Harjumaa Viimsi vald Haabneeme alevik Kaluri tee rekonstrueerimise (lõigul Rohuneeme tee kuni Kaluri tee lõpp) põhiprojekti koostamine

Saatja: Anne Vesinurm <[email protected]> Saadetud: 18.11.2020 11:48 Adressaat: Anne Vesinurm <[email protected]> Teema: FW: Kooskõlastamiseks - Kaluri tee rekonstrueerimise (lõigul Rohuneeme tee kuni Kaluri tee lõpp) põhiprojekti koostamine Manused: image001.png; kommunaalteenistuse koosoleku protokoll nr K-82.pdf From: Elle Tamm <[email protected]> Sent: Wednesday, November 18, 2020 11:30 AM To: MNT Teed <[email protected]> Subject: FW: Kooskõlastamiseks - Kaluri tee rekonstrueerimise (lõigul Rohuneeme tee kuni Kaluri tee lõpp) põhiprojekti koostamine TTOs kellelegi täitmiseks. From: [email protected] <[email protected]> Sent: Wednesday, November 18, 2020 11:19 AM To: Elle Tamm <[email protected]> Subject: RE: Kooskõlastamiseks - Kaluri tee rekonstrueerimise (lõigul Rohuneeme tee kuni Kaluri tee lõpp) põhiprojekti koostamine Tere Kaluri tee projekti osas oleks mul vaja täpsustada allolevatest märkustest esimest punkti. Kooskõlastasin projekti külgnevate kinnistute omanikega ja Rohuneeme tee 11 ja Siilu kinnistu omanik ei olnud nõus nähtavuskolmnurga tagamiseks hekki eemaldama. Saadan manuses valla poolse protokolli, kus punktis 2.3 on toodud valla seisukoht heki likvideerimise kohta. Palun lugege protokollis olev valla komisjoni seisukoht läbi (punkt 2.3) ja andke sellele Maanteeameti poolne vastus. Lugupidamisega Pille Okk TO Projekt OÜ Juhatuse liige Laki tn 11/2 M +372 5661 9995 12915 Tallinn [email protected] www.toprojekt.ee From: Elle Tamm <[email protected]> Sent: Thursday, December 19, 2019 11:38 AM To: Pille Okk <[email protected]> Subject: RE: Kooskõlastamiseks - Kaluri tee rekonstrueerimise (lõigul Rohuneeme tee kuni Kaluri tee lõpp) põhiprojekti koostamine Tere, Vaatan läbi Teie saadetud materjale. Projektlahenduse kohta on järgnevad täpsustused ja märkused: - Riigitee ristmikul kanda asendiplaanile nähtavuskolmnurgad. Lisaks tuleks kergliiklusteede ristumisel tagada kolmnurk 15mx15m. Projektis näha ette nähtavuskolmnurkades asuva kõrghaljastuse ja muude nähtavust takistavate objektide likvideerimine. - Riigiteele projekteeritud ülekäigurajale kavandada ülekäiguraja valgustus (nõue sisaldub Mnt kirjas 14.11.2018 nr 15-2/18/49388-2). - Kaluri tee 9a kinnistule kavandatud uus mahasõit on ebasobivas asukohas, liiga ristmiku lähistel (nt rigiteelt mahasõidule pööramiseks vasakpöörde sooritaja blokeerib ülekäiguraja, kui Kaluri tn-le pööravaid autosid on korraga kaks, takerdub liiklus juba riigiteel). Nihutada mahasõit nii kaugele ristmikust kui võimalik. - Ristlõike 9 aluskihtide konstruktsiooni korrigeerida selliselt, et riigitee muldest vesi välja juhtida, kalded väljapoole. Lisada, et kalle on 4%. - Soovituslikult tuua lõikel 9 riigitee katte taastamine värvi vms lisamisega esile, et ei jääks tähelepanuta. - Seletuskirja palun lisada viited, et riigitee ristmiku osas tuleb ajutise liikluskorralduse skeem Maanteeametiga kooskõlastada. Loodan, et märkused on arusaadavad küsimuste korral palun kontakteeruge. Kooskõlastuse vormistamiseks jääme ootama korrigeeritud projektlahendust. Lugupidamisega Elle Tamm Taristu teenuste osakonna peaspetsialist Telefon: +372 611 9384 e-post: [email protected] From: Pille Okk <[email protected]> Sent: Thursday, December 05, 2019 10:58 AM To: [email protected] Subject: Kooskõlastamiseks - Kaluri tee rekonstrueerimise (lõigul Rohuneeme tee kuni Kaluri tee lõpp) põhiprojekti koostamine Tere TO Projekt OÜ koostab Viimsi vallas Haabneeme alevikus Kaluri tee rekonstrueerimise põhiprojekti. Töö nimetus: Kaluri tee rekonstrueerimise (lõigul Rohuneeme tee kuni Kaluri tee lõpp) põhiprojekti koostamine Töö number: 18015 Palume kooskõlastada projektlahendus, projekti failid on lisatud kirja manusesse. Lisatud on ka Maanteeameti poolt väljastatud nõuded, Viimsi Vallavalitsuse projekteerimistingimused ning tänavavalgustuse seletuskiri. Lugupidamisega, Pille Okk TO Projekt OÜ M +372 5661 9995 [email protected] VIIMSI VALLAVALITSUS KOMMUNAALVALDKONNA KOOSOLEKU PROTOKOLL NR K-82 Viimsi 27. juuli 2020 Koosolekust võtsid osa järgnevad ehitus- ja kommunaalosakonna kommunaalvaldkonna teenistujad ja juurde kutsutud: 1. Alar Mik, ehitus- ja kommunaalosakonna juhataja 2. Kalev Eensaar, teede vanemspetsialist 3. Allar Lehtsalu, haljastuse vanemspetsialist 4. Margus Sööt, taristu vanemspetsialist 5. Siim Jürima, valla teemeister (kutsutud) 6. Pille Okk, TO Projekt OÜ projekteerija (kutsutud) Päevakord 1. Puittaimestiku hinnang Kaluri teel (lõigul Rohuneeme tee kuni Kaluri tee lõpp) seoses kavandatava Kaluri tee rekonstrueerimisega. 2. Viimsi vallas Haabneeme alevikus Kaluri tee rekonstrueerimisprojekti (lõigul Rohuneeme tee kuni Kaluri tee lõpp) osas antud arvamuste läbivaatamine (töö nr 18015 TO Projekt OÜ). 1. Puittaimestiku hinnang Kaluri teel (lõigul Rohuneeme tee kuni Kaluri tee lõpp) seoses kavandatava Kaluri tee rekonstrueerimisega. 1.1. Viimsi valla haljastuse vanemspetsialisti seisukoht (aprill 2020) Suurem enamus puid on lõigutud, ladvatud ja siis on mitu latva tekkinud ja näevad koledad välja, ka on haigused puudel sees. Paljud puud on ladvatud. Üks juba täiesti surnud ja ohtlik. Teised väga näotud ja koledad, haigused sees. Üks kastan oli Kaluri tee 22 ääres, oleks see puu kuskil avalikul haljakul saaks talle hoolduslõikusega ilusa kuju anda aga kuna see jääb tee rajamisele ette siis ei oma ta nii suurt haljastuslikku väärtust, et teda säilitada (suvel keerukoid ka rüüstavad selle ära siis kole ja pruun). Tee projekti koosseisus oleval plaanil on peaaegu 100 märget, mis tuleb likvideerida. Paljud märked on põõsaste kohta. Puud ei ole heas seisus. Enamus puid on hakanud tugeva tagasilõikuse või tulbastamise tagajärjel surema. On näha juure- ning tüvemädanikke. Paljud puud on mitme ladvaga (tulbastamise tagajärg), mis muutuvad ajapikku ohtlikuks või mõni juba on. Puid, millel ei tundu olevat visuaalselt mingeid kahjustusi, on hinnanguliselt 10-15 tk. 70-80 % puudest on hinnanguliselt sellised, mis vajavad maha saagimist, kuna on näha, et lähenevatel aastatel tuleb need ohtlike puudena eemaldada. Komisjon võttis info teamiseks. 