Digitaalne originaaldokument
TALLINNA NOTAR LIINA VAIDLA
NOTARI AMETITEGEVUSE RAAMATU
REGISTRI NUMBER
2846
ISIKLIKE KASUTUSÕIGUSTE SEADMISE LEPING JA ASJAÕIGUSLEPINGUD
Käesoleva notariaalakti on koostanud ja tõestanud videosilla vahendusel Tallinna notar
Liina Vaidla notaribüroos Tallinnas, Narva mnt 5 kaheksateistkümnendal novembril
kahe tuhande kahekümnendal aastal (18.11.2020.a.) ning selles notariaalaktis osalejad
on
Eesti Vabariik, edaspidi nimetatud Omanik, mille nimel tegutseb riigivara valitseja
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisalas tegutsev valitsusasutus
Maanteeamet, mis on registreeritud riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste riikliku registris
registrikoodi 70001490 all, aadress Teelise tn 4, Tallinn, e-posti aadress
[email protected],
mille esindajana tegutseb notariaalaktile lisatud volikirja alusel Mati Meeliste, isikukood
36009120308, kes on notariaalakti tõestajale tuntud isik, kes kinnitab, et tema asukoht
notariaalakti tõestamise hetkel on Viimsi vald, Harju maakond (Omaniku esindaja
esindusõiguse on notariaalakti tõestaja tuvastanud temale esitatud volikirja digitaalse
originaaleksemplari alusel ja käesolevas lepingus viidatud käskkirjade alusel ning
registriandmed on kontrollitud notariaalakti tõestamise päeval e-notari teabesüsteemi kaudu
registriandmete väljatrüki alusel),
Elektrilevi OÜ, registrikood 11050857, aadress Kadaka tee 63/1, Tallinn, e-posti aadress
[email protected], edaspidi nimetatud Õigustatud isik, mille esindajana tegutseb
notariaalaktile lisatud volikirja alusel Andra Sokk, isikukood 47204076020, kelle
isikusamasus on tuvastatud PPA andmebaasi alusel ja videosilla vahendusel, kes kinnitab, et
tema asukoht notariaalakti tõestamise hetkel on Almeria, Hispaania Kuningriik (Õigustatud
isiku esindaja esindusõiguse on notariaalakti tõestaja tuvastanud temale esitatud volikirja
digitaalse originaaleksemplari alusel ja registriandmed on kontrollitud notariaalakti
tõestamise päeval e-notari teabesüsteemi kaudu registriandmete väljatrüki alusel),
kes sõlmivad lepingu alljärgnevas:
1. LEPINGU ESEMED
1.1. Lepingu esemeks I on aadressil 4 Tallinn-Pärnu-Ikla tee, Orgita küla, Märjamaa
vald, Rapla maakond asuv kinnistu koos selle juurde kuuluvate osade ja
päraldistega.
1
1.2. Lepingu ese I on kantud Tartu Maakohtu Kinnistusosakonna kinnistusregistri
registriossa nr 11318450 ja selle koosseisu kuulub järgmine maaüksus:
katastritunnus 50402:001:0001, pindala 12,9700 ha, aadress 4 Tallinn-Pärnu-Ikla tee,
Orgita küla, Märjamaa vald, Rapla maakond, maa sihtotstarve transpordimaa (100%).
Registriosas on tehtud alljärgnevad kanded:
1.2.1. Teise jakku on omanikuna sisse kantud Eesti Vabariik.
1.2.2. Kolmandasse jakku on kande nr. 1 all sisse kantud järgmine kanne: Isiklik
kasutusõigus Elektrilevi OÜ (registrikood 11050857) kasuks. Asjaõigusseaduse §
158.1 järgne tasuta ja tähtajatu elektri maakaabelliini ja liitumiskilbi isiklik
kasutusõigus vastavalt 8.07.2020.a lepingu punktidele 3.1 kuni 3.3, 4.1 kuni 4.3, 5
ning lisaks nr 1 olevale plaanile. 8.07.2020 asjaõiguslepingu alusel sisse kantud
14.07.2020. Kohtunikuabi Elle Lumiste.
1.2.3. Neljandas jaos kehtivaid hüpoteegi kandeid ei ole.
1.3. Kinnistusraamatust nähtuvad andmed on notariaalakti tõestaja kontrollinud
kinnistusraamatu elektroonilisest andmebaasist käesoleva lepingu sõlmimise päeval
(18.11.2020).
1.4. Riikliku ehitisregistri elektroonilise andmebaasi kohaselt on lepingu eseme I
koosseisu kuuluva maaüksusega seotud alltoodud tabelis nimetatud ehitised
(rajatised), millised ei ole arestitud ega panditud ning milliste suhtes ei ole piiranguid
ega muid probleeme riiklikusse ehitisregistrisse kantud. Nimetatud andmed on
notariaalakti tõestaja kontrollinud käesoleva lepingu sõlmimise päeval.
EHR kood Nimetus Ehitusalune pind m2 Staatus Liik
220847039 Kanalisatsioon ehitamisel kinnisasi
220847236 Veetoru ehitamisel kinnisasi
Orgita Ettevõtluskompleksi
220858213 0 ehitamisel kinnisasi
Sidekanalisatsioon
1.5. E-notari teabesüsteemi andmete kohaselt ei ole lepingu eseme I koosseisu kuuluval
maaüksusel käesolevas lepingus nimetamata looduskaitseseadusest tulenevaid
piiranguid (sealhulgas projekteeritavaid looduskaitseobjekte) registreeritud. Lepingu
eseme I koosseisu kuuluva maaüksuse kohta on tehtud järgmine katastripidaja märge:
pindala on ebatäpne (01.07.2018).
1.6. Kultuurimälestiste riikliku elektroonilise andmebaasi kohaselt ei kuulu lepingu ese I
arheoloogilise leiukoha piiresse, vallas- või kinnismälestise koosseisu ega asu
muinsuskaitseseaduses sätestatud kaitsevööndis või muinsuskaitsealal. Nimetatud
andmed on notariaalakti tõestaja kontrollinud käesoleva lepingu sõlmimise päeval.
1.7. E-notari teabesüsteemi andmete kohaselt on lepingu eseme I koosseisu kuuluva
maaüksusega seotud suur hulk kitsendusi (sealhulgas elektripaigaldise kaitsevööndid,
sideehitise kaitsevööndid, ranna või kalda piiranguvööndid, ranna või kalda
ehituskeeluvööndid, ranna või kalda veekaitsevööndid, avalikult kasutatava tee
kaitsevööndid, eesvoolu kaitsevöönd, veekogu avalik kasutus, veekogu kallasrada,
maaparandushoiuala, tee avalik kasutus, veehaarde sanitaarkaitseala, vääriselupaik, II
kategooria kaitsealused liigid ja kivistised), mida täies mahus käesolevas lepingus ei
kajastata ning mis on osalejatele esitatud tutvumiseks notariaalakti tõestamise päeval.
1.8. Lepingu esemeks II on aadressil 15126 Ambla-Tamsalu tee, Savalduma küla,
Tapa vald, Lääne-Viru maakond asuv kinnistu koos selle juurde kuuluvate osade
ja päraldistega.
