Põhjendatud seisukohtade esitamine Järva valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande avaliku väljapaneku jooksul esitatud kirjalikele arvamustele

Järva valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande avaliku väljapaneku jooksul esitatud arvamused Järva Vallavalitsus tänab kõiki arvamuste esitajaid ja esitab omapoolse seisukoha esitatud arvamuste osas, võimaliku edasise tege- vuse ja muutmisettepaneku (selle olemasolul). Järva vald soovib kõigi arvamuste esitajatega edasise koostöö käigus lahendada võima- likud erimeelsused, palun selleks vajadusel kontakteeruda ka arvamuse andjal aadressil [email protected] või telefonitsi 5326 7903. Nr Arvamuse saatja Arvamuse saatja seisukoht Seisukoht Kirja kuupäev ja number 1. Majandus ja Väljapaneku materjalidest selgub, et MKMi poolt esitatud taas- Võtame teadmiseks. Kommunikatsioo- tuvenergeetika teemadega on üldplaneeringus arvestatud ja seetõt- niamet tu täiendavaid ettepanekuid ega arvamusi meil ei ole. 1.10-17/20- 0026/5419-2 19.10.2020 2. Elektrilevi Elektrilevi on tutvunud Teie poolt saadetud Järva valla üldplanee- Võtame teadmiseks ja üldplanee- 7-6/2020/2328-2 ringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõuga. ringu edasisel koostamisel otsus- 14.09.2020 12.08.2019 esitasime Elektrilevi poolt koostatud materjalid Järva tame, kas esitame madalama pin- valla üldplaneeringus kajastamiseks. Olemasoleva Elektrilevi OÜ gega võrke või mitte. võrgu asukoha andmed on võimalik tellida Elektrilevi OÜ kodule- 100 m laiune liinikoridor on üld- he kaudu, aadressil https://www.elektrilevi.ee/et/teenused/vorgu- planeeringu eelnõus esitatud, juhul asukohaandmed kui soovite selle asukohta muuta või täpsustada täiendavalt, esitage 0,4 kV-10 kV võrk on pidevas muutumises seoses uute liitumiste- palun täiendav info. ga tarbimiseks ja tootmiseks, mida ei ole võrguettevõtjal võimalik ette prognoosida. Seetõttu ei ole võimalik väljastada planeeritava- te 0,4-10 kV liinide infot. Võrgu töökindluse parendamiseks on Elektrilevi OÜ-l plaanis ehitada 110 kV liin Jänedalt Aravetele. Soovitava trassi ligikaudne visioon on varem esitatud materjalide joonisel 1.  Taastuvenergeetika on tänaseks levinud laiaulatuslikult. Saame igapäevaselt hulgaliselt uusi taotlusi tootmisvõimsuse ühendami- seks võrku. Sellest tulenevalt on vabade võimsuste info pidevas muutumises. Nagu varem väljastatud materjalide seletuskirjas kirjutasime: uute energiamahukate tootmisettevõtete ja hajatoot- mise elektrijaamade asukoha valikul tasub elektrivõrguga liitumi- se kulude optimeerimise eesmärgil eelistada olemasolevate piir- konna-alajaamade lähedust. 3. Maaeluministee- Maaeluministeerium, vaadanud läbi avalikuks väljapanekuks esi- Võtame teadmiseks rium tatud Järva valla üldplaneeringu ja selle keskkonnamõju strateegi- 7-6/2020/2328-4 lise hindamise (KSH) aruande eelnõu, keskendudes eelkõige väärtusliku põllumajandusmaa kaitse- ja kasutustingimusi käsitle- vatele küsimustele, edastab järgmised omapoolsed seisukohad. Üldplaneeringu eelnõu jaotises 2 „Valla ruumilise arengu põhi- mõtted“ on märgitud, et planeeringulahenduse koostamisel on ruumilise arengu eesmärkideks muu hulgas tasakaalustatud arengu tagamine, mis väärtustab loodushüvesid ja rikkalikku kultuuripä- randit, luues samas võimalusi ettevõtluse arenguks ja töökohtade tekkeks. Üldplaneeringuga soovitakse suunata elamuarendus eel- kõige olemasolevatesse tihedamini asustatud ja oluliste loodus- väärtusteta piirkondadesse, kus suurem osa vajaminevast taristust (juurdepääsuteed, elektrivõrk, vee- ja kanalisatsioonivõrk) on olemas või lähiulatuses. Üldplaneeringu kaudu tagatakse väärtus- like põllu- ja metsamaade sihtotstarbeline kasutus ja säilimine. Maaeluministeeriumis välja töötatud väärtuslikku põllumajan- dusmaad käsitlev seaduse eelnõu (edaspidi selles kirjas seaduse eelnõu) edastati 18. juunil 2020 Vabariigi Valitsusele ning see peaks eeldatavasti jõudma käesoleval sügisel Riigikogu menetlus- se. Seaduse eelnõu on eelnõude infosüsteemi EIS kaudu kättesaa- dav aadressil http://eelnoud.valitsus.ee (toimik nr 200226). Sel- leks, et tagada üldplaneeringus väärtuslike põllumajandusmaade ja nende kaitse- ja kasutustingimuste osas selline lõpptulemus, mis ei erineks seaduse eelnõus kavandatust, soovitame lähtuda selles eelnõus kavandatud mõistetest ja põhimõtetest. Meie tähelepanekud: 1) KSH aruande jaotises 3.2.4 „Väärtuslik põllumajandusmaa“ on märgitud, et väärtuslikku põllumajandusmaad kajastava esialgse kaardikihi, mis on võetud aluseks nii Järva maakonnaplaneeringus 2030+ kui ka Järva valla üldplaneeringus väärtuslike põllumajan- dusmaade määramisel, andmetel on üldplaneeringualal väärtuslik- ke põllumajandusmaid u 46 015 hektarit (seal hulgas on ka alla kahe hektari suurused, samuti kompaktse hoonestusega aladel paiknevad massiivid), millest kavandatakse üldplaneeringuga määrata väärtuslikeks põllumajandusmaadeks u 45 440 hektarit. Üldplaneeringuga nähakse väärtuslike põllumajandusmaade hõl- mamist muul otstarbel ette kompaktse hoonestusega aladel, mille tulemusena väheneb väärtuslike põllumajandusmaade pindala u 290 ha võrra. KSH aruande eelnõus toodud järelduse kohaselt väheneb Järva vallas väärtuslike põllumajandusmaade tingimuste- le vastava põllumajandusmaa pindala kokku u 0,6% ulatuses. KSH hinnangul võib antud vähenemist pidada väheoluliseks eba- soodsaks mõjuks väärtuslike põllumajandusmaade säilimisele, sest teisalt luuakse üldplaneeringuga võimalused kompaktsete ja multi- funktsionaalsete keskuste loomiseks. Maaeluministeerium on KSH hindaja järeldusega nõus. Võtame teadmiseks. 2) Üldplaneeringu eelnõu jaotises 3.15.1 „Maakasutuse juhtotstar- be määramine“ punktis 3.11.5.18 „Maalise asustuse ala“ märgitu kohaselt loetakse maalise asustuse maa-alaks väljaspoole tiheasus- tusalasid, suuremaid tootmise-, riigikaitse- ja mäetööstuse maa- alasid jääv maa-ala, millel tulenevalt asustustihedusest ja planee- ringu eesmärkidest ei ole otstarbekas detailsema maakasutuse juhtotstarbe määramine. Maalise asustuse ala hõlmab endas met- sa- ja põllumajandusmaid ning teisi looduslikke kõlvikuid koos hajali paiknevate hoonegruppidega, mis siin-seal moodustavad väiksemaid külakeskuseid. Üldplaneeringuga määratavad väärtuslikud põllumajandusmaad on seega maalise asustuse juhtotstarbega maad. Üldplaneeringu eelnõus on maalise asustuse juhtotstarbega maa puhul seatud väär- tuslike põllumajandusmaade kohta nõue, et need tuleb säilitada põllumajanduslikuks tootmiseks ja nendele tuleb tagada juurde- pääs, samuti peab vältima väärtusliku põllumajandusmaa metsas- tamist ja metsastumist. Keelatud on väärtuslikult põllumajandus- maalt huumuskihi koorimine. Maalise asustusega maa-alal tuleb hoida korras maaparandussüsteemid. Üldplaneeringu eelnõu jaotises 3.10.1 „Väärtuslike põllumajan- dusmaade määramine“ toodud tingimused, mille kohaselt võib väärtuslikku põllumajandusmaad hõlmata põllumajandusehitise ja elamu ehitamiseks või laiendamiseks, on kooskõlas seaduse eel- nõus kavandatud põhimõtetega. Seaduse eelnõuga nähakse ette nõue (planeerimisseaduse § 75 täiendatakse lõikega 5), et üldplaneeringuga tuleb määrata väär- tuslikule põllumajandusmaale põllumajandusmaa sihtotstarbelist kasutamist tagav maakasutuse juhtotstarve. Vaadeldes maalise asutuse ala juhtotstarbe kohta seatud tingimusi koosmõjus väärtusliku põllumajandusmaa kaitseks seatud tingi- mustega, saab järeldada, et üldplaneeringuga on rakendatud väär- tusliku põllumajandusmaa suhtes seaduse eelnõu kohane põhimõ- te, mille kohaselt tuleb väärtuslikule põllumajandusmaale määrata põllumajandusmaa sihtotstarbelist kasutamist tagav maakasutuse juhtotstarve. 3) Üldplaneeringu eelnõu jaotises 3.21 „Detailplaneeringu koos- Võtame teadmiseks, kuid et ühe- tamise kohustusega alade või juhtude määramine“ on nimetatud selt aru saada palume täiendavat tiheasustusalad, kus detailplaneeringu koostamise kohustus tule- selgitust, kas Teie arvates on vaja-  neb planeerimisseadusest, ja lisatud, et täiendavaid detailplanee- dus ÜP teksti muutmiseks või mit- ringu koostamise kohustusega alasid ei määrata. Peame vajali- te. Kui koostatav seadus määratleb kuks märkida, et seaduse eelnõus on kavandatud täiendada planee- seoses väärtusliku põllumajan- rimisseaduse § 142 lõiget 1 punktiga 11, mille kohaselt on üldpla- dusmaaga üldplaneeringu muutmi- neeringu põhilahenduse detailplaneeringuga muutmine üldplanee- se, siis meie hinnangul ei ole üld- ringuga määratud väärtusliku põllumajandusmaa maakasutuse planeeringu teksti täiendavalt vaja juhtotstarbe muutmine, kui see ei ole kooskõlas üldplaneeringuga selgitusi lisada. seatud kaitse- ja kasutustingimustega või muu avaliku huviga, mis Juhime tähelepanu Keskkonnami- kaalub üles väärtusliku põllumajandusmaa säilitamise avaliku nisteeriumi kirja p 3 (vt allpool) huvi. See tähendab, et seaduse eelnõu kohaselt puudutab detail- kohasele muudatusele ptk planeeringu koostamise kohustus neid väärtuslikke põllumajan- 3.15.1.18. Kui leiate, et esitatud dusmaid, mille kohta ei ole üldplaneeringuga seatud eelnõukoha- muudatust ei peaks tegema, palun seid kaitse- ja kasutustingimusi. Seega nähakse seaduse eelnõus sellest teavitada nii meid kui ette võimalus kohaliku omavalitsuse otsustusõiguse laiendamiseks Keskkonnaministeeriumit. olukordades, mida näiteks ei ole võimalik üldplaneeringu koosta- mise ajal ette näha. Juhime tähelepanu E.K kirjale (vt allpool tabelis nr 16). Kui leiate, et soovite nimetatud punktis ka oma seisukohta esitada (mitte võimal- dada päikeseparke väärtuslikule põllumajandusmaale) muuhulgas seostada see seaduseelnõuga, siis palume selle esitada. 