Digitaalne originaaldokument
TALLINNA NOTAR LIINA VAIDLA
NOTARI AMETITEGEVUSE RAAMATU
REGISTRI NUMBER
2848
ISIKLIKU KASUTUSÕIGUSE SEADMISE LEPING JA ASJAÕIGUSLEPING
Käesoleva notariaalakti on koostanud ja tõestanud videosilla vahendusel Tallinna notar
Liina Vaidla notaribüroos Tallinnas, Narva mnt 5 kaheksateistkümnendal novembril
kahe tuhande kahekümnendal aastal (18.11.2020.a.) ning selles notariaalaktis osalejad
on
Eesti Vabariik, edaspidi nimetatud Omanik, mille nimel tegutseb riigivara valitseja
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisalas tegutsev valitsusasutus
Maanteeamet, mis on registreeritud riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste riikliku registris
registrikoodi 70001490 all, aadress Teelise tn 4, Tallinn, e-posti aadress
[email protected],
mille esindajana tegutseb notariaalaktile lisatud volikirja alusel Mati Meeliste, isikukood
36009120308, kes on notariaalakti tõestajale tuntud isik, kes kinnitab, et tema asukoht
notariaalakti tõestamise hetkel on Viimsi vald, Harju maakond (Omaniku esindaja
esindusõiguse on notariaalakti tõestaja tuvastanud temale esitatud volikirja digitaalse
originaaleksemplari alusel ja käesolevas lepingus viidatud käskkirjade alusel ning
registriandmed on kontrollitud notariaalakti tõestamise päeval e-notari teabesüsteemi kaudu
registriandmete väljatrüki alusel),
Narva-Jõesuu linn, mis tegutseb läbi Narva-Jõesuu Linnavalitsuse, mis on registreeritud
riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste riiklikus registris registrikoodi 77000499 all, aadress
J. Poska tn 26, Narva-Jõesuu linn, Narva-Jõesuu linn, Ida-Viru maakond, e-posti aadress
[email protected], edaspidi nimetatud Õigustatud isik, mille esindajana tegutseb
linnapea Maksim Iljin, isikukood 38704192231, kelle isikusamasus on tuvastatud PPA
andmebaasi alusel ja videosilla vahendusel, kes kinnitab, et tema asukoht notariaalakti
tõestamise hetkel on J. Poska tn 26, Narva-Jõesuu linn, Narva-Jõesuu linn, Ida-Viru maakond
(Õigustatud isiku esindaja esindusõiguse on notariaalakti tõestaja tuvastanud Narva-Jõesuu
Linnavolikogu 08.11.2017.a. otsuse nr 2 linnapea valimise kohta alusel ning Õigustatud isiku
registriandmed on kontrollitud notariaalakti tõestamise päeval e-notari teabesüsteemi kaudu
registriandmete väljatrüki alusel),
kes sõlmivad lepingu alljärgnevas:
1. LEPINGU ESE
1.1. Lepingu esemeks on aadressil 13147 Peeterristi-Kudruküla tee T1, Peeterristi
küla, Narva-Jõesuu linn, Ida-Viru maakond asuv kinnistu koos selle oluliste
osade ja päraldistega.
1
1.2. Lepingu ese on kantud Tartu Maakohtu Kinnistusosakonna kinnistusregistri
registriossa nr 8505050 ja selle koosseisu kuulub järgmine maaüksus: katastritunnus
85101:003:0252, pindala 5,4700 ha, aadress 13147 Peeterristi-Kudruküla tee T1,
Peeterristi küla, Narva-Jõesuu linn, Ida-Viru maakond, maa sihtotstarve transpordimaa
(100%). Registriosas on tehtud alljärgnevad kanded:
1.2.1. Teise jakku on omanikuna sisse kantud Eesti Vabariik.
1.2.2. Kolmandasse jakku on kande nr. 1 all sisse kantud järgmine kanne: Isiklik
kasutusõigus Eesti Lairiba Arenduse Sihtasutus (registrikood 90010094) kasuks.
Asjaõigusseaduse § 158¹ järgne tähtajatu ja tasuta isiklik kasutusõigus sideehitiste
ehitamiseks, omamiseks, remontimiseks, hooldamiseks ja muul viisil
ekspluateerimiseks talituse tagamise eesmärgil vastavalt 20.06.2018. a sõlmitud
lepingu punktidele kolm üks (3.1) kuni kolm kolm (3.3) ja neli (4). Isikliku
kasutusõiguse ala on tähistatud 20.06.2018. a lepingu lisaks nr 1.1 ja 1.2 olevatel
plaanidel. 20.06.2018 kinnistamisavalduse alusel sisse kantud 25.06.2018.
Kohtunikuabi Katrin Kokk.
1.2.3. Neljandas jaos kehtivaid hüpoteegi kandeid ei ole.
1.3. Kinnistusraamatust nähtuvad andmed on notariaalakti tõestaja kontrollinud
kinnistusraamatu elektroonilisest andmebaasist käesoleva lepingu sõlmimise päeval
(18.11.2020).
1.4. Riikliku ehitisregistri elektroonilise andmebaasi kohaselt on lepingu eseme koosseisu
kuuluva maaüksusega seotud alltoodud tabelis nimetatud ehitised (rajatised), millised
ei ole arestitud ega panditud ning milliste suhtes ei ole piiranguid ega muid probleeme
ehitisregistrisse kantud. Nimetatud andmed on notariaalakti tõestaja kontrollinud
käesoleva lepingu sõlmimise päeval.
