Hellenurme mõisapargi allee hoolduslõikus 2020

TÖÖVÕTULEPING NR ……………. Maanteeamet , registrikoodiga 70001490, asukohaga Teelise 4 , 10916 Tallinn (edaspidi Tellija), mida volituse alusel esindab Maanteeameti lõuna teehoiu osakonna juhataja Janar T aal ja ………… , registrikoodiga ………… , asukohaga …………… , …… ….. …… … ( edaspidi Töövõtja ), mida esindab ………….. ………… , Tellija ja Töövõtja (edaspidi koos Pooled või eraldi Pool ), sõlmisid töövõtulepingu (edaspidi Leping ) alljärgnevas: Lepingu ese Lepingu esemeks Hellenurme mõisapargi allee hoolduslõikus 2020 ( edaspidi Töö ), mida Töövõtja kohustub tegema vastavalt Lepingus ja Lepingu Lisades toodud tingimustele . Tööna käsitletakse kõiki töid ja toiminguid , sh Lepingus nimetamata töid ja toiminguid , mis on vajalikud Lepingus ettenähtud tulemuse saavutamiseks , samuti Töö vastuvõtmiseks vajaliku dokumentatsiooni vormistamisega seotud toiminguid . Lepingu üldtingimused Lepingul on selle sõlmimise hetkel järgmised lisad: Lisa 1 – Tehniline kirjeldus. Lisa 2 – Töövõtja poolt esitatud Kululoend . Lisa 3 – Tööde üle andmis- ja vastuvõtmisakti vorm. Lisa 4 - Hankemenetluse käigus hankedokumentide kohta antud selgitused . Pooled juhinduvad Lepingu täitmisel lisaks Lepingule ja selle lisadele ka Eesti Vabariigis kehtivatest õigusaktidest, eeskirjadest, standarditest ning vajadusel muudest vastava valdkonna tehnilistest dokumentidest. Lepin g on sõlmitud avatud hanke menetluse ga riigihanke „ Hellenurme mõisapargi allee hoolduslõikus 2020 “ liht hanke tulemusena. Kui Lepingus ei ole sätestatud teisiti, siis viiteid kindlale punktile, alapunktile või lisale tõlgendatakse viidetena Lepingu vastavale punktile, alapunktile või lisale. Lepingus on kasutatud pealkirju vaid viitamise lihtsustamise huvides ning neid ei arvestata Lepingu sätete defineerimisel, tõlgendamisel või piiramisel. Lepingus, kus kontekst seda nõuab, võivad ainsuses olevad sõnad tähendada mitmust ja vastupidi. Lepingu täitmise keel on eesti keel. Tähtajad ja T öö üleandmine Töö teostamist alustatakse Tellija kontaktisiku kirjalikus korralduses (edaspidi Alustamisekorraldus) märgitud kuupäeval. Töö teostamise tähtaeg on 6 nädalat alates Alustamisekorralduses märgitud kuupäevast, milliseks ajaks kohustub Töövõtja lõpetama kõik tööd ning kõrvaldama avastatud puudused. Töö või Töö osa üleandmise l esitab Töövõtja Tellijale Lepingu kohase Tööde üleandmis- ja vastuvõtmisakti. Töö osadeks loetakse Li sas 2 Kululoendis toodud Objekti töid (kuluridasid/makseartikleid) . Töövõtjal on õigus Töö üle anda kas osade kaupa või kogu Töö tervikuna. Tellija peab Töö või Töö osa üle vaatama 7 kalendri päeva jooksul pärast Töö või Töö osa ning üleandmis- ja vastuvõtmisakti saamist. Juhul, kui Töö või Töö osa vastuvõtmisel on Tellijal pretensioone Töö või Töö osa kvaliteedi ja/või Lepingule vastavuse osas, ei allkirjasta Tellija kontaktisik üleandmis- ja vastuvõtmisakti ning edastab Töövõtjale kirjalikult Töös või Töö osas ilmnenud vead ning puudused. Töövõtja kohustub vead ning puudused likvideerima 7 kalendri päeva jooksul alates Tellija poolt kirjaliku teate saamisest ja esitama parandatud Töö Tellijale (täiendav tähtaeg vastavalt võlaõigusseaduse § 114). Kui Töö (sh Töö osa) kontrollimisel selgub, et Töös on puudused, loetakse Töö tähtaegselt üle andmata . Tellijal on õigus kuni puuduste likvideerimiseni Töövõtja poolt keelduda Töö vastuvõtmisest ja selle eest maksmisest. Poolte õigused ja kohustused Tellijal on õigus : igal ajal teha järelpärimisi Tööde tegemise hetke olukorra kohta ning kontrollida Tööde tegemise käiku; pöörduda kolmandate isikute poole sõltumatu eksperthinnangu saamiseks Tööde kvaliteedi kohta ; kasutada õiguskaitsevahendeid (sh öelda Leping üles), samuti nõuda Lepingus sätestatud juhtudel leppetrahvi, kui Töövõtja ei pea kinni Lepingus, selle lisades või muudes Lepingu juurde kuuluvates dokumentid es sätestatud tähtaegadest, kva liteedinõuetest, maksumusest, samuti kui Töövõtja ei täida või täidab mittevastavalt muid endale Lepinguga võetud kohustusi . Tellijal on kohustus: tasuda Töövõtjale tehtud Tööde eest vastavalt Lepingule; tasuda viivist vastavalt Lepingule. Töövõtjal on õigus: saada Tellijalt Töö tegemiseks vajalikku informatsiooni ja juhiseid; saada Töö eest Lepingus kokkulepitud tasu. Töövõtjal on kohustus: teha Tööd vastavalt Lepingule; tagada Töö tegemisel vajaliku kvalifikatsiooniga tööjõu kasutamine ja kui konkreetsete tööde tegemiseks on õigusaktides kehtestatud nõuded, et vastavat tööd võivad teostada isikud, kellel on muuhulgas majandustegevuse teade , tegevusluba või registreering, siis tagada, et vastavaid töid teostaksid isikud, kellel on nõutud majandustegevuse teade, tegevusluba või registreering või muu dokument, mis annab isikule õiguse vastava töö tegemiseks , sh tagada, et puude hoolduslõikustel ja langetamisel osaleb arboristi kutsetunnistust omav isik; tagada, et kui Töövõtja tugines hankemenetluses kvalifitseerimise tingimuste vastavuse tõendamiseks teiste isikute vahenditele, siis teised isikud osalevad vahetult Lepingu täitmisel alltöövõtjana vähemalt osas, milles teiste isikute vahenditele tugineti ; hankida omal kulul kõik Töö teostamiseks vajalikud load, materjalid ja töövahendid; tööde teostamisel kasutada tehnikat, mis ei kahjustaks säilitatavat haljastust ega teid; vastutada selle eest, et Töö oleks tehtud korrektselt ja kvaliteetselt; vastutada töötervishoiu ja tööohutuse nõuete täitmise eest objektil; informeerida viivitamatult Tellijat Töö tegemise käigus tekkinud probleemidest; e sitada hiljemalt Lepingu täitmise alustamise kuupäevaks Tellijale selleks ajaks teadaolevate alltöövõtjate nimed, kontaktandmed ja teabe nende seaduslike esindajate kohta. Sama teave tuleb esitada ka kõikide lisanduvate Lepingu täitmisega seotud alltöövõtjate kohta ja kui Lepingu täitmise alustamise ajal näidatud alltöövõtja asendatakse. Kui alltöövõtjal esineb RHS § 95 lg 1 sätestatud kõrvaldamise alus, siis on Töövõtja kohustatud selle alltöövõtja asendama. Juhul kui alltöövõtjal esineb RHS § 95 lg 4 punktides 3, 7 või 8 sätestatud kõrvaldamise alused, siis Töövõtja on kohustatud Tellija nõudmisel selle alltöövõtja asendama; e sitada Tellija nõudmisel alltöövõtjate kõrvaldamise aluste puudumise kontrollimiseks alltöövõtja asukohamaa karistusregistri teade RHS § 95 lõike 1 punktides 1–3 nimetatud asjaolude puudumise kohta või alltöövõtja asukohariigi kohtu- või haldusorgani väljastatud samaväärne dokument ning alltöövõtja asukohariigi pädeva ametiasutuse tõend käesoleva RHS § 95 lõike 1 punktis 4 ning lõike 4 punktides 3 nimetatud asjaolude kohta. esitada 5 tööpäeva jooksul alates Alustamisekorralduse saamisest Tellijale koopia kehtivast vastutuskindlustuslepingust, mille kohaselt: kindlustusandja peab hüvitama kahju, mille Töövõtja on oma tegevuses tekitanud kolmandale isikule kindlustusperioodil toimunud kindlustusjuhtumi tagajärjel tekkida võiva kahju kuni 20 000 euro ulatuses iga kindlustusjuhtumi kohta. Kindlustuslepingu tähenduses peetakse kolmanda isikuna silmas ka käesoleva Lepingu järgset Tellijat; kindlustuslepingu kindlustusperiood peab algama hiljemalt Töö alustamisest ning kestma Töö lõpetamiseni. Juhul, kui Töövõtja poolt sõlmitud kindlustusleping peaks lõppema enne ettenähtud tähtaega, kohustub Töövõtja esitama uue kindlustuspoliisi koopia enne kehtiva kindlustuslepingu lõppemist tagades katkematu kindlustuskaitse kuni Töö lõppemiseni. Töö teostamise perioodi muutmisel (pikendamisel) kohustub Töövõtja Kindlustuslepingus vastavalt pikendama ka nõuete esitamise perioodi ja kahjust teatamise laiendatud perioodi. tasuda leppetrahvi vastavalt Lepingule. Pooltel on õigus Lepingust tulenevaid ja sellega seotud nõudeid ja kohustusi kolmandatele isikutele üle anda ainult teise Poole eelneval nõusolekul, mis on Lepinguga samas vormis. Mittekohaselt üle antud nõuete ja kohustuste osas jääb teise Poole ees vastutavaks nõuded ja/või kohustused üle andnud Pool. Tasumine Töö teostamise kogu maksumus on ………. eurot, millele lisandub käibemaks 20% summas ………… eurot, kokku …………… eurot (edaspidi Tasu). Töö teostamise maksumusele võivad lisanduda täiendavad kulud ettenägematuteks töödeks 5 % Töö teostamise maksumusest …………. eurot, millele l isandub käibemaks 20% summas …………. eurot, kokku …………. eurot. Ettenägemata töö on Lepingu mõistes Töö, mida tuleb teha Lepingus kokkulepitud Töö iseloomust ja täitmise käigust ning Lepingu täitmiseks vajalikest tingimustest tulenevalt ning mille tegemise vajadust mõistlikkuse põhimõtetest lähtuvalt Pooled ei võinud ega saanud Lepingu sõlmimisel ette näha. Ettenägematuid töid teostatakse ainult Tellija kontaktisiku kirjalikul korraldusel ning korralduses määratud tähtaegadeks. Tööde hindamisel lähtutakse Kululoendis sisalduvatest ühikhindadest või samalaadsete tööde ühikhindadest. Töö eest tasumine toimub üks kord kuus. Tasutakse kogu Töö või Töö osa eest, mille kohta on Töövõtja ja Tellija omavahel allkirjastanud üleandmis- ja vastuvõtmisakti . Tellija tasub Töövõtjale üks kord kuus ülekandega Töövõtja arveldusarvele 14 päeva jooksul pärast Töövõtja poolt arve esitamist. Arve tuleb esitada eelneva kuu T öö kohta järgneva kuu 7 kalendripäeva jooksul. Arve tuleb esitada masintöödeldaval kujul, e-arvena, mis vastab Eesti Pangaliidu standardile ja Rahandusministri 11.04.2017 määrusele nr 24 „Masintöödeldava algdokumendi juhendi kehtestamine“. Arve loetakse laekunuks selle Maanteeameti arvete halduskeskkonda laekumise kuupäevast. Mitteresidentidel tuleb pdf formaadis arve saata meiliaadressile [email protected] või edastada see e-arvena rahvusvahelise Peppol süsteemi kaudu. Arvele tuleb märkida kontaktisiku nimi ja Lepingu number. Poolte vastutus Töövõtja on kohustatud hüvitama Lepingu mittetäitmise või mittekohase täitmisega Tellijale tekitatud kahju ja Tellija poolt seoses Töövõtja poolse Lepingu rikkumisega tehtud kulutused. Tellija vastutab Lepingu rikkumise eest ja on kohustatud Töövõtjale hüvitama Lepingu rikkumisega tekitatud kahju ning Töövõtja poolt Tellija poolse Lepingu rikkumisega seoses tehtud kulutused. Töövõtjal on õigus nõuda Tellijalt viivist tasumisega viivitamise korral 0,2% tähtaegselt tasumata arve summast iga tasumise tähtpäeva ületanud päeva eest. Tellijal on õigus rakendada sanktsioonina leppetrahvi iga rikkumise korral kuni 10% Tasust , kokku mitte rohkem kui 30% Tasust, kui Töövõtja on rikkunud oma L epingulisi kohustusi . Leppetrahvinõude või teate leppetrahvinõude esitamise kavatsusest peab Tellija Töövõtjale esitama 6 kuu jooksul kohustuse rikkumise avastamisest arvates. Juhul kui Töövõtja rikub Lepingus sätestatud tähtaegu, on Tellijal õigus nõuda Töövõtjalt leppetrahvi 0,2% Tasust, iga viivitatud päeva eest. Leppetrahvinõude või teate leppetrahvinõude esitamise kavatsusest peab Tellija Töövõtjale esitama 6 kuu jooksul kohustuse rikkumise avastamisest arvates. Tähtaegade ületamise korral ei kohaldu eelmises punktis sätestatud leppetrahvi piirmäär. Pooled on kokku leppinud, et Töövõtja kohustub hüvitama Lepingu täitmise käigus tekkinud kahju kolmandatele isikutele. Töövõtja kohustub oma kulul esindama Tellijat Lepingu alusel täidetavate ülesannete või toimingutega seotud kõigis vaidlustes (sh kohtuvaidlustes) kolmandate isikutega ning kandma kõik sellega kaasnevad menetluskulud. Tellija võib Töö Lepingu tingimustele mittevastavusele tugineda seaduses sätestatud aegumistähtaja jooksul. Poolte kont akt isikud Töövõtja kontaktisik : ……………. , tel.: (+372) ………… , e-post: …………. ; Tellija kontaktisik : lõuna teehoiu osakonna korrashoiu juhtivinsener Rao Jürison , tel: (+372) 5162 174 , e-post: [email protected] . Lepingu kehtivus Leping jõustub selle allkirjastamisel ja kehtib kuni Lepingust tulenevate kohustuste täitmiseni. Tellija võib Lepingust taganeda ning nõuda leppetrahvi kuni 10% Tasust , kui Töövõtja rikub oluliselt oma õigusaktidest või Lepingust tulenevaid kohustusi . Tellija võib Lepingu