Harjumaa Lääne-Harju vald Paldiski linn Tallinna mnt 41 ja Tallinna mnt 44 maaüksuste ja lähiala detailplaneering

Tallinna mnt 41 ja Tallinna mnt 44 kinnistute ning lähiala detailplaneering ASUKOHT: HARJU MAAKOND, LÄÄNE-HARJU VALD, PALDISKI LINN KINNISMÄLESTIS: puudub PLANEERINGU NR. PLANEERINGU KOOSTAMISE KORRALDAJA ja TELLIJA: Lääne-Harju Vallavalitsus Rae tn 38, Paldiski linn 76806 E-mail: [email protected] Tel: 6790600 HUVITATUD ISIKUD: Tanel Lambing Tamme tn 4a, Keila linn, Harju maakond, 76607 E-post: [email protected] Tel. +372 5177678 (allkirjastatud digitaalselt Katri Lambing Tamme tn 4a, Keila linn, Harju maakond, 76607 E-post: [email protected] (allkirjastatud digitaalselt DP KOOSTAJA: HIRUNDO OÜ planeerija Taimi Kirs Ruumilise keskkonna planeerija, tase 7 Aadress: Sõpruse pst 218-13, Tallinn E-mail: [email protected] Tel: +372 5203279 /digitaalselt allkirjastatud/ HIRUNDO OÜ TÖÖ NR.: HDP-03/2019 2020 Tallinna mnt 41 ja Tallinna mnt 44 maaüksuste ning lähiala detailplaneering 1 DETAILPLANEERINGU I KÖITE SISUKORD I SELETUSKIRI LK 1. DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISE ALUSED JA EESMÄRK 3 2. SEOS KÕRGEMA TASEME PLANEERINGUTEGA 3-4 3. ÜLDPLANEERINGU MUUDATUSE PÕHJENDUS 4-6 4. PLANEERINGU KONTAKTVÖÖNDI FUNKTSIONAALSED SEOSED 6 5. PLANEERINGU OLEMASOLEV OLUKORD 6 5.1. Asukoht 6-7 5.2. Pinnas 7 5.3. Reljeef ja haljastus 8 5.4. Hoonestus 8 5.5. Teed 8 5.6. Tehnovõrgud 8 5.7. Kehtivad piirangud 8-9 6. DETAILPLANEERING 10 6.1. Üldised põhimõtted 10-11 6.2. Arhitektuursed tingimused 12 6.3. Tee maa-ala ja liikluskorraldus 12-15 6.6.4. Vertikaalplaneering 15-16 6.5. Insenertehniline lahendus 16 6.5.1. Veevarustus 16-17 6.5.2. Tuletõrjevee varustus 17-18 6.5.3. Olmekanalisatsioon 18 6.5.4. Sademevee kanalisatsioon 18-19 6.5.5. Elektrivarustus 20 6.5.6. Telekommunikatsioon 20 6.5.7. Välisvalgustus 20 6.5.8. Soojavarustus 20 7. HALJASTUSE JA HEAKORRA PÕHIMÕTTED 20-21 8. PLANEERINGUGA KAASNEVAD MÕJUD 21-22 9. KESKKONNAKAITSE ABINÕUD 22-24 10. RADOONIRISKI VÄHENDAMISE VÕIMALUSE 24 11. KURITEGEVUSRISKE VÄHENDAVAD ABINÕUD 25 12. PLANEERINGU RAKENDAMISE VÕIMALUSED 26 13. PLANEERINGU REALISEERIMISEST TULENEVATE VÕIMALIKE KAHJUDE HÜVITAJA 26 II KOOSTÖÖ PLANEERINGU KOOSTAMISEL JA KOOSKÕLASTUSED III DETAILPLANEERINGU JOONISED Joonis 1 Situatsiooni plaan M 1:10 000 Joonis 2 Kontaktvööndi plaan M 1:5 000 Joonis 3 Tugiplaan M 1:500 Joonis 4 Detailplaneeringu põhijooni-tehnovõrkudega M 1:500 Joonis 5 8 Tallinn-Paldiski perspektiivne ristmik Illustreeriv joonis Tallinna mnt 41 ja Tallinna mnt 44 maaüksuste ning lähiala detailplaneering 2 SELETUSKIRI 1. DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISE ALUSED JA EES MÄRK 1. Detailplaneeringu koostamise alused: • Planeerimisseadus (jõustunud 01.07.2015); • Ehitusseadustik (jõustunud 01.07.2015); • Majandus- ja taristuministri 05.06.2015 määrus nr 57 „Ehitise tehniliste andmete loetelu ja arvestamise alused”; • Paldiski linna üldplaneering ( kehtestatud Paldiski Linnavolikogu 14. juuni 2005. a määrusega nr 15); • Paldiski Linnavalitsuse 09.02.2010 korraldus nr 63 „Paldiski linnas kinnistul Põlde IV detailplaneeringu algatamine“; • Lääna-Harju Vallavolikogu 16.04.2020 otsus nr 18 „Detailplaneeringu koostamise algatamine ja keskkonnamõju strateerilise hindamise algatamata jätmine“. Algatati detailplaneering Paldiski linnas Tallinna mnt 41 (katastritunnus 58001:001:0005) ja Tallinna mnt 44 (katastritunnus 58001:001:0006) kinnistutel ning lähialal; • HARJU MAAKONNAPLANEERING 2030+ (Riigihalduse minister kehtestas 09.04.2018 käskkirjaga nr 1.1-4/78) 2. Arengukavad ja -strateegiad: • Lääne-Harju Vallavolikogu 30.04.2018 määrus nr 9 „Reovee kohtkäitluse ja äraveo eeskiri“ 3. Detailplaneeringu koostamisel tehtud uuringud (nt. ehitusgeoloogilised uurimistööd, mürauuringud): • Geodeetilise alusplaani töö nr. 4 (08.04.2018) on teostatud Nullpunkt Projekt OP poolt; 4. Eesti standardid: • Eesti Standard EVS 843:2016 Linnatänavad; • Eesti Standard EVS 809-1:2002 Kuritegevuse ennetamine läbi linnaplaneerimise ja arhitektuuri; • Eesti Standard EVS 812-6:2012 Ehitiste tuleohutus; • Eesti Standard EVS 840:2017 „Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes“. Detailplaneeringu eesmärgiks on seni hoonestamata maa-ala muuta riigitee 8 Tallinn Paldiski, Jaani tee ja Ingeri tee ristmik efektiivselt toimivaks, logistiliselt sobivaks laomajanduse ja ökoloogiliselt vähenõudliku väiketootmise arendamise piirkonnaks. Lisaks on planeeringu ülesandeks ehitusõiguse määramine, liikluskorralduse ja tehnovõrkude lahendamine, keskkonnakaitseliste abinõude ning vajalike kitsenduste määramine. 2. SEOS KÕRGEMA TASEME PLANEERINGUTEGA Harju maakonnaplaneeringu 2030+ (kehtestatud riigihalduse ministri 09.04.2018 käskkirjaga nr 1.1- 4/78) Kehtestatud maakonnaplaneering on aluseks kohalike omavalitsuste üldplaneeringute koostamisele ning selle ajaline perspektiiv on sarnaselt üleriigilisele planeeringule 2030+. Harju maakonnaplaneeringus on välja toodud põhimõtted, millega tuleb ruumilise arengu suunamisel ning ettevõtluskeskkonna arendamiseks arvestada: • Uute arendusalade kavandamine, kui see osutub vajalikuks, saab toimuda hästi juurdepääsetavates asukohtades terviklike ruumilahenduste alusel ning tingimustes, kus on Tallinna mnt 41 ja Tallinna mnt 44 maaüksuste ning lähiala detailplaneering 3  tagatud muuhulgas ka vajalikud kommunikatsiooni- ja taristulahendused. Välditakse uute arendusalade kavandamist üleujutusriskiga aladele. Tulenevalt üleriigilises planeeringus väljendatud riiklikust huvist välditakse uute elamualade kavandamist Paldiski ja Muuga sadamate vahetus naabruses • Arendada edasi olemasolevaid potentsiaali omavaid tööstus- ja logistikaalasid ning piirkondi, kus on olemas juurdepääsuteed ja ühendused vajalike transiitkoridoridega (maanteede ja raudteedega), nt Muuga ja Paldiski sadamate piirkonnad, Ämari–Rummu piirkond, Loksa linna sadama piirkond jne. • Maakonnaplaneeringuga kavandatud perspektiivsed põhimõttelised maanteede trassikoridorid Harju maakonna tervikliku arengu tagamiseks: b) Tallinn-Paldiski (põhimaantee nr 8) ja Tallinna ringtee (põhimaantee nr 11) rekonstrueerimine liiklusohutuse ja läbilaskvuse suurendamiseks; Maakonnaplaneeringus on määratud rohelise võrgustiku alad ning sellele tuginedes ei paikne Tallinna mnt 41 ja Tallinna mnt 44 kinnistud rohevõrgustiku alal. Seega ei ole kavandatav tegevus vastuolus Harju maakonnaplaneeringuga. Paldiski linna üldplaneering Paldiski linna üldplaneering on kehtestatud 14.06.2005 otsusega nr 15. Üldplaneering näeb ala ette loodusliku haljasmaa ja kaitsehaljastusena. Planeeritavast alast idapoole jääb üldplaneeringu kohaselt kaubandus-, teenindusettevõtete ja büroohoonete maa. Lääne-Harju valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukava aastateks 2019-2030 Lääne-Harju valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2019-2030 on kehtestatud Lääne-Harju Vallavolikogu 30.09.2019 määrusega nr 16. Eelneva kohaselt ei asu ala ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni piirkonnas 3. ÜLDPLANEERINGU MUUDATUSE PÕHJENDUS Arvestades Paldiski soodsat asukohta transpordisõlmena, mida läbib suures osas transiitkaubandus Venemaa-Lääne-Euroopa suunal, oleks kõige otstarbekam linnas arendada lisaväärtust loovat tootmist, mis põhineks mujalt saabuva tooraine või pooltoodete edasisel töötlemisel või pakendamisel. Mitmekesistamaks alade kasutust paindliku ettevõtlusalana antakse tootmismaadele ärimaa kõrvalfunktsioon (maa-alade arendamine kas tootmise või äri otstarbel või nimetatud funktsioonide kombinatsioonina). Detailplaneering koostatakse eelkõige konkreetse ehitussoovi realiseerimise tarbeks, sellega on detailplaneering ühtlasi ehitise projekteerimise esimeseks tööetapiks. Paldiski linna kehtiva üldplaneeringu kohaselt on algatatud planeeringu ala juhtfunktsiooniks looduslik haljasmaa ja kaitsehaljastuse maa-ala. Seega on antud detailplaneering üldplaneeringut muutev detailplaneering. Tallinna mnt 41 ja Tallinna mnt 44 maaüksuste ning lähiala detailplaneering 4 Väljavõte kehtivast Paldiski linna üldplaneeringust. Planeeringuala piir Tallinna mnt 41 ja Tallinna mnt 44 maaüksuste ning lähiala detailplaneering 5  ÜLDPLANEERINGU MUUDATUS PLANEERITAVA ALA ASUKOHT Vastavalt Paldiski linna üldplaneeringule paikneb planeeritav ala looduslikul haljasmaa ja kaitsehaljastuse maa- alal PLANEERINGUALA JUHTOTSTARVE TOOTMI- ja ÄRIMAA SIHTOTSTARBEGA. Planeeringuala piir Paldiski linna üldplaneeringuga on linna haldusala funktsionaalselt jaotatud kuueks linna piirkonnaks. Jaotuse kavandamisel on arvestatud olemasolevat elukeskkonda, transpordiskeemi, sotsiaal- majanduslikku arengut ning looduskeskkonna tingimusi. 