2
1.9. Lepingu ese II on kantud Tartu Maakohtu Kinnistusosakonna kinnistusregistri
registriossa nr 5563950 ja selle koosseisu kuulub järgmine maaüksus: katastritunnus
78701:005:0510, pindala 6,7400 ha, aadress 15126 Ambla-Tamsalu tee, Savalduma
küla, Tapa vald, Lääne-Viru maakond, maa sihtotstarve transpordimaa (100%).
Registriosas on tehtud alljärgnevad kanded:
1.9.1. Teise jakku on omanikuna sisse kantud Eesti Vabariik.
1.9.2. Kolmandas jaos kehtivaid kandeid ei ole.
1.9.3. Neljandas jaos kehtivaid hüpoteegi kandeid ei ole.
1.10. Kinnistusraamatust nähtuvad andmed on notariaalakti tõestaja kontrollinud
kinnistusraamatu elektroonilisest andmebaasist käesoleva lepingu sõlmimise päeval
(18.11.2020).
1.11. Riikliku ehitisregistri elektroonilise andmebaasi kohaselt ei ole lepingu eseme II
koosseisu kuuluva maaüksusega ehitisi (hooneid ega rajatisi) seotud. Nimetatud
asjaolu on notariaalakti tõestaja kontrollinud käesoleva lepingu sõlmimise päeval.
1.12. E-notari teabesüsteemi andmete kohaselt ei ole lepingu eseme II koosseisu kuuluval
maaüksusel käesolevas lepingus nimetamata looduskaitseseadusest tulenevaid
piiranguid registreeritud. Lepingu eseme II koosseisu kuuluva maaüksusega on seotud
projekteeritav looduskaitseobjekt: Savalduma maastikukaitseala (loodusobjekti tüüp:
kaitseala - maastikukaitseala, kaitse staatus - kavandatav kaitstav ala, loodusobjekti
valitseja: Keskkonnaameti Põhja regioon, esmase kande alusdokument: 08.04.2009,
Kaitsekorra muutmise ja kaitse alla võtmise menetluse algatamise ettepanek). Samuti
on lepingu eseme II koosseisu kuuluva maaüksuse kohta tehtud järgmine
katastripidaja märge: pindala on ebatäpne (01.07.2018).
1.13. Kultuurimälestiste riikliku elektroonilise andmebaasi kohaselt ei kuulu lepingu ese II
arheoloogilise leiukoha piiresse, vallas- või kinnismälestise koosseisu ega asu
muinsuskaitseseaduses sätestatud kaitsevööndis või muinsuskaitsealal. Nimetatud
andmed on notariaalakti tõestaja kontrollinud käesoleva lepingu sõlmimise päeval.
1.14. E-notari teabesüsteemi andmete kohaselt on lepingu eseme II koosseisu kuuluva
maaüksusega seotud suur hulk kitsendusi (sealhulgas avalikult kasutatava tee
kaitsevööndid, elektripaigaldise kaitsevööndid, geoloogiline uuringu ala, väetiste ja
taimekaitsev. keeld, kaitsmata põhjaveega ala, kaitseala piirang uuendamata (ulatus:
12889 m²; nähtus: kaitseala (Savalduma karstiala)), veehaarde sanitaarkaitseala,
nitraaditundlik ala), mida täies mahus käesolevas lepingus ei kajastata ning mis on
osalejatele esitatud tutvumiseks notariaalakti tõestamise päeval.
1.15. Lepingu eseme II koosseisu kuuluva maaüksusega on seotud kaitseala piirang
uuendamata ja EELIS (Eesti Looduse Infosüsteem - Keskkonnaregister) andmete
kohaselt on loodusobjekti tüüp: kaitseala - vana kaitsekorraga ala, loodusobjekti
nimetus: Savalduma karstiala, loodusobjekti valitseja: Keskkonnaameti Põhja
regioon, loodusobjekti kaitse alla võtmise otsus: 11.12.1978.a. Rakvere raj. RSN TK
otsus nr 198 „Kohaliku tähtsusega looduskaitse alla kuuluvate parkide ja botaaniliste
üksikobjektide nimekirjade muutmise kohta“.
1.16. Lepingu esemeks III on aadressil 19112 Valgeranna tee, Valgeranna küla, Pärnu
linn, Pärnu maakond asuv kinnistu koos selle juurde kuuluvate osade ja
päraldistega.
1.17. Lepingu ese III on kantud Tartu Maakohtu Kinnistusosakonna kinnistusregistri
registriossa nr 3069550 ja selle koosseisu kuulub järgmine maaüksus: katastritunnus
15904:003:0397, pindala 5,4400 ha, aadress 19112 Valgeranna tee, Valgeranna küla,
3
Pärnu linn, Pärnu maakond, maa sihtotstarve transpordimaa (100%). Registriosas on
tehtud alljärgnevad kanded:
1.17.1. Teise jakku on omanikuna sisse kantud Eesti Vabariik.
1.17.2. Kolmandasse jakku on kande nr. 2 all sisse kantud järgmine kanne: Isiklik
kasutusõigus Audru vald kasuks. Tähtajatu ja tasuta isiklik kasutusõigus avalikuks
kasutamiseks ettenähtud jalgratta-ja jalgtee ehitamiseks, omamiseks, avalikuks
kasutamiseks ja teehoiu korraldamiseks talitluse tagamise eesmärgil vastavalt
09.03.2017.a. lepingu punktidele 3, 6 kuni 8 ja 11. Isikliku kasutusõiguse ala on
tähistatud lepingu lisadeks nr 1 ja 2 olevatel plaanidel. 9.03.2017 asjaõiguslepingu
alusel sisse kantud 10.03.2017. Kohtunikuabi Hele Olli.
1.17.3. Neljandas jaos kehtivaid hüpoteegi kandeid ei ole.
1.18. Kinnistusraamatust nähtuvad andmed on notariaalakti tõestaja kontrollinud
kinnistusraamatu elektroonilisest andmebaasist käesoleva lepingu sõlmimise päeval
(18.11.2020).
1.19. Riikliku ehitisregistri elektroonilise andmebaasi kohaselt on lepingu eseme III
koosseisu kuuluva maaüksusega seotud alltoodud tabelis nimetatud ehitis (rajatis),
mis ei ole arestitud ega panditud ning millise suhtes ei ole piiranguid ega muid
probleeme riiklikusse ehitisregistrisse kantud. Nimetatud andmed on notariaalakti
tõestaja kontrollinud käesoleva lepingu sõlmimise päeval.
EHR kood Nimetus Ehitusalune pind m2 Staatus Liik
220661630 0,4kV maakaabli ja liitumiskilbi paigaldamine 184 kasutusel vallasasi
1.20. E-notari teabesüsteemi andmete kohaselt ei ole lepingu eseme III koosseisu kuuluval
maaüksusel käesolevas lepingus nimetamata looduskaitseseadusest tulenevaid
piiranguid (sealhulgas projekteeritavaid looduskaitseobjekte) registreeritud. Lepingu
eseme III koosseisu kuuluva maaüksuse kohta on tehtud järgmised katastripidaja
märked: pindala on ebatäpne (01.07.2018), vajadus piiri asukoht kindlaks teha
(28.10.2019).
1.21. Kultuurimälestiste riikliku elektroonilise andmebaasi kohaselt ei kuulu lepingu ese III
arheoloogilise leiukoha piiresse, vallas- või kinnismälestise koosseisu ega asu
muinsuskaitseseaduses sätestatud kaitsevööndis või muinsuskaitsealal. Nimetatud
andmed on notariaalakti tõestaja kontrollinud käesoleva lepingu sõlmimise päeval.