üles öelda võlaõigusseaduses ettenähtud korras . Tellijal on õigus nimetatud summa maha arvata Töövõtjale tasumisele kuuluvast summast. Töövõtja võib Lepingust taganeda , kui Tellija rikub oluliselt Lepingu tingimusi. Sellisel juhul on Tellija kohustatud Töövõtjale hüvitama Töövõtja poolt Lepingu täitmisel tehtud kulutused. Leping loetakse koheselt lõppenuks, kui: Töövõtja tegevus lõpeb; kuulutatakse välja Töövõtja pankrot. Teated Pooltevahelised Lepinguga seotud teated peavad olema esitatud kirjalikus vormis, välja arvatud juhtudel, kui sellised teated on informatsioonilise iseloomuga, mille edastamisel teisele Poolele ei ole õiguslikke tagajärgi. Informatsioonilist teadet võib edastada telefoni teel. Kirjalikud teated saadetakse Lepingu Pooltele e-posti teel , selle võimaluse puudumisel antakse Lepingu Pooltele üle allkirja vastu või saadetakse postiga registrijärgsel aadressil . Kui ühe Poole teade on teisele Poolele saadetud Lepingus märgitud e-posti aadressil loetakse see kättesaaduks järgmisel tööpäeval . Muud tingimused Lepingut võib muuta kooskõlas kehtivate õigusaktidega. Kirjalikult vormistamata Lepingu muudatused on tühised. Kõik Lepingu tõlgendamisest või täitmisest tulenevad vaidlused püütakse lahendada Lepingupoolte vaheliste läbirääkimiste teel. Kokkuleppe mittesaavutamisel lahendatakse vaidlus Harju Maakohtus vastavalt Eesti Vabariigis kehtivatele õigusaktidele. Kõigis küsimustes, mis ei ole reguleeritud Lepinguga, juhinduvad Pooled Eesti Vabariigi vastavatest õigusaktidest. Leping allkirjastat akse Poolte poolt digitaalselt. Poolte allkirjad Tellija: Töövõtja: /allkirjastatud digitaalselt / /allkirjastatud digitaalselt/ Lisa 3 TÖÖDE ÜLEANDMIS- JA VASTUVÕTMISAKT Käesolevaga ……….. annab üle ja Maanteeamet võtab vastu kooskõlas lepinguga “ …………. ”, mis on sõlmitud ......................................... , alljärgneva töö: Objekt nr …. : ……………………………….. alleede hoolduslõikus Kõik maksumused EUR Jrk nr Makseartikli nimetus Mõõtühik Maht Ühikhind Maksumus 1 …………… ……… ……… ……. …………. 2 ………….. ........... ………. ……….. ………. KÕIK KOKKU ………… KÄIBEMAKS 20% ………….. KÕIK KOKKU KOOS KÄIBEMAKSUGA …………. Märkused: Tellija kontaktisik: Töövõtja kontaktisik : /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Hankija nimi: MAANTEEAMET HD III TEHNILINE KIRJELDUS Tartu maakond Hellenurme mõisapargi allee 20 20 Üldist Maanteeamet on kohustatud tagama liiklusohutust riigimaanteedel ning korraldama maaomanikuna kaitsealuste objektide säilimise ning aja- ja asjakohase hoolduse (LKS § 12, § 17, MuKS § 16). Käesoleva hankega tellitakse alleedele hooldustööd , vastavalt eelnevalt koostatud kaitsealuste alleede inventeerimis - ja hoolduskavadele Valga maa riigimaanteedel 2019.a . HANKE OBJEKTID Jrk nr Objekt Hoolduskava 1 Hellenurme mõisapargi allee hoolduslõikus Vt Lisa 1 HOOLDUSTÖÖD Hooldustööde tegijal peab vastutav töötaja vastama vähemalt arboristi tase 4. Teostatavad alleede hooldustööd on välja toodud iga hoolduskava juures . Hangitavad hooldustööde mahud on kajastatud ka “K ululoendis “ . Tööde teostamisel juhinduda “Kululoendi“ mahtudest , mille alusel toimub akteerimine . Akteeritakse tegelikkuses teostatud töömahud. Hooldustööd koosnevad järgmistest osadest: Võra hoolduslõikus ( sh.puhastamine,tõstmine,vähendamine ) ; Tugivööde paigaldamine ; Võsa likvideerimine ; Vesivõsude likvideerimine ; Noore puu lõikus Üksikpuude langetamine koos kändude freesimise või juurimiseg a . Raietööde käigus ei tohi vigastada säilitamisele kuuluvaid puid ja põõsaid. Tehnika kasutamisel tekkinud pinnakahjustusega aladel taastatakse endine olukord pinna planeerimise, kasvumulla paigalduse ja murukülviga. Puud, mis kuuluvad raiumisele ja freesimisele – puud freesida võimalikult maapinna lähedalt (maapind peab olema selles kohas hiljem niitmistraktoriga niidetav) . Raiejäätmed (kogu raiutud puit koos maha langenud okstega, mis on pikemad kui 0,5 m ja/või on jämedamad kui 2 cm ) tuleb iga tööpäe va lõpuks koristada/kuhjata viisil, et see ei ohustaks teedel liiklejaid . Raiutavad puud võib vaheladustada ettenähtud kohtades, kooskõlastatult T ellija ja maaomanikuga . Raietööde käigus on sõidutee katte ning tugipeenra kahjustamine keelatud. Sõidutee katte ja/või sõidutee peenra lõhkumise korral on T öövõtja kohustatud oma kuludega tekitatud kahjud likvideerima. Tööde teostamise eelselt kavandatud tegevus kooskõlastada Keskkonnaameti ja Muinsuskaitseametiga. Töövõtja vastutab keskkonnakaitse eest objekti l ja selle kõrval. Tööde käigus ei tohi kahjustada ümbritsevat keskkonda. Kõik tööd tuleb teostada järgides Eesti Vabariigis kehtestatud keskkonnaalaseid nõudeid/õigusakte jms. Tööde teostamise eelselt Töövõtjal kooskõlastada tegevus piirinaabritega, kelle maaüksus e l on ettenähtud teostada hooldusraiet. Tööde teostamise eelselt teavitada /informeerida kohalikku omavalitsust kavandatud töödest , k.a Maanteeameti liiklusjuhtimiskeskust (läbi Maanteeameti e-teeninduse või [email protected] edastada info ) . Töövõtja ja Tellija teatavad omal algatusel viivitamatult avastatud vigadest, puudustest ja riskiteguritest tehnilises kirjelduses ning abinõudest, millega saab tööd edendada ja paremate tulemuste saavutamist soodustada. Raadamise ja üksikpuude langetamise tulemusena saadav metsamaterjal on riigi vara ja tuleb üle anda Riigimetsa Majandamise Keskusele (RMK). Enne raie algust tuleb RMK tööjuhiga kokku leppida, milliseid metsamaterjali sortimente toodetakse ja kuhu raiutud metsamaterjal kokku veetakse ( veomaa kuni 1 0 km objekti piiridest). Metsamaterjal, mis ei ole edasi käideldav – selle utiliseerimise teostab Töövõtja. Edasi mitte käideldava metsamaterjali jäätmete põletamine tööalal on keelatud. Liikluskorraldus objektil Liikluskorralduse eest objektil vastutab Töövõtja, kes peab tagama kohapealse ohutuse, ühiskondliku transpordi läbipääsu ja kodanikel e ligipääsu oma kinnistutele tööde teostamise ajal. T ööde aegne ajutine liikluskorraldus tuleb enne töödega alustamist Töövõtjal kooskõlastada Maanteeametiga. Liikluse korraldamisel tööde ajal juhinduda Majandus- ja taristuministri 13. juuli 201 8 . a määrusest nr 43 „ Nõuded ajutisele liikluskorraldusele ” ja Maanteeameti peadirektori 14.11.2018 . a käskkir jast nr 1-2/18/458 „ Riigiteede ajutine liikluskorraldus. Juhend liikluse korraldamiseks riigiteede ehitus- ja korrashoiutöödel “. Lisa 1: Hellenurmemõis mõis apargi allee hooldus kava Joonis nr. 1 68Ta 67Pä Joon 66Ta 124Va is n 64Ta r .2 65Va 60Ta 125KsA 63Pä 61Pä 62Pä 59Pä 58Va 57Ta 56Pä 55Pä 126Sa 127KsA 2 Joon is n r. 1 54Ta 53Pä 52Va 50Pä 128Va 1 49Ta 48Pä 51Va 47Sa 46Ta 45Pä 44Ta MAANTEE TELGJOON 43Pä 42Ta 41Va 24Va 25Tp 40Ta 37Pä 38PpE 23Sa 36Ta 39Ta 35Pä 34Ta 22Sa 33Va 32Pä 31Sa 13Va 14ReR 30Ta 28Pä 12Pä 11Va 1Va X= 6446350 29Ta 9Tp 2Tp 8Va Y= 640150 27Ta 26Pä 21Pä 20Pä 10Sa 18Sa 17Pä 19Pä 16Ta 15Pä 7Va 6Va 5Tp 4Sa 3Va Joonis nr. 2 Joon is n r. 2 123Sa 122Ta 121Sa 120Sa X= 6446600 2 Joon is n r. 1 Y= 639600 119Sa 118Sa 116Pä 115Sa 114Sa 1 113Ta 117Ta 111Ta 112Ta 110Ta MAANTEE TELGJOON 109Sa 108Sa 107Sa 106Sa 105Sa 104Ta 103Ta 102Sa 101Pä 100Ta 99Pä 98Sa 97Sa X= 6446500 TINGMÄRGID Y= 639800 96Pä 86Sa 95Ta 94Sa 93Ta I SEISUNDIKLASS (Terve ja elujõuline puu) 92Ta 90Ta II SEISUNDIKLASS (Kergelt kahjustatud, veel elujõuline puu) 91Pä 89Sa III SEISUNDIKLASS (Kahjustatud, väheneva elujõuga puu) 88Sa 85Ta 73Va 87Ta 84Pä 83Ta IV SEISUNDIKLASS (Tugevasti kahjustatud/ohtlik/surnud puu) 82Pä 81Ta 1 PUU NUMBER 80Pä 79Ta Va PUU LIIK (Lühend) 78Va LIKVIDEERITAV PUU 77Pä (põõsaste/võsa likvideerimise info vaata inventeerimise tabel MÄRKUSTE ja HOOLDUSTÖÖDE lahter !!) 76Sa 75Ta MÄRKUSED: 1) Geodeesia OÜ Geobüroo, teostatud detsember 2018. 72Pi 69Ta 2) Ajaloolised alleepuud on joonisel tähistatud punast värvi numbrite ja viitadega 74Pä 71Va 3) Käesolev joonis on loetav koos dendroloogilise inventeerimise tabeli ja hoolduskavaga seletuskirjaga ! 4) Likvideerimise ja hooldustööde seletused vaata inventeerimise tabeli MÄRKUSTE lahtrist ! Töö nr: 70Pä 68Ta Projekti nimetus: OÜ Hüüp HELLENURME MÕISAPARGI ALLEE DENDROLOOGILINE 2019-1 67Pä Reg.kood 14149160 INVENTEERIMINE, HOOLDUSKAVA Leht nr: Riia mnt 60a-2, Pärnu, 80020 66Ta tel. +372 516 1593, e-mail [email protected] Objekti aadress: 1 65Va 64Ta RIIGITEE 23174 HELLENURME-MIDDENDORFI TEE Staadium: OK Acer OÜ HELLENURME KÜLA, ELVA VALD, TARTU MAAKOND - 63Pä 61Pä Reg.kood 12952929 Paju tn 7, Audru alevik, Pärnu, Pärnu mk, 88301 tel. +372 5047 811, e-mail [email protected] Tellija: 62Pä Maastikuarhitekt Kati Niibo (OÜ Hüüp) MAANTEEAMET Mõõtkava: Joonestaja Pärt Põltsam (OÜ Mastlop) Välitööd Olga Orlova (OÜ Viridarium) Joonise nimetus: DENDROLOOGILINE INVENTEERIMINE 1:500 Arborist Arne Oad (OK Acer OÜ)  Lisa 3 Hellenurme mõisa pargi allee pass, dendroloogilise inventeerimise tabel HELLENURME MÕISAPARGI ALLEE PASS ÜLDANDMED Allee nimi Hellenurme mõisapargi allee Aadress Hellenurme, Elva vald, Tartu maakond Maanteeameti regioon Lõuna regioon Tee nr 23174 Tee nimetus Hellenurme-Middendorff KOONDANDMED ALLEE KOHTA JUURED tk TÜVI tk VÕRA tk PUU TERVIKUNA tk MÄRKUSED tk I Seisundiklass 4 I Seisundiklass 4 I Seisundiklass 5 I Seisundiklass 4 Ajalooline alleepuu: 48 II Seisundiklass 103 II Seisundiklass 70 II Seisundiklass 82 II Seisundiklass 78 Ohtlik liiklusele: 6 III Seisundiklass 12 III Seisundiklass 41 III Seisundiklass 31 III Seisundiklass 33 Lisauuringute vajadus: 0 IV Seisundiklass 8 IV Seisundiklass 12 IV Seisundiklass 9 IV Seisundiklass 12 Üksikpuud: 116 Puude grupid: 11 PUITTAIMEDE LIIGILINE KOOSSEIS tk tk Tähkjas tk tk tk Rabe tk tk tk Harilik tk Harilik vaher Harilik pärn Harilik tamm Harilik saar Pappel prk Sookask 19 34 toompihlakas 3 37 28 remmelgas 2 1 2 pihlakas 1 I tähtsuse hooldustööd Tk II tähtsuse hooldustööd (3. aastal) Tk III tähtsuse hooldustööd (8. aastal) Tk Võra puhastamine (VP): 18 Võra harvendamine (VH): 31 Võra tõstmine (VT): 1 Võra tõstmine (VT): 1 Uus lihtsustatud hindamine (ei ole vaja puid mõõdistada vaid tuleb need üle vaadata ja teha hooldustööde ettepanekud 108 Võra puhastamine & võra tõstmine (VP; VT): 14 Võra vähendamine (VV): 4 ainult nendele puudele, mis vajavad sekkumist. Võra harvendamine & võra puhastamine (VH; VP): 6 Võra harvendamine & võra tõstmine (VH; VT): 1 Võra harvendamine & võra tõstmine (VH; VT): 6 Võra puhastamine & võra vähendamine (VP; VV): 1 Võra puhastamine & võra vähendamine (VP; VV): 8 Uus ülevaatus: 3 Võra puhastamine & võra tõstmine & võra vähendamine (VP; VT; 10 Likvideerida: 1 VV): Võra harvendamine & võra puhastamine & võra tõstmine (VH; VP; 2 Likvideerida puude alt võsa: 14 VT): Võra harvendamine & võra puhastamine & võra vähendamine (VH; 1 VP; VV): Võra harvendamine & võra puhastamine & osaline võra 2 vähendamine (VH; VP; osaline VV): Sooritada noore puu lõikus & võra tõstmine; (VT): 18 Sooritada noore puu lõikus: 22 Likvideerida: 26 Likvideerida puude alune võsa (m2): 720 Tugivööde paigaldamine 2 Kokku: 136 56 Kokku: 108  Riigihanke nimetus: Riigi teemaal paiknevate kaitsealuste alleede seisukorra dendroloogiline inventeerimine ja hoolduskavade koostamine Maanteeameti lõuna regioonis. Viitenr 198656 HÜÜP OÜ Riia mnt 60A-2, Pärnu 80020 http://hyyp.ee ÄRIREGISTRI NR 11248045 Mk tegevusluba nr E 284/2007-P MTR registreering EEP002537 OK ACER OÜ Paju tn 7 Audru alevik Pärnu 88319 http://okacer.ee ÄRIREGISTRI NR 12952929 Hellenurme mõisapargi allee dendroloogiline inventeerimine, hoolduskava Töö nr 2019-1 Töös käsitletava riigitee nr 23174 Hellenurme-Middendorff Keskkonnaregistri nr: KLO1200098 Mälestise reg nr: 23148 Töö koostajad: Arne Oad arborist Arborist, tase 4 Puittaimede hindaja, tase 5 Välitööd teostas: Olga Orlova Kati Niibo maastikuarhitekt Pärnu 2019 1 Sisukord 1. Üldandmed.......................................................................................................................................3 1.1 Töö koostamise alus...................................................................................................................3 