dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Maanteeamet
LepingAvalik

Leping

Maanteeamet · 23. november 2020
Viit
15-2/20/49612-2
Registreeritud
23. november 2020
Dokumendi liik
Leping
Funktsioon
15 Taristu ehituse ja -remondi planeerimise ja ehitamise korraldamine
Sari
15-2 Riigiteedega seotud planeeringute ja kaitsevööndis paiknevate ehitistega seotud projektide kooskõlastamise dokumendid
Toimik
15-2/2020
Vastutaja
Herkki Rõõm (MA, Strateegilise planeerimise teenistus, Taristu teenuste osakond)

Failid

  • 📎15-22049612-2 23.11.2020 Leping.asice3797 KB

Sisu (failidest)

Lepingu l isa 2 Ehitamise alustamise teatise ja vastuvõtu akti vorm Käesolev vorm on kahepoolne. Esmalt täidab ära tabelis toodud andmed teatise esitaja ning digi allkirjastab teatise. Peale ehitustööde valmimist digi allkirjastab sama vormi Maanteeameti esindaja ning siis saab vormist ehitise vastuvõtuakt. Allkirjastatud vastuvõtuakt on aluseks objekti kandmiseks teeregistrisse. I E hitamise alustamise teatis ( selle osa täidab lepingu sõlminud huvitatud isik ja allkirjastab faili tervikuna ) Tee nr , nim etus ja km Kinnistu katastriüksuse tunnus ja nimetus Ristumiskoha ehitamise lepingu nr Teatise esitaja nimi ( nimetus ) ja kontakt Ehitustööde kestvus Ehitaja nimi ( nimetus , reg . või isikukood ) ja kontakt Ehitaja MTR kood tegevusalal „ehitamine“ Ehitusaegse liikluskorralduse eest vastutaja ( nimetus , reg . või isikukood ) ja kontakt Ehitusaegse liikluskorralduse projekti kooskõlastuse nr ja kuupäev * Omanikujärelevalve teostaja nimi (nimetus) ja kontakt** Omanikujärelevalve MTR kood tegevusalal „omanikujärelevalve“ * Juhul kui ristumiskoha ehitamise lepingu kohaselt on nõutud ehitusaegse liikluskorralduse projekt , tuleb see koostada ja kooskõlastada enne käesoleva teatise esitamist . Projekti koostab selleks pädevust omav isik ja kooskõlastab MA piirkondlik liikluskorraldaja kelle kontaktid on leitavad siit: https://www.mnt.ee/et/kontakt **Juhul kui lepingus on omanikujärelevalve nõue Esitaja allkiri ja kuupäev /digitaalselt allkirjastatud/ /kuupäev digikonteineris/ II Ehitise vastuvõtu akt ( allkirjastab vastuvõtja ) Ristumiskoha rajamine on lõpetatud ja vastab ristumiskoha ehitamise lepingu dokumentidele. Garantiiperioodi (5 aastat) arvestus algab digiallkirjastamise kuupäevast. Vastuvõtja allkiri ja kuupäev /digitaalselt allkirjastatud/ /kuupäev digikonteineris/ Sojamaa tee 13 kinnistu mahasõidu projekt Töö nr: T2037 Põhiprojekt Kooskõlastuste koondtabel KOOSKÕLASTUSE KOOSKÕLASTAV KOOSKÕLASTUSE ORIGINAALI Jrk nr NUMBER JA KOOSKÕLASTUSE SISU MÄRKUSED ORGANISATSIOON ASUKOHT KUUPÄEV 1 2 3 4 5 6 1. Elektrilevi OÜ 2. Telia Eesti AS 3. AS Gaasivõrk 4 Maanteeamet Projekteerija Tellija Landverk OÜ Andri Kivioja Turu 34b, 50104 Tartu Kivioja Grupp OÜ registrikood 11889198 [email protected] MTR: EEP003540 Töö number: T2037 Projekti staadium: Põhiprojekt Töö nimetus: Sojamaa tee 13 kinnistu mahasõidu projekt Ehitise aadress: Tartu maakond, Tartu vald, Lähte alevik, Sojamaa tee 13 (79401:005:0115), 22215 Lammiku – Lähte tee (79401:005:0055) Projektijuht: _________________ Ott Ojaperv Vastutav projekteerija: _________________ Tarmo Rämmel Projekteerija: _________________ Tarmo Rämmel Tartu 2020 Sojamaa tee 13 kinnistu mahasõidu põhiprojekt Landverk OÜ Töö nr T2037 SISUKORD I PROJEKTEERIMISTINGIMUSED ................................................................................................. 4 MAANTEEAMET ......................................................................................................................................... 4 II KOOSKÕLASTUSED .................................................................................................................. 8 III SELETUSKIRI ............................................................................................................................ 9 Kasutatud viited ja lühendid............................................................................................................ 9 1. ÜLDOSA .................................................................................................................................10 1.1 TÖÖ ÜLDANDMED .......................................................................................................................... 10 1.2 LÄHTEMATERJALID ......................................................................................................................... 11 1.2.1 Lähteülesanne .................................................................................................................. 11 1.2.2 Kasutatud õigusaktid, standardid ja juhendid ................................................................. 11 1.2.3 Lähteandmed projekteerimiseks...................................................................................... 11 1.2.4 Seotud planeeringud ........................................................................................................ 11 1.2.5 Seotud projektid............................................................................................................... 11 1.2.6 Uuringud .......................................................................................................................... 