1.22. E-notari teabesüsteemi andmete kohaselt on lepingu eseme III koosseisu kuuluva
maaüksusega seotud suur hulk kitsendusi (sealhulgas avalikult kasutatava tee
kaitsevööndid, elektripaigaldise kaitsevööndid, sideehitise kaitsevööndid, ranna või
kalda piiranguvöönd, ranna või kalda veekaitsevöönd, ranna või kalda
ehituskeeluvöönd, vääriselupaigad, maaparandushoiuala, veekogu avalik kasutus,
veekogu kallasrada, tee avalik kasutus, I kategooria kaitsealused liigid ja kivistised),
mida täies mahus käesolevas lepingus ei kajastata ning mis on osalejatele esitatud
tutvumiseks notariaalakti tõestamise päeval.
Lepingu ese I kuni lepingu ese III edaspidi koos nimetatud lepingu ese/lepingu esemed.
2. OSALEJATE KINNITUSED
2.1. Omaniku esindaja kinnitab, et:
2.1.1. Punktis üks (1) toodud andmed lepingu esemete kohta on tõesed ja õiged ning lepingu
4
esemete suhtes ei ole kinnistusosakonnale esitatud kinnistamisavaldusi.
2.1.2. Lepingu esemed on Omaniku omand ning lepingu esemed ei ole arestitud, nende
suhtes ei ole vaidlusi, lepingu eset I ja lepingu eset III ei ole koormatud käesolevas
lepingus nimetamata kolmandate isikute õigustega ning lepingu eset II ei ole
koormatud kolmandate isikute õigustega, sealhulgas kinnistusraamatusse
mittesissekandekohustuslike õigustega, nagu näiteks üüri-, rendi- või muud
kasutuslepingud, millest ta ei ole Õigustatud isikut informeerinud.
2.1.3. Ei esine asjaolusid, mis piiraksid või välistaksid Omaniku õigust sõlmida käesolevat
lepingut, ning Omaniku poolt ei ole sõlmitud ja Omanik kohustub mitte sõlmima
ühtegi lepingut, mis tooks kaasa kolmandate isikute õiguste tekkimise ega muid
kokkuleppeid, mis võiksid takistada või viivitada käesoleva lepingu alusel Õigustatud
isiku kasuks seatavate isiklike kasutusõiguste kandmist kinnistusraamatusse.
2.1.4. Lepingu esemete koosseisu kuuluvate maaüksuste valdamise, kasutamise ega
käsutamise suhtes ei kehti Omanikule teadaolevaid muinsuskaitsealaseid, käesolevas
lepingus nimetamata looduskaitsealaseid ega muid käesolevas lepingus nimetamata
piiranguid.
2.1.5. Kasutusõiguse alal ei paikne Omaniku poolt püstitatud hooneid ega rajatisi, mis
takistaksid käesoleva lepingu alusel seatavate isiklike kasutusõiguste teostamist.
2.1.6. Lepingu esemete koosseisu kuuluvatel maaüksustel ei paikne Omanikule teadaolevaid
kolmandatele isikutele kuuluvaid käesolevas lepingus nimetamata maapealseid või
maa-aluseid tehnovõrke ega -rajatisi.
2.1.7. Kasutusõiguse ala on vabastatud ning Õigustatud isik saab alates käesoleva lepingu
sõlmimise hetkest teostada otsest valdust kasutusõiguse ala suhtes.
2.1.8. Käesoleva lepingu sõlmimisel juhindub Omanik riigivaraseaduse § 19 lõikes 11 ja §
96 lõikes 3 sätestatust. Majandus- ja taristuministri 21.10.2016.a. käskkirjaga nr 16-
0296 on Maanteeameti peadirektorile antud volitused otsustada Eesti Vabariigi nimel
Maanteeameti kaudu avalikult kasutatava riigitee ja selle teenindamiseks vajaliku maa
kasutamiseks andmist tehnovõrgu- või rajatise või muu ehitise ehitamiseks.
2.1.9. Riigivara otsustuskorras kasutamiseks andmine ja lepingu esemete isiklike
kasutusõigustega koormamine on otsustatud Maanteeameti teehoiudirektori
peadirektori ülesannetes 09.11.2020.a. käskkirjaga nr 1-2/20/0907.
2.1.10. Käesolevat lepingut sõlmides tegutseb ta Maanteeameti peadirektori 26.10.2019.a.
käskkirja nr 1-2/19/747 ja Tallinna notari Liina Vaidla poolt 08.06.2020.a. registri nr
1347 all tõestatud volikirja alusel. Tal on kõik õigused ja piisavad volitused sõlmida
käesolev leping Omaniku nimel kooskõlas õigusaktidega ja ta ei tea ühtegi takistust
käesoleva lepinguga võetud ja selles sätestatud kohustuste täitmiseks.
Notariaalakti tõestaja on osalejatele selgitanud, et haldusakti vaidlustamise tähtaeg on 30
päeva, kuid sellele vaatamata soovivad osalejad käesoleva lepingu tõestamist.
2.2. Õigustatud isiku esindaja kinnitab, et:
2.2.1. Õigustatud isik on üle vaadanud lepingu esemete koosseisu kuuluvad maaüksused ja
kasutusõiguse alad ning on teadlik kasutusõiguse alade suurustest ja piiridest.
2.2.2. Õigustatud isik tegutseb elektrituruseaduse alusel ning on jaotusvõrgu võrguteenuse
(avaliku teenuse) osutaja lepingu esemeteks olevate kinnistute teeninduspiirkonnas ja
vastab avaliku teenuse osutajale esitatud nõuetele.
2.2.3. Tema volitused Õigustatud isiku esindajana on kehtivad, tema volitusi ei ole
kehtetuks kuulutatud ega tühistatud.
5
2.3. Osalejad kinnitavad, et:
2.3.1. Notariaalakti projekt oli neile eelnevalt notariaalakti tõestaja poolt kooskõlastamiseks
saadetud ja nad on jõudnud notariaalakti projektiga põhjalikult tutvuda.
2.3.2. Käesoleva lepingu alusel lepingu esemele I ja lepingu esemele III isiklike
kasutusõiguste seadmisega ei kahjustata vastavalt punktide üks kaks kaks (1.2.2) ja
üks seitseteist kaks (1.17.2) nimetatud isiklike kasutusõigustega soodustatud isikute
huve.
2.3.3. Nad lisavad käesolevale lepingule plaanid, millistel on näha kasutusõiguse alad.
2.3.4. Nad ei soovi täiendavate dokumentide muretsemist, notariaalaktile lisamist ega
tehinguga seotud asjaolude täiendavat kontrollimist ja täiendavat nõustamist
notariaalakti tõestaja poolt.
3. ISIKLIKE KASUTUSÕIGUSTE SEADMINE
3.1. Omanik ja Õigustatud isik lepivad kokku seada Õigustatud isiku kasuks lepingu
esemele I tähtajatu ja tasuta isiklik kasutusõigus (edaspidi nimetatud isiklik
kasutusõigus I) elektri maakaabelliini omamiseks tehnovõrgu ja -rajatise ehitamise ja
talumise eesmärgil ning teostada kõiki töid, mis on vajalikud tehnorajatise
ehitamiseks, omamiseks, remontimiseks, hooldamiseks ja muul viisil
ekspluateerimiseks talitluse tagamise eesmärgil.
