 2 2 ei Harilik vaher jah 52 2 2 ei VP; VT. 94 3-2-2-4 Acer platanoides üksikpuu 2 2 ei Harilik vaher jah 44 3 2 jah Puu tüves on kahjustused. Puu sees elavad linnud. Puu säilitada elustikupuuna. VP; VV. 95 6-2-1-4 Acer platanoides üksikpuu 3 3 ei  DENDROLOOGILISE HINNANGU TABEL Tüve läbimõõt Nimetus eesti Ajalooline Võra ulatus Juurte Võra Liiklusohu (cm) 1,3m Märkused ja I tähtsuse hooldustööd keeles allepuu (ei/jah) (Maanteest seisukord seisukord tus (ei/jah) kõrguselt Jrk paremale, mnt-st nr vasakule, maantee Nimetus ladina puude suunas, mnt-st Tüve Puu Lisauuring puu kõrgus (m) Märkused ja II tähtsuse hooldustööd keeles grupp/üksikpuu eemale) seisukord seisund ud (ei/jah) Harilik tamm jah 83 1 3 ei Puu tüvel esineb suuri lõikehaavu. Võras on kuivanud ja murdunud oksad. VP; VT. 96 11-6-10-11 Quercus robur üksikpuu 2 2 ei Harilik tamm jah 81 1 3 ei Puu võras on kuivanud ja murdunud oksad. VP; VT. 97 7-8-9-9 Quercus robur üksikpuu 2 2 ei Puul esineb külmaseene viljakehi. Võras on kuivad oksad. VP; VT LIKVIDEERIDA juurekaela jah 82 3 2 ei 98 Harilik pärn 9-9-9-9 võsud. Tilia cordata üksikpuu 2 2 ei Puu võras on murdunud ja kuivad oksad. Puu haruneb nelja meetri pealt kaheks. Tüves on jah 95 1 3 ei 99 Harilik tamm 7-8-9-10 külmalõhed. VP; VT. Quercus robur üksikpuu 3 2 ei Harilik tamm jah 61 1 2 ei Puu tüvel külmalõhed. Võras on murdunud ja kuivad oksad. VP; VT. 100 3-5-4-7 Quercus robur üksikpuu 2 2 ei Harilik tamm jah 77 2 3 ei Puul on juurekaela kahjustus. Võras kuivad oksad. VP; VT. 101 8-4-9-10 Quercus robur üksikpuu 2 2 ei Harilik tamm jah 86 1 3 ei Puu tüvel on külmalõhed. Võras kuivad oksad. VP; VT. 102 7-5-6-9 Quercus robur üksikpuu 2 2 ei Puu haruneb nelja meetri kõrguselt kaheks. Puu tüvel suur külmalõhe juurekaelast hargemiseni. jah 68 1 2 ei 103 Harilik vaher 6-6-7-7 VP; VT; Tugivööde paigaldamine. Acer platanoides üksikpuu 2 2 ei Puu haruneb nelja meetri kõrguselt kaheks. Puu võras on suured murdunud ja kuivad oksad. VP; jah 69 1 3 ei 104 Harilik tamm 4-3-7-7 VT. Quercus robur üksikpuu 2 2 ei Puu haruneb kuue meetri kõrguselt kaheks. Harunemisest allapoole lõhe. Tüvel on kahjustused ja jah 74 1 2 ei 105 Harilik vaher 6-7-7-6 külmalõhed. VP; VV; Tugivööde paigaldamine. Acer platanoides üksikpuu 3 3 ei Puu haruneb viie meetri kõrguselt kaheks. Tüvel suured külmalõhed. VP; Tugivööde jah 68 1 2 ei 106 Harilik vaher 5-3-3-5 paigaldamine. Acer platanoides üksikpuu 3 3 ei Harilik tamm jah 94 1 2 ei Puu tüvel kahjustused. Võras kuivad ja murdunud oksad. VP; VT. 107 7-10-10-9 Quercus robur üksikpuu 2 2 ei Puul tüvi seest tühi ja juurekaelalt tuleb kolme meetri kõrguseni lõhe. Tüvel vääveltoriku jah 67 3 3 jah 108 Harilik tamm 3-4-2-6 viljakehad. Puu säilitada elustikupuuna. VP; VT; VV. Quercus robur üksikpuu 4 3 ei Arukask jah 30 1 1 ei Allee reast väljas. 