4. Elering AS Palun parandage keskkonnamõju strateegilise hindamise aruandes Võtame teadmiseks ja parandame 7-6/2020/2328-5 lk 35 trükiviga, kus on räägitud perspektiivsest Aravete-Jäneda KSH-s väljatoodu. Saame aru, et liinist- tegemist on 110 kV liiniga, aga kirjas on 110 kW. Lisaks rekonstrueerimisega seonduvat ei mainin, et Eleringi Jäneda 110 kV alajaam valmib käesoleva aas- ole vajalik üldplaneeringus (vähe- ta lõpuks. malt joonisel) eraldi käsitleda. Üldplaneeringu tarvis annan teada, et Elering kavatseb rekonst- Peame õigeks, et L132A liini ei rueerida 330 kV õhuliini Paide-Viru L356 (eeldatavalt on ehitus näidata likvideeritavana, kuna lik- aastatel 2027-2028). videerimise aeg ei ole täpselt teada Rekonstrueerimisel kasutatakse võimalusel ühisriputust 110 kV ja sellest ei tulene olulist maakasu- õhuliiniga Paide-Koigi L132A, millest moodustub liin Paide- tuse muutust. Kui arvate meie sei-  Imavere L132A (allolev joonis): sukohast teisiti, palun teavitage meid. 5. Päästeamet Päästeamet on tutvunud avalikule väljapanekule esitatud doku- Palume eraldi kohtumist esitatud 7-6/2020/2328-6 mentidega ja teeb alljärgnevad ettepanekud: ettepanekute sisu osa ja võimalike Üldplaneeringus tuleb paika panna ka täiendavad objektid, mille lahenduste arutlemiseks. Praegu ei puhul on vajalik koostada detailplaneering: saa üheselt aru, kas ettepanekud on 1. Suurõnnetuse ohuga või ohtlikkus ettevõttes muudatuste tege- seada DP-kohustus või mitte. mine, mis ei nõua planeerimisseadusest tulenevalt, detailplanee- Kohtumise järel on võimalik ku- ringut; jundada seisukoht. Kohtumine 2. Suurõnnetuse ohuga või ohtlikku ettevõtte või nende ohualasse palun kokku leppida Teele Kuke- planeerimine, kui tegemist ei ole tiheasutusaladega. KSH aruan- ga, tel 5326 7903, e- dest, üldplaneeringust ja/või muudest planeeringu juurde käivatest [email protected]. materjalidest (n-ö riskianalüüsi osa või sisend) peab selguma: 1. planeeritavad riskiallikad ja nende mõju hinnang planeeritavale  ning kaitsemeetmed, mida rakendatakse. Üldplaneeringus peab olema kajastatud olemasolevad ohtlikud ja suurõnnetuse ohuga ettevõtted ja nende ohualad ning nende mõju olemasolevale. Li- saks peab olema kajastatud planeeritavad ohtlikud ja suurõnnetuse ohuga ettevõtted, nende mõju hinnang planeeritavale ja kaitse- meetmed, mida rakendatakse. Planeeritavate ohtlike ettevõtete tingimuste kajastamine on oluline, sest kütusetanklale autogaasi tankimise võimaluse loomise korral muutub ettevõte sõltuvalt kütuste kogusest ohtlikuks ettevõtteks 6. Maa-amet 1. Joonistel „Järva valla eskiis – alumine“ ja „Järva valla eskiis – Korrigeerime joonist ja ühtlasi 7-6/2020/2801-1 ülemine“ on kujutatud osade turbamaardlate nn välimised piirid, uuendame ka andmed ning kaalu- 20.10.2020 aga puuduvad maardla sees olevad nn augud, kus maavaravaru me alla laaditavate andmete ase- arvel ei ole, mistõttu ei vasta Järva valda jäävate pindalaliselt suu- mel wfs-teenuse kasutamist. Juhi- remate turbamaardlate piirid keskkonnaregistri andmetele ning me tähelepanu, et maardlad ei ole planeeringus jääb maardlatega seonduvas osas ebaõige mulje. Li- omavalitsuse poolt kehtestatav saks ei vasta joonisel „Järva valla eskiis – alumine“ kujutatud kiht. Karinu lubjakivimaardla piir maardlate nimistu andmetele. Karinu maardlas on täiendavalt maavaravaru arvele võetud Maaameti 22.02.2020 korraldusega nr 1-17/19/379. Palume planeeringu joo- nistele kanda maardlate nimistus arvel olevate maardlate piirid ning enne lõpliku planeeringulahenduse koostamist piirid ajako- hastada. Informeerime, et maardlate, mäeeraldiste ja mäeeraldise teenin- dusmaade ajakohaste andmete saamiseks on võimalus kasutada Maa-ameti WFS-teenust aadressil https://teenus.maaamet.ee/ows/maardlad?service=WFS&version= 1.1.0&request=GetCapabilities või küsida andmete väljavõte GIS- failidena. 2. Jooniste „Järva valla eskiis – alumine“ ja „Järva valla eskiis – Võtame teadmiseks. ülemine“ järgi kattuvad maardlad planeeritud rohevõrgustiku, väärtuslike maastike ja põllumajandusmaadega. Planeeringu sele- tuskirja peatükis „3.15.1.19 Maalise asustuse maa-ala (MA)“ on kirjeldatud, et maalise asustuse maa-ala on väljaspoole tiheasus- tusalasid, suuremaid tootmise, riigikaitse ja mäetööstuse maa- alasid jääv maa-ala, millel tulenevalt asustustihedusest ja planee- ringu eesmärkidest ei ole otstarbekas detailsema maakasutuse juhtotstarbe määramine. Lisaks on samas peatükis täpsustatud maalise asustusega maa-aladel maakasutustingimustes, et väärtus- likud põllumajandusmaad tuleb säilitada põllumajanduslikuks tootmiseks ja nendele tuleb tagada juurdepääs, v.a keskkonnare- gistris arvel oleval maardla alal, kui alale on maapõueseaduse alu- sel antud kaevandamisluba ja tuleb vältida väärtusliku põlluma- jandusmaa metsastamist ja metsastumist ning keelata sellelt huu- muskihi koorimine, v.a maavara kaevandamise eesmärgil. Seletuskirja peatükis „3.7 Rohevõrgustiku toimimist tagavate tin- gimuste täpsustamine ning sellest tekkivate kitsenduste määrami- ne“ on kirjeldatud rohevõrgustiku maakasutus- ja ehitustingimus- tes, et lubatud on metsa raadamine alal, millele on väljastatud maavara kaevandamise luba, eeldusel, et raadamise võimalikkus (mõju rohelise võrgustiku toimivusele) on välja selgitatud ja vaja- dusel välja pakutud leevendus või vältimismeetmed maavara kae- vandamisloa taotluse menetluses. Lisaks on selgitatud, et kitsen- dusi rohevõrgustiku toimimise tagamiseks ei seata. Seletuskirja peatükis „3.10.2 Väärtuslike maastike ja maastiku- elementide määramine“ on kirjeldatud üldiste kaitse – ja kasutus- tingimustes, et juhul, kui väärtuslikul maastikul soovitakse kae- vandada maavaravaru, tuleb hinnata kavandatava tegevuse mõju väärtuslikule maastikule ning võimalusel säilitada ala väärtused maksimaalselt. Maavaravaru kaevandamise lõppedes tuleb ala korrastada selliselt, et korrastatud ala sobituks väärtusliku maasti- kuga. Nõustume eelpool kirjeldatuga. 3. Jooniste „Järva valla eskiis – alumine“, „Peetri aleviku eskiis“ Järva valla territooriumil on ainult järgi ulatub Köisi turbamaardlale virgestusrajatiste maa-ala (P). üks virgestusrajatise konfliktikoht Seletuskirja peatükis „3.15.1.14 Virgestuse maa-ala (P)“ on selgi- maardlaga, Peetri aleviku servaalal tatud (tsiteerin): „Püsiva iseloomuga puhke- ja spordirajatiste ra- Köisi turbamaardlaga kattuv ala. jamine või puhkeotstarbeliste ehitiste ehitamine on karjääri alal Tegemist on aleviku servaalal ole- võimalik üksnes peale maavaravaru ammendamist.“ Maavarale va aktiivses kasutuses oleva puh- juurdepääsu ja üldplaneeringu üheselt mõistetavuse tagamiseks kealaga, mida ei soovita tulevikus palume täpsustada eelpool tsiteeritud lauset järgnevalt (tsiteerin): likvideerida ja kasutusele võtta „Püsiva iseloomuga puhke- ja spordirajatiste rajamine või puhke- karjäärina. Selleks, et kõnealusele otstarbeliste ehitiste ehitamine on maardla alal võimalik üksnes alale karjäär rajada, peaks olema peale maavaravaru ammendamist.“ Samuti palume üldplaneerin- maavara kogu muust maardlast gus märkida, et virgestuse maa-ala ei ole taksituseks kaevanda- ammendunud. Eelnevast lähtuvalt mislubade taotlemisele ning väljaandmisele õigusaktidega sätesta- ei arvestata tehtud ettepanekut. tud korras. Virgestuse maa-aladele, mis kattuvad maardlatega, lubatakse rajada ainult ajutise iseloomuga ühiskondlikke ehitisi. 4. Joonise „Järva valla eskiis – alumine“ järgi ulatub Endla turba- Väinjärve lõunakaldal Ervita külas maardlale Väinjärve lõunakaldal Ervita külas planeeritud roheala. planeeritud roheala on osa Koeru- Seletuskirja peatükis „3.10.3 Rohealad“ on rohealade metsade Väinjärve II klassi maastikust. Ala majandamise põhimõtetes kirjeldatud, et raietüüp valitakse koos- läbib ka matkarada, ehituskeeld töös ekspertidega selline, mis tagab roheala sihipärase ja meeldiva ulatub järve ääres piiranguvööndi keskkonna kasutamise ka peale raiet ning maapinna ettevalmista- piirini. Me ei soovi selle metsa mise käigus ei kahjustata kasutatavaid metsateid ja –radasid. Ta- likvideerimist ja kaevandusala gamaks maavarade kaevandamisväärsena säilimist ja juurdepääsu laienemist maardla järvepoolse ning üldplaneeringu üheselt mõistetavust palume lisada seletuskir- piirini. Selleks, et kõnealusele ala- ja selgituse, et rohealad ei ole takistuseks kaevandamislubade taot- le kaevandamistegevus laiendada, lemisele ning väljaandmisele õigusaktidega sätestatud korras. peaks olema maavara kogu muust maardlast ammendunud. Eelnevast lähtuvalt ei arvestata tehtud et- tepanekut. 5. Seletuskirja peatükis „3.11 Maardlatest ja kaevandamisest mõ- Täpsustame seletuskirja eelnõus jutatud aladest tekkivate kitsenduste määramine“ on selgitatud, et järgnevad tingimused: „Tingimu- maavara kaevandamine ja kaevandatud ala korrastamine (rekulti- sed kaevandatud alade korrastami- veerimine) peab toimuma kahe aasta jooksul peale kaevandamis- sel: tegevuse lõppemist, et kohalikel elanikel oleks võimalus kasutada - kaevandamisest mõjutatud uut maastikku: suplemis- ja kalastamiskõlblikku veekogu, park- alade korrastamisprojekti tegemi- metsa, jms spordirajatisi. Pikemaajalise kui viis aastat-, kaevan- sel tuleb kaasata kohalikku omava- damise korral tuleb kavandada etapiviisiline korrastamine, kus litsust ja kogukonda, et ühiselt maavaravaru ammendumisel tehakse ala korda, vaatamata sellele, otsustada maa-ala edasine korras- et lähialal kaevandustegevus jätkub. tamissuund; - maavara kaevandamine ja Täpsustame, et kaevandamisloa omaja peab korrastama kaevanda- kaevandatud ala korrastamine (re- tud maa tehnoloogia seisukohalt otstarbekal ajal ning kaevandatud kultiveerimine) peab toimuma maa tuleb korrastada enne kaevandamisloa kehtivuse lõppemist. võimalikult kiiresti peale kaevan- Osadel juhtudel osaline korrastamine võimalik ei ole. Palume se- damistegevuse lõppemist. Eesmärk letuskirja kaevandatud alade korrastamise lõppemise tähtaja osas on, et maa saaks kiirelt oma uue täpsustada, näiteks sõnastada nõude asemel soovitus. kasutusotstarbe (mets, suplemis- ja kalastamiskõlblik veekogu, tervi- Lisaks selgitame, et kaevandatud maa korrastamise suund määra- serajad, parkmets, jms); takse maavara kaevandamise loas ja korrastamine toimub vasta- - võimalusel näha ette etapi- valt Keskkonnaameti poolt antud korrastamise tingimustele ja viisiline korrastamine, kus maava- koostatavale korrastamisprojektile. Riigimaadel on oluline korras- ravaru ammendumisel tehakse ala tamisel saavutada hooldusvaba tulemus ja tavapärane riigimaal korda, vaatamata sellele, et lähialal asuva karjääri korrastamise suund on metsamaa või veekogu. Kor- kaevandustegevus jätkub.“ rastamisel kujundatakse veekogu kaldad ohutuks ja laugeks, mis võimaldab veekogu kasutada nii inimestel kui loomadel, kuid riigi omandisse jäävatele maadele üldjuhul ei rajata ametlikke suplus- kohti ega teisi taristuga puhkealasid. Muud korrastamise suunad peale metsamaa või veekogu, näiteks puhkealaks korrastamine, võidakse üldplaneeringus kirjeldada juhul, kui on selgunud, kes hakkab peale mäetööstuse ala korras- tamise lõppu rahastama puhkealaga seonduvaid kulusid. Näiteks on vajalik määratleda, kes hakkab uue loodud puhkeala heakorra ja taristu eest hoolt kandma ja kes on nõustunud kandma kulud, näiteks, kas kohalik omavalitsus taotleb puhkeala maa munitsi- paalomandisse. Maa munitsipaalomandisse taotlemise eelduseks on maavara ammendumine. 6. Seletuskirja peatükis „3.10.2 Väärtuslike maastike ja maastiku- Teeme tekstis täienduse, et ettepa- elementide määramine“ on kirjeldatud üldistes kaitse- ja kasutus- nekus väljatoodu elluviimine on tingimustes, et Eesti rahvuskivi paekivi, mis on maakonna suurim võimalik korrastamise etapis ja maavara, paremaks teadvustamiseks korrastada ja avada mõned eksponeerimiseks on vajalik koos- tähistatud ning teabega varustatud karjääride paeseinad huvilistele töö kaevandamisloa omajaga. vaatamiseks. Seletuskirja tabelis „Tabel 3. Väärtuslikud maasti- kud“ on Koeru-Väinjärve maastiku (II klass) täpsustatud tegevuste juures kirjeldatud, et rekultiveerida ammendatud karjäärid, korras- tada paepaljand eksponeerimiseks ning võimalusel eksponeerida Hällimäe karjääri tööd. Karinu maastik (II klass) on maastiku ise- loomustuses märgitud muuhulgas ka Karinu lubjakivikarjääri pae- paljandit ning täpsustatud tegevustes on kirjeldatud, et korrastada ja eksponeerida paepaljand. Tunnustame ideed Eesti rahvuskivi eksponeerimise ja paepaljandite korrastamise osas, kuid selgitame, et eeltoodud ettepanekuid saab rakendada karjääride korrastamise etapis. Kehtivate kaevandamislubadega mäeeraldistel ei ole mäe- töödega mitteseotud isikute viibimine lubatud. Karinu lubjakivimaardlas on antud kokku kolm kaevandamise luba maavara kaevandamiseks: Karinu lubjakivikarjääri (loa nr Jarm-042; loa omaja Nordkalk AS), Karinu II lubjakivikarjääri (loa nr KMIN-097; loa omaja Nordkalk AS) ning Karinu III lub- jakivikarjääri (loa nr L.MK/332246; loa omaja Nordkalk AS) mäeeraldistele. Hällimäe karjääris (loa nr L.MK/317719) on antud kaevandamise luba Maanteeametile. Palume korrigeerida seletus- kirja selgitusega, et tagamaks huviliste turvalisust tuleb Hällimäe karjääri töö eksponeerimisel ning Karinu karjäärides paepaljandite korrastamisel ja eksponeerimisel teha koostööd kaevandamisluba- de omajatega. 