3.2. Õigustatud isikul on õigus kasutada lepingu eset I käesoleva lepingu alusel seatud
isiklikust kasutusõigusest tulenevate õiguste teostamiseks kasutusõiguse alal, milline
on käesoleva lepingu lahutamatuks lisaks nr 1 oleval plaanil tähistatud punase
viirutatud alana (eelnevalt ja edaspidi nimetatud kasutusõiguse ala I).
3.3. Omanik ja Õigustatud isik lepivad kokku, et:
3.3.1. Tehnorajatis tuleb ehitada vastavalt Maanteeametis kooskõlastatud Draftit OÜ poolt
kooskõlastatud projektile nr IP4149 „AJ „Ringuta“ F2 nõuetekohasus Ringuta küla,
Märjamaa vald, Rapla maakond“. Tehnovõrkude ehitamisel on kõrvalekaldumised
(tehnoloogia, asukoht, sügavus, kõrgused jne) kooskõlastatud projektist keelatud.
Tehnovõrkude lõigud, mis ei vasta kooskõlastatud projektile ja on paigaldatud
omavoliliselt projektist erinevasse asukohta (sh sügavus või kõrgus maapinnast) ja
takistavad edaspidi täiemahulist teehoiutööde teostamist, kuuluvad asendamisele
(ümbertõstmisele) tehnovõrgu omaniku poolt tema vahendite arvelt.
3.3.2. Käesoleva lepingu alusel lepingu esemele I seatav isiklik kasutusõigus saab Tartu
Maakohtu Kinnistusosakonna kinnistusregistri registriosasse nr 11318450
sissekandmisel esimese vaba järjekoha.
3.4. Omanik ja Õigustatud isik lepivad kokku seada Õigustatud isiku kasuks lepingu
esemele II tähtajatu ja tasuta isiklik kasutusõigus (edaspidi nimetatud isiklik
kasutusõigus II) elektri maakaabelliini omamiseks tehnovõrgu ja -rajatise ehitamise
ja talumise eesmärgil ning teostada kõiki töid, mis on vajalikud tehnorajatise
ehitamiseks, omamiseks, remontimiseks, hooldamiseks ja muul viisil
ekspluateerimiseks talitluse tagamise eesmärgil.
3.5. Õigustatud isikul on õigus kasutada lepingu eset II käesoleva lepingu alusel seatud
isiklikust kasutusõigusest tulenevate õiguste teostamiseks kasutusõiguse alal, milline
on käesoleva lepingu lahutamatuks lisaks nr 2 oleval plaanil tähistatud punase
viirutatud alana (eelnevalt ja edaspidi nimetatud kasutusõiguse ala II).
3.6. Omanik ja Õigustatud isik lepivad kokku, et:
6
3.6.1. Tehnorajatis tuleb ehitada vastavalt Maanteeametis kooskõlastatud
Keskkonnaprojekt OÜ poolt kooskõlastatud projektile nr LP9403 „Nurga kinnistu
liitumine elektrivõrguga Tapa vallas Savalduma külas“. Tehnovõrkude ehitamisel on
kõrvalekaldumised (tehnoloogia, asukoht, sügavus, kõrgused jne) kooskõlastatud
projektist keelatud. Tehnovõrkude lõigud, mis ei vasta kooskõlastatud projektile ja on
paigaldatud omavoliliselt projektist erinevasse asukohta (sh sügavus või kõrgus
maapinnast) ja takistavad edaspidi täiemahulist teehoiutööde teostamist, kuuluvad
asendamisele (ümbertõstmisele) tehnovõrgu omaniku poolt tema vahendite arvelt.
3.6.2. Käesoleva lepingu alusel lepingu esemele II seatav isiklik kasutusõigus saab Tartu
Maakohtu Kinnistusosakonna kinnistusregistri registriosasse nr 5563950
sissekandmisel esimese järjekoha.
3.7. Omanik ja Õigustatud isik lepivad kokku seada Õigustatud isiku kasuks lepingu
esemele III tähtajatu ja tasuta isiklik kasutusõigus (edaspidi nimetatud isiklik
kasutusõigus III) elektri maakaabelliini omamiseks tehnovõrgu ja -rajatise ehitamise
ja talumise eesmärgil ning teostada kõiki töid, mis on vajalikud tehnorajatise
ehitamiseks, omamiseks, remontimiseks, hooldamiseks ja muul viisil
ekspluateerimiseks talitluse tagamise eesmärgil.
3.8. Õigustatud isikul on õigus kasutada lepingu eset III käesoleva lepingu alusel seatud
isiklikust kasutusõigusest tulenevate õiguste teostamiseks kasutusõiguse alal, milline
on käesoleva lepingu lahutamatuks lisaks nr 3 oleval plaanil tähistatud roosa
viirutatud alana (eelnevalt ja edaspidi nimetatud kasutusõiguse ala III).
3.9. Omanik ja Õigustatud isik lepivad kokku, et:
3.9.1. Tehnorajatis tuleb ehitada vastavalt Maanteeametis kooskõlastatud Leonhard Weiss
OÜ poolt kooskõlastatud projektile nr LP9992 „Talli detailplaneeringu ala
elektriliitumine Papsaare küla Pärnu linn Pärnu maakond“. Projekti realiseerimisel
tuleb arvestada järgneva informatsiooni ja nõuetega: Maanteeamet on
varasemaltedastanud riigitee ristumiskoha ja tehnovõrkude projekteerimiseks ja
ehitamiseks nõuded 19.06.2020 kirjaga nr 15-2/20/24167-2.
3.9.2. Käesoleva lepingu alusel lepingu esemele III seatav isiklik kasutusõigus saab Tartu
Maakohtu Kinnistusosakonna kinnistusregistri registriosasse nr 3069550
sissekandmisel esimese vaba järjekoha.
Isiklik kasutusõigus I, isiklik kasutusõigus II, isiklik kasutusõigus III eelnevalt ja edaspidi
nimetatud isiklik kasutusõigus/isiklikud kasutusõigused, kasutusõiguse ala I, kasutusõiguse
ala II, kasutusõiguse ala III eelnevalt ja edaspidi nimetatud kasutusõiguse ala/kasutusõiguse
alad.
4. OSAPOOLTE KOKKULEPPED
4.1. Kasutusõiguse ala kasutamisel kohustub Omanik:
4.1.1. mitte takistama Õigustatud isiku ja/või Õigustatud isiku töötajate/volitatud isikute
kasutusõiguse ala tasuta kasutamist tehnovõrgu majandamiseks ning samuti kohustub
mitte takistama kasutusõiguse alale juurdepääsu nii jalgsi kui igat liiki sõidukitega;
4.1.2. teavitama tema teadmisel lepingu esemel tegutsevaid isikuid kasutusõiguse ala
olemasolust ja selles kehtivatest piirangutest, samuti järgima nimetatud piiranguid
oma tegevuses;
4.1.3. hoiduma tegevusest, mis halvendaks tehnovõrgu korrashoidu ja/või ohustaks
7
tehnovõrgu toimimist.