EHR kood Nimetus Ehitusalune pind m2 Staatus Liik
220859735 Mikrotorustikus fiiberoptiline kaabel 2065,6 kasutusel kinnisasi
220863791 mikrotorustikus fiiberoptiline sidekaabel 1442,3 kasutusel kinnisasi
1.5. E-notari teabesüsteemi andmete kohaselt ei ole lepingu eseme koosseisu kuuluval
maaüksusel käesolevas lepingus nimetamata looduskaitseseadusest tulenevaid
piiranguid (sealhulgas projekteeritavaid looduskaitseobjekte) registreeritud. Lepingu
eseme koosseisu kuuluva maaüksuse kohta on tehtud järgmine katastripidaja märge:
pindala on ebatäpne (01.07.2018).
1.6. Kultuurimälestiste registri andmete kohaselt ei kuulu lepingu ese arheoloogilise
leiukoha piiresse, vallas- või kinnismälestise koosseisu ega asu muinsuskaitseseaduses
sätestatud kaitsevööndis või muinsuskaitsealal. Nimetatud andmed on notariaalakti
tõestaja kontrollinud käesoleva lepingu sõlmimise päeval.
1.7. E-notari teabesüsteemi andmete kohaselt on lepingu eseme koosseisu kuuluva
maaüksusega seotud suur hulk kitsendusi (sealhulgas sideehitise kaitsevööndid,
elektripaigaldise kaitsevööndid, avalikult kasutatava tee kaitsevööndid, tee avalik
kasutus, gaasipaigaldise kaitsevööndid, looduskaitse üksikobjekti piiranguvöönd
(ulatus: 1504 m²; nähtus: kaitstav looduse üksikobjekt (Hoovi künnapuu)), III
kategooria kaitsealused liigid ja kivistised), mida täies mahus käesolevas lepingus ei
kajastata ning mis on osalejatele esitatud tutvumiseks notariaalakti tõestamise päeval.
1.8. Lepingu eseme koosseisu kuuluv maaüksus paikneb looduskaitse üksikobjekti
piiranguvööndis ja EELIS (Eesti Looduse Infosüsteem - Keskkonnaregister) andmete
kohaselt on loodusobjekti tüüp: üksikobjekt - puu ja puudegrupid, loodusobjekti
nimetus: Hoovi künnapuu, loodusobjekti valitseja: Keskkonnaameti Põhja regioon,
loodusobjekti kaitse alla võtmise otsus: 13.03.1959.a. ENSV MN korraldus nr 331-k
2
„Maastiku üksikelementide dendraariumide ja katsekultuuride ning viljapuude ja
viljapuuaedade riikliku kaitse alla võtmisest“.
2. OSALEJATE KINNITUSED
2.1. Omaniku esindaja kinnitab, et:
2.1.1. Punktis üks (1) toodud andmed lepingu eseme kohta on tõesed ja õiged ning lepingu
eseme suhtes ei ole kinnistusosakonnale esitatud kinnistamisavaldusi.
2.1.2. Lepingu ese on Omaniku omand ning lepingu ese ei ole arestitud, selle suhtes ei ole
vaidlusi, lepingu eset ei ole koormatud käesolevas lepingus nimetamata kolmandate
isikute õigustega, sealhulgas kinnistusraamatusse mittesissekandekohustuslike
õigustega, nagu näiteks üüri-, rendi- või muud kasutuslepingud, millest ta ei ole
Õigustatud isikut informeerinud.
2.1.3. Ei esine asjaolusid, mis piiraksid või välistaksid Omaniku õigust sõlmida käesolevat
lepingut, ning Omaniku poolt ei ole sõlmitud ja Omanik kohustub mitte sõlmima
ühtegi lepingut, mis tooks kaasa kolmandate isikute õiguste tekkimise ega muid
kokkuleppeid, mis võiksid takistada või viivitada käesoleva lepingu alusel Õigustatud
isiku kasuks seatava isikliku kasutusõiguse kandmist kinnistusraamatusse.
2.1.4. Lepingu eseme koosseisu kuuluva maaüksuse valdamise, kasutamise ega käsutamise
suhtes ei kehti Omanikule teadaolevaid muinsuskaitsealaseid, käesolevas lepingus
nimetamata looduskaitsealaseid ega muid käesolevas lepingus nimetamata piiranguid.
2.1.5. Kasutusõiguse alal ei paikne Omaniku poolt püstitatud hooneid ega rajatisi, mis
takistaksid käesoleva lepingu alusel seatava isikliku kasutusõiguse teostamist.
2.1.6. Lepingu eseme koosseisu kuuluval maaüksusel ei paikne Omanikule teadaolevaid
kolmandatele isikutele kuuluvaid käesolevas lepingus nimetamata maapealseid või
maa-aluseid tehnovõrke ega -rajatisi.
2.1.7. Kasutusõiguse ala on vabastatud ning Õigustatud isik saab alates käesoleva lepingu
sõlmimise hetkest teostada otsest valdust kasutusõiguse ala suhtes.