4. PLANEERINGUALA KONTAKTVÖÖNDI FUNKTSIONAALSED SEOSED Planeeritav maa-ala asub Harju maakonnas, Paldiski linna sadama piirkonnas, mis hõlmab Lõunasadam ala ja sellest idas paiknev tootmisala. Paneeritav ala piirneb maatulundusmaa sihtotstarbega katastriüksusega, mille kõlvikuline koosseis on valdavalt metsamaa. Planeeritavat maa-ala läbivad transpordimaad- riigitee 8 Tallinn-Paldiski, reformimata Jaani tee ja Ingeri tee. Planeeringu alasse on kaasatud osaliselt „Jaani tee 1, Jaani tee 2, Tallinna mnt 42 maaüksuste ja lähiala detailplaneeringus“ planeeritud teemaa krundid Jaani tee ning Ingeri tee laienduseks. Kontaktvööndis asub Tallinna mnt 40 kinnistu detailplaneering ala (tootmismaa sihtotstarbega), mis on kehtestatud Paldiski Linnavalitsuse korraldusega 27.10.2011 nr 345 5. PLANEERINGUALA OLEMASOLEV OLUKORD 5.1. ASUKOHT Planeeritav ala asub Paldiski linna kaguserval riigitee 8 Tallinn-Paldiski 42,8 km-l. Detailplaneeringu ala hõlmab Paldiski linnas järgmisi katastriüksuseid : Kinnistu nimi Katastriüksuse Registri.nr. Pindala Sihtotstarve Kinnistu tunnus omanik Tallinna mnt 44 58001:001:0006 11296450 43483m² maatulundusmaa Tanel Lambing Katri Lambing Tallinna mnt 41 58001:001:0005 11296350 8266m² maatulundusmaa Tanel Lambing Katri Lambing Tallinna mnt 41 ja Tallinna mnt 44 maaüksuste ning lähiala detailplaneering 6 Planeeringualasse on lisatud 5800004 Jaani tee ja 58000052 Ingeri tee osa. Lisaks on planeeringualasse kaasatud Jaani tee 1, Jaani tee 2, Tallinna mnt 42 maaüksuste ja lähiala detailplaneeringuga planeeritud teemaa krundid Jaani tee ning Ingeri tee laienduseks ( end. Põlde IV kinnistu detailplaneering). Jaani tee 1 58001:001:0106 4971102 2,60ha maatulundusmaa Cristof varahaldus OÜ Jaani tee 2 58001:001:0107 4971102 0,26ha maatulundusmaa Cristof varahaldus OÜ Tallinna mnt 42 58001:001:0108 4971102 2,27ha maatulundusmaa Cristof varahaldus OÜ Tallinna mnt 41 katastriüksus piirneb : • 58001:001:0132 8 Tallinn-Paldiski tee, transpordimaa sihtotstarbega • 58001:001:0107 Jaani tee 2, maatulundusmaa sihtotstarbega • 58001:001:0336 Tallinna mnt 43, maatulundusmaa sihtotstarbega Tallinna mnt 44 katastriüksus piirneb : • 58001:001:0132 8 Tallinn-Paldiski tee, transpordimaa sihtotstarbega • 58001:001:0069 Tallinna mnt 46, maatulundusmaa sihtotstarbega • 43101:001:1485 Ingeri tee, transpordimaa sihtotstarbega 5.2. PINNAS Planeeringu ala mullastiku struktuuriks Maa-ameti mullastiku kaardi andmetel on : • 10% Õhuke paepealne gleimuld (Gh“) . Mulla lõimis on 10-30sm saviliiv millele järgneb paas (sl 10-30/p). Huumushorisondi tüsedus on 10-20 cm toorhuumus. • 90% Leetjas gleimuld (Gl 70%osakaaluga) ja küllastunud turvastunud muld (Go1 30%osakaaluga). Mulla lihtlõimiseks on (pl/p) peenliiv/paas. Planeeringuala piir Piirkond on kaitsmata põhjaveega ala. Lähimad registrisse kantud puurkaevud asuvad ligikaudu 650 m kaugusel (keskkonnaregistri kood PRK0018630 ja PRK0017268). Kõikide nimetatud puurkaevude sanitaarkaitsealad on 50 m ning kumbki neist ei ulatu planeeringualale. Vastavalt Eesti Geoloogiakeskuse poolt koostatud radooniriski levilate kaardile asub Paldiski piirkond madala ja normaalse radooniriskiga alal. Tallinna mnt 41 ja Tallinna mnt 44 maaüksuste ning lähiala detailplaneering 7 5.3. RELJEEF JA HALJASTUS Pinnamoelt on paikkond nõrgalt lainjas tasandik. Maapinna kõrgusarvud 13,79...14,76m. Tallinna mnt 41 pindala on 8266 m2, millest 653m² on looduslik rohumaa ja 7613m² metsamaa. Tallinna 44 pindala on 43483 m2, millest 1467m² on looduslik rohumaa, 41724m² metsamaa ja 292m² muu maa. Kogu planeeringuala on hooajaliselt osaliselt liigniiskuse käes nii nagu valdavad Paldiski linna maatulundusmaad, kuna Paldiski linnas ei ole teostatud maaparandus, kuivendust seoses sellele, et Paldiski linn oli Nõukogude ajal kinnine territoorium. Planeeringu ala kõrghaljastus on max 50 aastane ja domineerivaks puuliigiks on sookased, mis maa-ala kuivendades on määratud hävingule. Väljaspool hoonestusala, teid ja parklaid kõrghaljastus säilitada maksimaalselt ning riigitee 8 Tallinn-Paldiskile poosele küljele teostada täiendavat kõrghaljastuse rajamist. 5.4. HOONESTUS Planeeritaval alal hoonestus puudub. 5.5. TEED Juurdepääsud planeeringuala Tallinna mnt 41 maaüksusele toimub 5800004 Jaani teelt läbi Jaani tee 2 maaüksuse, mille osas sõlmitakse juurdepääsutee servituudi. Juurdepääsud planeeringuala Tallinna mnt 44 maaüksusele toimub 5800002 Ingeri teelt. 5.6. TEHNOVÕRGUD Antud piirkonnas puudub tsentraalne ühiskanalisatsioon ja ühisveevärgi trassid. Planeeritavat ala läbib 10kv elektri õhuliin ning riigitee 8 Tallinn-Paldiski ääres kulgeb ELA094 sideehitis. 5.7. KEHTIVAD PIIRANGUD Planeeritaval alal ei asu muinsuskaitsealuseid objekte. Planeeringu ala Jaani tee 2 katastriüksuse edela piiril 8 Tallinna-Paldiski tee poolses osas asub looduskaitsealuse III kaitsekategooria kuklaste pesa, mille ümberpaigutamine peab toimuma enne ehitustööde algust ja parim aeg kuklaseperede ümberpaigutamiseks on varakevadel, kuklasperede nö. “soojatuuma“ ajal. Tavaliselt on see aprilli esimesel poolel, lume sulamise ajal või kohe peale lume sulamist, kui kuklased kogunevad massiliselt pesa pinnale. Vabariigi Valitsuse 15.07.2004 määrus nr 248 „ Kaitsealuse liigi isendi ümberasutamise kord“ reguleerib kaitsealuse looma-, taime- ja seeneliigi isendi (sealhulgas kuklapesade) ümberasutamist nende looduslikust elupaigast või kasvukohast uude looduslikku elupaika või kasvukohta. Kuklaste ümberpaigutamise vajadus selgub riigitee 8 Tallinn-Paldiski ristmiku projekti käigus. Tee projektis ette näha kuklaste pesa märgistamine ehituse ajal, kui on võimalik säilitada. Kuklase ümberpaigutamine kohaks on sobilik „Jaani tee 1, Jaani tee 2, Tallinna mnt 42 maaüksuste ja lähiala detailplaneeringus“ planeeritud krunt pos. nr 3. Harju maakonnaplaneeringus 2030+ määratud rohelise võrgustiku alad ning sellele tuginedes ei paikne Tallinna mnt 41 ja Tallinna mnt 44 kinnistud rohevõrgustiku alal. Tallinna mnt 41 ja Tallinna mnt 44 maaüksuste ning lähiala detailplaneering 8 Pärandkultuuriobjekte pole maa-ameti andmetel detailplaneeringu alale ega sellega piirnevatele katastriüksustele registreeritu. Maa-ameti maardlate kaardirakendusele kohaselt ei ole antud alal ega selle läheduses registrisse kantud maavarasid. Ehitusseadustiku § 92 alusel on tänav linnas, alevis või alevikus paiknev tee. Ehitusseadustiku § 71 lg3 ütleb, et tänava kaitsevööndi laius on äärmise sõiduraja välimisest servast kuni 10 meetrit ning kaitsevööndit võib laiendada kuni 50 meetrini, kui see on ette nähtud üld- või detailplaneeringus. Avalikult kasutatava tee kaitsevöönd on teed ümbritsev maa-ala, mis tagab tee kaitse, teehoiu korraldamise, liiklusohutuse ning vähendab teelt lähtuvaid keskkonnakahjulikke ja inimestele ohtlikke mõjusid. Paldiski linna üldplaneeringus on määratud riigiteele 8 Tallinn-Paldiskile 50 kaitsevöönd, seetõttu on riigitee 8 Tallinn-Paldiskile kaitsevööndiks 50m. Ingeri teele ja Jaani teele on detailplaneeringus määratud 10m tänava kaitsevöönd. Planeeritaval maa-alal olevate tehnovõrkude piiranguvööndi ulatused: • Elektri õhuliini ( 10 kV) kaitsevöönd 10 m mõlemale poole liini; • ELA094 sideehitise kaitsevöönd 1m kaabli teljest. Tallinna mnt 41 ja Tallinna mnt 44 maaüksuste ning lähiala detailplaneering 9 6. DETAILPLANEERING 6.1. ÜLDISED PÕHIMÕTTED Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on seni hoonestamata