4.2. Kasutusõiguse ala kasutamisel kohustub Õigustatud isik:
4.2.1. teavitama Omanikku tehnovõrgu plaanilistest hooldus- ja remonttöödest vähemalt
kolm (3) päeva enne tööde alustamist; tehnovõrgu avariiremondi korral alustab
Õigustatud isik vajaduse korral viivitamata vajalike töödega, teatades sellest
Omanikule; pärast lepingu esemel teostatud tehnovõrgu ehitus-, hooldus- ja
remonttööde lõpetamist on Õigustatud isik kohustatud taastama lepingu esemel tööde
alustamise hetke heakorra;
4.2.2. lubama lepingu eseme igakordsel omanikul või tema poolt volitatud isikul ilma
täiendavate kooskõlastusteta teostada kasutusõiguse alal järgmisi hooldetöid (sh teha
talihooldetöid): sildade-viaduktide hooldetöid, tee katte ja peenarde remondi ja
hooldetöid, niita, teostada võsaraiet ja muid vajalikke töid;
4.2.3. kasutama kasutusõiguse ala kooskõlas käesoleva lepinguga säästlikult ja
heaperemehelikult ning võtma tarvitusele kõik abinõud, vältimaks Omaniku või
kolmandate isikute vara või õiguste kahjustamist mistahes viisil;
4.2.4. kasutama oma tegevuses loodussäästlikku tehnoloogiat, vältima keskkonna reostamist
ning täitma õigusaktidest tulenevaid nõudeid;
4.2.5. hoidma tehnovõrgu oma vahenditega ja omal kulul korras;
4.2.6. kandma tehnovõrgu kasutamisest tulenevat vastutust kolmandate isikute ees, mis on
Õigustatud isiku tegevuse või tegevusetuse otsene tagajärg.
4.3. Omanik ja Õigustatud isik lepivad kokku, et:
4.3.1. Isikliku kasutusõiguse teostamine on tasuta ja tähtajatu.
4.3.2. Õigustatud isik esitab Omanikule tehnovõrgu- ja rajatise ehitustööde vastuvõtmisel
tööde digitaalsed teostusjoonised ja vastutab teostusjooniste õigsuse ja tegelikule
olukorrale vastavuse eest. Kui selgub, et tehnovõrk ei paikne teostusjoonistel
kirjeldatud asukohas, on Õigustatud isik kohustatud kolmekümne (30) päeva jooksul
oma kuludega tehnovõrgu ümber paigutama Omanikuga kooskõlastatud asukohta.
4.3.3. Õigustatud isik kohustub vähemalt esimesel korral peale paigaldust tulema tee
ehitusobjekti alguses ja tasuta lepingu eseme omaniku esindajale või tema poolt
tellitud tööde teostajale ette näitama tehnorajatise asukoha.
4.3.4. Õigustatud isik võib isiklikust kasutusõigusest tulenevate õiguste ja kohustuste
teostamise samal talitluslikul eesmärgil üle anda kolmandale isikule. Õigustatud isik
kohustub kümne (10) päeva jooksul Omanikku kirjalikult teavitama muudatustest.
4.3.5. Riigivaraga seotud maksud tasub ning kõrvalkulud ja koormised kannab Õigustatud
isik proportsionaalselt kasutusõiguse ala ulatusega.
4.4. Osalejad lepivad kokku ja Õigustatud isik annab Omanikule tagasivõetamatu
nõusoleku tulevikus lepingu eseme koormamiseks servituutidega kolmandate isikute
kasuks ning tehnovõrgu isikliku kasutusõiguse ülekandmiseks lepingu eseme
jagamisel selliselt, et vastav isiklik kasutusõigus jääb koormama vaid seda kinnistut,
kus asub käesoleva lepingu lahutamatuteks lisadeks olevatel plaanidel näidatud
tehnovõrk, ja isiklikku kasutusõigust ei kanta üle kinnistutele, kus käesoleva lepingu
lahutamatuteks lisadeks olevatel plaanidel näidatud tehnovõrku ei asu.
4.5. Omanik ja Õigustatud isik avaldavad, et vastavalt käesoleva lepingu aluseks olevale
käskkirjale jääb kasutusõiguse ala Õigustatud isiku ja Maanteeameti kui riigivara
8
valitsemiseks volitatud asutuse kaasvaldusesse. Maanteeameti valdus ei ole
kasutusõiguse alal mingil viisil piiratud.
Notariaalakti tõestaja on osalejatele selgitanud, et punktis neli neli (4.4) toodud kokkulepe ei
asenda lepingu eseme jagamisel asjaõigusseaduse § 54 kohaseid kokkuleppeid ja
kinnistusraamatu seaduse § 34 lõike 6 kohaselt peab kinnistamisavalduses olema väljendatud
soov kande tegemiseks, märgitud registriosa number, milles taotletakse kande tegemist ja
taotletava asjaõiguse sisu. Seetõttu tuleb vastavad nõusolekud isikliku kasutusõiguse
kustutamiseks kinnistult, millel kasutusõiguse ala ei asu, anda isikliku kasutusõiguse alusel
Õigustatud isikul ka lepingu eseme jagamisel.
5. ISIKLIKU KASUTUSÕIGUSE LÕPETAMINE
5.1. Isikliku kasutusõiguse võib lõpetada Omaniku ja Õigustatud isiku vahelise
notariaalselt tõestatud kokkuleppega või muudel seaduses sätestatud alustel.
5.2. Isikliku kasutusõiguse lõpetamise korral kohustuvad Omanik ja Õigustatud isik
kolmekümne (30) päeva jooksul, arvates teiselt poolelt vastava nõude saamisest
leppima kokku vastava notariaalse kokkuleppe sõlmimises isikliku kasutusõiguse
lõpetamise kohta, mille alusel tehakse kanne kinnistusraamatusse isikliku
kasutusõiguse kustutamise kohta, ning tegema kõiki muid seaduses ettenähtud
toiminguid, mis on vajalikud isikliku kasutusõiguse kustutamiseks kinnistusregistrist.
5.3. Õigustatud isik kohustub Omaniku nõudmisel likvideerima kahe (2) kuu jooksul
kasutamiseks antud lepingu eseme osalt tehnovõrgu ja -rajatise ning taastama
likvideerimisele eelnenud olukorra, kui talituslikult on ära langenud lepingu eseme
kasutamise vajadus, teavitades kirjalikult Omanikku.
6. ASJAÕIGUSLEPING JA KINNISTAMISAVALDUS
6.1. Omanik ja Õigustatud isik on lepingu eseme I isikliku kasutusõigusega
koormamises kokku leppinud. Omanik lubab ja Õigustatud isik avaldab soovi
kanda Tartu Maakohtu Kinnistusosakonna kinnistusregistri registriossa nr
11318450 kolmandasse jakku esimesele vabale järjekohale asjaõigusseaduse §
1581 järgne tasuta ja tähtajatu elektri maakaabelliini isiklik kasutusõigus
Elektrilevi OÜ, registrikood 11050857, kasuks vastavalt 18.11.2020.a. sõlmitud
lepingu punktidele kolm üks (3.1) kuni kolm kolm (3.3), neli üks (4.1) kuni neli
kolm (4.3), viis (5) ning lepingu lisaks nr 1 olevale plaanile.