109 4-4-2-3 Betula pendula üksikpuu 1 1 ei Juurekaelalt viie meetri kõrguseni 45cm sügav lõhe. Puu haruneb viie meetri pealt kaheks. Puu jah 68 2 2 jah 110 Harilik tamm 5-4-4-7 säilitada elustikupuuna. VP; VT; VV. Quercus robur üksikpuu 4 3 ei  DENDROLOOGILISE HINNANGU TABEL Tüve läbimõõt Nimetus eesti Ajalooline Võra ulatus Juurte Võra Liiklusohu (cm) 1,3m Märkused ja I tähtsuse hooldustööd keeles allepuu (ei/jah) (Maanteest seisukord seisukord tus (ei/jah) kõrguselt Jrk paremale, mnt-st nr vasakule, maantee Nimetus ladina puude suunas, mnt-st Tüve Puu Lisauuring puu kõrgus (m) Märkused ja II tähtsuse hooldustööd keeles grupp/üksikpuu eemale) seisukord seisund ud (ei/jah) Harilik tamm jah 88 1 3 ei Puu tüves avad. Võras kuivad ja murdunud oksad. Tüvel külmalõhed. VP; VT. 111 7-4-7-8 Quercus robur üksikpuu 2 2 ei Harilik tamm jah 105 1 3 ei 112 4-5-10-10 Quercus robur üksikpuu 23 2 2 ei Puu juurekaelast kuni kahe meetri kõrguseni avad. Puule paigaldatud helkur naeltega. Tüve jah 82 2 2 ei 113 Harilik tamm 6-6-8-8 ümber nöörid. Nöörid eemaldada; VP; VT. Quercus robur üksikpuu 3 2 ei Harilik tamm jah 79 2 3 ei Puu juurekaelal kahjustuses ja võras kuivad oksad. VP; VT. 114 4-5-6-7 Quercus robur üksikpuu 2 2 ei Puu tüvel külmalõhed. Võras on murdunud ja kuivad oksad. Teepoolset oksa lühendada. VP; VT; jah 89 1 3 ei 115 Harilik tamm 6-8-7-8 VV. Quercus robur üksikpuu 2 2 ei Harilik jalakas ei 35 1 1 ei Puu kasvab samast juurekaelast puu nr 117-ga. Puul puudub konkreetne latv. VP. 116 5-1-0-6 Ulmus glabra üksikpuu 1 1 ei Harilik jalakas ei 36 1 1 ei Puu kasvab samast juurekaelas puu nr 116-ga. VP; LIKVIDEERIDA juurekaela võsud. 117 5-1-1-6 Ulmus glabra üksikpuu 1 1 ei Harilik vaher jah 71 1 2 ei Puu haruneb kolme meetri kõrguselt kaheks. Puu tüvel külmalõhed ja augud. VP; VT. 118 5-5-4-7 Acer platanoides üksikpuu 2 2 ei Harilik tamm jah 84 1 3 ei Puu tüvel on üksikud kahjustused. Võras kuivad ja murdunud oksad. VP; VT. 119 9-4-5-8 Quercus robur üksikpuu 2 2 ei Harilik tamm jah 83 1 3 ei Puu tüvel külmalõhed. Võras murdunud ja kuivad oksad. VP; VT. 120 6-4-5-7 Quercus robur üksikpuu 2 3 ei Harilik vaher jah 84 4 2 jah LIKVIDEERIDA. 121 2-4-3-5 Acer platanoides üksikpuu 4 4 ei Harilik tamm jah 76 3 2 ei Puu tüvele kinnitatud karjuse isolaatorid. Juurekaela kahjustus. VP. 122 5-2-3-5 Quercus robur üksikpuu 2 2 ei Harilik tamm jah 76 1 2 ei Puu asub allee reast väljas. VP. 123 9-4-6-8 Quercus robur üksikpuu 1 2 ei Harilik pärn jah 66 1 3 ei VP. 124 5-5-5-6 Tilia cordata üksikpuu 1 2 ei Puul on juurekaela kahjustus kahe meetri kõrgusele 40cm lai ja 20 cm sügav. Allee reast väljas. jah 82 4 2 ei 125 Harilik tamm 7-8-5-7 VP; VT; VV. Quercus robur üksikpuu 4 3 ei Harilik pärn ei 19 1 1 ei VP; VT. 126 3-2-3-2 Tilia cordata üksikpuu 1 1 ei Harilik pärn ei 18 1 1 ei LIKVIDEERIDA. 