Ehitisregister- Võrumaa Antsla vald Kraavi küla Kooli kinnistu soojuspuuraukude ehitusloa taotlus, menetlus nr 235876

MAASOOJUSPUURAUKUDE PROJEKT NR 48-830S-2020 (väljastamise kuupäev 26.10.2020) Kooli, Kraavi küla, Antsla vald, Võru maakond (14301:004:0440) SELETUSKIRI TEHNILISED NÄITAJAD Puurimise sügavus: 91 m Installeeritud puuraugu sügavus: 90 m Puuraukude arv: 5 tk Puuraukude kogumetraaž: 450 m Puuraukude koguvõimsus: 18,6 kW Soojuspump: Alpha-innoTec Alterra SWC-V 162H3M INVERTER; küttevõimsus: 4-17 kW OLEMASOLEV INFORMATSIOON JA ÕIGUSLIK ALUS Soojuspuuraugud on vajalikud Kraavi külas, Kooli kinnistule rajatava soojussüsteemi jaoks. Maasoojuspumba tarbeks paigaldatakse U-kontuurina maasoojusvaheti pinnasest soojuse ammutamiseks. Selleks, et maasoojust vajalikul hulgal saada, on otstarbekas ja keskkonnasäästlik kasutada maasoojuspuurkaeve, kuna kõige stabiilsemaks energiaallikaks võib lugeda kivimeid ja põhjavett. Maasoojuspuurkaevude suletud süsteemi kasutatakse seetõttu, et välistada mõju põhjaveele ja ümbritsevale keskkonnale. Suletud süsteemi puhul soojuskontuuride (soojusvahetite) puuraukudesse paigaldamise järgselt puuraugud tampoonitakse ja energia ülekanne toimub nii, et põhjavett välja ei pumbata. Soojuskandevedelik tsirkuleerib kinnises süsteemis soojuspumba ja väliskeskkonna vahel. Eesti õigusruumis on selliste objektide rajamine reguleeritud „Ehitusseadustikuga“ (RT I, 10.07.2020, 40) ja põhjavee kaitse tagamise nõuded, millega tuleb soojuspuuraukude rajamisel arvestada, on sätestatud „Veeseaduses“ (RT I, 06.05.2020, 44). Puuraukude projekteerimisel on arvestatud Keskkonnaministri 9. juuli 2015.a määruse nr 43 „Nõuded salvkaevu konstruktsiooni, puurkaevu või -augu ehitusprojekti ja konstruktsiooni ning lammutamise ja ümberehitamise ehitusprojekti kohta, puurkaevu või -augu projekteerimise, rajamise, kasutusele võtmise, ümberehitamise, lammutamise ja konserveerimise korra ning puurkaevu või -augu asukoha kooskõlastamise, ehitusloa ja kasutusloa taotluste, ehitus- või kasutusteatise, puurimispäeviku, salvkaevu ehitus- või kasutusteatise, puurkaevu või -augu ja salvkaevu andmete keskkonnaregistrisse kandmiseks esitamise ning puurkaevu või -augu ja salvkaevu lammutamise teatise vormid“ (RT I, 14.07.2015, 1 ) nõuetega. Kohalik omavalitsus kooskõlastas soojuspuuraukude asukohad 30. septembril 2020 otsusega nr 7-2/891-1 (kooskõlastus on lisatud ehitusloa taotlusele). Käesolev projekt käsitleb üksnes soojuspuuraukude osa. ASUKOHA KIRJELDUS JA PÕHJENDUS Soojusenergia saamiseks rajatakse krundile 5 vertikaalpuurauku, mis hiljem ühendatakse tehnoruumi paigaldatava soojuspumbaga. Maapind soojuspuuraukude planeeritavas asukohas on lainjas, langusega põhja ja lääne suunas. Installeeritud soojuspuuraukude päis rajatakse meetri sügavusele maapinnast, puurimise lähtekõrgus on 88,5 meetrit (abs kõrgus). Krundil olev hoone, taristu ning soojuspuuraukude paiknemine ning krundil ja sellega piirneval alal olevad kitsendusi põhjustavad objektid on märgitud joonisel 3. Soojuspuuraukude asukohad krundil on valitud lähtuvalt ehitustehnilistest vajadustest, tellija soovist ja sellest, et võimalikult vähe häirida olemasolevat taimestikku. Kohapeal on määratud soojuspuuraukude täpsed koordinaadid: PA 1 X 6414383,6 Y 651738,9 PA 2 X 6414372,9 Y 651738,0 PA 3 X 6414362,4 Y 651738,8 PA 4 X 6414351,0 Y 651740,5 PA 5 X 6414338,4 Y 651743,9 