1.2. Rohelinehooldus OÜ ja OÜ Sõbra Lilled puittaimede hinnang (mai 2020) Täiendavalt võeti Viimsi Vallavalitsuse poolt arborist / puittaimede hindaja eksperthinnang Kaluri tee teemaal asuvate puittaimede seisukorra hindamiseks seoses kavandatavate rekonstrueerimistöödega. Kaluri teel (lõigus Rohuneeme tee kuni Kaluri tee lõpp) teostati puittaimede hinnang 28.04.2020. Töö eesmärk oli hinnata teemaal kasvavaid puid. Liigiliselt on kasvamas harilikud hobukastanid, läänepärnad, harilikud kuused ning mustad lepad. Puud ei ole väga heas seisukorras, neid on aastatid tagasi tulbastatud ning tekkinud on mitu konkureerivat latva. Kuna hobukastanid muutuvad peale valesti teosatud lõikusi rabedateks, nende uued võsud on tavaliselt kahvelharud, mis liigse lehemassi korral on kerged murduma, siis antud kasvukeskkonnas ei ole nad ohutud. Hobukastani tüvedel oli näha bakternõre jälgi. Kasvamas on ka harilikud kuused, mis on linnakeskkonnas lühiealised puud. Antud kasvukohas kasvanud puud on kõrged ning nende oksi on kärbitud, kui on rajatud tänavavalgustust. Puud on hetkel alt tugevalt laasunud, lisaks on võrast lõigatud osa oksi ära. Puud ei ole dekoratiivsed ning väärtuslikud. Puutüvedel oli näha ka tugevat vaigujooksu, see võib olla tekitatud mõne kahjustaja poolt. Kaluri tee ääres on kasvamas mitmed mustad lepad, mille võra on kunagi postistatud. Asemele on kasvanud uued harud, mis on liigtihedad. Postistatuid puid tuleb ohutuse huvised regulaarselt lõigata. Leppade uued harud on liigtihedad ning nende väljakasvu nurgad ei ole sobivad tekkivale suurele lehemassile. Täna puu suudab hoida kasvanud harusid, kuid kasvades lehemass suureneb. Eriti suurendavad lehemassi massi vihm ning tugevad tuuled. Selle tulemusena võivad harud murduda ning kukkuda, kahjustades ümbritsevat. Puud on ohtlikud. Liinide all on kasvamas pärnad, mille võra on liinides. Kui neid puid peaks lõikama madalamaks, et liinide ohutus oleks tagatud, siis elujõuliseid puid nendest järgi ei jää ning ei saa taastada nende võra. Eksperthinnangu kokkuvõte: Kaluri tee lõigul Rohuneeme teest kuni Kaluri tee lõpuni kasvavad lühiealised leht-ja okaspuud. Harilikud kuused on alt tugevalt laasunud ning ülevalt ka osaliselt. Puud ei ole dekoratiivsed. Teeääres on kasvamas mitmed mustad lepad, mida on postistatud. Tekkinud harusid ei ole kunagi harvendatud ning liigtiheduse tõttu muutuvad nad peatselt ohtlikuks ümbritsevale. Antud teemaal kasvavad leht- ja oksapuud on vähevääruslikud. Komisjon võttis info teadmiseks. 2. Viimsi vallas Haabneeme alevikus Kaluri tee rekonstrueerimisprojekti (lõigul Rohuneeme tee kuni Kaluri tee lõpp) osas antud arvamuste läbivaatamine (töö nr 18015 TO Projekt OÜ). Kokku külgneb Kaluri tee transpordimaaga 28 kinnistut. Viimsi vald kaasas läbi projektieerija TO Projekt OÜ Kaluri teega külgnevad kinnistuomanikud Kaluri tee rekonstrueerimise projektile arvemuse avaldamiseks. Eraldi kaasamine toimus Laivi DP ala arendajaga (kinnistud Kivila tee 2, Kaluri tee 21, Kaluri tee 23 ja Kivila park), kelle kohustuseks on Kaluri tee rekonstrueerimise korraldamine planeeringu elluviimise kohustusena koostöös vallaga. Kehtestatud Laivi detailplaneeringu elluviimisega rajatakse juurde 140 elamuühikut, lisaks tuleb piirkonda lasteaed, ärimaja ja park. Ka ühendab tee Haabneeme keskust rannaga. Arvestades muutusi ja piirkonna arengut (tootmispiirkonna ümberkujundamine elukeskkonnaks) tingib see ka Kaluri tee rekonstrueerimise ohutumaks liikluskeskkonnaks. Hetkel on Kaluri tee alates Rohuneeme teest kuni selle lõpuni amortiseerunud ja puudub eraldi kergliiklejate ruum. Ka on tee kitsas sõidukite mööda manööverdamiseks. Arvestades asjaolu, et Laivi DP elluviimisega tee kasutatavus kasvab, on vajalik Kaluri tee rekonstrueerida ja kujundada ohutu liikluskeskkond. Kohaliku omavalitsuse ülesanne on tagada teedel ohutu liiklemine. Ohutu liiklemise tagab tee, millel saavad sõidukid teineteisest mööda manööverdada (kaks sõidurada) ja keskkond, kus jalakäijate liiklejagrupile on loodud eraldi keskkond (kergliiklustee). Eraldusriba loob täiendva ohutuse sõidukite ja kergliiklejate vahel ja võimaldab talihoolde käigus lund vaalutada, et tagada hooldus ja ohutus ka talvisel perioodil. Kõiki asjaolusid arvesse võttes väljastati Kaluri tee rekonstrueerimiseks 2018. aastal kaasajastatud projekteerimistingimused, millega uuendati Kaluri tee lahendust, et see välja ehitada kaasaja nõuetele vastavalt ja tagada teel liiklusohutus. Projekteerimistingimuste põhjal koostas TO Projekt OÜ töö nr 18015. Kaluri tee rekonstrueerimisprojekti menetlusel kaasati järgnevad teea külgnevad ja teetöödega puutumust omavad kinnistud: Kokku laekus 11 kinnistu omaniku / esindaja arvamus. Kooskõlastamisele kaastakse eraldi võrguvaldajad ja riigiametid. 2.1. Kaluri tee 13 omanike arvamuse läbivaatamine 07.04.2020 esitas arvamuse RITO ELEKTRITÖÖD AS juhatuse liige Alar Moon: „Detailplaneering on Kaluri tee 13 kinnistu omanikega kooskõlastamata. Planeeritav tee on millegipärast oma teekinnistust kõrvale nihutatud, mille tulemusel on see paigutatud osaliselt Kaluri tee 13 kinnistule. Antud olukorras on võimalikud variandid sellised: Variant 1: Kivila tee nihutatakse oma teekinnistule tagasi. Variant 2: Lepitakse kokku hind, millega Kaluri tee 13 kinnistu omanikud on nõus Kivila tee praeguse projektlahendiga. 