1.2 Töö eesmärk...............................................................................................................................4 1.3 Allee asukoht, piirid ja omandisuhted.......................................................................................4 1.4 Allee kaitsekord.........................................................................................................................5 1.5 Alleega seotud huvigrupid.........................................................................................................7 1.6 Uuringud ja kasutatud allikad....................................................................................................7 2. Ajalooline ülevaade..........................................................................................................................9 2.1 Ülevaade mõisa ajaloost............................................................................................................9 2.2. Allee ajalooline ülesehitus ja seotus mõisaruumiga.................................................................9 3. Alleeruumi olemasolev olukord......................................................................................................11 3.1 Alleeruumi terviklikus ja seosed kontaktalaga........................................................................11 3.2 Vaated alleeruumis...................................................................................................................12 3.3 Teedevõrk alleeruumis.............................................................................................................12 3.4 Rajatise alleeruumis.................................................................................................................13 3.5 Puistu.......................................................................................................................................13 3.5.1 Alleeruumi dendroloogiline hinnang ja allee pass...........................................................13 4. Väärtused ja probleemid.................................................................................................................14 5. Kavandatavad hooldustegevused....................................................................................................15 5.1 Tegevuskava ülesehitus............................................................................................................15 5.2. Teostatavad hooldustööd.........................................................................................................16 5.2.1 Igapäevased hooldustööd.................................................................................................16 5.2.2 Hooldustööd allee inventeerimisest lähtuvalt..................................................................16 5.2.3 Hooldustööde kolmas etapp.............................................................................................17 5.3 Hellenurme mõisapargi allee kaitse korraldamine...................................................................17 5.3.1 Külastus- ja liiklusmõjude hindamine..............................................................................17 5.3.2 Uue kava koostamine.......................................................................................................17 5.4 Riigi teemaal paikneva Hellenurme mõisa pargi allee hoolduskava tegevuskava aastate kaupa (2018-2028)...................................................................................................................................18 5.4.1 Dendroloogilisest inventeerimisest lähtuvate hooldustööde mahud................................19 6. Tulemuslikkuse hindamine.............................................................................................................21 LISAD................................................................................................................................................22 Lisa 1 Lähteülesanne (väljavõte hankedokumentidest. Lisa III-2 tehniline kirjeldus).......................22 Lisa 2 Dendroloogilise inventeerimise koostamise metoodika..........................................................24 Lisa 3 Hellenurme mõisa pargi allee pass, dendroloogilise hinnangu tabel.......................................29 Lisa 4 Fotod alleest.............................................................................................................................30 Lisa 5 Kooskõlastused........................................................................................................................33 JOONISED.........................................................................................................................................34 JOONIS 1 Dendroloogiline inventeerimine..................................................................................34 2 1. Üldandmed 1.1 Töö koostamise alus Käesolev töö on koostatud Maanteeameti tellimusel Hellenurme külas, Elva vallas, Tartu maakonnas asuva Hellenurme mõisa pargi allee dendroloogilise inventeerimise ja hoolduskava koostamiseks, leping nr 1-10/18/1734-1. Töös käsitletava allee paikneb riigiteel nr 23174 Hellenurme-Middendorff. Töö koostamise aluseks on riigihange nimetusega „Riigi teemaal paiknevate kaitsealuste alleede seisukorra dendroloogiline inventeerimine ja hoolduskavade koostamine, II etapp“, viitenumber 198656. Lisa 1 on esitatud käesoleva töö koostamise lähteülesanne. Välitööde teostamisel ja puude seisundi hindamisel on aluseks võetud 27. juuni 2018.a välja antud hinnang "Kuressaare vanalinna kõrghaljastuse seisundi hindamine ja hooldusjuhiste määramine looduskeskkonna säilitamiseks", mida on mõnevõrra kohendatud, saavutamaks täpsemalt hanketingimustes sätestatud eesmärke. Algne hinnang on kättesaadav: https://www.kuressaare.ee/uus/public/Projektide_fotod/Projektide_failid/ 1_Tiitel_tekst_suur_11_lk.pdf (18.11.2018). Lisas 2 on esitatud täpsustatud, käesoleva töö koostamise aluseks kasutatud metoodika. Hoolduskava koostamisel on tuginetud Nele Nutt´i poolt 2011. aastal koostatud alusmaterjalina „Pargi hoolduskava koostamise juhend”. Lisaks on arvestatud 2017.aastal Maastikuarhitektuuri Büroo OÜ poolt koostatud sarnaste töödega. Samuti on tööd koostades arvestatud Firenze Hartat, muinsus- ja looduskaitseseadust ning teisi kaitsealuse pargiga seotud määrusi ja eeskirju. Töö koostamise alusplaanina on kasutatud OÜ Geobüroo poolt koostatud topogeodeetilist alusplaani, töö koostatud detsember 2018. Töö koostajateks ja autoriteks on Kati Niibo (kontaktid: [email protected], tel 51 61 593). Arne Oad (kontaktid: [email protected] tel 5047811), välitööd teostas Olga Orlova. 3 1.2 Töö eesmärk Hellenurme mõisapargi allee dendroloogilise inventeerimise ja hoolduskava koostamise eesmärk on põhjalik allee puude seisundi hindamine, ümbritseva maastiku analüüs, mille põhjal koostatakse hoolduskava, mis on aluseks tööde planeerimisel nimetatud alleel järgmiseks 10 aastaks. Töös käsitletav ala on tähistatud punase joonega Allikas: Maa-ameti kaardiserver, jaanuar 2019. Kättesaadav http:/xgis.maaamet.ee 1.3 Allee asukoht, piirid ja omandisuhted Käsitletav ala asub Elva vallas, Hellenurme külas asuva Hellenurme mõisapargi lähedal riigimaanteel nr 23174, tee nimetus Hellenurme-Middendorffi. Tegemist on ca 857 m lõiguga, mis ajalooliselt on olnud hariliku tamme allee. Käsitletav allee on ümbritsetud järgmiste kinnitutega: Nr Katakstriüksuse tunnus Maaüksuse nimi Maaomandi tüüp 1. 58201:001:0973 23174 Hellenurme- Transpordimaa 100% Middendorfi tee 2. 58201:001:1600 Mõisa kalmistu Üldkasutatav maa 100% 3. 58201:001:0031 Mõisa-Saare Maatulundusmaa 100% 4. 58201:001:0197 Mõisa-Tamme Maatulundusmaa 100% 4 5. 58201:001:1042 Võidu Maatulundusmaa 100% 6. 58201:001:1440 Mõisa aed Ühiskondlike ehitiste maa 100% 7. 58201:001:0002 Tallimäe elamu Elamumaa 100% Nimetatud kinnistud kuuluvad osaliselt Looduskaitse- ja Muinsuskaitsealuse allee territooriumile ja sellest tulenevalt ka osaliselt koostatava hoolduskava alasse. 1.4 Allee kaitsekord Hellenurme mõis (ühtse objektina koos alleega) on ehitismälestisena riikliku kaitse all ( reg. Nr 23148 ). Kaitse alla võetud "Kultuurimälestiseks tunnistamine" kultuuriministri 12.08.1999 määrus nr. 16, (RTL 1999, 122, 1665) kuupäev: 12.08.1999. Mälestisele on määratud kaitsevöönd "Kultuurimälestistele kaitsevööndite määramine" Kultuuriministri 19. detsember 2006 a. käskkiri 388 (RTL, 05.01.2007, 1, 13) kuupäev: 05.01.2007. Hellenurme mõisa pargi (käesolevas töös käsitletava) allee kontaktvööndisse ja lähedusse jäävad järgmised muinsuskaitsealused objektid: Hellenurme mõisa park ja allee, reg nr 23161 Hellenurme mõisa kalmistu, reg nr 4475 Hellenurme mõisa piirdemüürid, reg nr 23149 Hellenurme mõisa tõllakuur, reg nr 23152 Hellenurme mõisa tall, reg nr 23152 Hellenurme mõisa peahoone, reg nr 23147 5 Töös käsitletav ala on tähistatud kollase punktiirjoonega Sinise viirutusega on tähistatud kinnismälestise kaitsevöönd Allikas: Maa-ameti kaardiserver, jaanuar 2019. Kättesaadav http:/xgis.maaamet.ee Hellenurme mõisa park koos alleega on looduskaitse all, KKR kood KLO1200098. Kaitsekord on sätestatud 2006.03.03 Vabariigi Valitsuse 3. märtsi 2006. a määrus nr 64 Kaitsealuste parkide, arboreetumite ja puistute kaitse-eeskiri. Töös käsitletav ala on tähistatud sinise punktiirjoonega, oranzi joonega tähistatud looduskaitse ala piir. Allikas: Maa-ameti kaardiserver, jaanuar 2019. Kättesaadav http:/xgis.maaamet.ee 6 Kaitserežiimiga tagatakse pargiruumis paiknevate üksikobjektide põhiväärtuste kaitse. Pargis sh kaitsealusel alleel ei tohi kaitseala valitseja nõusolekuta teha järgmisi tegevusi nt. puuvõrade ja põõsaste kujundamine, puittaimestiku raie, ehitise k. a. ajutise ehitise püstitamine, katastriüksuste sihtotstarvete ja piiride muutmine jne. Lisaks on Muinsuskaitseameti kirjaliku loata kinnismälestisel keelatud ehitamine, haljastus- ja raietööd. 1.5 Alleega seotud huvigrupid Olulisemad Hellenurme mõisa pargi alleega seotud huvigrupid on Maanteeamet, Keskkonnaamet, Muinsuskaitseamet, Elva valla elanikud, mõisa pargi külastajad. Looduskaitsealuse Hellenurme mõisa pargi allee valitsejaks on Keskkonnaamet ja muinsuskaitse järelevalve teostajaks Muinsuskaitseamet. Nii Keskkonna- kui Muinsuskaitseameti huvideks on tagada kaitsealuse allee heakord ning sealsete väärtuste säilimine. Maanteeamet on huvitatud liiklusohutusest riigiteel sh alleeruumis. 1.6 Uuringud ja kasutatud allikad Hellenurme mõisa pargi allee kohta eraldiseisvalt ei õnnestunud leida ühtegi ajaloolist uuringut, hinnangut või eritingimusi. Samas on koostatud mitmeid projekte, hinnanguid Hellenurme mõisa pargi kohta, mis osaliselt käsitlevad ka kõnealust alleed. Teadaolevalt ei ole alleeruumis läbi viidud uuringuid seal leiduva elustiku osas. Hoolduskava koostamisel on kasutatud järgmisi materjale: Uurimistööd ja hinnangud, projektid: • Eesti NSV mõisate esialgne ülevaade. Valga rajoon. V. Ranniku. Tallinn 1977. Leidandmed ERA.T-76.1.10263 • Mõisate inventariseerimine. Eesti NSV mõisaarh. riikliku kaitse alla võtmise ettepanekud-põhjendused. Köide VII - Valga rajoon. Maiste, J., Tilk, K. Tallinn 1979. Leidandmed ERA.T-76.1.10529 • Hellenurme mõis. Inventariseerimine. Tilk, K. 1978. Leidandmed ERA.T-76.1.15468 7  • Arhitektuurimälestiste passid. Hellenurme mõis. Maiste, J. 1983. Kättesaadav Muinsuskaitseameti arhiiv Andmebaasid ja andmekogud veebis: • Eesti Ajalooarhiivi andmebaasid. Kättesaadav: http://www.ra.ee/ • Eesti Muuseumide Veebivärav. Kättesaadav: https://www.muis.ee/ • Eesti Rahva Muuseumi kogud. Kättesaadav: http://www.erm.ee • Eesti Rahvusarhiivi andmebaasid. Kättesaadav: http://www.ra.ee/ • Keskkonnaregister.2019. Kättesaadav: http://register.keskkonnainfo.ee/envreg/main#HTTPw9jDjl38zgrks3506Qnlwf7E4NP CCm • Keskkonnainfoleht EELIS. 