Jaanioja üksikelamu ehitusloa kooskõlastamine

ARHITEKTUURNE OSA, KONSTRUKTIIVNE OSA JA TULEOHUTUSE OSA SISUKORD 1. TEKSTILINE OSA 1. SELETUSKIRI (17 -l lehel) 2. GRAAFILINE OSA 1. ASENDIPLAAN GP- 1 2. VUNDAMENDI PLAAN AE- 1 3. PÕHIPLAAN AE- 2 4. KATUSEKORRUSE PLAAN AE- 3 5. VAATED AE- 4 6. LÕIGE A - A AE- 5 7. AKENDE SPETSIFIKATSIOON AE- 6 8. USTE SPETSIFIKATSIOON AE- 7 ÜKSIKELAMU EHITUSPROJEKT EELPROJEKTI STAADIUM 1 Viljandi m/k Põhja-Sakala v. Kobruvere k. Jaanioja k/ü Fie Sulev Ilves töö nr. 2020/10/I Tellija: Tiit Gröön Asukoht: Viljandi m/k Põhja-Sakala v. Kobruver k. Jaanioja k/ü 87001:002:1400 Koostaja: Fie Sulev Ilves Töö nr: 2020/10/I Volitatud arhitekt Sulev Ilves Kutsetunniustus 144847 MTR reg.nr. EEP003669 Reg. kood 11855957 ÜKSIKELAMU EHITUSPROJEKT EELPROJEKTI STAADIUM EELPROJEKTI SELETUSKIRI 1. ÜLDOSA SISSEJUHATUS Ehitusprojekti koostamise aluseks on hr. Tiit Grööni suuline tellimus Viljandi m/k, Põhja- Sakala vald Kobruvere küla Jaanioja k/ü 87001:002:1400 üksikelamu ehitusprojekti koostamiseks eelprojekti mahus. Oleva kinnistu suurus – 2,76 ha, sihtotstarbega maatulundusmaa - 100%. Projekteeritud hoone eluiga on kande- ja kandepiirdetarinditele ning konstruktsioonis kasutatavatele toodetele vähemalt 50 aastat (klass C). Projekteeritud hoonesiseste tehnovõrkude eluiga on 10 aastat (klass F ), välistrasside, teede ja platside eluiga on 20 aastat (klass E). Seadused ja muud õigusaktid Käesoleva ehitusprojekti eelprojekti staadiumi arhitektuuri- ehituskonstruktsiooni ja tuleohutusosa koostamisel olid aluseks kehtivad seadused ja nende alusel koostatud muud õigusaktid, sh.: • Ehitusseadustik 01.07.2015, • Jäätmeseadus 28.01.2004, • Sotsiaalministri 04.03.2002 määrus nr 42, „Müra normtasemed elu- ja puhkealadel ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid”, • Siseministri 30. 03. 2017 määrus nr 17, „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja nõuded tuletõrje veevarustusele”, • Vabariigi Valitsuse 11.12.2018 määrus nr 63, „Hoone energiatõhususe miinimumnõuded“ • Eelprojekti koosseisu on lisatud andmed lähtudes Majandus- ja taristuministri määrusest nr 97, “Nõuded ehitusprojektile” • Majandus- ja taristuministri 05.06.2015 määrusest nr 57, „Ehitise tehniliste andmete loetelu ja arvestamise alused“, ÜKSIKELAMU EHITUSPROJEKT EELPROJEKTI STAADIUM 2 Viljandi m/k Põhja-Sakala v. Kobruvere k. Jaanioja k/ü Fie Sulev Ilves töö nr. 2020/10/I  • Majandus- ja taristuministri 02.07.2015 määrusest nr 85, "Eluruumile esitatavad nõuded" • Põhja-Sakala valla jäätmehoolduseeskiri nr.57 25.10.2018 Standardid Projekti koostamisel olid aluseks järgmised standardid: • EV standard EVS 1997-1:2005, „Geotehniline projekteerimine“, • EV standard EVS 812:2013, „Ehitiste tuleohutus“, sh.: * EVS 812- 2:2014, „Ehitiste tuleohutus Osa 2 Ventilatsioonisüsteemid“; * EVS 812- 3:2018/AC:2018, „Ehitiste tuleohutus: Küttesüsteemid“; * EVS 812- 6:2012+AC:2013, „Ehitiste tuleohutus: Tuletõrje veevarustus“; • EV standard EVS 932:2017, „Ehitusprojekt”, • EV standard EVS 842:2003, "Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest", Ehituse töövõtu alused EV standardi EVS 932:2017 „Ehitusprojekt” järgseks arhitektuur-ehitusliku ja tuleohutuse osa peaprojekteerijaks on käesoleva ehitusprojekti puhul Fie Sulev Ilves. Eelprojekt (sh ehitusprojekti kõigi osade ehituskirjeldused, spetsifikatsioonid, jm dokumendid) on koostatud ehituspakkumiste korraldamise aluseks. Ehitusprojekt on kõigis staadiumides tervik, s.t. järgmine staadium täiendab või muudab eelmist, kuid ei tühista eelmist staadiumi. Juhul kui käesoleva eelprojekti staadiumi dokumentatsioonis puudub selgitus montaaži või materjali kohta, tuleb juhinduda kehtivatest ehitusnormidest, materjalide tootjajuhenditest ja üldiselt kasutusel olevatest töömeetoditest ning vajadusel tellida või koostada tööprojekt. Ehitustööde teostamise aluseks võetavate tööprojekti staadiumis lahenduste väljatöötamine ja jooniste koostamine ei kuulunud käesoleva hanke mahtu. Vajalike tööjooniste koostamise või tellimise puhul tuleb ehituse töövõtjal need kooskõlastada tellijaga ja käesoleva ehitusprojekti vastava osa koostajaga. Ehituse töövõtja peab hoolitsema selle eest, et kõik tööde teostamiseks vajalikud dokumendid oleksid õigeaegselt koostatud ja esitatud allakirjutamiseks selleks volitatud ametiisikutele. Ehitusmahud ja hulgad pakkumise ja eelarve jaoks hindab ja arvutab projekti järgi ehituse töövõtja, vajadusel konsulteerides projekteerijaga. Ehituspakkumise töövõtu dokumentatsiooni (ehituse töövõtulepingu) juurde lisatakse vajadusel lisaks käesolevale eelprojektile muud dokumendid, millega fikseeritakse konkreetse lepinguga haaratava töövõtu piir, ehitustööde mahud ning muude soetuste ja teenuste loetelu. Juhul kui erilepetes ei ole teisiti määratletud, kuuluvad töövõttu kõik käesolevas eelprojektis määratletud tööd, nende teostamiseks vajalikud ehitusmaterjalid, tooted ja mehhanismid, kohtkindla sisustuse soetamine ja paigaldamine ning eelloetletust tulenevad kohustused ja õigused. Enne tööde alustamist peab ehituse töövõtja veenduma, et tööd saab teostada vastavalt temale tellija poolt esitatud ehituse töövõtu dokumentidele. Juhul kui erilepetes ei ole teisiti määratud, kuuluvad ehituse töövõttu ka need tööd ja kohustused, mida ei ole käesolevas eelprojektis eraldi välja toodud, kuid mis on ehitustraditsioone silmas pidades vajalikud õnnestunud tulemuse saavutamiseks. Ehitusmaterjalide ja ehitustoodete asendamine kooskõlastatakse tellijaga ja projekteerijaga. Sisustuse soetamine ja paigutus kooskõlastatakse ehitamise ajal tellijaga. ÜKSIKELAMU EHITUSPROJEKT EELPROJEKTI STAADIUM 3 Viljandi m/k Põhja-Sakala v. Kobruvere k. Jaanioja k/ü Fie Sulev Ilves töö nr. 2020/10/I 2. ÜLDANDMED 2.1. Hoone nimetus Majandus- ja kommunikatsiooniministri 04.12.2012 määruse nr 78, "Ehituse kasutamise otstarvete loetelu" lisa 1 järgi on hoone kasutamise otstarve 1101- üksikelamu. 