07.04.2020 esitas arvamuse OÜ Viimsi Keevitus Kinnisvara juhatuse liige Jaak Ritso: „Praeguse lahenduse järgi olete otsutanud võõrandada olulise osa kinnistust, kas see ka kompenseeritakse? 2018a Viimsi Keevitus renoveeris suure osa Kivila teest. Kes selle toimingu kompenseerib? Mis saab olemasolevast automaatväravast ja aiast? Teatud osa Kaluri Tee 13 kinnistust sadevett jookseb Kivila tee poole, mis sellest saab? Komisjoni seisukoht: Laivi DP-ga on ette nähtud Kivila tee paiknemine osaliselt Kaluri tee 13 kinnistul. Vajalik on täiendavalt kinnistuomanikuga kohtuda ja selgitada lahendust ning leida kompromiss. Kivila tee ja Kaluri tee uus lahendus võimaldab palju ohutumat ja paremat ligipääsu Kaluri tee 13 kinnistule. Sademeveed lahendatakse eraldi selliselt, et need ei jookseks Kaluri tee 13 kinnistule. Automaatvärav ja piirdeaed ei asu alal, mis tingiks nende ümberehituse. Projektlahenduse elluviimisel nihkub Kivila tee alguse osas Kaluri tee 13 kinnistust väljapoole. 2.2. Kaluri tee 9c ja Kaluri tee 9a omaniku arvamuse läbivaatamine 07.04.2020 esitas arvamuse Triinu Paas: „Tuleks ikka olla aus ja välja öelda peamine, milleks see tee tegelikult vaja ehitada on. See on vajalik tulevaste uute kortermajade ehitusega alla mere äärde. Mul ilmselt on õigus? Kuidas on seotud meeldiva keskkonna loomine puude/põõsaste maha võtmisega? Kuidas on ohutus tagatud näiteks meile, kui jalgväravast väljudes astume kohe sõiduteele? Samuti autoga välja sõites peab olema tagatud ohutus. Sõites otse teele ja pärast vajadus väljuda värava sulgemiseks sõiduteele ei ole kuidagi ohutu. Või arvate teisiti?“ 13.04.2020 esitas arvamuse Raiko Paas: „Vastan Teie kirjale kui Kaluri tee 9c kinnisasja omanik ja kui Kaluri tee 9a esindaja. Esmalt teatan, et pole vastu sellele, et piirkonda arendatakse, kuid tee projekti esitatud projektlahendust kindlasti kooskõlastada ei saa ja seda järgmistel põhjustel. Ka Kaluri tee rekonstrueerimise planeerimise puhul on tegu olemuslikult planeerimisega, mis peab arvestama tee äärde jäävate kohalike elanike vajadusi ja huve ning ei tohi halvendada sealsete elanike väljakujunenud elukeskkonda. Esitatud projektlahenduse kohaselt ehitataks Kaluri tee Kaluri tee 9c ja 9a poolses ääres sealsetele kinnisasjadele lähemale ulatuses, mistõttu ei saaks omanike sõiduautod enam värava ees peatuda. Nimetatu pole vajalik ainuüksi mugavuse pärast, vaid on maaomanikele vajalik selleks, et omanikud nii ennast ohtu panemata kui liiklust segamata saaks avada ja sulgeda aiaväravaid. Esitatud projekt paneks omanikud olukorda, kus selleks, et aeda hommikul tööle sõites või töölt koju tulles avada, tuleks omanikel sõiduautod jätta selleks ajaks keset teed, mis esiteks takistab liiklust ja on ka ohtlik – seda veel enam olukorras, kus Kaluri teele tuleb Laivi planeeringu lahendust arvestades senisest oluliselt suurem liikluskoormus. Seega takistaks projektlahendus juurdepääsu piirangute kaudu Kaluri tee 9c ja 9a maaomanike Põhiseaduse (PS) §-st 32 tulenevat õigust oma omandit vabalt kasutada. Lisaks kohtleb projekt ebavõrdselt Kaluri tee 9c ja 9a maaomanikke võrrelduna Kaluri tee üle tee maaomanikega, kellele nimetatud võimalus kinnistu vabal kasutamisel säilitatakse. Isikute ebavõrdne kohtlemine on keelatud PS § 12 järgi. Puuduvad andmed, mis olemasoleval juhul sellist ebavõrdset kohtlemist või õiguste piiramist õigustaks. Seonduvalt teeprojektiga jääb arusaamatuks, miks ei planeeritud teed sellisena nagu seda nägi vähemalt ideeliselt ette Laivi detailplaneeringuga kavandatud lahendus. Lisan selle eskiisi kaasa manusena. Ka oleks mõeldavaks lahenduseks see, kui kõnniteed Kaluri tee teisele poole jäävas osas (Kaluri tee 9 c ja 9 maaomanike suhtes) planeeritakse kitsamalt selliselt, et see jätaks Kaluri tee 9 c ja teistele maaomanikele võimaluse sõidukit vahetult aia taga peatada värava avamiseks nii ennast ohtu panemata kui liiklust segamata. Eeltoodust tulenevalt palun teatada: 1. Kas ja millal on Kaluri tee rekonstrueerimisprojektile antud projekteerimistingimused. Palun need projekteerimistingimused mulle saata. 2. Juhul, kui projekteerijale väljastatud projekteerimistingimused võimaldavad lahendust, mis ei jäta Kaluri tee äärde Kaluri tee 9c ja 9a poolsesse ossa maaomanikele võimalust sõidukeid nii ennast ohtu panemata kui liiklust segamata väravate avamiseks värva taha jätta, siis muuta projekteerimistingimusi sellistelt, et see tagatakse (nt vastavalt Laivi detailplaneerinule lisatud plaanile). Nimetatu on vajalik enne kõike elanike liiklusohutuse ja olemasoleva elukeskkonna säilitamiseks. 3. Palun lisaks teatada, kas Kaluri tee rekonstrueerimise projektis ja projekteerimistingimuste väljastamisel on analüüsitud lisanduva liikluskoormuse mõju Kaluri tee 9c ja 9a poolse osa maaomanike liiklusohutusele, mida toob kaasa Kaluri tee laiendamine tee nende poolsesse äärde. Kui on, siis kuidas seda on tehtud – palun edastada vastavad tutvumist võimaldavad andmed. Eeltoodust tulenevalt palun Kaluri tee projekti muuta selliselt, et see projekteeritakse kohalike elanike elukeskkonna ja liiklusohutuse säilitamiseks viisil nagu nägi ette Laivi detailplaneeringule lisatud eskiis, või vähendada Kaluri tee teisele poolele jäävas osas (Kaluri tee 9 c ja teiste maaomanike suhtes) kõnnitee laiust viisil, et jätaks Kaluri tee 9c ja 9a maaomanikele ohutu võimaluse oma kinnistu väravate avamiseks sõidukeid värva taha peatuma jätta.