7. Planeeringu KSH aruande peatükis „Planeeringulahendus ja Täpsustame KSH aruannet. sellega kaasnev mõju“ on kirjeldatud (tsiteerin): „Olemasolevate maardlate (mh mäetööstusmaa juhtfunktsiooniga maa-alad) alad jäävad valdavalt tiheasustusega aladelt välja, välja arvatud Peetri  alevikus, kus Köisi (registrikaardi nr 647) turbamaardla (passiivne tarbevaru) kattub osaliselt ÜP-ga määratletud puhke- ja virgestusalaga. Lisaks kavandatakse valla territooriumil kergliik- lusteid (olemasolevate maanteede laiendusena), mis läbivad ka mäetööstusmaid. Lisaks on kirjeldatud, et kavandatava maakasu- tuse (puhke- ja virgestusala, kergliiklusteed) kattumine maardlaga ei ole vastuolus MaaPS põhimõtetega. Täpsustame, et Peetri alevikus kavandatav virgestuse maa-ala kat- tub Köisi turbamaardla passiivse reservvaruga ning valla territoo- riumile kavandatavad kergliiklusteed ei kattu mäetööstusmaadega, küll aga kattuvad osaliselt keskkonnaregistris arvel olevate maard- latega. Palume KSH aruannet täpsustada. 7. Keskkonnaminis- Keskkonnaministeerium, tutvunud esitatud materjalidega, märgib Üldplaneeringuga on ptk 3.7 ees- teerium järgmist: pool olevates punktides lubatud 7-6/2020/2328-7 1. Üldplaneeringu seletuskirja eelnõu peatükis 3.7 Rohevõrgustiku raadamine ka ehitustegevuse või- 20.10.2020 toimimist tagavate tingimuste täpsustamine ning sellest tekkivate maldamiseks. Kirjutatud ei ole kitsenduste määramine (lk 24) on märgitud, et „metsamaa raada- raadamise maht vaid kirjutatud on mine rohevõrgustiku alal ei ole üldjuhul lubatud. Lubatud on met- tingimused, mis on vajalikud ro- sa raadamine alal, millele on väljastatud maavara kaevandamise hevõrgustiku toimimise tagami- luba /…./ „. Palume täpsustada, et kas muudel juhtudel on metsa- seks. Teie poolt viidatud punkt maa raadamine rohevõrgustiku alal keelatud? Põhimõtteliselt toe- sõnastatakse järgnevalt: „rohevõr- tame sellekohast tingimust, sest see on muuhulgas kooskõlas ka gustiku alal on lubatud metsa raa- defineeritud ruumilise arengu eesmärgiga tagada väärtuslike met- damine eespool nimetatust suure- samaade sihtotstarbeline kasutus ja säilimine (lk. 10). mas ulatuses maardla alal, millele on väljastatud maavara kaevanda- mise luba, eeldusel, et raadamise võimalikkus (mõju rohelise võr- gustiku toimivusele) on välja sel- gitatud ja vajadusel välja pakutud leevendus või vältimismeetmed maavara kaevandamisloa taotluse menetluses. 2. Üldplaneeringu seletuskirja eelnõu peatükis 3.10.3 Rohealad (lk Juhime tähelepanu, et Järva vallas 29) on loetletud põhimõtted, millest tuleks lähtuda määratud rohe- pole MS § 42 lg 3 kohaseid juhtu- aladel metsade majandamisel. Märgime, et lähtuvalt metsaseaduse meid. Planeeringu teksti muude- (MS) § 42 lõikest 3, tuleb planeeringuga linna kui asustusüksuse takse rohealade metsade majan- rohealaks määratud alal kasvava metsa raie kooskõlastada kohali- damise osas järgnevalt: „Roheala- ku omavalitsusega enne metsateatise esitamist. Lähtuvalt PlanS § de metsade majandamisel tuleb 75 lg 1 p-st 14 saab planeeringuga seada määratud rohealadele koostada metsamajandamiskava kaitse- ja kasutustingimusi. Leiame, et antud sõnastuses on kaitse- ning kooskõlastada see vallavalit- ja kasutustingimused probleemsed, sest sõnastus ei ole selge ega susega. Metsamajandamiskava üheselt arusaadav. Näiteks jääb ebaselgeks, milles peab seisnema koostamisel lähtuda järgmistest koostöö raietegevuse planeerimisel (loetelu punkt 1) ning kes on põhimõtetest: või mis tingimustele peab vastama ekspert keda kaasatake raieviisi raied planeeritakse maas- valiku tegemisse (loetelu punkt 2). Ebaselgeks jäävad mitmed tikku sobitatud lankidena; mõisted (näiteks „järgneval uuendamise perioodil“). Juhime tähe- metsa raiumisel alustatakse lepanu, et praeguses sõnastuses kehtivad tingimused kõikidele metsadest, mis on vanemad või raieviisidele (vt MS § 28) ning et metsa uuenemise tagamine on mille tervislik seisund on halb; metsaomaniku kohustus juba lähtuvalt MS § 24. Juhime tähelepa- raielangid sobitatakse nu, et seatavaid tingimusi ei ole kaalutletud ega põhjendatud. Sa- maastikku, vältides suurte avatud muti tuleb arvestada, et seatavate kaitse- ja kasutustingimuste vaadete tekkimist; võimalikud mõjud tuleb hinnata lähtuvalt keskkonnamõju hinda- lageraie lankidega ei ületa- mise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadusest (KeHJS §21). ta väljakujunenud metsaradasid ja teid; lageraie puhul jälgitakse selle kõrvale jääva ala olukorda. Uuel langil ei alustata lageraiega enne, kui kõrval oleval langil kas- vab ca 1 meetri kõrgune noor mets; teede ja radade ääres jäe- takse lageraie langile tavapärasest rohkem säilikpuid (20-70 tk/ha) või säilikpuude suuremaid gruppe;  uus mets pannakse lankidel kasvama hiljemalt kahe aasta jooksul pärast raiet; noortes ja keskealistes met- sades tehakse hooldusraiet vasta- valt metsade vajadustele; eriolukordade – tormi- ja muude oluliste metsakahjustuste – tõttu tekkivatest töödest teavitab metsaomanik kohalikku omavalit- sust eraldi ning need võivad tuua kavandatud töödesse muudatusi.“ 3. Üldplaneeringu seletuskirja eelnõu peatükis 3.15.1.18 Maalise Oleme lähtunud Maaeluministee- asustuse maa-ala (MA) (lk 41) on maakasutustingimuste loetelus riumi soovitatud juhistest, seadus- sätestatud, et „tuleb vältida väärtusliku põllumajandusmaa metsas- eelnõust ning maakonnaplaneerin- tamist ja metsastumist ning keelata sellelt huumuskihi koorimine, gust. Ptk-st 3.15.1.18 eemaldatak- v.a maavara kaevandamise eesmärgil“. Märgime, et metsastamise se kõnealune lause. Vajadusel keelamise puhul on tegemist maakasutusele seatud piiranguga täiendatakse KSH aruannet. ning metsastumise keelamise puhul seatakse maaomanikule ko- hustus. Palun täpsustada, kuidas ja milliste meetmetega on kohalik omavalitsus planeerinud jälgida seatava piirangu ja kohustuse täitmist? Samuti märgime, et „Põllumajanduse ja kalanduse vald- konna arengukava aastani 2030“ eelnõu (seisuga 21. veebruar 2020, lk 42) käsitleb antud küsimust (väärtusliku kõrge boniteedi- ga põllumajandusmaa kaitse) metsastamise ning ehitiste rajamise vältimise kontekstis (mitte metsastumise). Samas on üldplaneerin- gu eelnõus väärtuslikele põllumajandusmaadele ehitamine teatud tingimustel lubatud (lk. 25). Kasutustingimuste ja kitsenduste seadmisel tuleb KSH aruande eelnõus käsitleda seatavatest tingi- musest ja kitsendustest tulenevaid mõjusid keskkonnale, inimese tervisele ja heaolule, kultuuripärandile, varale (KeHJS § 21). 4. Üldplaneeringu seletuskirja eelnõu peatükis 3.15.1.18 Maalise Tegemist on üldisema liikide elus- asustuse maa-ala (MA) (lk 42) on maakasutustingimuste loetelus tikku toetava soovitusega, kaalume sätestatud, et „on soovitatav põllumajanduslike massiivide vahele selle esitamist seoses rohelise võr- jätta metsatukad, mille laius oleks vähemalt 3-kordne puude kõr- gustiku tingimustega ning eemal- gus“. Mõistame sõnastusest, et antud tingimus on soovitusliku dame selle ptk-st 3.15.1.18. iseloomuga. Soovitame kaaluda selle soovituse sõnastamist peatü- ki üldises osas mitte tingimuste loetelus. Samuti jääb ebaselgeks mõiste „metsatukad“. Oleme varasemalt soovitanud sõnastust, et põllumassiivide vahelised metsatukad säilitatakse metsamaana, mis annab punktile selgema sisu. 5. Üldplaneeringu seletuskirja eelnõu peatükis 3.15.1.18 Maalise Esitatud tingimus võetakse üldpla- asustuse maa-ala (MA) (lk 42) on maakasutustingimuste loetelus neeringu tekstist ära. sätestatud, et metsade majandamine peab „toimuma metsamajan- duskavade alusel, mis koostatakse litsentseeritud metsakorraldus- firmade poolt koostöös metsaomanikega.“. Juhime tähelepanu, et metsamajandamiskava ei ole MS alusel kohustuslik dokument ning seda ei koostata, kui metsaomanik seda ei soovi (MS § 11 lg 43). Metsamajandamiskava kohustuslikkus esineb üksiku erandiga (MS § 42 lg 11). Küll aga peavad teatud metsamajanduslike tege- vuste (MS §11 lg 42) tegemiseks olemas olema metsa inventeeri- mise andmed metsaressursi arvestuse riiklikus registris (MS § 11 lg 41). Antud juhul ei ole põhjendatud ega selgitatud, miks sellise tingimuse seadmine üldplaneeringuga vajalik on. Meie hinnangul ei tulene antud tingimus üldplaneeringule seatud ülesannetest (PlanS § 75), mistõttu leiame, et sellisel kujul metsamajandamis- kava kohustuslikkuse tingimuse seadmisel ei ole õiguslikku alust. Samuti ei näe me selleks sisulist vajadust kuivõrd metsade korral- damine on põhjalikult (sh metsakorraldustööde tegija loakohustus) käsitletud metsaseaduses (MS 3. peatükk). 6. Üldplaneeringu seletuskirja eelnõu peatükis 3.15.2.9 Haljastuse, Täpsustame, et 30% krundil ole- heakorra ja liikluskorralduse põhimõtted (lk 43) on kirjas, et vast metsa pindalast. Täiendavalt „elamukruntide rajamisel täielikult või osaliselt metsaga alale tu- vaatame üle, kas on vajalik täpsus- leb säilitada vähemalt 30% metsast“. Saame aru, et seda võimalust tada välja toodud seost rohevõr- saab kasutada üksnes väljaspool rohevõrgustikku. Leiame, et an- gustikuga. tud punktis tuleb täpsustada millest arvestatakse säilitatavat (30%) hulka (pindala, tagavara, puude arv vms). 7. Üldplaneeringu seletuskirja eelnõu peatükis 3.17 Asula või ehi- Võtame teadmiseks esitatud seisu- tiste kaitseks õhusaaste, müra, tugeva tuule või lumetuisu eest või koha. tuleohu vähendamiseks või metsatulekahju leviku tõkestamiseks Järva vallas on nimetatud alasid lageraie tegemisel langi suurusele ja raievanusele piirangute kaks. Analüüsides seaduse võima- seadmine (lk 45) on välja toodud, et määratakse metsaalade asu- lusi jätame ptk 3.17. senise käsit- kohad elurajoonide/asulate kaitseks õhusaaste, müra, tugeva tuule luse ära ning esitatud kaks ala või lumetuisu eest. Kui metsaalade all on silmas peetud metsa- määratakse rohealadeks. maad, siis juhime Teie tähelepanu sellele, et kehtiva metsaseaduse (MS § 231) alusel saab planeerimisseaduses (PlanS § 75 lõike 1 punkt 21) kirjeldatud piirangut kehtestada üksnes kokkuleppel maaomanikuga. See tähendab, et vastavad kokkulepped tuleb sõlmida vastuvõtmisele eelneva planeeringu koostamise perioodi jooksul, sest vastuvõtmisega kinnitab kohaliku omavalitsuse voli- kogu, et üldplaneering vastab õigusaktidele (PlanS § 86 lõige 2). Kokkulepete puudumisel on üldplaneering aga vastuolus metsa- seadusega. Samuti tuleb arvestada, et PlanS § 75 lõike 1 punkt 21 ning MS § 231 koostoimel saab antud juhul piiranguid seada üks- nes langi suurusele ja raievanusele. Kasutustingimuste või piiran- gute seadmisel tuleb käsitleda seatavatest tingimusest tulenevaid mõjusid keskkonnale, inimese tervisele ja heaolule, kultuuripäran- dile, varale (KeHJS § 21). 