127 1-1-1-1  DENDROLOOGILISE HINNANGU TABEL Tüve läbimõõt Nimetus eesti Ajalooline Võra ulatus Juurte Võra Liiklusohu (cm) 1,3m Märkused ja I tähtsuse hooldustööd keeles allepuu (ei/jah) (Maanteest seisukord seisukord tus (ei/jah) kõrguselt Jrk paremale, mnt-st nr vasakule, maantee Nimetus ladina puude suunas, mnt-st Tüve Puu Lisauuring puu kõrgus (m) Märkused ja II tähtsuse hooldustööd keeles grupp/üksikpuu eemale) seisukord seisund ud (ei/jah) 127 1-1-1-1 Tilia cordata üksikpuu 1 1 ei Harilik pärn ei 16 1 1 ei Noor puu allee reast väljas 128 1-1-1-1 Tilia cordata üksikpuu 1 1 ei Harilik pärn ei 14 1 1 ei Noor puu allee reast väljas. 129 1-1-1-1 Tilia cordata üksikpuu 1 1 ei Harilik tamm jah 74 1 3 ei Puu tüvel külmalõhed ja võras murdunud oksad. Puu haruneb kuue meetri kõrguselt mitmeks. VP. 130 7-7-5-7 Quercus robur üksikpuu 3 3 ei Harilik pärn ei 36 1 1 ei Allee reast väljas. 131 2-2-2-2 Tilia cordata üksikpuu 1 1 ei Harilik saar ei 11 1 1 ei Allee reast väljas. Noor puu. 132 1-1-1-1 Fraxinus excelsior üksikpuu 1 1 ei Harilik tamm jah 67 1 3 ei Puu tüvel külmalõhed. VP. 133 6-7-7-8 Quercus robur üksikpuu 2 2 ei Harilik vaher jah 51 1 2 ei Puu haruneb üheks meetri kõrguselt kaheks. Tüves külmalõhed. VP. 134 3-6-6-7 Acer platanoides üksikpuu 2 2 ei Harilik jalakas ei 43 1 1 ei VP; VT. 135 6-5-6-6 Ulmus glabra üksikpuu 1 1 ei Harilik vaher ei 28 2 2 ei Grupis 8 puud. Grupp on allee reast väljas. Grupis on harilikud vahtrad ja harilikud pärnad. 136 4-5-4-6 Acer platanoides puude grupp 2 2 ei Harilik tamm jah 54 1 3 ei Tüves külmalõhed. VP; VT. 137 4-2-4-2 Quercus robur üksikpuu 2 2 ei Harilik tamm jah 103 1 3 ei Tüves külmalõhed. Võras kuivad oksad. VP; VT. 138 8-7-7-7 Quercus robur üksikpuu 22 2 2 ei Harilik tamm jah 66 1 3 ei Puu võras murdunud ja kuivad oksad. VP; VT. 139 2-7-5-6 Quercus robur üksikpuu 2 2 ei Harilik tamm jah 92 1 2 ei VP; VT. 140 7-8-7-7 Quercus robur üksikpuu 2 2 ei Harilik kuusk ei 42 1 1 ei Puul on keerdjuured. 141 2-2-2-2 Picea abies üksikpuu 1 1 ei Harilik vaher ei 38 1 1 ei Puu haruneb ülevalt kaheks. Puu tüvel külmalõhed. 142 3-2-3-4 Acer platanoides üksikpuu 2 2 ei Harilik sarapuu ei 8 1 1 ei 143 2-2-2-2 Corylus avellana üksikpuu 1 1 ei Harilik sarapuu ei 9 1 1 ei 144 2-2-2-2  DENDROLOOGILISE HINNANGU TABEL Tüve läbimõõt Nimetus eesti Ajalooline Võra ulatus Juurte Võra Liiklusohu (cm) 1,3m Märkused ja I tähtsuse hooldustööd keeles allepuu (ei/jah) (Maanteest seisukord seisukord tus (ei/jah) kõrguselt Jrk paremale, mnt-st nr vasakule, maantee Nimetus ladina puude suunas, mnt-st Tüve Puu Lisauuring puu kõrgus (m) Märkused ja II tähtsuse hooldustööd keeles grupp/üksikpuu eemale) seisukord seisund ud (ei/jah) 144 2-2-2-2 Corylus avellana üksikpuu 1 1 ei Harilik pärn jah 60 1 1 ei Juurekaelal paksendid ja vigastus. VP. 145 7-7-6-4 Tilia cordata üksikpuu 2 2 ei Harilik pärn jah 82 2 2 ei Puu tüvel üksikud kahjustused. Võras murdunud ja kuivad oksad. Keerdjuured. VP. 146 7-10-6-7 Tilia cordata üksikpuu 1 2 ei