“ Komisjoni seisukoht: Teeprojekti lahendus on seotud kehtestatud detailplaneeringuga: Laivi piirkonna (osaline) detailplaneering, Haabneeme alevik (RAP Arhitektid OÜ töö nr DP 01-175, teostatud 2011. a). Kaluri teele väljastati 2018 aasta novembris läbi avaliku menetluse uuendatud projekteerimistingimused, mille avalikustamisel ei laekunud ühtegi arvamust. Projekteerimistingimused on avalikult kättesaadavad valla kodulehelt: https://viimsivald.ee/teenused/kommunaalmajandus/teed-ja- teehoole/projekteerimistingimuste-avalikustamine Kavandatav teelahendus on avaram ja tagab parema nähtavuse. Jalakäijatel ei ole praegu eraldi kõnniteed ja aiast välja liigeldes tuleb liikuda mööda sõiduteed. Uus kavandatav lahendus võimaldab liikuda mööda kõnniteed. Haljastuse osaline piiramine võimaldab luua parema nähtavuse ja seeläbi ohutuma keskkonna, milline on oluline avalik huvi. Sõiduautode parkimise koht on kinnistul ja teemaal antud piirkonnas ei ole ette nähtud autode parkimist. Värava avamiseks peatumine on lubatud ja teostatav ka peale rekonstrueerimist, võimalik on ka värav lahendada teekaitsevööndi osas taandega, et seal peatuda, parkida ilma liiklust segamata. Teemaal parkivad autod kujutavad endast liiklusohtu, varjutades nähtavust ja segades teehoolet. Teeprojekt ei kohtle kinnistuomanikke põhiseaduse vastaselt või ebavõrdselt, omandi kasutamist ei piirata. Kõnniteed ei ole liiklusohutuse kaalutlustel mõistlik kitsendada, kuna antud piirkonnas on suur kergliiklejate hulk ning see tingib vajaduse projekteerimistingimustega ette nähtud kõnnitee laiuse järele. Komisjon ei arvesta ettepanekuga nihutada tee paiknemist selliselt, et tekiks ruum parkida väravatagusel mahasõidul. Võimalus on parkida sõiduk tee serva värava avamise või sulgemise ajaks või rajada väravad taandega. Ettepanekuga ei arvestata, kuna see ei aita kaasa liiklusohutu keskkonna loomisele. Mõju täiendavale liiklusele olemasoleva tee renoveerimise seisukohalt analüüsitud ei ole, kuna tee seisund paraneb ja selle tulemusena kahjulik mõju (müra, vibratsioon, saaste jms) väheneb, ka suureneb liiklusohutus, kuna rajatakse laiem tee, eraldi kergliiklustee. Esitatud arvamusega kõnnitee laiust vähendada ei arvestata. 2.3. Rohuneeme tee 11 ja Sillu omaniku arvamuse läbivaatamine 07.04.2020 esitas arvamuse Aire Aksiim: „Käesoleva kirjaga annan kinnistute Siilu ja Rohuneeme tee 11 kinnisasja omanikuna teada, et heki likvideerimine ei ole selles mahus põhjendatud. Selle tööga seotud eesmärk on Teil parendada liiklusohutust, tõsta sõidumugavust ning luua meeldiv, keskkonda sobinduv, meeldiva keskkonnaga teelõik. Olete esikohale seadnud kergliiklejad, aga paraku teatud tegevused on minu vaadetega vastuolus ja kinnistul elavatele inimestele ebameeldiv kui krundi piirdel on 4-5 meetri kõrgusel smaragd elupuuhekil sees suur auk. (15M ulatuses) Olen samuti püüdnud oma elukeskonda suure tee äärsel alal muuta paremaks ja ilusamaks (ka väljaspool vaatlejatele) istutades müra summutava heki. Investeerides sinna hulgaliselt erinevaid vahendeid. Oleme lõpuks 15 aastat tagasi istutatud heki taga saanud natuke privaatsust ja tolmuvaba keskonda tunda. Niigi raske on sellisel kahele poole avatud kinnistul vältida möödujaid, müra ja maantee pealt tulevat saastet. Palun Teil võimalusel jätta see muudatus tegemata. Olen lugenud läbi kõik vajalikud seadused mis puudutavad teehooldusväljaga seotud tegevusi ja sellises mahus ei ole see vajalik. Seda olukorda annab lahendada kas valgusfooriga või paigaldada peeglid. Autodele pole see siiani probleemiks olnud, ainuke mure on olnud jalakäijatele Rohuneeme tee ületamine mis selles projektiga võiks laheneda. Küsimus: Miks on planeeritud kergliiklustee praktiliselt kinnistu piiriga külgnevlt? Kas pole võimalik kergtee viia sõidutee poole, siis ei tekiks nähtavusel nii suurt probleemi. Mõlemal pool ei pea olema roheala vaid võib olla ka astmega kõnnittee, teega külgnevalt. Ja sellest ilusast tammest on samuti kahju. Tahaksin teavitada Teid,et olen algatanud detailplaneeringu maja ehitamiseks krundi Kaluri tee poolsele osale. Saadan Teile manusesse foto planeeringust, millel on näha Kaluri tee poolne auto sissesõit, elektrikilp ja tuletõrjeveevõtu koht. Paraku kahte esimest Teie planeeringul ei näinud, kuid need tuleks kindlasti sisse arvestada. Kui vajate rohkem infot ,vastan meeleldi.“ Pille Okk lisab, et kirjas mainitud kinnistusisese heki eemaldamine oli Maanteeameti spetsialisti poolne märkus/nõue. Komisjoni seisukoht: Arvestada esitatud arvamusega ja hekki mitte likvideerida. Paikvaatlused näitavad, et heki likvideerimise nõue Maanteeameti poolt ei ole sellises ulatuses põhjendatud. Rohuneeme teel on kiirusepiirang 40 km/h ja see ei vaja suuremat nähtavuskolmnurka. Ka nihkub sõidutee Rohuneeme tee 11 kinnistust eemale ning seeläbi suureneb nähtavus. Kergliiklusteel on võimalik saavutada nähtavus olemasolevas keskkonnas erandlikuna ning sellest piisab kas olemasolevast olukorras ja arvestades eraldusriba vähendamisega või siis kui Maanteeamet ei loobi nõudest, teha ettepanek kinnistu nurgas oleva aia osalise ehitamisega tömbiks nurgaks (2 m2 alal). Kergliiklustee jaoks ei ole ruumi sõidutee poole viimiseks, vajalik on tagada ka eraldusriba, kuhu lund vaalutada. Projekteerijal kanda joonisele planeeringujärgne mahasõit. Projekteerija lisab, et pooldab arvamust kergliiklustee nihutamist 0,5 m võrra sõidutee poole, vähendades haljasriba laiust 2,0 meetrilt 1,5 meetrile. 