8. Olete üldplaneeringus sätestanud, et ehitatav ala ei asu liigniis- Esitatud põhimõte on üldine põ- kel või üleujutusohuga alal (ehituseks ebasobiv ala), aga üleujuta- himõte ohutuse huvides. Riikliku tavat ala üldplaneeringus ei ole märgitud. Lisaks on ka KSH kirju- tähtsusega üleujutusalasid Järva tatud, et tugevate tormide korral võib planeeringualal esineda lo- vallas ei ole. Edaspidises protses- kaalseid üleujutusi. Soovitame selguse huvides märkida ja kaar- sis täpsustatakse sõnastust vajadu- distada sellised alad ka üldplaneeringus. sel. 9. KSH peatükis 3.6.1 on öeldud Sademeveekäitlusega seotud Võetakse teadmiseks ja peatükid temaatikat on käsitletud peatükis 3.5.2. Seejuures on analüüsitud viiakse omavahel kooskõlla. lahendusi tulvavete aegsete tippvooluhulkade puhverdamiseks, vett läbilaskvate pinnasekatete kasutamist ja ka haljaskatuste ra- jamist. Kõik nimetatud lahendused on olulised ka kliimamuutus- tega arvestamisel. Peatükk 3.5.2 käsitlev veevarustuse ja kanali- satsiooni teemasid. Sademevee temaatikat selles peatükis ei käsit- leta. 10. Palume üldplaneeringus arvestada ka Keskkonnaministeeriumi Võetakse teadmiseks, kuid käes- poolt 2018. a tellitud kombineeritud sademevee strateegiaga. Stra- oleva üldplaneeringu raames puu- teegia punktis 2.3.1 on toodud nimekiri tegevustest, mis peaksid duvad rahalised vahendid sellise sademevee süsteemide osas saama lahenduse üldplaneeringu töö tegemiseks. Teadaolevalt ei ole koostamise käigus. Näiteks olemasolevate ja planeeritavate põhi- Järva vallas selliseid alasid, mis veejuhtmete asukohad; valgalade kaupa sademevee hulk, äravoolu tingiksid uute veejuhtmete tegemi- reguleerimise vajadus ja vajalikud ehitised; sademevee hulgast ja se (ja ka planeerimise) vajaduse. ärajuhtimise võimalustest seatavad piirangud ehitamisele ja maa- Samuti ei ole plaanis suuri kõva- kasutusele; põhiveejuhtmetel paiknevate sademevee puhastite kattega alasid. Esitatud temaatikat asukohad ja arvestuslikud sademeveeuputuse korduvused ja upu- lahendatakse jooksvalt koostatava- tusala piirid jms. Strateegia on kättesaadav Keskkonnaministee- te projektidega. riumi kodulehel: https://www.envir.ee/sites/default/files/1_sk_7.11.2018_0.pdf. 11. PlanS § 75 lõike 1 punkti 20 kohaselt on üldplaneeringu üles- Nimetatud temaatika on käsitletud anne puhke- ja virgestusalade asukoha ja nendest tekkivate kitsen- ptk 3.15.1.14 ja 3.16 ning planee- duste määramine. Palume üldplaneeringus välja tuua avalikult ringu joonisel. Võimalik, et edasi- kasutatavad sotsiaalse suunitlusega maa-alad, mida kohalik oma- sel koostamisel täpsustatakse esita- valitsus vajab oma seadusest tulenevate ülesannet täitmiseks. tut. 12. Lisaks eeltoodule palume Järva valla üldplaneeringu koosta- Võtame teadmiseks. misel arvestada, et planeeringust huvitatud isikuna tuleb ka riiki käsitleda võrdselt kõigi teiste maaomanikega ning kohaliku oma- valitsuse ega ühegi teise maaomaniku huve ei tohi ilma põhjenda- tud ja kaalutletud vajaduseta eelistada riigi huvidele, sh näiteks maakasutuse juhtotstarbe ning põhiliste tehnovõrkude trasside ja tehnorajatiste asukohtade määramisel. Nimetatud põhimõte kehtib ka reformimata maade suhtes, mis MaaRS § 31 lõike 2 tähenduses  on samuti riigi omandis. 8. Kaitseministee- 1. Järva valla territooriumil asub osa riigikaitselisest ehitisest Täpsustasime ametliku nime Len- rium Nurmsi õppeväljast ning selle maaalal osa Nurmsi lennuväljast nuametiga – Koigi lennuväli. Kait- 7-6/2020/2328-8 (ICAO kood EENI), mida nimetatakse ka Koigi lennuväljaks. seministri määruse nr 16 lisas 21.10.2020 Üldplaneeringu seletuskirja punktis 3.14 „Riigikaitselise otstarbe- (https://www.riigiteataja.ee/aktilis ga maa-alade määramine ning maakonnaplaneeringus määratud a/1070/4201/6009/KaM_m4_lisa.p riigikaitselise otstarbega maa-alade piiride täpsustamine“ on nime- df#) on nimetatud Nurmsi õppevä- tatud riigikaitselise ehitise Nurmsi õppevälja piiranguvöönd ning li. Korrigeerime teksti nii, et ptk viidet lennuväljale seal ei ole. Lennuvälja on eraldi käsitletud 3.14 on vaid Nurmsi õppeväli ja punktis 3.1.8 „Lennuväljad / kopteri maandumisplatsid“. Teabe viite lennuväljale eemaldame sealt. selguse huvides palume seletuskirja punktis 3.1.8 märkida asjaolu, Palume Kaitseministeeriumi esin- et lennuväli on osa riigikaitselisest ehitisest ning asub riigikaitseli- dajatelt selgitust ka RMK kirja se ehitise Nurmsi õppevälja maa-alal. Samuti palume ühtlustada viimse punkti osas (vt tabeli järg- lennuvälja nimetus planeeringudokumentides. Praegu on seletus- mine jaotus punkt 6). kirja punktis 3.1.8 ja KSH aruandes nimetatud seda Koigi lennu- väljaks, kuid joonise legendis Nurmsi lennuväljaks. Palume kasu- tada läbivalt üht nimetust (soovitavalt Nurmsi lennuväli) ning märkida sulgudes paralleelne nimetus (Koigi lennuväli). 2. Palume üldplaneeringus mitte määrata detailplaneeringu koos- Järva Vallavalitsusel puudub täna tamise kohustust lennuvälja rekonstrueerimiseks. Seletuskirja teadmine, kuidas toimub lennuväl- punktis 3.1.8 märgitud detailplaneeringu koostamist tingiva ja rekonstrueerimine tulevikus – rekonstureerimise mahu kirjeldus „kui muudatused toovad kaasa missugused ehitised ehitatakse, kasutusintensiivsuse ja välismõjude olulise muutuse“ on ebamää- milline kasutamisintensiivsus tuleb rane, sisustamata ja mitmeti tõlgendatav ning võib kaasa tuua (nii teenindavas kui lendavas ebamõistlikke vaidlusi. Olulise avaliku huvi korral on kohaliku osas), missugune on kaasnev liik- omavalitsuse volikogul võimalus algatada detailplaneeringu koos- luskoormus, müra tase jms. Senine tamine planeerimisseaduse § 125 lõike 3 alusel ning puudub põh- info on vallavalitsusel meedia põh- jendatud vajadus määrata detailplaneeringu koostamise kohustus jal, otseselt ei ole arenguplaanide- üldplaneeringuga. ga valla poole pöördutud. Seetõttu pole saadud sisendit ka üldplanee- ringu koostamisse. Soovime, et meile jääks kaalutlusõigus detail-  planeeringu algatamiseks ja et seda teaks ka lennuvälja võimalik arendaja, et vald näeb kasutusin- tensiivsuse ja välismõjude olulise muutuse korral avalikku huvi. Kui see jätta nimetamata, siis loob see pigem võimalikule arendajale va- leillusiooni, et tõenäoliselt pole detailplaneeringu koostamine vaja- lik. Oleme valmis täiendavalt arut- lema Koigi lennuväljaga seondu- vat ning selle käsitlust üldplanee- ringus, kuid igal juhul soovime endale jätta õiguse lennuvälja arendamisel nõuda detailplanee- ringu koostamist. 3. Palume korrigeerida üldplaneeringu joonise legendi punktis Korrigeerime leppemärki. 3.14 märgitud leppemärgi „Tapa lähiharjutusala piiranguvöönd“ selgitust. Juhime tähelepanu, et leppemärgiga ei ole joonisel tähis- tatud ainult Tapa lähiharjutusala piiranguvöönd, vaid ka Nurmsi õppevälja piiranguvöönd. Seetõttu palume leppemärgi selgituseks märkida „Riigikaitselise ehitise piiranguvöönd“. 4. Seletuskirja punkti 3.3.3.1 „Tuuleenergia“ ja KSH aruande (lk Täiendame planeeringut soovituse 91) kohaselt üldplaneeringuga Järva valda tuulikuparke ei kavan- osas. data. Lubatud on vaid väiketuulikute (kuni 30 m) püstitamine. Palume täiendada elektrituulikute ehitamise tingimusi nõudega, et mistahes kõrgusega elektrituuliku püstitamine tuleb kooskõlastada Kaitseministeeriumiga ning soovitus teha selleks koostööd Kait- seministeeriumiga võimalikult varases planeerimise või projektee- rimise etapis, et välja selgitada täpsemad riigikaitselised tingimu- sed. Selgitame, et ehitusseadustiku § 120 lõike 1 punkti 3 kohaselt  tuleb Kaitseministeeriumiga kooskõlastada kõigi niisuguste ehitis- te projekteerimistingimuste ja ehituslubade eelnõud, mis võivad vähendada riigikaitseliste ehitiste töövõimet. Üheks niisuguseks ehitiseks on mistahes kõrgusega elektrituulik. 5. Palume seletuskirja punktis 3.3.3.2 „Päikeseenergia“ täiendada Täiendame planeeringut soovituse päikeseelektrijaamade rajamise tingimusi ning lisada nõue, et päi- osas. keseelektrijaam peab vastama õigusaktidega kehtestatud elektro- magnetilise ühilduvuse nõuetele ja asjakohastele standarditele. Nimetatud nõuetele ja standarditele mittevastav päikeseelektri- jaam võib vähendada riigikaitseliste ehitiste töövõimet. 9. Riigimetsa Ma- 1. 3.10.3 Rohealad on kirjeldatud rohealad, milledel metsade ma- Planeeringu teksti muudetakse jandamise Keskus jandamisel on ette kirjutatud erinevad põhimõtted. Meie ettepanek rohealade metsade majandamise 7-6/2020/2328-10 on olnud, et sellistele aladele koostame metsa majandamise kavad, osas järgnevalt: „Rohealade met- 22.10.2020 mis kooskõlastatakse KOV-ga. Seega, palume meile esitada ka sade majandamisel tuleb koostada nende määratud rohealade digitaalsed kihid, et saaksime neid ana- metsamajandamiskava ning koos- lüüsida ja metsa majandamise kava koostamise tõttu nendele tee- kõlastada see vallavalitsusega. me ettepaneku kirjeldada riigimetsa korral neile aladele metsa Metsamajandamiskava koostami- majandamise kavade tegemine. sel lähtuda järgmistest põhimõte- test: raied planeeritakse maas- tikku sobitatud lankidena; metsa raiumisel alustatakse metsadest, mis on vanemad või mille tervislik seisund on halb; raielangid sobitatakse maastikku, vältides suurte avatud vaadete tekkimist; lageraie lankidega ei ületa- ta väljakujunenud metsaradasid ja teid; lageraie puhul jälgitakse selle kõrvale jääva ala olukorda.  Uuel langil ei alustata lageraiega enne, kui kõrval oleval langil kas- vab ca 1 meetri kõrgune noor mets; teede ja radade ääres jäe- takse lageraie langile tavapärasest rohkem säilikpuid (20-70 tk/ha) või säilikpuude suuremaid gruppe; uus mets pannakse lankidel kasvama hiljemalt kahe aasta jooksul pärast raiet; noortes ja keskealistes met- sades tehakse hooldusraiet vasta- valt metsade vajadustele; eriolukordade – tormi- ja muude oluliste metsakahjustuste – tõttu tekkivatest töödest teavitab metsaomanik kohalikku omavalit- sust eraldi ning need võivad tuua kavandatud töödesse muudatusi.“ 2. Lk 13 on lause - Avalikuks kasutamiseks määratavad teed si- Kaardikihid on saadaval valla ko- saldavad nii tänaseid kohalikke teid, erateid kui ka metsateid. dulehel. Üldplaneeringus on kajas- RMK-le avalikku kasutusse määratavate teede kihti ei ole saade- tatud valla huvi avalike teede osas. tud, seetõttu ei saa me nõustuda ÜP tekstis kirjeldatud avalikuks Palun vaadake, millises osas valla teeks määramise otsusega metsateede osas. Metsatee avalikku huvi ei vasta RMK omale ning kasutusse määramine toimub RMK-ga sõlmitava lepingu alusel, korrigeerime edasises üldplanee- mille ette valmistamise käigus RMK analüüsib võimalusi metsatee ringu koostamise protsessis osa- avalikku kasutusse seadmiseks. Palume seda sõnastust korrigeeri- pooli rahuldava lahenduse. da. 3. Peatükk 3.15.1.18 on lause – Maalise asustuse aladel peab met- Esitatud tingimus eemaldatakse sade majandamine toimuma metsamajanduskavade alusel, mis üldplaneeringu tekstist. koostatakse litsentseeritud metsakorraldusfirmade poolt koostöös metsaomanikega. RMK ei näe vajadust korrata ÜP tekstis üle met- saseadusega sätestatut ja mõnes mõttes seda ka karmistada. Met- saseadus ei räägi metsa majandamise kavadest vaid kehtivate in- venteerimisandmete olemasolu vajadusest riiklikus metsaregistris teatud sorti raiete tegemiseks. Kuna metsa majandamine tähendab ka muid töid kui vaid raie, siis sisuliselt Järva vald võtab selle punktiga ära võimaluse neid töid metsaomanikel mingitel juhtudel (ilma inventeerimisandmeid omamata) teha. Teine pool küsimu- sest on, kuidas KOV kavatseb selle nõude täitmist kontrollida? Teeme ettepaneku see lause üldse välja jätta või siis asendada tekstiga – metsa majandamine neil aladel peab toimuma vastavalt metsaseadusele. Märkused, mis jäid silma Järva valla ÜP kihte vaadates: Vaatame nimekirja üle ja viime 4. Väärtuslikuks põllumajandusmaaks määratud alade kohta teeme sisse parandused. ettepaneku sellest kihist välja arvata meie poolt lisatud nimekiri. Osad väärtuslikud põllumajandusmaad on juba metsastunud või on sinna mets kasvama pandud. Väärtuslikud põllumaad ei ole meie arvates elektriliinide alused. Samuti on sattunud väärtuslike põllumaade hulka metsastunud ja võsastunud alad keset metsa- maad, mis tähendab, et sinna ka juurdepääs puudub. Oleme välja arvanud ka suurte põldude servad, mida ei saaks käsitleda eraldi väärtuslike põllumaadena (2 ha). Tuginedes eeltoodule palub RMK muuta väärtuslikke põllumaid puudutavat üldplaneeringu nimekirja ja arvata sellest välja kirjale lisatud maatükid. 