2.2. Ehitusprojekti tellija Tiit Gröön (tel. 510 7926) Põhja-Sakala vald Kobruvere küla Jaanioja 2.3. Kinnistu andmed Viljandi m/k, Põhja-Sakala vald Kobruvere küla Jaanioja k/ü 87001:002:1400 sihtotstarve - 100% maatulundusmaa, pindala – 2,76 ha, omanik – Tiit Gröön. 2.4. Projekteerijad Arhitektuuri-, ehituskonstruktsiooni Fie Sulev Ilves - ja tuleohutusosa Tallinna mnt.58 Viljandi MTR reg. nr. EEP003669 reg. kood. 11855957 Volitatud arhitekt - Sulev Ilves Ehitusinsener - Viljo Land Formika Projekt OÜ 2.5. Ehitusgeoloogiliste uurimistööde andmed Andmed käesoleval kinnistul puuduvad. 2.6. Ehitusgeodeetiliste uurimistööde andmed Geodeetilise alusena on kasutatud Ricabell OÜ poolt 18.09.2020 koostatud katastrilist Jaanioja kinnistu osalist maa-ala geodeetilist alusplaani M1:500. 2.7. Olemasolevad hooned Ehitisregistri järgi on kinnistul üks hoone – ait-kuur reg. koodiga 112022928. Olevalt on kinnistul kolm hoonet – ait-kuur, saun ning garaaž ja kaheksa rajatist – kasvuhoonet. 3. ASENDIPLAAN 3.1. Vastavus lähteandmetele Käesolev projekt on kooskõlas Tellijaga kooskõlastatud eskiislahendusega. 3.2. Olemasolev olukord 3.2.1. Paiknemine Projekteeritud ühepereelamu asub Viljandi m/k, Põhja-Sakala vald Kobruvere küla Jaanioja k/ü 87001:002:1400 3.2.2. Olemasolev hoonestus Olevalt on kinnistul kom eraldiseisvat hoonet 3.2.3. Olemasolev reljeef Kinnistu on projekteeritud elamu asukohas suhteliselt tasane, kõrgusega absoluutkõrgustes hoone nurkades + 72,65 …+ 72,18 ja langusega lõuna suunas. 3.2.4. Olemasolev haljastus Maa-ala on olemasolevalt heakorrastatud rohumaa, põõsashekkidega ja lehtpuudega. ÜKSIKELAMU EHITUSPROJEKT EELPROJEKTI STAADIUM 4 Viljandi m/k Põhja-Sakala v. Kobruvere k. Jaanioja k/ü Fie Sulev Ilves töö nr. 2020/10/I 3.2.5. Olemasolev tänavavõrk ja juurdesõidud. Kinnistu piirneb ida suunalt Viljandi- S-Jaani tee kinnistuga, lääne ja lõuna suunalt Soonjärve kinnistuga, põhja suunalt Tamme-Soonjärve kinnistuga. Juurdepääs kinnistule on olemasolevalt Viljandi-S-Jaani teelt krundi idaküljelt. Krundisisesed teed on olemasolevad ja renoveeritakse kõva kattega nagu betoonkivi, graniitkillustik või analoog. Krundisisesed kõnniteed ja pandused ehitada kas kivikattega või betoonplaatidest kattega. Katendite valikus võib teha muudatusi vastavalt tellija ja ehitaja omavahelisele kokkuleppele. 3.2.6. Ehitusgeoloogia Krundi ehitusgeoloogiline konstruktsioon ülevalt alla on huumus –ca 20…30cm (mis tuleb ehitise alla jäävalt alalt eemaldada), saviliiv moreen – kuni 1,5m. Kui pinnase kandevõimes tekib kahtlusi, siis tuleb tellida ehitusgeoloogia ja rajada vundament vastavalt geoloogilistele andmetele. Vundamendi konstruktsiooni muutmisel tuleb teavitada ehitusprojekti koostajat. 3.3 Plaanilahendus 3.3.1 Hoone paigutus Käesoleva projektiga antakse asendiplaaniline lahendus eluhoone püstitamiseks. Elamu põhimaht on projekteeritud põhja-lõuna suunalisena kinnistu lõunapoolsele osale ja idaküljele. 3.3.2. Ehitusetappide kirjeldus Hoone ehitamiseks erinevaid ehitusetappe ei moodustata. 3.4. Vertikaalplaneering 3.4.1. Vertikaalplaneerimise lahenduse lähtetingimused Vertikaalplaneeringuga antakse hoonete nurgapunktide-, teede- ja platside absoluutkõrgused maapinna planeerimiseks ning sademevete ja sulavete hoonetest eemale juhtimiseks. 3.4.2. Hoone paiknemiskõrgus Eluhoone absoluutkõrgus ±0,00 = 73,00m. 3.4.3. Sademevee käitlemine Vertikaalplaneeringuga ei tohi tahtlikult juhtida sademevett naaberkruntidele vaid tuleb need hajutada omal kinnistul. 3.5 Teed ja platsid 3.5.1. Juurdesõidutee Juurdepääsud/mahasõidud Jaanioja kinnistule on olemasolevad riigiteelt 24124 Viljandi-Suure- Kinnistule sissesõidutee laius kuni 3,5m. 3.5.2. Krundisisesed teed ja platsid Krundisisesed teed ehitatakse kõva kattega nagu graniitkillustik või analoog. Krundisisesed kõnniteed ja pandused ehitada kas kivikattega või betoonplaatidest kattega. Teede asukohti võib krundisiseselt vastavalt vajadusele ja koha järgi muuta. 3.5.3. Katendi konstruktsioon Sõidutee konstruktsioon: - betoonkivi - 8 ...10cm - peenkruus - 20cm - täitekruus - 30cm Kõik aluskonstruktsioonid tuleb tihendada ca 10…15cm kihtide kaupa ja tihendustegur peab olema vähemalt 95. 3.5.4. Äärekivid ÜKSIKELAMU EHITUSPROJEKT EELPROJEKTI STAADIUM 5 Viljandi m/k Põhja-Sakala v. Kobruvere k. Jaanioja k/ü Fie Sulev Ilves töö nr. 2020/10/I Äärekivid paigaldada (soovituslikult), et eraldada kõvakattega teede ja platside osa haljasaladest. Äärekivid paigaldada lapiti, et haljastustööd (muru niitmine jne.) oleks lihtsustatud. 3.6 Haljastus ja heakord 3.6.1. Olemasolev, säilitatav haljastus Olemasolev haljastus vajadusele säilitatakse. 3.6.2. Ehitusprojektiga ettenähtud haljastus Ehitusprojektiga täiendavat haljastust ette ei nähta. 3.6.3. Väikevormid Ehitusprojektiga täiendavaid väikevorme ette ei nähta. 