2.4. Kaluri tee 22 omaniku arvamuse läbivaatamine 08.04.2020 esitas arvamuse Robert Leius: „Kas tee rekonstrueerimine on seotud mingi planeeringuga, mis tõstab olulisel määral Kaluri tee liiklusintensiivsust? Millise perspektiivse liiklusega on projektis arvestatud? Millal alustatakse ehitustöödega? Mahasõidu lahendus on kooskõlas olemasolevate väravatega. Kuna kavatsen paigaldada lähimas tulevikus krundi sissesõidule vasakule avaneva liugvärava, siis on tehniliselt ainuvõimalik jalgvärava asukoht liugväravast paremal pool. Paluks nihutada joonisel jalgväravale juurdepääs mahasõidust paremale poole. Sooviksin sademevee äravoolu ja mahasõidu kõrguslikuks hindamiseks vertikaalplaneeringu joonist ja projekteeritud sademeveekanalisatsiooni kaevude andmeid minu mahasõidu juures.“ Komisjoni seisukoht: Kaluri tee rekonstrueerimine on Laivi DP arendajale pandud kohustus, misläbi rekonstrueeritakse tee arenduse elluviimisega samaaegselt koostöös Viimsi vallaga. Laivi DP elluviimine ja väljaarendamine suurendab kindlasti piirkonna liikluskoormust, planeering viiakse ellu mitmete aastate vältel ja see koormus lisandub pikema perioodi jooksul. Kehtestatud Laivi DP näeb ette 140 elamuühiku loomise ning 80 kohalise lasteaia ehitamise, millega kaasneb vastav liikluskoormus. Projekteerijal arvestada arvamuse käigus esitatud jalgvärava asukoha sooviga. Projekteerijal suhelda täiendavalt sademevee äravoolu osas kinnistuomanikuga. 2.5. Kaluri tee 24 omaniku arvamuse läbivaatamine 12.04.2020 esitas arvamuse Lembit Kasvandik: „Miks peab Kaluri tee 24 aeda ümber tõstma hakatama kuna aed on piirides, mis vastab kinnistu plaanile (kinnistu plaani koostaja AS Optiset). Aia ülemine ots võiks olla teele veel lähemal ca 40 cm (olemas piiripost) ja alumine ots on plaani kohase 2 m asemel ca 3 meetrit. Meil ehitati uus aed umbes kaks aastat tagasi Aiaekspert OÜ poolt, kes projekteeris uue aia vastavalt kinnistu plaanile ning meil ole mingit kahtlust nende pädevuse suhtes. Meile jääb arusaamatuks, miks tahetakse ehitada jalakäijate- ja rattatee Kaluri tee meie poolsele küljele kui üle tee (kinnistud Kaluri tee 19,21 jne) on üsna lai riba nende kinnistuteni ja tee rajamine oleks vähema vaevaga võimalik Rohuneeme teest kuni Kaluri tee lõpuni. Kaluri tee meiepoolses osas on takistusteks tänavavalgustuse postid, drenaazikraav, mille toru läbib meie kinnistut, väidetav meie aia ümber tõstmine, mis teeb asja kindlasti kulukamaks ja kas see on sellisel kujul mõistlik lahendus. Meie kujutluse järgi oleks vähem probleeme kui kergtee rajatakse meist ületee ja sõidutee jääks nii nagu ta praegu on. Ilmselt oleks projekteerijal mõtekas kohtuda seda projekti puudutavate isikutega ja kuulata nende argumente selle kohta kuna praegu tundub see olevat veel üsna toores.“ 13.04.2020 esitas kinnistuomanik Lembit Kasvandik täiendava arvamuse: „Sellele teemale lisaks, et meie teepoolel asuvad ka tuletõrje hüdrandid. Seega jääb meile täiesti arusaamatuks, miks kergteed ei rajata teislepoole teed, kus puuduvad ülaltoodud (tänvavalgustuse postid, drenaazikraav, aed, elektriliin) takistused ja ka ruumi on rohkem kui meie pool.“ Komisjoni seisukoht: Projekteerijal täpsustada geoalust ja aia paiknemist. Kui geoalusel on näha, et aed asub üle piiri, siis arvamusega ei arvestata. Projekteerija tellib vajadusel piiride kindlaksmääramise töö geodeetiliste töödega tegelevalt ettevõttelt (Kaluri tee 24 kinnistu on registreeritud 1993.a. ja pole L-est süsteemis), aga antud töö puhul on vajalik ka kinnistu omaniku tahe piire kindlaks määrata, sest geoalusel on Maaameti poolt saadud kinnistupiiride asukoht aiaga piiratud ala sees. Ettepanekuga kergliiklustee teisele poole Kaluri teed kavandada ei arvestata, kuna valitud on liiklusohutum variant ja lahendus, mis on sidustatud ülejäänud teedevõrgu lahendusega, ka asub teisel pool teed kohe piirdeaed ja hoonestus. Kergtee paiknemiseks on valitud teemaal ruum, kus selle paiknemine tagab liiklusohutuse ja millisel on konfliktalade arv väiksem. 2.6. Kaluri tee 18 omaniku arvamuse läbivaatamine 13.04.2020 esitas arvamuse Märt Leipalu: „Mis puudutab minu kinnistu Kaluri tee 18 teise sissesõidu likvideerimist. Olen seda sissesõitu kasutanud aastakümneid küttepuude sisseveoks maja sellel küljel olevale platsile talviste küttepuude ajutiseks hoiustamiseks. Kuu- pooleteisega olen kohale veetud 1m-sed puud saaginud ning ladunud katuse alla. Puude raieõiguse olen ostnud RMK-lt Viimsi metsat ning ise puud maha võtnud ja kohale vedanud. Samas on meil 2 kasvuhoonet kokku 30 m2. Sama platsi olen kasutanud kasvuhoonetele uue mulla ajutiseks ladustamiseks. Need tööd on hooajalised, vara kevadel või hilissügisel,ajal mil kõnniteel on vähe liiklejaid. Seega ei anna minu tegevus mingit märgatavat koormust kõnniteele ning ei takista kõnniteel liiklejaid. Kui seda kõike peaks tegama peasissekäigu kaudu, siis käiksid need tööd mul üle jõu, sest vahemaad tunduvalt pikenevad ja tekitavad liigset ebamugavust majja sissepääsuks. Kaluri tee rekonstrueerimisega näete ette antud teelõigul lageraide, 3 m laiuse kergliiklutee, 2m laiuse haljasala ,Rohuneeme tee ja Kaluri tee nurgal oleva krundi aiasiseste kõrgete eukalüptide mahavõtmise, kes kaitsevad meie krunte Rohuneeme tee poolt tulevast saastgaasidest, tolmust, mürast. Samas sõidutee viimine ühele poole teed,mis teeb aga ohtlikuks sealsetel elanikel aiast ohutult liiklusvahendiga välja sõita. Teie ettepanekud (töö eesmärk on parendada liiklusohutust, tõsta sõidumugavust ning luua meeldiv, keskkonda sobinduv, terviklik teekoridori lahendus, mis on ennekõike turvaline ja seab esikohale kergliiklejad ning meeldiva keskkonna) ei ole nii liikluskoormuselt lähtuvalt kui ka loodust säästlikuselt põhjendatud. Kui suur tuleb sõidutee koormus tipptundidel, kui inimesed sõidavad tööle, viivad lapsi kooli, toovad lapsi erinevatest kohtadest siia lasteaeda jne ? Miks on vajalik 3 meetri laiune kergliiklustee,mis algab ja lõpeb kitsamate kõnniteedega.Tundub,et