Kiri

osaühing Mooste Farmerid [email protected] 20.11.2020 nr DM-101450-13 Osaühing Mooste Farmerid Mooste lihaveisefarmi keskkonnakompleksloa taotluse keskkonnamõju hindamise eelhinnang ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise otsus Osaühing Mooste Farmerid (registrikood 10051731; edaspidi käitaja) esitas Keskkonnaametile 17.09.2018 (registreeritud Keskkonnaameti keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS 17.09.2018 nr DM-101450-1) taotluse keskkonnakompleksloa (edaspidi kompleksloa) väljastamiseks. Käitaja esitas 26.04.2019, 24.10.2019, 27.03.2020 (registreeritud Keskkonnaameti keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS numbritega DM-101450-6, DM-101450-7, DM- 101450-8) muudetud/täiendatud taotlused ning Keskkonnaamet võtab käesoleva otsuse tegemisel aluseks viimase ehk 27.03.2020 esitatud taotluse versiooni (registreeritud Keskkonnaameti keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS numbritega DM-101450-8). Lähtudes haldusmenetluse seaduse (edaspidi HMS) § 5 lg 5 viiakse käesolev menetlus läbi kuni 31.12.2019 kehtinud tööstusheite seaduse (edaspidi THS) kohaselt. Kompleksloa taotlus on esitatud farmikompleksile, kus planeeritakse hakata pidama ammlehmi ja vasikaid ülesseatud tootmisvõimsusega 591 loomakohta ammlehmadele, 591 loomakohta vasikatele ja 9 loomakohta pullidele, mis ületab Vabariigi Valitsuse 06.06.2013 määruse nr 89 „Alltegevusvaldkondade loetelu ning künnisvõimsused, mille korral on käitise tegevuse jaoks nõutav kompleksluba“ § 11 lg 1 p 3 toodud kompleksloa omamise kohustuse tekkimise künnisvõimsuse. Osaühing Mooste Farmerid Mooste lihaveisefarm (edaspidi käitis) asub Põlvamaal Põlva vallas Mooste alevikus Suurfarmitagune tee 9 maaüksusel (kinnistu registriosa nr 2013338, katastritunnus 47301:002:0092) ja Rasina mnt 18 maaüksusel (kinnistu registriosa nr 2306638, katastritunnus 47301:002:0142) ning farmi põhitegevuseks on lihaveiste kasvatus. THS § 19 lg 2 p 8 ja lg 3 (kooskõlas THS § 16 lg 1) ning Vabariigi Valitsuse 06.06.2013 määrus nr 89 „Alltegevusvaldkondade loetelu ning künnisvõimsused, mille korral on käitise tegevuse jaoks nõutav kompleksluba“ § 11 lg 1 p 3 kohaselt on veisekasvatuse tegevusvaldkonnas kohustus kompleksluba omada käitises, kus peetakse üle 400 piimalehma v õ i üle 533 ammlehma või üle 800 noorveise, kelleks loetakse üle kaheksa kuu vanuseid lehmmullikaid kuni poegimiseni ja üle kaheksa kuu vanuseid pulle. Haldusmenetluse seaduse (edaspidi HMS) § 14 ja § 35 lg 1 p 1 kohaselt algab haldusmenetlus Narva mnt 7a / 15172 Tallinn / Tel 680 7438 / Faks 680 7427 / e-post: [email protected] / www.keskkonnaamet.ee / Registrikood 70008658 haldusakti andmiseks või toimingu sooritamiseks taotluse esitamisega haldusorganile. Avatud menetluse puhul, lähtudes HMS § 47 lg 1 kirjaliku taotluse esitamisega. Eelnevast lähtudes ja kooskõlas HMS § 4 ja § 56 lg 3 otsustab haldusorgan haldusakti andmise kaalutlusõiguse kohaselt, kui see volitus on seadusega antud. THS § 38 ja 39 kohaselt peab keskkonnakompleksloa andmisel/andmisest keeldumisel kaaluma/arvestama mitmeid eri komponente. Vastavalt tööstusheite seaduse §-le 27 annab keskkonnakompleksloa ( edasi kompleksluba) Keskkonnaamet. Ülaltoodust lähtuvalt ja kooskõlas HMS § 15 lg 1 ja THS § 30 lg 1 ja 2 kontrollis Keskkonnaamet esitatud taotluse nõuetekohasust, võttis selle menetlusse (vormilisi puuduseid ei esine) ning võttes aluseks THS § 32, kooskõlas HMS § 46 lg 1, viib käesolevaga keskkonnakompleksloa andmise/andmisest keeldumise menetluse läbi rakendades sellele avatud menetluse sätteid. Esitatud kompleksloa muutmise taotlus sisaldas keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 6 1 lg-s 1 nimetatud teavet. KeHJS § 3 lg 1 p 1 kohaselt hinnatakse keskkonnamõju, kui taotletakse tegevusluba või selle muutmist ning tegevusloa taotlemise või muutmise põhjuseks olev kavandatav tegevus toob eeldatavalt kaasa olulise keskkonnamõju. KeHJS § 11 lg 2 kohaselt otsustaja vaatab tegevusloa taotluse läbi ning teeb otsuse keskkonnamõju hindamise (edaspidi KMH) algatamise või algatamata jätmise kohta KeHJS § 6 lg-s 2 nimetatud tegevuse korral õigusaktis sätestatud tegevusloa taotluse menetlemise aja jooksul, kuid hiljemalt 90. päeval pärast KeHJS § 61 lg-s 1 loetletud teabe saamist. KeHJS § 9 lg 1 kohaselt on otsustaja tegevusloa andja, tööstusheite seadus § 27 kohaselt annab kompleksloa Keskkonnaamet, seega on Keskkonnaamet otsustajaks KeHJS tähenduses. Lähtudes KeHJS § 6 lg 2 p 1, § 6 1 lg 3, § 11 lg-te 2 ja 4 ning KeHJS § 6 lg 4 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ § 1 lg 1 ja § 9 p 91 kohaselt peab Keskkonnaamet andma eelhinnangu selle kohta, kas veisefarmi rajamine või veiste intensiivkasvatus käitises, kus peetakse 400–600 piimalehma, 533–800 ammlehma või 800–1200 noorveist (noorveisteks loetakse üle kaheksa kuu vanuseid lehmmullikaid kuni poegimiseni ja üle kaheksa kuu vanuseid pulle) on olulise keskkonnamõjuga tegevus või mitte ning otsustama KMH algatamise või algatamata jätmise üle. KeHJS § 11 lg 2 3 järgi KeHJS § 6 lg-s 2 nimetatud valdkondade tegevuse KMH vajalikkus otsustatakse, lähtudes eelhinnangust ja asjaomase asutuse seisukohast. KeHJS § 11 lg 4 kohaselt, kui kavandatava tegevuse KMH algatamise või algatamata jätmise otsus tehakse KeHJS § 6 lg 2 alusel, lisatakse otsusele eelhinnang. I. EELHINNANG 2(21) KeHJS § 6 1 lg 3 järgi annab Keskkonnaamet eelhinnangu arendaja esitatud ja muu asjakohase teabe alusel ning lähtudes kavandatavast tegevusest, selle asukohast ning eeldatavast keskkonnamõjust. Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded on KeHJS § 61 lg 5 alusel kehtestatud keskkonnaministri 16.08.2017 määrusega nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“ (edaspidi määrus nr 31). 1.1. Kavandatav tegevus (määruse nr 31 § 2) 1.1.1. tegevuse iseloom ja maht Osaühing Mooste Farmerid Mooste lihaveisefarm asub Põlvamaal Mooste aleviku idaservas Suurfarmitagune tee 9 maaüksusel (kinnistu registriosa nr 2013338, katastritunnus 47301:002:0092) ja Rasina mnt 18 maaüksusel (kinnistu registriosa nr 2306638, katastritunnus 47301:002:0142). Mooste alevik asub Põlva vallas, Põlva maakonna kirde osas. Käitise põhitegevuseks on lihaveiste intensiivkasvatus, kus planeeritakse hakata pidama ammlehmi ja vasikaid ülesseatud tootmisvõimsusega 591 loomakohta ammlehmadele, 591 loomakohta vasikatele ja 9 loomakohta pullidele. Loomi peetakse külmal perioodil lautades ning soojal perioodil karjamaal. Aastas tekib (käitises) ca 7225,5 kuupmeetrit sügavallapanusõnnikut. 1.1.2. tegevuse seos asjakohaste strateegiliste planeerimisdokumentidega ning lähipiirkonna praeguste ja planeeritavate tegevustega Ühinenud Põlva valla üldplaneeringu kehtestamiseni kehtivad endiste Ahja, Laheda, Mooste, Põlva ja Vastse-Kuuste valdade üldplaneeringud. Olemasolev ja planeeritav tegevus ei ole vastuolus Mooste valla üldplaneeringuga (kehtestatud Mooste Vallavolikogu 16.12.2008 otsusega nr 42). Käitise territooriumist põhja suunas on Rasina maantee ja lõunas Suurfarmitagune tee. Lähiümbruses on maatulundusmaa, tootmismaa, ühiskondlike ehitiste maa ja ärimaa sihtotstarbega kinnistud ning kaks reformimata riigimaa maaüksust. Põhja, lõuna ja ida suunas on ümbritsevatel kinnistutel valdavalt haritavad põllumaad ja metsamaa. Lähimad elamumaa sihtotstarbega kinnistud ja elumajad asuvad Mooste alevikus käitise rajatistest ca 170 m kaugusel läänes (Rasina mnt 14, katastritunnus 47301:002:0187) ja ca 300 m kaugusel edelas (Linajaama tee 2, katastritunnus 47301:002:0204) ning Laho külas ca 300 m kaugusel kirdes (Rae, katastritunnus 47301:002:0750). Elumaja asub ka käitisest ca 300 m kaugusel idas maatulundusmaa sihtotstarbega kinnistul (Ööpiku, katastritunnus 47301:002:0391). 1.1.3. ressursside, sealhulgas loodusvarade, nagu maa, muld, pinnas, maavara, vesi ja looduslik mitmekesisus, näiteks loomastik ja taimestik, kasutamine Põlva vallaga (endise Mooste vallaga) sõlmitud pumbajaama kasutamise lepingu alusel võetakse 3(21) põhjavett Mooste (Laho) puurkaevust (registrikood PRK0011061, katastri nr 11061). OÜ Mooste Farmerid on puurkaevu ainus tarbija. Vett kasutatakse lautades veiste joogiveeks, rajatiste ning seadmete puhastamiseks ja olmeveeks. Ammlehmad ja pullid tarbivad päevas hinnanguliselt ca 90 l ning vasikad ca 20 l vett. Ruumide puhastamisel kasutatakse survepesurit ning veekulu on ca 1 m3 kvartalis. Olmevee kulu on ca 10 m 3 kvartalis. Kogu veevõtt on planeeritud aastaks 15 000 m3. Põhjaveekogumiks, millest vett võetakse on Kesk-Devoni põhjaveekogum Ida-Eesti vesikonnas. Kuna soojal ajal on loomad alaliselt karjamaal, siis võetakse käesoleva eelhinnangus koostamisel ka selle maa, kui ressursi kasutust. Kasutatavad karjamaad on toodud kaardil 1. 4(21) Kaart 1. Kasutatavate karjamaade paiknemine. Käitises kasutatakse ohtlikke aineid sisaldavaid tooteid transpordivahendite ja seadmete käitamiseks ja hooldamiseks. Diislit hoiustatakse spetsiaalses topeltseintega lekkekindlas diislimahutis. Teisi kemikaalide kanistreid ja pakendeid hoiustatakse garaažis, ruum on 5(21) betoneeritud põrandaga ning kaitstud tuule ja ilmastiku mõjude eest. Tavaolukorras on ohtlike ainete keskkonda sattumine ebatõenäoline ja kogused minimaalsed. Abimaterjale (mineraalsööt, jahu, hein, silo, sool, põhk, turvas) ladustatakse selleks ette nähtud ruumides ja väljas betoonpinnal või jahupunkris ning saastunud pakendid kogutakse ja antakse tagasi tarnijale või antakse üle vastavat luba omavale jäätmekäitlejale. Maapinna reljeefi muutused ning taimkatte hävimine on käitise sisese ulatusega ja väikese mahuga, puudutades ehitiste alust ja lähiümbruses paiknevat ala. Tegu on olemasolevate tootmisaladega. 1.1.4. tegevuse energiakasutus Energiat (sh. kütust) kasutatakse niivõrd, kui seda vajab tegevuseks kasutatav tehnika. Ülevaade kasutatavast elektrienergiast ja kütusest on toodud tabelis 1. Tabel 1. Ülevaade käitises kasutatavast elektrienergia ja kütuste kogustest (taotletud/planeeritud kogused). Energia allikas Käitis Elekter 49,30 MWh/a Diislikütus 7,8 m3/a Bensiin 0,5 m3/a 1.1.5. tegevusega kaasnevad tegurid, nagu heide vette, pinnasesse ja õhku ning müra, vibratsioon, valgus, soojus, kiirgus ja lõhn Käitise olmevesi juhitakse ühiskanalisatsiooni. Aastane tekkiv summaarne reovee kogus on ca 40 m3. Kõvakattega pindadelt ja sõnnikuhoidla puhastelt aladelt lähtuv vähesaastunud sademevesi juhitakse kraavidesse ja tiiki või imbub loomulikul teel pinnasesse. Hoonete katustelt lähtuva vähesaastunud sademevee paremaks juhtimiseks on kavas kahe lauda vaheliste jalutusalade juurde paigaldada katustele sademeveerennid. Sõnnikuhoidlate täidetud aladelt juhitakse saastunud sademevesi hoidlate kogumiskaevudesse. Välisõhku paisatavatest üksikutest saasteainetest suurimaid koguseid omavad ammoniaak ja metaan. Loomakasvatusest lenduvaid aineid saab väljendada ka lõhnaainete segu heite kogustena (vt. tabel 2). Tabel 2. Ülevaade käitises välisõhku paisatavatest peamistest saasteainetest ja lõhnaainetest (taotletud/planeeritud kogused). Välisõhku paisatav aine/segu Käitis Ammoniaak 14,719 t/a ja 0,467 g/s Metaan 32,881 t/a ja 1,043 g/s 6(21) Metaan 32,881 t/a ja 1,043 g/s Lõhnaainete segu 27536,9 ouE/s Lõhnaainetele (mille üks komponent on ka ammoniaak antud juhul) on kehtestatud häiringutase, mis on seotud