3.6.4. Piire Kinnistu ja tee vahel piirdeaed on olemasolev. Ehitusprojektiga täiendavat piirde ehitamist ette ei nähta. Hilisema soovi korral ehitada täiendavalt piirdeaeda tuleb järgida väljakujunenud olevat piirdeaeda - max. kõrgusega 1,2m. 3.6.5. Väravad Ehitusprojektiga täiendavat väravate ehitamist ette ei nähta. 3.6.6. Prügikonteiner Lõunapoolse sissesõidutee kõrvale ehitada kivi- või betoonkonstruktsioonis plats ca 1,0x1,0m prügikonteineri paigaldamiseks vastavalt asendiplaanil näidatule. Prügi ja jäätmed viiakse territooriumilt ära jäätmekäitlusfirma poolt. Ehitusjäätmete käitlemisel lähtuda Põhja- Sakala valla jäätmehoolduseeskirjaga kehtestatud nõuetest. Ehitamise käigus tekkivad ehitusjäätmed sorteeritakse liigiti ja käideldakse vastavalt kehtivatele nõuetele. 3.6.7. Keskkonna- ja tervisekaitse Ei käsitleta, kuna keskkonda saastav tegevus puudub. Ehitusjäätmete käitlemisel lähtuda Põhja- Sakala jäätmehoolduseeskirjaga kehtestatud nõuetest. Ehitamise käigus tekkivad ehitusjäätmed sorteeritakse liigiti ja käideldakse vastavalt kehtivatele nõuetele. 3.6.8. Lammutustööd Puuduvad 3.7 Krundisisene liikluskorraldus ja parkimine 3.7.1. Liiklusskeem Krundisisene liiklus saab toimida krundi idapiiri suunas. 3.7.2. Liikluskorraldusvahendid Liikluskorraldusvahendeid ette ei nähta. 3.7.3. Parkimise korraldamine Parkimise korraldamine on projekteeritud elamu kõrvale (varjualusesse) kõvakattega platsile 2 kohta ja garaaži - 1 koht. 3.8 Maa-ala tehnilised näitajad: Katastriüksuse sihtotstarve Maatulundusmaa – 100% Kinnistu suurus 2,76 m² Elamu ehitisealune pind 276,4 m² Hoone tulepüsivusklass TP-3 Parklakohtade arv 3 kohta ÜKSIKELAMU EHITUSPROJEKT EELPROJEKTI STAADIUM 6 Viljandi m/k Põhja-Sakala v. Kobruvere k. Jaanioja k/ü Fie Sulev Ilves töö nr. 2020/10/I 4. ARHITEKTUURNE OSA 4.1 Ehitiste üldandmed Projekteeritud hoone funktsiooniks on üksikelamu. Eluhoone gabariidid on 25,85x12,69 m. 4.2. Ehitiste tehnilised näitajad 4.2.1. Krundi sihtotstarve Elamumaa – 100% 4.2.2. Ehitisealune pind 276,4 m² 4.2.3. Hoone korruselisus maksimaalne 2 4.2.4. Hoone suletud netopind 275,6 m² 4.2.5. Eluruumide pind 220,8 m² 4.2.6. Hoone maht 1445 m³ 4.2.7. Hoone eluiga 50 aastat 4.3. Arhitektuurne üldlahendus 4.3.1. Asendiplaaniline idee Eluhoone asukoht krundil on lõunapoolses osas. Eluhoone põhimaht on projekteeritud krundile põhja-lõuna suunalisena. Sissepääsud eluhoonesse on planeeritud lääne ja ida külgedelt. 4.3.2. Hoone arenguperspektiivid Hoone arenguperspektiividega käesoleva projekti mahus ei arvestata. 4.3.3. Hoone arhitektuurne üldkontseptsioon ja funktsionaalne ülesehitus, ruumijaotus Arhitektuurse üldkontseptsiooni käsitluses on lähtutud tellijaga kooskõlastatud eskiislahendusest ja soovidest. Elamu on projekteeritud nii, et hoone põhimaht on avatud ida poole. Hoone on projekteeritud kahekordsena kõrge telkkatusega puitkonstruktsioonis kandeseinaga hoonena. Kogu hoone põhimaht on projekteeritud 40° katusega plekist katusekattega. Hoonesse on projekteeritud 19 eraldiseisvat ruumi. 4.4. Arhitektuursed nõuded hoone piirdekonstruktsioonidele. Pinnakatted 4.4.1 Hoone sise- ja väliskeskkonna üldised arvestusparameetrid Ruumide sisekliima on määratud lähtudes järgmistest alustest: • Soome Ehitusnormide Kogumik osa D2 Ehitiste mikrokliima ja ventilatsioon, • Eesti Standard EVS-EN 12831:2003, Hoone soojuskoormuse määramine, • Eesti Standard EVS-EN 15251:2007, Sisekliima. Hoone ruumide arvutuslik sisetemperatuur kütteperioodil on: • Tööruumid ning eluruumid: +21 °C, • Koridor: +20 °C, • WC-d: +21 °C, • Pesuruumid: +24 °C. Suhteline õhuniiskus ruumides on 40–60%, õhu liikumiskiirus max 0,2 m/s. Väliskeskkonna arvestuslikuks miinimum temperatuuriks on arvestatud - 40°C ja maksimum tempetatuuriks + 50°C. Välisseinte soojajuhtivus U=0,16…0,20 W/m²K. Pööningu vahelae soojajuhtivus on U=0,14 W/m²K. 4.4.2 Hoone akustikale esitatavad nõuded Piirdetarindite mürapidavus peab vastama standardile EVS 842: 2003, (Ehitiste ÜKSIKELAMU EHITUSPROJEKT EELPROJEKTI STAADIUM 7 Viljandi m/k Põhja-Sakala v. Kobruvere k. Jaanioja k/ü Fie Sulev Ilves töö nr. 2020/10/I heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest). Väliste piirdetarindite õhumüra isolatsiooninõudeid (R’tr,s,w) töö- ja üldkasutavates ruumides ei kehtestata, kuna välismüratase ei ole märkimisväärselt suurem kui tööst põhjustatud müratase ruumi sees. Eluruumidel väliste piirdetarindite õhumüra vajalik isolatsiooni indeks R’tr,s,w=50dB>35 dB, vastavalt kui välismüratase LpA,eq,T=61...65dB. Projekteeritud vaheseinte minimaalsed heliisolatsiooninõuded tööruumide ja üldkasutavate eluruumide vahel - R`w >38dB (48dB) (konfidentsiaalsust vajavatel ruumidel soovitav >52dB). Hoone tehnoseadmetest põhjustatud müratase ei tohi ületada eluruumides ja töökabinettides LpA,max<35dB Sisemised mittekandvad vaheseinad põhikorrusel on projekteeritud kergplokkidest. 4.4.3 Hoonesse kavandatud tehnoloogiast tulenevad nõuded Projekteeritud vaheseinad, mis eraldavad eri funktsiooniga tööruume ja üldkasutatavaid eluruume rahuldavad R`w >48dB heliisolatsiooninõuded. Hoone tehnoseadmetest põhjustatud müratase ei tohi ületada eluruumides LpA,max<32dB ja tööruumides <35dB. Kõigi vahelaekonstruktsioonide õhumüra isolatsiooniindeks Rw ≥48dB ja taandatud löögimüra indeks L’n,w ≤58dB. 4.4.4 Hoone piirdekonstruktsioonide üldine iseloomustus konstruktsioonitüüpide järgi 1) Vundamendid Taldmikud armeeritud monoliitsest raudbetoonist lint eluhoone osas (500/200x200) ja terrassi osas postvundament Ø150. Vundamendid on projekteeritud lintvundamendina „Fibo-5“ kergkruusa plokkidest 200mm - välimise soojustusega 100mm. Postide alused vundamendid (500x500x200) ja „Columbia“ õõnesplokkidest 190x190mm. Hoone ümber paigaldada vajadusel soovituslikult drenaaž. 