Kooskõlastus

Üksikelamu ja abihoone ehitusprojekt EP staadiumis Projekteerija: Arhitektuuribüroo M. Laikask UÜ Ida-Viru mk, Jõhvi vald, Jõhvi linn, Side tn 20 Töö nr: 87-20-ML, v a 01.11.2020 IDA-VIRU MAAKOND JÕHVI VALD JÕHVI LINN SIDE TN 20 ÜKSIKELAMU JA ABIHOONE EHITUSPROJEKT Tellija: Dmitri Gorelov Projekteerija: Arhitektuuribüroo M. Laikask UÜ Reg. Nr 10854826 MTR reg nr EEP002853, 27.01.2014 MTR reg nr EPE000887, 29.01.2014 Telefon: 53 900 147 E-post: [email protected] Vastutav isik: Hillar Rink Projektijuht: Margus Laikask Töö nr: 87-20-ML Projekti staadium: eelprojekt TALLINN 01.11.2020 1/25 Üksikelamu ja abihoone ehitusprojekt EP staadiumis Projekteerija: Arhitektuuribüroo M. Laikask UÜ Ida-Viru mk, Jõhvi vald, Jõhvi linn, Side tn 20 Töö nr: 87-20-ML, v a 01.11.2020 Projekti koosseis Projekteerimistingimused Tehnilised tingimused Seletuskiri 1. Üldosa 4 2. Asukoht ja asendiplaaniline lahendus 4-5 3. Arhitektuurne lahendus 5-6 4. Konstruktiivne lahendus 6-9 4.1 Alusmüürid 8 4.2 Välisseinad 8 4.3 Siseseinad 8 4.4 Laed 8-9 4.5 Põrandad 9 4.6 Aknad-uksed 9 4.7 Katus 9 4.8 Trepid 9 5. Sise- ja välisviimistlus 9 6. Veevarustus ja kanalisatsioon 10-13 7. Küte ja ventilatsioon 13-14 8. Energiatõhususe miinimumnõuded 14-16 9. Nõuded energiamärgise andmisele ja energiamärgisele 16 10. Elektrivarustus 16-17 11. Sidevarustus 17 12. Tulekaitse abinõud 17-19 13. Haljastus ja heakorrastus 19 14. Ehitustöödel ehitusjäätmete käitlemine 19-20 15. Hoonete tehnilised näitajad 20-21 16. Hoonete lammutus 21-25 Graafiline osa Situatsiooniskeem Asendiplaan tehnovõrkudega M1:500 Elamu vundamentide plaan M1:100 Elamu põhikorruse plaan M1:100 Elamu katuse plaan M1:100 Elamu lõige M1:100 Elamu vaade 1-5 ja 5-1 M1:100 Elamu vaade A-D ja D-A M1:100 Abihoone vundamentide plaan M1:100 Abihoone põhikorruse plaan M1:100 Abihoone katuse plaan M1:100 Abihoone vaade 1-4 ja 4-1 M1:100 Abihoone vaade A-B ja B-A M1:100 2/25 Üksikelamu ja abihoone ehitusprojekt EP staadiumis Projekteerija: Arhitektuuribüroo M. Laikask UÜ Ida-Viru mk, Jõhvi vald, Jõhvi linn, Side tn 20 Töö nr: 87-20-ML, v a 01.11.2020 Akende spetsifikatsioon M1:100 Uste spetsifikatsioon M1:100 Piirdeaed ja väravad M1:100 Veemõõdusõlme joonis M1:100 3/25 Üksikelamu ja abihoone ehitusprojekt EP staadiumis Projekteerija: Arhitektuuribüroo M. Laikask UÜ Ida-Viru mk, Jõhvi vald, Jõhvi linn, Side tn 20 Töö nr: 87-20-ML, v a 01.11.2020 Seletuskiri 1. Üldosa Käesoleva ehitusprojekti koostamise aluseks on Jõhvi Vallavalitsuse poolt väljastatud projekteerimsitingimused, v a 15.07.2020 Jõhvi Vallavalitsuse korraldusega nr 2253 ja tellija esitatud lähteülesanne kinnistul asuvate elamu ja abihoone lammutamiseks ning samale kinnistule uue üksikelamu ja abihoone projekteerimiseks. Ehitusprojekti koostamisel on arvesse võetud järgmisi standardeid, seaduseid ja määruseid:  Ehitusseadustik  MTM 17.07.2015 määrus nr 97 – ,,Nõuded ehitusprojektile“  EVS 932:2017 Ehitusprojekt  Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri määrus nr 63, vastu võetud 11.12.2018 – ,,Hoone energiatõhususe miinimumnõuded“  Majandus- ja taristuministri määruse nr 36, v a 30.04.2015 – ”Nõuded energiamärgise andmisele ja energiamärgisele”.  Siseministri määrus nr 17, vastu võetud 30.03.2017 – ,,Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja nõuded tuletõrje veevarustusele“  Keskkonnaministri 16.12.2016 määrus nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“  Jäätmeseadus, vastu võetud Riigikogu poolt 28.01.2004  Keskkonnaministri määrus nr 70, vastu võetud 14.12.2015 – „Jäätmete liigitamise kord ja jäätmenimistu“ 2. Asukoht ja asendiplaaniline lahendus Projekteeritav üksikelamu ja abihoone asuvad Ida-Viru mk, Jõhvi vallas, Jõhvi linnas, Side tn 20 kinnistul. Käesoleval hetkel on kinnistu hoonestatud – kinnsitul paiknevad Ehitisregistri kohaselt elamu (EHR kood 102024878) ja kõrvalhoone (EHR kood 102024879). Lisaks paiknes kinnistul Ehitisregitrisse kandmata kasvuhoone, mis on tänaseks päevaks täielikult lammutatud.. Kinnistul paiknevad ehitised on amortiseerunud ning nende oluline rekonstrueerimine ei ole majanduslikult otstarbekas. Seetõttu kuuluvad käesoleva ehitusprojektiga olemasolev elamu ja kõrvalhoone täielikule likvideerimisele. Kinnistul on väljakujunenud haljasala viljapuudega ning madalhaljastusega. Olemasolev haljastus kuulub säilitamisele maksimaalselt – likvideerimisele kuulub vaid üks viljapuu, mille edasised kasvutingimused ei ole tagatud seoses kinnsitule püstitatava uue abihoonega. Kinnsitul suurendada madalhaljastuse osakaalu, rajada kinnsitule täiendavalt kõrghaljastust. Kinnistu on valdavalt ühtlase tasase reljeefiga, abs-kõrguste vahemikuga 57,15...58,00. Üksikelamu on projekteeritud kinnistu Side tn-poolsest piirist 9,5m kaugusele. Projekteeritav abihoone on projekteeritud Side tn-poolsest kinnistu piirist 4m kaugusele. Projekteeritavad kinnistusisesed teed ja platsid betoonkividest, kinnistul tagatud parkimine 3 sõidukile. Üksikelamu 0,00 vastab 57,83 absoluutkõrgusele, abihoone 0,00 vastab 57,90 absoluutkõrgusele. 4/25 Üksikelamu ja abihoone ehitusprojekt EP staadiumis Projekteerija: Arhitektuuribüroo M. Laikask UÜ Ida-Viru mk, Jõhvi vald, Jõhvi linn, Side tn 20 Töö nr: 87-20-ML, v a 01.11.2020 Ümber projekteeritavate hoonete külvata muru, ehitusjärgse vertikaalplaneerimisega anda pinnase kalded hoonest eemale. Vetikaalplaneerimisega ei muudeta olulisel määral kinnistu väljakujunenud reljeefi. Juurdepääs kinnistule - projekteeritav betoonkividest mahasõit Side tänavalt. Kinnistut läbivad kitsendused: - 1 Tallinn-Narva tee teekaitsevöönd 50m Projekteeritav üksikelamu paikneb 1 Tallinn-Narva teest 38m kaugusel, projekteeritav abihoone 52m kaugusel. Riigitee liiklusest põhjustatud häiringute ulatuse hindamine ning meetmed häiringute vähendamiseks Lähtuvalt asjaolust, et ehitusprojektiga hõlmatav ala ulatub riigitee kaitsevööndisse, tuleb projekti koostamisel arvestada olemasolevast ja perspektiivsest liiklusest põhjustatud häiringutega (müra, vibratsioon, õhusaaste). Keskkonnaministri 16.12.2016. a. määruse nr 71 lisa 1 kohaselt on müra normtase II kategooria aladel (elamu-alad) 55-65dB. Ehitustööde käigus – piirdekonstruktsioonide piisav isoleerimine ja 3x- selektiivpaketiga avatäidete paigaldamisega on müra normtase täidetud. Tee omanik (Maanteeamet) on projekti koostajat teavitanud liiklusest põhjustatud häiringutest ning ei võta kohustusi rakendada leevendusmeetmeid riigitee liiklusest põhjustatud häiringute leevendamiseks projektiga käsitletaval alal. Kõik leevendusmeetmetega seotud kulud kannab kinnistu omanik. 