maa-ala muuta riigitee 8 Tallinn Paldiski, Jaani tee ja Ingeri tee ristmik efektiivselt toimivaks, logistiliselt sobivaks laomajanduse ja ökoloogiliselt vähenõudliku väiketootmise arendamise piirkonnaks. Soositud on eelkõige keskkonda mittekahjustavad kaasaegse tehnoloogiaga väiketootjad nagu puidu- ja mööblitööstus, postitöötlus, pakendamine jms. Mitmekesistamaks alade kasutust paindliku ettevõtlusalana antakse tootmismaadele ärimaa kõrvalfunktsiooni. Detailplaneering taotleb maa-ala kruntideks jaotamise, sihtotstarvete, ehitusõiguste, juurdepääsuteede ja tehnovõrkude paigutuse määramise. Kehtestatud planeering on edaspidise projekteerimise aluseks, luues eeldused ehitustegevuseks planeeringuga moodustatud kruntidele. Planeeritaval alal moodustatakse 5 tootmis- ja ärimaa krunti, 1 tootmismaa krunt ja 6 transpordimaa krunti. Tootmis- ja ärimaa kruntidele on antud ühine ehitusala, mis võimaldab kruntide liitmist/lahutamist ning hoonestamist kogu ehitusala piires. Planeeritavad krundid Pos Krundi Krundi Moodust. Liidetavate/ Osade senine siht- nr planeeritud planeeritud katastriüksusest lahtutavate otstarve sihtotstarve pind m² m² (+/-) osade pind vastavalt kü. m² sihtotstarbele 1 L 100% 921 58001:001:0108 -921 Maatulundusmaa 2 L 100% 553 58001:001:0106 -553 Maatulundusmaa 3 T50% Ä50% 7710 58001:001:0005 -7710 Maatulundusmaa 4 L 100% 556 58001:001:0005 -556 Maatulundusmaa 5 L 100% 3596 58001:001:0006 -3596 Maatulundusmaa 6 L 100% 412 58001:001:0006 -412 Maatulundusmaa 7 L 100% 4386 58001:001:0006 -4386 Maatulundusmaa 8 T 100% 81 58001:001:0006 -81 Maatulundusmaa 9 T 85-100% 6691 58001:001:0006 -6691 Maatulundusmaa Ä 0-15% 10 T 85-100% 9378 58001:001:0006 -9378 Maatulundusmaa Ä 0-15% 11 T 85-100% 6943 58001:001:0006 -6943 Maatulundusmaa Ä 0-15% 12 T 85-100% 11996 58001:001:0006 -11996 Maatulundusmaa Ä 0-15% Katastriüksuse liigi järgi: T- tootmismaa; Ä- ärimaa, L-transpordimaa, Üm- ühiskondlik maa. Tallinna mnt 41 ja Tallinna mnt 44 maaüksuste ning lähiala detailplaneering 10 Näitajad kruntide kohta Maksimaalne ehitistealune Maksimaalne korruselisus põhihoone/kõrvalhoone põhihoone/kõrvalhoone Krundi kasutusotstarve sihtotstarvete kaupa Parkimiskohtade arv Hoonete arv krundil Krundi sihtotstarve Krundi planeeritud Norm/kavandatav Suletu brutopind Katastriüksuse katastri järgi DP liigi järgi suurus m² pind m² Pos nr 1 921 - - - LT 100% L 100% - - 2 553 - - - LT 100% L 100% - - 3 7710 1100 II 1 TT/TL/TK 45% T 50% 2000 36/36 OV 5% /Ä 50% ÄB/ÄK/ÄV 50% 4 556 - - - LT 100% L 100% - - 5 3596 - - - LK 100% L 100% - - 6 412 - - - LT 100% L 100% - - 7 4386 - - - LT 100% L 100% - - 8 81 - - - OK 100% T 100% - - 9 6691 2750 III 1 TT/TL/TK 85-100% T85-100% 4250 21/21 ÄB 0-15% /Ä 0-15% 10 9378 4000 III 1 TT/TL/TK 85-100% T85-100% 4800 24/24 ÄB 0-15% /Ä 0-15% 9+10 16069 6750 III 1 TT/TL/TK 85-100% T85-100% 9050 45/45 ÄB 0-15% /Ä 0-15% 11 6943 2800 III 1 TT/TL/TK 85-100% T85-100% 3300 17/17 ÄB 0-15% /Ä 0-15% 12 11996 4300 III 1 TT/TL/TK 85-100% T85-100 5600 28/28 ÄB 0-15% /Ä 0-15 11+ 18939 7100 III 1 TT/TL/TK 85-100% T85-100 8900 45/45 12 ÄB 0-15% /Ä 0-15 7+8+ 39476 13850 III 2 TT/TL/TK 85-100% T85-100 17950 90/90 9+10+ ÄB 0-15% /Ä 0-15 11+12 Krundi kasutusotstarve DP liigi järgi: ÄB- kontori- ja büroohoone maa, ÄK-kaubandus-, toitlustus- ja teenindushoone maa, ÄV-väikeettevõtluse hoone ja -tootmise hoone maa, TT- tootmishoone maa, TL- laohoone maa, TK- logistikakeskuse maa, OV-vee tootmise ja jaotamise ehitise maa, OK-kanalisatsiooni ja reoveepuhastuse ehitise maa LT-tee ja tänava maa, LK-kergliiklusmaa. HP-haljasala maa. Tallinna mnt 41 ja Tallinna mnt 44 maaüksuste ning lähiala detailplaneering 11 6.2. ARHITEKTUURSED TINGIMUSED Tagamaks detailplaneeringu ala täisväärtuslikku ning keskkonnasäästlikku keskkonda on paika pandud järgmised ehituspõhimõtted: ❖ Hoone peab olema arhitektuurselt kõrge tasemega ja kaasaegne; ❖ Hooned on lubatud rajada detailplaneeringu põhijoonisel näidatud ehitusalasse; ❖ Fassaadi lahenduses tuleb kasutada ja omavahel kombineerida vähemalt kahte erinevat materjali. Materjalidest võib kasutada sandwich paneele, betooni, laudist, vineeri, krohvi. Plekki tohib kasutada maksimaalselt kuni 40% ulatuses fassaadist. ❖ Lubatud katusekalle on 0-15°. Lamekatus varjata parapetiga. Katuse projekteerimisel tuleb kinni pidada detailplaneeringus ette antud kõrgusmärgist. Katusekatte materjal - rullmaterjal või plekk. ❖ Moodustatavate äri- ja tootmismaa kruntide ümbritsemine piirdeaiaga ei ole kohustuslik. See võimaldab vabama liikumise ja hoonete paigutamise kruntidel. Kui on soov rajada piirdeaed, siis on lubatud rajada 2m kõrguseid piirdeaedu, mille rajamiseks kasutada metallpostidel võrk- ja metallpiirdeid. Vajadusel võib piirded ette näha mitte kruntide piiridele, vaid ümbritseda kuritegevuse ennetamiseks ladustamise platsid või näidiste alad; ❖ Hoone eskiisprojekt tuleb kooskõlastada valla arhitektiga. Arhitektuursed tingimused krundil pos nr 3 Krundil võib paikneda max. 1 hoone. Hooned võib projekteerida max II korruselisena , kõrgusega maapinnast kuni 10m, Lubatud katusekalle on 0º-15º Hoonestusviis on lahtine. Arhitektuursed tingimused krundil pos nr 9,10,11,12 Krundil võib paikneda max. 1 hoone. Hooned võib projekteerida max III korruselisena , kõrgusega maapinnast kuni 14m, Lubatud katusekalle on 0º-15º Hoonestusviis on lahtine. 6.3. TEE MAA-ALA JA LIIKLUSKORRALDUS Detailplaneeringu maa-ala asub Paldiski linna kaguserval riigitee 8 Tallinn-Paldiski 42,8 kilomeetril maanteest mõlemal pool. Juurdepääs planeeritavale alale on tagatud Ingeri tee ja Jaani tee kaudu. Ehitusseadustiku § 92 alusel on tänav linnas, alevis või alevikus paiknev tee. Ehitusseadustiku § 71 ütleb, et tänava kaitsevööndi laius on äärmise sõiduraja valimisest servast kuni 10 meetrit ning kaitsevööndit võib laiendada kuni 50 meetrini, kui see on ette nähtud üld- või detailplaneeringus. Riigitee 8 Tallinn-Paldiski kaitsevöönd on detailplaneeringu raames 50m. Ingeri teele ja Jaani teele on detailplaneeringus määratud 10m tänava kaitsevöönd. Detailplaneeringu piires kehtib riigiteel 8 Tallinn-Paldiski kiirusepiirang 90 km/h. Liiklusruumi planeerimise aluseks on Eesti Standard EVS 843:2016 Linnatänavad. Planeeringu ala teed detailplaneeringu raames on veotänava mõõtmetega ning planeeritud segaliiklusega. Teede projekteerimise lähtetasemeks on rahuldav (R) ja tee projektkiiruseks 40km/h. Asfaltkattega kahesuunalise sõidutee laiuseks tootmisala piires on planeeritud 7m. Sõidutee killustikuga teepeenra osa on planeeritud 0,5 m. Tee maa-alale paigaldatakse kõik ühised Tallinna mnt 41 ja Tallinna mnt 44 maaüksuste ning lähiala detailplaneering 12 tehnovõrgud. Teedeäärsed haljasalad on vajalikud nii tehnovõrkude paigutamiseks kui ka lume vallitamiseks. Kõik planeeritud teed (nii sõidu- kui ka kergliiklustee) on äärekivideta, kus sajuveed suunatakse teekalletega kõrval olevatele haljasaladele. Maaüksuste piirini ulatuvatel parkimisplatsidel on vaja vältida vee immutamist teemaale. Mitte kasutada maantee kraave kuivenduskraavide eelvooluna. Planeeritava ala kuivenduseks ja sademevee vastuvõtuks rajatakse kuivenduskraavid, mille eelvooluks on Tallinna mnt 40 detailplaneeringuga planeeritud kuivenduskraavid. Kuivenduskraavide eesvooluks on Laoküla peakraav. Vastavalt Maanteeameti kaardirakenduse andmetele on olemasolev truup riigitee 8 Tallinn-Paldiski 42,808km-l rajatud 1964.a. läbimõõduga 0,450m ja kogupikkusega 26.8m. Antud truup on tänaseks läbimatu ning see tuleks asendada uue ning soovitavalt suurema läbimõõduga truubiga. Truubi valikul peaks arvestama naabermaaüksuste maa-ala kuivendusega, seega riigitee 8 Tallinn-Paldiski alla on planeerida Ø0,75 m truup, mille läbilaskevõimeks on 0,71m³/s. Ristmiku projekteerimise ja ehituse käigus tuleb Jaani tee ristmikul oleva truup rekonstrueerida. Parkimine toimub planeeritava ala osas oma kruntidel. Parkimine on planeeritud lähtudes kehtivatest normidest: EVS 843:2016. Kuna vastavalt katastriüksuste liigile on planeeritud kruntide sihtotstarbed Ä 15% ja 85%T, sellest tulenevalt arvestatakse ka parkimisnormatiivid. Tabel -1 „Parkimiskohtade arvutus“ Pos. nr Krundi Maa sihtotstarve ja Brutopindade jagunemine Parkimiskohtade KOKKU bruto pind osakaalu % (m2) arv Norm/plan. Normatiiv Ärimaa Tootmis– Äripindade Tootmispindade Äri Tootm. maa pindala. pindala (1/40) (1/90) Pos.2 2000 50% 50% 1000 1000 25 11 36/36 Pos.10 4250 15% 85% 637,5 3612,5 16 40 56/21* Pos.11 4800 15% 85% 720 4080 18 45 63/24* Pos.12 3300 15% 85% 495 2805 12 31 43/17* Pos.13 5600 15% 85% 840 4760 21 53 74/28* Kokku: 272/126 Normatiivise tootmis- ja ärimaade parkimise puhul kasutatakse laialdase tootmismaa puhul, kui see paikneb linna äärealal väike elamute ala normatiivi ning see on: 1/90 –väike elamute alal „uus külastajate arvuga asutuse“ normatiiv 1/250 -väike elamute alal „tööstusettevõte ja ladude“ normatiiv *Detailplaneeringus on planeeritud linna IV klassi normi, kuna planeeritud on väikese külastajate arvuga tootmisi ning lisaks on antud piirkonda planeeritud bussipeatused. 