2) Vertikaalsed ja horisontaalsed kandekonstruktsioonid Vertikaalsed kandekonstruktsioonid välisperimeetril on puitkarkass 150+100mm ja siseseintes 150 ja 100mm. Horisontaalsed kandekonstruktsioonid on puitsillused, liimpuit sillustalad -4 tk ning puidust katusekandjad. Eelprojekti mahus katuse kandekonstruktsioonide paigaldust ja plaanilahendust ei käsitleta. Vajadusel tuleb tellida põhiprojekti eriosad eraldi tööna. 3) Välistrepid Eluhoone peafassaadile (idaküljele) on projekteeritud kergplokkidest konstruktsioonis välistrepp ja lääneküljele puitkonstruktsioonis kattega terrass. 4) Põrandad pinnasel Projekteeritud ehituste osas on ette nähtud hoone alla jääv pinnas eemaldada. Pinnasele projekteeritud põrandate alus täidetakse vähemalt 200...300 mm täiteliivaga, milleks kasutada kas kesk- või jämeliiva. Täiteliiva kihid on ette nähtud tihendada iga 200 mm kihi järel suhtelise tiheduseni ID >95%. Tihendatud liivakihile on projekteeritud 200 mm koormust taluval vahtpolüstüreenplaadil (80kPa) ja 100 mm armeeritud betoonplaadiga (C30/37) põrandakonstruktsioonid, mis on varustatud veekütte torustikuga PE-Xe 20mm. Niisketes ruumides põranda kallete andmiseks on ette nähtud kasutada tsementalusel kiiresti kivinevat ja kuivavat massi põrandate valamiseks. Teistes ruumides on raudbetoonist alusplaat kaetud puitparkett või laudiskattega. 5) Vahelaed Elamu vahelagi on projekteeritud puittaladel (70x200). Talade vahed on täidetud 250 mm mineraalvillaga ning siseruumi poolt isoleeritud kahekordse kipsplaadi kihiga või muu lae katteplaadiga. Pööningu vahelae soojajuhtivus on U=0,14 W/m²K. 6) Katused, nende soojustehnilised näitajad Hoone katused on projekteeritud 40° katustena. Katusekatteks on projekteeritud silevalts terasplekist katusekate. Katuse ja varikatuse räästaalused on alt kaetud laudisega. Räästad ÜKSIKELAMU EHITUSPROJEKT EELPROJEKTI STAADIUM 8 Viljandi m/k Põhja-Sakala v. Kobruvere k. Jaanioja k/ü Fie Sulev Ilves töö nr. 2020/10/I varustatakse ümarate sademeveerennide ja – torudega. Sarikate vahe on kaetud välisküljelt VKL-13 tuuletõkkeplaadiga- kuni 300 mm peale soojustuse kihti. Tuuletõkkeplaadi kinnituseks kasutatakse fermide külge naelutatud liiste, jättes aluskatte vahele õhkvahe. 7) Välisseinad, nende soojustehnilised näitajad Eluhoone välisseinad soojustatakse seinasiseselt mineraalvillast soojustusplaadiga 250mm, tuuletõkkeplaadiga. Välisseinad kaetakse vastavalt vaadetel näidatule fassaadi voodrikiviga ja laia horisontaalse laudisega. Hoone seinte ja katusekonstruktsiooni ehitamisel lähtuda joonistel AE-1….AE-4 näidatud tehnilistest lahendustest ja sõlmedest. Konstruktsioonides võib teha minimaalseid muudatusi, kuid need tuleb eelnevalt projekteerijaga kokku leppida ja kirjalikult fikseerida. 8) Siseseinad Elamul põhi- ja katusekorrusel puitsõrestikseinad paksusega 100 ja 150mm. Seinad plaaditakse ning viimistletakse. 9) Avatäited, sh soojustehnilised näitajad, päikesekiirguse otsene ja kogu läbilase Aknad Hoone projekteeritud aknad on plastist ühe raamiga lihtaknad. Aknad on avatavad lähtudes ruumide tuulutamise vajadusest ja suitsuärastuse nõuetest. Aknaraamile paigaldatakse 3x klaaspakett Aknad tellitakse valmistajalt varustatud suluste, lukkude ja käepidemetega. Akende kujujoonised, värvitoon, jm vt. joonisel AE-6. Välisuksed Välisuksed on projekteeritud kas täispuidust või puidust polüstüreen-soojustusega ustena. Uksed tellitakse valmistajalt kaetuna krundiga, mis võimaldab katmist linaõlivärviga, varustatud suluste, lukkude ja käepidemetega. Uste kujujoonised vt joonisel AE-7. Siseuksed Siseuksed on projekteeritud puitraamil mantelustena. 10) Terrassid ja hoone välisperimeetril asuvad konstruktsioonid Hoone lääneküljele on projekteeritud terrass. Terrass ehitada monol. r/bet. postvundamendil Ø150 puitprussidest kandekonstruktsioonil ja kaetuna terrassi laudisega. Vajadusel võib terrassikatte konstruktsioone muuta koha järgi. 4.5. Hoone sisearhitektuur 4.5.1 Sisearhitektuurne kontseptsioon Sisearhitektuurse kontseptsiooniga on käesoleva projektiga antud lahendus hea ehitustava kohaselt arvestades inimväärse keskkonna loomisega. 4.5.2 Viimistlusmaterjalide valik ja kvaliteeditase Välisviimistlus sokkel - kivipuruga sokliplaat - hall; seinapind - fassaadikivi – tumepruun seinapind - horisontaalne laudis – helebeež akna raam ja leng, veelaud akna all, seina ja avatäite piirlaud - plastik - valge, klaaspinnad - kirgasklaas, toonitud; servaplekid, vihmaveesüsteemid - metall, värvitud terasplekk; Välisviimistluse värvioonides võib teha tooni muudatusi, mis tuleb eelnevalt projekteerijaga kooskõlastada. Ruumide siseviimistlus Siseviimistluse ja hoone möbleerimise projekteerimisel on arvestatud, et hoone ehitustööd peavad uute pindade osas olema teostatud RYL 2000 2. kvaliteediklassi nõuete kohaselt. ÜKSIKELAMU EHITUSPROJEKT EELPROJEKTI STAADIUM 9 Viljandi m/k Põhja-Sakala v. Kobruvere k. Jaanioja k/ü Fie Sulev Ilves töö nr. 2020/10/I 