2019. Kättesaadav: http://loodus.keskkonnainfo.ee/eelis/ default.aspx?state=5;68547596;est;eelisand;;&comp=objresult=ala&obj_id=5031 • Kultuurimälestiste riiklik register. 2019. Kättesaadav. www.muinas.ee. 8 2. Ajalooline ülevaade 2.1 Ülevaade mõisa ajaloost Helvenorme on esmamainitud aastal 1328.a. Pärast Liivi sõda (1558–1583) liideti koos teiste Tiesenhausen´ite Valgamaale jäävate valdustega Hellenurme mõis Otepääga. 1641.a kuulus mõis Wrangellide suguvõsale. 1738-1850 olid mõisa omanikeks Buruiningid, sel ajal 1777.a valmis ka mõisa peahoone, mis algselt oli põhimahult ühekordne barokne ehitis. Peale Saksamaal saadud haridusteed, tuli 16-aastane Karl Axel von Bruiningk (1782–1848) Baltimaile ja tema juhendamisel istutati puude alleed Hellenurme ja Palupera mõisate teede äärde (http://www.palupera.ee/content/view/66/82/). Hellenurme mõisa nimetatakse siiski pigem maailmakuulsaks saanud perek. Middendorffide mõisaks, kes olid siin viimased mõisnikud. Tollest ajast (19.sajandi teine pool) ehitati peahoone ümber hilisklassitsistlikus stiilis. A. T. von Middendorff tõi enda ekspeditsioonidel kaasa rohkelt võõrpuid ja tema eestvedamisel on kujundatud ümber peahoone liigirikas puistu. Pärast teist maailmasõda võeti peahoone kasutusele lastekoduna. Täna kuulub mõisa peahoone Elva vallavalitsusele. 2.2. Allee ajalooline ülesehitus ja seotus mõisaruumiga Säilinud ajalooliselt kaardilt on näha, et mõisasüdamest on väljunud alleed kolmes suunas – Middendorffide kalmistu suunas (peahoonest läänes), Elva suunas (peahoonest põhja suunas) ja Palupera suunas (peahoonest lõuna suunas). Tõenäoliselt on alleed olnud harilikust tammest ja ühepoolsed. Kinnitatud andmeid selle kohta ei õnnestunud leida küll aga leidub mitmeid alleelõike kõigil kolmel suunal, mis sellele viitavad. Käsitletav allee, Middendorffide kalmistu suunas on säilinud kõige pikemalt. 9 Hellenurme mõisasüda1899.a. mõisa üldplaanil, koostaja Paul Stein. Allikas: EAA 2072-5-533 10 3. Alleeruumi olemasolev olukord 3.1 Alleeruumi terviklikus ja seosed kontaktalaga Käsitletav alleelõik saab alguse Hellenurme mõisa südamest ja asub riigitee nr 23174 Hellenurme-Middendorff. Tegemist on ajaloolise teega, mis viib mõisa südamest Middendorfide matmispaika, maanteelt avaneb vaade mõisa peahoonele. Ajalooline tammeeallee on ühepoolne ja säilinud väga hästi. Töös käsitletav ala on tähistatud sinise punktiirjoonega Allikas: Maa-ameti kaardiserver, jaanuar 2019. Kättesaadav http:/xgis.maaamet.ee Allee on vähesel määral ääristatud hoonetega, enamuses on siiski puuderida ääristatud haritud põllumaaga, mis toob allee maastikus hästi esile. Töös käsitletavas lõigus on ajalooliste alleepuude vahekaugus ca 9-12 m, puude kaugus maantee katendi servast ca 2 m. Lisaks ajaloolistele alleepuudele on säilinud puuderivis rohkelt loodusliku uuenduse käigus kasvama jäetud puid, mis vaatamata liigilisele erinevusele ja ka vanuselisele erinevusele moodustavad tervikuna tajutava alleeruumi. 11 3.2 Vaated alleeruumis Ajalooliselt on mõisa peahoonest avanenud vaade piki alleed, nimetatud vaade on säilinud siiani. Vaid päris allee alguses, maanteede ristumiskohas vajab eemaldamist isetekkeline võsa, et avaneks paremini vaade peahoonele ja vastupidi. Vaadete analüüs Oluline vaatekoht töös käsitletav allee oluline vaatesuund Aluskaardina on kasutatud Eesti katastrikaart 2019. Kättesaadav www.maaamet. Arvestades, et allee paikneb suures osas avatud põllumaa keskel on puuderida väga hästi vaadeldav ja piirkonnas oluline maastikumärk. 3.3 Teedevõrk alleeruumis Hellenurme mõisapargi allee on ühepoolne ja ääristatud enamasti kruusa kattega teega vaid allee alguses on asfaltkate. Puud asuvad valdavalt 2m kaugusel maantee katendi servast. Puude võrad on liikluseohutuse seisukohalt piisavalt kõrgel, et on tagatud liiklusohutus. Alleed läbib üks Hellenurme kuivati - Särevi kõrvaltee (tee nr 5820035), mis on kruusa kattega ja mille ristumiskohas kasvavad ajalooliselt olulised puud. 12 3.4 Rajatise alleeruumis Nimetatud alleeruumis puuduvad rajatised, mida käesolevas töös käsitleda. 3.5 Alleeruumi dendroloogiline hinnang ja allee pass Käesoleva hoolduskava käigus viidi 2019. aasta jaanuaris läbi Hellenurme mõisa pargi alleepuistu dendroloogiline hinnang. Koostati allee pass, milles on välja toodud koondandmed allee puude kohta tervikuna. Dendroloogilise inventeerimise tabelisse on kantud taksonite nimekiri eesti keeles ladinakeelsete vastetega, tüve läbimõõt, tervislik seisund, võra ulatus maantee suunas, puu ohtlikus liiklusele, lisauuringute vajadus, juurestiku, tüve ja võra seisukord ning planeeritud hooldus- ja/või raietööd. Puistu dendroloogilise hinnangu tabel on esitatud lisas 3 ja dendroloogilise inventeerimise joonis joonisel nr 1. Kokku inventeeriti Hellenurme mõisapargi alleeruumis 128 puittaime, valdavateks liikideks harilik pärn, harilik vaher, harilik tamm, harilik saar, üksikute isenditena on esindatud ka tähkjas toompihlakas, raberemmelgas ja üks pappel. Allee on põhiosas säilinud ühepoolsena ja ajalooliste puude kõrval on rohkelt isetekkelisi puid, mis aga tervikuna moodustavad ühtse alleeruumi. Allee mõisa peahoonepoolses osas on inventeeritud kahepoolsena, sest maantee servas kasvab rohkelt isetekkelisi puid. Nimetatud lõigus kasvavad mitmed puud perspektiivitus asukohas ja sulgevad tulevikus vaated alleele ja mitmed puud kasvavad liialt lähedal maanteele ja on liiklusohutuse seisukohast oluline hooldada. Mõnedest puudest saab korrektse lõikuse korral kujundada uued alleepuud, teised aga tuleb likvideerida, kuna nende asukoht on allee reast väljas. Sellised puud takistavad lähitulevikus liiklust või on ka puude tervislik seisukord väga halb. Enamus ajaloolisi alleepuid on kasvanud suurte põldude ääres ning konkurents teiste puude näol puudub, seetõttu on võrad laiuvad ja väga pikkade okstega. Ajalooliste puude üldine tervislik seisukord on rahuldav. Puud on aastaid kasvanud hooldamata, mistõttu on enamik vanu alleepuid nõrga struktuuriga. Puudel on aegade jooksul murdunud üsna palju suuri harusid ning oksi. Murdumiskohad pole kinni kasvanud ja on jäänud „väravateks” haiguste tekitajatele. Selleks, et puude eluiga pikendada ja et säiliks ka alleeruum, tuleb 13 mitmetele puudele teha võra vähendamise lõikus. Selline lõikus tekitab juurde mitmeid suuri lõikehaavu, kuid on paratamatu tegevus puude seisukindluse tagamiseks. Puudel leidub erinevate seente viljakehasid. Ajaloolise puuderea ühes osas kasvab harilikust kuusest hekk. Hekk on aastaid kasvanud vabakujuliselt ja puude tervislik seisukord on väga hea. Ajalooliste puude seisukohalt on arukas hakata hekki regulaarselt pügama nii ladvast kui külgedelt vastasel korral kasvavad puud liialt kõrgeks ja hakkavad varjama tammedel päikesevalgust. Ajalooliste puude kasvutingimused muutuvad sellest oluliselt ja ajapikku hakkavad puud kuuskede poolsest küljest kuivama. Inventeerimise käigus selgus, et käsitletataval alleel on vaja I tähtsuse hooldustööde etapis likvideerida 31 puud. Likvideeritavate puude seas on mitmed väikesed isetekkelised puud, mis takistavad liiklust või kasvavad alleereast väljas. Alleepuude kasvutingimuste parandamiseks ja ka allee vaate säilimiseks on vaja need puud eemaldada. Tähele tuleb panna ka asjaolu, et puude gruppides numbritega 87, 110, 117 on vaja likvideerida vastavalt 5, 3 ja 4 noort isetekkelist puud. Seetõttu on ka esimese tähtsuse hooldustööde tabelis ette nähtud töid 151-le puule, kuigi inventeeritud on ainult 128 puud ja puudegruppi. Kuna mõnele puule on ette nähtud erinevad tegevused ja puude gruppides on mitu puud, siis seetõttu võib öelda, et 128-le puule on ette nähtud 151 hooldustegevust. Kümne puu lähedusest tuleb likvideerida isetekkeline võsa. Kahele puule paigaldada toestussüsteemid . Lisaks sooritada teised hooldustööd vastavalt 1 tähtsuse hooldustööde tabelile. Arvestades, et mõnede puude hooldustööd on niivõrd suuremahulised, et ühe korraga ei ole puu säilitamisel mõistlik kõiki lõikusi teha, siis selleks on mõned tegevused paigutatud teise tähtsuse hooldustööde etappi. See peab toimuma kolmandal aastal peale esimest etappi. Selle käigus on põhilisemaks hooldustööks võra harvendamine 31-l puul, lisaks veel teised tegevused nagu võra tõstmine (1), võra vähendamine (4) jne. 14 4. Väärtused ja probleemid VÄÄRTUSED: • Säilinud allee markeerib ajaloolist teed, side mõisa peahoonega on tugev • Alleepuud on väga hästi säilinud • Allee asub avatud haritavate põllumaade keskel, seega on väga hästi ümbritsevas maastikus vaadeldav ja on oluline maamärk ümbruskonnas PROBLEEMID • Allee all kasvab isetekkelist võsa, mis vajab eemaldamist • Puud on aastaid hooldamata, tänu sellele puude tervislik seisund ebaühtlane • Puudel rohkelt mehhaanilisi vigastusi 15 5. Kavandatavad hooldustegevused 5.1 Tegevuskava ülesehitus Ajaloolise allee säilimise eelduseks on järjepidev allee jälgimine ja hooldus. Hooldustööde kavandamisel oleme tööd jaotanud kolme suurde rühma: 1. Regulaarsed hooldustööd 2. Alleepuude inventeerimisest tulenevad hooldustööd, mis etapi siseselt on jaotatud omakorda kahte suurde rühma – esmase tähtsusega hooldustööd ja teise tähtsusega hooldustööd 3. Hooldustööde järgne allee ülevaatus ja sellega kaasnevad hooldustööd Regulaarsete hooldustööde all on mõeldud tegevusi, millele pöörata tähelepanu, et oleks parimal viisil tagatud allee terviklik säilimine ja olemasolevate puude heaolu sh allee alune niitmine, maaharimine, kaevetööd jms. Allee inventeerimise käigus on hinnatud kõiki allee puid ja igale puule on antud hooldussoovitused, mis on omakorda jaotatud vastavalt kas esimeses või teises etapis teostatavad tööd. Esimese ja teise hoolduse ajaline vahe on minimaalselt 3 aastat. Kahe hoolduse vahel on oluline jätta ajaline vahe, et aastaid hooldamata vanad puud saaksid peale esmaseid hooldustöid aega, et kohaneda uue tekkinud olukorraga. Tööde planeerimise aluseks on dendroloogiline inventeerimine, mis on esitatud käesoleva töö lisas 3. Arvestades, et allee koosneb vanadest puudest, mis on tihedalt koos kasvanud ja aastaid hooldamata on suuremahulistel hooldustöödel tagajärjed, mida ei ole võimalik alati ette ennustada. Sellest tulenevalt oleme hoolduskavas näinud ette ka hooldustööde kolmanda etapi. Hoolduskava kaheksandal aastal tellida puittaimede hindaja, kes vaatluse käigus hindab alleepuude hetkeolukorda ja seda kuidas allee on kohanenud eelnevas kahes etapis tehtud hooldustöödega. Juhul kui visuaalse vaatluse käigus selgub, et allees on puid, kellede olukord on oluliselt halvenenud, teostada vajadusel allees täiendavad hooldustööd. 16 5.2. Teostatavad hooldustööd 5.2.1 Regulaarsed hooldustööd Niitmine Kogu võra laiuselt niita alleed min 1x suve jooksul, et allee alla ei hakka kasvama võsa. Parim aeg niitmiseks on juuli, niidetud rohi jätta allee alla. Selleks, et vältida puu tüvede vigastamist mitte niita puu tüvedele lähemalt kui 1m. Sellel alal on rohu kasv tänu puu juurtele nõrk ja seal kasvavav rohi võiks jääda hoolduseta st uueneb ise looduslikult. Puu seisukohalt on soovitav vältida selles ulatuses mistahes hooldustöid. Maaharimine Käsitletav alleelõik on osaliselt ääristatud haritava põllumaaga. Maaharimine on lubatud kuni allee võrade välispiirini, et mitte kahjustada puude juuri. Selleks, et maaharimise käigus ei saa puud vigastada on vajalik eemaldada üksikud oksad, mis on kasvanud kaugemale enamike puude võra välispiirist. Kaevetööd Võra laiuselt teostatavad kaevetööd kooskõlastada Muinsuskaitse ja Keskkonnaametiga. Võimalusel vältida kaevetöid kogu võra laiuselt va teedel. Samuti vältida puistematerjali ladustamist puude võra laiuselt va olemasolevatel teedel. Rajatised alleeruumis Hellenurme mõisa pargi alleeruumis puuduvad rajatised, mida antud töö käigus käsitleda. Uute rajatiste püstitamine lähemale kui 10m allee võra välispiirist on keelatud. 