Kiri

Setomaa Vallavalitsus Teie 28.10.2020 nr 7-5/2017 [email protected] Pikk 12 Meie 17.11.2020 nr 15-2/18/49802-8 Värska alevik, Setomaa vald, 64001, Võru maakond Setomaa valla üldplaneeringust Olete teavitanud meid 28.09.2020 kirjaga nr 7-5/2017 Setomaa valla üldplaneeringu eskiislahenduse (edaspidi planeering) ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande (edaspidi KSH) eelnõu avalikust väljapanekust. Setomaa valla üldplaneering ja keskkonnamõju strateegiline hindamine algatati Setomaa Vallavolikogu 27.09.2018 otsusega nr 41. Oleme edastanud oma ettepanekud Setomaa valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande koostamiseks 06.02.2019 kirjaga nr 15-2/18/49802-4 (edaspidi ettepanekud). Setomaa valla üldplaneeringu eskiislahenduse on koostanud Skepast&Puhkim OÜ, töö nr 2019- 0057, versioon 06.10.2020; Setomaa valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) aruande eelnõu on koostanud Skepast&Puhkim OÜ, töö nr 2019-0057, versioon oktoober 2020. Oleme läbi vaadanud planeeringu materjalid ning edastame järgmised märkused. Setomaa valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) aruande eelnõu 1. Palume käsitleda üleujutusalade mõju riigiteedele, vajadusel täpsustada aruande vastavaid peatükke - 7.18. Üleujutusalad ning 9.1.20. Meetmed üleujutustega arvestamiseks. Kui üleujutusaladel puudub mõju riigiteedele, palume seda kajastada ka aruande eelnõus. 2. Pt 7.7. Mõju maavaradele ja maardlatele ei ole käsitletud mineraalvett, mis on samuti maavara. 3. Aruande eelnõus puuduvad ettepanekud järvemuda (ravimuda) ning mineraalvee kaitsmiseks. 4. Aruande eelnõu pt 7.15.2. Sadamad ja lautrikohad on kirjas, et Konkreetseid asukohti uute (väike)sadamate, lautrikohtade ja silpide jaoks ÜP-ga planeeritud ei ole. Samas üldplaneeringu joonisel nr 3 Tehniline taristu on joonise leppemärkide loetelus leppemärk perspektiivne väikesadam ning planeeringu kaardil on kajastatud vähemalt üks perspektiivne väikesadam Beresje külas. Teelise 4 / 10916 Tallinn / 6119 300 / Registrikood 70001490 / www.mnt.ee / [email protected], 620 1200 (kliendiinfo) / [email protected]; 611 9300 (teedealased küsimused) Setomaa valla üldplaneeringu eelnõu 1. Planeeringu joonistel Miljööväärtuslikud alad võiks iga joonise all leppemärkide loetelus välja tuua vaid konkreetselt sellel joonisel kasutatud leppemärgid, vastasel juhul tekib joonise vaatamisel küsimus: kui leppemärkide loetelus on välja toodud tingmärk (nt kohustuslik ehitusjoon), aga seda joonisel ei ole, siis kas seda ei peagi seal olema või on joonis poolik / kaardil on unustatud kujutada vastava leppemärgiga elementi. 2. Planeeringu joonistel Miljööväärtuslikud alad võiks üle vaadata erinevate leppemärkide kasutuse – nt riigitee ja ilusa vaatega teelõik leppemärgid võiks jooniste loetavuse huvides olla kujutatud üksteise kõrval, mitte üksteise peal; samuti esineb jooniseid, kus nimetatud leppemärgid vahelduva eduga kas kattuvad või kulgevad suvaliselt ühel või teisel pool teed. 3. Planeeringu joonistel Miljööväärtuslikud alad on leppemärkide loetelus leppemärk ilus vaatekoridor kujutatud liiga suure mõõtkavaga - legendi ja kaardi võrdluses ei ole see hästi loetav. 4. Planeeringu joonisel nr 3 Tehniline taristu on joonisel ilmselt kujutatud riigitee teekaitsevöönd – must kriipsjoon riigitee mõlemas servas? Joonise leppemärkide loetelust puudub vastava leppemärgi selgitus. Samuti ei ole antud joonisel riigitee ning selle kaitsevööndi leppemärgid üksteisest piisavalt hästi eristatavad, st tumehall riigitee tingmärk ning sellega paralleelselt kulgevad teekaitsevööndi tingmärgid kipuvad kohati kokku sulanduma. Kohtades, kus riigitee kulgeb paralleelselt jõega, on jõe tingmärk riigitee tingmärgi kohal / liialt lähedal, ning jääb mulje, et teekaitsevöönd on jõel, mitte riigiteel. Võimalusel palun korrigeerida joonise tingmärkide kasutust. 5. Vastavalt EhS § 71 lg 1 on avalikult kasutatava tee kaitsevöönd teed ümbritsev maa-ala, mis tagab tee kaitse, teehoiu korraldamise, liiklusohutuse ning vähendab teelt lähtuvaid keskkonnakahjulikke ja inimestele ohtlikke mõjusid. Setomaa valla üldplaneeringu koostamise ettepanekute raames riigiteede teekaitsevööndite suurendamise osas (vt ettepanekud p 2.2.1.