Harilik tamm jah 51 1 2 ei Tüvekahjustused. VP; VT. 147 4-2-2-2 Quercus robur üksikpuu 2 2 ei Puu on allee reast väljas. Puu kaldu tee poole ja keerdus tüvega. Puu haruneb kuue meetri ei 82 4 2 ei 148 Perekond Lehis 3-3-3-3 kõrguselt kolmeks. Juurekaela ümbruse jänesvaabikud. LIKVIDEERIDA. Larix üksikpuu 3 3 ei Harilik tamm ei 53 1 2 ei Puu tüvel külmalõhed. Puul on üks haru murdunud. Murdunud ja kuivad oksad. VP; VT; VV. 149 2-2-1-4 Quercus robur üksikpuu 3 2 ei Harilik pärn ei 48 1 1 ei Puu on allee reast väljas. VP. 150 3-4-2-3 Tilia cordata üksikpuu 1 1 ei Harilik pärn ei 43 1 1 ei Puu on kaheharuline ja tüved on omavahel põimunud. VP. 151 2-4-3-2 Tilia cordata üksikpuu 1 1 ei Puu tüvel külmakahjustused ja lõhed. Võras murdunud ja kuivad oksad. Puu sees tühi. Puu jah 106 3 2 ei 152 Harilik tamm 3-5-5-5 säilitada elustikupuuna. VP; VT; VV. Quercus robur üksikpuu 22 3 3 ei Puu tüvel esineb tammekaku viljakehi. Puul on latv murdunud. Puu säilitada elustikupuuna. VP; jah 68 2 2 ei 153 Harilik tamm 2-1-2-6 VT. Quercus robur üksikpuu 4 3 ei Harilik tamm jah 100 2 3 ei Puul on juurekaela kahjustused. Võras on murdunud ja kuivad oksad. VP; VT. 154 7-8-7-9 Quercus robur üksikpuu 23 2 2 ei Harilik tamm jah 65 1 2 ei Puul on juurekaela kahjustus. Tüvel on tuletaeliku viljakehad. VP; VT. 155 3-4-2-5 Quercus robur üksikpuu 3 3 ei Harilik tamm jah 93 2 2 ei Tüvel suured lõikehaavad. Võras murdunud ja kuivad oksad. VP. 156 4-6-5-8 Quercus robur üksikpuu 3 2 ei Harilik tamm jah 88 1 2 ei VP; VT. 157 7-6-8-8 Quercus robur üksikpuu 2 2 ei Puu kasvab puu nr 159 samast juurekaelast. Puul on juurekaela kahjustus. Puu säilitada ei 34 3 1 jah 158 Harilik pärn 3-3-2-2 elustikupuuna. VP; LIKVIDEERIDA juurekaela võsud. Tilia cordata üksikpuu 2 2 ei Harilik vaher jah 65 2 2 jah Puul on latv murdunud. Kasvab puu nr 158 samast juurekaelast. Puu säilitada elustikupuuna. VP. 159 4-4-0-5 Acer platanoides üksikpuu 4 3 ei Harilik tamm jah 86 3 2 ei Puul on juurekaela kahjustus. Keerdjuured. VP; VT. 160 5-4-6-7  DENDROLOOGILISE HINNANGU TABEL Tüve läbimõõt Nimetus eesti Ajalooline Võra ulatus Juurte Võra Liiklusohu (cm) 1,3m Märkused ja I tähtsuse hooldustööd keeles allepuu (ei/jah) (Maanteest seisukord seisukord tus (ei/jah) kõrguselt Jrk paremale, mnt-st nr vasakule, maantee Nimetus ladina puude suunas, mnt-st Tüve Puu Lisauuring puu kõrgus (m) Märkused ja II tähtsuse hooldustööd keeles grupp/üksikpuu eemale) seisukord seisund ud (ei/jah) 160 5-4-6-7 Quercus robur üksikpuu 2 3 ei Harilik tamm jah 83 2 3 ei Puu haruneb nelja meetri kõrguselt kaheks. Juurekaelal on kahjustused. VP; VT. 161 4-6-5-7 Quercus robur üksikpuu 2 2 ei Harilik tamm jah 91 2 2 ei Puul on juurekaela kahjustus. VP; VT. 162 6-4-2-7 Quercus robur üksikpuu 2 2 ei Puu tüves on 15cm sügav ja 40cm lai auk. Põllupoolset oksa kergendada. Tüvel külmalõhed. VP; jah 82 1 3 ei 163 Harilik