2.1.8. Käesoleva lepingu sõlmimisel juhindub Omanik riigivaraseaduse § 18 lõike 2 punktis
1 ja lõikes 5, § 19 lõikes 11 sätestatust ja kooskõlas kohaliku omavalitsuse korralduse
seaduse § 6 lõikega 1. Majandus- ja taristuministri 21.10.2016.a. käskkirjaga nr 16-
0296 on Maanteeameti peadirektorile antud volitused otsustada Eesti Vabariigi nimel
Maanteeameti kaudu avalikult kasutatava riigitee ja selle teenindamiseks vajaliku maa
kasutamiseks andmist tehnovõrgu- või rajatise või muu ehitise ehitamiseks.
2.1.9. Riigivara otsustuskorras kasutamiseks andmine ja lepingu esemetele isiklike
kasutusõiguste seadmine on otsustatud Maanteeameti teehoiudirektori peadirektori
ülesannetes 04.11.2020.a. käskkirja nr 1-2/20/0901.
2.1.10. Käesolevat lepingut sõlmides tegutseb ta Maanteeameti peadirektori 26.10.2019.a.
käskkirja nr 1-2/19/747 ja Tallinna notari Liina Vaidla poolt 08.06.2020.a. registri nr
1347 all tõestatud volikirja alusel. Tal on kõik õigused ja piisavad volitused sõlmida
käesolev leping Omaniku nimel kooskõlas õigusaktidega ja ta ei tea ühtegi takistust
käesoleva lepinguga võetud ja selles sätestatud kohustuste täitmiseks.
Notariaalakti tõestaja on osalejatele selgitanud, et haldusakti vaidlustamise tähtaeg on 30
päeva, kuid sellele vaatamata soovivad osalejad käesoleva lepingu tõestamist.
2.2. Õigustatud isiku esindaja kinnitab, et:
2.2.1. Õigustatud isik on kasutusõiguse ala üle vaadanud ning on teadlik kasutusõiguse ala
suurusest ja piiridest ning ei oma selles osas Omanikule mingeid pretensioone.
2.2.2. Narva-Jõesuu Linnavalitsus on 05.11.2020.a. teinud korralduse nr 464, millega
3
nõustutakse isikliku kasutusõiguse seadmisega Omanikule kuuluvale lepingu esemeks
olevale kinnistule Narva-Jõesuu linna kasuks.
2.2.3. Tal on kõik õigused ja piisavad volitused sõlmida käesolev leping Õigustatud isiku
nimel kooskõlas õigusaktidega ja ta ei tea ühtegi takistust käesoleva lepinguga võetud
ja selles sätestatud kohustuste täitmiseks.
Notariaalakti tõestaja on osalejatele selgitanud, et haldusakti vaidlustamise tähtaeg on 30
päeva, kuid sellele vaatamata soovivad osalejad käesoleva lepingu tõestamist.
2.3. Osalejad kinnitavad, et:
2.3.1. Notariaalakti projekt oli neile eelnevalt notariaalakti tõestaja poolt kooskõlastamiseks
saadetud ja nad on jõudnud notariaalakti projektiga põhjalikult tutvuda.
2.3.2. Käesoleva lepingu alusel lepingu esemele isikliku kasutusõiguse seadmisega ei
kahjustata punktis üks kaks kaks (1.2.2) nimetatud isikliku kasutusõigusega
soodustatud isiku huve.
2.3.3. Nad soovivad lisada käesolevale lepingule plaani, millel on näha kasutusõiguse ala.
2.3.4. Nad on käesoleva lepingu lahutamatuks lisaks oleva plaaniga tutvunud ning on
teadlikud selle sisust, samuti on nad tutvunud käesoleva lepingu sõlmimise aluseks
olevate dokumentidega ega soovi täiendavate dokumentide muretsemist ning
tehinguga seotud asjaolude täiendavat kontrollimist notari poolt.
3. ISIKLIKU KASUTUSÕIGUSE SEADMINE
3.1. Omanik ja Õigustatud isik lepivad kokku seada Õigustatud isiku kasuks lepingu
esemele tähtajatu ja tasuta isiklik kasutusõigus, mille kohaselt on Õigustatud isikul
õigus omada tehnovõrgu ja -rajatise ehitamise ja talumise eesmärgil lepingu eseme
koosseisu kuuluval maaüksusel õhuliinikaablit, kasutada seda sihipäraselt ning samuti
teostada kõiki töid, mis on vajalikud selle ehitamiseks, omamiseks, remontimiseks,
hooldamiseks ja muul viisil ekspluateerimiseks talitluse tagamise eesmärgil.
3.2. Õigustatud isikul on õigus kasutada lepingu eset käesoleva lepingu alusel seatud
isiklikust kasutusõigusest tulenevate õiguste teostamiseks kasutusõiguse alal, mille
paiknemine on käesoleva lepingu lahutamatuks lisaks oleval plaanil tähistatud punase
viirutatud alana (edaspidi nimetatud kasutusõiguse ala).
3.3. Omanik ja Õigustatud isik lepivad kokku, et lepingu esemele seatav isiklik
kasutusõigus saab Tartu Maakohtu Kinnistusosakonna kinnistusregistri registriosasse
nr 8505050 sissekandmisel esimese vaba järjekoha.
4. OSAPOOLTE KOKKULEPPED
4.1. Omanik ja Õigustatud isik lepivad kokku, et:
4.1.1. Lepingu eseme igakordne omanik ei tee takistusi Õigustatud isiku töötajatele ja
Õigustatud isiku volitatud isikule kasutusõiguse ala kasutamiseks ööpäevaringselt ning
kasutusõiguse alale juurdepääsuks nii jalgsi kui ka sõidukite ja tehnikaga, mis on
mõistlikult vajalikud isikliku kasutusõiguse teostamiseks.