6.2. Omanik ja Õigustatud isik on lepingu eseme II isikliku kasutusõigusega
koormamises kokku leppinud. Omanik lubab ja Õigustatud isik avaldab soovi
kanda Tartu Maakohtu Kinnistusosakonna kinnistusregistri registriossa nr
5563950 kolmandasse jakku esimesele järjekohale asjaõigusseaduse § 1581
järgne tasuta ja tähtajatu elektri maakaabelliini isiklik kasutusõigus Elektrilevi
OÜ, registrikood 11050857, kasuks vastavalt 18.11.2020.a. sõlmitud lepingu
punktidele kolm neli (3.4) kuni kolm kuus (3.6), neli üks (4.1) kuni neli kolm
(4.3), viis (5) ning lepingu lisaks nr 2 olevale plaanile.
6.3. Omanik ja Õigustatud isik on lepingu eseme III isikliku kasutusõigusega
koormamises kokku leppinud. Omanik lubab ja Õigustatud isik avaldab soovi
kanda Tartu Maakohtu Kinnistusosakonna kinnistusregistri registriossa nr
3069550 kolmandasse jakku esimesele vabale järjekohale asjaõigusseaduse §
9
1581 järgne tasuta ja tähtajatu elektri maakaabelliini isiklik kasutusõigus
Elektrilevi OÜ, registrikood 11050857, kasuks vastavalt 18.11.2020.a. sõlmitud
lepingu punktidele kolm seitse (3.7) kuni kolm üheksa (3.9), neli üks (4.1) kuni
neli kolm (4.3), viis (5) ning lepingu lisaks nr 3 olevale plaanile.
7. ORIGINAAL JA ÄRAKIRJADE VÄLJASTAMINE
7.1. Notariaalakt on koostatud ühes (1) digitaalses originaaleksemplaris, mis on
kasutusel elektroonilises käibes. Vajaduse korral väljastab osalejatele notariaalakti
tõestaja notariaalakti kinnitatud ärakirja, mis asendab originaali, paberkandjal.
7.2. Kaugtõestamise puhul säilitatakse digitaalset originaaldokumenti digitaalses
notariaalarhiivis. Kaugtõestamise korral säilitatakse digitaalsest originaaldokumendist
tehtud kinnitatud ärakirja paberkandjal, mille pealdis sisaldab kinnitust, et ärakiri
asendab tõestamisseaduse § 47 lõikes 1 ettenähtud juhtudel notariaalakti originaali.
7.3. Pärast notariaalakti tõestamist luuakse tehinguosalistele riigiportaalis www.eesti.ee
(minu asjad › taotlused ja avaldused › õigusabi › notariaalsed dokumendid)
juurdepääsuõigus notariaalakti digitaalsele ärakirjale. Juurdepääsuõigus luuakse
tehinguosalisest juriidilisele või füüsilisele isikule, mitte tema esindajale. Nimetatud
ärakirja valmistamise eest notari tasu ei võeta.
7.4. Notariaalakti tõestaja edastab käesoleva lepingu digitaalse originaaleksemplari
kinnistusosakonnale kolme (3) tööpäeva jooksul.
8. LEPINGU SÕLMIMISEGA SEOTUD KULUD
8.1. Lepingu sõlmimisega seotud kulud tasub Õigustatud isik.
8.2. Õigustatud isik tasub notari tasu notaribüroos sularahas või maksekaardiga või kolme
(3) tööpäeva jooksul arvates lepingu sõlmimisest ülekandega notari arvelduskontole.
Notaril on õigus notariaaltoimingu tegemiseks esitatud ning tagastamisele kuuluvaid
dokumente notari tasu tasumiseni kinni pidada.
8.3. Õigustatud isik tasub riigilõivu kolme (3) tööpäeva jooksul arvates lepingu
sõlmimisest Rahandusministeeriumi kontole ja esitab riigilõivu tasumist tõendava
nõuetekohase maksedokumendi notarile kinnistusosakonnale edastamiseks.
Notariaalakt on osalejatele notariaalakti tõestaja poolt videosilla vahendusel ette loetud,
ekraanil tutvumiseks, läbivaatamiseks ja heakskiitmiseks esitatud ning seejärel osalejate poolt
heaks kiidetud ja notariaalakti tõestaja ja osalejate poolt digitaalselt allkirjastatud. Osalejad
loobusid notariaalakti lahutamatuks lisaks oleva dokumendi ettelugemisest, lisatud dokument
on esitatud osalejatele läbivaatamiseks ja heakskiitmiseks ekraanil, ning see on notariaalakti
tõestaja ja osalejate poolt digitaalselt allkirjastatud koos notariaalaktiga selle lahutamatu
lisana. Notariaalaktile lisatud plaanid esitati osalejatele ekraanil tutvumiseks, need kiideti
osalejate poolt heaks ning allkirjastati digitaalselt.
Notari tasu isiklike kasutusõiguste seadmise lepingu ja asjaõiguslepingute tõestamisel 40,80
eurot (tehinguväärtus 1 917,00 eurot: notari tasu seaduse § 3, 5 lg 1, 10, 12, 23 p 2).
Notari tasu kaugtõestamise teel tehtava ametitoimingu tõestamisel 20,00 eurot (notari tasu
seadus § 2 lg 2.1).
10
Notari tasu kokku 60,80 eurot.
Käibemaks 12,16 eurot.
Kokku 72,96 eurot.
Eelnimetatutele lisandub ärakirjade valmistamise ja kinnitamise tasu.
Riigilõiv lepingu esemele I isikliku kasutusõiguse kinnistamisel 4,00 eurot (tehinguväärtus
130,00 eurot: riigilõivuseadus § 77 lg 1, 356 lg 7, 354).
Riigilõiv lepingu esemele II isikliku kasutusõiguse kinnistamisel 4,00 eurot (tehinguväärtus
130,00 eurot: riigilõivuseadus § 77 lg 1, 356 lg 7, 354).
Riigilõiv lepingu esemele III isikliku kasutusõiguse kinnistamisel 4,00 eurot (tehinguväärtus
130,00 eurot: riigilõivuseadus § 77 lg 1, 356 lg 7, 354).
Notariaalakt on tõestatud kaugtõestamise teel
Omaniku esindaja Mati Meeliste allkirjastatud digitaalselt
Õigustatud isiku esindaja Andra Sokk allkirjastatud digitaalselt
Tallinna notar Liina Vaidla allkirjastatud digitaalselt
11
LISA
NOTARIAALAKTI TÕESTAJA POOLT OSALEJATELE ANTUD SELGITUSED
1. Isiklik kasutusõigus tekib selle kandmisega kinnistusraamatusse, mitte käesoleva lepingu
sõlmimisega. Kinnistusraamatusse kandmata lepingupunktid kehtivad üksnes lepinguosaliste
vahel ning nende täitmist saavad nõuda üksnes lepinguosalised. Hilisemate vaidluste
ärahoidmiseks tuleb lepingusse märkida kõik asjasse puutuvad kokkulepped.
2. Vastavalt tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 54 lg 2 ei ole kinnisasja osa võõrale maale õiguse
teostamise vahendina püstitatud ja maaga püsivalt ühendatud ehitis või muu sellesarnane asi,
samuti maaga mööduvaks otstarbeks ühendatud asi.