tamm 7-5-4-8 VT. Quercus robur üksikpuu 3 2 ei Harilik tamm jah 79 2 2 ei Puul on juurekaela kahjustus. VP; VT. 164 4-3-4-6 Quercus robur üksikpuu 2 2 ei Harilik tamm jah 83 2 3 ei Puul on latv kuivanud. Juurekaela kahjustused. VP; VT. 165 4-6-5-7 Quercus robur üksikpuu 2 2 ei Puu juurekaelal on 25 cm sügav tühimik. Puu kaldu tee poole. Puu säilitada elustikupuuna. VP; jah 50 2 2 jah 166 Harilik vaher 2-5-2-3 VT; VV. Acer platanoides üksikpuu 3 3 ei Harilik tamm jah 58 1 2 ei Puu haruneb kolme meetri kõrguselt kaheks. VP; VT. 167 3-4-3-6 Quercus robur üksikpuu 2 2 ei Harilik pärn jah 72 2 2 ei Puu tüvel paksendid. VP; VT; LIKVIDEERIDA juurekaela võsud. 168 4-6-5-6 Tilia cordata üksikpuu 2 2 ei Harilik pärn jah 45 1 1 ei Puu säilitada elustikupuuna. VP; VT; VV. 169 6-2-0-5 Tilia cordata üksikpuu 2 2 ei Harilik pärn jah 90 1 2 ei VP; VT. 170 7-6-7-8 Tilia cordata üksikpuu 2 2 ei Harilik tamm jah 92 2 2 ei Puul on keerjuured ja juurekaela kahjustus. Võras murdunud ja kuivad oksad. VP; VT. 171 6-6-3-8 Quercus robur üksikpuu 2 2 ei Harilik pärn ei 41 1 1 ei Puu säilitada tuleviku allee asendus puuna. VP; VT. 172 2-2-1-3 Tilia cordata üksikpuu 1 1 ei Harilik pärn ei 38 1 1 ei LIKVIDEERIDA. 173 2-2-2-1 Tilia cordata üksikpuu 1 1 ei Harilik tamm jah 90 2 3 ei Puu haruneb ülevalt kaheks. Juurekaelal on kahjustused. VP; VT. 174 8-6-5-9 Quercus robur üksikpuu 2 2 ei Harilik tamm jah 83 2 2 ei Puu haruneb kuue meetri kõrguselt kaheks. VP; VT. 175 4-4-3-7 Quercus robur üksikpuu 2 2 ei Harilik tamm jah 91 2 2 ei Puul on juurekaela kahjustused. VP; VT. 176 5-6-8-8 Quercus robur üksikpuu 2 2 ei  DENDROLOOGILISE HINNANGU TABEL Tüve läbimõõt Nimetus eesti Ajalooline Võra ulatus Juurte Võra Liiklusohu (cm) 1,3m Märkused ja I tähtsuse hooldustööd keeles allepuu (ei/jah) (Maanteest seisukord seisukord tus (ei/jah) kõrguselt Jrk paremale, mnt-st nr vasakule, maantee Nimetus ladina puude suunas, mnt-st Tüve Puu Lisauuring puu kõrgus (m) Märkused ja II tähtsuse hooldustööd keeles grupp/üksikpuu eemale) seisukord seisund ud (ei/jah) Harilik vaher jah 76 4 2 jah LIKVIDEERIDA. 177 4-5-2-6 Acer platanoides üksikpuu 4 4 ei Puu haruneb kolme meetri kõrguselt kaheks. Juurekaela kahjustused ja külmaseene viljakehad. jah 66 3 3 ei 178 Harilik tamm 4-2-1-5 Puu säilitada elustikupuuna. VP; VT; VV. Quercus robur üksikpuu 2 3 ei Harilik tamm jah 105 2 3 ei Puu haruneb kolme meetri kõrgusel kaheks. Puul on juurekaela ja tüve kahjustused. VP; VT. 179 7-7-5-8 Quercus robur üksikpuu 23 2 2 ei Harilik tamm jah 66 2 3 ei Puul on juurekaela kahjustused. VP; VT. 180 5-3-2-6 Quercus robur üksikpuu 2 2 ei Harilik tamm jah 93 2 3 ei Puu tüvel on külmalõhed ja võras murdunud oksad. VP; VT. 181 6-5-4-7 Quercus robur üksikpuu 2 2 ei Harilik tamm jah 98 2 2 ei Puu on murdunud pooleks. Puu säilitada elustikupuuna. VP; VT; VV. 182 3-6-7-8 Quercus robur üksikpuu 22 4 3 ei Harilik tamm jah 91 2 3 ei Puu haruneb nelja meetri kõrgusel kaheks. VP; VT. 183 3-6-7-7 Quercus robur üksikpuu 2 2 ei Harilik pärn ei 26 1 1 ei Grupis on kolm puud. Puude grupp asub allee reast väljas. 