lõhnaainete ajalise esinemisprotsendiga aasta lõikes, milleks on 15% aasta tundidest. See tähendab, et lõhnaainete modelleerimisel loetakse tund, kus lõhnaainete kontsentratsioon on üle 0,25 OUe/m3 lõhnatunniks ning kui selliseid tunde on aastas vastuvõtja juures (nt. elamu) rohkem kui 15%, loetakse lõhnaainete esinemise häiringutase ületatuks. Lõhnaheite allikateks on käitise loomapidamishooned ja sõnnikuhoidlad. Kui arvestada lautades peetavate loomade arvu, sõnnikuhoidlate täitumise ja tühjendamise dünaamikaga, siis on hetkeline lõhnaheide periooditi väike ning häiringutaseme ületamist lähimate elamute juures modelleerimistulemuste põhjal ei esine (vt. joonis 1). Joonis 1. Mooste lihaveisefarmi kõigist saasteallikatest põhjustatud lõhnakontsentratsiooni 0,25 OU/m3 ületamise protsendiväärtused arvestades lõhnaheite muutlikkust kuude lõikes Müra: käitises on müraallikateks loomad (häälitsused, liikumine) söötmis- ja sõnnikueemaldusseadmed, survepesur ja transport. Müra teket välditakse loomuliku ventilatsiooni kasutamise abil. Sööda ettevalmistamisel ja jagamisel, sõnniku eemaldamisel ning ruumide ja seadmete puhastamisel on mürateke lühiajaline ning osaliselt hoonete sees. Tegevuste planeerimise abil välditakse asjatut müra teket ning kõrgema müratasemega tegevusi ei planeerita öisele ajale ja nädalavahetustele. 7(21) Kavandatud tegevusega ei kaasne käitisest väljapoole levivat vibratsiooni, valguse, soojuse, kiirguse reostust. Seoses transpordiga võib kuival aastaajal käitises ja lähiümbruse teedel tekkida vähesel määral tolmu, kuigi alad on kõvakattega. 1.1.6. tekkivad jäätmed ning nende käitlemine Käitises tekkivad jäätmed antakse üle vastavat luba omavale jäätmekäitlejale. Ülevaade tekkivatest jäätmetest on toodud tabelis 3. Tabel 3. Ülevaade käitises tekkivatest jäätmeliikidest ja kogustest (taotletud/planeeritud kogused). Jäätmeliik Teke - t/a 20 03 01 - Prügi (segaolmejäätmed) 0,4 02 01 04 - Plastijäätmed (välja 1 arvatud pakendid) 15 01 02 - Plastpakendid 0,6 15 01 01 - Paber- ja 0,2 kartongpakendid 20 01 01 - Paber ja kartong 0,1 1.1.7. tegevusega kaasnevate avariiolukordade esinemise võimalikkus, sealhulgas heite suurus Avariiolukordade esinemise võimalikkus on käitlus ja ohutusnõuete järgimisel madal. Olulisem objekt, millega seotud avariid/õnnetused võivad põhjustada olulisemat keskkonnamõju on kütuse mahuti (diislikütus). Kütusemahuti lekke esinemise tõenäosus on väike, kuna tegemist topeltseinte ja settevanniga spetsiaalse kütusemahutiga ning selle tehnilist seisundit jälgitakse kasutuse käigus regulaarselt. Tegemist ei ole C-kategooria ettevõtte ehk ohtliku ettevõttega, kuna kemikaale käideldakse ohtlikkuse alammäärast väiksemas koguses (majandus- ja taristuministri 02.02.16 määrus nr 10 § 5: https://www.riigiteataja.ee/akt/111022016022). 8) tegevuse seisukohast asjakohaste suurõnnetuste või katastroofide oht, sealhulgas kliimamuutustest põhjustatud suurõnnetuste või katastroofide oht teaduslike andmete alusel Käitise tegevusega ei kaasne eeldatavalt suurõnnetuste või katastroofide tekke ohtu. 1.2. Kavandatava tegevuse asukoht ja mõjutatav keskkond (määruse nr 31 § 3) 1.2.1. olemasolev ja planeeritav maakasutus ning seal toimuvad või planeeritavad tegevused 8(21) Olemasolev ja planeeritav tegevus ei ole vastuolus Mooste valla üldplaneeringuga (kehtestatud Mooste Vallavolikogu 16.12.2008 otsusega nr 42). Ühinenud Põlva valla üldplaneeringu kehtestamiseni kehtivad endiste Ahja, Laheda, Mooste, Põlva ja Vastse-Kuuste valdade üldplaneeringud. Käitise territooriumist põhja suunas on Rasina maantee ja lõunas Suurfarmitagune tee. Lähiümbruses on maatulundusmaa, tootmismaa, ühiskondlike ehitiste maa ja ärimaa sihtotstarbega kinnistud ning kaks reformimata riigimaa maaüksust. Põhja, lõuna ja ida suunas on ümbritsevatel kinnistutel valdavalt haritavad põllumaad ja metsamaa. Lähimad elamumaa sihtotstarbega kinnistud ja elumajad asuvad Mooste alevikus käitise rajatistest ca 170 m kaugusel läänes (Rasina mnt 14, katastritunnus 47301:002:0187) ja ca 300 m kaugusel edelas (Linajaama tee 2, katastritunnus 47301:002:0204) ning Laho külas ca 300 m kaugusel kirdes (Rae, katastritunnus 47301:002:0750). Elumaja asub ka käitisest ca 300 m kaugusel idas maatulundusmaa sihtotstarbega kinnistul (Ööpiku, katastritunnus 47301:002:0391). 1.2.2. alal esinevad loodusvarad, sealhulgas maa, muld, pinnas, maavara, vesi ja looduslik mitmekesisus, nende kättesaadavus, kvaliteet ja taastumisvõimes Maapinna reljeef lautade asukohas on tasane ning langeb kergelt lõuna-põhjasuunaliselt (abs kõrgus 48-50 m). Territooriumi põhjaservas on langus nõlvakaldega üle 10% (abs kõrgus 44-49 m) ning idapoolel langus nõlvakaldega 5-10% (abs kõrgus 49-46 m). Territooriumi põhjaserva on rajatud tiik ning käitise rajatistest ida ja põhja suunda kraavid. Pinnakate Alal on aluspõhjaks Kesk-Devoni settekivimid ning pinnakatteks valdavalt erineva paksusega moreenkate, vähemal määral ka jääjärvede setteid. Pinnakatte paksust mõjutab aluspõhja reljeef, jääaja eelsed ürgorud. Ehitusgeoloogilisete uurimuste põhjal lasuvad käitise territooriumil 1,4 kuni 5,05 m sügavusel Kesk-Devoni Burtnieki ladestu heledavärvilised liivakivid (D2br). Ülemises osas tihe valkjashall või valkjaskollane peenliiv. Purdpinnakatteks on pleistotseeni jääjärvesetteline saviliivmoreen, peenliiv, jämeliiv ja tolmliiv, mis on kaetud kuni 0,5 m paksuse mullakihiga. Käitise rajatiste alusel maal on karbonaadivaesel punakaspruunil või pruunil liivsavimoreeni lähtekivimil kujunenud kahkjas leetunud muld, lautadest põhja suunas alaliselt keskmiselt liigniiske leede-gleimuld ning madalamal tiigiäärsel alal alaliselt tugevasti liigniiske sügav madalsoomuld (turba sügavus üle 100 cm). Põhjavesi Piirkonnas kasutatakse Ida-Eesti vesikonna Kesk-Devoni põhjaveekogumi põhjavett. Põhjaveekogum on kaetud savikate kvaternaari setete lasundiga. Põhjaveekihi vesi on hästi kaitstud ja maapinnal asuvad reostusobjektid vee kvaliteedile olulist mõju ei avalda, seda väljendab nitraatide madal sisaldus põhjavees. Põhjaveekogumi keemilist seisundit hinnatakse Riikliku keskkonnaseire põhjaveekogumine seire 2016. a aastaaruandes heaks. Peamiselt on veetaseme muutused seotud põhjavee loodusliku toitumise muutustega ja puudub 9(21) oluline inimmõjust tulenev veetaseme alanemine. Põhjaveekogumi koguselist seisundit hinnatakse samuti heaks. Maavarad Käitise ja karjamaade territooriumil ja lähipiirkonnas ei esine maavarasid. 