1/90 –IV klassi linna „uus väikese külastajate arvuga asutuse“ normatiiv 1/250 -IV klassi linna „tööstusettevõte ja ladude“ normatiiv Tootmis- ja ärimaade väikeautode parklad on soovitavalt rajada murukividega. Moodustatavate äri- ja tootmismaa kruntide ümbritsemine piirdeaiaga ei ole kohustuslik. See võimaldab vabama liikumise ja hoonete paigutamise kruntidel. Kui on soov rajada piirdeaed, siis on lubatud rajada 2m kõrguseid piirdeaedu, mille rajamiseks kasutada metallpostidel võrk- ja metallpiirdeid. Vajadusel võib piirded ette näha mitte kruntide piiridele, vaid ümbritseda kuritegevuse ennetamiseks ladustamise platsid või näidiste alad. Piirdeaedu, haljastust ja muid nähtavust piiravaid takistusi ei tohi kavandada ristmike nähtavuskolmnurkadesse. Tallinna mnt 41 ja Tallinna mnt 44 maaüksuste ning lähiala detailplaneering 13 Detailplaneeringu teedele ristumisel Jaani tee ja Ingeri teega on kantud nähtavuskolmnurgad „Peatu ja anna teed“ 10mx150m. Ristumisel riigiteega 8 Tallinn-Paldiski on peale kantud nähtavuskolmnurgad „Peatu ja anna teed“ 8mx350m. Planeeringu raames olevad ristmikud on lahendatud teeandmise kohustusega peatee-kõrvaltee põhimõttel. Kavandatava tee täpsed kõrgusarvud leitakse projekteerimise käigus. Detailplaneeringu ristmiku lahendus täpsustatakse teeprojekti käigus ning selleks taotletakse tingimused Maanteeametilt. Ristmiku projekteerimisel lähtuda määrusest 05.08.2015 määruse nr 106 „Tee projekteerimise normid“ lisa „Maanteede projekteerimisnormid“. Detailplaneeringule on koostatud G.E.O Grupp OÜ töö nr P19003 (lisatus DP toimiku lisadesse) „PÕHIMAANTEE NR 8 TALLINN-PALDISKI TEE, TEE NR 5800004 JAANI TEE JA TEE NR 5800002 INGERI TEE RISTMIKU LIIKLUSE LÄBILASKVUSE ARVUTUS“, kus on välja toodud perspektiivne prognoositud liiklussagedus. Läbilaskvuse arvutus on teostatud Harjumaal, Lääne-Harju vallas, Paldiski linnas asuva Jaani tee 1, Jaani tee 2, Tallinna mnt 42 maaüksuste ja lähiala detailplaneeringuga (endinePõlde IV kinnistu detailplaneering) ning Tallinna mnt 41 ja Tallinna mnt 44 maaüksuste ning lähiala detailplaneeringutega seotud ristmikule, mille koostaja on Hirundo OÜ (töö nr HDP-03/11). Detailplaneeringu maa-ala asub Paldiski linna kaguserval põhimaantee nr 8 Tallinn-Paldiski tee 42,8 kilomeetril maanteest mõlemal poolel. Detailplaneeringu piires kehtib riigitee 8 Tallinn-Paldiski kiirusepiirang 90 km/h. Teeregistri andmetel oli põhimaantee nr 8 liiklussagedus 3050 autot ööpäevas (loendus teostatud 2017. aastal), millest sõiduautode osakaal oli 76%, veoautode ja busside osakaal 4% ning autorongide osakaal 20%. Parkimiskohtade arv kogu planeeritaval maa-alal on 228. Põhimaanteest paremal, Jaani tee alal on parkimiskohtade koguarv 107 (101 sõidu- ja 6 veoautode kohta) ning Jaani tee perspektiivseks prognoositud liiklussageduseks (aastani 2040) on 284 a/ööp (parkimiskohad 128 tk ja 156 muud). Põhimaanteest vasakul, Ingeri tee alal on parkimiskohtade koguarv 119 (119 sõidu- ja 4 veoautode kohta) ning Ingeri tee perspektiivseksprognoositud liiklussageduseks (aastani 2040) on 154 a/ööp (parkimiskohad 144 tk ja 10 muud). Alale siseneva ja alalt väljuva liikluse osa määramisel on lähtutud Inseneribüroo Stratum ja teiste poolt tehtud erinevatest uuringute tulemustest sarnastel objektidel. Nende uuringute tulemusena saab väita, et parklakohtade keskmine täituvus äri sihtotstarbega kruntidel on sageli kuni 85% või isegi suurem. Liikluse prognoosis detailplaneeringute aladele on lähtutud järgmistest eeldustest: - äriotstarbega kruntide parklakohtade täituvus on maksimaalselt 85%. Tallinna mnt 41 ja Tallinna mnt 44 maaüksuste ning lähiala detailplaneering 14 Alale saabuva ja väljuva liikluse suuna jaotuse osas on arvestatud, et 50% Jaani tee ja Ingeri teede ala liiklusest on Tallinna ja Keila suunaline ning 50% Paldiski suunaline. Kokkuvõtteks saab öelda, et ristmiku teenindustase on piisav ilma lisaradadeta. Detailplaneeringu realiseerimiseks täiendava liiklusvoo teenindamiseks pole vajalik ristmiku ümberehitamise ega lisaradade kavandamist. Detailplaneeringu raames tehtud perspektiivse ristmiku projektlahendus (vt. joonis 5) on võetud aluseks krundijaotuse määramisel, et oleks tagatud maa-ala ristmiku laienduseks, samuti perspektiivsed kergliiklusteed ning bussipeatused. Kergliiklusteede ja selleks vajalik maaeraldus tuleneb Harju maakonnaplaneeringust ning Paldiski linna üldplaneeringust ja on vajalik selleks, et detailplaneering oleks kõrgemataseme planeeringutega kooskõlas. Kergliiklusteede ja bussipeatuste väljaehitamine ei ole samuti detailplaneeringu realiseerimisek vajalik. Kui perspektiivis võimalike täiendavate arenduste või põhimaantee liiklusvoo suurenedes kasvab liikluskoormus selliseks, et ristmikku on vaja ümber ehitada, siis on selleks maa-ala olemas. Planeeritavad teemaad jääb avalikku kasutusse ning antakse peale valmimist üle Lääne-Harju Vallavalitsusele vastavalt enne detailplaneeringu kehtestamist sõlmitud kokkuleppele. Krunt pos.5 antakse üle Lääne-Harju Vallavalitsusele, kui perspektiivsete kergliiklusteede rajajale. Riigiteede omanik (Maanteeamet) on teavitanud võimalikest maanteeliiklusest põhjustatud häiringutest (müra, vibratsiooni, õhusaaste) ning tee omanik ei võta endale kohustusi maanteeliiklusest põhjustatud häiringute leevendamiseks planeeringuga käsitletaval alal. Kõik leevendusmeetmetega seonduvad (müratõkkeseina …- rajamise) kulud kannab arendaja. Kõik arendusalaga seotud ehitusprojektid, mille koosseisus kavandatakse tegevusi riigitee kaitsevööndis, tuleb esitada Maanteeametile nõusoleku saamiseks. Tee ehitus projekte võib koostada vaid vastavat pädevust omav isik (EhS § 24 lg 2 p 2). Riigiteega liitumise või ristumiskoha ümberehituse korral (EhS § 99 lg 3) annab nõuded projektile Maanteeamet ja riigitee aluse maaüksuse piires väljastab tee ehitusloa Maanteeamet. 6.4. VERTIKAALPLANEERING Täpsemalt lahendada vertikaalplaneerimine hoonete ja haljastuse projekti mahus. Teede vertikaallahendus tehakse konkreetse tänava tööprojekti käigus. Teede projekteerimisel võtta aluseks riigitee 8 Tallinn-Paldiski kõrgused, teeprojekt kooskõlastada eskiisi staadiumis Lääne-Harju Vallavalitsusega. Tallinna mnt 41 ja Tallinna mnt 44 maaüksuste ning lähiala detailplaneering 15 Maaüksuste piirini ulatuvatel parkimisplatsidel on vaja vältida vee immutamist teemaale. Mitte kasutada maantee kraave kuivenduskraavide eelvooluna. Katustelt ja kõvakattega pinnalt tulev sademevesi kogutakse kokku ja juhitakse läbi õli, bensiini, liivapüüduri maaüksuste piiril olevasse kuivenduskraavi või sadeveekanalisatsiooni. („Nõuded reovee puhastamise ning heit-, sademe-, kaevandus-, karjääri- ja jahutusvee suublasse juhtimise kohta, nõuetele vastavuse hindamise meetmed ning saasteainesisalduse piirväärtused1“ Keskkonnaministri 08.11.2019 määrus nr 61) Õli, bensiini ja liivapüüdurite asukoht krundil pannakse paika hooneprojekti käigus. 6.5. INSENERTEHNILINE LAHENDUS Planeeritavate kruntide läbivate tehnovõrkudega aladele tuleb kehtestada servituut vastavalt maakasutusele ja hoonestusõiguse plaanile, mis kohustab krundi omanikku võimaldama trassi ehitust ja hooldamist. 