Ehitusprojekti koostas nõuetele vastav isik Hüdrogeoloog Talvi Sarv tel. (+372)5139082 Valgu küla, Hiiumaa vald, Hiiu maakond 48830S_EP_Kooli_2020-10-26  MAASOOJUSPUURAUKUDE PROJEKT NR 48-830S-2020 (väljastamise kuupäev 26.10.2020) Kooli, Kraavi küla, Antsla vald, Võru maakond (14301:004:0440) Suletud maasoojuspuurkaevude/aukude süsteem rajatakse tervikuna Kooli maaüksusele. Puuraukude asukohad on valitud nii, et kõik nende elemendid jäävad kinnisomandi piiresse, objekti rajamine ei mõjuta naaberkinnistute sihipärast kasutamist ega takista naaberkinnistutele samalaadsete rajatiste planeerimist ja ehitamist. On arvestatud, et kõrvutiasetsevad puuraugud jääksid teineteise võimalikust mõjualast välja, mõjuala perimeeter oleks maksimaalselt avatud ja väljastpoolt lähtuv soojuskanne soodustaks soojusvälja taastumist. See tagab süsteemi jätkuva toimimise ka pikaaegse ekspluatatsiooni vältel. Projekteeritavate puuraukude omavaheline kaugus on 10 meetrit. PIIRKONNA GEOLOOGILINE EHITUS JA HÜDROGEOLOOGIA Geoloogilise kaardistamise andmetel ja piirkonda varem puuritud kaevude registrikaartide ja uuringute järgi on prognoositud asukoha geoloogiline ehitus. Puuraukude asukohas on aluspõhjakivimid kaetud täitepinnasega, mille all glatsiaalsed setted, mis koosnevad moreenist. Lamamis, pinnakatte all on Kesk-Devoni ladestiku liivakivi ja aleuroliit savi vahekihtidega. Põhjavee voolu suund on valdavalt edelasse. Kavandatud soojuspuuraukudest 1 km raadiuses asuvad varem rajatud tarbeveepuurkaevud ja puuraugud on märgitud projekti (joonis 2). Lähim puurkaev (keskkonnaregistri kood PRK010761) ca 150 m kaugusel. Kilomeetri raadiuses olevad puurkaevud on kõik rajatud Kesk-Devoni põhjaveekogumisse Ida-Eesti vesikonnas (24§2019). Soojuspuuraugud veehaardepuurkaevude ja varem rajatud soojuspuuraukude toimimist ei takista. Puuraukude rajamisel tuleb kasutada tehnoloogiat, mis ei sega olemasolevate puuraukude ja – kaevude toimimist ning välistab põhjavee kvaliteedi halvenemise puurimise käigus. Samuti tuleb tarvitada asjakohaseid ettevaatusabinõusid soojus- ja tarbeveepuurkaevudes ilmneda võivate muutuste ennetamiseks. Pojekteeritavate puuraukudega avatakse läbilõige 91 meetri sügavuseni vaid ajutiselt, soojuskontuuri paigaldamiseks ning kuna nendest veevõttu ei toimu, ei mõjuta objekti rajamine piirkonnas olevate kaevude veeandvust ega tekita depressioonilehtrit. Puuraukude asukohas ja sellest 200 meetri raadiuses võimalikke reostusallikaid, millest võiks puurimisel levida reostus, ei ole tuvastatud. Puuraukude asukoha geoloogiline läbilõige on põhimõtteliselt ühetaoline ja seetõttu on projektile lisatud joonisel kujutatud tüüpläbilõige, mis on samane kõigis projekteeritud puuraukudes. Puuraugu geoloogiline läbilõige ja soojuspuurkaevu lõige on projektile lisatud joonisel 4. lk 2 / 8 Ehitusprojekti koostas nõuetele vastav isik Hüdrogeoloog Talvi Sarv tel. (+372)5139082 Valgu küla, Hiiumaa vald, Hiiu maakond 48830S_EP_Kooli_2020-10-26  MAASOOJUSPUURAUKUDE PROJEKT NR 48-830S-2020 (väljastamise kuupäev 26.10.2020) Kooli, Kraavi küla, Antsla vald, Võru maakond (14301:004:0440) PINNASE ERIVÕIMSUS JA SOOJUSARVUTUS Pinnasest saadav energiahulk sõltub pinnase tüübist ja veesisaldusest pinnases ning soojuspumba tööajast aastas. Kui puurauk läbib erinevaid pinnaseid, siis selle võimsus arvutatakse pinnasekihtide erivõimsuste summana. Puuraukude lõikesse