Harjumaa Kiili vald Luige alevik Päikese põik 7 aiamaja projekteerimistingimused

KIILI VALLAVALITSUS KORRALDUS Kiili 24.11.2020 nr 390 Projekteerimistingimuste määramine ehitusprojekti koostamiseks Päikese põik 7, Luige alevik Korraldus antakse ehitusseadustiku § 26 lg 2 p 2 ja Kiili Vallavolikogu 16.05.2013 otsuse nr 26 “Kiili valla üldplaneeringu kehtestamine” alusel, arvestades 29.10.2020 esitatud taotlust nr 2011002/12454. 29.10.2020 esitati Kiili Vallavalitsusele projekteerimistingimuste taotlus nr 2011002/12454, millega soovitakse projekteerimistingimusi Päikese põik 7 (katastritunnus 30404:013:0500) krundil oleva aiamaja laiendamiseks üle 33% selle esialgu kavandatud mahust. 1 Väljastada projekteerimistingimused ehitusprojekti koostamiseks asukohaga Kiili vald, Luige alevik, Päikese põik 7, katastritunnus 30404:013:0500. 2 Käesoleva korralduse peale on õigus esitada halduskohtule kaebus halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras 30 päeva jooksul korralduse teatavakstegemisest arvates. 3 Korraldus jõustub teatavakstegemisest. /allkirjastatud digitaalselt/ Aimur Liiva /allkirjastatud digitaalselt/ Vallavanem Tarko Tuisk Vallasekretär Lisa: Projekteerimistingimused  Lisa 1 Kiili Vallavalitsuse 24.11.2020 korralduse nr 390 juurde PROJEKTEERIMISTINGIMUSED – PÄIKESE PÕIK 7, LUIGE ALEVIK Luige alevik, Päikese põik 7, katastritunnusega 30404:013:0500, elamumaa sihtotstarbega, 951m2. Juurdepääs krundile on Päikese põik tänavalt. 02.09.2020 seisuga ehitisregistri andmetel asuvad hooned: Ehitisregistri kood Ehitis Ehitise nimetus Esmane kasutus Korruste arv Ehitisealune pind (m2) 120757885 Hoone Aiamaja 1 66,4 120757891 Hoone Abihoone 1 20 Taotluse eesmärk – krundil oleva aiamaja laiendamine üle 33% selle esialgu kavandatud mahust. Ehitusõigus ja arhitektuursed-ehituslikud tingimused: 1. Suurim ehitisealune pind krundil kokku – 220 m2 (ehitistealuse pinna moodustavad kõik krundil olevate ehitusloa kohustuslike hoonete, ehitusloa kohustust mitteomavate ehitiste ehitisealuste pindade summa). 2. Suurim hoonete arv krundil kokku – 2 (1 üksikelamu ja 1 abihoone). Projekteeritavate ehitiste kasutamise otstarve – 11101 ja 12744. 3. Suurim korruselisus – 2 (üksikelamu), 1 (abihoone). 4. Suurim kõrgus maapinnast – 9,0m (üksikelamu) ja 4,5m (abihoone). Hoone ± 0.00 kõrgus – min. 0,30 m maapinnast. Siduda abs. kõrgusega. 5. Katus – kaldkatus, katusekatte materjal: katusekaldele vastav ja arhitektuurselt sobiv. 6. Projekteeritav hoone peavad järgima piirkonna hoonestuslaadi ja planeerimispõhimõtteid ning moodustama harmoonilise ansambli naabruses paiknevate ehitistega. Ümarpalgist ehitiste ja ehitise osade rajamine ei ole lubatud. Hoonel tuleb eelistada naturaalseid materjale (puit, kivi, betoon, metall, katusekivi). Välisviimistluses ei ole lubatud looduslikke materjale imiteerivate kunstmaterjalide (näiteks: plastik välisvoodrilaud) jmt plast- ning metallfassaadikattesüsteemide kasutamine. Esitada hoone värvilahendused. Näidata hoonestuse kaugus krundi piiridest. 7. Esitada piirdeaia eskiislahendus. Piirded projekteerida naabruses olemasolevate piirdeaedade lahendustega kooskõlas. Teedepoolne piire peab olema läbipaistev puitaed (kõrgus kuni 1,40m ja lubatud rajada krundi piirile kuid mitte lähemale kui 2m teekatteservast) ja kruntide vaheline võib ka olla võrkaed (kõrgus kuni 1,60m ja lubatud rajada krundi piirile). 