3. Arhitektuurne lahendus Projekteerimisel aluseks võetud ja projekteerimisel järgitud tehniliste ja projekteerimisnormide, standardite ning juhendmaterjalide loetelu:  Ehitusseadustik  MTM 17.07.2015 määrus nr 97 – ,,Nõuded ehitusprojektile“  EVS 932:2017 Ehitusprojekt  EVS 842:2003 – ehitise heliisolatsiooni nõuded  Sisetööde RYL 2013 – ehitustööde kvaliteedi üldnõuded. Kvaliteediklass II  Maalritööde RYL 2012 – ehitustööde üldised kvaliteedinõuded. Maalritööd ja viimistluskombinatsioonid. Kvaliteediklass II Hoone kasutusiga – 50 aastat (EPN 15.1) Ehitise mürapidavus – 55 dB (EPN 16.1) Üksikelamu Side tn 20 on projekteeritud ristkülikukujulise põhiplaaniga kombineeritult krohvipindadega ja horisontaalse voodrilauaga viimistletud ühekorruselise kelpkatusega hoonena. Hoone alusmüürid betoonist, välisseinad väikeplokkidest, katusekonstruktsioon puidust, katusekatteks kiudtsemendist laineplaat. Abihoone Side tn 20 on projekteeritud ristkülikukujulise põhiplaaniga vertikaalse voodrilauaga viimistletud ühekorruselise kaldkatusega hoonena. Hoone alusmüürid betoonist, välisseinad puidust, katusekonstruktsioon puidust, katusekatteks kiudtsemendist laineplaat. 5/25 Üksikelamu ja abihoone ehitusprojekt EP staadiumis Projekteerija: Arhitektuuribüroo M. Laikask UÜ Ida-Viru mk, Jõhvi vald, Jõhvi linn, Side tn 20 Töö nr: 87-20-ML, v a 01.11.2020 Üksikelamu peasissekäik asub põhikorrusel hoone Side tn-poolsel. Põhikorrusel paiknevad tuulekoda, tehniline ruum õhk-vesi soojuspumbaga (Q=8kW) ja ventilatsiooniseadmega, WC, koridor, garderoob, kolm magamistuba, pesuruum ja õhtupäikesele avatud suur elutuba kööginurgaga, mille juurde kuulub väike panipaik. Hoone kagupoolsel küljel asub avar varikatusega terrass avatuna õhtupäikesele. Piirdetarindite soojusjuhtivus Tarind Max soojusjuhtivus (W/m2K) Välisseinad 0,26 Katuslagi 0,09 Aknad, välisukse klaas 0,95…1,1 Põrand pinnasel 0,12 Piirdetarindite soojusjuhtivusega on projekteerimisel arvestatud ning mis kasutatavate materjalide puhul on tagatud. Abihoones paiknevad panipaik ja katusealune kahele sõidukile. 4. Konstruktiivne lahendus Projekteerimisel aluseks võetud ja projekteerimisel järgitud tehniliste ja projekteerimisnormide, standardite ning juhendmaterjalide loetelu:  EVS 842:2003 – ehitise heliisolatsiooni nõuded  EVS-EN 1990:2002/A1:2006 – Eurokoodeks: Ehituskonstruktsioonide projekteerimise alused;  EVS-EN 1991-1-1:2002+N_A:2002 – Eurokoodeks 1: Ehituskonstruktsioonide koormused. Osa 1-1: Üldkoormused. Mahukaalud, omakaalud, hoonete kasuskoormused;  EVS-EN 1991-1-3:2006/NA:2016 – Eurokoodeks 1: Ehituskonstruktsioonide koormused. Osa 1-3: Üldkoormused. Lumekoormus;  EVS-EN 1991-1-4/A1:2010/NA:2010 – Eurokoodeks 1: Ehituskonstruktsioonide koormused. Osa 1-4: Tuulekoormus;  EVS-EN 1992-1-2:2005+NA+A1:2019 – Eurokoodeks 2: Betoonkonstruktsioonide projekteerimine. Osa 1-2: Üldreeglid. Tulepüsivus;  EVS-EN 1995-1-1:2005+A1+NA+A2 – Eurokoodeks 5: Puitkonstruktsioonide projekteerimine. Osa 1-1: Üldist. Üldreeglid ja reeglid hoonete projekteerimiseks;  EVS-EN 1996-1-2:2005+NA:2008 Eurokoodeks 6 : kivikonstruktsioonide projekteerimine. Osa 1-2: Üldreeglid. Tulepüsivusarvutus  EVS-EN 1996-1-1:2005+A1:2012+NA:2013/AC:2018 Eurokoodeks 6: Kivikonstruktsioonide projekteerimine. Osa 1-1: Üldreeglid sarrustatud ja sarrustamata kivikonstruktsioonide projekteerimiseks Ehitise eluiga – min 50 aastat (EPN 15.1) Ehitise mürapidavus – 55 dB (EPN 16.1) 6/25 Üksikelamu ja abihoone ehitusprojekt EP staadiumis Projekteerija: Arhitektuuribüroo M. Laikask UÜ Ida-Viru mk, Jõhvi vald, Jõhvi linn, Side tn 20 Töö nr: 87-20-ML, v a 01.11.2020 Tarindite tehnilised andmed Monoliitsetes raudbetoonkonstruktsioonides kasutatakse järgmisi materjale: Materjal Materjali klass Betoon C25/30 Armatuurteras A400H (A-III), A500, A-I, armeerimiskiud Puitkonstruktsioonides kasutatakse järgmisi materjale: Materjal Materjali klass Saematerjal C16 Kivikonstruktsioonides kasutatakse järgmisi materjale: Materjal Materjali mark/klass Armatuurteras A400H (A-III) Väikeplokid Bauroc EcoTerm 375 ja Bauroc Element 100 M5 Tsementmört M5 Piirdetarindite helipidavus Piirdetarindite konstrueerimisel on lähtutud järgmistest helipidavuse nõuetest EVS 842:2003 järgi: Tarind Õhumürapidavus R*w (dB) Eluruumide vaheseinad 40 Eluruumide välisseinad 55 Piirdetarindite helipidavusega on projekteerimisel arvestatud ning mis kasutatavate materjalide puhul on tagatud. Ehitise koormused Konstruktsioonidele mõjuvad vertikaalkoormused on omakaal, kasuskoormus ja lumekoormus. Horisontaalkoormused on tuulekoormus ja omakaalu horisontaalkomponent. Omakaalukoormus EVS-EN 1991-1-1:2002 järgi, osavarutegur kandepiirseisundis 1,20 ja kasutuspiirseisundis 1,0 Kasuskoormused EVS-EN 1991-1-1:2002 järgi osavarutegur kandepiirseisundis 1,50 ja kasutuspiirseisundis 1,0 Lumekoormus EVS-EN 1991-1-3:2006 järgi on maapinnal sk=1,5 kN/m². Lumekoormuse kujutegur viilkatusel 0,8 (lumekoti puhul maksimaalselt 2,5), osavarutegur kandepiirseisundis 1,50 ja kasutuspiirseisundis 1,0. Tuulekoormus EVS-EN 1991-1-4 järgi, baasväärtus qref= 276 N/m2 (21 m/s), osavarutegur kandepiirseisundis 1,50 ja kasutuspiirseisundis 1,0. Kõik antud koormuste väärtused on normatiivsed suurused, millega on projekteerimisel arvestatud, mis kasutatavate materjalide puhul on tagatud. Ehitise kvaliteedinõuded  EVS 932:2017 Ehitusprojekt  EVS 842:2003 – ehitise heliisolatsiooni nõuded 7/25 Üksikelamu ja abihoone ehitusprojekt EP staadiumis Projekteerija: Arhitektuuribüroo M. Laikask UÜ Ida-Viru mk, Jõhvi vald, Jõhvi linn, Side tn 20 Töö nr: 87-20-ML, v a 01.11.2020  Tarindi RYL 2010 – ehitustööde üldised kvaliteedinõuded. Kande- ja piirdetarindid. Kvaliteediklass II  Maa RYL 2010 – ehitustööde üldised kvaliteedinõuded. Pinnasetööd ja alustarindid. Kvaliteediklass II  Sisetööde RYL 2013 – ehitustööde kvaliteedi üldnõuded. Kvaliteediklass II  Maalritööde RYL 2012 – ehitustööde üldised kvaliteedinõuded. Maalritööd ja viimistluskombinatsioonid. Kvaliteediklass II  Hoone tehnosüsteemide RYL 2010 – ehitustööde üldised kvaliteedinõuded. Kvaliteediklass II 4.1 Alusmüürid Projekteeritavad üksikelamu alusmüürid rajada monoliitsest raudbetoonist tihendatud killustikalusel (20cm) 100mm vahtpolüsteroolist alusel plaatvundamendina. Ümber vundamendi teostada tagasitäide. Projekteeritava terrassi ja varikatuse alusmüürid 30x30x120cm r/b postvundamentidel. Seoses alusmüüride rajamisega ülalpool külmumispiiri (-1,2m), on vajalik vundamentide täiendav soojustamine külmakergete vältimiseks. See teostada 10cm vahtpolüsteroolist plaatidega 1m ulatuses ümber hoone vundamendi välisperimeetrit. Põhikorruse põrand valada 8cm betoonplaadina 30cm vahtpolüsteroolsoojustuse aluskihile. Soojustuse alla asetada kile pinnase niiskuse isoleerimiseks. Projekteeritavad abihoone alusmüürid rajada monoliitsest raudbetoonist tihendatud killustikalusel (20cm) plaatvundamendina. Ümber vundamendi teostada tagasitäide. Projekteeritava varikatuse alusmüürid 30x30x120cm r/b postvundamentidel. Põhikorruse põrand valada 8cm betoonplaadina 200mm tihendatud killustikalusele. Põranda alla asetada kile pinnase niiskuse isoleerimiseks. 4.2 Välisseinad Projekteeritavad üksikelamu välisseinad Bauroc EcoTerm 375 plokkidest, survetugevusega 3MPa. Välisseintesse täiendavat soojustust projekteeritud ei ole. Välisviimistlus – kombineeritult struktuurkrohv ja horisontaalne voodrilaud 25x50mm dist-liistu alusel. Projekteeritavad abihoone välisseinad puitkarkassil 150x50mm, samm 600mm. Abihoone välisseina puitkarkass katta väljast 13mm tuuletõkkeplaadiga. Välisseintesse täiendavat soojustust projekteeritud ei ole. Välisviimistlus – vertikaalne voodrilaud topelt 25x50mm dist-liistu alusel. 