jäävad prognoositavad kihid, nende erivõimsus ja saadav soojushulk tarbimisel kuni 2400 h/aastas on: Kihi materjali nimetus Geoloogiline Kihi paksus(m) Erivõimsus(W/m) Kihist saadav indeks soojushulk(W/m) Täitepinnas TQIV 1 - - Saviliiv veeriste ja gQIII 35 40 1400 kruusaga Liivakivi ja aleuroliit savi D2ar-gj 55 50 2750 vahekihtidega KOKKU: 4150 Ühest 90-meetrisest puuraugust saadav arvutuslik soojusvõimsus on 4150 W. Kuna kasutatakse ühekordset U-kollektorit, siis on arvestatud tulemust vähendatud 10 % võrra. Seega on võimalik 5 puuraugu maksimaalne soojusvõimsus 18,7 kW. PUURIMISTEHNOLOOGIA JA PUURAUGU KONSTRUKTSIOON Puuraugud puuritakse pneumaatilise keerd-Iöökpuurimise meetodil ja purustatud kivimid eemaldatakse puuraugust uhtelahusega või kasutatakse muud sobivat puurimismeetodit. Kasutatava kaasaegse puurimistehnoloogia puhul ei toimu puuraugu manteldamisel ettepuurimist vaid kasutatakse puurpeana ISO 9001 sertifikaati omavat pöörlevat puurpead, mis võimaldab puuraugu puurimist ja manteldamist üheaegselt. Manteltoru ja pinnase vahelise veekande välistab pinnase surve vastu manteltoru. Et puurimisel puuraukudest väljapumbatav vesi ja setted ei valguks naaberkinnistutele, kogutakse need spetsiaalsesse konteinerisse, mida tühjendatakse tööde käigus vastavalt vajadusele. Erinevate põhjaveekihtide isoleerimiseks ja puuraugu seinte püsivuse tagamiseks kindlustatakse need puurimisel intervallis 0 kuni 40 meetrit metallhülsi või -toruga. Manteldamise ulatust puurimise ajal korrigeeritakse vastavalt tegelikule geoloogilisele läbilõikele ja puuraugu seinte täiendava kindlustamise vajadusele. Kui kasutatakse tehnoloogiat, mille puhul manteltoru statsionaarselt puurauku jäetakse, siis tuleb teostada lisaks torutagune tsementatsioon kogu manteltoruga kindlustatud intervallis ja vastavalt geoloogilisele läbilõikele. Kui kasutatakse eemaldatavat hülssi, tagatakse eri veekihtide isolatsioon kogu ulatuses kvaliteetse tagasitäitega. Puuraukudesse paigaldatakse U-kontuurina PEM-kollektor 2x40x2,4(EN 12201 -2:2011+A1:2013 Nr 215-13) või mõni muu sarnaste omadustega kollektor. Kollektortoru ümbrus augu põhjast suudmeni täidetakse termotsemendiga ja moodustuvad suletud süsteemi soojuspuurkaevud. Tampoonimiseks kasutatav tsementeerimissegu on valitud selliselt, et tampoonimise tulemusena moodustuks kõrge soojusjuhtivusega ja hea külmataluvusega tsement. Pärast puuraukude valmimist (installeeritud puuraukude/kaevude ristlõige on kujutatud joonisel 1) kaevatakse ühendustrass 1 m sügavusele (±20 cm). Puuraugud ühendatakse eraldi PE 40x3,7mm horisontaalse kollektortorustikuga (polüetüleenist veetorud SDR 11 dn40 mm EN 12201-2 plastics piping system for water supply – PE, standard EN 12201 -2:2011+A1:2013). Pinnases vertikaal- ja horisontaaltorustike ühendamisel tohib kasutada vaid elektrikeevisliitmikke, mis võimaldab need omavahel kindlalt kokku liita. Puuraukudest suundub eraldi kontuur kollektorsõlme, mis võimaldab reguleerida vooluhulkasid. lk 3 / 8 Ehitusprojekti koostas nõuetele vastav isik Hüdrogeoloog Talvi Sarv tel. (+372)5139082 Valgu küla, Hiiumaa vald, Hiiu maakond 48830S_EP_Kooli_2020-10-26  MAASOOJUSPUURAUKUDE PROJEKT NR 48-830S-2020 (väljastamise kuupäev 26.10.2020) Kooli, Kraavi küla, Antsla vald, Võru maakond (14301:004:0440) Torustikus kasutatakse etanoolipõhist soojakandevedelikku APChemicals Maaküttepiiritus või mõnda teist