4.1.2. Õigustatud isik kohustub teavitama lepingu eseme igakordset omanikku kasutusõiguse
alal tehtavatest plaanilistest ehitus-, hooldus- ja remonttöödest vähemalt kolm (3)
päeva enne tööde alustamist. Avariiremondi korral võib Õigustatud isik vajaduse
korral alustada vajalike töödega viivitamata, teatades sellest lepingu eseme
igakordsele omanikule.
4.1.3. Pärast kasutusõiguse alal teostatud tehnovõrgu ehitus-, hooldus-, remont- või
4
likvideerimistööde lõpetamist on Õigustatud isik kohustatud taastama omal kulul
lepingu eseme endise seisundi.
4.1.4. Lepingu eseme igakordne omanik ja Õigustatud isik kohustuvad järgima ja samuti
nõudma nende volitusel lepingu esemel tegutsevatelt kolmandatelt isikutelt kehtivate
õigusaktidega kehtestatud piirangute järgimist.
4.1.5. Omanik ja Õigustatud isik kohustuvad informeerima kirjalikku taasesitamist
võimaldavas vormis teist poolt lepingu eseme võõrandamisest, ühendamisest ja
jagamisest või isikliku kasutusõiguse võõrandamisest.
Muud kokkulepped
4.2. Isikliku kasutusõiguse teostamine on tasuta ja tähtajatu.
4.3. Õigustatud isik esitab Omanikule tehnovõrgu- ja rajatise ehitustööde vastuvõtmisel
tööde digitaalsed teostusjoonised ja vastutab teostusjooniste õigsuse ja tegelikule
olukorrale vastavuse eest. Kui selgub, et tehnovõrk ei paikne teostusjoonistel
kirjeldatud asukohas, on Õigustatud isik kohustatud kolmekümne (30) päeva jooksul
oma kuludega tehnovõrgu ümber paigutama Omanikuga kooskõlastatud asukohta.
4.4. Õigustatud isik kohustub vähemalt esimesel korral peale paigaldust tulema tee
ehitusobjekti alguses ja tasuta lepingu eseme Omaniku esindajale või tema poolt
tellitud tööde teostajale ette näitama tehnorajatise asukoha.
4.5. Õigustatud isik kohustub lubama lepingu eseme igakordsel omanikul või tema poolt
volitatud isikul ilma täiendavate kooskõlastusteta teostada kasutusõiguse alal järgmisi
hooldetöid (sh teha talihooldetöid): sildade-viaduktide hooldetöid, tee katte ja
peenarde remondi ja hooldetöid, niita, teostada võsaraiet ja muid vajalikke töid.
4.6. Õigustatud isik võib isiklikust kasutusõigusest tulenevate õiguste ja kohustuste
teostamise samal talitluslikul eesmärgil üle anda kolmandale isikule. Õigustatud isik
kohustub kümne (10) päeva jooksul Omanikku kirjalikult teavitama muudatustest.
4.7. Õigustatud isik kohustub Omaniku nõudmisel likvideerima kahe (2) kuu jooksul
kasutamiseks antud lepingu eseme osalt tehnovõrgu ja -rajatise ning taastama
likvideerimisele eelnenud olukorra, kui talituslikult on ära langenud lepingu eseme
kasutamise vajadus, teavitades kirjalikult Omanikku.
4.8. Riigivaraga seotud maksud tasub ning kõrvalkulud ja koormised kannab Õigustatud
isik proportsionaalselt kasutusõiguse ala ulatusega.
4.9. Tehnorajatis tuleb ehitada vastavalt Maanteeametis kooskõlastatud Elektromontaaž
OÜ poolt koostatud tööle nr 1020-TP-EL „Narva-Jõesuu välisvalgustussüsteemide
projekteerimis-ehitustööd. Elektrivarustuse projekt. Kiriku tee, Peeterristi küla, Narva-
Jõesuu linn, 40112“. Tehnovõrgu ehitamisel on kõrvalekaldumised (tehnoloogia,
asukoht, sügavus, kõrgused jne) kooskõlastatud projektist keelatud. Tehnovõrkude
lõigud, mis ei vasta kooskõlastatud projektile ja on paigaldatud omavoliliselt projektist
erinevasse asukohta (sh sügavus või kõrgus maapinnast) ja takistavad edaspidi
täiemahulist teehoiutööde teostamist, kuuluvad asendamisele (ümbertõstmisele)
tehnovõrgu omaniku poolt tema vahendite arvelt.
4.10. Osalejad lepivad kokku ja Õigustatud isik annab Omanikule tagasivõetamatu
nõusoleku tulevikus lepingu eseme koormamiseks servituutidega kolmandate isikute
kasuks ning isikliku kasutusõiguse ülekandmiseks lepingu eseme jagamisel selliselt, et
vastav isiklik kasutusõigus jääb koormama vaid seda kinnistut, kus asub käesoleva
lepingu lahutamatuks lisaks oleval plaanil näidatud tehnorajatis, ja isiklikku
kasutusõigust ei kanta üle kinnistutele, kus käesoleva lepingu lahutamatuks lisaks
oleval plaanil näidatud tehnorajatist ei asu.