4.3 Siseseinad Mittekandvad vaheseinad üksikelamu põhikorrusel 10cm laiustest Bauroc Element 100 plokkidest survetugevusega 3MPa. Niiskete ruumide seinad katta niiskustõkkega. Abihoonesse siseseinu projekteeritud ei ole. 4.4 Laed Põhikorruse vahelagi üksikelamul puitfermidel, samm 600mm. Karkassi vahel soojusisolatsiooniks 400mm mineraalvilla. Laetaladele kinnitada altpoolt 15mm metallkarkassile kipsplaat. San-ruumide laele asetada aurutõkkekile ja jätta 20mm tuulutusõhkvahe. Põhikorruse koridori laes luuk pääsuks pööningule, mis peab vastama tuleohutuse nõuetele – luuk peab olema varustatud statsionaarse redeliga. 8/25 Üksikelamu ja abihoone ehitusprojekt EP staadiumis Projekteerija: Arhitektuuribüroo M. Laikask UÜ Ida-Viru mk, Jõhvi vald, Jõhvi linn, Side tn 20 Töö nr: 87-20-ML, v a 01.11.2020 Põhikorruse vahelagi abihoonel katuslaena, puittaladest 200x50mm, samm 600mm. Abihoone katuslakke soojustust projekteeritud ei ole. 4.5 Põrandad Põrandatel üksikelamu eluruumides parkett, tehnilise ruumi ja san-ruumide põrand viimistleda keraamiliste plaatidega. Terrassi põrandad sügavimmutatud põrandalaudadest puittalastiku 200x50mm, samm 600mm alusel. Abihoone põrandaks viimistlemata betoonplaat. 4.6 Aknad-uksed Aknad PVC-raamidega, 3x-selektiivpaketiga. Välisküljed helebeezi värvi, siseküljed valged. Aknalauad puidust. Aknaplekid katusega ühes toonis – pruuni värvi. Siseuksed heledad tahveluksed, välisuks soojustatud metalluks, toon helebeez. Abihoone välisuks soojustamata metalluks, toon helebeez. 4.7 Katus Projekteeritav üksikelamu katus kelpkatus – katuse kalle 25 kraadi. Katusekarkass puitfermidel, samm 600mm. Fermidele paigaldada difuusne katuse aluskate, 50x50mm dist-liist ja roovitus 50x50mm. Katusekatteks kiudtsemendist laineplaat. Põhikorruse lae soojustuseks 400mm mineraalvilla aurutõkke alusel. Projekteeritav abihoone katus kaldkatus – katuse kalle 10 kraadi. Katusekarkass puittaladel 200x50mm, samm 600mm. Katusetaladele paigaldada roovitus 50x50mm. Katusekatteks kiudtsemendist laineplaat. 4.8 Trepid Üksikelamu peasissekäigu trepp betoonist, viimistletud klinkerplaatidega. 5. Sise- ja välisviimistlus Üksikelamus eluruumide ja tehnilise ruumi seinad-laed pahteldatud-värvitud. San- ruumi seintes keraamilised plaadid. Üksikelamu välisviimistluses domineerivad värvid on valge, helebeez ja pruun. Räästakast helebeezi värvi laudis, vihmaveetorud ja –rennid pruuni värvi ja ka muud katusetarvikud katusega ühes toonis - pruunid. Abihoone on ilma siseviimistluseta. Abihoone välisviimistluses domineerivad värvid on helebeez ja pruun. Räästakast ja fassaadilaudis helebeezi värvi, vihmaveetorud ja –rennid pruuni värvi ja ka muud katusetarvikud katusega ühes toonis - pruunid. 9/25 Üksikelamu ja abihoone ehitusprojekt EP staadiumis Projekteerija: Arhitektuuribüroo M. Laikask UÜ Ida-Viru mk, Jõhvi vald, Jõhvi linn, Side tn 20 Töö nr: 87-20-ML, v a 01.11.2020 6. Veevarustus ja kanalisatsioon Kasutatud standardid ja Dokumendi nr. Dokumendi nimetus ehitusnormid hoonevälise veevarustuse ja kanalisatsiooni projekteerimisel: Nr. Üldine 1 EVS 932:2017 Ehitusprojekt Veevarustus ja kanalisatsioon 1 EVS 921:2014 Veevarustuse välisvõrk 2 EVS 835:2014 Hoone veevärk 3 EVS 846:2013 Hoone kanalisatsioon 4 EVS 848:2013 Väliskanalisatsioonivõrk 5 EVS-EN 1610:2015 Äravoolu- ja kanalisatsioonitorustike ehitamine ja katsetamine 6 RIL 77-2013 Maa sisse ja vette paigaldatavad plasttorud. Paigaldusjuhend. 7 Maa RYL 2010 Ehitustööde üldised kvaliteedinõuded. Pinnasetööd ja alustarindid Tehnosüsteemide kavandatav kasutusiga on 25 aastat (EPN 15.1). Arvutuslik tarbevee vooluhulk – 0,4m3/d Arvutuslik reovee vooluhulk – 0,4m3/d Arvestuslik sademevete kogus hoone katuselt ja kinnistusisestelt teedelt ja platsidelt on 5l/s, sh - sadevee kogus hoone katuselt – 2,03l/s - sadevee kogus kinnistu teedelt ja platsidelt – 2,97l/s VEEVARUSTUSE VÄLISVÕRK Projekteeritud veevarustus Antud projektiga on ette nähtud lahendada kinnistu veega varustamine Side tn-l paiknevast ühisveevärgist. Projekteeritud on kinnistule üks veeühendus De32 mm alates kinnistu vee liitumispunktist (maakraan DN25 mm). Veevarustuse liitumispunkt on paigaldatud kinnistu piirist kuni 1m kaugusele tänava maa-alale. Kinnistule tagatav veekogus: 0,4 m³/d. Veetorustike paigaldamisel kasutada torude ühendamisel muhvkeevitust. Veetorustiku paigaldamisel kinnitada asukoha määramiseks min 1,5 mm² ristlõikega isoleeritud vaskkaabel, pinnasesse jäävad kaabli jätkud peavad olema veetihedad. Kaabli otsad tuua kuni veemõõdusõlmeni. Veetorustiku kohale 0,4 m kõrgusele paigaldada sinine märkelint kirjaga "Ettevaatust veetorustik". Veetorustiku minimaalne rajamissügavus on 1,8 m toru peale. Veesisend viia läbi vundamendi kaitsehülsis (min DN60 mm) kuni veemõõdusõlmeni. Veetorustiku hargnemised liitumispunkti ja veemõõdusõlme vahel ei ole lubatud. 10/25 Üksikelamu ja abihoone ehitusprojekt EP staadiumis Projekteerija: Arhitektuuribüroo M. Laikask UÜ Ida-Viru mk, Jõhvi vald, Jõhvi linn, Side tn 20 Töö nr: 87-20-ML, v a 01.11.2020 Veevarustuse arvutuvooluhulk Vooluhulk Kogu kinnistu veevarustuse arvutusvooluhulk Ööpäevane veetarbimine Qd 0,40 (m3/öp) Tunnine veetarbimine Qh (m3/h) 0,15 Külma vee summaarne 0,55 arvutusvooluhulk Qa,külm vesi (L/s) Torustiku materjal Kinnistu hoone jaoks rajatakse uus plastikust veetorustik PEM De32×3,0 mm PN10. PE veetorud ja liitmikud peavad olema sertifitseeritud vastavalt standardile EVS-EN 12201. Hoone veemõõdusõlm Veearvesti paigaldus peab vastama standardi EVS-EN ISO 4064-5:2017 nõuetele. Veearvesti DN15 paigaldada tehnilisse ruumi, põhikorruse plaanil näidatud asukohta. Esmase veearvesti paigaldab vee-ettevõtja kliendi finantseerimisel. Veearvestile on ette nähtud paigaldada kandur ja peale veearvestit tagasilöögiklapp ning tühjenduskraan, kandur maandada. Veemõõdusõlm peab olema paigaldatud kuiva ja valgustatud ruumi, kus temperatuur ei lange alla 4 ºC ja ei tõuse üle 40 ºC. Sisendtoru Ø32 mm PN16 on ette nähtud ühendada peale veemõõdusõlme hoone jaotustorustikuga. Külmumiskaitse ja soojusisolatsioon Veetorustiku minimaalne rajamissügavus on 1,8 m toru peale. Külmumispiirist üleval pool olevad torustikud (toru peale peab jääma min 1,4 m pinnast) soojustada soojustusplaadiga. Hüdrandid Lähim tuletõrjehüdrant asub Ristiku ja V. Härma tänavate ristmikul, ca 180 m kaugusel Side tn 20 kinnistust. VÄLISKANALISATSIOON Kanalisatsiooni üldnõuded Mõõtmata vee kanaliseerimine ühiskanalisatsiooni on keelatud. Sademevete juhtimine (imbumine) ühiskanalisatsiooni peab olema välistatud. Kanalisatsiooni paisutuskõrguseks on liitumispunkti kaevu kaane kõrgusest 10 cm võrra kõrgem tase (abs-kõrgus 57,84). Nimetatud kõrgusarvust allpool asuvate sanitaarseadmete äravoolud kas pumbata üle paisutuskõrguse või kaitsta uputuse vältimiseks töökindla tagasilöögiklapiga või siibriga. Kohalik vee ettevõte ei vastuta paisutuskõrgusest allpool olevatest sanitaarseadmetest tingitud uputuse eest. Kanalisatsiooni normaalse töö tagamiseks tuleb kanalisatsioon õhutada. Selleks on sobivaim lahendus kanalisatsioonipüstak. Soovitatav on viia õhutustoru hoone seest läbi katuse tehes vertikaalse läbiviigu või mööda maja seina katusele kanalisatsioonitoru sisendi juurest. Õhutustoru peab olema siseläbimõõduga vähemalt 100 mm ning peab olema väheamalt 0,5 m kõrgusel katusepinnast ja 1,0 m kaugusel korstnast. Toru ots peab olema kaitstud sademevee sissepääsu eest. Hoone kanalisatsiooni õhustuse (vastavalt EVS 846:2013) tuleb lahendada sisetööde mahus. 