11 2. OLEMASOLEVA OLUKORRA KIRJELDUS ....................................................................................11 2.1 LIIKLUSEST PÕHJUSTATUD HÄIRINGUD .......................................................................................... 11 2.2 UURINGUTE TULEMUSTE KOKKUVÕTE ........................................................................................... 12 2.2.1 Geodeetilised uuringud .................................................................................................... 12 2.3 KAITSEALUSED OBJEKTID ................................................................................................................ 12 2.3.1 Keskkonnakaitse .............................................................................................................. 12 2.3.2 Muinsuskaitse .................................................................................................................. 12 2.3.3 Veekaitsealad .................................................................................................................. 12 2.3.4 Geodeetiline mõõdistusvõrk ............................................................................................ 12 2.4 PROJEKTALAL PAIKNEVAD TEHNOVÕRGUD ................................................................................... 12 2.4.1 Sidevarustus: .................................................................................................................... 12 2.4.2 Elektrivarustus: ................................................................................................................ 12 2.4.3 Gaasitorustik:................................................................................................................... 12 3. TEEOSA PROJEKTLAHENDUS ...................................................................................................12 3.1 ÜLDANDMED .................................................................................................................................. 13 3.1.1 Plaanilahendus................................................................................................................. 13 3.1.2 Vertikaalplaneerimine ..................................................................................................... 13 3.1.3 Nähtavus .......................................................................................................................... 14 4. TEEOSA TÖÖDE TEOSTAMINE..................................................................................................16 4.1 AJUTINE LIILKLUSKORRALDUS ........................................................................................................ 16 4.2 ÜLDISED NÕUDED EHITUSTÖÖDE TEOSTAMISEKS ......................................................................... 16 4.3 TEETÖÖDE KIRJELDUS ..................................................................................................................... 17 4.3.1 Ehitusobjekti väljamärkimine .......................................................................................... 17 4.3.2 Raadamine, juurimine ja puhastamine............................................................................ 17 4.3.3 Olemasoleva kõrghaljastuse kaitsmine ........................................................................... 17 4.3.4 Mullatööd ........................................................................................................................ 17 4.3.5 Äärekivid ja sillutiskate .................................................................................................... 18 4.3.6 Katend .............................................................................................................................. 18 2 | 21 Sojamaa tee 13 kinnistu mahasõidu põhiprojekt Landverk OÜ Töö nr T2037 4.3.7 Nõuded materjalidele ...................................................................................................... 18 4.3.8 Katendikonstruktsioonid .................................................................................................. 19 4.3.9 Tehnovõrgud .................................................................................................................... 19 4.3.10 Maastikukujundustööd .................................................................................................... 20 5. KESKKONNAKAITSE.................................................................................................................21 6. OBJEKTI PILDISTAMINE ...........................................................................................................21 ARUANNETE LOETELU: 1 Töömahtude loend 1 leht JOONISTE LOETELU: 1 Asendiplaan, vertikaalplaneering, lõige 4-01 3 | 21 Sojamaa tee 9 kinnistu mahasõidu põhiprojekt Landverk OÜ Töö nr T1916 I PROJEKTEERIMISTINGIMUSED MAANTEEAMET 4 | 21 Sojamaa tee 9 kinnistu mahasõidu põhiprojekt Landverk OÜ Töö nr T1916 5 | 21 Sojamaa tee 9 kinnistu mahasõidu põhiprojekt Landverk OÜ Töö nr T1916 6 | 21 Sojamaa tee 9 kinnistu mahasõidu põhiprojekt Landverk OÜ Töö nr T1916 7 | 21 Sojamaa tee 9 kinnistu mahasõidu põhiprojekt Landverk OÜ Töö nr T1916 II KOOSKÕLASTUSED 8 | 21 Sojamaa tee 9 kinnistu mahasõidu põhiprojekt Landverk OÜ Töö nr T1916 III SELETUSKIRI Kasutatud viited ja lühendid EVS – Eesti standard; TEK nõuded – Tee ehitamise kvaliteedi nõuded; AKEJ – Asfaldist katendikihtide ehitamise juhis; KKEJ – Killustikust katendikihtide ehitamise juhis; SKEJ – Stabiliseeritud katendikihtide ehitamise juhis; – „Muldkeha ja dreenkihi projekteerimise, ehitamise ja remondi juhis„ Muldkeha pinnaste tihendamise ja tiheduse kontrolli juhised“, „Teealade MEJ kuivenduse projekteerimise juhend“, Muldkeha remondi projekteerimise juhis“ (peatükid 2 ja 3); RHS – Riigihangete seadus; Normid – viide MKM määrusele „Tee projekteerimise normid“; AKÖL – aasta keskmine ööpäevane liiklussagedus; a/ööp – autot ööpäevas; MS – mahasõit; AB – bussipeatus; fr. – fraktsioon; KOV – kohalik omavalitsus; TTK – Teetööde tehnilised kirjeldused; lm. – Liiklusmärk. 