6.5.1 VEEVARUSTUS Tootmis- ja ärimaade veekuluks arvestatakse hinnanguliselt keskmiselt 15 ie/d ehk 15x5x0,15 m³/d = 11,25 m³/d. Tegelik veetarve personalile ning tehnoloogiline veetarve täpsustatakse järgnevate ehitusprojekti staadiumitega iga krundi kohta eraldi. Kuni antud piirkonda pole kavandatud Paldiski linna ÜVK torustikke, seetõttu on planeeritud krundi pos.1 veevarustus lahendada projekteeritava puurkaevu baasil. Vastavalt „Veeseadus1“ §148 p2 kohaselt põhjaveehaarde ümber ei moodustata sanitaarkaitseala, kui võetakse vett joogiveeks kasutamise või joogivee tootmise eesmärgil alla kümne kuupmeetri ööpäevas või tootmisvett. Sellise põhjaveehaarde ümber moodustatakse käesoleva seaduse § 154 kohane hooldusala. Planeeritud kruntide pos. 9-12 veevarustus tagatakse Tallinna mnt 40 katastriüksusele rajatavast puurkaevust. Tallinna mnt 40 katastriüksusele rajatava puurkaevuga liitumine toimub pärast notariaalset kokkulepet, mis sõlmitakse enne detailplaneeringu kehtestamist. Kui krundid pos.9-12 soovitakse arendada ühe tootmise tarbeks, siis veevarustus tagatakse ühisele maaüksusele hooneprojekti käigus kavandatud puurkaevust, hooldustsooniga 10m. Antud detailplaneeringuga ei ole vajadust veeloa taotluseks, kuid kui hooneprojekti käigus ilmneb vajadus selleks, siis selle taotleb tootmismaa krundi omanik. VEESEADUS § 187. VEELOA KOHUSTUS 1) võetakse pinnavett, sealhulgas jääd, enam kui 30 kuupmeetrit ööpäevas; 2) võetakse põhjavett rohkem kui 150 kuupmeetrit kuus või rohkem kui 10 kuupmeetrit ööpäevas; 3) võetakse mineraalvett; 4) juhitakse suublasse saasteaineid või heitvett ja jahutusvett; 5) juhitakse heide otse põhjavette käesoleva seaduse § 126 lõigetes 3 ja 5 sätestatu kohaselt; 6) juhitakse sademevett suublasse jäätmekäitlusmaalt, tööstuse territooriumilt, sadamaehitiste maalt, turbatööstusmaalt ja muudest kohtadest, kus on saastatuse risk või oht veekogu seisundile; 7) paisutatakse veekogu või kasutatakse hüdroenergiat; 8) süvendatakse veekogu või paigutatakse veekogu põhja süvenduspinnast mahuga alates 100 kuupmeetrist; 9) juhitakse suublasse maavara kaevandamisel eemaldatavat vett; Tallinna mnt 41 ja Tallinna mnt 44 maaüksuste ning lähiala detailplaneering 16  10) paigutatakse veekogusse tahkeid aineid mahuga alates 100 kuupmeetrist; 11) kaadatakse mahuga alates 100 kuupmeetrist; 12) põhjavett täiendatakse, juhitakse ümber või juhitakse tagasi; 13) toimub laeva regulaarne ohtlike ainetega seotud teenindamine või remont või kui regulaarselt lastitakse või lossitakse laeva tuules lenduvate puistekaupadega, välja arvatud juhul, kui seda tehakse suletud süsteemi kasutades; 14) veekogu puhastamiseks kasutatakse kemikaale, välja arvatud juhul, kui sellega ei muudeta oluliselt vee füüsikalisi või keemilisi või veekogu bioloogilisi omadusi; 15) arendatakse vesiviljelust toodangu juurdekasvuga rohkem kui üks tonn aastas; 16) rajatakse üle ühe hektari või likvideeritakse üle 0,1 hektari suuruse pindalaga seisuveekogu või märgala, välja arvatud maavara kaevandamisel tekkiv veekogu; 17) muudetakse pinnaveekogumiga hõlmatud veekogu, pinnaveekogumiga hõlmamata loodusliku järve või üle ühe hektari suuruse veepeegli pindalaga tehisjärve kaldajoont, välja arvatud maavara kaevandamisel tekkiv või muudetav veekogu; 18) muudetakse oluliselt vee füüsikalisi või keemilisi omadusi, veekogu bioloogilisi omadusi või veerežiimi. 6.5.2 TULETÕRJEVEE VARUSTUS Siseministri määrus nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja nõuded tuletõrje veevarustusele“ lisa 1 alusel on detailplaneeringu kavandatud tootmis- ja laohooned VI kasutusviisiga ehitised ning 15% ärimaa osas olevad kontorid on V kasutusviisiga ehitis või väikese külastajate arvuga kaubandus-, teenindushoone puhul IV kasutusviisiga ehitis. Hoonete vaheline kuja on määratud vastavalt Siseministri määrus nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja nõuded tuletõrje veevarustusele“ § 22. Tule leviku takistamine (1) Tule levimist teisele ehitisele, välja arvatud piirdeaiale, postile ja muule sarnasele, peab vältima nõnda, et oleks tagatud inimese elu ja tervise, vara ja keskkonna ohutus. (2) Hoonetevaheline kuja peab olema vähemalt kaheksa meetrit. Kui hoonetevaheline kuja on vähem kui kaheksa meetrit, piiratakse tule levikut ehituslike abinõudega. Kuja nõuet rakendatakse ka rajatisele, kui rajatis võimaldab tulelevikut. (3) Hoonetevahelist kuja mõõdetakse üldjuhul välisseinast. Kui välisseinast on üle poole meetri pikkuseid eenduvaid põlevmaterjalist osi, mõõdetakse kuja selle osa välisservast. (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud kuja arvestamisel võib ühe kinnistu piires lugeda üheks hooneks hoonetekompleksi, kui sellised hooned on samast tuleohutusklassist. Kui selliste hoonete kogupindala on TP3-klassi hoonete puhul suurem kui 400 ruutmeetrit ning TP2- ja TP1-klassi hoonete puhul suurem kui 800 ruutmeetrit, siis peab tule levikut takistama ehituslike abinõudega. Hoonete tuleohutuse osa lahendatakse vastavalt: • Majandus- ja taristuministri 17.07.2015 määrus nr 97 „Nõuded ehitusprojektile“; • Majandus- ja taristuministri 05.07.2015 määrusele nr. 57 „Ehitise tehniliste andmete loetelu ja arvestamise alused” (https://www.riigiteataja.ee/akt/110062015008). Alus: Ehitusseadustik §3 lõige 5; • Siseministri 30.03.2017 määrusele nr.17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja nõuded tuletõrje veevarustusele” (https://www.riigiteataja.ee/akt/104042017014). Alus: Ehitusseadustiku § 11 lõike 4 ja Tuleohutuse seaduse § 23 lõike 3 alusel. • Tulekustutusvesi vastab EVS 812-6:2012 ja vastab EVS 812-6:2012-4:2018 Tuleohutuskujad ja ehitiste tulepüsivusklassid määratakse ehitusprojekti koosseisus igale konkreetsele hoonele või rajatisele. Planeeritavad tootmishooned on kavandatud I korruselistena max kõrgusega 14m Tallinna mnt 41 ja Tallinna mnt 44 maaüksuste ning lähiala detailplaneering 17 Tootmishoonete juurde rajatavad ärihoone osad on lubatud rajada III korruselistena, kõrgusega 14m. Planeeritava tootmis- ja ärihooned jäävad II tuleohuklassi. Hoonete lubatud vähim tulepüsivusklass on TP-2 (lubatud TP-2 ja TP-1). Vajalik tulekustutusvesi kvartali väliseks tulekustutuseks ehitiste kaitseks AKS puhul Q=30 l/s 2 tunni jooksul saadakse planeeringualale rajatavast kahest tuletõrjeveehoidlast (216m³) ning kolmest tuletõrjehüdrantidest . Suurema tuletõrjevee vajaduse korral lahendatakse tuletõrjevee vajadus vastavalt tootmishoone hooneprojekti staadiumis ning lahendatakse omal krundil. 6.5.3. OLMEKANALISATSIOON Detailplaneeringuala tootmis- ja ärimaa kruntide kanaliseeritav vooluhulk on praeguses projekti staadiumis hinnanguliselt võrdne veekasutuse vooluhulgaga: 11,25 m³/d Kanaliseeritavat heitvee kogust täpsustatakse iga koostatava krundi ehitusprojektiga. Maksimaalne reostuskoormus planeeringuala kruntide tarbijatelt selgub liitumisprojektidega. Kuna antud piirkonnas tsentraalne ühiskanalisatsioon puudub, siis planeeritud krundi pos 1 reoveed on lahendud omapuhasti baasil. Planeeringuala kruntide pos 9-12 reoveed on juhitud krundile pos.8 planeeritud maa-alusesse reovee väikepuhastisse, millele on määratud 20m kuja vastavalt Vabariigi Valitsuse määrus nr 31 „Kanalisatsiooniehitise planeerimise, ehitamise ja kasutamise nõuded ning kanalisatsiooniehitise kuja täpsustatud ulatus1. Vastavalt „Veeseadus1“ §134 p2 kanalisatsiooniehitise kuja peab sõltuvalt reoveepuhasti projekteeritud koormusest, reovee puhastamise ja reoveesette töötlemise viisist ning reoveepumplasse juhitava reovee vooluhulgast olema vähemalt viis meetrit, kuid mitte üle 500 meetri. Puhasti tüüp täpsustatakse järgnevas tehnilise projekti staadiumis. 