sarnaste omadustega toodet, mis vastab keskkonnanõudmistele ja on klassifitseeritud direktiivi 67/548/EÜ ja direktiivi 1999/45/EÜ alusel, kohandades määruse (EÜ) nr 1907/2006 (REACH-määrus)nõudeid. U-kontuuri plasttorud (polüetüleenist survetorud/ standard EN 12201-2:2011+A1:2013) on komplekteeritud tehases ja ühendatud keevituse teel nipliga, millele lisatakse uputusraskus (520x90 mm; soovituslikult 15 kg). Kollektor täidetakse ja survestatakse kohapeal ja on puurauku paigaldamisel suletud spetsiaalse korgiga. Enne maasoojustorustiku täitmist geotermilise vedelikuga tuleb teostada maasoojustorustikus surveproov, veendumaks torustiku hermeetilisuses. Surveproov dokumenteeritakse. Pärast kinnise soojussüsteemi rajamist tuleb kontrollida, et soojuskontuur oleks töökorras. SOOJUSPUURAUKUDE TEENINDUSALA Suletud süsteemi soojuspuuraugud on olemuselt tampoonitud puuraugud, mille tarbeks puurkaevu hooldusala põhjavee kaitseks ei moodustata. Hoone tehnoruumi jäetakse süsteemi teenindusala, et taristut vajadusel kontrollida ja hooldada ning selleks, et oleks võimalik soojuspuuraukude amortiseerumisel või muul põhjusel nende kasutamise lõpetamise järgselt soojuskandevedelik soojuskontuurist eemaldada. Kasutatavate materjalide spetsifikatsioon Tabel 1 Materjali nimetus Kogus Alusdokument Ümartoru/eemaldatav hülss EN10204 3.1. 153x5 200meetrit (Ruukki ToruprofiilS420MH/S355J2H) A-185263-09-To Tsemendibaasil tagasitäitesegu 4,2 t THERMOCEM® (kollektorite tamponaažiks) Soojakandevedelik ENV540 APChemicals 31.3.2014 900 l Maaküttepiiritus U-kollektor/HAKA-PLAST 450m EN 12201 - PE80 koos uputusraskusega 520x90 mm 2:2011+A1:2013 Nr 215-13 Tabelis märgitud materjalid ja tooted võib asendada teiste analoogse kvaliteedi ja toimega toodete ja materjalidega. lk 4 / 8 Ehitusprojekti koostas nõuetele vastav isik Hüdrogeoloog Talvi Sarv tel. (+372)5139082 Valgu küla, Hiiumaa vald, Hiiu maakond 48830S_EP_Kooli_2020-10-26  MAASOOJUSPUURAUKUDE PROJEKT NR 48-830S-2020 (väljastamise kuupäev 26.10.2020) Kooli, Kraavi küla, Antsla vald, Võru maakond (14301:004:0440) Installeeritud soojuspuuraukude/kaevude ristlõige Joonis 1 lk 5 / 8 Ehitusprojekti koostas nõuetele vastav isik Hüdrogeoloog Talvi Sarv tel. (+372)5139082 Valgu küla, Hiiumaa vald, Hiiu maakond 48830S_EP_Kooli_2020-10-26  MAASOOJUSPUURAUKUDE PROJEKT NR 48-830S-2020 (väljastamise kuupäev 26.10.2020) Kooli, Kraavi küla, Antsla vald, Võru maakond (14301:004:0440) Joonis 2 Projekteeritavast objektist 1 km raadiuses olevad puurkaevud ja -augud N 10745(D2) Põhjavee voolu suund(D2) 10739(D2) 10760(D2) 51895(D2) 1 km 10761(D2) Andmeallikana on kasutatud Keskkonnaregistri avalikku infot http://register.keskkonnainfo.ee/ Aluskaardina on kasutatud geoloogilise baaskaardi väljavõtet Maa-ameti kaardirakendusest. olemasolev puurkaev ja avatud põhjaveekiht rajatav objekt geoloogilise uuringu puurauk lk 6 / 8 Ehitusprojekti koostas nõuetele vastav isik Hüdrogeoloog Talvi Sarv tel. (+372)5139082 Valgu küla, Hiiumaa vald, Hiiu maakond 48830S_EP_Kooli_2020-10-26  MAASOOJUSPUURAUKUDE PROJEKT NR 48-830S-2020 (väljastamise kuupäev 26.10.2020) Kooli, Kraavi küla, Antsla vald, Võru maakond (14301:004:0440) Projekteeritavad soojuspuuraugud ja kinnistul olevad kitsendusi põhjustavad objektid Joonis 3 Mõõtkava 1: 500 N (aluskaart on väljavõte Maa-ameti kaardirakendusest) elektripaigaldise kaitsevöönd tee kaitsevöönd