9 | 21 Sojamaa tee 9 kinnistu mahasõidu põhiprojekt Landverk OÜ Töö nr T1916 1. ÜLDOSA Käesolev projekt on koostatud Kivioja Grupp OÜ tellimusel. Projekti eesmärk on tagada juurdepääs maaüksusele “Sojamaa tee 13“ (kat. tunnus 79401:005:0115). Projekteeritav mahasõit asub Tartu maakonnas, Tartu vallas, Lähte alevikus. • Mahasõit asub olemasoleva riigitee nr 22215 Lammiku-Lähte tee 4,377 kilomeetril. 1.1 TÖÖ ÜLDANDMED Töö nimetus: Sojamaa tee 13 kinnistu mahasõidu põhiprojekt. Töö teostaja: Landverk OÜ Töö tellija: Kivioja Grupp OÜ Esindaja: Tarmo Rämmel Aadress: - Kontakt tel +372 5345 4804 Kontakt tel +372 5026553 Kontakt e-post: [email protected] Kontakt e-post: [email protected] 10 | 21 Sojamaa tee 9 kinnistu mahasõidu põhiprojekt Landverk OÜ Töö nr T1916 1.2 LÄHTEMATERJALID 1.2.1 Lähteülesanne Projekti koostamisel on aluseks võetud Tellija poolt väljastatud hanke alusdokumendid ja Maanteeameti tehnilised tingimused. 1.2.2 Kasutatud õigusaktid, standardid ja juhendid Projekteerimisel on arvestatud Eestis kehtivaid seadusi, standardeid, normdokumente ning juhendeid, mis on kätte saadavad Elektroonilise Riigi Teataja kataloogist, Standardikeskus ning Maanteeameti veebilehel rubriigist „Juhendid“. Juhul kui projekteerimise ja ehituse vahelisel perioodil leiavad nimetatud dokumentides aset muutused või need asendatakse uute asjakohaste dokumentidega, tuleb lähtuda hanke ajal kehtivatest dokumentidest. 1.2.3 Lähteandmed projekteerimiseks Projekteerida tehniliselt optimaalsed ja finantsiliselt mõistlikud lahendused. Projekteerimise lähtetase – rahuldav Projektkiirus – 90 km/h ja perspektiivne kiirus 50 km/h 1.2.4 Seotud planeeringud • OÜ Broom poolt koostatud „Lähte aleviku Luigepusa mü detailplaneering“, töö nr DP 0117- 04.04.2003.a. 1.2.5 Seotud projektid Seotud projektid puuduvad. 1.2.6 Uuringud Nimetus Ettevõte Töö number Valmimise aeg Geodeesia Geonik OÜ GE-187-2019 08.11.2019 2. OLEMASOLEVA OLUKORRA KIRJELDUS Projekteeritav mahasõit asub Tartu maakonnas, Tartu vallas, Lähte alevikus, riigitee nr 22215 (Kõrveküla – Lähte tee) kilomeetril 4,38. Riigiteel nr 22215 AKÖL aastal 2019 oli 377 autot/ööp. Mahasõidule eelneval Kasti tee ristmikul (160m Lammiku suunas) on Eesti Liikluskindlustuse fondi andmetel juhtunud 2 parkimisega seotud liiklusõnnetust. Mahasõidule järgneval Kase tee ristmikul (130m riigitee nr 39 suunas) on Eesti Liikluskindlustuse fondi andmetel juhtunud 2 ristmiku ületamisega seotud liiklusõnnetust. 2.1 LIIKLUSEST PÕHJUSTATUD HÄIRINGUD Lähtuvalt asjaolust, et projektiga hõlmatav ala ulatub riigitee kaitsevööndisse, tuleb kinnistu omanikul arvestada olemasolevast ja perspektiivsest liiklusest põhjustatud häiringutega (müra, vibratsioon, õhusaaste). Vähendamaks müra ja õhusaastet, tuleks kinnistu omanikul rajada maantee äärde enda kinnistule plankaed või hekk (võib ka mõlemad koos rajada). Maanteeamet on projekti koostajat teavitanud liiklusest põhjustatud häiringutest ning ei võta kohustusi rakendada leevendusmeetmeid riigitee liiklusest põhjustatud häiringute leevendamiseks projektiga käsitletaval alal. Kõik leevendusmeetmetega seotud kulud tuleb kanda arendajal. 11 | 21 Sojamaa tee 9 kinnistu mahasõidu põhiprojekt Landverk OÜ Töö nr T1916 2.2 UURINGUTE TULEMUSTE KOKKUVÕTE 2.2.1 Geodeetilised uuringud Geodeetiline alusplaan on koostatud Geonik OÜ poolt töö number GE-187-2019. Tööde teostamise aeg oli 10.2019 Koordinaadid L-Est 97 aasta süsteemis. Kõrgused EH2000. 2.3 KAITSEALUSED OBJEKTID 2.3.1 Keskkonnakaitse • Projektalal puuduvad kaitsealused objektid. 2.3.2 Muinsuskaitse • Projektalal puuduvad kaitsealused objektid. Muinsuskaitseseadusest tulenevalt (§§ 30-33, 44-3) on leidja kohustatud tööd katkestama, jätma leiu leiukohta ning teatama sellest Muinsuskaitseametit. 2.3.3 Veekaitsealad • Projektalal puuduvad kaitsealused objektid. Sojamaa tee 13 (kat 79401:005:0115) asub veehaarde sanitaarkaitseala PRK0056335, mis jääb töömahtude piirist välja. 2.3.4 Geodeetiline mõõdistusvõrk • Töötsoonis geodeetilise mõõdistusvõrgu punktid puuduvad. 2.4 PROJEKTALAL PAIKNEVAD TEHNOVÕRGUD 2.4.1 Sidevarustus: Projekteeritaval alal asub side maakaabel. Sidevarustuse haldaja on Telia Eesti AS. Töid võib teostada ainult Telia volitatud esindaja kirjaliku tööloa alusel. 2.4.2 Elektrivarustus: Projektalal asub MP maakaabel. Elektrivarustuse haldaja on Elektrilevi OÜ 2.4.3 Gaasitorustik: Projektalal asub maagaasi jaotustorustik. Gaasitorustiku haldaja on AS Gaasivõrk. 