11/25 Üksikelamu ja abihoone ehitusprojekt EP staadiumis Projekteerija: Arhitektuuribüroo M. Laikask UÜ Ida-Viru mk, Jõhvi vald, Jõhvi linn, Side tn 20 Töö nr: 87-20-ML, v a 01.11.2020 Projekteeritud kanalisatsioon Käesoleva projekti raames on ette nähtud kinnistu reovee kanaliseerimine Side tn rajatud kanalisatsioonitorustikku. Kinnistu liitumispunkt ühiskanalisatsiooniga asub vahetult kinnistu piiri taga tänava maa-alal. Liitumispunktiks on kanalisatsioonikaev De200/160 mm. Kinnistult kanaliseeritavat reovett võetakse vastu: 0,4 m³/d. Enne ehitustööde algust täpsustada hoonest tuleva kanalisatsioonitoru kõrgusmärk. Vajadusel projekti sisse viia muudatused. Kanalisatsioonitoru viia läbi vundamendi või vundamendi alt kaitsehülsis min DN150 mm. Kinnistule on projekteeritud isevoolne ühiskanalisatsioonivõrguga liituv kanalisatsioon koos ühe De400/315 mm PE kanalisatsiooni vaatluskaevuga. Torustikul on normikohane isepuhastavaid kiirusi tagav kalle. Toruühendused kaevudega ning väljaviigud vundamendist peavad olema veetihedad. Enne ekspluatatsiooni lubamist teostada torustikule normikohane läbipesu ja veetihedusproov. Kanalisatsiooni Vooluhulk arvutusäravooluhulk Kogu kinnistu kanalisatsiooni arvutusäravooluhulk Ööpäevane reovee äravool Qd 0,40 (m3/öp) Kogu reovee summaarne 1,02 arvutusvooluhulk Qa,r (L/s) Torustike materjalid Kinnistu kanalisatsioonitorustik on projekteeritud alates olemasolevast liitumispunktist-kontrollkolmikust De200/160 mm. Kinnistu reovee väliskanalisatsioon on projekteeritud PVC De110/160 SN8 muhvtorudest kaldega liitumispunkti suunas. PVC kanalitorud peavad vastama standardile EVS-EN 1401. Kaevud Kinnistule paigaldada üks kanalisatsioonikaev De400/315 mm, kaev katta haljasalal plastikust luugiga. PE kanalisatsiooni plastkaevud peavad vastama standardile EVS-EN 13598-2; Kaevuluugid peavad vastama standardile EVS-EN 124. Külmumiskaitse ja soojusisolatsioon Kanalisatsioonitori minimaalne rajamissügavus on 1,2 m toru peale. Külmumispiirist üleval pool olevad torustikud (toru peale peab jääma min 1,0 m pinnast) soojustada soojustusplaadiga. Sademevee lahedus käesoleva ehitusprojekti raames lahendatud lokaalselt – sadevesi immutada omal kinnistul pinnasesse. Sademevett mitte juhtida naaberkinnistutele ega tänava maa-alale. Kinnistu pinnas võimaldab sademevee immutamise omal kinnistul. 12/25 Üksikelamu ja abihoone ehitusprojekt EP staadiumis Projekteerija: Arhitektuuribüroo M. Laikask UÜ Ida-Viru mk, Jõhvi vald, Jõhvi linn, Side tn 20 Töö nr: 87-20-ML, v a 01.11.2020 Ehitustööde nõuded tehnovõrkude liitumispunktide kaitsevööndis Kõik ehitustsooni jäävad tehnovõrkude kaevuluugid on projektis ette nähtud tõsta projektiga etteantud tasapinda. Vajadusel tuleb vanad amortiseerunud luugid, mida pole võimalik niisama reguleerida, välja vahetada. Ehituse ajal tuleb jälgida, et oleks tagatud kõikide luukide säilimine. Kaevu kaane reguleerimisel peab kaevu teleskoop jääma kaevukeha sisse vähemalt 20 cm. Kaevu teleskoobi maksimaalne pikkus 80 cm. Juhul kui tõstetakse kaevukaant ja teleskooptoru ei jää kaevukeha sisse 20 cm siis tuleb pikendada kaevukeha mitte teleskooptoru. Maakraani/siibri spindel peab jääma maapinnast mitte sügavamale kui 15 cm. Veetorustike süsteemil kuuluvad kaped ja spindlipikendused ühte komplekti, vajadusel tuleb mõlemad välja vahetada. Hetkel haljasala all paiknevad ja peale ehitust kõvakattega tee alla jäävad olemasolevad kaped tuleb vajadusel asendada ujuvkapedega kandevõimega 40 T. Hoonesisene veevarustuse- ja kanalisatsioonitorustik ehitada plastikust põrandaaluste jaotustorustikena, mille otsad tuua iga san-seadme tarvis seina peale. Projekteeritud isevoolse kanalisatsioonitorustiku minimaalsed kalded vastavalt toru läbimõõdule on järgmised: ¢110-i=0,02; ¢75-i=0,02; ¢50-i=0,03. Sooja tarbevee tootmine tehnilises ruumis asuva õhk-vesi soojuspumbaga. Kanalisatsionitorustiku tuulutus tagada läbi katuse väljaviigu. Projekteeritav abihoone ei ole ühendatud kinnistu vee- ja kanalisatsioonitrassidega. Kinnistusisesed VK-rajatised peavad vastama OÜ JÄRVE BIOPUHASTUS poolt väljastatud liitumistingimustele nr 2-9/1845, v a 18.06.2020. 7. Küte ja ventilatsioon  Hoone tehnosüsteemide RYL 2010 – ehitustööde üldised kvaliteedinõuded.  Sotsiaalministri 4. märtsi 2002. a määrus nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid“;  Eesti Standard EVS 812-3:2018/AC:2018 „Ehitiste tuleohutus. Osa 3: Küttesüsteemid“;  Eesti Standard EVS 844:2016 Hoonete kütte projekteerimine;  EVS 860-1:2010 „Tehniliste paigaldiste termiline isoleerimine. Osa 1: Torustikud, mahutid ja seadmed. Isolatsioonimaterjalid ja -elemendid”;  Soome Ehitusnormide kogumik osa D2 „Ehitiste mikrokliima ja ventilatsioon“;  EVS 812-2:2014+AC:2018 – Ehitiste tuleohutus. Osa 2: Ventilatsioonisüsteemid  EVS 860-5:2017 Tehniliste paigaldiste termiline isoleerimine  EVS 842:2003 Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest  EVS-EN 12792:2004 Hoonete ventilatsioon. Tähised, terminoloogia ja tingmärgid  CEN/TR 14788:2006 Hoonete ventilatsioon. Elamute ventilatsioonisüsteemide projekteerimine ja dimensioneerimine 13/25 Üksikelamu ja abihoone ehitusprojekt EP staadiumis Projekteerija: Arhitektuuribüroo M. Laikask UÜ Ida-Viru mk, Jõhvi vald, Jõhvi linn, Side tn 20 Töö nr: 87-20-ML, v a 01.11.2020 Tehnosüsteemide kavandatav kasutusiga on 25 aastat (EPN 15.1). Hoone ligikaudne energiavajadus on ~6400kWH/a. Üksikelamusse on projekteeritud lokaalne keskküte õhk-vesi soojuspumba baasil (Q=8kW), mis paigaldada põhikorruse tehnilisse ruumi, õhk-vesi soojuspumba välimine korpus paigaldada üksikelamu loodepoolsele fassaadile. Õhk-vesi soojuspumbast tulenev müra peab olema vastavuses Sotsiaalministri 04.03.2002 määrusega nr 42 "Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid" ja jälgida, et tehnoseadmete müra ei ületaks ümbruskonna elamualadel keskkonnaministri 16.12.2016. a määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid” lisa 1 normtasemeid. Õhk-vesi soojuspumba välisosa müratase ei tohi ületada määruses toodud nõudeid. Vastavalt sellele reguleeritakse soojuspump päevasele ja öisele režiimile, võttes arvesse, et tekkiv müra on päeval maksimaalselt 50db ja öösel 40db. Vibratsiooni minimeerimiseks näha ette väliagregaadi kinnitustele ilmastikukindlad kummipuksid. Soojakandjaks vesipõrandaküte. Hoone vesipõrandakütte torustik plasttorudest 20x0,2, mis paigaldada põhikorruse põrandasse sammuga 300mm. Iga põrandakütte kontuuri pikkus ei tohi ületada 110 jm-t. Vesipõrandakütte selgusõlm paigaldada tehnilise ruumi seinale. Hoonesse on projekteeritud soojustagastusega sundventilatsiooni süsteem - selle puhul kogutakse