5. Väärtuslikeks maastikeks määratud alade kohta võiks teha ette- Juhime tähelepanu, et väärtuslik paneku neid üheskoos üle vaadata ja uuesti tsoneerida. Näide – maastik ei ole sama mis KAH ala. looduskaitseala ümbritsev mets on määratud ka väärtuslikuks ÜP käigus on väärtuslikud maasti- maastikuks. Mis põhjusel? Väärtuslike maastike hulka on sattunud kud üle vaadatud ning täpsustatud muu hulgas RMK kontorialune maatükk, paar avaliku kasutuse nende üldisi kasutamistingimusi, teed ja selge põhjenduseta majandusmetsa maad. Siia justkui min- seni pole nende osas seatud piiran- geid piiranguid ei rakendu, aga millised saavad olla täpsustatud guid metsamajandamisele. Soovi- tegevused selle eesmärgi saavutamiseks jääb segaseks. Meie jaoks tud on maastikus säilitada varase- tähendab väärtuslikuks maastikuks määramine KAH alaks mää- mat raudteetrassi, avada vaateid  ramise ja seal metsa majandamise kava tegemist – kas alati on Kautla-Seli rabadele ja mitte lasta neis kohtades olemas kogukond? niitusid metsastuda – need ei ole KAH-aladega võrreldavad piiran- gud. Väärtuslike maastike olemas- olu on Eestis üle 15 aasta oluliseks peetud ja meil ei ole alust siin teha erandit metsa majandamise osas. 6. Vaadates kaardikihti Riigikaitse laiendus RMK maadel tekib Täpsustame riigikaitse perspek- küsimus: kas kogu metsaala planeeritakse raadada ja muuta polü- tiivala tingimusi koos KaM-i esin- gooniks? Tegemist on ju lõpuks nn rohealadega Ambla ja Tapa dajatega lähtuvalt esitatud küsimu- ümbruses, millega ei saaks nõustuda. se sisust. 10. Maanteeamet 1. Ettepanekute punktide 1.1. ja 1.2 järgi tuli planeeringusse sidu- Imavere ümbersõidu ja üldplanee- 7-6/2020/2328-9 da maakonnaplaneeringut täpsustava teemaplaneeringuga „Põhi- ringu eelnõu lahenduse osas soo- 22.10.2020 maantee nr 2 (E263) Tallinn–Tartu–Võru–Luhamaa trassi asukoha vime kahepoolsest sisuslist arutelu täpsustamine km 92,0-183,0“ kavandatud teedevõrk, sh riigiteede edasise koostöö käigus. perspektiivsed trassid sh ristumiskohad, kogujateed. Eelnõus ei ole Imavere küla osas arvestatud teemaplaneeringus toodud kogu- jateede võrgustikuga, ristumiskohtadega (allpool väljavõtted tee- maplaneeringu ja üldplaneeringu eelnõu joonistest). Eelnõus teete ettepaneku Imavere ümbersõit (teemaplaneeringus näidatud kui „võimalik kogujatee asukoht“) ära jätta ning muuta vastavalt maakonnaplaneeringu teemaplaneeringut. Maanteeamet on seisukohal, et vaatamata Imavere ümbersõidust loobumise et- tepanekule tuleb teemaplaneeringus toodud võimaliku I klassi maantee asukohas (planeeritud trassi koridoris) arvestada teema- planeeringus toodud teede ja ristumiskohtade lahendusega, seal- juures kohalike teede sidumisega teemaplaneeringu lahendusega. Üldplaneeringu eelnõu järgi (joonis „Imavere küla üldplaneeringu eskiis“) on lisaks teemaplaneeringus toodud ristumiskohtadele näidatud riigi põhimaantee ja kohaliku tee nr 2340029 Järavere tee ristmik. Selline lahendus on vastuolus teemaplaneeringuga ning majandus- ja taristuministri 05.08.2015 määruse nr 106 „Tee pro- jekteerimise normid“ lisas „Maanteede projekteerimisnormid“ (edaspidi normid) toodud ristumiskohtade nõuetega. Arvestada üldplaneeringu koostamisel normides ja ettepanekutes toodud põ- himõtetega. 2. Üldplaneeringuga tehakse ettepanek viia maakonnaplaneerin- Kuna varem on tõsiselt sellise üm- gusse sisse Järva-Jaani alevi ümbersõit. Planeeringu seletuskirjast bersõidu peale mõeldud ja vald ja KSH aruandest ei selgu ümbersõidu rajamise eesmärk ning saab ehitustegevust suunata, siis perspektiivne tee- või tänavaliik (avalik riigitee või avalik kohalik jõuti üldplaneeringu koostamise tee). Palume üldplaneeringut ja KSH aruannet täpsustada ning käigus tulemuseni, kus peeti ots- soovitame hinnata ümbersõidu sotsiaalmajanduslikke mõjusid tarbekaks vajalik koridor reservee- Järva-Jaani alevile. Palume kaaluda, kas 2+2 sõiduradadega la- rida, et juhul, kui peaks olema hendus on, arvestades perspektiivse liiklussagedusega, antud asu- vajadus seda teed siiski ehitada, on kohas proportsionaalne ja mõistlik. koridor olemas. Juhime ka tähele- panu, et mepole nimetatud 2+2 teed ÜPs kavandanud. Leiame, et ei ole mõeldav, et liik- lussageduse kasvades läbitakse alevit (transiitliikluse koormuse kasv, ohutute mahasõitude puu- dumine). 11. Keskkonnaamet Keskkonnaamet tutvus oma pädevusest lähtuvalt Järva valla üld- Töö koostamise käigus on leitud, 7-6/2020/2328-11 planeeringu materjalidega (AB Artes Terrae OÜ töö nr 1945ÜP3, et tegu pole olulise ruumilise mõ- 23.10.2020 Tartu 2020) ning peab vajalikuks välja tuua järgnevad tähelepane- juga objektidega. kud: 1. Järva valla üldplaneeringu lähteseisukohtade punktis 1.4 „Olu- lise ruumilise mõjuga ehitise asukoha valimine“ on kirjutatud, et üldplaneeringu koostamisel tuleb selgitada välja Kurisoo küla ringraja, Järva-Jaani krossiraja ja Kuksema krossiraja võimaliku laienemise perspektiiv ning võimalik käsitlemine kui olulise ruu- milise mõjuga objekt. Avalikustatud üldplaneeringus neid objekte käsitletud ei ole. Keskkonnaamet palub selgitada, kas nende tule- viku laienemise võimalus on välistatud, sest üldplaneeringus (ning KSH aruandes) neid (ja nende laiendusega kaasneda võivaid mõ- jusid) käsitletud ei ole? 2. Üldplaneeringu seletuskirja eelnõu (edaspidi seletuskirja) punk- 2. ja 3. esitatud peatükki korrigee- tis 3.11 on kirjutatud: „Maavara kaevandamine ja kaevandatud ala ritakse lähtuvalt nii Keskkonna- korrastamine (rekultiveerimine) peab toimuma kahe aasta jooksul ameti kui Maa-ameti seisukohta- peale kaevandamistegevuse lõppemist, et kohalikel elanikel oleks dest (vt eespool). võimalus kasutada uut maastikku: suplemis- ja kalastamiskõlblik- ku veekogu, parkmetsa, jms spordirajatisi.“ Keskkonnaamet juhib tähelepanu, et maapõueseadus (edaspidi MaaPS) § 84 lg 2 sätes- tab, et kaevandatud maa tuleb korrastada enne kaevandamisloa kehtivuse lõppemist. Siinkohal tuleb arvestada kaevandamisloa kehtivusaja pikendamise vajadusega. Sellisel juhul nihkub ka kor- rastamine selle aja võrra edasi. 3. Seletuskirja punktis 3.11 on kirjutatud: „Pikemaajalise kui viis aastat-, kaevandamise korral tuleb kavandada etapiviisiline korras- tamine, kus maavaravaru ammendumisel tehakse ala korda, vaa- tamata sellele, et lähialal kaevandustegevus jätkub.“ Keskkonna- amet peab vajalikuks selgitada, et etapiviisiline korrastamine pole alati võimalik. MaaPS § 80 lg 1 sätestab, et kaevandamisloa omaja peab korrastama kaevandatud maa tehnoloogia seisukohalt otstar- bekal ajal. MaaPS § 81 lg 1 kohaselt korrastatakse kaevandatud maa kaevandatud maa korrastamise projekti (edaspidi korrasta- misprojekt) kohaselt. Korrastamisprojekti koostamise korraldab kaevandamisloa omaja korrastamistingimustest lähtuvalt. Korras- tamistingimusi küsivad kaevandamisloa omajad loa kehtivusaja lõpuaastail. Igas karjääris ja iga maavara puhul ei ole etapiviisiline korrastamine võimalik. Kui korrastamistingimused ja korrasta- misprojekt on olemas või loale kantud kaevandatud maa kasuta- mise otstarve võimaldab korrastamisega alustada, siis saab ka eta- piviisiliselt korrastada. 4. Üldplaneeringu kaardikihtide analüüsis koos KSH ja üldplanee- Teadmiseks võetud. Üldplaneerin- ringu seletuskirjaga selgus, et planeeritud objektidega kattuvad gu teksti ei täiendata, kuna esitatud alljärgnevad kaitsealused objektid: a) Tänava suurendamine - nõue kehtib juba seaduse alusel. Kapu LKA Kapu SKV b) E263 koridor - Prandi LKA Prandi SKV, Suurkoovitaja elupaik III kat, Kolgi mõisa park, Pillisaare rändrahn c) 110 kV liin Jänedalt Aravetele - Kernu metsise püsi- elupaiga sihtkaitsevöönd. Nii eelmainitud kui ka teiste kavandatud lahenduste realiseerimine kaitstavatel loodusobjektidel saab toi- muda vaid kaitseala valitseja nõusolekul. 5. Seletuskirja punktis 3.9 on kirjutatud: „ … üldplaneeringu eda- Teksti täiendatakse. sisel koostamisel esitatakse ka nimetatud detailplaneeringualade kohta ehituskeeluvööndi vähendamise ettepanek“ ja lõpulauses: „Planeeringulahendusega ehituskeeluvööndit ei vähendata ega ei laiendata“. Keskkonnaametil hinnangul on need laused vastuoluli- sed, mistõttu vajab see teema täpsustamist. 6. Seletuskirja punktis 3.9 ehitusjoone selgituse osas palub Kesk- Üldplaneeringus määratud põhi- konnaamet kasutada Keskkonnaministeeriumi 28.06.2012 kirjas mõte järgib üldjoontes Keskkon- nr 13-1/5547-2 antud tõlgendust: „Erandi rakendamiseks peavad naministeeriumi suuniseid. Me ei olema täidetud kõik järgmised tingimused: - planeeritav ehitis, soovi üldplaneeringus kehtestada millele erand rakendub, peab asuma tiheasustusalal (LKS § 38 lg ministeeriumi tõlgendust – seadus 1 p 3 kohaselt on tiheasustusala linnas ja alevis ning aleviku ja kehtib ja seda või selle tõlgendusi küla selgelt piiritletav kompaktse asustusega ala); - piirkonnas ei pea kohalik võim üle kehtesta- peab olema varem välja kujunenud ehitusjoon, mis tähendab, et ma. Üldplaneeringu teksti korri- planeeritava ehitise lähiümbruses ja mõlemal pool vahetult külg- geeritakse, kuid tõlgendust sisse ei nevatel kinnistutel asuvad olemasolevad õiguslikel alustel püstita- kirjutata. tud ehitised on kõik põhikaardile kantud veekogu piirist sarnasel kaugusel; - erandit saab rakendada vaid ehitamisele maismaa suu- nas ning olemasolevate ehitiste vahele, mis tähendab, et planeeri- tavast ehitisest mõlemal pool peavad varasemalt olema olemas- olevad õiguslikel alustel püstitatud ehitised, ning uut ehitist võib erandi alusel rajada vaid maismaa suunas, mitte lähemale veeko- gule (veekogu piirile, mida arvestatakse põhikaardile kantud pii- rist) kui on kõrval asetsevad juba olemasolevad ehitised“. 