3. TEEOSA PROJEKTLAHENDUS Ehitusprojekt koosneb seletuskirjast, joonistest ja muudest asjakohastest dokumentidest s.h töömahtude loend. Töömahtude loendis on toodud konstruktiivsed põhitööde mahud, mis võimaldab hinnata tööde eeldatavat maksumust. Töövõtjal tuleb hanke maksumuse arvutamisel kontrollida projekti mahte ning arvestada kõigi asjakohaste ehitustehnoloogiast tingitud kuludega, et mitte eksida ehitusprojekti realiseerimise kogumaksumuses ning tagada ehitusprojekti kogu mahus väljaehitamiseks vajalikud vahendid. Ehitusprojekti dokumendid täiendavad üksteist ja moodustavad terviku. Vastuolude esinemisel sama staadiumi erinevate ehitusprojekti dokumentide vahel lähtutakse kõigepealt seletuskirjast, seejärel joonistest ja viimasena muudest ehitusprojektis sisalduvatest dokumentidest. 12 | 21 Sojamaa tee 9 kinnistu mahasõidu põhiprojekt Landverk OÜ Töö nr T1916 Täiendavalt tuleb töövõtjal arvestada valitud ehitustehnoloogiast või ehitustoodetest tulenevalt vajalike tööjooniste ning monteeritavate, tehases toodetavate elementide tootmiseks vajalike töö- ja tootejooniste koostamisega ning kaasnevate kuludega. Toote- ja tööjoonised ei ole koostatud ehitusprojekti osa. Töövõtjal tuleb arvestada kõigi vajalike kooskõlastuste ja lubade hankimisega ning seonduvate kuludega s.h vee erikasutusluba vajadusel. 3.1 ÜLDANDMED Mahasõidu projekteerimisel on aluseks võetud Maanteeameti poolt väljastatud tehnilised tingimused, Tellija poolt väljastatud lähtematerjalid. Lubatud sõidukiirus riigiteel 22215 on 90 km/h, sõidutee asfaltkatte kogulaius kahesuunalisel teel on 6.0m. Tulenevalt sõidutee äärde planeeritavast kergliiklusteest ja olemasolevast liikluskeskkonnast võiks lubatud sõidukiirust vähendada kiiruseni 50km/h. Mahasõit • Projekteerimise lähtetase 90 km/h „rahuldav” • Mahasõidu tüüp Erilahendus • Mahasõidu kate Asfaltbetoon / Sillutiskate • Katte laius mahasõidul 6m • Pöörderaadiused R1=3,5m, R2=3,5m • Mahasõidu põikkalle 3,0% • Mahasõidu pikikalle 5,0% 3.1.1 Plaanilahendus Mahasõidu projekteerimisel on arvestatud, et Maanteeametil on lähiajal plaanis rajada kinnistupoolsesse serva kergliiklustee. Mahasõidu laiuse 6m puhul on arvestatud asjaoluga, et oleks tagatud garaaži sõitmise võimalus ning pööramine maja kõrvale projekteeritud parkimisalale. Maanteeameti kinnistule jääv mahasõidu osa rajatakse asfaltkattega, kinnistul olev osa betoonkivist kattega. Betoonkivi ümbritsetakse äärekiviga, mille kõrgus on 0cm. Projekteerimisel on arvestatud, et maanteeamet kavatseb kinnistupoolsesse serva, Maanteeameti katastriüksusele 22215 Lammiku-Lähte tee 79401:005:0055 rajada kergliiklustee. Kergliiklustee ehituse ja riigitee rekonstrueerimise käigus võib Maanteeameti soovil esineda vajadus mahasõidu ümberehituseks. 3.1.2 Vertikaalplaneerimine Mahasõidu pikikalle on 5%. mahasõidu põikkalle on 3.0%. Kavandatav elumaja ja kinnistu sisene sõidutee asuvad kõrgemal kui riigitee. Siinkohal on arvestatud asjaoluga, et detailplaneeringu kohaselt ja samuti Maanteeametist tuleva info põhjal on plaanis sõidutee kõrvale rajada kergliiklustee. Kergliiklustee rajatakse suure tõenäosusega kohe sõidutee kõrvale. Mahasõidu vertikaalplaneering ja tüüpne ristlõige on näidatud joonisel 4-01. 13 | 21 Sojamaa tee 9 kinnistu mahasõidu põhiprojekt Landverk OÜ Töö nr T1916 3.1.3 Nähtavus Maanteede projekteerimisnormide tabeli 5.1 „Vähimad peateele avanevad nähtavuskaugused ristmikul“ ja tabeli 5.2 järgides on vajalik nähtavuskolmnurk 5*320m. Riigimaantee nr 22215 nähtavuskolmnurka ei ole võimalik kavandatud lähtudes kiiruspiirangust 90 km/h ja „rahuldavast“ projekteerimise lähtetasemest! Põhjuseks on maantee horisontaal- ja vertikaalgeomeetria. Võimalikud nähtavuskolmnurgad on: • paremale (Lammiku suunas) 5*150m • vasakule (riigitee 39 suunas) 5*280m Nähtavuskolmnurgad on kantud asendiplaani joonisele. Tabel 5.1 „Vähimad peateele avanevad nähtavuskaugused ristmikul“ Ristumisnähtavus kahe raja Vasakpööraja nähtavus Projektkiirus, Peatumisnähtavus, ületamiseks ja vasakpööraja paremale ja parempööraja km/h m nähtavus vasakule, m nähtavus vasakule, m Hea Rahuldav Erandlik Hea Rahuldav Erandlik 100 190 ≥400 210 190 ≥700 380 350 90 160 ≥350 190 160 ≥550 320 270 80 130 ≥300 170 130 ≥400 260 200 70 100 ≥250 150 100 ≥270 200 140 60 80 ≥180 130 80 ≥200 160 100 50 60 ≥130 110 60 ≥140 120 70 40 40 ≥90 80 50 ≥90 80 50 30 30 ≥70 60 40 ≥70 60 40 Tabel 5.2 „Vähimad kõrvalteele avanevad nähtavuskaugused ristmikul“ ls, m Tüüpskeem* Hea Rahuldav – Erandlik Anna–teed A ≥10 7 5 B ≥15 10 5 C ≥20 15 10 D ≥20 20 15 Peatu ja anna teed ≥8 5 3 Märkus: * Tüüpskeemid on: A – IV–V klassi maantee lõikumine IV–V klassi maanteega; B – III klassi maantee lõikumine madalama klassi maanteega; C – III klassi maantee lõikumine III klassi maanteega; D – II ja I klassi maanteede kõik lõikumised (lubatud erandina). 14 | 21 Sojamaa tee 9 kinnistu mahasõidu põhiprojekt Landverk OÜ Töö nr T1916 Maa-ameti ortofoto. Nähtavus vasakule 5*280m, paremale 5*150m (vasakkurvi tõttu) VASAKKURV Vaade mahasõidul vasakule riigitee nr 39 suunas 5*280m. Vaade mahasõidul paremale Lammiku suunas 5*150m (vasakkurv) 15 | 21 Sojamaa tee 9 kinnistu mahasõidu põhiprojekt Landverk OÜ Töö nr T1916 4. TEEOSA TÖÖDE TEOSTAMINE 4.1 AJUTINE LIILKLUSKORRALDUS Enne töödega alustamist tuleb koostada Ajutise liikluskorralduse projekt, mis tuleb kooskõlastada Tellija ja Maanteeametiga vähemalt 10 päeva enne ajutise liikluskorralduse kehtestamist. Ajutisel liikluskorraldusel lähtuda Maanteeameti peadirektori käskkirjaga 14.11.2018.a nr 1-2/18/458 kinnitatud juhendist „Riigiteede ajutine liikluskorraldus. Juhend liikluse korraldamiseks riigiteede ehitus- ja korrashoiutöödel MA 2018-009“ ning majandus- ja taristuministri 13.07.2018 nr 43 määrusest „Nõuded ajutisele liikluskorraldusele“. Liikluse sulgemine riigiteel ei ole lubatud. 