projekteeritav soojuspuurauk lk 7 / 8 Ehitusprojekti koostas nõuetele vastav isik Hüdrogeoloog Talvi Sarv tel. (+372)5139082 Valgu küla, Hiiumaa vald, Hiiu maakond 48830S_EP_Kooli_2020-10-26  MAASOOJUSPUURAUKUDE PROJEKT NR 48-830S-2020 (väljastamise kuupäev 26.10.2020) Kooli, Kraavi küla, Antsla vald, Võru maakond (14301:004:0440) Joonis 4 lk 8 / 8 Ehitusprojekti koostas nõuetele vastav isik Hüdrogeoloog Talvi Sarv tel. (+372)5139082 Valgu küla, Hiiumaa vald, Hiiu maakond 48830S_EP_Kooli_2020-10-26  Ester Hommik Antsla Vallavalitsus Teie 13.11.2020 [email protected] F.R.Kreutzwaldi 1 Meie 17.11.2020 nr 15-2/20/52841-2 Antsla vald, 66403, Antsla, Võru maakond Maasoojus-puuraukude projekti kooskõlastamine riigitee nr 25117 kaitsevööndis Olete taotlenud Maanteeameti ehitusseadustiku (EhS) § 70 lg 3 kohast nõusolekut tehnovõrkude ja -rajatiste ehitusprojektile riigitee nr 25117 kaitsevööndis km 2,145-2,19. Projektiga kavandatakse maasoojuspumba jaoks puuraukude ja ühendustorustike rajamist. Riigitee maaüksusele rajatisi ei kavandata, lähim puurkaev paikneb ca. 6,5 m kaugusel tee servast. Võttes aluseks EhS § 19, § 24, § 70, § 71, § 92 lg 6 ja lg 10, § 97 ning Maanteeameti põhimääruse, anname nõusoleku riigitee kaitsevööndis kehtivatest piirangutest kõrvale kaldumiseks vastavalt Paleoterm OÜ tööle nr 48-830S-EP-2020 „Maasoojuspuuraukude projekt“. Nõusolek tugineb asjaolule, et projekti realiseerimisest huvitatud isik ja tehnovõrgu omanik on nõus arvestama Maanteeameti poolt esitatud ettepanekute ja järgmiste nõuetega: 1. Ehitatav tehnovõrk peab vastama ehitusseadustikust tulenevatele normidele ning ei tohi ehituse ajal ega kasutusele võtu järgselt seada takistusi liiklusele, tee ja teerajatiste teehoiule (korrashoiule) või sademe- ja pinnasevete ärajuhtimisele riigitee transpordimaalt ja kaitsevööndist. 2. EhS § 70 lg 2 p 1 kohaselt ei tohi ehitus- ega muu tegevus kaitsevööndis ohustada riigiteed ega selle korrakohast kasutamist. Juhul kui tööde tegemine võib riigiteel liiklejaid ohustada mistahes viisil, tuleb ohutuse tagamisel lähtuda liiklusseaduse § 71 lõike 4 alusel kehtestatud majandus- ja taristuministri 13.07.2018 määrusest nr 43 „Nõuded ajutisele liikluskorraldusele“. Riigiteel liikluskorralduse ajutiseks muutmiseks on vajalik liikluskorralduse projekt, millele on saadud tee omaniku nõusolek. 3. Riigitee ja selle rajatiste kahjustamine on keelatud; ehitustehnikaga manööverdamine riigiteel ja riigitee mulde nõlvadel ei ole lubatud. Materjalide veod korraldada olemasolevate juurdepääsuteede kaudu. 4. Projekti realiseerimisel tuleb vältida pinnase (muda, kruus jms) kandumist riigiteele. Vajadusel näha ette vastavaid leevendavaid meetmeid, näiteks sõidukite puhastamine enne riigiteele sõitmist. 5. Töövõtjal näha ette paigaldustöödega rikutud maa-ala korrastamine ning kahjustatud teerajatiste taastamine. Järelevalvet esitatud nõuete täitmise üle riigitee kaitsevööndi ulatuses teostab Maanteeamet ehitusseadustikus kehtestatud korras. Teelise 4 / 10916 Tallinn / 6119 300 / Registrikood 70001490 / www.mnt.ee / [email protected], 620 1200 (kliendiinfo) / [email protected]; 611 9300 (teedealased küsimused) Käesolev nõusolek kehtib kaks aastat. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Tiit Harjak juhtivspetsialist taristu teenuste osakond Lisa: 48830S2020_EP_AA-3-01_SELETUSKIRI.pdf Peeter Uibo 5159766 [email protected] 2 (2)