1.2.3. keskkonna vastupanuvõime, mille hindamisel lähtutakse märgalade, jõeäärsete alade, jõesuudmete, randade ja kallaste, merekeskkonna, pinnavormide, maastike, metsade, Natura 2000 võrgustiku alade, kaitstavate loodusobjektide, alade, kus õigusaktidega kehtestatud nõudeid on ületatud või võidakse ületada, tiheasutusega alade ning kultuuri- või arheoloogilise väärtusega alade vastupanuvõimest Käitisest c a 700 m kaugusel läänes asub Mooste järv (registrikood VEE2111100), mille veepeegli pindala on 11,4 ha ja valgala pindala 5,8 km2. Käitisest c a 350 m kaugusel läänes on Mooste mõisa pargi kaitseala (registrikood KLO1200112) ning Mooste mõisa pargi ja alleede ehitismälestise ala (registrinumber 23752). Lähimad kultuurimälestised on Mooste mõisa auruveski katlamajaga (c a 150 m kaugusel), sepikoda (c a 340 m kaugusel) ja puutöökoda (c a 330 m kaugusel). Mõisa hoonetega seotud kinnismälestiste kaitsevöönd ulatub c a 100 m kaugusele laudakompleksist. Suurfarmitagune tee 4 kinnistul (kü tunnus 47301:002:0067) ca 200 m kaugusel läänes asub III kategooria kaitsealuse Ciconia ciconia (valge-toonekurg) elupaik (registrikood KLO9105478). Käitise eeldatavasse mõjualasse pärandkultuuriobjekte ei jää. Käitise rajatistest c a 15 m kaugusel lõunas on Mooste valla kompostimisväljak (kü tunnus 47301:002:0149) bioloogiliste jäätmete vastuvõtuks ja ladustamiseks (registreerimistõend JÄ/318028) ning vana küünihoone (kü tunnus puudub). Rajatistes ca 50 m kaugusel lõunas on Linajaama tee 15 (kü tunnus 47301:002:0202), Linajaama tee 8 (kü tunnus 47301:002:0200) ja Linajaama tee 6 (kü tunnus 47301:002:0201) kinnistutel asuv laudakompleks, kus tegeletakse väiksemahuliselt ka veisekasvatusega. Lautade ventilatsioonikorstnad ulatuvad ca 11,5 m kõrguseni ning käitise mõjupiirkonna ulatuseks on seega arvestatud 575 m. Käitisest ca 500 m kaugusel edelas asub AS Tootsi Turvas katlamaja (õhusaasteluba L.ÕV/322475). Kuna veisefarmis küttekolded puuduvad, siis kumuleeruvat mõju õhusaastele eeldatavalt ei esine. Käitisega seotud karjamaadest jäävad mitmed maaparandusehitiste alale ja/või eesvoolude kallastele (vt. joonis 2). 10(21) Joonis 2. Käitise ja karjamaade piirkonnas asuvad maaparandusehitised. Lähtudes veeseadus § 118 lg 2 p 2 ja 3 kohaselt on maaparandussüsteemide avatud eesvooludel, mille valgala on alla 10 km2 veekaitsevöönd ulatusega 1 meeter ja suurema valgalaga eesvooludel 10 meetrit. Käitise karjamaadega kokku puutuvatest eesvooludest enamik on alla 10 km2 valgalaga, väljaarvatud Mooste oja (10-25 km 2) ja Lutsu jõgi (üle 25 km 2). Veekaitsevööndis keelatud tegevused ja teatud tingimustel lubatud tegevused (nt. karjatamine) on toodud veeseaduse § 119 ja 169-171. Loomade karjatamisega seotud võimalikud ohud on veekogu kalda erosiooni või hajuheide. Käitise karjamaad on ümbritsetud piirdega, mis välistab loomade karjatamise veekaitsevööndis, samuti on lisasööda ja joogivee andmise kohad väljaspool veekaitsevööndeid. 1.2.4. inimese tervises ja heaolu ning elanikkond Elanikkond Kui vaadelda käitise lähiümbrust 500 meetri raadiuses selle territooriumi piirist, siis analüüsides 11(21) Eesti põhikaardi andmeid (uuendatakse igal aastal), saame tulemuseks, et selle raadiuse sees esineb unikaalse aadressiga (et vältida dublikaate) ja/või aadressita elu-või kõrvalhooneid või tootmishooneid või ühiskondlike hooneid või vundamente tabelis 4 näidatud arvul. Kui ühel ja samal aadressil paiknes mitu hoone liiki ja mõni nendest oli elu-või ühiskondlikhoone, siis tabel 4 arvestuses läks see asukoht (unikaalne aadress) kirja elu-või ühiskondlikhoonete valikusse. Ühel ja samal aadressil olevaid sama liigilisi hooneid/objekte loeti üheks (va. elu- või ühiskondlike hooneid). Selline hoonete põhine analüüs võiks anda parema hetkeseisu inimeste tegevustest piirkonnas, kui maasihtotstarvete analüüs, välistades näiteks arvestamist katastrisse kantud elamumaadega, kus reaalne inimeste elutegevus pole pikka aega realiseerunud. Tabel 4. Ülevaade unikaalse aadressiga hoonete/objektide arvust käitise lähipiirkonnas. Elu- või ühiskondlike Kõrval- või tootmishoonete Ehitatav hoone Käitis (farm) Vundamentide arv Vare (arv) hoonete arv arv (arv) Mooste lihaveisefarm 21 41 2 1 4 Lähimad elamumaa sihtotstarbega kinnistud ja elumajad asuvad Mooste alevikus käitise rajatistest ca 170 m kaugusel läänes (Rasina mnt 14, katastritunnus 47301:002:0187) ja ca 300 m kaugusel edelas (Linajaama tee 2, katastritunnus 47301:002:0204) ning Laho külas ca 300 m kaugusel kirdes (Rae, katastritunnus 47301:002:0750). Elumaja asub ka käitisest ca 300 m kaugusel idas maatulundusmaa sihtotstarbega kinnistul (Ööpiku, katastritunnus 47301:002:0391). Tervis ja heaolu Keskkonnaamet kontrollis Keskkonnainspektsiooni poolt hallatava Objekti Kontrollimise Andmekogu Süsteemi (OKAS) kaudu viimase viie aasta (09.09.2015 – 09.09.2020) Mooste aleviku ja Jaanimõisa, Viilsi, Laho ning Säässaare küla keskkonnaalaste kaebuste statistikat ja ükski kaebus ei olnud seotud käitaja farmiga. Sellest võib teha subjektiivse oletuse, et farm ei põhjusta keskkonnahäiringuid, mille tulemusena oleks mõju inimeste heaolule selline, et seda saaks defineerida vähendamist vajava keskkonnahäiringuna. 