4.2 ÜLDISED NÕUDED EHITUSTÖÖDE TEOSTAMISEKS Tööde teostamisel lähtuda hanke ajal kehtivast „Teetööde tehniline kirjeldus“ esitatust. Kui projekteerimise ja ehituse vahelisel perioodil toimuvad kehtivates asjakohastes norm- dokumentides muudatused, siis peavad need kajastuma pakkumisdokumentides. Pakkumisdokumentatsiooni vastuolu korral projektiga tuleb lugeda õigeks pakkumisdokumentatsioonis toodu. Kõik tööd peab töövõtja teostama vastavuses heale ehitustavale ning tegema seda viisil, mis ei kahjusta ümbritsevat sotsiaal- ja looduskeskkonda. Kasutada võib ainult materjale ja tooteid, milliste vastavus on tõendatud Eesti Vabariigis kehtivate protseduuridega. Kui projektlahendis on viide mingile kindlale tootele, siis tuleb lähtuda RHS §88 lg 6 „või sellega samaväärne“, mis lubab kasutada mistahes samasuguste või paremate näitajatega toodet. Ehitustööde teostamisel erakinnistutelt lähtuda maaomanike kooskõlastusteste tingimustest. Kõik tööd, mis teostatakse erakinnistutel, tuleb eelnevalt kinnistu omanikega kirjalikult kooskõlastada. Ehitustööde tegemise ajaks on vajalik objekt nõuetekohaselt tähistada ning paigaldada ehitusaegne liikluskorraldus. Enne põhiliste ehitustööde algust tuleb välja märkida kõik iseloomulikud tee-elemendid. Väljamärgitud punktid tuleks looduses kindlustada ning vastavalt vajadusele ka taastada või uuesti välja märkida. Kõik tööde korrektseks teostamiseks vajalikud ajutised laoplatsid kuuluvad lahutamatu osana iga konkreetse tööetapi juurde. Ajutiste laoplatside asukohad on Töövõtja kohustatud ise enne tööde algust leidma ning vajadusel sõlmima nende kasutamiseks vajalikud kokkulepped. Vajadusel tuleb ajutiste laoplatside asukohad täpsustada ja/või kooskõlastada täiendavalt KOV-iga enne ehitustööde algust. Kasutuskõlblikud lammutussaadused anda üle tee valdajale, ülejääk utiliseerida vastavalt jäätmekäitlusseadusele. Töövõtja peab hoolitsema, et ehitustööde käigus teostataks kõik seaduste ja määrustega määratud ülevaatused ja kontrollid vastavate ametiisikute poolt. Kontrollidest tuleb eelnevalt Tellijat teavitada, kuid mitte vähem kui 1 tööpäev ette, et tema esindaja võiks ülevaatustest osa võtta. Tööde alustamisel tuleb informeerida tehnovõrkude valdajaid ja vajadusel täpsustada tehnovõrkude täpne asukoht surfimise teel. Kaevamistöid võib alustada vastavate lubade olemasolul ning tööde teostamine peab olema kooskõlas tööde Tellijaga. Tööde teostamisel tehnovõrkude kaitsetsoonis tuleb kinni pidada kehtestatud ohutustehnilistest nõuetest. Kommunikatsioonide kaitsevööndis kaevetööd teostada käsitsi. 16 | 21 Sojamaa tee 9 kinnistu mahasõidu põhiprojekt Landverk OÜ Töö nr T1916 Kaitsevööndi ulatus valikul lähtuda määrusest „Ehitise kaitsevööndi ulatus, kaitsevööndis tegutsemise kord ja kaitsevööndi tähistusele esitatavad nõuded“ Töövõtja peab tagama ehitusperioodil kodanikele ligipääsu oma kinnistutele, mis piirnevad ehitusobjektiga. Kui piiritähis looduses puudub, tuleb see fikseerida maaomaniku ja Tellija esindaja juuresolekul. Piirinaabrite piiride tähised, mis on looduses leitud ja fikseeritud, peavad säilima ehitusperioodi lõpuni. Kui ehituse käigus piirinaabrite piiride tähised saavad kahjustada või hävinevad, peab need töövõtja oma kuludega taastama. 4.3 TEETÖÖDE KIRJELDUS 4.3.1 Ehitusobjekti väljamärkimine Ennem põhiliste ehitustööde algust tuleb maha märkida vajalikud elemendid. 4.3.2 Raadamine, juurimine ja puhastamine Kogu maa-ala, kus töid teostatakse, tuleb puhastada prügist jne. 4.3.3 Olemasoleva kõrghaljastuse kaitsmine Olemasolevad töötsooni jäävad säilitatavad puud tuleb ehitustööde vältamise ajaks kaitsta. Puu tüve ümber siduda püstised prussid, prusside ja tüve vahele panna pehmendus (kivivill, autokummid vms, prussidest kaitse peab ulatuma kogu tüve kõrguseni) ning jälgida, et ehitustööde käigus ei vigastataks puu oksi. Vajadusel võib kärpida puu alumisi oksi, kuid peab säilima antud puule iseloomulik võra kuju. Üle 4 cm läbimõõduga juuri ei tohiks läbi raiuda. Kui sellise läbimõõduga juured jäävad kaevetööde alasse, siis tuleb seal kaevata labidaga käsitsi. Samuti tuleb jälgida, et ehitusseadmetega ei sõidetaks puude juurtel ega ladustataks ehitusmaterjale sinna. Tallamise eest kaitset vajav juurestik ulatub vähemalt puu võra välisjooneni. Kui ruumipuudus sunnib ehitusmaterjali puu alla ladustama, kaetakse koht kõigepealt ~20 cm paksuse liiva- või kergkruusakihiga, mille peale asetatakse puidust vms materjalist restid ehitusmaterjalide ladustamiseks. Ehituse lõppedes koristatakse kaitsekihid. Viide: Kadi Tuul, 2006 „Linnahaljastus“ 4.3.4 Mullatööd Enne kaevetööde alustamist on vajalik trassivaldajate teavitamine Töövõtja poolt ja vajalike kaevelubade hankimine. Kaevetööde läbiviimisel arvestada pinnase kvaliteeti ja kaevikute sügavust, olemasolevaid konstruktsioone ja koormatust ning vee ja transpordi mõjul tekkivaid ohtusid. Töövõtja kindlustab kaeviku määral, mis tagab ohutu tööde korraldamise. Vajadusel toestada olemasolevad aiad ja väravad. Et töid saaks teostada kuivades oludes, peab Töövõtja kõik kaevikud, kaevekohad ja muldkeha hoidma veevabad. Vajadusel peab rajama ajutised äravoolud, voolusängid või truubid vete juhtimiseks töövõtja poolt rajatud veekogumiskohtadesse. Üheski ehituse faasis ei tohi lubada vee püsimist kaevendites ja aluspinnase läbi leondumist. Kraavide kaevamist tuleb alustada eesvoolu poolt. Kasvupinnase eemaldamine Projekteeritavate uute konstruktsioonide alla jääv kasvupinnas tuleb eemaldada kogu paksuses. 