projekteeritav kergliiklustee saab olema Haabneeme alevikus jupike näidis kergliiklusteest. Tulevikus hakkavad seda laia rada kasutama aga rulatajad kogunemiskohaks ja kolistama meie aedade taga selle asemel,et minna selleks ehitatud spetsiaalsetele platsidele ! Aastaid tagasi (umbes 2011.a) kerkis esile Laivi arenduse projekt.Siis tegime Harju maavanemale ettepaneku avada kõigile liiklejatele ajalooline Kivila tee, mis kuulub praegu kinnisvara arendajale ja kes on aga selle tee üldkasutamiseks sulgenud. Esimese vastuses tegi maavanem Viimsi vallale ettepaneku kooskõlastada arendajaga ajaloolise Kivila tee avamiseks ja muuta üldkasutatavaks ,millega olid rahul Rannakuuse tee ja Kaluri tee vaheline kvartali praegused elanikud kui ka kindlasti tulevased Laivi arenduse elanikud.Selline lahendus oleks teinud meie kandi liikluse arusaadavaks ja ohutuks! Kahjuks mõne aja möödudes, tundub nagu kellegipoolt mõjutatuna, maavanem loobus oma esimesest ettepanekust. Nüüd, kui vallavalitsus on mitmeid kordi vahetunud ja maavanemat ei ole, loodaks väga, et praegune vallavalitsus suudaks kokku leppida maaomanikuga ajaloolise Kivila tee avamiseks. Antud tee on olnud üldkasutatud tee juba väga ammustel aegadel. Mingil seletamatul kombel erastati see tee koos kalatööstuse territooriumiga Esmarile. Nähtavasti ei osatud sellist asjade käiku ette näha, et Kivila tee suletakse ja korruselamute elanikud hakkavad oma autodega väikeelamute kvartalist läbi sõitma. Samas oleks Kivila tee ja Muuli tee kaudu Laivi ja teiste uusarenduste elanikel kvartalist väljasõitmine palju loogilisem ja ohutum lahendus. Kaluri tee Rohuneeme teest mereni võiks jääda ka edaspidi selliseks teeks, mille kaudu on võimalik jalakäijalel ohutult randa jöuda. See lahendaks Rannakuuse tee ja Kaluri tee vahelise kvartali ning Laivi ja teiste uusarenduste liikluse perpektiiviga, mitte aga teadlikult tekitama praegustele ja tulevastele elanikele liikluses ettenägematuid probleeme ja muudaksid uue projektiga liikluse eriti ohtlikuks. Kindlasti ei saa läbirääkimised Viimsi valla ja Kivila tee omanikuga tee avamiseks lihtsad olema.Selleks asjaajajatele head tahtmist ja vastupidavust!” Komisjoni seisukoht: Liiklusohutuse tagamise eesmärgil on vajalik mahasõite vähendada. Iga kinnistu teenindamiseks on ametlikult nähtud ette üks mahasõit. Kuna kinnistu on oma olemuselt kitsas (mahasõitude vahe 12 m), siis ei koorma kinnistu omanikku täiendava mahasõidu ärajätmine. Täiendav mahasõit kergliiklusteel on potentsiaalne liiklusoht ja konfliktiala ja selliseid lahendusi tuleb vältida, tagamaks üldine liiklusohutus. Ka ei koorma 12 m täiendavat kõndmist küttepuude vm puhul oluliselt kinnistu haldamist ning on oluline avalik huvi mahasõitude arvu minimeerimiseks, et tagada liiklusohutus. Kergliiklustee laius 3 m tagab ohutuse kergliiklusteel liikumise (turvaline möödumine), eraldusriba võimaldab turvaliselt eraldada kergliiklejad sõidukitest, samuti tuua rohelust teemaale ning talvisel ajal võimaldab vaalutada lund (et tagada hoolduse läbi liiklusohutus). Kaluri teel ei kasva eukalüpte ning haljastuse osas on hinnang antud pkp 1 koosseisus. Tee rekonstrueerimine ohutustab liiklust teel, kuna paraneb nähtavus, sõidetavus, teekattele markeeritakse sõidurajad, rajatakse eraldi kergliiklustee. Paraku tingib see haljastuse mahavõtu, millise puhul kaalub liiklusohutus üle haljastuse (millise seisund ei ole hea ja mis ka on väheväärtuslik). Tänasel päeval ei ole võimalik ette ennustada liiklust ja tee kasutusviise, mistõttu ei ole võimalik selles osas tagasisidet anda. Kindlasti suureneb see praegusega võrreldes hinnanguliselt neljakordselt, mistõttu on sõiduradade eraldamine ja kergliiklustee rajamine ohutuse seisukohalt oluline. Antud lahendus ei käsitle Kivila tee läbimurret või Kaluri tee läbimurret ning ettepanekut läbimurde rajamisel (mis eeldab planeeringuid) ei saa käesoleva menetluse raames arvestada. 2.7. Lepa tee 2 omaniku arvamuse läbivaatamine 13.04.2020 esitas arvamuse Marko Rohmets: „Kaluri tee tasapind on oluliselt kõrgem (hinnanguliselt ca 40cm) Lepa tee 2 krundi tasapinnast - tee tasapinda oleks mõistlik alandada, et tagada krundi privaatsust, eriti arvestades, et antud tänava liikluskoormus tõuseb. Samuti on tee kõrgem ka Kaluri 22 krundist. Kaluri ja Lepa tee nurgal on planeeritud kergliiklustee põhimõtteliselt vastu Lepa tee2 krundi aeda - palun nihutada kergliiklustee piiri aiast minimaalselt 1m kaugusele, et tagada turvalisus ja ristmiku poolt krundi minimaalnegi privaatsus. Saadetud joonisel ei ole näha Lepa tee2 krundi sadevee ega drenaaži äravoolu torud Kaluri tee äärses kraavis (Lepa tee 1 krundi ääres) - Kuna antud kraav täidetakse, siis antud äravooludega on kriitiliselt oluline arvestada ja ühendada need uue sadevee torustikuga. Kaluri tänava värav on planeeritud nn majanduspääslana, mis tuleks säilitada (valdavalt küttepuude tarneks kinnistule, seega antud läbipääsul arvestatavat liikluskoormus ei ole, igapäevast liikumist ei toimu). Antud pääsla lahenduseks võib teha juba telefonis suheldud variant, kus värava kohal oleks kasutatud madalamat äärekivi, millest saaks autoga vajadusel üle sõita. Haljastust ei peaks üksikute liikumiskordade tarvis sõiduteeks muutma, küll aga võib kasutada tugevamat pinnast haljastuse all.