6.5.4 SADEMEVEE KANALISATSIOON Planeeritava ala kuivenduseks ja sademevee vastuvõtuks rajatakse kuivenduskraavid, mille eelvooluks on Tallinna mnt 40 detailplaneeringuga planeeritud kuivenduskraavid. Kuivenduskraavide eesvooluks on Laoküla peakraav. Tallinna mnt 41 ja Tallinna mnt 44 maaüksuste ning lähiala detailplaneering 18 Maaüksuse piirini ulatuvatel parkimisplatsidel on vaja vältida vee immutamist teemaale. Mitte kasutada maantee kraave kuivenduskraavide eelvooluna. Vastavalt Maanteeameti kaardirakenduse andmetele on olemasolev truup riigitee 8 Tallinn-Paldiski 42,808km-l rajatud 1964.a. läbimõõduga 0,450m ja kogupikkusega 26.8m. Antud truup on tänaseks läbimatu ning see tuleks asendada uue ning soovitavalt suurema läbimõõduga truubiga. Jaani tee 1, Jaani tee 2, Tallinna mnt 42 maaüksuste ja lähiala detailplaneeringu arvutuste kohaselt oli planeeringualalt tulev vooluhulk riigitee 8 Tallinn-Paldiski profiilis koos planeeringu ala Tallinna mnt 44 maaüksusega: Qa= q x kψ x A= 130x0,9x3,91=457 l/s so 0,46 m³/s Qa – arvutusvooluhulk (l/s); q – arvutusvihma intensiivsus (l/s ha) kψ – kaalkeskmine äravoolutegur, mis arvestab valgala pinnakatet; A – valgala pindala (ha). Truubi valikul peaks arvestama naabermaaüksuste maa-ala kuivendusega, seega riigitee 8 Tallinn- Paldiski alla on planeerida Ø0,75 m truup, mille läbilaskevõimeks on 0,71m³/s. Katustelt ja kõvakattega pinnalt tulev sademevesi kogutakse kokku ja juhitakse läbi õli, bensiini, liivapüüduri maaüksuse piiril olevasse, planeeritavasse kuivenduskraavi. („Nõuded reovee puhastamise ning heit-, sademe-, kaevandus-, karjääri- ja jahutusvee suublasse juhtimise kohta, nõuetele vastavuse hindamise meetmed ning saasteainesisalduse piirväärtused 1“ Keskkonnaministri 08.11.2019 määrus nr 61) Õli, bensiini ja liivapüüdurite asukoht krundil pannakse paika hooneprojekti käigus. Konkreetsed lahendused sadevee juhtimiseks detailplaneeringu alal lahendatakse järgnevate projektide käigus. Paldiski linna sademeveekanalisatsiooni projekteerimine vastavalt standardile EVS 835:2014. • Õli-, bensiini- ja liivapüüduritele tuleb tagada selline ligipääs, et neid on võimalik setetest puhastada. • Linna sadeveekraavid ja truubid rekonstrueerida selliselt, et need tuleksid toime maaüksustelt ärajuhitavate vee kogustega. • Rajatavad sademetevee kaevud ja torustikud peavad olema veetihedad ning nende rajamiseks kasutatavad torud peavad vastama standardile EN1401 või EN13476 ja kaevude rõngasjäikuse klass peab olema vähemalt SN8 ning tõusutorul vähemalt SN2. 6.5.5. ELEKTRIVARUSTUS Kavandatav elektrivarustus tagatakse Elektrilevi OÜ sõlmitava liitumislepinguga vastavalt Elektrilevi OÜ poolt väljastatud tehnilistele tingimustele nr 352206 12.06.2020. Krundid Planeeritud kogused Tootmis- ja ärimaad Pos. 3,9,10,11,12 5x125 Tootmismaa 1x20 Pos. 7 0,4 kV maakaabelliinide toide saab alguse „Jaani tee 1, Jaani tee 2, Tallinna mnt 42 maaüksuste ja lähiala detailplaneeringus (end. Põlde IV detailplaneeringus)“ planeeritud kompleksalajaamast. Detailplaneeringus on näidatud planeeritavate 0,4 kv kaabelliini trassid ja maaüksuste piiridele jaotus- ja liitumiskilbid. Liitumiskilbid on planeeritud tarbijate kruntide piiridele soovitavalt mitme kohalistena teealasse. Liitumiskilbid peavad olema alati vabalt teenindatavad. Tallinna mnt 41 ja Tallinna mnt 44 maaüksuste ning lähiala detailplaneering 19 Elektrilevi OÜ tehnorajatiste maakasutusõigus tagatakse servituudialana. Kehtestatud detailplaneeringu olemasolul elektrienergia saamiseks tuleb esitada liitumistaotlus, sõlmida liitumisleping ja tasuda liitumistasu. Lepingu sõlmimiseks pöörduda Elektrilevi OÜ liitumisspetsialisti poole. Täiendava elektrienergia tootmiseks võib kasutada nii lamekatustel kui viilkatustel päikesepaneele. 6.5.6. TELEKOMMUNIKATSIOON Antud piirkonnas on puudu Elioni maakaablivõrk. Riigitee 8 Tallinn-Paldiski põhjapoolsel küljel kulgeb ELA094 sideehitis. Eesti Lairiba Arenduse Sihtasutuse volitatud asutus on Connecto Eesti AS. Sidelahendus on seega tulevikus võimalik lahendada ka ELA094 sideehitise baasi. Detailplaneeringus on reserveeritud maa-ala võimalike sidetrasside ehituseks. 6.5.7. VÄLISVALGUSTUS Välisvalgustusliinid ehitatakse kaabelliinidena pinnasesse. Tänavavalgustuse toiteks paigaldatakse tänavavalgustuse jaotuskapp toitega planeeritavast alajaamast. Tänavavalgustust juhitakse loomuliku valgustugevuse järgi, kasutades valgustundlikku elemendina fotoreleed. Planeeritavate parklate ja muu välisvalgustuse projekteerimisel arvestada, et see ei hakkaks segama maanteel liiklejaid. Kaablite ja valgustite asukohad tuleb täpsustada tänavavalgustusprojektiga. 6.5.8. SOOJAVARUSTUS Soojavarustus planeeritaval alal lahendatakse individuaalkütte baasil. Selleks võib kasutada, kas elektrikütet, pelletikütet, õhk-vesisoojuspumpa, päiksepaneele vms. Rajatava hoonte soojavarustus süsteemide väljaehitamine tuleb määrata hoone projektiga. 7. HALJASTUSE JA HEAKORRASTUSE PÕHIMÕTTED Hoonetest, teedest ja parklatest vabad pinnad tuleb haljastada. Puude istutamisel tuleb järgida tehnovõrkudest tulenevaid kujasid. Istutavate puude kaugus tiheasustatud teedest vastavalt Standardist EVS 842:2003. Kuna transpordimaal paiknevad kõik tehnovõrgud haljasribal, siis kõrghaljastuse rajamine sinna pole võimalik. Harjasribad katta muruga. Krundile pos.3 rajatakse põhja küljele kaitsehaljastus haljastatud müravalli näol. Haljastuse kujunduslikuks ideeks võiks olla vabakujuline haljasriba, mis oleks värviküllane ja vaheldusrikas igal aastaajal. Valida tuleks puud ja põõsad, mis oleks ühtlasi vähenõudlikud. Haljastuse rajamist tuleks kaaluda ka planeeritavate parkimiskohtade lähedusse, kuna see pakuks lisaks muudele positiivsetele külgedele ka päikesevarju parkivatele autodele. Tootmismaa krundil tuleb uue haljastuse rajamisel arvestada ohutusnõuetega, st rajatav haljastus ei tohi hakata takistama päästetöid jms. Moodustatavate äri- ja tootmismaa krundi ümbritsemine piirdeaiaga ei ole kohustuslik, mis võimaldab vabama liikumise ja hoonete paigutamise kruntidel. Kui on soov rajada piirdeaed, siis on lubatud rajada 2m kõrguseid piirdeaedu, mille rajamiseks kasutada metallpostidel võrkpiirdeid. Vajadusel võib piirded ette näha mitte kruntide piiridele ja ümbritseda kuritegevuse ennetamiseks vaid ladustamise platsid või näidiste alad. Tallinna mnt 41 ja Tallinna mnt 44 maaüksuste ning lähiala detailplaneering 20 Jäätmed. Jäätmed tuleb koguda liigiti vastavatesse kinnistesse konteineritesse ning korraldada nende ära vedu. Soovitatavalt varjata konteinerit prügimajaga, variseina või haljastuse abil nii, et see jääks külastajatele märkamatuks. Konteineri koht määratakse hoone ehitusprojektis. Jäätmete kogumine lahendatakse vastavuses Jäätmeseadusega ja Lääne-Harju valla jäätmehoolduseeskirjadega. Krundi valdajal lasub kohustus tagada krundil tekkivate tahkete jäätmete kogumine prügikonteineritesse ning organiseerida nende regulaarne äravedu. Rajatav tee rajatakse asfaltkattega. Täpsemalt lahendada kruntide haljastus, sissesõiduteed, parkimine, piirded, prügitünnide paigaldus jne. iga hoone ja haljastuse projekti mahus. Mõningaid paratamatuid ajutisi ebamugavusi (tolm, müra, vibratsioon, ehitusmaterjalide vedu jne) on kindlasti oodata hoonete, tee ja tehnovõrkude ehitamise ajal. Kõik ehitustööd peavad toimuma aga konkreetse projekti alusel ning tööde käigus tuleb kinni pidada kehtivatest tööohutuse, tuletõrje- ja tervisekaitsenõuetest. 