5
4.11. Omanik ja Õigustatud isik avaldavad, et vastavalt käesoleva lepingu aluseks olevale
käskkirjale jääb kasutusõiguse ala Õigustatud isiku ja Maanteeameti kui riigivara
valitsemiseks volitatud asutuse kaasvaldusesse. Maanteeameti valdus ei ole
kasutusõiguse alal mingil viisil piiratud.
Notariaalakti tõestaja on osalejatele selgitanud, et punktis neli kümme (4.10) toodud kokkulepe ei
asenda lepingu eseme jagamisel asjaõigusseaduse § 54 kohaseid kokkuleppeid ja
kinnistusraamatu seaduse § 34 lõike 6 kohaselt peab kinnistamisavalduses olema väljendatud
soov kande tegemiseks, märgitud registriosa number, milles taotletakse kande tegemist ja
taotletava asjaõiguse sisu. Seetõttu tuleb vastavad nõusolekud isikliku kasutusõiguse
kustutamiseks kinnistult, millel kasutusõiguse ala ei asu, anda isikliku kasutusõiguse alusel
Õigustatud isikul ka lepingu eseme jagamisel.
5. ASJAÕIGUSLEPING JA KINNISTAMISAVALDUS
5.1. Omanik ja Õigustatud isik on lepingu eseme isikliku kasutusõigusega
koormamises kokku leppinud. Omanik lubab ja Õigustatud isik avaldab soovi
kanda Tartu Maakohtu Kinnistusosakonna kinnistusregistri registriosa nr
8505050 kolmandasse jakku esimesele vabale järjekohale tähtajatu ja tasuta
isiklik kasutusõigus Narva-Jõesuu linn kasuks õhuliinikaabli ehitamiseks,
omamiseks, remontimiseks, hooldamiseks ja muul viisil ekspluateerimiseks
talitluse tagamise eesmärgil vastavalt 18.11.2020.a. sõlmitud lepingu punktidele
kolm üks (3.1) kuni kolm kolm (3.3), neli üks (4.1) kuni neli üheksa (4.9) ning
lepingu lisaks olevale plaanile.
6. ORIGINAAL JA ÄRAKIRJADE VÄLJASTAMINE
6.1. Notariaalakt on koostatud ühes (1) digitaalses originaaleksemplaris, mis on
kasutusel elektroonilises käibes. Vajaduse korral väljastab osalejatele notariaalakti
tõestaja notariaalakti kinnitatud ärakirja, mis asendab originaali, paberkandjal.
6.2. Kaugtõestamise puhul säilitatakse digitaalset originaaldokumenti digitaalses
notariaalarhiivis. Kaugtõestamise korral säilitatakse digitaalsest originaaldokumendist
tehtud kinnitatud ärakirja paberkandjal, mille pealdis sisaldab kinnitust, et ärakiri
asendab tõestamisseaduse § 47 lõikes 1 ettenähtud juhtudel notariaalakti originaali.
6.3. Pärast notariaalakti tõestamist luuakse tehinguosalistele riigiportaalis www.eesti.ee
(minu asjad › taotlused ja avaldused › õigusabi › notariaalsed dokumendid)
juurdepääsuõigus notariaalakti digitaalsele ärakirjale. Juurdepääsuõigus luuakse
tehinguosalisest juriidilisele või füüsilisele isikule, mitte tema esindajale. Nimetatud
ärakirja valmistamise eest notari tasu ei võeta.
6.4. Notariaalakti tõestaja esitab käesoleva lepingu digitaalse originaaeksemplari
kinnistusosakonnale kolme (3) tööpäeva jooksul.
7. LEPINGU SÕLMIMISEGA SEOTUD KULUD
7.1. Lepingu sõlmimisega seotud kulud tasub Õigustatud isik.
7.2. Õigustatud isik tasub notari tasu notaribüroos sularahas või maksekaardiga või kolme
(3) tööpäeva jooksul arvates lepingu sõlmimisest ülekandega notari arvelduskontole.
Notaril on õigus notariaaltoimingu tegemiseks esitatud ning tagastamisele kuuluvaid
dokumente notari tasu tasumiseni kinni pidada.
7.3. Õigustatud isik tasub riigilõivu kolme (3) tööpäeva jooksul arvates lepingu
sõlmimisest Rahandusministeeriumi kontole ja esitab riigilõivu tasumist tõendava
6
nõuetekohase maksedokumendi notarile kinnistusosakonnale edastamiseks.
Notariaalakt on osalejatele notariaalakti tõestaja poolt videosilla vahendusel ette loetud,
ekraanil tutvumiseks, läbivaatamiseks ja heakskiitmiseks esitatud ning seejärel osalejate poolt
heaks kiidetud ja notariaalakti tõestaja ja osalejate poolt digitaalselt allkirjastatud. Osalejad
loobusid notariaalakti lahutamatuks lisaks oleva dokumendi ettelugemisest, lisatud dokument
on esitatud osalejatele läbivaatamiseks ja heakskiitmiseks ekraanil, ning see on notariaalakti
tõestaja ja osalejate poolt digitaalselt allkirjastatud koos notariaalaktiga selle lahutamatu
lisana. Notariaalaktile lisatud plaan esitati osalejatele ekraanil tutvumiseks, see kiideti
osalejate poolt heaks ning allkirjastati digitaalselt.
Notari tasu isikliku kasutusõiguse seadmise lepingu ning asjaõiguslepingu tõestamisel 38,30
eurot (tehinguväärtus 639,00 eurot: notari tasu seadus § 3, 10, 12, 23 p 2).