“ Komisjoni seisukoht: Projekteerijal arvestada võimalikult palju Lepa tee 2 kinnistu omaniku seisukohaga tee tasapinda alla viia – oluline on tagada kõrvalkinnistutega võimalikult tasapinnaline lahendus. Projekteerija lisab juurde, et kõrguste vahe maapinnal on praeguses olemasolevas olukorras juba ligiakaudu 46 cm olemasoleva sõidutee (kõrgusarv Kaluri tee oleva katte servas 7.22) ja kinnistu Lepa tee 2 kinnistu piiril (kõrgusarv 6.76) Kaluri tee 22 poolses nurgas. Samas ristlõikes on teiselpool sõiduteed Kaluri tee 13 ees kõrgusarv 7.04. Lepa tee 2 kinnistu nurk ongi madalam koht antud piirkonnas. Projekteerija kontrollib, kas sõiduteed on võimalik kõrguslikult veel allapoole viia, kuna tee on praegu juba osaliselt allpool olemasoleva sõidutee kõrgusest. Projekteerija viib kõrguslikult allapoole kinnistuga külgeva projekt kergliiklustee katte pinna. Kuna kergliiklusteel on vajalik tagada ohutu ristumine sõiduteega, siis ei ole võimalik kergliiklusteed aiast eemale nihutada, antud ettepanekuga ei arvestata liiklusohutuse kaalutlustel. Projekteerijal arvestada ettepanekuga sademeveelahenduse osas. Kaluri teele täiendava mahasõidu loomist ette ei nähta, komisjon ei arvesta nimetatud ettepanekuga, kuna vajalik on kergliiklusteel minimeerida võimalikke konfliktialasid. 2.8. Kaluri tee 19 omaniku arvamuse läbivaatamine 13.04.2020 esitas arvamuse Sirje Kauppinen: „Nii massiivne ja radikaalne tee rekonstrueerimine/ laiendamine ei loo kohe kindlasti meeldivat, keskkonda sobivat teekoridori. Viies kinnistute ja sõidutee vahel oleva roheala miinimumini + kasvav autode vool, ei loo ei turvalist ega ka meeldivat ümbruskonda olemasolevate kinnistute elanikele. Rõhutate oma kaaskirjas, et plaan seab esikohale kergliiklejad, kuid suurem osakaal on kogu projektil siiski sõiduteel. Mis omakorda mõjutab negatiivselt elukeskkonda (lisanduvad heitgaasid, müra etc). Teie poolt planeeritud teeplaanide kohta on meil järgmised küsimused: 1. Planeerides kergliiklus tee (Lepa tee ja Kaluri tee ristmikul) kohale, kus hetkel on sademete/ lume sulamise äravoolu kraav siis, kuidas on lahendatud sademete/lume  sulamise äravool sellel lõigul? Plaanil näidatud sademete äravoolu trass lõpeb enne ristmikku ja algab uuesti alles poole Kaluri tee 19 kinnistu pealt. 2. Miks ei ole planeeritud kogu Kaluri tee 19 kinnistu poolsele teeservale sõidutee äärde äärekivisid? Samas on äärekivid plaanitud roheala ja kergliiklus tee poolsele sõidutee servale. Tuginedes eelmise teeparanduse järgsetele kogemustele voolab sellisel juhul kogu ristmiku sademevesi Kaluri tee 19 krundile, eriti kui täidetakse sademete äravoolu jaoks olemasolev kraav. Pluss, kui sellele poolele ei paigaldata sõidutee äärekivisid, siis suvisel ajal on see ala täis parkivaid autosid. 3. Väidate, et kinnistute olemasolevad juurdepääsuteed rekonstrueeritakse, kuid plaanil puudub Kaluri tee 19 kinnistu jalgvärava sissepääs ja Teie plaani järgi astuvad Kaluri tee 19 elanikud jalgväravast väljudes otse sõiduteele. Nii palju siis turvalisusest! 4. Kaluri tee 24 kinnistu jalgväravast väljujad aga astuvad ette kergliiklusteel kulgevatele jalgratturitele/kergliikuritele (elektrilised tõukerattad etc.), mis samuti ei ole just kõige turvalisem. Kuna Kaluri tee, Lepa tänava ja Kivila tee ristmikust suunaga mere poole on tupiktänav, siis ei anna me omapoolset heakskiitu tee laiendamisele kahe suunaliseks sõiduteeks + kahesuunaliseks kergliiklus teeks. Meiepoolsed ettepanekud ja tingimused: 1. Kaluri tee merepoolse osa sõidutee laius vähendatakse ühe või maksimaalselt pooleteise realiseks ja turvaliseks mööda sõiduks laiendatakse vajadusel olemas olevaid kinnistute juurdepääsuteid. 2. Kaluri tee 19 kinnistuga piirneva sõidutee äärde paigaldatakse äärekivid. Nagu on planeeritud ülejäänud Kaluri teele kuni Rohuneeme teeni. 3. Suurendatakse roheala sõidutee ja kinnistute vahel, mis vähendab vajadust heki piiramiseks kinnistusisesel alal. Heki piiramiseks me kindlasti oma nõusolekut ei anna. Roheala suurendamine tagab ka talvisel ajal võimaluse ladustada kogunenud lund. 4. Kaluri tee 19 kinnistu sõiduteega külgnev võrkaed asendatakse projekti tellija kulul puitaia vastu vähendamaks heitgaaside ja müra kandumist Kaluri tee 19 kinnistule. Miinimum kõrgus puitaial 1,5 meetrit. 5. Planeeritakse hetkel puuduv sademeveekanalisatsioon ja kaevud, Kivila tee nurga ja Kaluri tee 24 kinnistu vahelisele alale. 6. Kaluri tee mere poolsele osale planeerida ainult jalakäijatele mõeldud kõnnitee. Sellele osale ei ole üldse mõistlik rajada kergliiklusteed, kuna see tekitab rohkem liiklusõnnetustele alteid situatsioone, kui tagab turvalist liiklemist, (jalgratturid/kergliikurid versus jalakäijad, jalgratturid/kergliikurid versus hoovist väljujad). Kuna tee on planeeritud nii kitsaks. 7. Soovime, et jalgratturid/kergliikurid suunatakse Kaluri tee ja Kivila tee ristmikult Kivila teele ja ehitada sinna kergliiklus tee mis ühineb Viimsi valla poolt planeeritud kergliiklus teele.” Komisjoni seisukoht: Komisjon selgitab esitatud küsimuste osas lahendust. Projektis on lahendatud sademevete äravool restkaevude ja äärekivide abil. Kinnistutele sademevett valguda lahendus ei luba. Kaluri tee sõidutee poolsele servale ei ole põhjust äärekivisid kavandada, kuna sademevee jooksmine ei ole lahendatud Kaluri tee 19 serva pidi ning äärekivid on rajatud tee serva, kuhu on loodud ruum kergliiklejatele. Äärekivid tagavad ohutuse kergliiklusteel liikudes. Kaluri tee 19 kinnistul astuvad elanikud jalgteele ka olemasoleva lahenduse puhul. Kaluri tee 19 esisel alal on tegemist väga kitsa lõiguga. Võimalik on jalgvärav kavandada ja rajada Kivila tee poolsele alale ja sealt rajada mahakäigukoht otse Kivila jalgteele. Ettepanekuga Kaluri tee merepoolse osa laiuse vähendamisel ei arvestata. Kaherealise ja kahesuunalise tee laiendamine ohutu liiklusruumi loomisel on vajalik, et tagada liikluspinnal üldine liiklusohutus. Liikluse kasvades on väga oluline hoida ära sõidukite manööverdused ja tagada vajalik ruum ning nähtavus. Kaluri tee 19 kinnistu ette äärekivide paigaldamisega ei