väljaminev õhk niisketest ruumidest (köök, san-ruumid), selle soojus kantakse üle sissetulevale õhule, mis ühtlasi filtreeritakse. Sund-ventilatsiooni agregaat (Q=800m3/h) paigaldada põhikorruse tehnilise ruumi seinale. Ventilatsiooniagregaadi sissetõmbe ja väljaheite torustik paigaldada hoone katusele. Õhu sissepuhe eluruumidesse, väljatõmme abiruumidest (san-ruumid, esik, koridor). Kööginurga õhupuhasti väljatõmme läbi katuse vent-väljaviigu. Ventilatsioonitorustik paigaldada pööningule, isoleerida soojakadude vältimiseks. Torustik ehitada vent-torudest d100-160mm. Abihoonesse kütet projekteeritud ei ole, abihoone ventileerimine loomuliku tõmbe teel. 8. Energiatõhususe miinimumnõuded Energiatõhususe miinimumnõuded vastavalt Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri määrusele nr 63, vastu võetud 11.12.2018 – ,,Hoone energiatõhususe miinimumnõuded“ Ehitatavate hoonete energiatõhususarv ei tohi ületada järgmisi piirväärtusi: väikemajades (sh paarismajad ja ridaelamud) köetava pinnaga kuni 120m2 - 165 kWh aastas ruutmeetri kohta; Energiatõhususarvu arvutamiseks summeeritakse tarnitud energia (s.t kasutatud elektrienergia ja kasutatud kütuste energiasisalduse) ja energiakandjate kaalumistegurite korrutised. Energiakandjate kaalumistegurid on järgmised: - elekter 2,0 14/25 Üksikelamu ja abihoone ehitusprojekt EP staadiumis Projekteerija: Arhitektuuribüroo M. Laikask UÜ Ida-Viru mk, Jõhvi vald, Jõhvi linn, Side tn 20 Töö nr: 87-20-ML, v a 01.11.2020 - taastuvtoormel põhinevad kütused (puit ja puidupõhised kütused ning muud biokütused, v.a turvas ja turbabrikett) 0,65 Nõuded suvisele ruumitemperatuurile Suvise ruumitemperatuuri nõue loetakse täidetuks, kui ruumitemperatuur ei ületa elamutes rohkem kui 150 kraadtunni (°Ch) võrra ajavahemikul 1. juunist 31. augustini. Jahutusperiood võib olla osas hoonetes pikem eelnimetatud ajavahemikust, kuid seda ei võeta arvesse suvise temperatuuri nõude kontrollimisel. Jahutuse netoenergiavajadus ja jahutussüsteemi energiakasutus arvutatakse kogu jahutusperioodile. Ruumide ülekuumenemise vältimiseks tuleb eelistada ehituslikke lahendusi (nt päikesekaitse, klaaspindade vastav suurus ja suund, tarindite massiivsus) ja ruumide tuulutamist. Üldised nõuded välispiiretele Piirdetarindite soojusjuhtivus Tarind Max soojusjuhtivus (W/m2K) Välisseinad 0,26 Katuslagi 0,09 Aknad, välisukse klaas 0,95…1,1 Põrand pinnasel 0,12 Hoonete välispiirded peavad olema pikaajaliselt õhkupidavad ja piisavalt soojustatud. Otstarbeka soojustuse määramisel lähtutakse hoone energiatõhususe nõuetest, ruumide soojuslikust mugavusest ja hallituse ning kondensaadi vältimisest külmasildadel, sisepindadel ja tarindites. Ruumide soojusliku mugavuse tagamiseks ei või piirete soojajuhtivus üldjuhul ületada väärtust 0,5 vatti ruutmeetri ja kraadi kohta [W/(m2K)]. Sellest väärtusest kõrgema soojajuhtivusega akende puhul tuleb tagada soojuslik mugavus küttelahendustega. Hallituse, kondensaadi ja liigsete soojakadude vältimiseks soojustatakse üldjuhul kõrgema soojajuhtivusega sõlmed väljastpoolt piisava soojustusega. Soojustuse valikul tuleb lähtuda sellest, et ehitis oleks hea energiatõhususe tasemega. Üldjuhul piiratakse elamute välispiirete summaarset soojaerikadu köetava pinna ruutmeetri kohta väärtuseni 1,0 W/(m2K). Väikemajade soojustuse valikul võib aluseks võtta järgmised lähteandmed: välisseinte soojajuhtivus 0,12–0,22 W(m2K), katuste ja põrandate soojajuhtivus 0,1–0,15, akende ja uste soojajuhtivus 0,6– 1,1 W(m2K), kusjuures lõplikud valikud sõltuvad hoone kompaktsusest ning kütte- ja ventilatsioonilahendustest. Välispiirete keskmine õhulekkearv ei tohi üldjuhul ületada üht kuupmeetrit tunnis välispiirde ruutmeetri kohta [m3/(hm2)]. Niiskuskonvektsiooni riskide vältimiseks tuleb tarindite kriitilised sõlmed (nt seina ja katuse ühendus, katuslae auru- või õhutõkke jätkukohad, läbiviigud) teha praktiliselt täiesti õhkupidavaks. 15/25 Üksikelamu ja abihoone ehitusprojekt EP staadiumis Projekteerija: Arhitektuuribüroo M. Laikask UÜ Ida-Viru mk, Jõhvi vald, Jõhvi linn, Side tn 20 Töö nr: 87-20-ML, v a 01.11.2020 Üldised nõuded tehnosüsteemidele Tehnosüsteemid tuleb projekteerida ja paigaldada nii, et oleks tagatud nende pikaajaline ja efektiivne töötamine optimaalses tööpiirkonnas. Üleliigseid soojakadusid tuleb vältida torustike ja soojussalvestite otstarbekohase soojustusega. Ventilatsiooni energiatõhususe saavutamiseks kasutada madala rõhulanguga torustikke ja ventilatsiooniseadmete komponente ning võimalikult kõrge kasuteguriga ventilaatoreid ja juhtseadmeid. Üldised nõuded hoonete energiavarustusele Hoonete energiavarustus peab olema energiatõhus. Hoonetes paigaldatakse üldjuhul üks soojusallikas. 9. Nõuded energiamärgise andmisele ja energiamärgisele Nõuded energiamärgise andmisele ja energiamärgisele vastavalt Majandus- ja taristuministri määrusele nr 36, v a 30.04.2015 – ”Nõuded energiamärgise andmisele ja energiamärgisele”. Hoone energiatõhususarvu määramine (1) Energiaarvutusel põhineva energiamärgise väljastamisel määratakse hoone energiatõhususarv kohase energiaarvutuse alusel. 10. Elektrivarustus Projekteerimisel aluseks võetud ja projekteerimisel järgitud tehniliste ja projekteerimisnormide, standardite ning juhendmaterjalide loetelu:  Hoone tehnosüsteemide RYL 2010 – ehitustööde üldised kvaliteedinõuded. • 10421629-JV ST... „Eesti Energia (0,4...20 kV) võrgustandard“ • RTI, 15.02.2007, 12, 64 „Elektriohutusseadus“ • EVS-HD 60364-4-41: 2007 „Madalpingelised elektripaigaldised.“ • EVS-HD 60364-5-54: 2007 „Madalpingelised elektripaigaldised.“ • EVS-HD 60364-7...: 2007 „Madalpingelised elektripaigaldised.“ • EVS-EN 60529 “Ümbrisega tagatavad kaitseastmed” • EVS-EN 60909 “Short-circuit currents in three phase a.c. systems” Tehnosüsteemide kavandatav kasutusiga on 25 aastat (EPN 15.1). Üksikelamu varustamine elektrienergiaga projekteerida olemasoleva elektrivõrgu liitumiskilbist, mis asub tänava-alal õhuliini mastil, maa-aluse kaabliga AXPK 4G16 põhikorruse tuulekoja seinale paigaldatavasse peajaotuskilpi. Peajaotuskilp seinapealne, kilp maandada. Hoonesisene elektriinstallatsioon teostada süvispaigaldusena seintes ja lagedes. Valgustuse grupiliinides kasutada elektrijuhtmeid PPJ ristlõikega 3x1,5, pistikupesade grupiliinides kasutada elektrijuhtmeid PPJ ristlõikega 3x2,5. Elektriseadmete (elektripliit, ventilatsiooniseade, õhk-vesi soojuspump) grupiliinides kasutada elektrijuhtmeid PPJ 16/25 Üksikelamu ja abihoone ehitusprojekt EP staadiumis Projekteerija: Arhitektuuribüroo M. Laikask UÜ Ida-Viru mk, Jõhvi vald, Jõhvi linn, Side tn 20 Töö nr: 87-20-ML, v a 01.11.2020 5x2,5. Kõik grupiliinid peajaotuskilbis varustada rikkevoolukaitsmetega. Valgustite lülitid paigaldada põrandast 1,2m kõrgusele, pistikupesad 0,3m kõrgusele põrandast, v a köögi töötasapinna pistikupesad, mis paigaldada 0,9m kõrgusele põrandast. Abihoone kinnistusisese elektrivõrguga ühendatud ei ole. 11. Sidevarustus Üksikelamu varustamine sidega projekteerida olemasoleva sidevõrgu liitumiskilbist, mis asub tänava-alal õhuliini mastil, maa-aluse kaabliga üksikelamu sisendini. Sidekapp paigaldada põhikorruse tuulekoja seinale. Hoonesisene nõrkvoolu installatsioon teostada süvispaigaldusena seintes ja lagedes. Eluruumid varustada võrgukaabliga (CAT), mis viia elutuppa. Hoonesiseselt kasutada juhtmevaba ühendust (Wi-fi). 