8. PLANEERINGUGA KAASNEVAD MÕJUD Detailplaneeringuga ei kavandata “Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse“ §6 lg 1 ja 2 nimetatud olulise keskkonnamõjuga tegevusi ega muud olulise keskkonnamõjuga ehitustegevust, millega kaasneks keskkonnaseisundi kahjustumist, sh vee, pinnase, õhu saastamist. Majanduslikud mõjud Lääne-Harju Vallavalitsuses toetatakse ettevõtluspiirkonna väljakujunemist antud piirkonnas, mis looks tootmise ja tööstuse arenguga uusi täiendavaid töökohti Paldiski linnas. Tuginedes eeltoodule, võib eeldada, et negatiivne mõju majandusele puudub. Kultuurilised mõjud Planeeringualal ja vahetus läheduses puuduvad muinsuskaitse alused mälestised või nende kaitsevööndid, mistõttu ei ole alust eeldada, et äri- ja tootmishoone rajamisel oleks otsene negatiivne kultuuriline mõju. Detailplaneeringuga on määratud sobilikud arhitektuurilised tingimused hoone rajamiseks. Tuginedes eeltoodule, võib eeldada, et negatiivne mõju kultuurilisele keskkonnale puudub. Sotsiaalsed mõjud Detailplaneeringuga planeeritud hoone rajamisega kaasneb peamine positiivne sotsiaalne mõju väljendub uute töökohtade lisandumisel. Tuginedes eeltoodule, võib eeldada, et pikaajaline negatiivne mõju sotsiaalsele keskkonnale puudub. Looduskeskkonnale avalduvad mõjud Keskkonnakaitseliselt negatiivse mõjuga olevaid objekte, rajatisi või muu kahjulikku detailplaneeringu alal ei esine, keskkonda ohustavat tootmist pole kavandatud . Summaarne mõju pinnasele on neutraalne. Detailplaneeringuga kavandatav ehitustegevus pinnasele ja põhjaveele reostusohtu ei kujuta, kuna kõik majandus-reoveed juhitakse isevoolselt reoveekanalisatsiooni. Planeeringu elluviimisega kaasneb paratamatult ulatuslik mõju pinnasele, kuid hiljem tänu maapinna tasasusele ja kuivendamisele on võimalik praktiliselt täielikult vältida kahjulikke mõjusid pinnasele ja põhjaveele. Planeeritava maa-alal mulla viljakus on madal. Tallinna mnt 41 ja Tallinna mnt 44 maaüksuste ning lähiala detailplaneering 21 Summaarne mõju veekeskkonnale on neutraalne. Kuna kraavid on puhastamata ja osaliselt ei suubu nad kuhugi, siis on antud ala kaetud osaliselt liigveega. Seoses korrektse kraavituse ning kaasaegse sade- ja drenaažvee süsteemi ehitamisega on tootmistegevusest tingitud pinnase ja põhjavee riskid vähendatud miinimumini. Sadevee kanalisatsiooni eelvooluks on Tallinna mnt 40 kinnistu detailplaneeringus kavandatavad kuivenduskraavid, mis suubuvad Laoküla peakraavi. Suurematele asfaltplatsidele tuleb rajada sadevete lokaalsed puhastusseadmed (õli- ja liivapüüdjad). Mõju õhukeskkonnale. Planeeritava ala põhiliseks tulevaseks õhusaaste allikateks on autoliiklus ja hoonete soojavarustus. Suure müratasemega või keskkonnaohtlikku tootmist antud maa-alal ette nähtud ei ole. Seetõttu puudub ka reostusoht, mis saaks seada piiranguid edaspidisele ehitustegevusele. Mõju taimestikule on neutraalne. Planeeritav ala taimekooslus on liigirikkuse poolest väheväärtuslik. III väärtusklassiga puistu on planeeritud säilitada. Kavandatava tegevuse alal ega lähiümbruses ei levi teadaolevalt ühtegi looduskaitsealust taimeliiki ega –kooslust. Tootmismaa kruntidele ja teede äärde rajatakse ehituste vahelistele alale rohkesti uut kõrghaljastust. Mõju loomastikule on neutraalne. Planeeritav tegevus muudab oluliselt kogu planeeritava ala loomastiku elutingimusi. Kahepaiksete, näriliste ja põõsaslindudele elualad kitsenevad. Planeeritava maa-ala korrektne metsa ala säilitatakse nende jaoks ja uue kõrghaljastuse puud ning põõsad on soodsaks elukohaks mitmetele linnuliigile. Planeeringu ala Jaani tee 2 katastriüksuse edela piiril riigitee 8 Tallinna-Paldiski poolses osas asub looduskaitsealuse III kaitsekategooria kuklaste pesa, mille ümberpaigutamine peab toimuma enne ehitustööde algust ja parim aeg kuklaseperede ümberpaigutamiseks on varakevadel, kuklasperede nö. “soojatuuma“ ajal. Tavaliselt on see aprilli esimesel poolel, lume sulamise ajal või kohe peale lume sulamist, kui kuklased kogunevad massiliselt pesa pinnale. Vabariigi Valitsuse 15.07.2004 määrus nr 248 „ Kaitsealuse liigi isendi ümberasutamise kord“ reguleerib kaitsealuse looma-, taime- ja seeneliigi isendi (sealhulgas kuklapesade) ümberasutamist nende looduslikust elupaigast või kasvukohast uude looduslikku elupaika või kasvukohta. Kuklaste ümberpaigutamise vajadus selgub riigitee 8 Tallinn-Paldiski ristmiku ehituse käigus. Tee projektis ette näha kuklaste pesa märgistamine ehituse ajal (kui on võimalik säilitada). 9. KESKKONNAKAITSE ABINÕUD Detailplaneeringu üheks ülesandeks keskkonnatingimuste seadmine planeeringuga kavandatu elluviimiseks ja vajaduse korral ehitiste määramine, mille ehitusprojekti koostamisel on vaja läbi viia keskkonnamõju hindamine. Käesoleva detailplaneeringuga ei kavandata ehitisi, mille ehitusprojekti koostamisel on täiendavalt vajalik läbi viia keskkonnamõju hindamine. Kõikide kavandatud tegevuste jaoks on vajalik taotleda vastava tegevuse realiseerimise ajal kehtiva korra kohased keskkonnaload. Keskkonnaseadustiku üldosa seadus1 (kehtib alates 01.01.2020) 40. KESKKONNAKAITSELOAD (1) Keskkonnakaitseluba on: 1) keskkonnaluba; 2) keskkonnakompleksluba; Tallinna mnt 41 ja Tallinna mnt 44 maaüksuste ning lähiala detailplaneering 22  3) kui seadusega ei ole ette nähtud keskkonnaloa ega keskkonnakompleksloa nõuet, muu luba, mille nõue nähakse seadusega ette keskkonnariski vähendamise eesmärgil mõnel tegevusalal tegutsemiseks. (3) Keskkonnakompleksluba annab õiguse tegevuseks seaduse alusel määratud tegevusvaldkonnas või allvaldkonnas viisil, mis tagab keskkonnahäiringute vähendamise võimalikult suures ulatuses. § 41. KESKKONNALUBA (1) Keskkonnaluba annab isikule õiguse teha ühte või üheaegselt mitut järgnevat tegevust: 1) vee erikasutus; 2) saasteainete viimine paiksest saasteallikast välisõhku; 3) jäätmete käitlemine; 4) maavara kaevandamine. Pinnasega seotud nõusolekud. Maapõueseaduse §3 on kirjas, et maavara on looduslik kivim, setend, vedelik või gaas, mille omadused vastavad käesoleva seaduse §-s 22 nimetatud või selle alusel kehtestatud nõuetele või uuringu tellija esitatud nõuetele ja mille lasund või selle osa on maardlana keskkonnaregistrisse kantud (edaspidi arvele võetud). Maapõueseaduse §1 p2 lg4 kinnisasja omaniku õigusi tema kinnisasja piirides asuva maavara kasutamisel. Maapõueseaduse §95 (1) Maavara ning maavarana arvele võtmata kivimit, setendit, vedelikku ja gaasi on füüsilisest isikust kinnisasja omanikul õigus talle kuuluva kinnisasja piires võtta kaevandamisloata isiklikus majapidamises kasutamise eesmärgil, kui seadus ei sätesta teisiti. (2) Kinnisasja omanik võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud õiguse anda ka kinnisasja kasutamise õigust omavale füüsilisele isikule. Maapõueseaduse §96 p2 ehitamisel maapõues tehtavate tööde, nagu kraavi, vundamendi ja allmaaehitise rajamine, ning maaparandushoiutööde ja maaparandussüsteemi ehitamise ning põllumajandustööde käigus kaevise tekitamist ja kasutamist ei käsitata kaevandamisena. Tulevase ettevõtja jaoks on oluline teadvustada, et ta osaleb ühise keskkonna loomises ka ise. Samuti peab territooriumi omanik tagama ala korrashoiu. Selliselt on võimalik rajada ümbritsevasse maastikku hästi sulanduvaid tootmiskomplekse detailplaneeringus esitatud kujul. Detailplaneeringuga on arvestatud alljärgnevate seisukohtadega: Tehnoseadmetest ning äri-ja kaubandustegevusest lähtuvad müratasemed peavad läheduses paiknevate elamu maa-alade välisõhus vastama keskkonnaministri 16.12.2016 määruses nr 71 “Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid” (edaspidi KeM määrus nr 71) lisas 1 kehtestatud tööstusmüra sihtväärtustele. Tööstusmüra tasemed ei tohi läheduses asuvatel elamualadel ületada KeM määrus nr 71 lisas 1 toodud normtasemeid. Olenevalt planeeritavate hoonete kasutusotstarbest tuleb tagada, et siseruumide müratasemed ei ületaks sotsiaalministri 04.03.2002 määruses nr 42 „Müra normtasemed elu-ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid” kehtestatud normtasemeid. Vajadusel rakendada müravastaseid meetmeid lähtudes muuhulgas EVS 842:2003 „Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest.“. Ehitusmüra tasemed ei tohi lähedusse jäävatel elamualadel ajavahemikus 21.00-07.00 ületada KeM määrus nr 71 lisas 1 toodud asjakohase mürakategooria tööstusmüra normtaset. Tallinna mnt 41 ja Tallinna mnt 44 maaüksuste ning lähiala detailplaneering 23  Ehitusaegsed ja detailplaneeringu realiseerumise järgselt alalt lähtuvad vibratsioonitasemed ei tohi ületada 17.05.2002 määruses nr 78 „Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni mõõtmise meetodid“ § 3 toodud piirväärtuseid. Uue puurkaevu rajamisel tuleb järgida keskkonnaministri 09.07.2015. määruses nr 43 „Nõuded salvkaevu konstruktsiooni, puurkaevu või -augu ehitusprojekti ja konstruktsiooni ning lammutamise ja ümberehitamise ehitusprojekti kohta, puurkaevu või -augu projekteerimise, rajamise, kasutuselevõtmise, ümberehitamise, lammutamise ja konserveerimise korra ning puurkaevu või -augu asukoha kooskõlastamise, ehitusloa ja kasutusloa taotluste, ehitus-või kasutusteatise, puurimispäeviku, salvkaevu ehitus-või kasutusteatise, puurkaevu või -augu ja salvkaevu andmete keskkonnaregistrisse kandmiseks esitamise ning puurkaevu või -augu ja salvkaevu lammutamise teatise vormid“ toodud nõudeid. Siseruumides tuleb tagada radooniohutu keskkond vastavalt EVS 840:2017 „Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes“ toodule. 