1.3. Hinnang keskkonnamõju olulisusele (määruse nr 31 § 4) Natura-eelhindamine: KeHJS § 29 lg 2 järgi võib tegevusloa anda, kui seda lubab Natura 2000 võrgustiku ala kaitsekord ning otsustaja on veendunud, et kavandatav tegevus ei mõjuta ebasoodsalt selle Natura 2000 võrgustiku ala terviklikkust ega kaitse eesmärki. Lähimad (tootmisterritooriumi piirist) Natura 2000 alad on ca 3 km 580 m kaugusel asuv Laho loodusala (EE0080225), ca 3 km 826 m kaugusel asuv Mooste loodusala (EE0080207) ja 5 km 100 m kaugusel asuv Meelva loodus- ja linnuala (EE0080203). Natura 2000 alasid kaitstakse looduskaitseseaduse § 4 nimetatud kaitstavate loodusobjektide kaudu. 12(21) Laho loodusala kaitse on korraldatud Lahojärve hoiuala (KLO2000015) kaitse alla võtmise ja kaitse alla võtmise eesmärgi kaudu. Lahojärve hoiuala kaitse-eesmärk on EÜ nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisas nimetatud elupaigatüübi – huumustoiteliste järvede ja järvikute (3160) kaitse (Vabariigi Valitsuse 14.07.2005 määrus nr 183). Mooste loodusala kaitse on korraldatud Siimuniidu must-seenesultani püsielupaiga (KLO3000901) kaitse alla võtmise ja kaitse-eeskirja kehtestamise kaudu. Nimetatud püsielupaiga kaitse-eesmärk on III kaitsekategooriasse kuuluva mardikaliigi must-seenesultani (Oxyporus mannerheimii) elupaiga kaitse, et tagada liigi soodne seisund (Keskkonnaministri 07.06.2007 määrus nr 42). Nimetatud kaitse eeskirja kaitsekord tagab ka Natura 2000 kaitstava elupaigatüübi vanad loodusmetsad (*9010) kaitse. Meelva loodus- ja linnuala kaitse on korraldatud Meelva looduskaitseala (KLO1000652) kaitse- eeskirja kaudu. Nimetatud looduskaitseala kaitse-eesmärk on muuhulgas Natura 2000 elupaigatüüpe nagu seda on huumustoitelised järved ja järvikud (3160), rabad (7110*)3, siirde- ja õõtsiksood (7140), nokkheinakooslused (7150), vanad loodusmetsad (9010*) ning siirdesoo- ja rabametsad (91D0*) kaitse ning liikide (sh. nende elupaikade) nagu seda on kalakotkas (Pandion haliaėtus), merikotkas (Haliaeëtus albicilla), laululuik (Cygnus cygnus), sookurg (Grus grus) ning kalakajakas (Larus canus) kaitse (Vabariigi Valitsuse 29.12.2016 määrus nr 164). Ülaltoodust on näha, et käitise territooriumil ja selle mõjualal puuduvad Natura 2000 võrgustiku alad. Välistatud on, et käitise kavandatav tegevus võiks kas üksi või koosmõjus teiste tegevustega avaldada ebasoodsat mõju Natura 2000 võrgustiku alade kaitse-eesmärgiks olevatele liikidele ja elupaikadele. Sellest lähtuvalt on Keskkonnaamet seisukohal, et kavandatav tegevus ei mõjuta ebasoodsalt selle Natura 2000 võrgustiku ala terviklikkust ega kaitse eesmärki. Eelnevast tulenevalt ja lähtudes juhendi „Juhised Natura hindamise läbiviimiseks loodusdirektiivi artikli 6 lõike 3 rakendamiseks Eestis“ (Mittetulundusühing Eesti Keskkonnamõju Hindajate Ühing, Tallinn 2016) [1] ptk 2.2 ei ole vajalik Natura- eelhindamine. Ülaltoodud seisukohale jõudis Keskkonnaamet ülaltoodu ja alljärgneva analüüsi tulemusena: 1. ebasoodne mõju Natura 2000 ala(de) terviklikkusele – mõju (sh. mõjuala ulatumist Natura 2000 alale) olemasolu ei saa eeldada Põhjendus: käitise territoorium ja karjamaad asuvad Natura 2000 aladest ca 3 kuni 3,5 km kaugusel ja ei planeerita tegevusi, mis võiks mõjutada Natura 2000 alade terviklikkust. 2. ebasoodne mõju Natura 2000 ala(de) kaitse eesmärgile(kidele) – mõju (sh. mõjuala ulatumist Natura 2000 alale) olemasolu ei saa eeldada 13(21) Põhjendus: ülalnimetatud Natura 2000 alade kaitse-eesmärgid on seotud teatud liiki veekogude, märgalade, metsa ja lindude ning mardika kaitsega. Piirkonna veerežiimi mõjutavaid (muutvaid) maaparandussüsteeme ei planeerita, otsest tegevust aladel või nende vahetusläheduses ei planeerita, karjatamisel ei ületata eeldatavalt toitainetega seotud norme, lindude võimalikuks toidubaasiks olevate alade pindala ei vähene. Käitisest ei välju sellises koguses välisõhu saasteaineid, müra või muud heidet, mis võiks suurendada keskkonnaohu või keskkonnariski tekkimise võimalikkust ja/või tõenäosust. Alljärgnevates tabelis 5 on toodud koondhinnang olulise keskkonnamõju võimaliku tekke osas ning sellest, mis parameetrite alusel koondhinnang kujunes. Tabelis 6 on toodud detailsem põhjendus tabelis 5 kirjutatule. Tabel 5. Hinnang keskkonnamõju olulisusele[2] Mõju Koondhinnang pöörduvus Mõju olulise Mõjutatavad Mõju Mõjuala Mõju (keskkonna ilmnemise Mõju koosmõju keskkonnamõju elemendid suurus/intensiivsus ulatus kestvus/sagedus võimekus tõenäosus võimaliku tekke taastuda osas mõjust) Koosmõju, mis Olulist Maa mõjutaks mõju Madal negatiivne Keskmine Kõrge Kõrge Keskmine keskkonnamõju ei (maakasutus)* suuruset/intensiivsust saa eeldada puudub Olulist Pinnas* Madal negatiivne Madal Kõrge Kõrge Madal Koosmõju puudub keskkonnamõju ei saa eeldada Koosmõju, mis Olulist mõjutaks mõju Vesi* Madal negatiivne Keskmine Madal Kõrge Kõrge keskkonnamõju ei suuruset/intensiivsust saa eeldada puudub Olulist Välisõhk Madal negatiivne Madal Kõrge Kõrge Väga kõrge Koosmõju puudub keskkonnamõju ei saa eeldada Olulist Mõju Mõju Kliima Mõju puudub Mõju puudub Mõju puudub Koosmõju puudub keskkonnamõju ei puudub puudub saa eeldada Maastik ja Olulist looduslik Madal positiivne Keskmine Kõrge Kõrge Kõrge Koosmõju puudub keskkonnamõju ei mitmekesisus* saa eeldada Koosmõju, mis Elanikkond (laiem Olulist mõjutaks mõju sotsiaalne Madal