5.2.2 Hooldustööd allee inventeerimisest lähtuvalt Tööde planeerimise aluseks on dendroloogilise inventeerimise tabel, vt lisa 3. Puittaimede hindamisest lähtuvalt on hooldustööd jaotatud kahte etappi. Aastaid hooldamata puud on aja jooksul tihedalt kokku kasvanud ja ühe korraga liialt paljude okste eemaldamine võib oodatud kasu asemel mõjuda puule hoopis hukutavalt. Selleks, et vanadel puudel oleks lihtsam uue tekkinud olukorraga kohaneda peab esimese ja teise etapi hooldustööde vahele jääma 3 aastat. Lisas 2 on esitatud inventeerimise koostamise metoodika, kus on täpsemalt lahti kirjutatud ka erinevatele hooldustöödele esitatud nõuded. 17 Inventeerimisest lähtuvate hooldustööde teostamise perioodil (esimese ja teise etapi hooldustöö) on oluline, et järelvalvet teostab lisaks Maanteeameti spetsialistile ka puittaimede hindaja kutsetunnistusega spetsialist. Puude lõikus aeg Puude hoolduseks on kõige ideaalsem aeg 15.juuni-15.aprill, sel ajal töid tehes arvestatakse ka Eestis heaks tavaks saanud raierahu aega, et mitte ülearu segada lindude pesitsemist. Suvel teostatud väiksemate okste lõikehaavad suudavad kinni kasvada juba sama vegetatsiooni perioodi jooksul. Suuremad lõiked paranevad aastate jooksul. Kuivade okste lõikust võib puude seisukohalt sooritada ükskõik millisel aastaajal, siiski on oluline arvestada raierahu perioodi, mis on 15.aprill-15. juuni. Puude võrade harvendamist ja võra vähendamist eelistatavalt mitte teha kevadel. Sel ajal algab kasvuperiood ja puudel (pärnad, vahtrad) tekib lõikuse tagajärjel mahlajooks. Sel perioodidel tehtud lõikustega nõrgestatakse puud, tehtud hoolduse tagajärjed ei pruugi avalduda kohe järgmisel aastal vaid see avaldub pikemas ajaperspektiivis. Lõikusi võib teha ka talvel ilma lehtedeta perioodil, kuid siis peab arvestama, et ükskõik kui kogenud arborist puu otsas toimetab, võib siiski jääda mõningad kuivad oksad märkamata (võrreldes vegetatsiooniperioodil sooritatud lõikusega). Puude likvideerimiseks on parim aeg talvel ilma lehtedeta perioodil. Raietööde teostaja Puuhooldus ja raietöid võib teostada arborist, kellel on Arborist II või Arborist, tase 4 kutsetunnistus. 5.2.3 Hooldustööde kolmas etapp Hoolduskava eesmärkide parimaks täitmiseks on vajalik, et peale viimaseid hooldustöid so hoolduskava 8-ndal aastal hindab puittaimede hindaja täiendavalt allee tervisliku seisukorda ja vajadusel annab hooldussoovitused puudele, mis vajavad täiendavalt hooldustöid. Juhul kui mõne puu seisund on viimaste aastate jooksul oluliselt halvenenud, 18 siis hindaja teeb sellekohase raporti, millised puud vajavad täiendavaid hooldustöid. Hooldustööd teostada vastavalt puittaimede hindaja soovitustele. 5.3 Hellenurme mõisapargi allee kaitse korraldamine 5.3.1 Külastus- ja liiklusmõjude hindamine Selleks, et paremini korraldada alleeruumi hooldamist ning seal läbiviidavaid tegevusi on tähtis hinnata külastus- ja liiklusmõjusid. 5.3.2 Uue kava koostamine Uue hoolduskava koostamisega alustatakse käesoleva kava kehtivusperioodi viimasel aastal. Kava koostamise raames hinnatakse kaitse tulemuslikkust ning seatakse eesmärgid järgmiseks kaitsekorraldusperioodiks. 19 5.4 Riigi teemaal paikneva Hellenurme mõisa pargi allee hoolduskava tegevuskava aastate kaupa (2018-2028) I tähtsusklass- hädavajalikud tegevused, milleta kaitse-eesmärke ei ole võimalik täita. II tähtsusklass- vajalikud tegevused, mille teostamisel aidatakse kaasa väärtuste säilitamisele ja ohtude kõrvaldamisele pargist. III tähtsusklass- soovituslikud tegevused, millel on väiksem mõju väärtuste kadumisele. Peatükk Tegevuse nimetus Tegevuse tüüp Ühik Maht Korraldaja Tähtsusklass Hooldustööde teostamise aeg 2019 2020 2021 2022 2023 2024 2025 2026 2027 2028 Inventuurid, seired, uuringud 5.3.1 Kaitseesmärkide seire II + seisundiseire ja tulemuslikkuse hindamine 5.2.3 Puittaimede seire I + hindaja allee ülevaatus Allee igapäevased hooldustööd hooldustöö 5.2.1 Niitmine m2 1883 MA I (riigiteemaal) hooldustöö 5.2.1 Niitmine m2 224 O I + + + + + + + + + + (eramaal) Alleepuude hooldus hooldustöö 5.2.2 Esimese tk 149 MA I + hooldustähtsuseg a tööde käigus hooldatavad puud hooldustöö 5.2.2 Teise tk 56 MA I + hooldustähtsuseg a tööde käigus hooldatavad puud 20 5.2.3 Kolmanda uuri tk 108 I + tähtsusega ng hooldustööd. Puittaimede hindaja hinnang. Täiendavad hooldustööd, lähtuvalt hinnangust MA-Maanteeamet, MU-Muinsuskaitseamet, KA-Keskkonnaamet, O-eraomanik 5.4.1 Dendroloogilisest inventeerimisest lähtuvate hooldustööde mahud Lisas 3 on esitatud dendroloogilise inventeerimise tabel, kus iga üksikpuud on hinnatud ja antud hooldussoovitused. Nimetatud tabel on puuhooldustööde teostamise aluseks Hellenurme mõisapargi alleel. Tabeli lugemiseks on abiks puittaimede hindamise metoodika, mis on esitatud käesoleva töö lisas 2. Käesolevas peatükis on välja toodud puuhooldustööde mahud vastavalt esimese ja teise hooldustööde etapis. Puuhoolduses kasutatakse erinevaid hoolduslõikus töid. Sageli on ühel puul vaja teha rohkem kui hoolduslõikustöö korraga. Sellest tulenevalt on tööde mahtude tabelis toodud hoolduslõikustööd toodud välja erinevate kombinatsioonidena. Näiteks puu nr. 8, harilikul tammel tuleb sooritada ainult noore puu lõikus. Samas puu nr. 14, harilik pärn on vaja sooritada kolm erinevat lõikust samaaegselt. Võra puhastamine (VP), võra tõstmine (VT) ja võra vähendamine (VV). Selliselt koostatud tabel annab parima ülevaate planeerides reaalseid hooldustöid alleel. Esimese tähtsusega hooldustööd Võra puhastamine (VP): 18 Võra tõstmine (VT): 1 Võra puhastamine & võra tõstmine (VP; VT): 13 Võra harvendamine & võra puhastamine (VH; VP): 6 Võra harvendamine & võra tõstmine (VH; VT): 6 Võra puhastamine & võra vähendamine (VP; VV): 8 Võra puhastamine & võra tõstmine & võra 10 vähendamine (VP; VT; VV): Võra harvendamine & võra puhastamine & võra 2 tõstmine (VH; VP; VT): Võra harvendamine & võra puhastamine & võra 1 vähendamine (VH; VP; VV): Võra harvendamine & võra puhastamine & osaline 2 võra vähendamine (VH; VP; osaline VV): 21  Sooritada noore puu lõikus & võra tõstmine; (VT): 18 Sooritada noore puu lõikus: 21 Likvideerida: 31 Likvideerida puude alune võsa: 10 Tugivööde paigaldamine 2 Kokku: 149 Esimese tähtsusega hooldustöid on vaja teostada 149 puittaimel Teise tähtsusega hooldustööd Teostada kolmandal aastat pärast esmase hooldustööde etapi möödumist. Võra harvendamine (VH): 31 Võra tõstmine (VT): 1 Võra vähendamine (VV): 4 Võra harvendamine & võra tõstmine (VH; VT): 1 Võra puhastamine & võra vähendamine (VP; VV): 1 Uus ülevaatus: 3 Likvideerida: 1 Likvideerida puude alt võsa: 14 Kokku: 56 Teise tähtsusega hooldustöid on vaja teostada 56 puittaimel Kolmanda tähtsusega hooldustööd Teostada hoolduskava kaheksandal aastal. Uus lihtsustatud hindamine (ei ole vaja puid mõõdistada vaid tuleb need üle vaadata ja teha hooldustööde ettepanekud ainult 108 nendele puudele, mis vajavad sekkumist. Kokku: 108 Kolmanda tähtsusega hooldustöid on vaja teostada 108 puittaimel 22 6. Tulemuslikkuse hindamine Arvestades, et allee näol on tegemist vanade puudega on õigustatud, et alleepuude tervislikku seisundi pidev jälgimine, ainult nii on maksimaalselt tagatud nii liiklejate ohutus kui ka puude säilimine. Enne uue hoolduskava koostamist järgmiseks kümneks aastaks on oluline hinnata eelmise hoolduskava jooksul tehtud töid Hellenurme mõisa pargi alleel. Lähtuvalt tekkinud olukorrale ja puude tervislikule seisundile hinnata tehtud tööde mõju alleeruumile ja anda uued hooldussoovitused. Tulemuslikkuse hindamisel analüüsitakse, kas seatud tegevused aitasid kaasa väärtuste kaitse saavutamisele. Hoolduskava analüüsitakse vajadusel kaitsekorraldusperioodi keskel ja uuendatakse hinnangu tulemuste alusel kaitsekorraldusperioodi lõpus. Alleeruumi kaitsetegevus loetakse tulemuslikuks, kui kaitsekorraldusperioodi lõpus on Hellenurme mõisa pargi alleeruumi kaitse-väärtused säilinud ning väärindatud: 1. Säilinud on alleeruumi piiride terviklikkus. 2. Säilinud on ajalooline teede struktuur ja tugev seos pargi osa ja alleeruumi vahel. 3. Tagatud on teeruumi ohutus ja kasutussõbralikkus. 4. Tagatud on alleeruumi kui terviku regulaarne hooldus; 5. Tagatud on alleepuude aluse regulaarne hooldus; 6. Allee hooldusraiega on võimalikult hästi tagatud väärtuslike üksikpuude, puude ridade kasvutingimused. 7. Vaadete plaanil kajastatud olulised vaatesihid on avatud ja hooldatud. 23 LISAD Lisa 1 Lähteülesanne (väljavõte hankedokumentidest. Lisa III-2 tehniline kirjeldus) 4. Töö korraldus/metoodika 4.1. Tööd viiakse läbi kolmes etapis, koostades iga objekti kohta: 4.1.1. Geodeetiline alusplaan M 1:500. See koostatakse kogu alleeruumi kohta, mille ulatus täpsustatakse kaitseala valitsejaga. Geodeetilisele aluplaanile tuleb kanda reaalne võraprojektsioon puu seisundiklassi tähistava värviga. Eraldi värvi või tingmärgiga märkida ära (eeldatavalt) ajaloolised alleepuud. Ajaloolise allee koosseisu mittekuuluvad peenemate puude grupid võib geodeetilisele alusplaanile kanda rühmana ning ka sellisena hinnata. Lisaks puudele kantakse alusplaanile: - katastriüksuste piirid; - kõlvikute piirid; - maa-alused ja -pealsed tehnovõrgud (kooskõlastatakse nende valdajatega); - teed, rajad; - ehitised, varemed, kiviaiad, suured kivid; - suured kännud (läbimõõduga üle 60cm); - vanad oksahunnikud; - võsa, põõsad ja hiljem alleesse lisandunud puud; Esile tõstetakse riigitee maa-alal kasvavad puud. 4.1.2. Seisundi hindamine. Hõlmab alleeruumis kasvavaid üksikpuid ning see sisaldab järgmisi andmeid : - puu liik eesti ja ladina keeles; - rinnasläbimõõt cm (tähelepanuväärsetel puudel (haruldased liigid, kaitsealused liigid, kaitsealused üksikpuud, puud diameetriga üle 99 cm jne) tüve ümbermõõt ja kõrgus). Puude rinnasläbimõõdu määramisel võib kasutada arvutuslikku meetodit tuletades läbimõõdu ümbermõõdu väärtusest või võetakse suurim ja väikseim läbimõõt ning arvutatakse aritmeetiline keskmine. Kasutatud mõõtmis- ja hindamismetoodika tuleb kirjeldada seletuskirjas; - tervisliku seisundi hinnang tunnustatud 4-5-astmelise skaala alusel, kus nr 1 tähistab tervet puud. Peab sisaldama hinnanguid puu juurestiku, tüve ja võra kohta ning üldhinnangut puu seisu- ja murdumiskindluse kohta. Kirjeldada tuleb tuvastatud vigastused, kahjustused, haigused jm ning nende mõju puu seisundile. Anda hinnang puu perspektiivse ohtlikkuse kohta liiklusohutusest lähtuvalt. 4.1.3. Hoolduskava järgnevaks 10 aastaks, mis sisaldab: - I ja II tähtsusjärjekorra puuhooldustööde (sh raiete) ning järgnevate hindamiste ajakava. Hooldustööde kirjeldamisel lähtuda arboristika-alastest juhenditest; - monitooringu ja lisauuringute (resistograaf, tomograaf vm) põhjendatud vajadus; 24 - ettepanekud allee elujõulisuse kindlustamiseks ning (liiklus)ohutuse tagamiseks; - ettepanekud täiendusistutusteks, sh liigiline koosseis, vajalikud eeltööd (näiteks täiendav raie vms). 4.2. Töö tegemisel juhinduda „Pargi hoolduskava koostamise juhendist“, 2011 (tellija Keskkonnaamet), mis on leitav elektrooniliselt Keskkonnaameti kodulehel. 5. Töö vormistamine 5.1. Töö vormistatakse iga Lisas 1 nimetatud alleeobjekti kohta eraldi aruandena kahes eksemplaris paberkandjal (prinditult) ja digitaalsel teabekandjal, kõigi punktides 4.1-4.2 nimetatud tööde osas hiljemalt lepingu perioodi lõpuks. 5.2. Töö aruanne koosneb osadest: 5.2.1. Seletuskiri, mis sisaldab: - allee ajaloolist ülevaadet (skeemid, fotod), seotust maastiku ja (mõisa)ansambliga, andmeid originaalsete istutusjoonte ja –vahede kohta, allee kaitsestaatuse, väärtuste ja ohutegurite kirjeldust; - kasutatud hindamismetoodika kirjeldust ning valiku põhjendust; - üldiste hooldustööde kirjeldust (hoolduskava). Seletuskirja soovituslik sisukord on esitatud Lisas 2. 5.2.2. Seisundi koondtabel (allee pass), mille vorm (soovitatavalt exceli formaadis tabelina) kooskõlastada Tellija ja kaitseala valitseja(te)ga. See sisaldab andmeid puude, nende võra, tüve ja juurestiku ning nende seisundi ja planeeritud hooldus- või raietööde kohta. 