8. Projekteerimisel lähtuda siseministri 30. märtsi 2017 määrusest nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja nõuded tuletõrje veevarustusele”. Katastriüksuse piirile lähemale kui 4 meetrit võib hooneid projekteerida naaberkinnisasja omanike omavahelisel kirjalikul kokkuleppel, kus peab olema fikseeritud, et naaberkinnisasja omanik(ud) on teadlik(ud) nende katastriüksusele seatavast tuleohutuskujast tulenevast kitsendus(t)est ja/või tuleb tule leviku piiramine naaberehitistele tagada ehituslike või muude abinõudega. 9. Liikluskorraldus ja juurdepääs: lahendada vastavalt projekteerimisnormidele. Teede planeerimisel lähtuda Eesti standardist. 10. Parkimine lahendada krundisiseselt. Näidata parkimiskohad asendiplaanil. 11. Ilma detailplaneeringuta või ehitusloata võib krundile rajada kuni kaks kuni 20m2 suuruse ehitisealuse pinnaga väikehoonet (nt tööriistakuuri saun, garaaž, varjualune vms). Alla 20m2 ehitised on keelatud paigutada krundi piirile lahemale kui 4m ja tee kaitsevööndisse.  Väikehoone ehitamisel ja materjalide valikul lähtuda põhihoone arhitektuursest stiilist (põhihoone puudumisel tuleb arvestada piirkonna arhitektuurse stiiliga). Projekteeritava hoone juurde kuuluvad väikevormid tuleb lahendada hoonetega stiililt harmoneeruvalt ja looduskeskkonna eripära arvestavalt. 12. Hoonete projekteerimisel arvestada olemasolevate kitsendustega. Kitsendustega on võimalik tutvuda maa-ameti kitsenduste kaardirakenduste lehel. Kaitseministeeriumi nõuded: Atmosfääriõhu kaitse seaduse § 55 lõike 3 punkti 4 kohaselt ei kuulu välisõhus leviva müra hulka riigikaitselise tegevusega tekitatud müra. Sellest tulenevalt ei kohaldu riigikaitselise tegevusega tekitatud mürale keskkonnaministri 16.12.2016 määrusega nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ sätestatud müra normtasemed. Keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 10 kohaselt tuleb keskkonnahäiringut taluda, kui keskkonnahäiringut põhjustav tegevus on vajalik ülekaaluka avaliku huvi tõttu ning puudub mõistlik alternatiiv ja olulise keskkonnahäiringu vähendamiseks on võetud vajalikud meetmed. 13. Ehitamise õigust taotlev isik peab arvestama riigikaitselise tegevuse tõttu tekkivate keskkonnahäiringutega (müra, vibratsioon, jms) ning rakendab hoone projekteerimisel ja ehitamisel nende häiringute mõju leevendamiseks vajalikke ehituslikke meetmeid. Maanteeameti nõuded: 14. Projekti asendiplaanile kanda ja seletuskirjas tuua välja EhS § 71 kohane teekaitsevöönd. 15. Kanda joonistele ehitiste (hoone, piire, parkla vms) kaugus riigitee äärmise sõiduraja välimisest servast. 16. Riigitee kaitsevööndis on keelatud EhS § 70 lg 2 ja § 72 lg 1 nimetatud tegevused, sh on keelatud ehitada ehitusloakohustuslikku teist ehitist. Riigitee kaitsevööndis kehtivatest piirangutest võib kõrvale kalduda Maanteeameti nõusolekul vastavalt EhS § 70 lg 3. Lähtudes liiklussõlmest tulenevatest keskkonnamõjudest ja olemasolevast ehitusjoonest nõustume hoone laiendamisega vähesel määral teekaitsevööndisse. 17. Projektis kasutada riikliku teeregistri (http://teeregister.riik.ee) põhiseid teede numbreid ja nimetusi. 18. Juurdepääs kavandada kohaliku tee nr 3040266 Päikese põik kaudu. 19. Lähtuvalt asjaolust, et projektiga hõlmatav ala ulatub riigitee kaitsevööndisse, tuleb projekti koostamisel arvestada olemasolevast ja perspektiivsest liiklusest põhjustatud häiringutega (müra, vibratsioon, õhusaaste). Riigitee liiklusest põhjustatud häiringute ulatust tuleb projekti koostamisel hinnata ning vajadusel võtta tarvitusele meetmed häiringute, sealhulgas keskkonnaministri 16.12.2016. a. määruse nr 71 lisas 1 toodud müra normtasemete, tagamiseks. Projekti seletuskirjas kirjeldada ning vajadusel näidata joonistel kavandatavad leevendusmeetmed ning lisada selgitus, et tee omanik (Maanteeamet) on projekti koostajat teavitanud liiklusest põhjustatud häiringutest ning ei võta kohustusi rakendada meetmeid riigitee liiklusest põhjustatud häiringute leevendamiseks projektiga käsitletaval alal. Projekti seletuskirjas märkida, et kõik leevendusmeetmetega seotud kulud kannab arendaja. 