5. KONSTRUKTIVNE OSA 5.1. Kasutatavad normdokumendid Eluhoone ehitusprojekti koostamisel on arvestatud, et hoone projekteerimisele ja ehitamisele tehtav kulutus on ühekordne kulutus, ekspluateerimine aga pidev ja pikaajaline kulutus. Lahenduse valikul olid lähteseisukohtadeks ökonoomia ja ratsionaalsus. Kasutatavad materjalid, ehitustooted ja hoonesse paigaldatavad seadmed on garanteeritava kvaliteediga ning ekspluatatsioonis pikaealised. Keskkonnanõuded betoon- ja raudbetoontarinditele vastavalt standardile EVS 1992-1-1 a) kuivad siseruumid – keskkonnaklass XC1, b) väljas olevad kandetarindid, samuti niisked siseruumid – keskkonnaklass XC3, c) välistrepid, platvormid – keskkonnaklass XF3, d) soklid – keskkonnaklass XF1, e) vundamendid – keskkonnaklass XC2, f) külmakindluse klass (standardi EVS 814:2003 järgi): – sokkel KK1, – välistrepid, platvormid KK3. Keskkonnanõuded terastarinditele vastavalt ISO/FDIS 12944: a) Siseruumid – keskkonnaklass C1, b) Väljas olevad kandetarindid – keskkonnaklass C3. Täpsusklass betoon– ja raudbetoontarindite ehitusel, kivikonstruktsioonide ehitusel t=5mm ning terastarinditel t=3mm. Kasutatud alusdokumendid 1) Eesti standard EVS-EN 1990:2002. Ehituskonstruktsioonide projekteerimise alused, 2) Eesti standard EVS-EN 1991-1-1:2002. Osa 1-1. Üldkoormused. Mahukaalud, omakaalud, hoonete kasuskoormused, 3) Eesti standard EVS-EN 1991-1-3:2006. Eurokoodeks 1. Ehituskonstruktsioonide koormused. Osa 1-3. Üldkoormused. Lumekoormus, 4) Eesti projekteerimisnormid EPN-ENV1.2.6. Osa 2.6. Tuulekoormus, 5) Eesti standard EVS 1992-1-1:2003. Raudbetoonkonstruktsioonid. Osa 1-1. Üldeeskirjad ja hoonekonstruktsioonide projekteerimiseeskirjad, 6) Eesti standard EVS-EN 1995-1-1. Puitkonstruktsioonid. Osa 1-1. Üldeeskirjad ja hoonekonstruktsioonide projekteerimise eeskirjad. 5.3. Tehnilised lähteandmed 5.2.1 Ehitiste eluiga Projekteeritud hoonete eluiga on kande- ja kandepiirdetarinditele ning konstruktsioonis kasutatavatele toodetele vähemalt 50 aastat (klass C). 5.2.2 Viited ehitusgeoloogilistele uuringutele Geoloogilise uurimistöid käesoleva ehitusprojekti koostamisel kasutatud ei ole. 5.2.3 Pinnasekihid ja nende parameetrid Krundi ehitusgeoloogiline konstruktsioon ülevalt alla on huumus –ca 20…30cm (mis tuleb ehitise alla jäävalt alalt eemaldada), eeldatavalt saviliiv moreen – kuni 1,5m. Kui pinnase kandevõimes tekib kahtlusi, siis tuleb tellida ehitusgeoloogia ja rajada vundament vastavalt geoloogilistele andmetele. Vundamendi konstruktsiooni muutmisel tuleb teavitada ehitusprojekti koostajat. 5.2.4 Pinnasevee tase, argessiivsus, kõikumispiirid ÜKSIKELAMU EHITUSPROJEKT EELPROJEKTI STAADIUM 10 Viljandi m/k Põhja-Sakala v. Kobruvere k. Jaanioja k/ü Fie Sulev Ilves töö nr. 2020/10/I Pinnasevee taset, argessiivsust ja kõikumispiiri käesoleva ehitusprojekti koostamisel eraldi uuritud ei ole. 5.2.5 Sise- ja väliskeskkonnast ning hoones kasutatavast tehnoloogiast tulenevad mõjud Sise- ja väliskeskkonnast ning hoones kasutatavast tehnoloogiast tulenevaid mõjusid eraldi ei käsitleta. 5.4. Koormused 5.4.1 Kasuskoormused, kaasa arvatud hoone või selle üksikosade funktsioonidest tulenevad ning hoonesse ettenähtud tehnoloogiatest ja seadmetest põhjustatud Konstruktsioonidele mõjuvad kasuskoormused ja neile vastavad ülekoormustegurid on vastavalt EVS-EN 1991-1-3:2006. Normatiivsed kasuskoormused on vastavalt: - klass A, majapidamis- ja elamispinnad: qk=2,0kN/m², Qk=2,0kN, 5.4.2 Omakaal Kõikide konstruktsioonide omakaalud on leitud vastavalt tootja tabelitele. Puidu tiheduseks on arvutustes võetud 600 kg/ m³. Koormuse osavarutegur: γᵍ=1,2. Vajalikud omakaalukoormused võetakse tabelitest 5.4.3 Lumekoormus Lumekoormus ehituskohal maapinnal sk=1,25kN/m². Kaldkatuse lumekoormus α= 40º µ=0,8 sn=skµ=1,25x0,8=1,0 kN/m². Koormuse osavarutegur γs = 1,5. Ehituskoht, Põhja-Sakala vald Kujutegurid maksimaalselt katusekaldel 40° µ1=0,8 ja µ2=1,33. Katuse lumekoormuse normsuurus s=skµ=1,25*1,6=2,0 kN/m². Arvutuslik koormus s=2,0*1,5= 3,0kN/m². 5.4.4 Tuulekoormus Tuulerõhu baasväärtus qref= pvref 2,2=1,25x21²/2=0,28kN/m² Asukohategur: Maastikutüüp: III Ehituskõrgus max. 8,7m: Asukohategur: ce= 2,45 (tabelist) Aerodünaamikategurid püstseintele: Surve: cep,10=0,8 Imu: cep,10=-0,3 Kinnitusvahenditele: cep,10=-1,3 Aerodünaamikategurid katusele: Surve: cep,10=0,2 Imu: cep,10=-0,7 Kinnitusvahenditele: cep,10=-2,0 Tuulekoormus on arvutatud EVS-EN 1991-1-3:2006 alusel, kus on valitud III maastikutüüp (ühtlase taimestiku ja hoonestusega piirkond) ja välisrõhutegur on arvestatud maksimaalsena ehk tulemuse varu kasuks (välisrõhutegur Cpe=2,5). Arvutuslik tuulekoormus seinale ja katusele Wc=1,07 kN/m². ÜKSIKELAMU EHITUSPROJEKT EELPROJEKTI STAADIUM 11 Viljandi m/k Põhja-Sakala v. Kobruvere k. Jaanioja k/ü Fie Sulev Ilves töö nr. 2020/10/I Arvutusalused: Koormuse osavarutegur γw = 1,5 Koormuse kombinatsioonitegurid: Ψ0=0,6; Ψ1=0,2; Ψ2=0 5.4.5 Muud koormused Ei määratleta 5.5. Hoone kandeskeleti tehnilise lahenduse valik 5.5.1 Kandeelementide paiknemine, silded ja sammud, deformatsioonivuukide asukohad Lähtuvalt konstruktsioonist on eluhoone projekteeritud piki- ja ristikandeseintega, (puittaladel) maksimaalse avaga 4,85m. 5.5.2 Hoone jäikuse tagamine Eluhoone jäikus tagatakse kandeseinte, vahelaetalade ja sarikate omavahelise ühendamisega pärlinvöö peal. Samuti tagatakse hoone jäikus liimpuittalade ja puitkonstruktsioonide omavahelise ühendamisega. 