5.2.3. Allee alusplaan, millele kantakse nummerdatud ja hinnatud puud (numeratsiooni peab vastama koondtabelis olevale). Seisundiklassid märgitakse alusplaanil vastavalt metoodikale erinevate värvidega. 25 Lisa 2 Dendroloogilise inventeerimise koostamise metoodika Töö koostamise eesmärk Riigi teemaal paiknevate kaitsealuste alleede seisukorra dendroloogiline inventeerimine: • Anda hinnang perspektiivse ohtlikkuse kohta liiklusohutusest lähtuvalt; • Dokumenteerida andmed alleepuude ja kõigi teiste puittaimede kohta, mis kasvavad alleepuude võra laiusel alal (puu liik eesti ja ladina keeles; rinnasläbimõõt sentimeetrites; tervisliku seisundi hinnang nelja astmelisel skaalal); • Anda hinnang allepuudele teostatud hooldustööde kvaliteedi kohta (kui on teostatud); • Anda hooldusjuhised järgnevaks kümneks aastaks (I ja II tähtsuse järjekorra puuhooldustööde (sh raiete) ning järgnevate hindamiste ajakava). Välitööde koostamise metoodika Välitööde teostamisel ja puude seisundi hindamisel on aluseks võetud 27. juuni 2018 välja antud hinnang "Kuressaare vanalinna kõrghaljastuse seisundi hindamine ja hooldusjuhiste määramine looduskeskkonna säilitamiseks", mida on mõnevõrra kohendatud, saavutamaks täpsemalt hanketingimustes sätestatud eesmärke. Kättesaadav: https://www.kuressaare.ee/uus/public/Projektide_fotod/Projektide_failid/ 1_Tiitel_tekst_suur_11_lk.pdf (18.11.2018). Välitööde käigus mõõdeti puude välismõõtmed ja hinnati visuaalsel vaatlusel nende seisundit. Olulisematest puudest ning suurematest kahjustustest tehti fotod. Sõltuvalt seisundist selgitati välja lisauuringute vajadus ning anti soovitused puude edasiseks hoolduseks. 1. Määrati puude liigiline koosseis; 2. Mõõdeti tüve rinnasläbimõõt 1,3 meetri kõrguselt juurekaelast, kasutades spetsiaalset mõõdulinti "Talmeter". Kui sel kõrgusel asus tüvepahk, muu paksendus või harunemiskoht, mõõdeti lähimast kohast selle alt, märkides koos läbimõõduga pärast kaldkriipsu tegeliku mõõtmiskõrguse. Kui tüvi harunes altpoolt, siis mõõdeti harude läbimõõdud eraldi. Pikliku ristlõikega tüvedel on võetud suurema ja väiksema mõõtmistulemuse keskmine. 3. Mõõdeti puu võra läbimõõt, võra horisontaalprojektsioonist maapinnal neljas suunas. Hindaja seisab näoga puu suunas, mnt jääb selja taha (tabelisse kantakse 4 mõõtu -maanteest paremale, mnt-st vasakule, maantee suunas, mnt-st eemale). Mõõtmiseks kasutatakse mõõdulinti ning ümardades tulemused täismeetriteks. 4. Tähelepanuväärsetel puudel (haruldased liigid, kaitsealused liigid, kaitsealused üksikpuud, puud diameetriga üle 99 cm jne) mõõdeti kõrgus juurekaelast ladva tipuni, kasutades elektroonilist kõrgusmõõtjat "Haglöf" 20-meetrise baasiga. 5. Määrati puu üksikosade tüve, juurte ja võra seisukord, millest kokku kujunes puu üldine seisundiklass. Puude tervislikku seisundit hinnati vastavalt allpool toodud juhendile „Puu seisundi hindamine“, mis põhineb rahvusvaheliselt kasutataval puude visuaalse hindamise meetodil. Abivahenditena kasutati binoklit (võras esinevate haiguste ja vigastuste kindlaks tegemisel) ning nuga (tüve ja juurekaela kahjustuste uurimisel). Puu osade seisundi põhjal määrati seisundiklass puule kui tervikule. Koondhinnangu andmisel on arvestatud kõigi 26 välitöödel tuvastatud mõjurite ohtlikkust puu elujõule ja eale ning seisu- ja murdumiskindlusele, samuti alusplaanil tuvastatud maa-aluste trasside olemasoluga. Vastavalt seisundiklassidele tähistati alusplaanil puude võrad järgmiste värvidega: 1 seisundiklass – punane 3 seisundiklass – roheline 2 seisundiklass – sinine 4 seisundiklass – pruun Eraldi värviga on tähistatud (tõenäoliselt) ajaloolised alleepuud. Puu seisundi hindamine, seisundiklassid Puu seisundi hindamine põhineb C. Matthecki ja tema kaastööliste poolt Karlsruhe uurimiskeskuses (Research Center Karlsruhe GmbH) 1990ndate alguses väljatöötatud metoodikal VTA (Visual Tree Assessment). Väliste, silmaga nähtavate tundemärkide järgi hinnatakse eraldi juurestiku, tüve ja võra seisundit, selgitades välja kasvukeskkonnast, hooldusest ning kahjustajatest põhjustatud kõrvalekalded nende välisilmes ning talituses. Puu üksikosadele määratakse seisundiklassid, nende põhjal antakse koondhinnang puu seisundile. Seisundiklasside kirjeldamisel on kasutatud E. Laasi, S. Nurme ning T. Suoranta vastavasisulisitöid ning Tallinnas kasutatavat puittaimede väärtusklasside hindamise juhendit „Puittaimestiku ja haljastuse inventeerimise kord“. Tervisliku seisundi hindamise skaala on 4-astmeline, kus „1“ tähistab tervet ja elujõulist ning „4“ surnud, kuivavat või murdumisohtlikku puud või sellist, mille raievajadus selgub pärast lisauuringuid. Puu üksikosade seisundiklassid Puu osade hindamisel ning seisundiklasside määramisel arvestatakse järgmiste tunnustega: Juured ja juurekael 1 skl / väga hea • Teadaolevalt pole võra alusel alal tehtud kaevetöid ega kahjustatud muul viisil jämedaid (üle 2 cm läbimõõduga) juuri. • Pole nähtavaid (kambiumi-puidu) vigastusi, mädaniku tunnuseid ega keerdjuuri. 2 skl / hea • Võra alune maapind on kuni 1/3 ulatuses tihenenud või kaetud sillutisega. • Ilmselt on kahjustatud üksikuid jämedaid juuri. • Esinevad üksikud vigastused või paiksed mädanikukolded, mis ei halvenda lähiaastail puu seisukindlust. 3 skl / rahuldav • Võra alune maapind on kuni 2/3 ulatuses tihenenud või kaetud sillutisega. 27  • Võra aluse maapinna kõrgust on muudetud kuni 20 cm võrra. • Pöördumatult kahjustatud või eemaldatud on kuni 1/3 peajuurtest. • Ühel pool tüve on peajuurtel või juurekaelal 1-2 noort puuseene viljakeha. • Juurekaelal on mädanik või õõnsus, mis hõlmab kuni 1/2 juurekaela läbimõõdust. 4 skl / halb • Juurekaela lähedale pinnasesse on tekkinud lõhed või on juurestik maast välja kerkinud. • Üle 1/3 peajuurtest on pöördumatult kahjustatud või hävinud kahjustuste või sobimatute kasvutingimuste tõttu. • Ümber tüve on peajuurtel või juurekaelal mitu puuseente viljakeha. • Juurekaelal on mädanik või õõnsus, mis hõlmab üle 1/2 juurekaela läbimõõdust. Tüvi 1 skl / väga hea • Püstine, sirge, liigiomase kuju ja jämedusega. • Pole nähtavaid mädaniku- ega haigustunnuseid. • Esinevad üksikud oksakrae kohalt tehtud lõikehaavad, mille läbimõõt on kuni 1/3 tüve läbimõõdust või väikesed mehaanilised vigastused. 2 skl / hea • Esinevad mitmed väikesed või üksikud suuremad (haava läbimõõt kuni 1/2 tüve läbimõõdust) mehaanilised vigastused või oksalõikehaavad. • Esinevad paiksed mädanikukolded või väikesed tüveõõnsused. • Esinevad lühikesed koorelõhed. 3 skl / rahuldav • Koorevigastus hõlmab kuni 2/3 või puidu vigastus kuni 1/2 tüve ümbermõõdust. • Tüvemädanik või õõnsus hõlmab kuni 2/3 tüve läbimõõdust. • Mitmetüvelise puu harunemiskohas on vahele kasvanud koor. • Esinevad korduvalt avanevad tüve- (külma-) lõhed. • Tüvelõhedes või oksaasemetel esineb bakternõre. • Esineb 1-2 noort puuseene viljakeha. 4 skl / halb • Esinevad ulatuslikud koore- või puiduvigastused, mis võivad peatselt põhjustada puu kuivamise või murdumise. • Koores on tüve paindumise tagajärjel tekkinud värske piki- või ristilõhe, mis ilmselt ulatub puidu sisse. • Tüvede harunemiskohas on pikilõhed või puuseente viljakehad. • Puuseente viljakehad kasvavad mitmes kohas ümber tüve või kasvab ühes kohas mitmeid aastaid agressiivse seeneliigi viljakeha. • Tüvemädanik või õõnsus on suurem kui 2/3 tüve läbimõõdust. • Tüvi on liiga peenike võrreldes puu kõrgusega (puu kõrguse ja tüve läbimõõdu suhe on suurem kui 50). Võra 1 skl / väga hea • Liigiomase struktuuri, tunnuste ja juurdekasvuga. • Esinevad üksikud normikohaselt tehtud oksalõikehaavad. • Võra alumises osas esinevad üksikud kuivanud oksad. 2 skl / hea 28  • Ladvavõrsete juurdekasv on kergelt pidurdunud. • Üksikutel lehtedel, okastel või peentel võrsetel esinevad kahjustuste või haiguste tunnused. • Enamus lehti või okkaid on liigiomase värvuse ja suurusega. • Võra all- ja keskosas esineb üksikuid kuivanud oksi. 3 skl / rahuldav • Üksikud ladvaoksad on kuivanud või eemaldatud valede lõikusvõtetega. • Üksikutel põhiokstel on kahjustuste või haiguste tunnused või on neid kahjustatud valede lõikusvõtetega. • Võrsete juurdekasv on pidurdunud ning võra on hõrenenud. • Esineb murdunud oksi või oksatüükaid ja -rebendeid. • Esinevad üksikud peened vahelekasvanud koorega kahvelharud või põhioksad. 4 skl / halb • Üle 1/2 võrast on kuivanud või eemaldatud. • Võrsete juurdekasv on lõppenud. • Võra on kasvanud või lõigatud ühekülgseks. • Esinevad jämedad vahelekasvanud koorega või muul põhjusel rebenemisohtlikud harud või põhioksad. • Enamus põhiokstest või lehestikust või okastest on kahjustuste või haigustunnustega. Puu seisundiklassid 1 seisundiklass (skl) – terve ja elujõuline puu • Liigile omase kasvukuju ja tunnustega. • Puuduvad nähtavad mädaniku- või haigustunnused. • Võivad esineda üksikud kinnikasvavad mehaanilised vigastused või oksalõikehaavad. • Võivad esineda üksikud kuivanud oksad võra alumises osas. 2 skl – kergelt kahjustatud, veel elujõuline puu • Esinevad mikroorganismidest või kasvukeskkonnast või valest hooldusest tingitud kasvuhäired ja paiksed kahjustuskolded, mis õige hoolduse korral ei halvenda puu seisundit. • Puu juurdekasv on kergelt pidurdunud. • Kuivanud oksad esinevad võra alumises või keskosas. 3 skl – kahjustatud, väheneva elujõuga puu • Üksikud ladvaoksad on kuivanud. • Võra on hõrenenud. • Kambiumi- või puiduvigastused on suuremad kui 1/3 tüve läbimõõdust. • Tüvemädanik hõlmab kuni 2/3 tüve läbimõõdust. • Kuni 1/3 juurestikust on pöördumatult kahjustatud või eemaldatud. 4 skl – tugevasti kahjustatud, ohtlik, surnud puu • Enamus võrast või peajuurtest on tugevasti kahjustatud, eemaldatud või kuivanud. • Tüvemädanik hõlmab üle 2/3 tüve läbimõõdust. • Esinevad ulatuslikud juurte- või tüvevigastused, mis võivad põhjustada puu murdumise. • Puu on ohtlikult viltu vajunud või kuivanud. 29 PUUHOOLDUS JA RAIETÖÖDE LÜHENDITE SELGITUS Planeeritud hooldus ja või raietööde lahtris toodud lühendid on koondtabelis märgitud vastavalt Euroopa puuhoolduse nõukogu poolt koostatud juhendile, mis on eesti keeles avaldatud 2012. aastal „Eesti Parkide Almanahhis 3“ ● VT – Võra tõstmine – Puult mõnede alumiste okste eemaldamine, mida kõige sagedamini tehakse alleedel umbekasvanud liikluskoridori puhastamiseks. Kuna suure puu alumised oksad on tihti küllalt jämedad ning nende eemaldamisel tekib tüvesse alati mädanikukolle, tuleb tüve juurest lõikamisele eelistada mõõdukat lühendamist sobiva II järgu külgoksani (võra osalist vähendamist). Hoiduda tuleb ka allee puude võra tasakaalustamisest, st tüve ühelt küljelt lõigates pole vaja seda samavõrra teha teiselt poolt. Puude alla tuleb tagada vaba ruum järgmiselt: ("Linnatänavad" EVS 843:2016) ○ sõidutee kohal min 4,6 m; ○ kegliiklustee või kõnnitee kohal min 2,8 m. ● VP – Võra puhastamine - Levinuim ja olulisim hooldustöö, millega tagatakse puu ohutus inimestele ja materiaalsetele väärtustele. Pargipuu tuleb üle vaadata (sõltuvalt selle asukohast) iga 5-10 (määratud märkuste lahtris) aasta järel ning vajadusel lõigata välja kuivad, murdumisohtlikud ja kahjustatud oksad ning ülearused vesivõsud. ● VH – Võra harvendamine - Okste valikuline väljalõikamine tihedavõralisest, ent veel kasvujõus puult nii, et võra suurus ega haabitus oluliselt ei muutu. Oksastiku välimise osa harvendamisel 5-10% võrra jõuab enam päikesevalgust maapinnale ning lisavalgust ja õhku tuleb ka võrasse. See stimuleerib sisemist lehestikku, mis omakorda muudab oksad koonilisemaks ja tugevamaks. Ka üksikute pikkade külgokste või ladvaharude tuuletakistust ja murdumisohtu saab vähendada oksatippude mõõduka harvendamisega. ● VV – Võra vähendamine – ladvaharude ja pikemate külgokste kärpimine sobiva elu-jõulise külgoksani (tavaliselt kuni 20% võra mahust). Lõikusega tuleb säilitada puu loomulik kasvukuju. Noore puu lõikus - Lõikuse eesmärgiks on noorest puust õigete lõikusvõtetega seisukindla ja ohutu (ühe läbiva tüvega) struktuuriga puu kujundamine. Topeltladva eemaldamine või konkurentladva “dieedile” panemine, selle lühendamise ja harvendamisega, eesmärgiga tulevikus topeltlatv eemaldada. Valida välja sobivad külgoksad ning teha ka kergem võra harvendamine. ● Tugivööde paigaldamine – tüveharude ühendamine spetsiaalsete sidemetega, millega välditakse väärtuslike puude lõhkirebenemist. ● LIKVIDEERITAV üksikpuu, põõsa, võsa eemaldamine 30 Lisa 3 Hellenurme mõisa pargi allee pass, dendroloogilise hinnangu tabel 31 Lisa 4 Fotod alleest Foto 1 Vaade alleele idast. 