10. RADOONIRISKI VÄHENDAMISE VÕIMALUSED Radoon on radioaktiivne gaas, mis tekib raadiumi lagunemisel. Siseõhku tungib radoon hoone all olevast maapinnast, majapidamisveest ning ehitusmaterjalidest. Läbilaskev täitekruusa kiht soodustab radooni imbumist siseruumidesse. Peamine radoonileke toimub põranda ja vundamendi ühenduskohast, kuid ka aluspõhja ja kandvate välisseinte liitekohtadest, põrandapragudest, keldripõrandast, elektrikaablitest ja veetorude läbiviimiskohtadest põrandas; radooni võib sisaldada majapidamisvesi, puurkaevud, ehitusmaterjalid. Radoonist tulenev terviserisk Peamine radoonist tulenev risk inimese tervisele on seotud hingamisteede ja kopsuvähiga. Seda tõestavad nii epidemioloogilised uuringud inimeste hulgas kui ka katselised uuringud loomadel. Radoon ja tema tütarproduktid sattuvad organitesse sisse hingatava õhuga. Organismis jätkub nii gaasilise radooni kui sinna aerosoolidele kinnitunult sattunud radooni tütarproduktide spontaanne radioaktiivne lagunemine. On selge, et radoonisisalduse tõustes suureneb ka kopsuvähiriski tase. Õnneks on radoonisaastest vabanemine teadlaste kinnitusel suhteliselt lihtne. Kõige paremini aitab radooni vähendamiseks tuulutamine. Radoonist lahtisaamiseks tuleb kogu hoone tuulutada iga päev vähemalt tund aega. Hoonesse kogunenud gaas lahkub sealt tuuletõmbusega kergesti. Hoone vundamendi alla rajada tuulutustorustik. Välisõhus radoon inimestele ja muudele elusolenditele ohtu ei kujuta. Eesti projekteerimisnormides (EPN) on elu-, puhke-ja tööruumides aasta keskmise radoonisisalduse piiriks seatud 200 Bq/m³. Detailplaneeringu ala asub Harjumaa radooniriski kaardi andmetele tuginedes madala radoonisisaldusega alal. Hoonete projekteerimisel tuleb tugineda euronormidele, mis ühtib Eesti Standardiga EVS 840:2017 „Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes“. Enne detailplaneeringu elluviimist tuleb vastavalt EVS 840:2017 alapeatükile 4.1 Radoon ja selle allikad järgi teha hoonete pinnase mõõtmised. Ruumide ventileerimine on alati radooniohutu ehitamise eelduseks. Tallinna mnt 41 ja Tallinna mnt 44 maaüksuste ning lähiala detailplaneering 24 11. KURITEGEVUSRISKE VÄHENDAVAD ABINÕUD Detailplaneeringus on arvestatud kuritegevuse ohjeldamiseks juhendmaterjalina „Kuritegevuse ennetamine läbi linnaplaneerimise ja arhitektuuri“ lähtuvalt EVS 809-1:2002. Kuriteohirmu alla mõistetakse inimese hirmu sattuda isiklikult teatud tüüpi kuriteo ohvriks - sissemurdmised, vargused jms. Ebaturvalisust tekitavad kohad võivad olla nõrga järelevalvega ja halva nähtavusega kohad, hirmutekitavate tunnustega ning halvasti hooldatud paigad (nt tühjad ja rüüstatud hooned, kõnnumaad), pimedad nurgatagused. Kodanike elukvaliteedi oluliselt määrav igapäevane julgeolek on seotud erinevate ruumiliste ja sotsiaalsete aspektidega, mida on võimalik juhtida läbi keskkonna planeerimise ja arhitektuursete lahenduste. Kuritegevuse ennetamine ja kuriteohirmu vähendamine peaks käima koostöös omavalitsuse ning politseiga ja läbi planeerimise ning arhitektuursete lahenduste. Strateegia kuritegude ja kuriteohirmu vähendamiseks: • Korrashoid on üks tähtsamaid tegureid. Keskkond, mis on korras on ka turvaline ja seal on meeldiv viibida. Korrashoiu kõrge tase paneb eeldama, et alal on tugev järelevalve ja vähendab seega kuriteohirmu. Seega tuleks hoonestuse ja ehitustegevuse lõppedes alad kohe korrastada ja lõplikult viimistleda. Head mõju avaldab ala kiire koristamine (prügikonteinerite regulaarne tühjendamine, grafiti seintelt eemaldamine jne), mille tulemusena on tahtliku kahjustamise tõenäosus palju väiksem. • Elavus. Elava kasutusega alad vähendavad kuriteohirmu. Olulist mõju avaldab see, kuidas piirkond on kasutusel ööpäeva- ja aastaringselt. Tootmispiirkonnas võib olla inimeste vähest liikumist õhtusel ja öisel ajal, see aga vähendab kontrollitunnet. Seepärast on hea kui piirkonnas asub erinevate funktsioonidega hooneid, see aitab luua nii päevasel kui öösel elu täis oleva naabruskonna ja vähendab vandalismi. Samuti on tulemuslik ööpäevaringsete valvete rakendamine. • Territoriaalsus. Suurte üldkasutatavate alade jaotamine väiksemateks osadeks annab suurema kontrollitunde. Territoriaalsus, kombineeritud järelevalve strateegia vähendab vägivaldsete kuritegude riski. • Nähtavus ja vaateväli. Tuleks vältida läbipaistmatuid ja kõrgeid takistusi vaateväljas (nt plankaiad) ning võimalike ründajate peidupaiku. Hea vaateväli hoonete akendest krundile vähendab salajasi vargusi. Turvalisuse parandamiseks peaks olema võimalik potentsiaalse ründaja nägemine (ka näo) tuvastamine vähemalt 4 m kauguselt. Vajalik on piisav valgustus, sisehoovid, parklad, kõnniteed, ka majaesised tuleks valgustada. • Valgustus ja vargused. Krundisisene valgustus lahendada hooneprojekti käigus, et tagada turvatunnet krundil. Pimedad nurgatagused ja hoovid tekivad järelevalveta tunde ning hõlbustavad kuritegevust. Jälgida tuleks hoonete tagumisi sissepääse, mis on tänavalt nähtamatud. Seal hakkab mõju avaldama uste ja akende vastupidavusaeg murdvarguste katsete suhtes. Tagumised uksed ja aknad tuleb muuta turvalisemaks ja tugevamaks (nt metalluksed ja turvaaknad), see vähendab sissemurdmise riski või siis riskialdis tsoonis piirata juurdepääsu ustele. Sissepääsu paigutus rahvarohkesse, valgustatud kohta vähendab murdvarguste riski. • Piirded. Piiritletud tootmismaad tõstavad turvalisust. Tallinna mnt 41 ja Tallinna mnt 44 maaüksuste ning lähiala detailplaneering 25 12. PLANEERINGU RAKENDAMISE VÕIMALUSED Planeering rakendub vastavalt Eesti Vabariigi seadustele ja õigusaktidele. Käesolev detailplaneering on pärast kehtestamist aluseks planeeringualal edaspidi teostavatele ehituslikele ja tehnilistele projektidele. Planeeringualal edaspidi koostatavad ehitusprojektid peavad olema koostatud vastavalt Eesti Vabariigis kehtivatele projekteerimisnormidele. Planeeritud tootmismaa kruntide ehitusõigused realiseeritakse nende valdajate poolt. Vastava krundi igakordne omanik kohustub ehitise välja ehitama ehitusloaga ehitusprojekti alusel koos sisese haljastuse, juurdepääsutee, krundisisese parkimisalaga ja piirdeaedadega. Vastavad tegevused toimuvad krundiomaniku kulul. Ühendused tehnovõrkudega rajab krundi omanik kokkuleppel tehnovõrke haldava ettevõttega vastavalt hoone tegelikule paigutusele hoonestusalas. Hoonete ehituslubade väljastamise eelduseks on asjaolu, et planeeringualal oleks välja ehitatud planeeritavad (ühiskanalisatsiooni- ja veevõrk, elektrivarustus jne) tehnovõrgud ja teed ning üle antud Lääne-Harju Vallavalitsusele ja viimane on need vastu võtnud, samuti seatud detailplaneeringuga ettenähutud kõik servituudid. Detailplaneeringus on reserveeritud maa-ala võimalike sidetrasside ehituseks hoonetesse tulevikus, mis rajatakse Elioni maakaablivõrgu olemasolul antud piirkonnas ning eeldatavate klientide taotluse laekumisel Elionile. 13. PLANEERINGU REALISEERIMISEST TULENEVATE VÕIMALIKE KAHJUDE HÜVITAJAD Planeeringuga ei tohi kolmandatele osapooltele põhjustada kahjusid. Tuleb tagada, et kavandatav ehitustegevus ei kahjustaks naaberkruntide omanike õigusi või kitsendaks naabermaaüksuste maa kasutamise võimalusi (kaasa arvatud haljastus). Juhul, kui planeeritava tegevusega tekitatakse kahju kolmandatele osapooltele, kohustub kahjud hüvitama kahju tekitanud krundi igakordne omanik. Kahjude all on mõeldud eeskätt ehitustegevusest tulenevaid kahjusid (rikutud teed, haljastus, tehnovõrgud vms samuti ebamõistlikult pikk teel või tänaval transpordi kinnihoidmine jms). Tallinna mnt 41 ja Tallinna mnt 44 maaüksuste ning lähiala detailplaneering 26