5.6. Vundamendid 5.6.1 Konstruktsioonide valik ja selgitus Hoonete vundamendiseinte alusteks taldmikeks on projekteeritud 200 mm kõrgune armeeritud raudbetoonist lint, betooni klassiga C20/25 ja laiusega 500mm. Projekteeritud hoone välisseinte taldmike sügavus on kõrgusmärgil -1,60 m. Postide alused vundamendid (500x500x200) ja „Columbia“ õõnesplokkidest 190x190mm. Terrassi osas monol. r/bet. postvundament Ø150. Kui vundamendikaeviku kaevamisel selgub, et projekteeritud vundamendisügavusest ei piisa, siis tuleb viia taldmikualune kõrgusmärk allapoole vastavalt vajadusele ja koha järgi. Kindlasti tuleb eelnevalt teavitada projekteerijat teostatavatest muudatusest. Tallad on armeeritud võrguga #6/150, A-III, kaitsekihiga alt ja külgedelt 35mm. Kõik taldmikud on projekteeritud olevale puutumata mineraalpinnasele. Taldmikele niiskusisolatsiooni ei paigaldata. 5.6.2 Kandevõime ja prognoositavad vajumid Projekteeritud vundamendi kandevõime on arvestatud saviliivmoreen pinnasele ja vajumeid ei ole prognoositud. 5.7. Kandekonstruktsioonid Kandekonstruktsiooniks vundamendiseinte alusteks taldmikeks on projekteeritud 200 mm kõrgune armeeritud raudbetoonist lint, betooni klassiga C20/25 ja laiusega 500mm. Vundamendid on projekteeritud lintvundamendina „ Fibo-5“ kergkruusa plokkidest müüritisega paksusega 200mm + vahtpolüstüroolist soojustus 100mm + sokliplaat. Horisontaalsed kandekonstruktsioonid on puitsillused ja liimpuittalad ning puidust vahelaetalad. 5.8. Muud konstruktsioonid Esitatakse vajadusel eraldi tööjoonistena. 6. KÜTE JA VENTILATSIOON Hoone küte lahendatakse maakütte soojuspumba baasil. Saunas elektrikeris. ÜKSIKELAMU EHITUSPROJEKT EELPROJEKTI STAADIUM 12 Viljandi m/k Põhja-Sakala v. Kobruvere k. Jaanioja k/ü Fie Sulev Ilves töö nr. 2020/10/I Ventilatsioon lahendatakse soojustagastusega ventilatsioonina + loomuliku ventilatsiooni süsteemina ning köögist ja san. ruumidest väljatõmbe süsteemina. Normdokumendid Projekteerimise aluseks on järgmised standardid, juhendmaterjalid ja määrused: EVS 832:2017 Hoone ehitusprojekt; EVS-EN 16798-3:2017 Hoonete energiatõhusus. Üldnõuded ventilatsiooni- ja ruumiõhu konditsioneerimise süsteemidele (Moodulid M5-1, M5-4) EVS-EN 15251:2007/AC:2012 Sisekeskkonna algandmed hoonete energiatõhususe projekteerimiseks ja hindamiseks, lähtudes siseõhu kvaliteedist, soojuslikust mugavusest, valgustusest ja akustikast. EVS 916-2012 Sisekeskkonna algandmed hoonete energiatõhususe projekteerimiseks ja hindamiseks, lähtudes siseõhu kvaliteedist, soojuslikust mugavusest, valgustusest ja akustikast. Eesti rahvuslik lisa standardile EVS-EN 15251:2007 EVS 812-1:2017 Ehitiste tuleohutus. Osa 1: Sõnavara; EVS 812-2:2014 Ehitiste tuleohutus. Osa 2: Ventilatsioonisüsteemid; EVS 842:2003 Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest. Siseministri 30.03.2017.a. määrus nr. 17 „ Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja nõuded tuletõrje veevarustusele“ Vabariigi Valitsuse määrus 11.12.2018.a. nr. 63 “Energiatõhususe miinimumnõuded“. Majandus- ja taristuministri 17.07.2017.a. määrus nr. 97 "Nõuded ehitusprojektile"; Sotsiaalministri määrus nr.42, 11.02.2017 redaktsioon “Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid”. 7. VEEVARUSTUS JA KANALISATSIOON Vesi tuuakse kinnistul olevast salvkaevust veetrassi plasttorustikuga Ø32x2,9 elamu tehn. ruumi veemõõdusõlme. Vajadusel koostatakse eraldi projekt. Kanalisatsioon ehitatakse välja Ø110 kanalisatsioonitorudest suubumisega septikaevu ja sealt imbväljakusse vastavalt asendiplaanil näidatule. Vajadusel koostatakse eraldi projekt. 8. TULEOHUTUSE OSA Käesoleva ehitusprojekti koostamisel on lähtutud Siseministri 30. 03. 2017 määrusest nr 17, „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja nõuded tuletõrje veevarustusele” ja teistest õigusaktidest ning asjakohastest standarditest. 8.1. Arvestuslik inimeste arv hoones Arvestuslikult inimeste arvu hoonetes ei määratleta 8.2. Hoone kasutusviis Vastavalt ehitiste tuleohutusest tulenevale liigitusele on projekteeritud hoonete kasutusviisid: I - üksikelamu - 11101. 8.3. Hoone tulepüsivusklass Hoone tulepüsivusklass on TP-3. 8.4. Eripõlemiskoormused hoonetes Hoones eripõlemiskoormust ei määratleta. ÜKSIKELAMU EHITUSPROJEKT EELPROJEKTI STAADIUM 13 Viljandi m/k Põhja-Sakala v. Kobruvere k. Jaanioja k/ü Fie Sulev Ilves töö nr. 2020/10/I 8.5. Tuleohuklass Kuna ei ole tegemist tööstus- ega laohoonega, siis tuleohuklassi ei määrata. 8.6. Tulekaitsetase Kuna ei ole tegemist tööstus- ega laohoonega, siis tulekaitsetaset ei määrata. 8.7. Kandekonstruktsioonide tulepüsivused Hoone kandekonstruktsioonide tulepüsivust ei määratleta. 8.8. Hoone korruste arv Hoone korruste arv on elamus 2 korrust. 8.9. Kasutatud kattekonstruktsioonid ja isolatsioonimaterjalid Projekteeritud ruumides on nõuded pinna tuletundlikkusele vastavalt TP-3 hoone I-le kasutusviisile, kus: - seinad ja lagi - D-s2, d2; 8.10. Välisseinte pinnakihi süttivustundlikkuse klass Välisseina välispinna ja õhutuskanalite pinnakihi süttivustundlikkuse klass on D-s2, d2. 8.11. Hoone jaotus tuletõkkesektsioonideks, sektsioonide piirdekonstruktsioonide tulepüsivuse klass Kokku moodustab eluhoone ühe tuletõkkesektsiooni. 8.12. Evakuatsiooniteed ja pääsud Eluhoonest evakueerumiseks on põhikorrusel 3 väljapääsu. 