2019. Autor Kati Niibo Foto 2 Vaade alleele läänest. 2019. Autor Kati Niibo 32 Foto 3 Vaade mõisa peahoonele ja kunagisel tallihoonele. 2019. Autor Kati Niibo Foto 4 Puu nr 23, nakatunud tüvevähki, vajab likvideerimist 33 Foto 5 Puu nr 42, võra vajab redutseerimist, murdunud oksad eemaldada 34 Lisa 5 Kooskõlastused 35 JOONISED JOONIS 1 Dendroloogiline inventeerimine 36  HELLENURME MÕISAPARGI DENDROLOOGILINE INVENTEERIMINE Tüve läbimõõt Nimetus eesti Ajalooline allepuu (cm) 1,3m Juurte Võra Liiklusohutus Võra ulatus (Maanteest keeles (ei/jah) kõrguselt seisukord seisukord (ei/jah) Märkused ja I tähtsuse hooldustööd paremale, mnt-st Jrk Nimetus ladina Puude vasakule, maantee Tüve Puu Lisauuringud nr keeles grupp/üksikpuu Puu kõrgus (m) suunas, mnt-st eemale) seisukord seisund (ei/jah) Märkused ja II tähtsuse hooldustööd Harilik vaher ei 37/34 3 2 ei Perspektiivitu asukoht, sulgeb vaate alleele. LIKVIDEERIDA. 1 5-6-7-3 Acer platanoides puude grupp 3 3 ei Tähkjas toompihlakas ei 17/29/22 2 3 ei Perspektiivitu asukoht, sulgeb vaate alleele. LIKVIDEERIDA. 2 4-3-7-7 Amelanchier spicata üksikpuu 3 3 ei Harilik vaher ei 26 2 2 ei Perspektiivitu asukoht, sulgeb vaate alleele. LIKVIDEERIDA. 3 5-1-4-6 Acer platanoides üksikpuu 2 2 ei Harilik saar ei 26 4 4 jah Perspektiivitu asukoht, sulgeb vaate alleele. LIKVIDEERIDA. 4 4-3-2-3 Fraxinus excelscior üksikpuu 4 4 ei Läheduses piirdeaed ja elektrikilp, tüves õõnsus, oksatüükad, tulevikus kahjustab piirdeada ja segab liiklust. Tähkjas toompihlakas ei 16 3 2 ei 5 4-3-3-4 LIKVIDEERIDA. Amelanchier spicata üksikpuu 3 4 ei Harilik vaher ei 20/22/25 2 2 ei Perspektiivitu asukoht, sulgeb vaate alleele. LIKVIDEERIDA. 6 4-4-4-5 Acer platanoides puude grupp 3 2 ei Perspektiivitu asukoht, sulgeb vaate alleele. LIKVIDEERIDA. SAMUTI LIKVIDEERIDA PUUDE ALL OLEV Harilik vaher ei 16/20/27/26 2 2 ei 7 5-6-4-6 PÕÕSAS. Acer platanoides puude grupp 3 3 ei Tulevikus hakkavad segama liiklust ja kahjustama hooldekodu piirdeaeda. Harilik vaher ei 9/23/20/25 2 2 ei Kolmetüveline, puu alt LIKVIDEERIDA ISETEKKELINE VÕSA. VH; VT. 8 4-3-5-4 Acer platanoides puude grupp 2 2 ei Tähkjas toompihlakas ei 16/10/10/10/8/10/8/6 2 3 ei Kaheksatüveline, põõsakujuline, üks tüvi on murdunud. VH; VP. 9 5-6-6-5 Amelanchier spicata puude grupp 3 3 ei Harilik saar ei 23/24 2 3 ei Ühel puul on murdunud haru, tüves õõnsus. Teine puu LIKVIDEERIDA. VP; VT; VV. 10 5-4-5-4 Fraxinus excelscior puude grupp 3 3 ei Harilik vaher ei 40 3 3 ei Kahetüveline, väga tiheda võraga, mehaanilise vigastusega. VH; VP 11 3-6-3-4 Acer platanoides üksikpuu 3 3 ei Harilik pärn ei 50 3 2 ei Kõver. Väga tiheda ja ühepoolse võraga. Kinni kasvanud lõhega. VH; VP; VT. 12 2-4-4-4 Tilia cordata üksikpuu 2 2 ei Harilik vaher ei 26 3 2 ei Kaheharuline, ühepoolse võraga. Puu alt LIKVIDEERIDA VÕSA. VH; VP. 13 6-4-2-3 Acer platanoides üksikpuu 2 2 ei Rabe remmelgas ei 18 3 2 ei Tulevikus segab liiklust. LIKVIDEERIDA. 14 2-3-3-2 Salix fragilis puude grupp 4 4 ei Põõsad Harilik pärn ei 17 2 2 ei Noor puu, väikesed kahjustused. Sooritada noore puu hoolduslõikus. VH; VT. 15 3-3-2-2 Tilia cordata üksikpuu 2 2 ei Noor puu, väike oksalõikehaav. Sooritada noore puu hoolduslõikus. LIKVIDEERIDA LIIKLUST TAKISTAV Harilik tamm ei 16 2 2 ei 16 3-3-3-3 LÄÄTSPUU VÕRA ALT. VH; VT. Quercus robur üksikpuu 2 2 ei Harilik pärn ei 78 2 2 ei Noor puu, väike oksalõikehaav, kõverdunud. VH; VT. 17 2-3-2-2 Tilia cordata üksikpuu 2 2 ei Kaheharuline. Võras ohtlikud oksad. Oksalõikehaavad ei ole kinni kasvanud, haaval on pässiku viljakeha Harilik saar jah 27 3 3 ei 18 4-4-13-5 (Innotus sp). Redutseerida oks, mis suundub hooldekodu poole: VH; VP. Tugivööde paigaldamine. Fraxinus excelscior üksikpuu 3 3 ei Vaadata puu üle uuesti kolme aasta pärast (teise tähtsuse hooldustööde etapis). Harilik pärn ei 19 2 2 ei Nooremapoolne puu. VH; VP; VT. 19 3-3-3-3 Tilia cordata üksikpuu 2 2 ei Harilik pärn ei 86 2 3 ei Noor puu, kahjustused tüvel, kõver, paksend. Sooritada noore puu hooldus. VP. 20 3-3-3-2 Tilia cordata üksikpuu 3 3 ei VH; VT. Harilik pärn jah 96 3 3 jah Tüvel avanenud lõhed, seest tühi, suur õõnsus, mesilaste elutegevuse jäljed. LIKVIDEERIDA. 21 6-8-3-5 HELLENURME MÕISAPARGI DENDROLOOGILINE INVENTEERIMINE Tüve läbimõõt Nimetus eesti Ajalooline allepuu (cm) 1,3m Juurte Võra Liiklusohutus Võra ulatus (Maanteest keeles (ei/jah) kõrguselt seisukord seisukord (ei/jah) Märkused ja I tähtsuse hooldustööd paremale, mnt-st Jrk Nimetus ladina Puude vasakule, maantee Tüve Puu Lisauuringud nr keeles grupp/üksikpuu Puu kõrgus (m) suunas, mnt-st eemale) seisukord seisund (ei/jah) Märkused ja II tähtsuse hooldustööd 21 6-8-3-5 Tilia cordata üksikpuu 4 4 ei Kaheharuline. Tüvel lõhed ja vesivõsud. Võras kuivanud oksad. Murdunud oks lühendada. VH; VP; Harilik saar jah 94 3 3 ei 22 10-6-7-12 Tugivööde paigaldamine. Fraxinus excelscior üksikpuu 3 3 ei Puu alt LIKVIDEERIDA VÕSA. Harilik saar jah 73 4 4 jah Väga tiheda võraga. Tüvevähk. Tüükad ja suur vana mehaaniline vigastus. LIKVIDEERIDA. 23 7-9-5-9 Fraxinus excelscior üksikpuu 4 4 ei Harilik vaher ei 25 2 2 ei Noor puu. Sooritada noore puu lõikus; VT. 24 2-3-2-2 Acer platanoides üksikpuu 2 2 ei Puu alt LIKVIDEERIDA VÕSA. Toompihlakas ei 20/18 2 3 ei Liiklust segav tüvi LIKVIDEERIDA. Allesjäävale puule teha VP; VT. 25 5-3-3-5 Amelanchier Medik. puude grupp 3 3 ei Harilik pärn jah 100 2 2 ei Suur oksalõikehaav, õõnsus, kõver puu. Redutseerida oks, mis kasvab hooldekodu poole. VT; VP. 26 8-6-11-9 Tilia cordata üksikpuu 22 2 2 ei Puu alt LIKVIDEERIDA VÕSA. Harilik tamm ei 4 2 2 ei Noor, kõvera tüvega ilma ladvata puu. Oksalõikehaav. Sooritada noore puu lõikus. 27 1-1-1-1 Quercus robur üksikpuu 2 2 ei Harilik pärn ei 10 2 2 ei Noor puu. Kaheharuline. Väikesed kahjustused tüvel. Sooritada noore puu lõikus; VT. 28 2-2-1-1 Tilia cordata üksikpuu 2 2 ei Kahvelharu, kuivad oksad võras, suured lõikehaavad. Ühepoolne võra, lõhe oksal. Tuletaelik haaval. VP; Harilik tamm jah 93 2 3 ei 29 5-8-12-7 VV. Quercus robur üksikpuu 3 3 ei Harilik tamm jah 104 2 2 ei Võimas ilus puu. Kuivad oksad võras. Linnupesad. Lõhed ja oksalõikehaavad. VP;VT. 30 8-7-12-12 Quercus robur üksikpuu 28 3 2 ei Harilik saar jah 66 2 3 ei Õõnsusega oks. Ühepoolne võra, oksalõikehaavad. Redutseerida tee poolsed oksad; VP; VH. 31 6-5-7-9 Fraxinus excelscior üksikpuu 3 3 ei Harilik pärn ei 12 2 2 ei Noor kaheharuline puu. Sooritada noore puu lõikus. 32 2-2-2-2 Tilia cordata üksikpuu 2 2 ei VH. Lõhed okstel ja tüvel. Murdunud oks. Vahtratarjaku viljakeha lõhel (Oxyporus populinus). Ühepoolne võra. Harilik vaher jah 51 2 3 ei 33 7-4-3-9 Kuivad oksad võras. VP; VT; VV. Acer platanoides üksikpuu 3 3 ei Puu alt LIKVIDEERIDA VÕSA. Harilik tamm ei 10 2 2 ei Noor puu. Topeltlatv. Sooritada noore puu lõikus. 34 2-2-2-2 Quercus robur üksikpuu 2 2 ei Harilik pärn ei 14 2 3 ei Noor puu. Varem tagasi lõigatud. Väike oksalõikehaav. Sooritada noore puu lõikus. 35 3-2-3-2 Tilia cordata üksikpuu 2 2 ei Harilik tamm ei 9 2 2 ei Noor puu. Sooritada noore puu lõikus. 36 2-2-2-2 Quercus robur üksikpuu 2 2 ei Harilik pärn ei 10 2 2 ei Noor puu. Sooritada noore puu lõikus. 37 2-2-2-2 Tilia cordata üksikpuu 2 2 ei Pappel prk ei 56 2 2 ei Noor puu. Sooritada noore puu lõikus. 38 6-3-2-9 Populus sp. üksikpuu 3 2 ei VH. Võras kuivad murdumisohtlikud oksad. Vana mehaaniline vigastus. Suures ulatuses kuivanud puu. Harilik tamm jah 65 4 4 jah 39 8-4-7-11 Metallora on tüve sees. LIKVIDEERIDA. Quercus robur üksikpuu 4 4 ei Oksalõikehaav. Tüükad ja kuivad murdumisohtlikud oksad. VP; VT; Redutseerida tee poolne oks. PUU Harilik tamm jah 82 3 3 ei 40 8-3-9-4 ALT LIKVIDEERIDA VÕSA. Quercus robur üksikpuu 3 3 ei VH. Harilik vaher jah 54 3 3 ei Kaheharuline, ühepoolse võraga, õõnsus tüves, oksalõikehaavad, kuivad oksad võras. VP. 41 2-2-2-2 HELLENURME MÕISAPARGI DENDROLOOGILINE INVENTEERIMINE Tüve läbimõõt Nimetus eesti Ajalooline allepuu (cm) 1,3m Juurte Võra Liiklusohutus Võra ulatus (Maanteest keeles (ei/jah) kõrguselt seisukord seisukord (ei/jah) Märkused ja I tähtsuse hooldustööd paremale, mnt-st Jrk Nimetus ladina Puude vasakule, maantee Tüve Puu Lisauuringud nr keeles grupp/üksikpuu Puu kõrgus (m) suunas, mnt-st eemale) seisukord seisund (ei/jah) Märkused ja II tähtsuse hooldustööd 41 2-2-2-2 Acer platanoides üksikpuu 4 3 ei VH. Harilik tamm jah 125 2 2 jah Murdumisohtlikud oksad võras. Õõnsus juurekaelal. VP; VT; Redutseerida võra mõlemal küljel. 42 7-11-14-16 Quercus robur üksikpuu 35 3 2 ei Harilik pärn ei 15 2 3 ei Noor, kaheharuline, tüve kahjustused, oksad on tagasi lõigatud. Sooritada noore puu lõikus; VT. 43 2-2-4-2 Tilia cordata üksikpuu 3 3 ei Harilik tamm ei 11 2 2 ei Noor puu kõvera tüvega, tagasi lõigatud. Sooritada noore puu lõikus; VT. 44 2-2-2-2 Quercus robur üksikpuu 2 2 ei Harilik pärn ei 15 2 2 ei Noor puu. Topeltlatv. Sooritada noore puu lõikus; VT. 45 2-2-2-1 Tilia cordata üksikpuu 3 2 ei VH. Harilik tamm ei 7 2 2 ei Noor puu. Topeltlatv. Sooritada noore puu lõikus. 46 2-2-1-2 Quercus robur üksikpuu 3 3 ei VH. Harilik saar ei 45 2 2 ei Oksalõikehaav. VH; VP. 47 6-6-4-5 Fraxinus excelscior üksikpuu 2 2 ei Harilik pärn ei 13 2 2 ei Noor puu, väike kahjustus tüvel. Sooritada noore puu lõikus; VT. 48 2-2-2-2 Tilia cordata üksikpuu 3 2 ei VH. Harilik tamm ei 11 2 2 ei Noor puu, mehaaniline vigastus juurekaelal. Sooritada noore puu lõikus. 49 2-2-3-2 Quercus robur üksikpuu 3 3 ei Harilik pärn ei 11 2 2 ei Mehhaaniline vigastus. Sooritada noore puu lõikus; VT. 50 1-1-1-1 Tilia cordata üksikpuu 3 2 ei VH. Harilik vaher ei < 8 cm 4 4 ei LIKVIDEERIDA ja sooritada asendusistutus. 51 1-1-1-1 Acer platanoides üksikpuu 4 4 ei Harilik vaher jah 97 2 3 ei Kaheharuline, kuivad murdumisohtlikud oksad, lõhed tüvel. VP; VV. 52 5-11-8-12 Acer platanoides üksikpuu 3 2 ei Harilik pärn ei 9 2 3 ei Noor puu. Latv puudub. Sooritada noore puu lõikus. 53 1-2-2-1 Tilia cordata üksikpuu 3 3 ei Harilik tamm ei 5 2 3 ei Noor puu. Latv puudub. Kõver. Sooritada noore puu lõikus. 