3. Vastavalt asjaõigusseaduse § 54 lg 1 võib kinnisasju ühendada üheks kinnisasjaks või ühte
kinnisasja jagada mitmeks kinnisasjaks ainult omaniku soovil. (2) Kinnisasjade ühendamisel
jäävad kinnistusraamatusse kantud õigused kehtima. Juhul kui õiguste endisel kujul
kehtimajäämine ei ole võimalik, jäävad kinnistusraamatusse kantud õigused kehtima vastavalt
kinnisasja omaniku ja puudutatud isikute notariaalselt tõestatud kokkuleppele. (3) Kinnisasjade
ühendamise korral laienevad ühendatud kinnisasju koormanud asjaõigused kogu tekkinud
kinnisasjale. (4) Kinnisasja jagamise korral jääb kinnistusraamatusse kantud õigus, mille esemeks
on kinnisasi tervikuna, koormama kõiki jagamise tulemusel tekkinud kinnisasju. (5)
Kinnistusraamatusse kantud õigus, mille esemeks oli jagatava kinnisasja osa, jääb koormama
vastavat jagamise tulemusel tekkinud kinnisasja.
4. Vastavalt asjaõigusseaduse § 225 koormab isiklik kasutusõigus kinnisasja selliselt, et isik, kelle
kasuks see on seatud, on õigustatud kinnisasja teatud viisil kasutama või teostama kinnisasja
suhtes teatud õigust, mis oma sisult vastab mõnele reaalservituudile. Isikliku kasutusõiguse ulatus
määratakse kahtluse korral vastavalt õigustatud isiku vajadustele.
5. Vastavalt asjaõigusseaduse § 226 võib isikliku kasutusõiguse kinnisasja omaniku nõusolekul
teisele isikule üle anda, muutmata seejuures isikliku kasutusõiguse kestust. Kui isikliku
kasutusõiguse esemeks on tehnovõrk või -rajatis, ei ole isikliku kasutusõiguse üleandmiseks või
koormamiseks kinnisasja omaniku nõusolek vajalik.
6. Vastavalt asjaõigusseaduse § 179 kui reaalservituuti teostatakse teenival kinnisasjal mingi ehitise
või seadeldise abil, on valitseva kinnisasja omanik kohustatud selle rajama ja korras hoidma ning
servituudi lõppemisel selle teeniva kinnisasja omaniku nõudel omal kulul ära vedama, kui
seaduses või servituudi seadmise tehinguga ei ole sätestatud teisiti. Valitseva kinnisasja omanikul
on õigus servituudi kasutamiseks vajalike ehitus- ja korrastustööde tegemiseks kasutada teenivat
kinnisasja.
7. Vastavalt asjaõigusseaduse § 158 on kinnisasja omanik kohustatud taluma tema kinnisasjal
maapinnal, maapõues ning õhuruumis ehitatavaid tehnovõrke ja -rajatisi (kütte-, veevarustus- või
kanalisatsioonitorustikku, elektroonilise side või elektrivõrku, nõrkvoolu-, küttegaasi- või
elektripaigaldist või surveseadmestikku ja nende teenindamiseks vajalikke ehitisi), kui need on
teiste kinnisasjade eesmärgipäraseks kasutamiseks või majandamiseks vajalikud, nende ehitamine
ei ole kinnisasja kasutamata võimalik või nende ehitamine teises kohas põhjustab ülemääraseid
kulutusi. Eelnimetatud juhul võib kinnisasja omanik nõuda teise kinnisasja omanikult kinnisasja
koormamist reaalservituudiga. Reaalservituudi täpsem sisu, tehnovõrgu või -rajatise asukoht,
tähtaeg ja tasu määratakse kokkuleppel. Kui kokkulepet ei saavutata, määrab servituudi sisu,
vajaduse korral tähtaja ja tasu suuruse kohus. Servituudi seadmisel tuleb arvestada koormatava
kinnisasja omaniku huve.
8. Vastavalt asjaõigusseaduse § 158 lg 4 kui tehnovõrgu või -rajatise ehitamise või hooldamisega
kaasneb kahju tekkimine kinnisasjale, on tehnovõrgu või -rajatise omanik kohustatud kahju
tagajärjed kõrvaldama või kinnisasja omanikule tekkinud kahju hüvitama. Kahjuks käesoleva
sätte mõistes ei peeta talumiskohustuse tekkimisest tingitud kinnisasja väärtuse vähenemist.
9. Vastavalt asjaõigusseaduse § 158 lg 5 võib kinnisasja omanik nõuda tehnovõrgu või -rajatise
omanikult tehnovõrgu või -rajatise ümberpaigutamist temale kuuluval kinnisasjal, kui see on
12
tehniliselt võimalik ja kinnisasja omanik hüvitab tehnovõrgu või -rajatise ümberpaigutamisega
seotud kulud.
10. Vastavalt asjaõigusseaduse § 1581 lg 1 on kinnisasja omanik kohustatud taluma oma kinnisasjal
tehnovõrku või -rajatist ja lubama selle ehitamist kinnisasjale, kui tehnovõrk või -rajatis on vajalik
avalikes huvides ja puudub muu tehniliselt ning majanduslikult otstarbekam võimalus
tehnovõrguga või -rajatisega liituda sooviva isiku tarbimiskoha ühendamiseks tehnovõrguga või -
rajatisega või tehnovõrgu või -rajatise arendamiseks. Kui universaalteenuse osutamise leping
lõpeb, siis ei lõpe talumiskohustus juhul, kui vastava tehnorajatise kaudu kõikidele isikutele
pakutavat teenust üldistel alustel edasi osutatakse. Käesolevas lõikes sätestatud talumiskohustus
tekib kinnisasja avalikes huvides omandamise seaduses sätestatud korras sundvalduse
seadmisega. (11) Tehnovõrk või -rajatis on ehitatud avalikes huvides, kui selle kaudu osutatakse
avalikku teenust ja see kuulub isikule, kellele laieneb elektrituruseaduse § 65 lõikes 1 sätestatud
kohustus või kes on vee-ettevõtja ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse tähenduses või
võrguettevõtja kaugkütteseaduse või maagaasiseaduse tähenduses või vastavas piirkonnas
tegutsev võrguettevõtja kaugkütteseaduse tähenduses. Tehnovõrk või -rajatis on ehitatud avalikes
huvides ka siis, kui selle kaudu osutatakse üldkasutatavat elektroonilise side teenust elektroonilise
side seaduse tähenduses. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud talumiskohustust ei ole
isikul juhul, kui tehnovõrgust või -rajatisest tulenev kitsendus kinnisasja omanikule on oluliselt
suurem kui avalik huvi tehnovõrgu või -rajatise vastu või tehnovõrguga liituda soovija huvi
tehnovõrguga liitumise vastu ja on olemas võimalus ehitada tehnovõrk või -rajatis nii, et teise
kinnisasja omanik ei satu samaväärsesse või halvemasse olukorda.
11. Vastavalt asjaõigusseaduse rakendamise seaduse § 154 lg 1 kui tehnovõrgu või -rajatise talumise
kohustus tuleneb käesoleva seaduse § 15² 1. või 2. lõikest ning kinnisasja omaniku ja tehnovõrgu
või -rajatise omaniku vahel ei ole kehtivat lepingut tehnovõrgu või -rajatise talumise kohustuse
eest makstava tasu suuruse kohta, on kinnisasja omanikul õigus nõuda tasu tehnovõrgu või -
rajatise talumise eest (edaspidi talumistasu) käesoleva seaduse §-des 155 ja 156 sätestatud
suuruses ja korras.