20. Projekti joonistel näidata projekteeritaval alal paiknevad olemasolevad ja kavandatavad tehnovõrgud ja muu taristu. Tehnovõrke, sh kaitsevööndeid, riigitee alusele maaüksusele mitte kavandada. 21. Projekti koosseisus kirjeldada ja näidata joonistel projektala sademevete ärajuhtimise lahendused. Seejuures ei tohi sademevett juhtida riigitee alusele maaüksusele, sh riigitee koosseisu kuuluvatesse teekraavidesse. 22. Projekti aluseks olev geodeetiline alusplaan peab olema mõõdistatud piisavas ulatuses, mis võimaldab projekti koostada ja kontrollida. 23. Maanteeamet ei võta kohustusi projektiga seotud rajatiste väljaehitamiseks. Keskkonnaalased ja tehnovarustuse nõuded: 24. Veevarustus ja kanalisatsioon (sh sademe- ja liigvesi): veevarustus ja kanalisatsioon lahendada vastavalt võrguvaldajate tehnilistele tingimustele, mis on kooskõlastatud piirkonna vee-ettevõtjaga ja lisatud projekti koosseisu. Välise tuletõrje veevarustuse tagamisel ehitistele lähtuda Eesti Standardist 25. Vertikaalplaneerimine, sademeveed ja drenaaž: lahendada katastriüksuse piires. Välistada sademevee valgumine naaberkruntidele. Projekti koosseisus esitada haljastuse ja vertikaalplaneerimise põhimõtteline lahendus kas asendiplaanil või eraldi joonisel. 26. Heakord ja jäätmed: lahendada ehitus- ja olmejäätmekonteineri(te) asukoht ja jäätmekäitlus. 27. Haljastus: säilitada olemasolev kõrghaljastus. Nõuded projektide koostamiseks: 28. Arvestada katastriüksuse kitsendustega (märkida asendiplaanile). 29. Asendiplaan esitada mõõtkavas 1:500 või 1:1000 koos maapealsete ja maa-aluste tehnovõrkude, maakasutuse piiride, kõikide krundi kitsenduste, geodeetilise põhivõrgu punktide ja haljastusega kuni kahe aasta vanusel topo-geodeetilisel alusplaanil. 30. Ehitusprojekti koostamisel tuleb lähtuda kõikidest Eesti Vabariigis kehtivatest õigusaktidest, standarditest (EVS) ja normidest (EPN). 31. Ehitusprojekti koosseisu lisada: 1. projekti lisada projekteerija poolt allkirjastatud kooskõlastuste koondtabel; 2. võrguvaldajate tehnilised tingimused. Kui projektiga ei nähta ette uusi tehnovõrke, siis lisada projekti olemasolevate teenuslepingute koopiad; 3. fotod olemasolevast olukorrast; 4. energiamärgis. Nõuded projektide esitamisele: 32. Enne projekti esitamist, kooskõlastada Kiili Vallavalitsusega maa-ala geodeetiline alusplaan Kiili Vallavalitsuse digitaalse mõõdistusfailide arhiivi kaudu. 33. Nõutavad kooskõlastused\arvamused: ehitusseadustikust tulenevalt on ehitusloa taotluse ja ehitusteatise menetluste puhul ameti ülesanne edastada haldusakti eelnõu kooskõlastamiseks asutusele, kelle seadusest tulenev pädevus on seotud taotluse esemega või arvamuse avaldamiseks asutusele või isikule, kelle õigusi või huve võib taotletav ehitis või ehitamine puudutada. Sujuvama menetluse huvides tuleb teatud juhtudel (nt. ehitusprojekti koostamisel) teha vajalike asutustega koostööd. Projekteerimistingimused ei anna õigust ehitamise alustamiseks. Vastavalt ehitusseadustiku § 38 lõikele 1 annab ehitusluba õiguse ehitada ehitist, mis vastab ehitusloa andmise aluseks olevale ehitusprojektile. Koostas: Eduard Ventman, vallaarhitekt, 17.11.2020