positiivne Madal Keskmine Keskmine Kõrge keskkonnamõju ei suuruset/intensiivsust keskkond) saa eeldada puudub Olulist Mõju Mõju Inimese tervis* Mõju puudub Mõju puudub Mõju puudub Mõju puudub keskkonnamõju ei puudub puudub saa eeldada Transpordiga seotud Olulist Inimese heaolu ja mõjud liituvad Madal negatiivne Madal Madal Keskmine Väga kõrge keskkonnamõju ei vara* piirkonna transpordiga saa eeldada seotud mõjudega Olulist Mõju Mõju Kultuuripärand* Mõju puudub Mõju puudub Mõju puudub Koosmõju puudub keskkonnamõju ei puudub puudub saa eeldada 14(21)  Olulist Kaitstavad Mõju Mõju keskkonnamõju ei Mõju puudub Mõju puudub Mõju puudub Koosmõju puudub loodusobjektid* puudub puudub saa eeldada Olulist Mõju Mõju Natura 2000 alad* Mõju puudub Mõju puudub Mõju puudub Koosmõju puudub keskkonnamõju ei puudub puudub saa eeldada * - hinnang antud arvestades ka karjatamist ja sõnniku laotamist Oluline kumulatiivne mõju puudub. Riigipiiriülest mõju ette näha ei ole. Suurõnnetuste tekke võimalikkust ei saa eeldada, kuna käitis ja sellega seotud tegevused ei ületa kemikaaliseadusest tulenevalt künniskogust või alammäära. Alammäärad ja künniskogused on kehtestatud majandus- ja taristuministri 02.02.2016.a määrusega nr 10 „Kemikaali ohtlikkuse alammäär ja ohtliku kemikaali künniskoguse ning ettevõtte ohtlikkuse kategooria määramise kord“. Tabel 6. Põhjendused keskkonnamõju olulisuse hinnangutele Mõju pöörduvus Mõju Mõjutatavad Mõju Mõju (keskkonna Mõjuala ulatus ilmnemise Mõju koosmõju elemendid suurus/intensiivsus kestvus/sagedus võimekus taastuda tõenäosus mõjust) Kogu käitise eluea Lähipiirkonnas (kuni 4 Mõju on pöörduv. jooksul (võimalik, et km) ei asu sama Mõju on pöörduv, aastakümneid) on Kogu käitise Kogu käitise suurusjärguga Käitise aga käitise Maa maakasutus pigem eluea jooksul eluea jooksul põllumajandusettevõtteid. tootmisterritoorium territooriumil (maakasutus)* monotoonne. (võimalik, et (võimalik, et Koosmõju, mis mõjutaks ja karjamaad maakasutuse Karjamaid kasutatakse aastakümneid) aastakümneid) oluliselt mõju muutmine eeldab iga kolme aasta järel suuruset/intensiivsust, ehitiste lammutamist. põllumaana. puudub. 15(21)  Mahutid, hoidlad ja laudad on lekkekindlad. Käitise sisesed põhilised teed on kõvakattega. Õnnetusjuhtumite tekke risk on madal. Pinnast mõjutavad käitise ehitised ja pikaajaline ekspluatatsioon. Ilma inimese abita Samuti on pinnas võib pinnase mõjutatud käitise Kogu käitise Kogu käitise taastumine ehitiste sisestel Käitise Koosmõju puudub, kuna eluea jooksul eluea jooksul tõttu ja Pinnas* välipidamisaladel ja tootmisterritoorium tootmisterritooriumit ei (võimalik, et (võimalik, et toorme/abimaterjalide karjamaadel söötmis- ja karjamaad jagata teiste ettevõtetega. aastakümneid) aastakümneid) jne. võimalike lekete ja jootmiskohtade tagajärgedest olla ümber. Nii pikaealine. karjatamist, kui ka välipidamisaladel pidamist reguleeritakse õigusaktidega, eelkõige pinna- ja põhjavee saastumise vältimiseks, aga vastavad nõuded vähendavad ka mõju pinnasele. Mõju õnnetusjuhtumite ja ehitiste amortiseerumise korral. Olmereovesi suunatakse ühiskanalisatsiooni. Hooned ja mahutid on lekkekindlad. Mõju Lähipiirkonnas (kuni 4 võib avalduda käitise km) ei asu sama sisestel Kogu käitise Kogu käitise Mõju on pöörduv, kui suurusjärguga Käitise välipidamisaladel ja eluea jooksul eluea jooksul käitise eluea jooksul põllumajandusettevõtteid. Vesi* tootmisterritoorium karjamaadel söötmis- (võimalik, et (võimalik, et täidetakse Koosmõju, mis mõjutaks ja karjamaad ja jootmiskohtade aastakümneid) aastakümneid) veekaitsenõudeid. oluliselt mõju ümber. Sõnniku suuruset/intensiivsust, laotamine omab puudub. potentsiaali täiendava koormuse tekitamiseks. Toiteelementide (N ja P) kogused jäävad õigusaktidega kehtestatud normide piiresse. Kehtestatud piirväärtusi, ega Käitisest lenduvad sihtväärtusi ei ületata saasteained (sh. Mõju on pöörduv. ning parima lõhn) võivad Käitis paiskab Kogu käitise Käitise töö Saasteainete Välisõhk võimaliku tehnika abil halvimate saasteaineid eluea jooksul lõpetamisel hajumispiirkonnas ei asu minimeeritakse hajumistingimuste õhku kogu (võimalik, et saasteainete õhku sama suurusjärguga heitmeid õhku. korral mõjutada eluea jooksul. aastakümneid). paiskamine põllumajandusettevõtteid. lähipiirkonda (kuni lõpetatakse. Käitises ei asu 1 km) põletusseadmeid. Ei mõjuta Ei mõjuta kliimat, sh. koha Ei mõjuta kliimat, kliimat, sh. Ei mõjuta Ei mõjuta kliimat, sh. mikrokliimat (nt. Ei mõjuta kliimat, sh. sh. koha koha kliimat, sh. koha koha mikrokliimat kuumasaarte teke jne.). Kliima koha mikrokliimat (nt. mikrokliimat (nt. mikrokliimat mikrokliimat (nt. kuumasaarte teke Piirkonnas ei asu sama kuumasaarte teke jne.) kuumasaarte teke (nt. (nt. kuumasaarte jne.) suurusjärguga jne.) kuumasaarte teke jne.) põllumajandusettevõtteid. teke jne.) 16(21)  Piirkonnas ei asu sama Põllumajandusmaastik Põllumassiive suurusjärguga loob juurde erinevaid kasutatakse põllumajandusettevõtteid, Kogu käitise koosluseid ja igal aastal, kuid maastiku ja eluea jooksul toitumisalasid. Samas aga toimub Mõju on pöörduv, ca loodusliku mitmekesisust Maastik ja Karjamaad kuni 5 (võimalik, et suure ulatusega ja karjamaa 5-10 aastaga võib mõjutavad kõik piirkonna looduslik km kaugusel aastakümneid) pikaajalise kestvusega muutmine muutuda ka maa põllumajanduslikud maad mitmekesisus* käitisest on maakasutus monokultuurid võivad põlluks ja kõlvik metsamaaks. kokku. St. esineb pigem loodusliku vastupidi ning koosmõju, aga mitte monotoonne. mitmekesisust viljavaheldus selline, mis mõjutaks vähendada. jne. oluliselt mõju suuruset/intensiivsust. Piirkonnas ei asu sama Tekivad juurde uued