8.13. Suitsuärastus Hoones rakendatakse loomulikku suitsueemaldust uste ja akende avamisega ja nende kaudu. 8.14. Tuleohutusabinõud hoones Tule leviku tõkestamine hoones tagatakse esmaste tulekustutusvahenditega. Eluhoonesse on projekteeritud soovituslikult 2 käsikustutit – esikusse välisukse kõrvale siseseinale ja garaaži tõstvärava kõrvale siseseinale. Tulekahju signalisatsiooni andurid (3tk) paigaldada elamus koridori lakke, trepihalli lakke ja garaaži lakke. 8.15. Tuleohutusabinõud hoone välisperimeetril, pääsud katusele Hoonele tuletõrjevahenditega vabaks juurdepääsuks peab olema tagatud vähemalt 3,5 m laiune vaba läbipääs hooneteni ja selle ümber. Pääs hoone varjualuse pööningule on projekteeritud allalastava luugi kaudu ja katusekorrusel trepihallis allalastava luugi kaudu. Hoone katusele pääseb teisaldatava redeli abil. 8.16. Kommunikatsioonide läbiviigud tuletõkkekonstruktsioonidest Kommunikatsioonide läbiviikudel tuletõkkekonstruktsioonidest on ette nähtud kasutada tuletõkkemansette, -klappe, -tüübleid ja –masse. Ventilatsioonisüsteemide ehitamisel tuleb lähtuda standardist EVS 812-2 „Ehitiste tuleohutus Osa 2 Ventilatsioonisüsteemid“. Tuletõkkeklapid peavad olema klapi asendi näitajaga ja klapi vahetus läheduses peab olema kontrollluuk või -rest. Puhastusluugid tuleb paigaldada tuletõkesti kohale. Puhastusluugi tulepüsivusaeg peab vastama kanali tulepüsivusajale. ÜKSIKELAMU EHITUSPROJEKT EELPROJEKTI STAADIUM 14 Viljandi m/k Põhja-Sakala v. Kobruvere k. Jaanioja k/ü Fie Sulev Ilves töö nr. 2020/10/I Küttesüsteemide ehitamisel tuleb lähtuda standardist EVS 812-3: 2013/AC:2013/AC:2014 „Ehitiste tuleohutus: Küttesüsteemid“. Küttesüsteem maaküttel ja leiliruumis elektrikeris. Kütteseadmed peavad olema paigaldatud vastavalt tootja paigaldus- ja kasutusjuhenditele. Ventilatsioonisüsteemide ehitamisel tuleb lähtuda standardist EVS 812-2:2014 „Ehitiste tuleohutus: Ventilatsioonisüsteemid“. 8.17. Ehitiste vahelised tuleohutuskujad Projekteeritud elamu ja naaberkinnistul olevate hoonete vaheline normatiivne tuleohutus 8m on tagatud. 8.18. Tuleohutuspaigaldiste paiknemine ja normdokumendid Eluhoonesse on projekteeritud soovituslikult 2 käsikustutit – esikusse välisukse kõrvale siseseinale ja garaaži tõstvärava kõrvale siseseinale. Tulekahju signalisatsiooni andurid (3tk) paigaldada elamus koridori lakke, trepihalli lakke ja garaaži lakke. 8.19. Tuletõrjepääsud Pääs hoone varjualuse pööningule on projekteeritud allalastava luugi kaudu ja katusekorrusel trepihallis allalastava luugi kaudu. Hoone katusele pääseb teisaldatava redeli abil. 8.20. Põrandate klass Ei määratleta. 8.21. Siseseinte ja lagede pinnakihi süttivustundlikkuse ja tuleleviku klass Projekteeritud ruumides on nõuded pinna tuletundlikkusele vastavalt TP-3 hoone I-le kasutusviisile, kus - seinad ja lagi - D-s2, d2; 8.22. Katusekatte klass Katusekatte klass – B-Roof. 8.23. Leevendavad meetmed normdokumentide nõuetest erineva lahenduse korral Ei määratleta 8.24. Välised tulekustutusseadmed Vastavalt EVS 812-6:2013, Osa 6 on normvooluhulk välistulekustutuseks 10 l/s ja tulekahju normatiivne kestus 3 tundi. Vajalik välise tulekustutusvee kogus on 3x3600 s x10 l/s = 108 m3. Väline tulekustutusvesi saadakse vajadusel ca 600m kaugusel edelas asuva Tammeveski järvest. STANDARDID: EVS 812-7:2018 – Ehitiste tuleohutus: Ehitistele esitatavad tuleohutusnõuded EVS 812-6:2012 – Ehitiste tuleohutus: Osa 6: Tuletõrje veevarustus EVS 812-2:2014 - Ehitiste tuleohutus: Ventilatsioonisüsteemid EVS 812-3:2018/AC:2018 - Ehitiste tuleohutus: Küttesüsteemid 9 . ELEKTRIVARUSTUS Liitumispunkti asukoht ja täpsemad liitumistingimused pannakse paika liitumislepinguga. Esitatakse eraldi elektri projekt ÜKSIKELAMU EHITUSPROJEKT EELPROJEKTI STAADIUM 15 Viljandi m/k Põhja-Sakala v. Kobruvere k. Jaanioja k/ü Fie Sulev Ilves töö nr. 2020/10/I 10. TÖÖTERVISHOID JA TÖÖOHUTUS Töötajate töötervishoiu, tööohutuse ja keskkonnakaitse tagamisel ehitamisel tuleb juhinduda Vabariigi Valitsuse 08.12.1999 määrusest nr 377 (RT I 1999, 94, 838). Ehitusettevõtja peab tagama, et enne ehituse alustamist koostatakse tööohutuse plaan, mis peab sisaldama: 1) abinõusid, mida sellel ehitusplatsil rakendatakse ohutute tingimuste loomiseks, võttes vajadusel arvesse ka platsil või selle läheduses toimuvat tegevust, liiklust jm; 2) alltöö-ettevõtjate kohustusi ja vastutust samaaegsel töötamisel ühisel ehitusobjektil; 3) liikluskorraldust; 4) töötajate olmelist teenindamist; 5) abinõusid, mida rakendatakse liiklejate ohutuse tagamiseks ehitusplatsi vahetus naabruses (juhul kui ehitustegevus oma asukoha või tööde laadi tõttu võib neid ohustada); 6) abinõusid vältimaks müra ja õhusaastet ehitusplatsi vahetus naabruses; 7) erimeetmeid ohtlike tööde kohta. Tööohutuse plaanile lisatakse ehitusplatsi territooriumi kasutuse plaan milles näidatakse: 1) kontori- ja olmeruumide paigutus platsil; 2) ehitusmaterjalide mahalaadimise- ja ladustamise kohad; 3) jäätmete ladustamise- ja utiliseerimise kohad. 