7. Seletuskirja punktis 3.15.1.7. on kirjutatud, et supelranna maa- Üldplaneeringu teksti täiendatakse. alale võib ehitada: ▪ randa teenindava hoone (toitlustus, pood, ve- Juhime tähelepanu, et vajadus ongi telpääste ruumid, riiete vahetus jne) vajadusel koos ehituskeelu- siis, kui hoonet soovitakse ehitada vööndi vähendamisega konkreetses asukohas. Keskkonnaamet ranna osale, mis jääb EKV-sse. palub täpsustada sõnastust, et oleks üheselt aru saada, et kui soovi-Selgituseks, vee-ala on supelranna takse ehitada ehituskeeluvööndisse hoone, siis on kindlasti (mitte ühel küljel (supelranna ala on vajadusel) vajalik see teostada läbi planeeringulahenduse ja ehi- maismaal ja vee-ala on sellega tuskeeluvööndi vähendamise menetluse vastavalt LKS § 40. Sa- piirnev veekogu osa) – supelrand muti vajab täpsustamist lause „Supelranna maa-alaga piirnevale piirneb klassikalisel juhul kolmest vee-alale võib ehitada …“ Supelrannaga piirnevale alale, mis jääb küljest muu juhtotstarbega maa- ehituskeeluvööndisse, ei ole lubatud rajatisi ehitada. alaga ning ühest küljest vee-alaga. Planeeringu tekstis ongi selguse huvides sätestatud võimalus sellele veealale ehk vette ehitada rannaga supluskohaga seonduvaid rajatisi. Täiendavad nõuded vette ehitami- sele tulenevad seadusest ja seda üldplaneeringuga üle ei korrata. Lisame teksti täienduse edasiste valetõlgenduste vältimiseks. 8. Seletuskirja tabelis 3 „Väärtuslikud maastikud on kirjutatud“ on Võtame teadmiseks. märgitud järgnev: a) Norra-Oostriku allikate ala (I klass) täpsusta- vaks tegevuseks „Kaaluda Norra mõisa pargi kanalite süsteemi taastamist“; b) Koeru-Väinjärve maastik (II klass) täpsustavaks tegevuseks „Uute hoonete ehitamiseks uute kohtade asustamise soovi korral tagada eri hoonekomplekside vaheline kaugus vähe- malt 100 m. Rekultiveerida ammendatud karjäärid. Korrastada paepaljandid eksponeerimiseks. Korraldada puisniitude regulaar- set hooldamist. Võimalusel eksponeerida Hallimäe karjääri tööd.“; c) Kareda - Esna maastik (I klass) täpsustavaks tegevuseks „Säili- tada olemasolev külastruktuur, eelistada olemasolevate majapida- miste kordategemist, uute hoonete ehitamiseks uute kohtade asus- tamise vajaduse korral teha need teede äärde, mitte avamaastiku- le.“ Keskkonnaamet juhib tähelepanu, et tegevused kaitsealadel tuleb kooskõlastada kaitseala valitsejaga. 9. Seletuskirja punktis 3.8. on märgitud, et kallasrajale avalikud Teksti korrigeeritakse. Ptk-is 3.24 juurdepääsud tuleb tagada planeeringusse kantud supluskohtadele. on esitatud ka juba varasemalt Keskkonnaamet soovitab lisada lõigu algusesse keskkonnaseadus- kallasrajale pääsemise vajadus. tiku üldosa seaduse (KeÜS) § 38 lg 7 lause avaliku juurdepääsu kohta: „kohaliku omavalitsuse üksus peab planeeringutega tagama avaliku juurdepääsu kallasrajale“ (st ainuüksi supluskohtades ei pea tagama kallasrajale avalik juurdepääs. See teeb mõistetava- maks ka ülejäänud lõigu). 10. Seletuskirja punktis 3.25 on märgitud, et tuleks vältida ehitiste Nõustume, et tekst ei ole hästi esi- planeerimist veehaarde sanitaarkaitsealadele. Keskkonnaameti tatud. Kaalume peatüki eemalda- hinnangul on selline veeseaduse (edaspidi VeeS) § 151 tõlgendus mist, kuna valla poolt ei kehtestata liiga umbmäärane ja vähe mõjus üldplaneeringus kajastamiseks. lisanõudeid võrreldes veeseaduse- Veehaarde sanitaarkaitsealal tuleb vältida põhjavee, veekogu või ga. selle osa kvaliteedi halvenemist ulatuses, mis võib joogivee toot- misel kaasa tuua veetöötluse kulude olulise suurenemise, sh on VeeS § 151 lg 2 välja toodud, et majandustegevus on veehaarde sanitaarkaitsealal keelatud. 11. VeeS § 46 lg 2 kohaselt tuleb veemajanduskava meetmeprog- Veemajanduskava meetmeprog- rammis kavandatud meetmeid arvesse võtta, kui koostatakse, aja- rammis väljatoodud meetmed vaa- kohastatakse ja muudetakse mh planeerimisseaduse kohaseid pla- datakse üle ja otsustatakse, kas ja neeringuid. Järva valla üldplaneeringu eelnõus seda tehtud ei ole. mida üldplaneeringusse kantakse. Keskkonnaamet palub kajastada üldplaneeringus kehtivaid veema- janduskavasid ja tuua välja meetmeprogrammi meetmed (pinna- ja põhjavee meetmed), mis kehtivad Järva valla haldusalas olevatele veekogumitele. Uue perioodi (2021-2027) veemajanduskavade koostamise kohta leiab infot keskkonnaministeeriumi kodulehelt: https://www.envir.ee/et/eesmargid- tegevused/vesi/veemajanduskavad/veemajanduskavad2021-2027. 12. Keskkonnaamet teeb ettepaneku kajastada üldplaneeringu se- Põhjaveekomplekse ja nende hin- letuskirjas ühisveevarustuses kasutatavaid põhjaveekomplekse ja nanguid ÜP-s ei käsitleta, seda nende seisundi ajakohaseid hinnanguid. Planeerimisel tuleb arves- käsitletakse KSH-s. tada põhjaveekogumite seisundeid ja vältida seisundi halvenemist. 13. Veekeskkonnast lähtuvalt on samuti oluline tuua planeeringus Teemat on käsitletud KSH-s. Ko- välja juba kitsendustega alad nagu nt nitraaditundlik ala (edaspidi halik omavalitsus ei kehtesta ni- NTA) ja kaitsmata põhjaveega ala, mis on inimtegevuse suhtes metatud alasid, mistõttu üldplanee- tundlikumad ning seetõttu vajavad suurt tähelepanu. Keskkonna- ringus neid ei esitata. amet teeb ettepaneku kajastada üldplaneeringu seletuskirjas NTA- d. 14. Seletuskirja lk 24 on toodud, et metsamaa raadamine rohevõr- Esitatud peatükki korrigeeritakse gustiku alal ei ole üldjuhul lubatud. Lubatud on metsa raadamine lähtuvalt Keskkonnaameti kui ka alal, millele on väljastatud maavara kaevandamise luba. Metsa- Maa-ameti seisukohtadest. seaduse § 32 lg 1 kohaselt on raadamine raie, mida tehakse, et võimaldada maa kasutamist muul otstarbel kui metsa majandami- seks. Metsaseaduse § 3 lg 2 kohaselt loetakse metsaks juba maa- tükki pindalaga vähemalt 0,1 hektarit, millel kasvavad puittaimed kõrgusega vähemalt 1,3 meetrit ja puuvõrade liitusega vähemalt 30 protsenti. Raadamist võib olla vajalik teha mh nt maaparandus- süsteemide ja teede hooldamisel või rekonstrueerimisel ning elekt- riliinide hooldamisel ja laiendamisel, rääkimata uute teede või ehitiste rajamisest. Raadamist on vaja teha ka ajutiselt kasutusest välja jäänud põllumaa taas põllumaana kasutusele võtmisel (kui põllumaa on ajutiselt kasutusest väljas ja vahepeal on alale kasva- nud metsa tunnustele vastav puittaimestik, siis selle likvideerimi- seks tuleb metsa raadata). Keskkonnaamet palub arvestada, et raa- damise täielikul keelamisel (v.a maavara kaevandamise loa alusel) on keelatud ka kõik eespool kirjeldatud tegevused. Keskkonna- amet soovitab jätta vähemalt võimaluse kaaluda raadamise luba- mist ka muudel juhtudel, mitte vaid maavarade kaevandamisega seonduvalt. 15. Seletuskirja lk 29 on toodud, et rohealadel raie kooskõlasta- Täiendame metsade käsitlust pea- takse Järva vallaga enne metsateatise esitamist. Keskkonnaamet tükis. palub kaaluda, kas kõigi raieliikide ja igas mahus metsateatiste (sh hooldusraied) kooskõlastamine on vajalik. 16. Seletuskirja lk 29 on kirjutatud, et rohealade metsade majan- Täiendame metsade käsitlust pea- damisel uuendatakse võimaliku lageraie järgselt raiesmik raiele tükis. järgneval uuendamise perioodil. Metsa uuendamise võtete raken- damise ja metsa uuenemise tähtajad on sätestatu metsaseaduses ( § 25 lg 1; § 24 lg 3). Keskkonnaministri 27.12.2006 määruse nr 88 „Metsa majandamise eeskiri” § 18 lg 1 ja 2 kohaselt on metsa- omanikul võimalus taotleda ka metsa uuendamise võtete raken- damise ja metsa uuenemise tähtaja pikendamist. Keskkonnaamet palub selgitada, millega põhjendatakse, et uuendada tuleb igal juhul kohe järgneval perioodil. Kas looduslikku uuenemist ei akt- septeeritagi? Alati ei ole ka uuendamine kohe võimalik. 17. Seletuskirja lk 29 on toodud, et rohealadel ei tehta enne raies- Täiendame metsade käsitlust pea- miku uuenemist uut lageraiet raiesmikuga piirneval metsaeraldi- tükis. sel. Kas see kehtib olenemata eelneva langi suurusest? 18. Seletuskirja lk 45 punktis 3.17 pealkiri viitab lageraie tegemi- Käsitlust korrigeeritakse. Tingi- sel langi suurusele ja raievanusele piirangute seadmisele, kuid mused seatakse rohealale, mitte allpool on toodud, et asula kaitseks määratud metsaaladel raie asustuse kaitseks määratud metsa- kavandamisel lähtutakse põhimõtetest, et raietüüp valitakse koos- le. töös ekspertidega selline, mis tagab asula kaitse ning raie kooskõ- lastatakse Järva vallaga enne metsateatise esitamist. Keskkonna- amet palub täpsustada, kas ongi mõeldud nii, et lageraie langi maksimaalset suurust ei panda üldplaneeringus paika, vaid see määratakse igal konkreetsel juhul eraldi? „Raietüüp” ei ole ilmselt täpne, sest jutt käib lageraiest ega puuduta teisi raietüüpe. Lisaks juhib Keskkonnaamet tähelepanu, et planeerimisseaduse § 75 lg 1 punkti 21 täpsustab eriseadusena metsaseaduse § 231, mis sätes- tab, et piirangud võib kohalik omavalitsus seada üksnes kokku- leppel maaomanikuga. 19. Joonistel „helesinine pikk kriips, lühike kriips“ tähistus peaks Kihi käsitlust korrigeeritakse, igal legendi järgi tähistama „planeeritud ehituskeeluvööndi piiri“. See juhul ei ole tegemist kohaliku on märgitud põhijoonisele iga veekogu ümber. Keskkonnaamet omavalitsuse poolt kehtestatava palub täpsustada üldplaneeringus ja legendis „planeeritud ehitus- kihiga. keeluvööndi piiri“ selgitust. Kui tähis on looduskaitseseadusest tuleneva ehituskeeluvööndi ulatuse tähistamiseks, siis tuleb see ka konkreetselt välja tuua. Praegu esitatud kujul on info eksitav ning ebaselge, kuna seda piiri ju ei planeerita, vaid see on õigusaktist tulenev. Keskkonnaamet palub seletuskirja ja joonise legendi täp- sustada tekstiga, et ehituskeeluvööndi joon planeeringukaardil on informatiivne ning ehituskeeluvööndi ulatuse arvestamisel tuleb lähtuda looduskaitseseaduses sätestatust. 20. Keskkonnaamet teeb ettepaneku esitada joonistel ühisveevärgi Tegemist ei ole kohaliku omavalit- veevarustuse puurkaevude katastri nr-id. suse poolt kehtestatava kihiga, seetõttu soovitut ei esitata. 21. Keskkonnaamet teeb ettepaneku kajastada joonistel (ühiskana- Reoveepuhastite kujad esitatakse lisatsiooni) reoveepuhastite asukohad ja nendest tekkivad kitsen- edasisel üldplaneeringu koostami- dused (kujad) ning täiendada legendi reoveepuhasti ja selle kuja sel. tähistustega (PlanS § 75 lg 1 p 3). 22. Joonistel on reoveekogumisalade piirid üsna silmatorkamatu Reoveekogumisalasid on seni näi- tähistusega ja raske on aru saada, kus jookseb ala tähistuse piir. datud tugiinfona. Reoveekogumis- Keskkonnaamet teeb ettepaneku muuta reoveekogumisalade tähis- alasid ei kehtestata üldplaneerin- tust silmale paremini haaratavamaks. guga vaid veeseaduse § 99 lg 2 kohaselt kehtestab reoveekogumi- salad valdkonna eest vastutav mi- nister käskkirjagaedasisel üldpla- neeringu koostamisel otsustakse nende esitamine. 23. Maaparandussüsteemide asukohad ja nendest tekkivad kitsen- Maaparandussüsteemid on seni dused ei ole joonistel kuigi hästi aru saadavad (PlanS § 75 lg 1 p näidatud tugiinfona, nende esita- 28). Joonistel on märgitud maaparandussüsteemi ala viirutus, aga mine kehtestatava alana otsusta- joonobjektina ei eristu maaparandussüsteem muudest vooluvee- takse edaspidises protsessis. Sõl- kogudest. Keskkonnaamet teeb ettepaneku võimalusel maaparan- tumata sellest kas maaparandus- dussüsteemide joonobjekte ja nendest tekkivaid kitsendusi tähista- süsteemi esitletakse kehtestatav da vooluveekogudest erineva tähistusega. infona või tugiinfona, korrigeeri- takse esitlusviisi. 24. Üldplaneeringu kaardikihtides puuduvad varasemad ehituskee- Vaatame üle kõik EKV vähenda- luvööndi (edaspidi EKV) vähendamise otsused, mis kantakse üle mise otsused ja viime need üldpla- koostatavasse üldplaneeringusse. Varasemalt on detailplaneerin- neeringu kaardikihtidesse sisse. guga vähendatud ehituskeeluvööndit Vürmeri kinnistu detailpla- neeringuga (Albu Vallavolikogu 09.12.2010 otsus nr 37). 