184 2-3-2-2 Tilia cordata puude grupp 1 1 ei Arukask ei 32 1 1 ei Puu asub allee reast väljas. 185 2-2-2-2 Betula pendula üksikpuu 1 1 ei  Kati Niibo Teie 17.06.2019 Hüüp OÜ [email protected] Meie 04.07.2019 nr 7-9/19/10311-2 Keskkonnaameti arvamus Kaagjärve-Mäemõisa pargi allee hoolduskava kohta Edastasite Keskkonnaametile kooskõlastamiseks töö nr 2019-15 „Kaagjärve-Mäemõisa mõisa pargi allee dendroloogiline inventeerimine, hoolduskava“. Töö eesmärgiks on anda ülevaade allee kaitsekorrast, ajaloolisest kujunemisest ja ajalooliste väärtuste säilivusest. Dendroloogilises hinnangus antakse täpne ülevaade allee puude seisundist. Hoolduskavaga peamine eesmärk on välja tuua ettepanekud alleeruumi hoolduseks. Riigi teemaal paikneva Kaagjärve-Mäemõisa mõisa pargi allee puhul on tegemist Kaagjärve-Mäemõisa mõisa pargi (keskkonnaregistri kood KLO1200118) koosseisu kuuluva looduskaitselise objektiga. Tegevust pargis, sh ka alleede maa alal, reguleerib Vabariigi Valitsuse 3. märtsi 2006. a määrus nr 64 „Kaitsealuste parkide, arboreetumite ja puistute kaitse eeskiri“, mille alusel on pargi kaitse eesmärk ajalooliselt kujunenud planeeringu, dendroloogiliselt, kultuurilooliselt, ökoloogiliselt, esteetiliselt ja puhkemajanduslikult väärtusliku puistu ning pargi ja aiakunsti hinnaliste kujunduselementide säilitamine koos edasise kasutamise ja arendamise suunamisega. Kuna Keskkonnaametil puudub seadusest tulenev õigus ja kohustus kooskõlastada dendroloogilist hinnangut ja hoolduskava, saame anda vaid omapoolse arvamuse. Esitatud hoolduskava täidab esitatud eesmärgid. Töös on asjakohane ülevaade pargi ajaloolisest kujunemist, kaitsekorrast ja allee väärtustest. Keskkonnaameti hinnangul on koostatud hoolduskava heaks alusdokumendiks Kaagjärve-Mäemõisa mõisa pargi allee hoolduseks. Küsimusi tekitas vaid tabel peatükis 5.4 Riigi teemaal paikneva Kaagjärve-Mäemõisa pargi allee hoolduskava tegevuskava aastate kaupa, kus real 5.2.1 ei ole riigimaal ette nähtud iga-aastast niitmist; alapealkiri võiks „Allee igapäevased hooldustööd“ asemel olla „Allee regulaarsed hooldustööd“. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kai Kimmel looduskasutuse spetsialist looduskaitse juhtivspetsialisti ülesannetes Lõuna regioon Tarmo Evestus 766 9293 [email protected] Narva mnt 7a / 15172 Tallinn / Tel 680 7438 / Faks 680 7427 / e-post: [email protected] / www.keskkonnaamet.ee / Registrikood 70008658  Reg.nr: 5.1-17.2/37-1 Sisu: Tere. Muinsuskaitseamet kooskõlastab (nr 35673, 05.08.2019) Kaagjärve-Mäemõisa pargi allee dendroloogilise inventariseerimise ja hoolduskava. Lugupidamisega Margis Sein Muinsuskaitseamet Valgamaa nõunik [email protected] 53049596