54 1-1-1-1 Quercus robur üksikpuu 2 2 ei Harilik pärn ei 15 2 3 ei Noor puu. Sooritada noore puu lõikus; VT. 55 2-2-2-2 Tilia cordata üksikpuu 2 2 ei VH. Harilik pärn ei 15 2 2 ei Noor puu. Väga tihe võra. Sooritada noore puu lõikus; VP. 56 1-2-2-2 Tilia cordata üksikpuu 2 2 ei VH. Harilik tamm ei 7 2 2 ei Noor puu. Kõverdunud. Sooritada noore puu lõikus; VP. 57 2-2-2-1 Quercus robur üksikpuu 2 2 ei VH. Harilik vaher jah 53 2 2 ei Kuivad murdumisohtlikud oksad võras. Oksalõikehaavad. Kõver puu. VP. 58 4-5-5-6 Acer platanoides üksikpuu 2 2 ei VH. Noor puu. Väga halvas seisukorras, mehaanilised vigastused tüvel. Kõver. LIKVIDEERIDA. Asendada uue Harilik pärn ei 7 3 3 ei 59 1-1-1-1 istikuga. Tilia cordata üksikpuu 3 3 ei Harilik tamm jah 98 2 2 ei Kahvelharu. Lõhe. Kuivad oksad võras. VP; redutseerida tee poolne oks. 60 5-11-8-10 Quercus robur üksikpuu 2 2 ei Harilik pärn ei 20 2 2 ei Noor puu. Sooritada noore puu lõikus; VT. 61 2-2-2-2 Tilia cordata üksikpuu 2 2 ei Puude 61 ja 62 vahel LIKVIDEERIDA VÕSA. Harilik pärn ei 38 2 2 ei Väga tihe võra. Sooritada noore puu lõikus; VT. 62 3-4-4-4 Tilia cordata üksikpuu 2 2 ei VH. HELLENURME MÕISAPARGI DENDROLOOGILINE INVENTEERIMINE Tüve läbimõõt Nimetus eesti Ajalooline allepuu (cm) 1,3m Juurte Võra Liiklusohutus Võra ulatus (Maanteest keeles (ei/jah) kõrguselt seisukord seisukord (ei/jah) Märkused ja I tähtsuse hooldustööd paremale, mnt-st Jrk Nimetus ladina Puude vasakule, maantee Tüve Puu Lisauuringud nr keeles grupp/üksikpuu Puu kõrgus (m) suunas, mnt-st eemale) seisukord seisund (ei/jah) Märkused ja II tähtsuse hooldustööd Harilik pärn ei 20/45/23 2 2 ei Kahvelharud. Sooritada noore puu lõikus; VT. 63 3-2-3-3 Tilia cordata üksikpuu 2 2 ei Harilik tamm jah 68 2 2 ei Kuivad murdumisohtlikud oksad. Linnupesad võras. VP; redutseerida tee poolne oks. 64 4-7-8-9 Quercus robur üksikpuu 2 2 ei VH. Harilik vaher jah 88 2 3 ei Lõhed. Oksalõikehaavad. Kuivad oksad võras. Mädanik. Rebenenud haav. VP; põllu poolt VT. 65 2-6-9-7 Acer platanoides üksikpuu 3 3 ei Vaadata puu üle uuesti kolme aasta pärast (teise tähtsuse hooldustööde etapis). Harilik tamm jah 35 2 2 ei Ühepoolne võra. Kõver tüvi. Kuivad oksad võras. VP; VT. 66 1-4-3-6 Quercus robur üksikpuu 2 2 ei VH. Kaheharuline. Murdumisohtlikud oksad võras. Suur õõnsus. Põllu poole kaldu. Lõhed. VP; Põllu poolt VT; Harilik pärn jah 120 2 3 ei 67 10-7-5-9 VV. Tilia cordata üksikpuu 30 3 3 ei Vaadata puu üle uuesti kolme aasta pärast (teise tähtsuse hooldustööde etapis). Harilik tamm jah 106 2 2 ei Oksalõikehaavad. Kuivad murdumisohtlikud oksad võras. Tüügas. VP; VT. 68 8-7-9-11 Quercus robur üksikpuu 17 2 2 ei VH. Harilik tamm jah 58 2 3 ei Oksalõikehaavad. Lõhed. Väike kõverus. Tihe võra. VH; VT. 69 6-5-5-6 Quercus robur üksikpuu 3 3 ei Puude nr 69 ja 71 vahel LIKVIDEERIDA VÕSA. Harilik pärn ei 7 2 2 ei Noor puu. Kahjustused tüvel. Sooritada noore puu lõikus; VT. 70 1-1-1-1 Tilia cordata üksikpuu 3 3 ei Oksalõikehaavad. Kuivad murdumisohtlikud oksad võras. VP; Põllu poolsed oksad redutseerida. Puu all Harilik vaher jah 65 2 2 ei 71 5-7-7-7 toompihlaka põõsad LIKVIDEERIDA. Acer platanoides üksikpuu 2 2 ei Harilik pihlakas ei 19 4 4 ei Kõver puu. Oksalõikehaavad. Kuivad oksad võras. Väga halvas seisus puu. LIKVIDEERIDA. 72 2-3-2-3 Sorbus aucuparia üksikpuu 4 4 ei Kuivad murdumisohtlikud oksad võras. Õõnsused tüves. Lõhe ei ole kinni kasvanud. Mädanik. Pahk tüvel. Harilik vaher jah 60 2 3 ei 73 5-5-5-7 VP. Acer platanoides üksikpuu 3 3 ei Puu taga isekülv LIKVIDEERIDA. Harilik pärn ei 9 2 2 ei Tüvel väike kahjustus. Sooritada noore puu lõikus; VT. 74 1-1-1-1 Tilia cordata üksikpuu 2 2 ei Puu taga isekülv LIKVIDEERIDA. Kaheharuline. Lõhed. Oksalõikehaavad. Kuivad murdumisohtlikud oksad võras. Kaldu põllu poole. VP; Harilik tamm jah 112 2 2 ei 75 8-3-11-12 Põllu poolne VT; VV. Quercus robur üksikpuu 27 2 2 ei Harilik saar ei 52 2 2 ei Ühekülgse võraga. Kuivad murdumisohtlikud oksad võras. VP; Põllu poolsed oksad redutseerida. 76 5-3-5-8 Fraxinus excelscior üksikpuu 2 2 ei Harilik pärn ei 11 2 2 ei Noor puu. Mehhaaniline vigastus. Allee reast väljas. Sooritada noore puu lõikus. 77 3-2-3-2 Tilia cordata üksikpuu 3 3 ei VH. Harilik vaher ei 55 2 2 ei Oksalõikehaavad. Kõver tüvi. VP; Põllu poolne VT. 78 3-4-6-4 Acer platanoides üksikpuu 2 2 ei Harilik tamm ei 7 2 2 ei Kaheharuline. Sooritada noore puu lõikus; VT. 79 1-1-2-1 Quercus robur üksikpuu 2 2 ei Harilik pärn ei 11 2 2 ei Väga tiheda võraga. Sooritada noore puu lõikus; VT. 80 1-1-1-1 Tilia cordata üksikpuu 2 2 ei Harilik tamm ei 6 2 2 ei Ühepoolne võra. Kahjustused tüvel. Sooritada noore puu lõikus. 81 1-1-2-1 Quercus robur üksikpuu 2 2 ei Harilik pärn ei 15 2 2 ei Väga tiheda võraga. Sooritada noore puu lõikus; VT. 82 2-2-2-2 Tilia cordata üksikpuu 2 2 ei VH. Harilik tamm ei 6 2 2 ei Puu on halvas seisukorras, kuid seisukindel. Sooritada noore puu lõikus; VT. 83 1-1-1-1 HELLENURME MÕISAPARGI DENDROLOOGILINE INVENTEERIMINE Tüve läbimõõt Nimetus eesti Ajalooline allepuu (cm) 1,3m Juurte Võra Liiklusohutus Võra ulatus (Maanteest keeles (ei/jah) kõrguselt seisukord seisukord (ei/jah) Märkused ja I tähtsuse hooldustööd paremale, mnt-st Jrk Nimetus ladina Puude vasakule, maantee Tüve Puu Lisauuringud nr keeles grupp/üksikpuu Puu kõrgus (m) suunas, mnt-st eemale) seisukord seisund (ei/jah) Märkused ja II tähtsuse hooldustööd 83 1-1-1-1 Quercus robur üksikpuu 2 2 ei Puu on halvas seisukorras, kuid seisukindel. Latv puudub. Tihe võra. Kahjustused tüvel. Kuivad oksad Harilik pärn ei 10 2 3 ei 84 1-2-2-2 võras. Sooritada noore puu lõikus. Tilia cordata üksikpuu 2 3 ei VH. Harilik tamm jah 71 2 2 ei Oksalõikehaavad. Kuivad murdumisohtlikud oksad võras. VP. 85 3-6-7-9 Quercus robur üksikpuu 2 2 ei VH. Harilik saar ei 31 2 3 ei Kõver. Tüvel on kahjustused. Sooritada noore puu lõikus; VP. 86 2-2-3-4 Fraxinus excelscior üksikpuu 3 3 ei Põllu poolne VT. Harilik saar jah 37 2 2 ei Kõver puu. Kuivad murdumisohtlikud oksad võras. Oksalõikehaavad. VP; VT. 87 2-5-5-6 Fraxinus excelscior üksikpuu 2 2 ei Harilik saar ei 46 2 2 ei Kuivanud oksad võras. VP; VT. 88 5-5-5-7 Fraxinus excelscior üksikpuu 3 2 ei Harilik tamm jah 78 2 2 ei Kolmeharuline. Kuivad murdumisohtlikud oksad võras. Avatud lõhed. Oksalõikehaavad. VP; Tee poolt VV. 89 8-5-10-10 Quercus robur üksikpuu 2 2 ei VH. Puude nr 90 ja 91 taga isetekkelised puud ja põõsad LIKVIDEERIDA. Harilik pärn ei 7 2 2 ei Noor puu. Sooritada noore puu lõikus. 90 1-1-1-1 Tilia cordata üksikpuu 2 2 ei Kuivad murdumisohtlikud oksad võras. Oksalõikehaavad. Haaval on vahtratarjaku viljakeha (Oxyporus Harilik tamm jah 82 2 2 ei 91 8-9-9-11 populinus). VP; Tee poolt VV. Quercus robur üksikpuu 2 2 ei VH. Harilik tamm ei 8 2 2 ei Noor puu. Sooritada noore puu lõikus. 92 1-1-1-1 Quercus robur üksikpuu 2 2 ei Harilik saar jah 59 2 2 ei Kuivad murdumisohtlikud oksad. Oksalõikehaav. Tüügas. VP; VT. 93 5-6-8-8 Fraxinus excelscior üksikpuu 2 2 ei VH. Kuivad murdumisohtlikud oksad võras. Õõnsus. Lõhe. Vanad seeneviljakehad. VP; VT; Tee poolse võra Harilik tamm jah 92 2 2 ei 94 9-5-11-11 redutseerimine. Quercus robur üksikpuu 3 3 ei Hea elustiku puu. Vaadata puu üle uuesti kolme aasta pärast (teise tähtsuse hooldustööde etapis). Harilik pärn ei 12 1 1 ei Noor puu. Puu taga on remmelga põõsad, need tuleb likvideerida; Sooritada noore puu lõikus. 95 2-2-2-1 Tilia cordata üksikpuu 1 1 ei Harilik saar ei 43 2 3 ei Kuivad murdumisohtlikud oksad võras. Kõver tüvi. VT. 96 3-5-5-4 Fraxinus excelscior üksikpuu 2 2 ei Harilik saar ei 40 2 2 ei Kuivad murdumisohtlikud oksad võras. Kõver tüvi. Oksalõikehaav. VP. 97 3-4-4-5 Fraxinus excelscior üksikpuu 2 2 ei VH. Harilik pärn ei 15 4 4 ei Kõver tüvi. Lõhe tüvel. Kahjustused. LIKVIDEERIDA. Puu taga põõsad likvideerida. 98 0-3-2-1 Tilia cordata üksikpuu 4 4 ei Puude nr 99 ja 100 vahel on põõsad, mis tuleb raiuda ja teha asendusistutused. Kuivad murdumisohtlikud oksad võras. Lõhe. Oksalõikehaaval tammetaeliku viljakeha (Phellinus robustus). Harilik tamm jah 117 2 2 ei 99 9-11-12-12 VP; VT. Quercus robur üksikpuu 19 2 2 ei Ilus puu. VH. Puu taga isetekkelised LIKVIDEERIDA. Kahetüveline. Murdunud latvadega. Valgemädanik juurekaelal. Lõhe ja koor on tüvel lahti. Kõrval kännul on Harilik pärn jah 54/73 4 4 jah 100 4-4-5-5 jänesvaabiku viljakeha (Ganoderma aplanatum). LIKVIDEERIDA. Tilia cordata üksikpuu 4 4 ei Puu taga isetekkelised LIKVIDEERIDA. Harilik saar jah 32/32 2 2 ei Kahetüveline. Kuivad murdumisohtlikud oksad võras. Murdunud rippes oks. Oksalõikehaav. VP; VT. 101 4-3-7-7 Fraxinus excelscior üksikpuu 2 2 ei Harilik tamm jah 61 2 2 ei Ühepoolne võra. Kuivad oksad võras. VP; VT; Tee poolse võra redutseerimine. 102 7-3-8-7 Quercus robur üksikpuu 2 2 ei VH. Harilik tamm ei 8 2 2 ei Noor puu. Sooritada noore puu lõikus. 103 1-1-1-1 HELLENURME MÕISAPARGI DENDROLOOGILINE INVENTEERIMINE Tüve läbimõõt Nimetus eesti Ajalooline allepuu (cm) 1,3m Juurte Võra Liiklusohutus Võra ulatus (Maanteest keeles (ei/jah) kõrguselt seisukord seisukord (ei/jah) Märkused ja I tähtsuse hooldustööd paremale, mnt-st Jrk Nimetus ladina Puude vasakule, maantee Tüve Puu Lisauuringud nr keeles grupp/üksikpuu Puu kõrgus (m) suunas, mnt-st eemale) seisukord seisund (ei/jah) Märkused ja II tähtsuse hooldustööd 103 1-1-1-1 Quercus robur üksikpuu 2 2 ei Puu taga isetekkelised LIKVIDEERIDA. Harilik saar jah 43 2 2 ei Kuivad murdumisohtlikud oksad võras. VP; Põllu poolse võra redutseerimine. 104 3-5-6-7 Fraxinus excelscior üksikpuu 2 2 ei VH. Harilik saar jah 53 2 2 ei Kuivad murdumisohtlikud oksad võras. Oksalõikehaavad. VP. 105 4-4-7-8 Fraxinus excelscior üksikpuu 2 2 ei VH. Kuivad murdumisohtlikud oksad võras. Ühepoolne võra. Oksalõikehaavad. VP; Tee poolse võra Harilik saar jah 53 2 2 ei 106 5-2-5-7 redutseerimine. Fraxinus excelscior üksikpuu 2 2 ei Puu all on istutatud harilik kuusk. Istutada ümber teise kohta või likvideerida. Harilik saar jah 60 2 2 ei Kuivad murdumisohtlikud oksad võras. VP; Puu alt võsa LIKVIDEERIDA. 107 5-5-6-4 Fraxinus excelscior üksikpuu 2 2 ei Harilik saar ei 45 2 2 ei Kuivad murdumisohtlikud oksad võras. Kõver tüvi. VP. 108 5-4-4-8 Fraxinus excelscior üksikpuu 2 2 ei VH. Harilik tamm ei 12 2 2 ei Noor puu. Isekülv. Kasvab reast välja. Oksal on kahjustus. VP; VT; Sooritada noore puu lõikus. 109 5-4-4-8 Quercus robur puude grupp 2 2 ei Harilik tamm ei 114 2 2 ei Kuivad murdumisohtlikud oksad võras. VP, VH. 110 6-8-11-11 Quercus robur üksikpuu 27 2 2 ei Harilik tamm jah 68 2 2 ei Kuivad murdumisohtlikud oksad võras. Lõhed: Õõnsus oksas. VP; VV; põllu poolse VT. 111 6-8-14-11 Quercus robur üksikpuu 2 2 ei Harilik tamm jah 78 2 2 ei Kuivad murdumisohtlikud oksad võras. Oksalõikehaavad. VP, VT. 112 8-3-9-11 Quercus robur üksikpuu 2 2 ei Puu taga isetekkelised LIKVIDEERIDA. Harilik saar jah 45 1 1 ei Kuivad murdumisohtlikud oksad võras. VP. 113 2-6-7-6 Fraxinus excelscior üksikpuu 1 1 ei VH. Puu taga isetekkelised LIKVIDEERIDA. Harilik saar jah 55 2 1 ei Kuivad murdumisohtlikud oksad võras. Tüvel on pahk. Kõver tüvi. VP; VT. 114 4-3-5-6 Fraxinus excelscior üksikpuu 2 2 ei Harilik pärn ei 8 2 2 ei Noor puu. Mehhaaniline vigastus. Sooritada noore puu lõikus. 115 2-1-2-2 Tilia cordata üksikpuu 3 3 ei Harilik tamm ei 8 2 4 ei Neli noort puud. LIKVIDEERIDA. 116 1-1-1-1 Quercus robur puude grupp 4 4 ei Harilik saar jah 45 2 2 ei Kuivad murdumisohtlikud oksad võras.VP. 117 3-7-17-10 Fraxinus excelscior üksikpuu 2 2 ei Harilik saar jah 59 2 2 ei Kuivad murdumisohtlikud oksad võras.VP. 118 3-3-3-9 Fraxinus excelscior üksikpuu 2 2 ei Harilik saar jah 53 2 2 ei Kuivad murdumisohtlikud oksad võras.VP. 119 4-5-6-7 Fraxinus excelscior üksikpuu 2 2 ei Harilik saar jah 68 2 2 ei Oksalõikehaav. VP. 120 7-5-8-9 Fraxinus excelscior üksikpuu 2 2 ei VH. Harilik tamm ei 8 2 3 ei Noor puu. Mehhaaniline vigastus. Sooritada noore puu lõikus. 121 1-1-1-1 Quercus robur üksikpuu 3 3 ei Harilik saar jah 68 2 2 ei Kuivad murdumisohtlikud oksad võras. Lõhed tüvel. VP. 122 7-6-7-10 Fraxinus excelscior üksikpuu 2 2 ei VH. Harilik vaher ei 18/8/28 2 3 ei Kunagi on nuditud puud. Tüükad. Kuivad oksad võras. Elektriliinide all. VP. 123 4-3-4-3 Acer platanoides üksikpuu 3 3 ei Iga kolme aasta tagant teostada VV ehk nudilõikus, et puud ei kasvaks elektriliinidesse. Sookask ei 15/12/15 1 1 ei Tüükad. Kuivad oksad võras. Elektriliinide all. VP. 124 2-4-3-3 Betula pubescens puude grupp 1 1 ei Iga kolme aasta tagant teostada VV, et puud ei kasvaks elektriliinidesse. HELLENURME MÕISAPARGI DENDROLOOGILINE INVENTEERIMINE Tüve läbimõõt Nimetus eesti Ajalooline allepuu (cm) 1,3m Juurte Võra Liiklusohutus Võra ulatus (Maanteest keeles (ei/jah) kõrguselt seisukord seisukord (ei/jah) Märkused ja I tähtsuse hooldustööd paremale, mnt-st Jrk Nimetus ladina Puude vasakule, maantee Tüve Puu Lisauuringud nr keeles grupp/üksikpuu Puu kõrgus (m) suunas, mnt-st eemale) seisukord seisund (ei/jah) Märkused ja II tähtsuse hooldustööd Harilik saar ei 13/11/20/13 2 3 ei Kunagi nuditud puud. Tüükad. Kuivad oksad võras. Elektriliinide all. VP. 125 3-3-3-5 Fraxinus excelscior üksikpuu 3 3 ei Iga kolme aasta tagant teostada VV, et puud ei kasvaks elektriliinidesse. Sookask ei 12 1 1 ei Puu kasvab elektriliini all. VH; VT. 126 3-2-2-2 Betula pubescens üksikpuu 1 1 ei Iga kolme aasta tagant teostada VV, et puud ei kasvaks elektriliinidesse. Harilik vaher ei põõsas 4 4 ei LIKVIDEERIDA 127 2-2-2-3 Acer platanoides üksikpuu 4 4 ei