25. Keskkonnaamet palub kõik raiepiirangutega alad (sh need, Nii kooskõlastamise kui kehtesta- kuhu Keskkonnaamet ei tohi väljastada metsateatist ilma kohaliku mise staadiumis tehakse kaardiki- omavalitsuse kooskõlastuseta) edastada kaardikihina Keskkonna- hid kättesaadavaks kõigile. ametile, et nendega oleks tulevikus metsateatiste menetlemisel võimalik arvestada. Keskkonnaamet tutvus Järva valla üldplaneeringu KSH aruande KSH aruannet korrigeeritakse. eelnõuga (edaspidi KSH aruanne) (Osaühing Alkranel, 05.08.2020) ning esitab selle kohta järgmised märkused: 1. KSH aruande punkti 1.2 esimene lause vajab korrigeerimist, et oleks paremini mõistetav. 2. KSH väljatöötamise kavatsuses oli lk 38 kirjutatud, et KSH Alternatiivsed arengustsenaariu- aruandes esitatakse alternatiivsete arengustsenaariumite kirjeldus mid on KSH aruandes esitatud (sh ülevaade põhjustest, mille alusel valiti alternatiivsed arengu- soovitustena peatükis 3.4.3 tabelis stsenaariumi; käsitletakse eeskätt nn objektipõhiseid ja maakasu- 3.12, objektipõhiseid alternatiive tuse alternatiivseid lahendusi). Keskkonnaamet palub alternatiiv- üldplaneeringu koostamisel ei tek- sete arengustsenaariumite kirjeldus KSH aruandes paremini välja kinud. Täiendame KSH aruannet, tuua, sest hetkel jääb see ebaselgeks, milliseid alternatiive on hin- et arengustsenaariumide käsitlus natud. oleks üheselt mõistetav. 3. KSH aruande punktis 3.2.1. (lk 18) on märgitud, et põhjaveeva- KSH aruannet täpsustatakse vasta- ru tuleb hinnata juhul, kui veehaarde tootlikkus on üle 500 m3 valt. ööpäevas. VeeS ei räägi antud juhul veehaarde tootlikkusest, vaid veevõtust. Seega põhjaveevaru tuleb hinnata juhul, kui põhjavee- haarde või kehtestatud põhjaveevaruga ala veevõtt ühest põhja- veekihist on suurem kui 500 kuupmeetrit ööpäevas (VeeS § 204 lg 1). Keskkonnaamet teeb ettepaneku KSH aruannet täpsustada. 4. Kuna Järva-Jaani kinnitatud varus antakse põhjavett keskkonna- Andmeid täpsustatakse Keskkon- loa nr L.VV/329697 alusel, siis ei ole tõenäoline, et 2017. a tarbiti naregistris esitatud info kohaselt. piirkonnas 0 m3 ööpäevas (KSH aruande lk 18). Keskkonnaamet teeb ettepaneku KSH aruandes esitatud informatsiooni täpsustada. 5. KSH aruande eelnõu punktis 3.2.2 (lk 27) on viidatud aegunud KSH aruannet täpsustatakse vasta- määrusele. Nõuded suplusveele ja supelrannale on kehtestatud valt. sotsiaalministri 03.10.2019 määrusega nr 63. 6. Veekeskkonnast lähtuvalt on samuti oluline tuua planeeringus Kaitsmata põhjaveega ala on ka- välja juba kitsendustega alad nagu nt nitraaditundlik ala (edaspidi jastatud ptk 3.2.1. Täiendavalt NTA) ja kaitsmata põhjaveega ala, mis on inimtegevuse (eriti põl- esitatakse info NTA kohta. lumajanduse) suhtes tundlikumad ning seetõttu vajavad suurt tähe- lepanu. Keskkonnaamet teeb ettepaneku kajastada üldplaneeringu KSH aruandes arendustegevuse mõju NTA-le. 7. Keskkonnaamet palub KSH aruandes tuua välja arendustegevu- Hetkel toimub uute veemajandus- se mõju veemajanduskava meetmeprogrammis kavandatud meet- kavade koostamine, kus mh hinna- mete saavutamisele. KeHJS § 40lg 2 kohaselt peab KSH selgita- takse üle varasemalt kehtestatud ma, kirjeldama ja hindama strateegilise planeerimisdokumendi meetmed. elluviimisega kaasnevat olulist keskkonnamõju ja peamisi alterna- tiivseid meetmeid, tegevusi ja ülesandeid, arvestades strateegilise KSH hindab mõju pinnaveele ja planeerimisdokumendi eesmärke ja käsitletavat territooriumi. Jär- põhjaveele lähtuvalt ÜP täpsus- va valla ÜP KSH-ga hinnatakse üldplaneeringuga kavandatu mõ- astmest. Üldplaneeringuga määra- jusid veekeskkonnale, st kas kavandatud tegevused võivad kaasa takse maakasutuse juhtfunktsioo- aidata või halvendada veemajanduskavas määratletud üldeesmär- nid ja lähtuvalt ÜVK arendamise ke. kavast kantakse ÜP kaardile reo- veekogumisalad. ÜPga ei näha ette paisude rajamist või lammutamist. Samuti ei saa üldplaneeringu täp- susastmes reguleerida hajureostu- sega seonduvaid koormusi vee-  keskkonnale. Seega saab pinna- veekogumite seisundit ÜP raames mõjutada ainult läbi reoveekäitluse ja sademeevee käitluse tingimuste seadmise kompaktse hoonestusega aladel. Põhjaveekogumite koguse- list seisundit saab samuti mõjutada läbi veevõtu. Seetõttu keskendub KSH hindamine nendele teemade- le, mida üldplaneeringuga saab reguleerida. KSH-sse lisatakse peale avalikke arutelusid tehtavaid täiendusi veekogumi seisundid ning vajadu- sel ka mitte hea seisundi põhjus. Veemajanduskava meetmete senist tõhusust KSH aruandes ei hinnata, kuivõrd enamik meetmeid ei ole üldplaneeringuga reguleeritavad. 8. KSH aruande punktis 3.2.2 ei selgu, kas olemasolev olukord KSH aruandes antakse ülevaade mõjutab pinnavee seisundit või ei ole suurt keskkonnamõju ette olemasolevast olukorrast ning ana- näha. KSH aruandes tuleks käsitleda arendusest tulenevat mõju lüüsitakse kavandatava tegevusega pinnaveele. kaasnevaid võimalikke mõjusid. Vajadusel aruannet täiendatakse. 9. Keskkonnaamet juhib tähelepanu, et KSH aruande punktis 3.2.2 Võtame teadmiseks ja täpsustame „Pinnavesi (sh ehituskeeluvööndi vähendamine)“ tuleb ehitusjoo- KSH aruannet vastavalt. ne tõlgendamisel lähtuda Keskkonnaministeeriumi 28.06.2012 kirjas nr 13-1/5547-2 antud tõlgendusest (vt üldplaneeringu sele- tuskirja kohta esitatud märkust nr 5). 10. Ehituskeeluvööndi vähendamise võimalikkuse hindamise Nõustume, KSH aruandes on püü- ülesanne on hetkel jätkuvalt Keskkonnaameti pädevuses. Seega tud anda esialgne hinnang kavan- Keskkonnaamet teostab nii ranna kui kalda kaitse eesmärkide datava tegevuse realiseerumise täitmise analüüsi ja koostab tulemustest lähtuvad otsused. Seega võimalikkusest. KSH aruandes läbiviidud analüüs võib osutuda ekslikuks materja- liks. 11. Keskkonnaamet juhib tähelepanu, et kuna antud KSH ei hinda Võtame teadmiseks. mõjusid üldplaneeringuga määratud trassikoridoridele ning soovi- tab teostada need info puudumise tõttu järgmises etapis, siis sel- gub üldplaneeringusse kavandatud trassikoridoride realiseerimise võimalikkus ka järgmistes etappides. 12. KOTKAS on keskkonnaotsuste infosüsteem, mitte keskkonna- Võtame teadmiseks ja täpsustame lubade register nagu viidatud KSH aruande lk 67. (Viide: KSH aruannet vastavalt. https://www.riigiteataja.ee/akt/130062020005). 13. KSH aruande Tabelis 3.11. (lk 67) on kajastamata aktsiaseltsi Tabelit ajakohastatakse. Paide Vesi vee erikasutuse keskkonnaload (L.VV/329421, L.VV/329600, L.VV/329364, L.VV/328962). 14. Keskkonnaamet teeb ettepaneku korrigeerida lauset „Kesk- Lauset korrigeeriti järgnevalt: konnaregistri andmetel teenindab moodustatud Järva valla haldus- Keskkonnaregistri andmetel on territooriumit on kokku 16 reoveekogumisala“ KSH aruande Järva valla haldusterritooriumil punktis 3.5.2 (lk 87), kuna see on kohmakas ja raskesti mõistetav. kokku 16 reoveekogumisala. 15. KSH aruande lk 88 on ekslikult märgitud Järva-Jaani reovee- KSH aruannet parandatakse. kogumisala tüübiks alla 2000 ie. Tegelikult on Järva-Jaani reo- veekogumisala tüüp „üle 2000 ie“. Keskkonnaamet palub KSH aruannet parandada. 16. KSH aruande punktis 3.5.2 on puudu kokkuvõttev järeldus Üldplaneering lähtub kahaneva ehk milline on üldplaneeringu mõju veevarustusele ja kanalisat- rahvastiku arengustsenaariumist, sioonile. seega oluline mõju kanalisatsioo- nile ja veevarustusele puudub. Mõju kanalisatsioonile on eelkõige tehniline küsimus, mis lahendatak- se ÜVK arendamise kava raames. Kui kompaktse hoonestusega alade reoveekogumisaladel on vajalik  võimaldada uusi liitumisi, siis nä- hakse ette nt torustike ja/või reo- veepuhastite ümberehitamisi. Neid küsimusi ei reguleeri aga üldpla- neering. Üldplaneeringus kajasta- takse reoveepuhastite asukohad ja magistraaltorustike asukohad ning ÜP kaardile kantakse reoveeko- gumisalad. Vastavalt planeerimis- seadusele on ÜP ülesanne tehno- võrkude ja -rajatiste üldise asuko- ha ja nendest tekkivate kitsenduste määramine, mitte tehnovõrkude ja -rajatiste tehniliste parameetrite määramine. Veevarustuse osas hinnatakse KSHs põhjaveevarude piisavust. KSH aruandes on toodud ptk 3.2.1: Arvestades asjaolu, et oma- valitsuses on viimastel aastatel läbivaks probleemiks elanike arvu vähenemine, mida ilmestab viima- se 5 aasta jätkuv elanike arvu lan- gus, siis ei ole ette näha negatiiv- seid mõjusid ka põhjaveevarudele ning üldplaneeringuga kavandatav maakasutus ei suurenda olulisel määral põhjaveekasutust. KSH aruannet täiendatakse pinna- vee mõjude järelduse osas. 17.-18. KSH aruande punktis 3.5.2 viimases lõigus tuleks täpsus- KSH aruannet täpsustatakse.  tada, millistel reoveekogumisaladel ja mis juhtudel on lubatud rajada omapuhasti. Nimelt, VeeS § 124 lg 3 selgitab, et reovee- kogumisalal koormusega alla 2000 inimekvivalendi, kus puudub ühiskanalisatsioon, võib lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 2 sä- testatule rajada reovee puhastamiseks omapuhasti ja juhtida bio- loogiliselt või süvapuhastatud reovett suublasse. Ka väljapoole reoveekogumisala võib omapuhasti rajada. Reoveekogumisalal koormusega 2000 inimekvivalenti või rohkem (Järva-Jaani reo- veekogumisala) on omapuhastite kasutamine keelatud (VeeS § 124 lg 4). Täiendavad nõuded heitvee immutamise kohta (sh nõr- galt kaitstud ja kaitsmata põhjaveega alal) on esitatud VeeS § 8. Seega on KSH aruande punktis 3.5.2 viimase lõigu viimane lause ekslik, nagu omapuhastid ja immutamine kindlasti keelatud oleks. 19. KSH aruande eelnõus ei ole käsitletud arendusest tulenevat KSH aruannet täiendatakse sade- mõju sademeveele olukorras, kus arendustegevus on kavandatud mevee osas. olemasolevate keskuste tihendamisele ja laiendamisele. Kas suu- reneb vajadus sademevee ärajuhtimisele, st kas on vaja ette näha sademevee ärajuhtimiseks lahendusi, eelkõige Järva-Jaanis? See ei selgu ka KSH aruande punktis 3.5.2, nagu punkti 3.2.1 eelviima- ses lõigus viidatakse. Keskkonnaamet palub KSH aruannet täien- dada. 12. K.K. Tegemist ei ole üldplaneeringu 1-9/2020/2848-1 Taotleme / ettepanek vallalale lõpetada / jätkata KAALEPI - täpsusastme küsimusega ja seetõt- 26.10.2020 AHULA - ARAVETE kergliiklustee valgustuse paigaldust. tu üldplaneeringus seda eraldi ei käsitleta. Hetkese seisuga on jäänud valgustamata 7,2 km kergliiklusteest Võtame informatsiooni teadmi- 1,4 km pikkune Ahula - Aravete-Kete vaheline kergliiklustee lõik. seks. Lähema nelja aasta jooksul Tehes eeltööd jõudsime järeldusele antud "pime lõik" pärsib oluli- ei ole kergliiklusteele valgustust selt kergliiklustee kasutusvõimalusi pimedal ajal. planeeritud, küll aga ei välistata Kuna eesti on paratamatult põhjamaa siis tuleb arvestada et sügi- valgustuse rajamist tulevikus. sel / talvel on valdavalt pime. Liiklusohutuselt on valgustamata On näha et antud lõigu on omaks võtnud ka juba tervisesesportla- kergliiklusteega juba loodud ohutu sed, kuid paraku on taas selle lõigu kasutus oluliselt pärsitud pi- liiklemine kergliiklejatele. Valgus-  medal ajal. tuse rajamine aitaks kergliiklusteid Samuti paneb antud "pime lõik" palju inimesed valiku ette kas aastaringselt rohkem kasutada. minna tööle / kooli jala ,rattaga või autoga kuna lihtsalt pimedas on seal kottpime. Oleme olukorras kus justkui kergliiklustee on, samas aga seda täisväärtuslikult kasutada lihtsalt ei saa. Mingil põhjusel on jäetud 7,2 km lõigust 1,4 km-il. valgustustööd teostamata. Kuna uued (led) valgustid võtavad sisuliselt voolu olematult