17 | 21 Sojamaa tee 9 kinnistu mahasõidu põhiprojekt Landverk OÜ Töö nr T1916 Kõlblik kasvumuld tuleb ladustada teemaa-alal ja kasutada hiljem haljastamisel. Haljastustöödeks kõlbmatut kasvumulda saab võimalusel kasutada re-kultiveeritavate- ja haljasalade täiteks. Ülejääva kõlbmatu pinnase peab töövõtja utiliseerima vastavalt jäätmeseaduses ja maapõueseaduses toodule. Kaevetööd Objektil ülejääv ehituseks sobimatu pinnas tuleb töövõtjal utiliseerida vastavalt jäätmeseadusele. Kui ühes kaevikus on nii sobivat kui ka sobimatut pinnast, tuleb need kaevata eraldi, vältides seejuures pinnaste segunemist. Muldkeha ehitamine Muldkeha pealispind tuleb planeerida ning tihendada. Täitepinnas, mis paigaldatakse muldkeha laienduste all, tuleb paigaldada ning tihendada mitte üle 0,3m paksuste kihtidena, tagades seejuures normikohase niiskusrežiimi (kuiva ilma korral täiendavalt niisutades). Juurdeveetava täitepinnase filtratsioonimoodul olema vähemalt 0,5m/ööp. Dreenkihi ehitamine Dreenkihi ehitamiseks kasutatava materjali filtratsioonimoodul peab olema vähemalt 1,0m/ööp (filtratsioon EVS 901-20 järgi). 4.3.5 Äärekivid ja sillutiskate Projekteeritud betoonäärekivi peab olema valmistatud tardkivimi baasil (klass 3) vastavalt EVS-EN 1340 nõuetele. Betoonist sillutiskivid peavad vastama standardile EVS-EN 1338. Äärekivide projekteeritud kõrguseks on 0cm. Projekteeritud äärekivid paigaldada 10 cm paksusele betoonkihile. Betoonkihi alla ehitada killustikust tihendatud alus. Äärekivid toestada mõlemalt poolt kivi betooniga. Äärekivide ja sillutiskivide parameetreid võib muuta Tellija kirjalikul nõusolekul. Betoonist sillutiskatte mark, värvus ja muster tuleb eelnevalt Tellijaga kirjalikult kokku leppida. 4.3.6 Katend Killustikust aluste rajamine Õigele kõrgusele välja ehitatud ja tihendatud muldkehale ja dreenkihile rajatakse projektsed killustikalused. Killustikalused ehitada vastavalt juhisele KKEJ. Asfaltkate Asfaltkatted ehitada vastavalt juhisele AKEJ; Asfaltkate kruntida vastavalt juhisele AKEJ; Kõik vuukide teostamise ja katete kruntimise töömahud tuleb arvestada asfaltkatete paigaldamise töömahtude juurde ja eraldi ei tasustata. Asfaltbetoonkatte pealmise kihi pikivuugid teostada kuumvuukidena. Vuukide töötlemine teostada vastavalt juhisele AKEJ; 4.3.7 Nõuded materjalidele • Asfaltbetoon AC 8 surf 70/100: 1500 ≤ „AKÖL 20“ < 3000 (AKEJ, Tabel 1, veerg 3); 18 | 21 Sojamaa tee 9 kinnistu mahasõidu põhiprojekt Landverk OÜ Töö nr T1916 • Killustik: „AKÖL 20“ 500–3000 (KKEJ, Tabel 1, veerg 6); 4.3.8 Katendikonstruktsioonid Katendite konstruktsioonid on näidatud plaanijoonistel erinevate värvide ja viirutustega. 1. KONSTRUKTSIOON 1 Parkimisala Katendi kiht Kihi paksus Betoonkivist sillutiskate 8 cm paigalduskiht 3 cm Killustikust alus 20 cm Dreenkiht Hmin 20 cm Täitepinnas (vajadusel) Profileeritud olemasolev aluspinnas 2. KONSTRUKTSIOON 2 Sissesõidutee / Perspektiivne jalgtee Katendi kiht Kihi paksus Asfaltbetoon AC 8 surf 70/100 6 cm Killustikust alus 20 cm Dreenkiht Hmin 20 cm Täitepinnas (vajadusel) Profileeritud olemasolev aluspinnas 3. KONSTRUKTSIOON 3 Haljastus Katendi kiht Kihi paksus Murukülv Kasvualus 5-7cm 4.3.9 Tehnovõrgud Asendiplaanil näidatud tehnovõrgud tuleb kaitsta. Elektrikaabel Elektri maakaablite kaitsmisel kasutada lõhestatavat D110mm kaablikaitsetoru 750N. Toruotsad tähistada markerpallidega, toruotstesse paigaldada torusulgurid. Sidekaabel Side maakaablite kaitsmisel kasutada lõhestatavat D100mm kaablikaitsetoru 750N. Toruotsad tähistada markerpallidega, toruotstesse paigaldada torusulgurid. 19 | 21 Sojamaa tee 9 kinnistu mahasõidu põhiprojekt Landverk OÜ Töö nr T1916 Gaasitorustik Olemasolevale gaasitorustikule pole täiendavat kaitsmist ette nähtud. Kõikide maa-aluste kommunikatsioonide paigaldamisel tuleb sügavusgabariidi arvestamisel lähtudes mitte olemasolevast, vaid projektsest maapinnast! Nõutav on kõikide töötsooni jäävate maa-aluste kommunikatsioonide väljamärkimine looduses koostöös kommunikatsioonide valdajatega. Töövõtja peab olema tutvunud eelnevalt kommunikatsioonivaldajate kooskõlastustingimustega ja neid täitma. Enne tööde algust kommunikatsioonide kaitsetsoonis peab Töövõtjal olema kommunikatsioonivaldaja kirjalik nõusolek. Tööd kaitsetsoonis võivad toimuda ainult kommunikatsioonihaldaja (omaniku) järelevalve all. Kõik kommunikatsioonide ümbertõstmise ja ehitusega seotud töid peab teostama vastavaid Eesti Vabariigis nõutavaid lubasid ja litsentse omav ettevõte. Olemasolevate kaevude (sh. kaablikaevude) luugid peavad jääma teekattega (sõidu- ja kõnniteega) ühele tasapinnale, need tööd toimuvad tellija või peatöövõtja kulul. Töövõtja peab teavitama kohalikku omavalitsust ehituse algusest, et vajadusel saaks organiseerida võimalike vajalike reservtorude ja kommunikatsioonide paigaldamise enne katte ehitust. Juhul kui maapinnas või veekogus töid teostav isik avastab teadmata omanikuga liinirajatise või selle olemasolule viitavat märgistust, tuleb tööd koheselt peatada ja võtta tarvitusele abinõud võimaliku liinirajatise kaitseks ja omaniku väljaselgitamiseks. Ehitustööde teostamisel lähtuda kehtivatest ehitusmäärustest ja –normidest ning Telia Eesti AS tehnilistest nõuetest liini- ja kaablivõrgu ehitamisel. Ehitustööde kvaliteedinõuded peavad vastama MaaRYL 2000 nõuetele. Raskete vibraatoriga tihendusmasinate kasutamine mulde, süvendi põhja ja dreenkihi tihendamisel maa-aluste kommunikatsioonide peal ja kaitsetsoonis on keelatud! Töövõtja peab tagama kõikide olemasolevate torustike (drenaažitorud, sademeveetorud, truubid, veetorud jms) ja kraavide töötamise peale ehitustööde lõpetamist. Vajadusel tuleb olemasolevad torustikud asendada uutega. 