12. Vastavalt asjaõigusseaduse rakendamise seaduse § 155 lg 1 talumistasu suurus aastas on 7,5
protsenti maa maksustamishinnast korrutatuna kitsenduse ruumilise ja sisulise ulatuse
koefitsientidega. (2) Kitsenduse ruumilise ulatuse koefitsient on kitsenduse pindala suhe
katastriüksuse pindalasse. Kitsenduse pindala eeldatakse olevat võrdne kitsendust põhjustava
tehnovõrgu rajatise kaitsevööndi pindalaga. Kui tehnovõrgu rajatise kaitsevööndisse jääb rohkem
kui 90 protsenti koormatud katastriüksuse pindalast, siis eeldatakse, et kitsenduse pindala võrdub
katastriüksuse pindalaga. (3) Kitsenduse sisulise ulatuse eelduslikud koefitsiendid on sätestatud
käesoleva seaduse lisas. Kui katastriüksusel on mitu sihtotstarvet, siis kohaldatakse kõige
suurema osakaaluga sihtotstarbe koefitsienti. Kui sihtotstarvete osakaal on võrdne, siis
kohaldatakse sihtotstarbe koefitsienti, mis on kõige suurem. (4) Lisaks käesoleva paragrahvi 1.
lõikes sätestatud suurusega tasule on kinnisasja omanikul õigus nõuda talumistasuna selliste
kantud kulude hüvitamist, mille kandmine on koormatud kinnisasja omaniku jaoks vältimatu ja
mille suurus on rohkem kui üks kolmandik talumistasust. (5) Kui tehnovõrgu rajatis paikneb
hoones, on talumistasu suurus vastava hooneosa kasutamise harilik tasu. (6) Talumistasu ei ole
õigus nõuda: 1) riigil kinnisasja omanikuna; 2) tehnovõrgu rajatise selle osa talumise eest, mis on
vajalik ainult samal kinnisasjal teenuse tarbimiseks. (7) Talumistasu ei maksta, kui selle suurus
ühe kinnisasja kohta on alla ühe euro. (8) Maa maksustamishinna suuruse arvutamisel lähtutakse
Maa-ameti andmetest.
13. Vastavalt ehitusseadustiku § 77 lg 1 on elektripaigaldise kaitsevöönd iseseisvaks ehitiseks olevat
ja elektrituruseaduse tähenduses elektripaigaldist ümbritsev maa-ala, kus kinnisasja kasutamist on
piiratud elektripaigaldise ohutuse ja kaitse tagamiseks. elektripaigaldist, kui see on iseseisev
ehitis, ümbritsev maa-ala, õhuruum või veekogu, kus ohutuse tagamise vajadusest lähtudes
kehtivad kasutuspiirangud.
14. Vastavalt ehitusseadustiku § 77 lg 2 on elektripaigaldise kaitsevööndis keelatud ladustada
jäätmeid, materjale ja aineid, teha mis tahes mäe-, laadimis-, süvendus-, lõhkamis- ja
maaparandustöid, teha tuld, istutada ning langetada puid; ankurdada veesõidukit, liikuda heidetud
13
ankru, kettide, logide, traalide ja võrkudega, paigaldada veesõidukite liiklustähiseid ja poisid
ning varuda jääd – veekaabelliinina rajatud elektripaigaldise kaitsevööndis; sõita masinate ja
mehhanismidega, mille üldkõrgus maapinnast koos veosega või ilma selleta on üle 4,5 meetri –
õhuliinide kaitsevööndis; ehitada traattarasid, rajada loomade joogikohti ja korraldada
massiüritusi – kõrgepingepaigaldise õhuliinide kaitsevööndis; töötada löökmehhanismidega,
tasandada pinnast, teha mullatöid sügavamal kui 0,3 meetrit, küntaval maal sügavamal kui 0,45
meetrit, ning ladustada ja teisaldada raskusi – õhu- ja maakaabelliinide kaitsevööndites.
15. Vastavalt majandus- ja taristuministri 25.06.2015 määrusega nr 73 kehtestatud ehitise
kaitsevööndi ulatuse, kaitsevööndis tegutsemise korra ja kaitsevööndi tähistusele esitatavatele
nõuetele § 10 lg 3 on maakaabelliini kaitsevööndi ulatus piki kaablit kulgev ala, mida mõlemalt
poolt piiravad liini äärmistest kaablitest 1 meetri kaugusel paiknevad mõttelised vertikaaltasandid.
16. Vastavalt looduskaitseseaduse § 16 lg 1 peab kaitsealal või hoiualal asuva või I kaitsekategooria
liigi püsielupaika sisaldava kinnisasja või selle osa võõrandamisel või asjaõigusega koormamisel
asjakohane leping sisaldama järgmist loodusobjektiga seotud teavet: 1) loodusobjekti tüüp ja
nimetus; 2) loodusobjekti valitseja nimi; 3) viide loodusobjekti kaitse alla võtmise otsusele.
17. Maakatastriseaduse § 9 lg 23 ja lg 24 järgi teeb katastripidaja katastriüksuse kohta katastrisse
märked: 1) „Vajadus piiri asukoht kindlaks teha” juhul, kui naaberkatastriüksuste piiriandmed on
vastuolulised või kui on tuvastatud, et piiripunktide asukohad maastikul ei ole kooskõlas
katastrisse kantud piiriandmetega; 2) „Pindala on ebatäpne” juhul, kui katastriüksus on
moodustatud kaardimaterjali alusel või aerofotogeodeetilisel meetodil või kui katastripidaja
tuvastab ebatäpsed või vastuolulised piiriandmed.
Nimetatud dokument on digitaalselt allkirjastatud kaugtõestuse teel tõestatud notariaalakti
lahutamatu lisana
14
ISIKLIKU KASUTUSÕIGUSE ALA PLAAN
4 Tallinn-Pärnu-Ikla tee (50402:001:0001) registi osa nr 11318450
Orgita küla, Märjamaa vald, Rapla maakond
M 1:500, A4
MNT nr 4
ristumine KM 62,79
44 m²
- Kasutusõiguse ala
- Katastriüksuse piir
- Projekteeritud tehnovõrk - elektri maakaabelliin
Projekt: AJ "Ringuta F2" nõuetekohasus
Töö nr: IP4149
Koostaja: Draftit OÜ
19122 Valgeranna tee kinnistu r.o. 3069550 k.ü. 15904:003:0397
Valgeranna küla Pärnu linn Pärnu maakond
1:500
Kullimetsa
15904:003:0402
1
1W
21W
W21
12W
W2
1
1
2W
1W
1W
12
1W2W
1 2
1
1W
1
1W
1
1W
1W 1
1W
1 T 19112 km 0,35
1
1W
1W
1
1W
1
1
1W
1W
1
1W
1
1
1W
1W
1
K-1
39 tee
1W1 1W1
3:0 na
7
:00 r an
904 lge
1 5 2 Va
11
19
K-1 Maakaabli kaitsevöönd 1 m kaablist
Tingmärke
Kasutusõiguse ala 48 m2
2W2 2W2 Projekteeritud KP maakaabelliin
1W1 1W1 Projekteeritud MP maakaabelliin
Projekteeritud MP maakaabelliin 1250N
1W1 1W1 torus kinninsel läbindamisel
Projekteeritud tõmmits
Katastriüksuse piir
Planeeritud katastriüksuse piir
Ol.ol KP õhuliin
Ol.ol KP maakaabel
Demonteeritav õhuliin