siis ei tekki ka olulisi lisakulusid. Soovitaksime ka tulevikus säästlikumate tulede vastu vahetada juba varem paigaldatud valgustid (juhul kui tegemist ei ole juba led tuledega) 13. E.V. Ettepanek: Infotahvlite paigaldamine on väär- 1-9/2020/2845-1 Lisada tabelisse 3 Väärtuslikud maastikud tusliku peatüki üldnõuetes, mistõt- 26.10.2020 Mägede maastik (I klass) tegevus: Paigaldada mõhnastiku loodus- tu ei ole seda vaja Mägede maasti- väärtusi ja Mägede küla ajalugu tutvustavad stendid. ku puhul eraldi välja tuua (see oleks metoodiliselt ebakorrektne). Üldplaneeringu eelnõus on mõningad ebatäpsused: Ambla vallamaja eemaldame väär- - lk 7 Ambla valla üldplaneering (kehtestatud Ambla Valla- tuslike hoonete nimistust, kuna see volikogu 24.09.2019 määrusega nr 15); (peaks olema on juba riikliku muinsuskaitse all. 2009) Muud parandused viiakse üldpla- - Joonis 1 Planeeringuala skeemil Ambla küla (peaks olema neeringusse ja KSH aruandesse Ambla alevik). sisse. - Tabelis nr 4 o Ambla vallamaja, Ambla alevik Valla omand, heas korras. Teenuspunkt. Väärtuslik hoone. (peaks olema lisatud, et muinsuskaitse alla) o Aravete algkool, Piibe mnt 5, Aravete alev Era-  omand, väljast hea seisukord. Väärtuslik hoone. Seidla vallakool, Piibe mnt 7, Aravete alev Era- omand, väljast hea seisukord. Väärtuslik hoone. Kontrollida Seidla vallakooli asukoht. Aravete alg- kooli hoone (ehitatud 1905) asub Piibe mnt 7. Aravetel alustati koolihariduse andmisega 1858.a Seidla vallakooli nime all (Seidla mõisa maadel). Vallakool oli rehetoa, rehealuse ja õlgkatusega puuehitis. o Albu vallamaja, Järva-Madise küla Valla omand, külaselts. Väärtuslik hoone. (nimekirjas kaks kor- da) Järva valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hin- damise aruanne KSH aruandes järgmised ebatäpsused: - lk 27 Avalikud supluskohad peavad vastama Vabariigi Va- litsuse 3. aprilli 2008. a määruse nr 74 „Nõuded suplusvee- le ja supelrannale“ nõuetele. (see on kehtetu, kehtiv sot- siaalministri 03.10.2019 määrus nr 63) - lk 65 Järva vallaraamatukogu struktuuriüksused: Albu raamatuokogu (Albu alevik); Ervita raamatukogu (Erita küla); - lk 66 Kirikud Ristija Johannese kirik – EELK Järva-Jaani Ristija Johan- nese Kogudus (Järva-Jaani alev); (kas peaks olema Järva- Jaani Ristija Johannese kirik) - lk 67 esimeses lõikes lisada sotsiaalministri määrusele ka kuupäev - 04.03.2002. Mõlemad dokumendid vajavad keelekorrektuuri. 14. T.J. Järva valla üldplaneeringu eelnõuga tutvudes jäi silma uus eratee- Võtame ettepaneku teadmiseks. 7-6/2020/2851-1 de avalikku kasutamisse määramise kord. Eelkõige põhjusel, et Kuna hetkel toimub avalike teede 26.10.2020 Järva valda kinnisvara seotamise hetkel oli soetatava kinnistuni nimekirja korrastamine ja avaliku viiv tee avalikus kasutuses, kuid uuest üldplaneeringu eelnõust kasutusega teede nimekiri pole tulenevalt on see erateeks määratud. ( Vt. Pilt allpool. Märkisin veel lõplik, siis vaadatakse üle ka lisatud põhikaardi väljavõttele jutuks oleva tee punase ringiga.) muuhulgas antud teelõik. ÜP kaar- Olen teadlik, et eratee avalikuks kasutuseks määramine/mitte mää- dimaterjalile kantud teed ramine on ajas muutuvad, kuid leian, et jutuks oleva Öötla tee on sundvalduse seadmise eesmär- lõpuni avalikuks kasutamiseks määramisel on alus olemas. giks ehk munitsipaliseerimiseks. Minu pöördumise aluseks on Öötla tee viimase lõpu määramine Avaliku huvi hindamine on valla- erateeks. Täpsemalt algus km 0,719 kuni lõpp km 0,952. valitsuse pädevuses ja avalikud Minu arvamus on, et Öötla tee viimane teelõik vastab tingimuste- teed kinnitab vallavolikogu. le, et see määrata avalikult kasutatavaks teeks. Tee number: 2880016 Tee nimi: Öötla tee Pikkus (m): 952 Väljavõte Järva valla üldplaneeringu eelnõu Järva valla alumise osa põhikaardist. Eelnõu kohaselt plaanitakse erateeks määrata tänaseni avalikus kasutuses olev ligipääsutee osa – algus km 0,719 kuni lõpp km 0,952. Minu argumendid selle teelõigu avalikuks kasutamiseks määrami- se osas on järgmised: Järva valla üldplaneeringu eelnõu punkt 3.1.3 annab lisaks kindla- le loendile võimaluse määrata erateed või selle osa ka muude as- jaolude esinemisel avalikuks kasutuseks. (Samuti ka Järva valla teehoiukava 2020-2024 punkt 3.4). Järva valla üldplaneeringu eelnõu punktist 3.1.3 suunab edasi punkti 3.24, kust toon välja järgmise: “Ühte kinnistut teenindav eraomandis olev juurdepääsutee ei peaks omama laiemat avalikku huvi, selle seisundi ja korrashoiu osas ning vastupidiselt mitmeid majapidamisi, hoonegruppe või huviväärsusi teenindavaid teid ei saa pidada vaid teealuse maa- omaniku vastutuseks.“ Öötla tee algus km 0,719 kuni 0,952 teenindab mitmeid majapi- damisi ega ole ainult ühte kinnistut teenindav eraomanis olev juurdepääsutee. Antud teelõik teenindab tänaseks Villemi majapidamist (katastri- tunnus 28801:003:0470) ning tulevast Siimuõue majapidamist (mis tekib Siimu 28801:003:0540 kinnistu jagamisel). Ehk siis Siimu krundi omanikele kuuluva eraomandis oleva juurdepääasutee on teenindajaks veel 2 (kahe) majapidamiseni. Öötla tee viimane lõik 0,719 kuni 0,952 km ei ole ühte kinnistut teenindav eraomandis olev juurdepääsu tee. Lisaks võib veel märkida, et Öötla tee on täies ulatuses ligipää- suks osadele metsaomanikele antud piirkonnas. Lisainfona toon välja, et loodava Siimuõue majapidamine on minu kasutusvalduses juba alates 30.06.2020, mida kinnitab notariaalne leping ning märge Siimu kinnistu registris. Tänaseks päevaks ei ole katastriüksus nr 28801:003:0540 jagamise tulemusel loodav uus katastriüksis aadressiga Öötla küla, Siimuõue veel registrites kirjas, kuid antud loodava katastriüksuse moodustamise korraldus on Järva vallas kinnitatud 17.juuni.2020 nr 307 ning leian, et sel- lest tulenevalt peaks seda muudatust arvesse võtma ka Järva valla  üldplaneeringu ning teede kavas. 15. M.T. Palun täiendada Järva valla üldplaneeringu eelnõu punktis 3.1.2. Esitatud kergliiklusteed kantakse 7-6/2020/2328-12 tabelit 1 järgmiste kergliiklusteede ettepanekutega: üldplaneeringusse. 26.10.2020 1. Päikese kergliiklustee (Järveotsa teelt Väinjärve teeni ca 0,34 km), mis on lühim juurdepääs Koerust ja Ervitalt jalgsi ja jalgra- tastega Väinjärve randa läbi kaitsealuse Väinjärve pargi, kus kait- sekord on sätestatud Vabariigi Valitsuse 3. märtsi 2006. a määru- sega nr 64 «Kaitsealuste parkide, arboreetumite ja puistute kaitse- eeskiri». Määruse §-ga 3 on sätestatud liikumine pargis. Lisatud manused. Parki läbivat rada kasutatakse aktiivselt juba aastaküm- neid, kuid uuematelt kaartidelt on see kahjuks ära kaotatud. 2. Järva-Jaani - Koeru kergliiklustee (ca 9,55 km). 16. E.K. PlanS § 55 lõike 2 kohaselt maakonnaplaneering on üldplaneerin- Edasisel üldplaneeringu koostami- 7-6/2020/2835-2 gu koostamise alus, st üldplaneering peab olema kooskõlas maa- sel kaalutakse esitatud ettepanekut 29.10.2020 konnaplaneeringuga. Kuna Järva valla üldplaneeringu eelnõus on (päikesepark väljaspoole väärtus- käsitletud väärtuslikke põllumajandusmaid mõnevõrra teisti kui likku põllumajandusmaad) ning maakonnaplaneeringus (nt lubatud on väärtuslikule põllumajan- sellest tulenevat võimalikku maa- dusmaale mikrotootmiseks mõeldud päikeseparkide rajamine), siis konnaplaneeringu muutmi- palume üldplaneeringusse lisada informatsioon koos põhjenduse- se/täpsustamise ettepaneku vaja- ga, kas tegemist on väärtuslike põllumajandusmaade osas maa- dust. konnaplaneeringu täpsustamisega või muutmisega. Samas saame välja tuua, et Maa- Selguse ja hilisemate vaidluste vältimise huvides palume lisada eluministeerium oma seisukohas üldplaneeringu peatükki 3.3.3.2 „Päikeseenergia“ tööstuslike päi- ÜP eelnõule sellele teemale tähe- keseparkide rajamise tingimuse juurde järgnev allajoonitud ja lepanu ei pööranud. Samuti juhti- paksus kirjas täpsustus: „Hajaasustuses (väljaspool tiheasustuse- sime Maaeluministeeriumi tähele- ga alasid) on tööstuslike päikeseparkide rajamine lubatud ka väl- panu teie esitatud seisukohale. jaspool määratud tootmise maa-ala, kui päikesepark ja selleks vajaminev taristu jääb väljaspoole planeeringuga määratud väär- tuslikku maastikku ja väärtuslikku põllumajandusmaad ning sel- lest tulenevad mõjutused (peegeldused, varjamine) ei vähenda liiklusohutust.“. Nii on tööstuslike päikeseparkide tingimus ise- seisvalt kasutatav, st pole vaja juurde vaadata mikrotootmiseks mõeldud päikeseparkide tingimust ja läbi selle tõlgendada väärtus- like põllumajandusmaade välistust.  /*Avalik*/ /*Kehtiv alates */ /*Kehtiv kuni */ /*Alus: */ JÄRVA VALLAVALITSUS Lp. arvamuse esitajad nr Põhjendatud seisukohtade esitamine Järva valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande avaliku väljapaneku jooksul esitatud kirjalikele arvamustele Täname, et olete kirjalikult esitanud arvamusi Järva valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande osas. Põhjendatud seisukohad esitatud arvamuste osas leiate kirja lisast. Lisaks teavitame, et üldplaneeringu avaliku väljapaneku tulemuste avalikud arutelud toimuvad: 1) 30.11.2020 kell 16:00 Koigi teeninduskeskuses (Mõisavahe tee 9, Koigi küla, Järva vald); 2) 30.11.2020 kell 18:00 Imavere teeninduskeskuses (Viljandi mnt 11, Imavere küla, Järva vald); 3) 01.12.2020 kell 16:00 Peetri kooli spordisaalis (Kesktee 11, Peetri alevik, Järva vald); 4) 01.12.2020 kell 18:00 Järva-Jaani kultuurimaja väikeses saalis (Pikk 58, Järva-Jaani alev, Järva vald); 5) 02.12.2020 kell 16:00 Ambla teeninduskeskuses (Lai 22, Ambla alevik, Järva vald); 6) 02.12.2020 kell 18.00 Aravete teeninduskeskuses (Piibe mnt 21, Aravete alevik, Järva vald); 7) 03.12.2020 kell 18.00 Koeru kultuurimaja II korruse saalis (Paide tee 3, Koeru alevik, Järva vald). 03.12.2020 kell 18.00 Koeru kultuurimajas toimuv arutelu on jälgitav ka veebis, kus on muuhulgas võimalik esitada ka küsimusi. Lingi leiate toimumise päeval valla veebilehelt. Arutelu kestvuseks on planeeritud maksimaalselt 1,5 tundi. Avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu tulemuste alusel tehakse üldplaneeringus vajalikud muudatused. Seoses COVID-19 viiruse jätkuva levikuga ja viiruse tõkestamisega, palume ette registreerida arutelule. Etteregistreerimine tagab meil inimeste hajutamise ning nõuetest kinnipidamise, kuna ruumide mahutavus on piiratud. Palume kõigil arutelule tulijatele valida enda jaoks välja üks sobiv koht arutelul osalemiseks. Arutelude ülesehitus ei lähtu piirkondlikust lähenemisest, vaid kõigil aruteludel tutvustatakse lahendust, laekunud ettepanekuid ja valla seisukohti sama ettekande alusel. Registreerida palume [email protected] (nimetades asukoha, kus osalete) või tel 5326 7903. ______________________________________________________________________________ Pikk 56 Tel. +372 386 3377 Registri kood 77000335 Järva-Jaani alev e-mail: [email protected] EE211010702000622006 SEB 73301 JÄRVA MAAKOND jarvavald.kovtp.ee EE222200001120105842 Swedbank Arutelule tulles palun kanna maski. Köha, nohu, palaviku ja muude haigustunnuste esinemisel, palun ära arutelule tule! Kuna olukord seoses COVID-19 viiruse levikuga võib muutuda palume jälgida jooksvalt infot avalike arutelude toimumise kohta valla veebilehel. (allkirjastatud digitaalselt) Arto Saar Vallavanem /*Lisad: Lisa 1. Seisukohad esitatud arvamustele.*/ Teele Kukk [email protected]