4.3.10 Maastikukujundustööd Projekteeritud haljastus Projektiga on ette nähtud haljastada tasapinnalised haljasalad ja mulde nõlvad murukülviga (klass III). Haljasalad rajada kasvualusele. Kasvualuse projekteeritud paksus on 5-7cm. Kasvualuse rajamiseks on lubatud kasutada välja kaevatud kasvupinnast, kui see vastab kasvualusele esitatud nõuetele. Kasvualus peab olema taimekasvuks sobiv ega tohi sisaldada ohtlikke aineid üle piirmäära. Kasvumuld ei tohi sisaldada prahti, kive ega mitmeaastaseid juur-umbrohte. Kasvumuld ei tohi olla liiga tihke ja kõvastunud: peab surumisel kergesti lagunema. Uue kasvualuse rajamisel tuleb kasvualuse materjal laotada eelnevalt planeeritud pinnale, seda veidi aluspinda segades, et ei tekkiks järsku üleminekut eri kihtide vahel. Tihedatel liigniisketel savimaadel võib puude ja põõsaste kasvualuse rajada aluspinnase peale, et vesi ei koguneks istutusauku, kuid kasvualus ei tohi olla väiksema mahuga kui nõutud. 20 | 21 Sojamaa tee 9 kinnistu mahasõidu põhiprojekt Landverk OÜ Töö nr T1916 Töövõtja peab kindlustama, et kasvualuse valminud osadel ei liiguks rasked masinad. Juhul kui kasvualus on liigselt tihenenud, tuleb see kobestada ja taastada. Muru külviks tuleb kasutada kodumaise või naaberriikide päritoluga seemneid, millel on head idanemis- ja katvusomadused. Ehitustööde käigus rikutud või kahjustatud haljasalad tuleb taastada. 5. KESKKONNAKAITSE Töövõtja peab oma tegevuses lähtuma headest ehitustavadest ning ei tohi kahjustada keskkonda. Töövõtja peab vältima saasteainete sattumist pinnasesse ja/või (põhja) vette. Kütused ja õlid peavad olema ladustatud viisil, mis välistab võimalikud lekked. Masinate ja seadmete tankimine ei tohi toimuda veekogule lähemal kui 30 meetrit. Töövõtja peab olema valmis hädaolukordadeks ja nende puhul vastavalt tegutsema. Töövõtja peab koheselt Tellijat teavitama õnnetusjuhtumistest, mis võivad olla keskkonnale ohtlikud. Ehituse Töövõtja vastutab ehitusperioodil keskkonnakaitse eest ehitusplatsil ja sellega vahetult piirnevail aladel vastavalt Eesti Vabariigis kehtivaile seadustele ja nõuetele ning Tellija poolt esitatud juhistele. Tähelepanu tuleb pöörata ehitustöödel tekkivate jäätmete käitlusele. Ohtlikud jäätmed tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi ning üle anda ohtlike jäätmete käitlemise litsentsi omavatele ettevõtetele. Ehitusjäätmete kogumine ja utiliseerimine on Töövõtja kohustus. Tööde piirkonnas peavad olema prügikonteinerid ning kõik tekkivad jäätmed tuleb ladustada sinna. Jäätmete ladustamine väljaspool selleks ettenähtud kohti on keelatud. Kõik ehitustööde ajal ajutiselt hõivatud tööpiirkonnad tuleb lepingu lõppedes taastada nende endises seisukorras. 6. OBJEKTI PILDISTAMINE Enne ehitustööde algust peab Töövõtja üle vaatama ja fikseerima ehitusobjektil ning selle vahetus läheduses piirnevate kolmandatele isikutele kuuluva vara (hooned, rajatised, piiritähised jms) seisukorra. Antud fotod on tõestusmaterjaliks ehitustegevusele eelnenud olukorra fikseerimisel. Pildistamisel tuleb fikseerida hooned (pöörates erilist tähelepanu olemasolevatele kahjustustele – praod, vajumise ilmingud jms), teekatted, äärekivid, kraavid, haljasalad, puud, põõsad, liikluskorraldusvahendid, tehnovõrkude maapealsed elemendid (kaevud, postid), piirded, piirdeaiad, väravad, piirinaabrite piiritähised, säilitatavad puud, hekid jms. Fotod tuleb teha vahetult enne ehitustegevuse algust. Fotod peavad olema digitaalsed ning salvestatud CD-le või DVD-le, need tuleb nimetada ja süstematiseerida nii, et on tagatud vajaliku info kiire ülesleidmine ja pildistuse asukoht üheselt määratletav. Üks eksemplar igast CD–st või DVD–st tuleb esitada Tellijale enne ehitustööde alustamist vastaval lõigul. Eeltoodud abinõud on vajalikud ehituseelse olukorra taastamise üksikasjade kindlaksmääramiseks ning kolmandate isikute võimalike kahjunõuete (hoonetele, piiretele, piiritähistele jne tekitatud kahjude) õigustatuse hindamiseks. Kui Töövõtja ei ole täitnud eeltoodud nõudeid ehituseelse olukorra fikseerimisel ega suuda seetõttu tõendada, et ta ei ole vastutav Tööde tegemise piirkonnas olevate ehitiste või muude objektide kahjustuste eest, loetakse Töövõtja nende defektide eest vastutavaks ning defektide likvideerimine ja sellega seonduvate kulude kandmine kuulub Töövõtja kohustuste hulka. 