Notari tasu kaugtõestamise teel tehtava ametitoimingu tõestamisel 20,00 eurot (notari tasu
seadus § 2 lg 2.1).
Notari tasu kokku 58,30 eurot.
Käibemaks 11,66 eurot.
Kokku 69,96 eurot.
Eelnimetatutele lisandub ärakirjade valmistamise ja kinnitamise tasu.
Riigilõiv lepingu esemele isikliku kasutusõiguse kinnistamisel 4,00 eurot (tehinguväärtus
130,00 eurot: riigilõivuseadus § 77 lg 1, 356 lg 7, 354).
Notariaalakt on tõestatud kaugtõestamise teel
Omaniku esindaja Mati Meeliste allkirjastatud digitaalselt
Õigustatud isiku esindaja Maksim Iljin allkirjastatud digitaalselt
Tallinna notar Liina Vaidla allkirjastatud digitaalselt
7
LISA
NOTARIAALAKTI TÕESTAJA POOLT OSALEJATELE ANTUD SELGITUSED
1. Isiklik kasutusõigus tekib selle kandmisega kinnistusraamatusse, mitte käesoleva lepingu
sõlmimisega. Kinnistusraamatusse kandmata lepingupunktid kehtivad üksnes lepinguosaliste
vahel ning nende täitmist saavad nõuda üksnes lepinguosalised. Hilisemate vaidluste
ärahoidmiseks tuleb lepingusse märkida kõik asjasse puutuvad kokkulepped.
2. Vastavalt tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 54 lg 2 ei ole kinnisasja osa võõrale maale õiguse
teostamise vahendina püstitatud ja maaga püsivalt ühendatud ehitis või muu sellesarnane asi,
samuti maaga mööduvaks otstarbeks ühendatud asi.
3. Vastavalt asjaõigusseaduse § 54 lg 1 võib kinnisasju ühendada üheks kinnisasjaks või ühte
kinnisasja jagada mitmeks kinnisasjaks ainult omaniku soovil. (2) Kinnisasjade ühendamisel
jäävad kinnistusraamatusse kantud õigused kehtima. Juhul kui õiguste endisel kujul
kehtimajäämine ei ole võimalik, jäävad kinnistusraamatusse kantud õigused kehtima vastavalt
kinnisasja omaniku ja puudutatud isikute notariaalselt tõestatud kokkuleppele. (3) Kinnisasjade
ühendamise korral laienevad ühendatud kinnisasju koormanud asjaõigused kogu tekkinud
kinnisasjale. (4) Kinnisasja jagamise korral jääb kinnistusraamatusse kantud õigus, mille esemeks
on kinnisasi tervikuna, koormama kõiki jagamise tulemusel tekkinud kinnisasju. (5)
Kinnistusraamatusse kantud õigus, mille esemeks oli jagatava kinnisasja osa, jääb koormama
vastavat jagamise tulemusel tekkinud kinnisasja.
4. Vastavalt asjaõigusseaduse § 225 koormab isiklik kasutusõigus kinnisasja selliselt, et isik, kelle
kasuks see on seatud, on õigustatud kinnisasja teatud viisil kasutama või teostama kinnisasja
suhtes teatud õigust, mis oma sisult vastab mõnele reaalservituudile. Isikliku kasutusõiguse ulatus
määratakse kahtluse korral vastavalt õigustatud isiku vajadustele.
5. Vastavalt asjaõigusseaduse § 226 võib isikliku kasutusõiguse kinnisasja omaniku nõusolekul
teisele isikule üle anda, muutmata seejuures isikliku kasutusõiguse kestust. Kui isikliku
kasutusõiguse esemeks on tehnovõrk või -rajatis, ei ole isikliku kasutusõiguse üleandmiseks või
koormamiseks kinnisasja omaniku nõusolek vajalik.
6. Vastavalt asjaõigusseaduse § 179 kui reaalservituuti teostatakse teenival kinnisasjal mingi ehitise
või seadeldise abil, on valitseva kinnisasja omanik kohustatud selle rajama ja korras hoidma ning
servituudi lõppemisel selle teeniva kinnisasja omaniku nõudel omal kulul ära vedama, kui
seaduses või servituudi seadmise tehinguga ei ole sätestatud teisiti. Valitseva kinnisasja omanikul
on õigus servituudi kasutamiseks vajalike ehitus- ja korrastustööde tegemiseks kasutada teenivat
kinnisasja.
7. Vastavalt asjaõigusseaduse § 158 on kinnisasja omanik kohustatud taluma tema kinnisasjal
maapinnal, maapõues ning õhuruumis ehitatavaid tehnovõrke ja -rajatisi (kütte-, veevarustus- või
kanalisatsioonitorustikku, elektroonilise side või elektrivõrku, nõrkvoolu-, küttegaasi- või
elektripaigaldist või surveseadmestikku ja nende teenindamiseks vajalikke ehitisi), kui need on
teiste kinnisasjade eesmärgipäraseks kasutamiseks või majandamiseks vajalikud, nende ehitamine
ei ole kinnisasja kasutamata võimalik või nende ehitamine teises kohas põhjustab ülemääraseid
kulutusi. Eelnimetatud juhul võib kinnisasja omanik nõuda teise kinnisasja omanikult kinnisasja
koormamist reaalservituudiga. Reaalservituudi täpsem sisu, tehnovõrgu või -rajatise asukoht,
tähtaeg ja tasu määratakse kokkuleppel. Kui kokkulepet ei saavutata, määrab servituudi sisu,
vajaduse korral tähtaja ja tasu suuruse kohus. Servituudi seadmisel tuleb arvestada koormatava
kinnisasja omaniku huve.
8. Vastavalt asjaõigusseaduse § 158 lg 4 kui tehnovõrgu või -rajatise ehitamise või hooldamisega
kaasneb kahju tekkimine kinnisasjale, on tehnovõrgu või -rajatise omanik kohustatud kahju
tagajärjed kõrvaldama või kinnisasja omanikule tekkinud kahju hüvitama. Kahjuks käesoleva sätte
mõistes ei peeta talumiskohustuse tekkimisest tingitud kinnisasja väärtuse vähenemist.
9. Vastavalt asjaõigusseaduse § 158 lg 5 võib kinnisasja omanik nõuda tehnovõrgu või -rajatise
omanikult tehnovõrgu või -rajatise ümberpaigutamist temale kuuluval kinnisasjal, kui see on
tehniliselt võimalik ja kinnisasja omanik hüvitab tehnovõrgu või -rajatise ümberpaigutamisega
seotud kulud.
10. Vastavalt asjaõigusseaduse § 1581 lg 1 on kinnisasja omanik kohustatud taluma oma kinnisasjal
8
tehnovõrku või -rajatist ja lubama selle ehitamist kinnisasjale, kui tehnovõrk või -rajatis on vajalik
avalikes huvides ja puudub muu tehniliselt ning majanduslikult otstarbekam võimalus
tehnovõrguga või -rajatisega liituda sooviva isiku tarbimiskoha ühendamiseks tehnovõrguga või -
rajatisega või tehnovõrgu või -rajatise arendamiseks. Kui universaalteenuse osutamise leping
lõpeb, siis ei lõpe talumiskohustus juhul, kui vastava tehnorajatise kaudu kõikidele isikutele
pakutavat teenust üldistel alustel edasi osutatakse. Käesolevas lõikes sätestatud talumiskohustus
tekib kinnisasja avalikes huvides omandamise seaduses sätestatud korras sundvalduse seadmisega.
(11) Tehnovõrk või -rajatis on ehitatud avalikes huvides, kui selle kaudu osutatakse avalikku
teenust ja see kuulub isikule, kellele laieneb elektrituruseaduse § 65 lõikes 1 sätestatud kohustus
või kes on vee-ettevõtja ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse tähenduses või võrguettevõtja
kaugkütteseaduse või maagaasiseaduse tähenduses või vastavas piirkonnas tegutsev võrguettevõtja
kaugkütteseaduse tähenduses. Tehnovõrk või -rajatis on ehitatud avalikes huvides ka siis, kui selle
kaudu osutatakse üldkasutatavat elektroonilise side teenust elektroonilise side seaduse tähenduses.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud talumiskohustust ei ole isikul juhul, kui tehnovõrgust
või -rajatisest tulenev kitsendus kinnisasja omanikule on oluliselt suurem kui avalik huvi
tehnovõrgu või -rajatise vastu või tehnovõrguga liituda soovija huvi tehnovõrguga liitumise vastu
ja on olemas võimalus ehitada tehnovõrk või -rajatis nii, et teise kinnisasja omanik ei satu
samaväärsesse või halvemasse olukorda.
11. Vastavalt asjaõigusseaduse rakendamise seaduse § 154 lg 1 kui tehnovõrgu või -rajatise talumise
kohustus tuleneb käesoleva seaduse § 15² 1. või 2. lõikest ning kinnisasja omaniku ja tehnovõrgu
või -rajatise omaniku vahel ei ole kehtivat lepingut tehnovõrgu või -rajatise talumise kohustuse
eest makstava tasu suuruse kohta, on kinnisasja omanikul õigus nõuda tasu tehnovõrgu või -
rajatise talumise eest (edaspidi talumistasu) käesoleva seaduse §-des 155 ja 156 sätestatud
suuruses ja korras.
12. Vastavalt asjaõigusseaduse rakendamise seaduse § 155 lg 1 talumistasu suurus aastas on 7,5
protsenti maa maksustamishinnast korrutatuna kitsenduse ruumilise ja sisulise ulatuse
koefitsientidega. (2) Kitsenduse ruumilise ulatuse koefitsient on kitsenduse pindala suhe
katastriüksuse pindalasse. Kitsenduse pindala eeldatakse olevat võrdne kitsendust põhjustava
tehnovõrgu rajatise kaitsevööndi pindalaga. Kui tehnovõrgu rajatise kaitsevööndisse jääb rohkem
kui 90 protsenti koormatud katastriüksuse pindalast, siis eeldatakse, et kitsenduse pindala võrdub
katastriüksuse pindalaga. (3) Kitsenduse sisulise ulatuse eelduslikud koefitsiendid on sätestatud
käesoleva seaduse lisas. Kui katastriüksusel on mitu sihtotstarvet, siis kohaldatakse kõige suurema
osakaaluga sihtotstarbe koefitsienti. Kui sihtotstarvete osakaal on võrdne, siis kohaldatakse
sihtotstarbe koefitsienti, mis on kõige suurem. (4) Lisaks käesoleva paragrahvi 1. lõikes sätestatud
suurusega tasule on kinnisasja omanikul õigus nõuda talumistasuna selliste kantud kulude
hüvitamist, mille kandmine on koormatud kinnisasja omaniku jaoks vältimatu ja mille suurus on
rohkem kui üks kolmandik talumistasust. (5) Kui tehnovõrgu rajatis paikneb hoones, on
talumistasu suurus vastava hooneosa kasutamise harilik tasu. (6) Talumistasu ei ole õigus nõuda:
1) riigil kinnisasja omanikuna; 2) tehnovõrgu rajatise selle osa talumise eest, mis on vajalik ainult
samal kinnisasjal teenuse tarbimiseks. (7) Talumistasu ei maksta, kui selle suurus ühe kinnisasja
kohta on alla ühe euro. (8) Maa maksustamishinna suuruse arvutamisel lähtutakse Maa-ameti
andmetest.