12. Tulekaitse abinõud Hoone tuleohustusalased normdokumendid - Majandus- ja taristuministri 17.07.2015 a. määrus nr.97 - „Nõuded ehitusprojektile“ - Siseministri 30.03.2017 määrus nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja nõuded tuletõrje veevarustusele “ - EVS 812-3:2018 - „Küttesüsteemid“ - EVS812-2:2014 – Ehitise tulohutus - „Ventilatsiooni süsteemid“ - EVS 812-6:2012 - „Tuletõrje veevarustus“ - EVS 812-7:2018 - EHITISTE TULEOHUTUS. Osa 7: Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded Hoonete tulepüsivus ja selle saavutamine Hoonete liigitus tuleohutuse järgi – I kasutusviis (eluhooned ja elamu abihoone). Üksikelamu peamine kasutusotstarve – 11101 Üksikelamu. Abihoone peamine kasutusotstarve – 12744 Elamu, kooli vms abihoone Hoonete eripõlemiskoormus – alla 600MJ/m2. Üksikelamu tulepüsivus klass on TP-3 (tuldkartev). See tähendab - hoone kandekonstruktsiooni tulepüsivus ei ole määratud, kui see ei mõjuta tuletõkkesektsioonide tulepüsivust. Hoone vundament on betoonist, välisseinad on väikeplokkidest, põhikorruse lagi on puidust, katuslagi ja katuse konstruktsioon on puit, katusekatteks kiudtsemendist laineplaat. Abihoone tulepüsivus klass on TP-3 (tuldkartev). See tähendab - hoone kandekonstruktsiooni tulepüsivus ei ole määratud, kui see ei mõjuta tuletõkkesektsioonide tulepüsivust. Hoone vundament on betoonist, välisseinad on puidust, põhikorruse lagi on puidust, katuslagi ja katuse konstruktsioon on puit, katusekatteks kiudtsemendist laineplaat. Hoone jaotamine tuletõkkesektsioonidesse Üksikelamus ja abihoones eraldiseisvad tuletõkkesektsioonid puuduvad. 17/25 Üksikelamu ja abihoone ehitusprojekt EP staadiumis Projekteerija: Arhitektuuribüroo M. Laikask UÜ Ida-Viru mk, Jõhvi vald, Jõhvi linn, Side tn 20 Töö nr: 87-20-ML, v a 01.11.2020 Tuletõkkevahendid Üksikelamusse paigutada eluruumidesse üks 6 kg pulberkustuti. Hoonesse paigaldada suitsuandurid. Hoonest suitsu eraldamiseks kasutada avatavaid aknaid ja uksi. Abihoonesse paigaldada suitsuandurid. Hoonest suitsu eraldamiseks kasutada avatavaid aknaid ja uksi. Evakuatsioon Üksikelamust elanike evakueerimiseks kasutada välisust. Hädaväljapääsudena kasutada vajadusel aknaid, mis vastavad Siseministri määrusele nr 17, vastu võetud 30.03.2017 – ,,Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja nõuded tuletõrje veevarustusele“ § 43. Hädaväljapääs lg (1) - Hädaväljapääsuks kasutatava valgusava kõrgus peab olema vähemalt 600 millimeetrit ja laius 500 millimeetrit ning kõrguse ja laiuse summa vähemalt 1500 millimeetrit. Abihoonest inimeste evakueerimiseks kasutada välisust. Küttekolded, suitsulõõrid ja ventilatsioon Üksikelamus on 1 küttekolle. See on kamin-ahi elutoas. Kütteseadme väljundgaaside temperatuur ei ole suurem kui 400C ja korstna temperatuuriklass peab vastama T400. Küttekolde ette põrandale paigaldada sädemekaitseplekid. Hoone suitsukorsten on fibo moodulplokkidest 1-lõõriline kortsen. Hoone horisontaalsed suitsulõõrid ei ole pikemad kui 2m. Korstna läbiviigud läbi vahelae ja katuse isoleerida vastavalt tootjapoolsele paigaldusjuhendile ja katta plekiga. Korstnate süttivast konstruktsioonist läbimineku kohale ehitada katikud. Suitsukorstnad katusest 1,0m kõrgemal. Korstna puhastusluugi ees tagada vaba teenindusruum 0,6m ja puhastusluugi kõrgus põlevmaterjalist põrandast min 50mm. Küttesüsteemi hooldamiseks tagada vajalike puhastus- ja tahmaluukide olemasolu ning kohakindel ja aasta ringi kasutatav ohutu juurdepääs korstnale. Kööginurga õhupuhasti väljatõmme läbi katuse vent-väljaviigu. Vent-väljaviigu tulepüsivus peab olema min EI15 ja tuletundlikkusega vähemalt A2-s1,d0. Õhupuhasti ja väljatõmbekanali ühendamiseks võib kasutada painduvaid kanaleid. Ventilatsioon lahendada nii, et ei tekiks täiendavat tuleohtu- ja levikut (EVS 812- 2:2014). Planeerig Kinnistu asub tiheasustus alal. Projekteeritav üksikelamu ja abihoone on lähimatest naaberkinnistu hoonetest kaugemal kui 8m. Hoonete omavaheline kuja in väiksem kui 8m – 7m. Hoonetevaheline tuleohutus on tagatud, kuna üksikelamu ja abihoone suletud netopind kokku on väiksem kui 400m2, võib ühe kinnistu piires lugeda üheks hooneks hoonetekompleksi, kui sellised hooned on samast tuleohutusklassist (alus: SM määrus nr 17, vv 30.03.2017 § 22 lg 4). Kinnistule on kindlustatud tulekustutusmasinate juurdepääs. Päästetehnikaga peab pääsema hoone sisse-, ja päästemeeskonna sisenemistee vahetusse lähedusse. Ühe korteriga elamu (üksikelamu) ja seda teenindavate abihoonete puhul < 50 m peasissepääsust. Juurdepääsutee laius ≥ 3,5 m ja juurdepääsutee kandevõime ≥ 25 t. Juurde- ja sissepääsu nõuded on tagatud - sissepääs üksikelamusse ja abihoonesse välisukse kaudu. Lähim tuletõrje veevõtukoht asub kinnistust 180m kaugusel 18/25 Üksikelamu ja abihoone ehitusprojekt EP staadiumis Projekteerija: Arhitektuuribüroo M. Laikask UÜ Ida-Viru mk, Jõhvi vald, Jõhvi linn, Side tn 20 Töö nr: 87-20-ML, v a 01.11.2020 (tuletõrje hüdrant Ristiku ja V. Härma tänavate ristmikul, mis vastab EVS 812- 6:2012+A1:2013+AC:2016+A2:2017). Tuletõrje hüdrandist on tagatud tulekustutusvesi 10l/s 3 tunni jooksul). Juurdepääsude tagamine Üksikelamu pööningule pääseb põhikorruse koridori laes asuva luugi 60x120cm kaudu, mis vastab tuleohutuse nõuetele – luuk peab olema varustatud statsionaarse redeliga. Pööningule soojustuse kohale ehitada laudadest käigutee. Katusele on ette nähtud katuseredel ja käigusild korstna juurde pääsemiseks. Kasutatavate ehitusmaterjalide tuletundlikkus Katusekate Broof(t2-t4) Välisviimistlus/tuulutusõhkvahe D – s2, d2 Välisseina välispind D – s2, d2 Õhutuspilu välispind D – s2, d2 Kandekonstruktsioonid D – s2, D2 Soojustusmaterjalid A2, E Siseviimistlusmaterjalid D – s2, D2 Sisepinna laed ja seinad D – s2, d2 Terrassi põrand Dfl-s1 Köögi õhupuhasti väljaviik A2-s1,d0 Tehnilise ruumi seinad ja lagi B - s1, d0 Tehniliseruumi põrand Dfl-s1 Installatsioonikaablid Dca – s2,d2,a2 13. Haljastus ja heakorrastus Kinnistul väljakujunenud haljasala kuulub säilitamisele maksimaalselt koos olemasoleva madalhaljastus ja viljapuudega – likvideerimisele kuulub vaid üks viljapuu, mille kasvutingimused seoses abihoone püstitamisega ei ole tagatud. Kinnistul suurendada madalhaljastuse osakaalu, rajada täiendavalt kõrghaljastust. Projekteeritavad kinnistusisesed teed betoonkividest. Kinnistul on tagatud parkimine 3 sõidukile. Kinnistule paigutada kinnised prügikonteinerid kohtkindlal alusel. Jäätmete käitlemisel lähtuda Jõhvi valla jäätmehoolduseeskirjast. Kinnistu piirded - tänavapoolsel piiril projekteeritav puitlippidest plankaed teraspostidel kõrgusega 1,3m, kirde- ja edelapoolsel piiril piirdeks projekteeritav võrkaed teraspostidel, H=1,3m, idapoolse kinnistu piire olemasolev – võrkaed teraspostidel. 14. Ehitustöödel tekkivate ehitusjäätmete käitlemine Ehitustöödel tekkivate ehitusjäätmete käitlemine vastavalt Jõhvi valla jäätmehoolduseeskirjale. Ehitise vastuvõtmisel tuleb ehitise kasutusloa taotlemise dokumentidele lisada õiend ehitusjäätmete nõuetekohase käitlemise kohta. Ehitusjäätmeid oma majandus- või kutsetegevuses vedav isik peab olema registreeritud Keskkonnaametis. Tekkinud ehitusjäätmed taaskasutatakse või kõrvaldatakse läheduse põhimõtet järgides mõnes vastava jäätmeloaga ehitusjäätmete käitluskohas. 19/25 Üksikelamu ja abihoone ehitusprojekt EP staadiumis Projekteerija: Arhitektuuribüroo M. Laikask UÜ Ida-Viru mk, Jõhvi vald, Jõhvi linn, Side tn 20 Töö nr: 87-20-ML, v a 01.11.2020 Ehitusjäätmete spetsifikatsioon Jäätme liik Kogus, m3 Jäätmenimistu jaotisekood* Väikeplokid 1,5 17 01 07 Puitmaterjal 2,5 17 02 01 Kiudtsemendist plaadid 0,5 17 01 03 Muud jäätmed 0,5 17 09 04 Kokku 5,0 * - jäätmenimistu jaotisekood vastavalt Keskkonnaministri määruse nr 70, vastu võetud 14.12.2015 – „Jäätmete liigitamise kord ja jäätmenimistu“ lisale 1 Ehitusjäätmed käidelda järgnevalt Jäätme liik Käitlusviis Väikeplokid Transportida ehitusjäätmete prügilasse Puitmaterjal Transportida ehitusjäätmete prügilasse Kiudtsemendist plaadid Transportida ehitusjäätmete prügilasse Muud jäätmed Transportida ehitusjäätmete prügilasse 15. Hoonete tehnilised näitajad Kinnistu pind 1379,0m2 Ehitisealune pind kokku 224,7m2 Sh proj üksikelamu 173,2m2 Proj abihoone 51,5m2 Täisehituse % 16,3% Üksikelamu Ehitisealune pind 173,2m2 Maapealse osa alune pind 173,2m2 Suletud netopind 100,5m2 Sh eluruumi pind 96,9m2 Tehnopind 3,6m2 Köetav pind 100,5m2 Maapealse osa korruste arv 1 Tubade arv 4 Hoone maht 532,0m3 Hoone maapealse osa maht 532,0m3 Hoone tulepüsivus TP-3 Hoone 0,00 57,8 Hoone absoluutne kõrgus 63,9 Hoone kõrgus 6,4m Hoone sügavus 0,0m Hoone pikkus 14,0m Hoone laius 12,1m Abihoone Ehitisealune pind 51,5m2 Maapealse osa alune pind 51,5m2 Suletud netopind 13,8m2 Köetav pind 0,0m2 Maapealse osa korruste arv 1 20/25 Üksikelamu ja abihoone ehitusprojekt EP staadiumis Projekteerija: Arhitektuuribüroo M. Laikask UÜ Ida-Viru mk, Jõhvi vald, Jõhvi linn, Side tn 20 Töö nr: 87-20-ML, v a 01.11.2020 Hoone maht 52,0m3 Hoone maapealse osa maht 52,0m3 Hoone tulepüsivus TP-3 Hoone 0,00 57,9 Hoone absoluutne kõrgus 61,5 Hoone kõrgus 3,7m Hoone sügavus 0,0m Hoone pikkus 9,2m Hoone laius 5,6m 16. Hoonete lammutus Käesolev ehitusprojekt näeb ette kinnistul asuvate Ehitisregistrisse kantud elamu (EHR kood 102024878) ja kõrvalhoone (EHR kood 102024879). Elamu konstruktiivne kirjeldus Hoone on ühekorruseline, keldrita ning viilkatusega palkkonstruktsioonis hoone. Ehitise olulised tehnilised andmed Ehitisealune pind 58,0m2 Maapealse osa alune pind 58,0m2 Suletud netopind 47,4m2 Maapealse osa korruste arv 1 Hoone maht 130,0m3 Hoone maapealse osa maht 130,0m3 Hoone tulepüsivus TP-3 Hoone on järgmise konstruktsiooniga:  lintvundament on paekivist;  seinad on palkkonstruktsioonis, kaetud väljast voodrilauaga, seestpoolt viimistletud tapeediga ehituspapi alusel;  aluspõrandad on puittaladel, soojustamata;  vahelaed on puittaladel, isoleeritud shlakktäidisega;  katuse kandekonstruktsioonideks on puidust sarikad, katusekonstruktsioon on soojustamata;  katusekatteks on eterniitkate;  aknad puit-raamidega; Tehnovõrgud Hoone on ühendatud olemasoleva tsentraalse veetrassiga ja elektrivõrguga. Enne lammutustööde alustamist tuleb lammutatav hoone lahti ühendada tehnovõrkudest – veetrassist ning elektrivõrgust. Lammutustööde teostamine Tehnoloogia ja transport Hoone lammutatakse käsitsi. Hoone avatäited (uksed ja aknad) eemaldatakse hoonelt käsitsi ning kogutakse kokku eraldi. Lammutustöödel kasutada 15m3 teisaldatavaid jäätmekonteinereid, mis paigaldada omale kinnistule ning täitunud konteineritele tuleb tagada regulaarne äravedu. 21/25 Üksikelamu ja abihoone ehitusprojekt EP staadiumis Projekteerija: Arhitektuuribüroo M. Laikask UÜ Ida-Viru mk, Jõhvi vald, Jõhvi linn, Side tn 20 Töö nr: 87-20-ML, v a 01.11.2020 Hoone katusekatte materjal eemaldada katuselt ja puidust kandekonstruktsioonid lammutada. Maa-alused paekivist konstruktsioonid lammutatakse ning lammutatud konstruktsioonide materjal transporditakse prügilasse. Lammutusjäätmete transportimiseks kasutatakse autotransporti. Sisse- ja väljasõit krundile toimub Side tänavalt. Kinnistul toimub transpordi liikumine õuealal. Lammutustööde piiritlus Lammutustööde käigus lammutatakse kõik hoone maapealsed ja maa-alused konstruktsioonid s.t., et lammutatakse ka hoone põrandad ning vundamendid. Ajutine piirdeaed Ohutuse tagamiseks lammutustööde ajal piiratakse lammutustsoon piirdelindiga. Jäätmete käitlemine ja ladustamine Lammutustöödel tekkivate ehitusjäätmete käitlemine vastavalt Jõhvi valla jäätmehoolduseeskirjale. Lammutustööde lõppedes tuleb esitada Jõhvi Vallavalitsusele ehitise täieliku likvideerimise teatis. Ehitise täieliku likvideerimise teatisele lisada õiend ehitusjäätmete nõuetekohase käitlemise kohta. Ehitusjäätmeid oma majandus- või kutsetegevuses vedav isik peab olema registreeritud Keskkonnaametis. Tekkinud ehitusjäätmed taaskasutatakse või kõrvaldatakse läheduse põhimõtet järgides mõnes vastava jäätmeloaga ehitusjäätmete käitluskohas. Ehitusjäätmed töömaal koguda kinnistesse ehitusjäätmete konteinerisse, millele on tagatud äravedu. Ohtlikud jäätmed (eterniit, klaas, ruberoid jms) käidelda muudest jäätmetest eraldi. Lammutustööde mahud Lammutustööde liik Kogus, m2 Katus 90,0 Seinad 125,0 Avatäited 10,0 Alusmüürid 43,0 Vahelaed, põrandad 108,0 Ehitusjäätmete spetsifikatsioon Jäätme liik Kogus, m3 Jäätmenimistu jaotisekood* Paekivi 20,0 17 05 04 Silikaattellised 2,5 17 01 02 Puitmaterjal 21,5 17 02 01 Isolatsioonimaterjal 16,2 17 06 04 Klaas 0,2 17 02 02 Ruberoid 0,1 17 03 01 Eterniit 4,5 17 06 05 Kokku 65,0 * - jäätmenimistu jaotisekood vastavalt Keskkonnaministri määruse nr 70, vastu võetud 14.12.2015 – „Jäätmete liigitamise kord ja jäätmenimistu“ lisale 1 22/25 Üksikelamu ja abihoone ehitusprojekt EP staadiumis Projekteerija: Arhitektuuribüroo M. Laikask UÜ Ida-Viru mk, Jõhvi vald, Jõhvi linn, Side tn 20 Töö nr: 87-20-ML, v a 01.11.2020 Lammutustööde mahud ning lammutusjäätmete spetsifikatsioon tuleb töövõtjatel enne hinnapakkumise esitamist kontrollida ja täpsustada. Ehitusjäätmed käidelda järgnevalt Jäätme liik Käitlusviis Paekivi Transportida ehitusjäätmete prügilasse Silikaattellised Transportida ehitusjäätmete prügilasse Puitmaterjal Transportida ehitusjäätmete prügilasse Isolatsioonimaterjal Transportida ehitusjäätmete prügilasse Klaas Transportida ehitusjäätmete prügilasse Ruberoid Transportida ehitusjäätmete prügilasse Eterniit Transportida ehitusjäätmete prügilasse Kõrvalhoone konstruktiivne kirjeldus Hoone on ühekorruseline, keldrita ning viilkatusega väikeplokkidest hoone. Ehitise olulised tehnilised andmed Ehitisealune pind 79,0m2 Maapealse osa alune pind 79,0m2 Suletud netopind 61,6m2 Maapealse osa korruste arv 1 Hoone maht 175,0m3 Hoone maapealse osa maht 175,0m3 Hoone tulepüsivus TP-3 Hoone on järgmise konstruktsiooniga:  lintvundament on betoonist;  seinad on väikeplokkidest, viimistletud väljast kombineeritult voodrilauaga ja krohvipindadega;  aluspõrandad on kombineeritult puittaladel ja betoonplaadina pinnasel, soojustamata;  vahelaed on puittaladel, isoleerimata;  katuse kandekonstruktsioonideks on puidust sarikad ja garaazi osal monoliitne r/b, katusekonstruktsioon on soojustamata;  katusekatteks on eterniitkate ja garaazi osal SBS-rullmaterjal;  aknad puit-raamidega; Tehnovõrgud Hoone on ühendatud olemasoleva tsentraalse veetrassiga. Enne lammutustööde alustamist tuleb lammutatav hoone lahti ühendada tehnovõrkudest – veetrassist. Lammutustööde teostamine Tehnoloogia ja transport Hoone lammutatakse käsitsi. Hoone avatäited (uksed ja aknad) eemaldatakse hoonelt käsitsi ning kogutakse kokku eraldi. Lammutustöödel kasutada 15m3 teisaldatavaid jäätmekonteinereid, mis paigaldada omale kinnistule ning täitunud konteineritele tuleb tagada regulaarne äravedu. 23/25 Üksikelamu ja abihoone ehitusprojekt EP staadiumis Projekteerija: Arhitektuuribüroo M. Laikask UÜ Ida-Viru mk, Jõhvi vald, Jõhvi linn, Side tn 20 Töö nr: 87-20-ML, v a 01.11.2020 Hoone katusekatte materjal eemaldada katuselt ja puidust kandekonstruktsioonid lammutada. Maa-alused paekivist konstruktsioonid lammutatakse ning lammutatud konstruktsioonide materjal transporditakse prügilasse. Lammutusjäätmete transportimiseks kasutatakse autotransporti. Sisse- ja väljasõit krundile toimub Side tänavalt. Kinnistul toimub transpordi liikumine õuealal. Lammutustööde piiritlus Lammutustööde käigus lammutatakse kõik hoone maapealsed ja maa-alused konstruktsioonid s.t., et lammutatakse ka hoone põrandad ning vundamendid. Ajutine piirdeaed Ohutuse tagamiseks lammutustööde ajal piiratakse lammutustsoon piirdelindiga. Jäätmete käitlemine ja ladustamine Lammutustöödel tekkivate ehitusjäätmete käitlemine vastavalt Jõhvi valla jäätmehoolduseeskirjale. Lammutustööde lõppedes tuleb esitada Jõhvi Vallavalitsusele ehitise täieliku likvideerimise teatis. Ehitise täieliku likvideerimise teatisele lisada õiend ehitusjäätmete nõuetekohase käitlemise kohta. Ehitusjäätmeid oma majandus- või kutsetegevuses vedav isik peab olema registreeritud Keskkonnaametis. Tekkinud ehitusjäätmed taaskasutatakse või kõrvaldatakse läheduse põhimõtet järgides mõnes vastava jäätmeloaga ehitusjäätmete käitluskohas. Ehitusjäätmed töömaal koguda kinnistesse ehitusjäätmete konteinerisse, millele on tagatud äravedu. Ohtlikud jäätmed (eterniit, klaas, ruberoid jms) käidelda muudest jäätmetest eraldi. Lammutustööde mahud Lammutustööde liik Kogus, m2 Katus 110,0 Seinad 150,0 Avatäited 10,0 Alusmüürid 60,0 Vahelaed, põrandad 160,0 Ehitusjäätmete spetsifikatsioon Jäätme liik Kogus, m3 Jäätmenimistu jaotisekood* Betoon 27,0 17 01 01 Silikaattellised 1,8 17 01 02 Puitmaterjal 1,6 17 02 01 Klaas 0,2 17 02 02 Ruberoid 0,1 17 03 01 Eterniit 5,5 17 06 05 Kokku 36,2 * - jäätmenimistu jaotisekood vastavalt Keskkonnaministri määruse nr 70, vastu võetud 14.12.2015 – „Jäätmete liigitamise kord ja jäätmenimistu“ lisale 1 Lammutustööde mahud ning lammutusjäätmete spetsifikatsioon tuleb töövõtjatel enne hinnapakkumise esitamist kontrollida ja täpsustada. 24/25 Üksikelamu ja abihoone ehitusprojekt EP staadiumis Projekteerija: Arhitektuuribüroo M. Laikask UÜ Ida-Viru mk, Jõhvi vald, Jõhvi linn, Side tn 20 Töö nr: 87-20-ML, v a 01.11.2020 Ehitusjäätmed käidelda järgnevalt Jäätme liik Käitlusviis Betoon Transportida ehitusjäätmete prügilasse Silikaattellised Transportida ehitusjäätmete prügilasse Puitmaterjal Transportida ehitusjäätmete prügilasse Klaas Transportida ehitusjäätmete prügilasse Ruberoid Transportida ehitusjäätmete prügilasse Eterniit Transportida ehitusjäätmete prügilasse Üldised märkused Objekti varustamise ja vajaduse elektrienergiaga varustamiseks lammutustööde ajaks lahendada töövõtjal koos tellijaga. Lammutustööde teostamise ajal varustada objekt esmaste tulekustutusvahenditega. Lammutustööde korraldamisel järgida Eesti Vabariigi Valitsuse määrust nr.377,08.12.1999.a., ET-1 0111-0320. Töötervishoiu ja Tööohutuse nõuded ehituses. Lammutustööde ajal tuleb tellijal korraldada kohustuslik omanikujärelevalve. Tööohutuse eest vastutab lammutustööde töövõtja. Kõik ehitusplatsil töötavad inimesed peavad olema ohutustehnika nõuetest instrueeritud. Lammutustööde käigus tuleb täita jäätmeõiend ning peale tööde lõppu esitada see Jõhvi Vallavalitsusele. Keskkonnakaitse Lammutustööde ajal juhinduda jäätmekäitluse eeskirjadest ja jäätmeseadusest. Lammutamisel tekkivad võimalikud keskkonnaohtlikud jäätmed anda üle nendega tegelevatele firmadele. Vältida krundil ja selle lähedal olevate puude vigastamist. Koostanud: M. Laikask Vastutav isik: H. Rink 25/25   Jõhvi Vallavalitsus Teie 16.11.2020 menetlus nr 237659 [email protected] Kooli 2 Meie 18.11.2020 nr 15-2/20/52918-2 Jõhvi vald, 41595, Jõhvi, Ida-Viru maakond Jõhvi linnas Side tn 20 kinnistu ehitusloa eelnõu kooskõlastamine märkustega Olete esitanud Maanteeametile kooskõlastamiseks Ida-Viru maakonna Jõhvi valla Jõhvi linna Side tn 20 kinnistu (katastritunnus 25301:003:1560) ehitusloa eelnõu (menetlus nr 237659). Kinnistu asub riigitee nr 1 Tallinn-Narva km 163,4-163,5 kaitsevööndis. Ehitusluba antakse välja elamu ja abihoone ehitamiseks. Ehitusloa aluseks on Side tn 20 üksikelamu ja abihoone ehitusprojekt (M. Laikask OÜ töö nr 87-20-ML). Oleme esitanud ettepanekud projekteerimistingimuste eelnõule 19.06.2020 kirjaga nr 15- 2/20/28348-2. Käesoleval hetkel on koostamisel riigitee nr 1 Tallinn-Narva (E20) km 162,5-172,5 Jõhvi-Toila teelõigu eelprojekt. Side tn 20 kavandatav tegevus meie eelprojektiga planeeritavat täna ei mõjuta, kuid tuleb arvestada võimaliku põhimaantee ümberehitamise vajadusega kaugemas tulevikus. Lähtudes ehitusseadustiku § 70 lg 3, kooskõlastame ehitusloa eelnõu ja anname nõusoleku teekaitsevööndis kehtivatest piirangutest kõrvale kaldumiseks. Projekti realiseerimisel tuleb arvestada järgnevate asjaoludega: 1. EhS § 70 lg 2 p 1 kohaselt ei tohi ehitus- ega muu tegevus kaitsevööndis ohustada riigiteed või selle korrakohast kasutamist. 2. Vastavalt EhS § 72 lg 2 on tee kaitsevööndi maa kinnisasja omanik kohustatud lubama kõrvaldada nähtavust piirava istandiku, puu, põõsa või liiklusele ohtliku rajatise, mistõttu ehitiste ehitamisel peavad olema tagatud majandus- ja taristuministri 5.08.2015 määruse nr 106 „Tee projekteerimise normid“ lisas „Maanteede projekteerimisnormid“ toodud nõuded külgnähtavuse ja ristumiskoha nähtavuskolmnurga kohta. 3. Materjalide veod korraldada olemasoleva juurdepääsutee kaudu. 4. Maanteeamet ei võta kohustusi projektiga seotud rajatiste väljaehitamiseks. Kooskõlastus kehtib kaks aastat kirja välja andmise kuupäevast. Kui ehitusluba ei ole selleks ajaks välja antud, siis palume meid kaasata uuesti ehitusloa või projekteerimistingimuste menetlusse. Teelise 4 / 10916 Tallinn / 6119 300 / Registrikood 70001490 / www.mnt.ee / [email protected], 620 1200 (kliendiinfo) / [email protected]; 611 9300 (teedealased küsimused) Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Marek Lind juhtivspetsialist taristu teenuste osakond Lisad: 1. LA1_EP_AA-1-06_v01_seletuskiri 2. LA1_EP_AA-1-08_v01_asendiplaan Kristi Kuuse 58603278 [email protected] 2 (2)