arvestata. Äärekivide panek mõlemasse sõidutee serva ei ole põhjendatud kuna antud lõigus on sõidutee asfaltkatte laius 5,0 meetrit, mille tõttu teeristlõige jääb äärekivide vahel ebamugavalt kitsaks. Heki piiramine teemaal nähakse ette, kinnistusisesel alal vaid piirdeaia rajamiseks mineva ruumi võrra. Arvestada projektlahenduses Kaluri tee poolsele küljele 1,5 m kõrguse puitaia panekuga kui täiendava häiringute leevendusmeetme rakendamisega. Kaluri teele rajatakse sademeveekanalisatsioon ja tagatakse sademevete ärajuhtimine. Kergliiklustee osas vaid jalgtee loomise ettepanekuga ei arvestata. Kaluri tee tergliiklustee seotakse Kivila pargi kergliiklusteedega ja perspektiivsete rannaäärsete kergliiklusteedega. Ettepanekuga piirata jalgratturite liikumist otse randa ei arvestata, kuna randa liikumisel soodustatakse just keskkonnasõbralikke ja vähem müra tekitavaid liikumisviise nagu erinevad elektrirattad ja jalgrattad. 2.9. Kaluri tee 20 omaniku arvamuse läbivaatamine 17.04.2020 esitas arvamuse Kaluri tee 20 omaniku Maie Hiedeli tütar Kaarin Briedis: „Teades, et Kaluri tee rekonstrueerimine on algatatud seoses Laivi piirkonna korterelamute arendamisega, oleme jätkuvalt seisukohal, mida oleme koos teiste piirkonna elanikega esitanud ka varem, et ei saa nõustuda sellega, kogu korterelamute ja sinna planeeritava lasteaia transport suunatakse ainult läbi Kaluri tee. Uusarenduse suhtes ei ole põhimõtteliselt vastu, aga nõuame Kivila tee läbimurde võimaldamiseks vajadusel maa sundvõõrandamist ja Laivi arenduse liikluse hajutamist. Me ei nõustu Kaluri tee sellises mahus laiendamisega. Kaluri tee rekonstrueerimise plaani tutvustati meile 2013. Siis oli teekoridor planeeritud optimaalsemalt, säilitades vähemalt osa Kaluri tee äärset kõrghaljastust ja roheala. Me ei pea mingil juhul põhjendatuks 3 meetri laiuse kergliiklustee rajamist, mis on 2 meetrise mururibaga sõiduteest eraldatud. Ei mõista, millega on põhjendatud kergliiklustee rajamine praeguse haljastuse alale ja uue mururiba rajamine praeguse sõidutee kohale, millega sõidutee nihutatakse ebamõistlikult vastu Kaluri tee 9 kruntide väravaid. Mõistlik lahendus oleks selline, kus 2 m lai kõnnitee, oleks äärekiviga eraldatuna sõidutee kõrval. Isegi Rohuneeme tee ääres piisab 1,5 või 2 meetri laiusest kõnniteest, Kaluri teel ei ole põhjust rajada nii laia teed, eriti arvestades pudelikaela, mis tekib sadakond meetrit mere pool Kaluri tee 19 ja Kaluri tee 24 vahel. Samuti ei ole selline lahendus mõistlik Kaluri tee vasakusse serva jäävate kruntide olematute sissesõitude tõttu, sisuliselt tuleks sõidutee otse väravate ette sissepööramise võimaluseta. Samuti peame ebaotstarbekaks alles eelmisel aastal rajatud uute tänavavalgustuspostide teisaldamist paari meetri võrra. Kaluri tee 20 on praegu üks krunt, mille omanik Maie Hiedel (82a). Krundil paikneb paariselamu. Meil (Kristina Keinast ja Kaarin Briedis) tema pärijatena on perspektiivis soov kinnistu poolitada ja rajada mõlemale paarismaja poolele eraldi sissesõit. Palume sellega projekti koostades arvestada. Meie ei saa nõustuda ka kogu kõrghaljastuse totaalse likvideerimisega tervelt Kaluri tee alalt mõlemalt poolt. Varasemas teeprojekti eskiisis oli nähtud võimalust kõrghaljastus osaliselt säilitada. Kui peetakse vajalikuks osade potentsiaalselt ohtlike puude langetamist, palume vallal rakendada asendusistutuse kohustust ja mh istutada hekk kinnistu piirile. Palume antud projektlahendust selliselt mitte kinnitada.“ Komisjoni seisukoht: Arvestades muutusi ja piirkonna arengut (tootmispiirkonna ümberkujundamine elukeskkonnaks) tingib see ka Kaluri tee rekonstrueerimise ohutumaks liikluskeskkonnaks. Hetkel on Kaluri tee alates Rohuneeme teest kuni selle lõpuni amortiseerunud ja puudub eraldi kergliiklejate ruum. Ka on tee kitsas sõidukite mööda manööverdamiseks. Arvestades asjaolu, et Laivi DP elluviimisega tee kasutatavus kasvab, on vajalik Kaluri tee rekonstrueerida ja kujundada ohutu liikluskeskkond. Kehtiva detailplaneeringuga on nähtud Laivi DP alale ligipääs Kaluri teelt. Kaherealise ja kahesuunalise tee laiendamine ohutu liiklusruumi loomisel on vajalik, et tagada liikluspinnal üldine liiklusohutus. Liikluse kasvades on väga oluline hoida ära sõidukite manööverdused ja tagada vajalik ruum ning nähtavus. Samuti on väga oluline luua kergliiklejatele eraldi turvaline ruum kergliiklustee näol. Eraldusriba loob täiendva ohutuse sõidukite ja kergliiklejate vahel ja võimaldab talihoolde käigus lund vaalutada, et tagada hooldus ja ohutus ka talvisel perioodil. Ettepanekuga vähendada tee laiust ei arvestata, kuna see ei taga liiklusohutust. Võimalik on kaaluda eraldusriba laiuse vähendamist 2 meetrilt 1,5 meetrile. Projekteerija lisab juurde, et pooldab (lõigus Rohuneeme tee – Lepa tee) sõidutee ja kergliiklustee vahelise haljasriba laiuse vähendamist 0,5 m võrra. Mahasõite saab kasutada sarnaselt teistele samalaadsetele tänavalahendustele. Ka on arvestatud Kaluri tee teevalgustuse renoveerimisel nende hilisema ümberehitusega Kaluri tee rekonstrueerimise raames, et saada terviklik ja turvaline teelahendus. Ettepanekuga rajada Kaluri teele kaks eraldi mahasõitu ei arvestata. Ka uutes planeeringutes rajatakse paarismajadele ühised mahasõidud (sh kortermajadele), et vähendada võimalikke konfliktialasid ja luua vähem tehiskeskkonda. Ettepanekuga rajada haljastuse kompenseerimiseks hekk või istutada puid Kaluri tee 20 kinnistule arvestatakse. Projekteerijal täpsustada lahendust Kaluri tee 20 kinnistu omanikuga. Komisjoni esimees: A. Mik Komisjoni liige: A. Lehtsalu Komisjoni liige: M. Sööt Komisjoni liige: S. Jürima Protokollis: K. Eensaar Juurde kutsutud, projekteerija: P. Okk