13. Reaalservituudiga juba koormatud kinnisasja võib uue reaalservituudiga koormata ainult siis, kui
see ei kahjusta varem seatud servituuti.
14. Vastavalt ehitusseadustiku § 77 lg 1 on elektripaigaldise kaitsevöönd iseseisvaks ehitiseks olevat
ja elektrituruseaduse tähenduses elektripaigaldist ümbritsev maa-ala, kus kinnisasja kasutamist on
piiratud elektripaigaldise ohutuse ja kaitse tagamiseks. elektripaigaldist, kui see on iseseisev ehitis,
ümbritsev maa-ala, õhuruum või veekogu, kus ohutuse tagamise vajadusest lähtudes kehtivad
kasutuspiirangud.
15. Vastavalt ehitusseadustiku § 77 lg 2 on elektripaigaldise kaitsevööndis keelatud ladustada
jäätmeid, materjale ja aineid, teha mis tahes mäe-, laadimis-, süvendus-, lõhkamis- ja
maaparandustöid, teha tuld, istutada ning langetada puid; ankurdada veesõidukit, liikuda heidetud
ankru, kettide, logide, traalide ja võrkudega, paigaldada veesõidukite liiklustähiseid ja poisid ning
varuda jääd – veekaabelliinina rajatud elektripaigaldise kaitsevööndis; sõita masinate ja
mehhanismidega, mille üldkõrgus maapinnast koos veosega või ilma selleta on üle 4,5 meetri –
9
õhuliinide kaitsevööndis; ehitada traattarasid, rajada loomade joogikohti ja korraldada massiüritusi
– kõrgepingepaigaldise õhuliinide kaitsevööndis; töötada löökmehhanismidega, tasandada pinnast,
teha mullatöid sügavamal kui 0,3 meetrit, küntaval maal sügavamal kui 0,45 meetrit, ning
ladustada ja teisaldada raskusi – õhu- ja maakaabelliinide kaitsevööndites.
16. Vastavalt majandus- ja taristuministri 25.06.2015 määrusega nr 73 kehtestatud ehitise
kaitsevööndi ulatuse, kaitsevööndis tegutsemise korra ja kaitsevööndi tähistusele esitatavatele
nõuetele § 10 lg 3 on maakaabelliini kaitsevööndi ulatus piki kaablit kulgev ala, mida mõlemalt
poolt piiravad liini äärmistest kaablitest 1 meetri kaugusel paiknevad mõttelised vertikaaltasandid.
17. Vastavalt looduskaitseseaduse § 16 lg 1 peab kaitsealal või hoiualal asuva või I kaitsekategooria
liigi püsielupaika sisaldava kinnisasja või selle osa võõrandamisel või asjaõigusega koormamisel
asjakohane leping sisaldama järgmist loodusobjektiga seotud teavet: 1) loodusobjekti tüüp ja
nimetus; 2) loodusobjekti valitseja nimi; 3) viide loodusobjekti kaitse alla võtmise otsusele.
18. Maakatastriseaduse § 9 lg 23 ja lg 24 järgi teeb katastripidaja katastriüksuse kohta katastrisse
märked: 1) „Vajadus piiri asukoht kindlaks teha” juhul, kui naaberkatastriüksuste piiriandmed on
vastuolulised või kui on tuvastatud, et piiripunktide asukohad maastikul ei ole kooskõlas
katastrisse kantud piiriandmetega; 2) „Pindala on ebatäpne” juhul, kui katastriüksus on
moodustatud kaardimaterjali alusel või aerofotogeodeetilisel meetodil või kui katastripidaja
tuvastab ebatäpsed või vastuolulised piiriandmed.
Nimetatud dokument on digitaalselt allkirjastatud kaugtõestuse teel tõestatud notariaalakti
lahutamatu lisana
10
Isiklike te seadmise lepingu lisa
ala plaan
km 0,067-0,067
1 ,
85101:003:0252
2
,
Ida-Viru maakod
projekt. mastist nr.3 kuni projekt.mastini nr.4, Isikliku kasutus ala suurus: 45 m2
L~40m Liinirajatiste pikkus: 22,5m
Projekt:
Projekti nr: 1020_TP_EP
stini nr.3, ,
Ljudmila Varkki
F5-4/L1
34,5W
F5-3/L1 ~ ~ ~
34,5W ~ ~ ~ ~
~ ~ ~ ~
~ ~
~ ~ 2
~ ~
~
km 0,067 mastiga
F5-3/L1
km 0,067 Projekteeritav mast nr.4, H=10m 34,5W Philips BGP307 T25 1 xLED45-4S/740 DN10
Projekteeritav mast nr.3, H=10m
~40
8,1
8,1
7,1
10
10
1,9
1,9