-2.2.3.) tegime vastavad ettepanekud riigitee lõikudes, kus meie hinnangul piirkonna edasine areng võib mõjutada olulisel määral riigitee kasutamist (liiklussageduse tõus) ning liikluskorraldust (uued ristumiskohad). Teelõikude valikul hindasime lisaks olemasolevat olukorda võttes aluseks väljakujunenud hoonestusjoone, lubatud sõidukiiruse ning reaalselt maastikul olemasolevad orientiirid (nt ristmik, kiiruspiiranguala algus/lõpp, asula piir), mille alusel on teekaitsevööndite ulatust kaardil ja/või maastikul võimalik hõlpsalt jälgida. Riigitee kaitsevööndis on keelatud EhS § 70 lg 2 ja § 72 lg 1nimetatud tegevused, sh on keelatud ehitada ehitusloakohustuslikku teist ehitist. Riigitee kaitsevööndis kehtivatest piirangutest võib kõrvale kalduda meie nõusolekul vastavalt EhS § 70 lg 3. Oma igapäevases menetluspraktikas ei käsitle me riigitee kaitsevööndit vaikimisi ehituskeelualana, vaid näeme oma rolli eelkõige kohaliku omavalitsuse partnerina, kellele pakkuda pädevat tuge ruumiliste otsuste tegemisel. Selgitame, millistel kaalutlustel tegime oma ettepanekute p 2.2.1.-2.2.3 järgnevad ettepanekud riigiteede kaitsevööndite suurendamiseks: 5.1.Oma ettepanekute p 2.2.1. küsisime riigitee kaitsevööndi suurendamist 30 m mõlemal pool riigitee äärmise sõiduraja servast riigitee nr 18179 Värska sanatooriumi tee km 0,15-1,05 (Kalda tn ja P. Haavaoksa tn ristmikust asula piirini). Antud lõigus puudub tee ääres väljakujunenud hoonestusjoon, riigitee katte laius on 5 m (NB: kitsas tee!), alevikust väljasõidul puudub kiiruspiirang (on lubatud sõita 90 km/h) ning alevisse sisenemisel kehtib osaliselt kiiruspiirang 70 km/h ning osaliselt kiiruspiirang puudub. Kavandatava planeerigu alusel on teega külgneva ala maa juhtotstarbeks puhke- ja looduslik maa-ala, mille servas kulgeb ka jalg- ja jalgrattatee (edaspidi JJT). Riigiteega 2 (3)  piirneb kinnistuid, millele puudub juurdepääs. Võib eeldada, et tulevikus suureneb antud asukohas riigiteel liiklussagedus (kinnistute hoonestamine) ning osutub vajalikuks liikluskorralduse muutmine (uued ristumiskohad / juurdepääsud kinnistutele). Teekaitsevööndi suurendamise kaudu soovime olla kaasatud piirkonna ruumilise arengu korraldamisse. 5.2.Oma ettepanekute p 2.2.2. küsisime riigitee kaitsevööndi suurendamist 30 m mõlemal pool riigitee äärmise sõiduraja servast riigitee nr 18197 Värska – Podmotsa km 0,6- 2,24 (P. Haavaoksa tn ristmikust asula piirini). Antud lõigus puudub tee ääres väljakujunenud hoonestusjoon, riigitee katte laius on 7 m, alevikust väljasõidul puudub kiiruspiirang (on lubatud sõita 90 km/h) ning alevisse sisenemisel puudub valdavas osas kiiruspiirang ning osaliselt kehtib kiiruspiirang 70 km/h. Kavandatava planeerigu alusel on teega külgneva ala maa juhtotstarbeks puhke- ja looduslik maa-ala. Riigiteega piirneb kinnistuid, millele puudub juurdepääs. Võib eeldada, et tulevikus suureneb antud asukohas riigiteel liiklussagedus (kinnistute hoonestamine) ning osutub vajalikuks liikluskorralduse muutmine (uued ristumiskohad / juurdepääsud kinnistutele). Teekaitsevööndi suurendamise kaudu soovime olla kaasatud piirkonna ruumilise arengu korraldamisse. 5.3.Oma ettepanekute p 2.2.3. küsisime riigitee kaitsevööndi suurendamist 30 m mõlemal pool riigitee äärmise sõiduraja servast riigitee nr 18178 Värska – Ulitina km 0,5-2,58 (Kooli tn ristmikust asula piirini). Antud lõigus puudub tee ääres väljakujunenud hoonestusjoon, riigitee katte laius on 6 m (NB: kitsas tee!), kehtib kiiruspiirang 50 km/h, kuid teed ümbritsev keskkond ei toeta kiiruspiirangut. Kavandatava planeerigu alusel on teega külgneva ala maa juhtotstarbeks ühiskondlike hoonete maa; äri, tootmise ja elamu maa-ala; osaliselt kulgeb riigitee servas JJT. Riigiteega piirneb kinnistuid, millele puudub juurdepääs. Võib eeldada, et tulevikus suureneb antud asukohas riigiteel liiklussagedus (kinnistute hoonestamine) ning osutub vajalikuks liikluskorralduse muutmine (uued ristumiskohad / juurdepääsud kinnistutele). Teekaitsevööndi suurendamise kaudu soovime olla kaasatud piirkonna ruumilise arengu korraldamisse. 6. Palun täpsustada planeeringu seletuskirjas p 5.1.2. „Sõiduteed“ lauset Sademevee lahenduse kavandamisel tuleb arvestada, et üldjuhul ei juhita neid riigiteede kraavidesse. Erisused on võimalikud koostööna Maanteeametiga. järgmiselt: Sademevee kogumise ning ärajuhtimise kavandamisel tuleb arvestada, et sademevett ei ole lubatud juhtida riigitee alusele maaüksusele ega riigitee kraavidesse. Erisused on võimalikud vaid koostöös Maanteeametiga. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Marek Lind juhtivspetsialist taristu teenuste osakond Tuuli Tsahkna 58073001 [email protected] 3 (3)