suurusjärguga töökohad. Tänu Mõju on pöörduv. Käitis asub põllumajandusettevõtteid. inimeste suuremale Kogu käitise Kogu käitise Käitise sulgemisel Elanikkond alevikus. Sellist koosmõju liikumisele piirkonnas eluea jooksul eluea jooksul kaovad sellega seotud (laiem sotsiaalne Karjamaad asuvad (väiksemate omab potentsiaalselt (võimalik, et (võimalik, et töökohad ja võib keskkond) hajaasustatud põllumajandusettevõtetega positiivset mõju aastakümneid) aastakümneid). väheneda piirkonna piirkonnas. koos), mis muudaks mõju kuritegevuse turvalisus. suurust/intensiivsust, ei ole vähenemisele. alust eeldada. Mõju puudub - inimese tervisele ohtlikes Piirkonnas ei asu sama kontsentratsioonides suurusjärguga saasteaineid välisõhku põllumajandusettevõtteid. ei väljutata. Võimalik Sellist koosmõju tervisemõju joogivee Inimese tervis* - - - - (väiksemate kaudu on põllumajandusettevõtetega minimeeritud koos), mis muudaks mõju veekaitsenõuete suurust/intensiivsust, ei ole järgimisega. alust eeldada. Normatiive ületavat müra ja vibratsiooni ei saa eeldada. Kuigi käitises jälgitakse parimat võimaliku tehnikat ning välisõhu ja veega seotud mõjud on minimeeritud, siis siiski ei saa eeldada, et inimeste heaolu mõjutavad Piirkonnas ei asu sama keskkonnahäiringud suurusjärguga Mõju on pöörduv. (alla Ilmselt põllumajandusettevõtteid. Kogu käitise Käitise töö keskkonnakvaliteedi Käitise perioodilise Sellist koosmõju Inimese heaolu eluea jooksul lõpetamisel ja piirväärtusi jäävad lähipiirkond (500 iseloomuga, aga (väiksemate ja vara* (võimalik, et korrektsel sulgemisel häiringud) täielikult m raadiuses). kogu käitise põllumajandusettevõtetega aastakümneid) keskkonnahäiringud puuduvad, sest eluea jooksul. koos), mis muudaks mõju lakkavad. käitistest 500 m suurust/intensiivsust, ei ole raadiuses on alust eeldada. mitukümmend (21) eluhoonet ning heaolu tunnetus on iga inimese puhul väga personaalne raske kaudsete meetoditega objektiivselt hinnata. Piirkonnas ei asu sama suurusjärguga põllumajandusettevõtteid. Käitise vahetu Sellist koosmõju tegevus, ega sõnniku Kultuuripärand* - - - - (väiksemate laotamine, ei kahjusta põllumajandusettevõtetega kultuuripärandit. koos), mis muudaks mõju suurust/intensiivsust, ei ole alust eeldada. Piirkonnas ei asu sama suurusjärguga Mõju puudub -käitise põllumajandusettevõtteid. vahetu tegevus, ega Sellist koosmõju Kaitstavad sõnniku laotamine, ei - - - - (väiksemate loodusobjektid* kahjusta kaitstavaid põllumajandusettevõtetega loodusobjekte. koos), mis muudaks mõju suurust/intensiivsust, ei ole alust eeldada. 17(21)  Võimaliku koosmõju Käitise vahetu ulatumine Natura 2000 tegevuse ega sõnniku Natura 2000 alale ei ole tuvastatav, ka laotamise mõjuala ei - - - - alad* võimalikus koosmõjus ulatu Natura 2000 teiste aladele. põllumajandusettevõtetega. * - hinnang antud arvestades ka karjatamist ja sõnniku laotamist 1.4. Eelhinnangu järeldus (määruse nr 31 § 5) Keskkonnaameti hinnangul ei saa eeldada kavandatava tegevuse puhul olulise keskkonnamõju tekkimist, kuna: 1. Mõjud (nii positiivsed, kui ka negatiivsed) puuduvad kliima, inimese tervise, kultuuripärandi, kaitstavate loodusobjektide ja Natura 2000 alade valdkondades. 2. Suurõnnetuste või katastroofide riski/ohtu ei eksisteeri. 3. Oluline kumulatiivne mõju puudub ja riigipiiri ülest mõju ette näha ei ole. 4. Maastiku ja loodusliku mitmekesisuse ning elanikkonna (laiem sotsiaalne keskkond) suhtes eksisteerivad madala suuruse/intensiivsusega positiivsed mõjud. 5. Maa (maakasutus), pinnase, vee, välisõhu ning inimese heaolu ja vara suhtes eksisteerivad madala suuruse/intensiivsusega negatiivsed mõjud. KeHJS § 11 lg 8 1 kohaselt KMH algatamata jätmise otsus peab muu hulgas sisaldama asjakohaseid KeHJS § 61 lg 1 p 6 alusel esitatud kavandatava tegevuse erisusi või keskkonnameetmeid muidu ilmneda võiva olulise ebasoodsa keskkonnamõju vältimiseks või ennetamiseks. Määruse nr 31 § 5 lg 2 järgi, kui eelhinnangu järelduseks on kavandatava tegevuse KMH algatamata jätmine, esitatakse eelhinnangus põhjendatud juhul ettepanekud vajalikeks keskkonnameetmeteks. KeHJS § 3 3 lg 1 järgi keskkonnameetmed on kavandatava tegevuse elluviimisega kaasneva ebasoodsa keskkonnamõju ennetamise, vältimise, vähendamise ja leevendamise ning põhjendatud juhul heastamise meetmed. Keskkonnameetmete hulka arvatakse ka keskkonnaseire. KeHJS § 33 lg 2 kohaselt peavad keskkonnameetmed, sealhulgas keskkonnaseirega jälgitavate näitajate liik ja seire kestus, olema proportsionaalsed kavandatava tegevuse iseloomu, asukoha ja mahuga ning eeldatavalt avalduva keskkonnamõjuga. Keskkonnaseire määramisel ja tegemisel arvestatakse olemasoleva keskkonnaseirega. Kompleksloa taotleja ei ole KeHJS § 6 1 lg 1 p 6 alusel esitatud Keskkonnaametile teavet 18(21) kavandatava tegevuse erisuste või võetavate keskkonnameetmete kohta, millega taotleja kavandab vältida või ennetada muidu ilmneda võivat olulist ebasoodsat keskkonnamõju. Lähtudes eelhinnangu tulemustest ning KeHJS § 6 1 lg 1 p 6 kohasest teabest, kompleksloa muutmise taotluse menetlemisel arvestada järgmiste keskkonnameetmetega: määrata kompleksloas käitisepõhised nõuded või rõhutada õigusaktides toodud nõuete täitmise olulisust omaseire ja keskkonnajuhtimissüsteemi elementide parendamise meetmete seadmisega, et maa (maakasutus), pinnase, vee, välisõhu ning inimese heaolu ja vara valdkonnas eksisteerivaid madala suuruse/intensiivsusega negatiivseid mõjusid vähemalt samal tasemel hoida (vältida negatiivse mõju suurenemist). II. MENETLUSOSALISTE ÄRAKUULAMINE Lähtudes KeHJS § 11 lg 2 2 ja haldusmenetluse seaduse § 40 lõikest 2 esitas (registreeritud Keskkonnaameti keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS 02.10.2020 nr DM-101450-9) Keskkonnaamet käesoleva eelhinnangu ja KMH algatamata jätmise otsuse eelnõu käitajale ja teistele menetlusosalistele seisukohavõtuks. Maa-amet esitas 06.10.2020 oma märkused, milles juhiti tähelepanu, et käitise mõjualasse jääb mitu maaüksust (sh. ühel on hoone), mille omanikud/kasutajad ei selgu erinevatest registritest ja tegi soovituse selgitada välja kohaliku omavalitsusega koostöös maaüksuste/hoonete omanikud/kasutajad, et ka neid menetlusse kaasata. Muid vastuväiteid/märkusi Maa-amet ei esitanud. Keskkonnaamet esitas kohalikule omavalitsusele päringu, millele sai vastuse 13.10.2020. Kohalik omavalitsus vastas, et mõlemad katastriüksused on reformimata maana riigi omandis. Maa-amet on kandnud kõik reformimata maad katastrisse. Suurfarmitagune tee 9b maaüksus on planeeritud erastada piirnevate katastriüksuste juurde. Suurfarmitagune tee 12 maaüksusel olev hoone olevat Ülo Needo omandis. Ülaltoodust selgus, et nimetatud maaüksustega seotud või tulevikus potentsiaalselt seotud isikud on juba algsesse menetlusosaliste nimekirja kaasatud ning täiendavat kaasamist teha polnud vajadust. Põlva Vallavalitsus saatis oma seisukoha edastatud eelnõude kohta 19.10.2020, milles tõi välja, et Põlva Vallavalitsusel, olles tutvunud saadetud dokumentidega, ei ole täiendavaid ettepanekuid eelnõude suhtes ning nõustub esitatud eelnõudega. Käitaja ja/või teised menetlusosalised ei esitanud omapoolseid seisukohti/märkuseid. Samuti ei laekunud eelnõude avalikustamise käigus ühtegi seisukohta/märkust avalikkuse poolt. III. OTSUSTUS Lähtudes eelnevast ning tuginedes keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi 19(21) seaduse § 3 lg 1 p-le 1 ja 2, § 6 lg 2 ja lg-le 4, § 61 lg-tele 1, 3 ja 5, § 9, § 11 lg-tele 2, 2 2, 23, 4, 8 ja 81, tööstusheite seaduse §-le 27, haldusmenetluse seaduse § 40 lg-le 2 ning tuginedes Keskkonnaameti peadirektori 15.08.2016 käskkirja nr 1-1/16/306 “Osakondade põhimääruste kinnitamine” lisa 1 punktidega 2.3.1, 2.3.3 ja 3.9.4 otsustan: 1. Jätta algatamata keskkonnamõju hindamine Osaühing Mooste Farmerid Mooste lihaveisefarmile keskkonnakompleksloa väljastamise taotluse menetluse raames, kuna kavandatava tegevusega ei kaasne eeldatavalt olulist keskkonnamõju. 2. Osaühing Mooste Farmerid Mooste lihaveisefarmile keskkonnakompleksloa väljastamise taotluse menetluses arvestada muuhulgas järgmiste keskkonnameetmetega: 2.1. määrata kompleksloas käitisepõhised nõuded või rõhutada õigusaktides toodud nõuete täitmise olulisust omaseire ja keskkonnajuhtimissüsteemi elementide parendamise meetmete seadmisega, et maa (maakasutus), pinnase, vee, välisõhu, inimese heaolu ja vara valdkonnas eksisteerivaid madala suuruse/intensiivsusega negatiivseid mõjusid vähemalt samal tasemel hoida (vältida negatiivse mõju suurenemist). 3. Täiendavad keskkonnauuringud ei ole vajalikud. Keskkonnaamet teavitab KeHJS § 12 lg 1 1 p 1 kohaselt käesolevast KMH algatamata jätmise otsuse tegemisest 14 päeva jooksul ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded ning puudutatud isikuid ja teisi menetlusosalisi eraldi kirjaga. [1] Juhend on leitav: https://www.keskkonnaamet.ee/sites/default/files/KMH/natura_m6ju_hindamis_juhis_2017- lopp.pdf [2] Kasutatud osaliselt analoogiaid tööst – IMPERIA Project Report „ Guidelines for the systematic impact significance assessment – The ARVI approach“. (2015). University of J y v ä s k y l ä . https://www.jyu.fi/science/en/bioenv/research/natural-resources-and- environment/imperia-project/arvi-tool (16.05.2019) Lugupidamisega 20(21) (allkirjastatud digitaalselt) Emma Krikova juhataja kompleksloabüroo Teadmiseks: Aare Veetsmann, Agrobiotehnoloogia Selts, Aigar Jušin, aktsiaselts PÕLVA VESI, Aleksandr Holjavin, Arvo Soomets, Coop Põlva Tarbijate Ühistu, Eda Ploompuu, Eevi Kuus, Elektrilevi OÜ, Heini Järve, Hilje Kangron, Hugo Järve, Jaanus Lõp, Jaanus Raudnagel, Janika Lõp, Juulius Siilbaum, Kadi Õunap, Kaidi Kottisse, Kaili Roog, Kallem Värva, Karin Needo, Keskkonnainspektsioon, Lembit Kottisse, Liina Allese, LINAAGRO OÜ, Maa-amet, Maanteeamet, Marju Jänes, Matthew Mitt, osaühing Bigon B, osaühing Halrika, Osaühing Metsagrupp, Osaühing Urmaato, OÜ Mesiveski, Peeter Kottisse, Peter Kahem, Põlva Vallavalitsus, Ragnar Tamm, Raimund Otsmaa, Rein Vist, Renlog Eesti OÜ, Roomet Allese, Sihtasutus Eestimaa Looduse Fond, Siim Õunap, Silvia Porosson, Svea Soomets, Tauno Kottisse, Tele2 Eesti Aktsiaselts, Tiit Järve, Tõnu Värva, tulundusühistu MOOSTE MASINAÜHISTU, UKU Masters OÜ, Ülo Needo, XL Power OÜ Maikel Daniel 680 7902 [email protected] 21(21) Saatja: Erika Virroja <[email protected]> Saadetud: 23.11.2020 12:09 Adressaat: Erika Virroja <[email protected]> Teema: FW: Teavitus dokumendi väljastamise kohta infosüsteemist KOTKAS Manused: DM-101450-13.pdf.bdoc From: [email protected] <[email protected]> Sent: Monday, November 23, 2020 11:10 AM To: [email protected] Subject: Teavitus dokumendi väljastamise kohta infosüsteemist KOTKAS Tere! Isikule Maanteeamet on saabunud KOTKAS infosüsteemi dokument: DM-101450-13 Osaühing Mooste Farmerid Mooste lihaveisefarmi keskkonnakompleksloa taotluse keskkonnamõju hindamise eelhinnang ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise otsus. Dokumendiga on võimalik tutvuda https://kotkas.envir.ee/documents/d/39293- 9b0979fc82210acc0fc6cfbd2c94443b18b402899f8929273c00d4197dee9903 KOTKAS automaatteavitus Teavitus on saadetud automaatselt, palume sellele mitte vastata. Sisselogimine keskkonnaotsuste infosüsteemi KOTKAS Tehnilistes küsimustes aitab klienditugi [email protected] ja sisulistes küsimustes valdkonna spetsialist Keskkonnaametist