4) masinate ja seadmete paiknemiskohad; 5) täitematerjalide või pinnase kogumiskohad; 6) liikumis- ja ühendusteede mõõtmed, nende paiknemine, valgustus ja korrashoid; 7) pääste- või kiirabibrigaadide juurdepääsuteed õnnetusjuhtumi puhuks; 8) evakuatsioonipääsude ja -teede paiknemine. Ehituse käigus tekib jäätmeid, millede ladustamiseks ja sortimiseks määratakse ehitusplatsil piiratud ala. Vastavalt EV Jäätmeseadusele on alates 2008. aasta 1. jaanuarist kohustus prügilatel vastu võtta ainult sorditud jäätmeid. Sortimisel eraldatakse: • taaskasutatavad jäätmed, milledeks on puit, metall ja mineraalsed jäätmed (tellised, klaas), millised ladustatakse piiratud ehitusplatsi alal, • ohtlikud jäätmed (värvide, lakkide jäägid), mis eraldatakse ülejäänud jäätmetest eraldi konteineritesse. • sega ehitusjäätmed, mis kogutakse eraldi konteineritesse. Ehitusplatsilt tuleb jäätmed vedada kinnises veovahendis pakitult või muul viisil nõnda, et nad ei satuks laadimise ega vedamise ajal keskkonda. Ehituse töövõtja vastutab ehitusperioodil keskkonnakaitse eest ehitusplatsil vastavalt Eesti Vabariigis kehtivatele seadustele ja nõuetele. Pärast ehitustööde lõppu ja enne tööde üleandmist tuleb ajutised piirded eemaldada ja nende sees olev ala puhastada, tasandada ja ehitusjäljed kaotada. Kogu ehituspraht tuleb kokku koguda ja ehitusplatsilt ära vedada konteinerites või muul kindlal transpordivahendil ettenähtud kohale. Töövõtjal ja alltöövõtjatel on rangelt keelatud matta ehitusjäätmeid või neid seal põletada. Ehitustööde lõpetamisel tuleb kõik ajutised teed, ehitised ja rajatised lammutada või üles kaevata ja praht ning jäätmed ehitusplatsilt ära vedada ettenähtud kohta. Kui ehitamise käigus tekib jäätmeid rohkem kui 10 m³, tuleb enne ehitise kasutusloa taotlemist esitatavatele dokumentidele lisada ehitusjäätmete õiend jäätmete nõuetekohase käitlemise kohta. ÜKSIKELAMU EHITUSPROJEKT EELPROJEKTI STAADIUM 16 Viljandi m/k Põhja-Sakala v. Kobruvere k. Jaanioja k/ü Fie Sulev Ilves töö nr. 2020/10/I 11. ENERGIATÕHUSUSE MIINIMUMNÕUDED Käesoleva projekti koostamisel on arvestatud ja lähtutud Vabariigi Valitsuse 11.12.2018 määrusest nr 63 „Hoone energiatõhususe miinimumnõuded“, mille põhjal on arvutatud energiatõhususarv ja mille saamiseks on abivahendina kasutatud tabelarvutuse põhist arvutusprogrammi. Projekteeritud eluhoone vastab sellele. Arvutustulemused ning väljastatud energiamärgis esitatakse otse EV Ehitisregistrisse. SELETUSKIRJA KOOSTASID: Volitatud arhitekt Sulev Ilves Tase 7 Ehitusinsener Viljo Land Tase 7 ÜKSIKELAMU EHITUSPROJEKT EELPROJEKTI STAADIUM 17 Viljandi m/k Põhja-Sakala v. Kobruvere k. Jaanioja k/ü Fie Sulev Ilves töö nr. 2020/10/I    Põhja-Sakala Vallavalitsus Teie 09.11.2020 EHR-i menetlus nr 236786 [email protected] Lembitu pst 42 Meie 17.11.2020 nr 15-2/20/51749-2 71502, Suure-Jaani, Viljandi maakond Jaanioja kinnistu elamu ehitusloa eelnõu kooskõlastamine märkustega Olete esitanud Maanteeametile kooskõlastamiseks Viljandi maakonna Põhja-Sakala valla Kobruvere küla Jaanioja kinnistu (katastritunnus 87001:002:1400) üksikelamu ehitusloa eelnõu (menetlus nr 236786). Kinnistu asub riigitee nr 24124 Viljandi – Suure-Jaani km 14,37-14,66 kaitsevööndis. Riigitee kaitsevööndisse on projekteeritud osa elamust, veetrass, elektri- ja sidekaabel. Kinnistul on juurdepääs riigitee km 14,376 ja km 14,448 olemasolevate mahasõitude kaudu. Ehitusloa aluseks on „Üksikelamu ehitusprojekt“ (peaprojekteerija FIE Sulev Ilves, töö nr 2020/10/I; elektripaigaldise projekt AS Eleväli, töö nr 24520-E). Maanteeametiga eelnevalt projekteerimise käigus koostööd tehtud ei ole. Lähtudes ehitusseadustiku § 70 lg 3 kooskõlastame ehitusloa eelnõu ja anname nõusoleku teekaitsevööndis kehtivatest piirangutest kõrvale kaldumiseks tingimusel, et enne ehitusloa väljastamist korrigeeritakse ehitusprojekti järgnevate märkuste alusel. 1. Seletuskirja punkti 3.2.5. lisada riigitee number ning korrektne nimetus (24124 Viljandi – Suure-Jaani), punktis 3.5.1. parandada tee nimetus. 2. Asendiplaani joonistele kanda ehitiste (hoone, tehnovõrgud vms) kaugus riigitee äärmise sõiduraja välimisest servast. Projekti realiseerimisel tuleb arvestada järgnevate asjaoludega. 1. EhS § 70 lg 2 p 1 kohaselt ei tohi ehitus- ega muu tegevus kaitsevööndis ohustada riigiteed või selle korrakohast kasutamist. 2. Vastavalt EhS § 72 lg 2 on tee kaitsevööndi maa kinnisasja omanik kohustatud lubama kõrvaldada nähtavust piirava istandiku, puu, põõsa või liiklusele ohtliku rajatise, mistõttu ehitiste ehitamisel peavad olema tagatud majandus- ja taristuministri 5.08.2015 määruse nr 106 „Tee projekteerimise normid“ lisas „Maanteede projekteerimisnormid“ toodud nõuded külgnähtavuse ja ristumiskoha nähtavuskolmnurga kohta. 3. Materjalide veod korraldada olemasoleva juurdepääsutee kaudu. 4. Projekti realiseerimisel tuleb vältida pinnase (muda, kruus jms) kandumist riigiteele. Vajadusel näha ette vastavaid leevendavaid meetmeid, näiteks sõidukite puhastamine enne riigiteele sõitmist. 5. Maanteeamet ei võta kohustusi projektiga seotud rajatiste väljaehitamiseks. Teelise 4 / 10916 Tallinn / 6119 300 / Registrikood 70001490 / www.mnt.ee / [email protected], 620 1200 (kliendiinfo) / [email protected]; 611 9300 (teedealased küsimused) Kooskõlastus kehtib kaks aastat kirja välja andmise kuupäevast. Kui ehitusluba ei ole selleks ajaks välja antud, siis palume Maanteeamet kaasata uuesti ehitusloa või projekteerimistingimuste menetlusse. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Marek Lind juhtivspetsialist taristu teenuste osakond Lisad: 1. 20122_EP_AA-2-01_SELETUSKIRI.pdf 2. 20122_EP_AA-2-01_ASNDIPLAAN.pdf 3. 24520_PP_EL-5-00_asendiplaan.pdf Marje-Ly Rebas 58581095 [email protected] 2 (2)