21 | 21 RISTUMISKOHA EHITAMISE LEPING 15-2/20/49612-2 Tee omaniku Maanteeamet (edaspidi MA), registrikoodiga 70001490, mida esindab esindaja põhimääruse alusel taristu teenuste osakonna juhtivspetsialist Marek Lind, e-post [email protected] Ristumiskoha Huvitatud isik, Kivioja Grupp OÜ, registrikoodiga 11497133, asukohaga taotluse esitaja Sojamaa tee 13, Lähte alevik, Tartu vald, Tartu maakond 60502, mida esindab juhatuse liige Andri Kivioja Tel:+372 5026553 e-post: [email protected] Lepinguosalised (edaspidi pooled) avaldavad, et: - Huvitatud isik soovib ehitada riigitee ristumiskoha ning on nõus kandma kõik selle elluviimisega kaasnevad kulud; - Maanteeamet nõustub ristumiskoha ehitamisega taotletud asukohta riigitee alusele maale EhS § 99 lg 3 alusel, vastavalt Landverk OÜ kooskõlastatud projektile töö nr T2037 „Sojamaa tee 13 kinnistu mahasõidu projekt, põhiprojekt“; - Lepingu sõlmimiseks on olemas kõik õigused ja volitused ning lepingu sõlmimine ja täitmine ei riku ega ületa olemasolevaid volitusi. 1. Lepingu objekt 1.1 Maanteeamet ja ristumiskoha taotluse esitaja sõlmisid käesoleva lepingu riigitee nr 22215 Lammiku – Lähte km 4,377 ristumiskoha ehitamiseks lepingus esitatud tingimustel. 1.2 Ristumiskoht ehitatakse Tartu maakonnas, Tartu vallas, Lähte alevikus Sojamaa tee 13 kinnistule (katastritunnus 79401:005:0115). Projekti eesmärgiks on elamumaale mahasõidu rajamine. 1.3 Leping annab huvitatud isikule õiguse ristumiskoha rajamiseks ehitustööde teostamiseks riigitee alusel maal (katastriüksusel) lepingus sätestatud tingimustel. 2. Nõuded ristumiskoha ehitamiseks riigitee alusel maal 2.1 Ristumiskoht ehitada vastavalt Landverk OÜ kooskõlastatud projektile töö nr T2037 „Sojamaa tee 13 kinnistu mahasõidu projekt, põhiprojekt“ (lepingu lisa 1). 2.2 Välja selgitada ehitatava ristumiskoha alla jäävate tehnovõrkude ja -rajatiste asukohad ja muud kitsendused ning kooskõlastada tegevus ehitise kaitsevööndis oleva tegevuse tehnovõrgu ja - rajatise omanikuga või kitsenduse seadjaga. 2.3 Kui ristumiskohta ei ehitata vastavalt projektile, siis kohustub huvitatud isik ristumiskoha projektiga vastavusse viima oma kuludega. 2.4 Ristumiskoha ehitamisel mitte kahjustada riigitee seisukorda ning peale ristumiskoha ehitamist eemaldada riigiteelt sinna seoses ehitustöödega sattunud ehitusmaterjal. 3. Ehitustööde korraldamine 3.1 Huvitatud isik kohustub tellima ja esitama MA-le koos ehitamise alustamise teatise vormiga ajutise liikluskorralduse lahenduse ning ehitamise ajal tagama ajutise liikluskorralduse paigaldamise vastavalt MA poolt kooskõlastatud lahendusele. 3.2 Huvitatud isik kohustub enne ehitamist esitama MA-le [email protected] lepingu lisas 2 toodud ehitamise alustamise teatise vormi. Teatise vorm tuleb esitada vähemalt 10 päeva enne ehitamise alustamist. Kui MA ei teavita 10 päeva jooksul teatise saamisest vajadusest teatise vormis esitatud andmete täiendavaks kontrollimiseks, siis võib alustada ehitamist. 3.3 Maksimaalne ehitustööde kestvus on 3 päeva. 3.4 Huvitatud isik kohustub tööde lõpetamisest MA-t koheselt informeerima [email protected] ja kutsuma kohale MA esindaja tööde vastuvõtmiseks. 4. Poolte kohustused ja kinnitused 4.1 Lepingule allakirjutamisega pooled avaldavad ja kinnitavad, et nad on teadlikud, et lepingu alusel valminud ristumiskoht on riigitee koosseisu kuuluv ja jääb riigitee aluse maa piires MA bilanssi, ristumiskoht kuulub riigitee alusel maa piires Eesti Vabariigile. 4.2 Huvitatud isik on teadlik sellest, et ehitamine ja selleks vajalikud muud tegevused toimuvad ainult huvitatud isiku kulul. 4.3 Huvitatud isik tagab, et ristumiskoha ehitamisele kehtib 5 aastane garantiiperiood ja garantiiperioodil MA poolt avastatud kõik ristumiskoha puudused on garantiiperioodi lõpuks likvideeritud. Garantiiperiood algab MA poolsest ristumiskoha vastuvõtmisest. Kui huvitatud isik MA poolt avastatud puuduste kõrvaldamist MA poolt määratud tähtaja jooksul ei korralda, on MA-l õigus tellida puuduste kõrvaldamine kolmandatelt isikutele ja nõuda selleks tehtud kulude hüvitamist huvitatud isiku poolt. 4.4 Huvitatud isik tagab, et ehitamist reguleerivate nõuete muutumisel lepingu kehtivuse jooksul on ta kohustatud ristumiskoha ehitamise viima uute nõuetega vastavusse, sh kandma sellega seonduvad täiendavad kulud. 4.5 MA-l on õigus piirata ristumiskoha kasutamist juhul, kui huvitatud isik ei ehita ristumiskohta käesolevast lepingust tulenevatele nõuetele vastavalt. 4.6 Lepinguga võetud kohustuste täitmata jätmise või mittekohase täitmise korral on huvitatud isik kohustatud hüvitama MA-le või kolmandatele isikutele oma tegevuse või tegevusetusega tekitatud kahju täies ulatuses. Huvitatud isik kohustub oma kulul esindama MA-d lepingu alusel täidetavate ülesannete või toimingutega seotud kõigis vaidlustes (sh kohtuvaidlustes) kolmandate isikutega ning kandma kõik sellega kaasnevad menetluskulud. 4.7 Lepingu näol on tegemist tsiviilõigusliku lepinguga. 5. Lepingu kehtivus 5.1 Leping annab õiguse ehitada ristumiskoht 5 aasta jooksul käesoleva lepingu sõlmimisest. Pärast nimetatud tähtaja möödumist on MA-l õigus nõudeid ristumiskohale ja ajutisele liikluskorraldusele muuta. Nõuete muutmisel ei ole huvitatud isikul õigust esitada MA vastu mingeid nõudeid s.h. kahju hüvitamise nõudeid. 5.2 Leping jõustub selle lepinguosaliste poolt allkirjastamise hetkest ning kehtib lepinguliste kohustuste täitmiseni. Lepingu lisad: Lisa 1 – MA-s kooskõlastatud põhiprojekt; Lisa 2 – Ehitamise alustamise teatise vorm. MA: Huvitatud isik: _______________ _______________ /digitaalselt allkirjastatud/ /digitaalselt allkirjastatud/
Allikas: Maanteeamet dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel