Selgitus teadusprojekti FuncNet andmepäringule Taotle me teadustöö otstarbel kinnisturaamatust valitud maakatastrite omanike isiku- ja registrikoode päringule lisatud faili põhjal. Andmete otstarve: Biodiversa + toetusskeemist rahastatud teadusprojekti „Pärandniitude võrgustike funktsionaalse sidususe roll taim-tolmeldaja interaktsioonide tagajana ( FuncNet , 01.03.2023–28.02.2026, vastutav täitja Tsipe Aavik, Tartu Ülikooli ökoloogia ja maateaduste instituut)“ ambitsioon on uurida taimede, tolmeldajate ja põllumajanduslike tegevuste omavahelisi seoseid. Seosed on nii taimede-tolmeldajate-inimeste vahel kui ka maatükkide vahel, sõltudes omakorda inimeste, taimede ja tolmeldajate tegevuse kvaliteedist nendel . Uuritavad alad on Läänemaal Tuudi ja Kõmsi külade läheduses, 2x2 km küljega maastikuruudud. Selleks, et uurida põllumaid ja poollooduslikke kooslusi kasutavate inimeste tegevust , samuti põldude ja niitude vahele jäävate maatükkide ja nende omavahelist ühenduvust toetavate maatükkide kvaliteete (metsastatud /metsastuvate alade puhul nende servi) , on vaja inimestega ühendust võtta . Välitööde käigus on selgunud, et alasid hooldavaid inimesi ei ole ilma eelnevalt registritest kontaktandmeid taotlemata võimalik teadustööks piisaval määral kätte saada. Selleks taotle si me PRIAst 2023. aastal nendele aladele põllumajandustoetusi taotlenute nimesid ja kontaktandmeid (eraisikud ja FIEd , kelle nimed ei ole avaandmetes nähtavad). Kõikidele uuritavatele aladele ei ole aga põllumajandustoetusi taotletud. Nende alade kohta taotleme kontaktandmeid kinnisturegistri (omaniku isiku- või registrikood) ja rahvastikuregistri (eraisiku te kontaktandmed ) kaudu (äriühingute puhul leiame kontaktandmed internetiotsingu abil). Päringust on välja võetud ka elamumaa katastrid, et vähendada nende inimeste tülitamist, kellel põllu-metsamaad pole, samuti riigile ja omavalitsusele kuuluvad katastrid. Uuring ei ole poliitikauuring ja ei käsitle eetiliselt tundlikke küsimusi. Töödeldavad isikuandmed on isikukood, nimi, kontaktandmed. Andmete kasutusviisid: - Loa küsimine omaniku maatükil viibimiseks ja looduse uurimiseks (õiguskantsler on märtsis 2024 leidnud, et loodusväärtuste inventuur maaomaniku maatükil peab toimuma tema teadmisel; uuring ei kvalifitseeru inventuuriks, kuid seda põhimõtet tasub järgida ka teadusliku uuringu puhul) ja niitmistööde aegade kokkuleppimiseks (et omanik, kui ta on nõus, ei niidaks õitsevaid taimi enne uurimistöid maha) - Maa hooldajaga ühenduse võtmine selleks, et uurida tema valmidust uuringus osaleda (vabatahtlik intervjuu kohapeal, telefoni või veebi teel, millele eelneb informeeritud nõusoleku andmine) - Maa hooldaja nõusolekul vestlus põllumajanduspraktikate üle hooldataval alal (ajalooline mälu, praegused praktikad, tulevikuplaanid, kogemused toetustega, ökoloogiliste suunistega jne) - Loa küsimine selleks, et tutvuda maa kasutaja põlluraamatuga Andmete kasutamine: - Andmete korrektse kasutamise eest vastutab sotsioloog Maie Kiisel (analüütik, Tartu Ülikooli poliitikauuringute instituut). Maie kiisel tagab, et andmed ei pääse päringus nimetamata inimeste kätte, et neid ei kasutata muul otstarbel kui taotluses kirjeldatud ning et need hävitatakse tähtaegselt. - Kui uuringualasse jäänud maa omanik ei ole nõus sellega, et tema kontaktandmeid kasutatakse nimetatud eesmärkidel, kustutatakse tema andmed koheselt. - Andmeid hoitakse Tartu Ülikooli turvatud ühistöö virtuaalkeskkonnas Maie Kiisli Sharepoint-i profiilis jagatuna kahe projekti täitjaga (Virve Sõber ja Epp Valdaru, TÜ ökoloogia ja maateaduste instituut). Teised projekti täitjad maaomanike kontaktandmetele ligi ei saa. Maie Kiisel kasutab andmeid inimestega vestlemiseks, Virve Sõber ja Epp Valdaru taimede ja putukate uurimise välitööde kooskõlastamiseks. - Andmeid ei laeta isiklikesse arvutitesse ja need hävitatakse projekti lõpus (hiljemalt 31. detsembril 2025). Taotletavate andmete kirjeldus on lisatud Exceli faili „ kinnisturaamat _paring_FuncNet “. Selles on väljavõte uuritavate alade katastrinumbritest. Taotleme 80 katastri omanike andmeid, omanike arv on väiksem kui 80, sest suur osa neist korduvad. Ökoloogilise ühenduvuse aspektist huvitavate maatükkide omanikele tehakse ettepanek osaleda vestluses, milles osalemine on vabatahtlik. Järgnevalt näidis informeeritud nõusoleku vormist ja intervjuu kavast. Uurijale INFORMEERIMISE JA TEADLIKU NÕUSOLEKU VORM Uuringu “ Pärandniitude võrgustike funktsionaalse sidususe roll taim-tolmeldaja interaktsioonide tagajana ( FuncNet ) ” üks ülesanne on uurida niitude hooldajate kogemusi oma maa kasutamisel ja selgitada välja peamised tegevust kujundavad tegurid. Selleks intervjueerime vaatlusaladel tegutsevaid inimesi. Vestlusele kulub aega 10 minutist ühe tunnini, sõltudes vastaja võimalustest ja kogemuste pagasist. Intervjuude ja vaatluste põhjal tehtud järeldusi arutame poliitikakujundajate ja huvitatud maakasutajatega, et pakkuda mõtteainet niitude hooldamise võtete ja poliitikate kujundamiseks. Uuringu eesmärk on aidata kaasa pool-looduslike koosluste paremale seisundile. U uringu s osalemi ne on vabatahtlik . Vähendamaks intervjuule kuluvat aega ja hilisemat analüüsi soovime esimese valikuna intervjuu salvestada. Vastajal on aga võimalik salvestamisest loobuda. Kustutame salvestised pärast märkmete tegemist. Intervjuude käigus kogutud andmeid (nimed, kontaktandmed, maakasutaja seos maatükiga) kasutab ainult uurija ise. Andmete analüüsi protsessis kaotatakse ära teave, mis võib välja anda vastaja isiku (sh iseloomulik väljendusviis). Teie nime ja kontaktandmed kustutame pärast andmekogumise lõppu ( 31. dets 2025 ) või Teile sobival ajal, mis lepitakse kokku külastuse käigus . ___ Olen uuringust informeeritud , mõist es selle vajadust, metoodikat ja ajakulu. Saan aru, kuidas minu isikuandmetega ümber käiakse. Nõustun küsitluses osalema ja annan nõusoleku kogutud andmete kasutamiseks . Tean, et kui mul tekib täiendavaid küsimusi, saan pöörduda Tartu Ülikooli esindaja poole : Maie Kiisel , sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskus , analüütik ( 5169933 , maie.kiisel @ut.ee). Allkiri: Uuringus osalejale INFORMEERIMISE JA TEADLIKU NÕUSOLEKU VORM Uuringu “ Pärandniitude võrgustike funktsionaalse sidususe roll taim-tolmeldaja interaktsioonide tagajana ( FuncNet ) ” üks ülesanne on uurida niitude hooldajate kogemusi oma maa kasutamisel ja selgitada välja peamised tegevust kujundavad tegurid. Selleks intervjueerime vaatlusaladel tegutsevaid inimesi. Vestlusele kulub aega 10 minutist ühe tunnini, sõltudes vastaja võimalustest ja kogemuste pagasist. Intervjuude ja vaatluste põhjal tehtud järeldusi arutame poliitikakujundajate ja huvitatud maakasutajatega, et pakkuda mõtteainet niitude hooldamise võtete ja poliitikate kujundamiseks. U uringu s osalemi ne on vabatahtlik . Vähendamaks intervjuule kuluvat aega ja hilisemat analüüsi soovime esimese valikuna intervjuu salvestada. Vastajal on aga võimalik salvestamisest loobuda. Kustutame salvestised pärast märkmete tegemist. Intervjuude käigus kogutud andmeid (nimed, kontaktandmed, maakasutaja seos maatükiga) kasutab ainult uurija ise. Andmete analüüsi protsessis kaotatakse ära teave, mis võib välja anda vastaja isiku (sh iseloomulik väljendusviis). Teie nime ja kontaktandmed kustutame pärast andmekogumise lõppu ( 31. dets 2025 ) või Teile sobival ajal, mis lepitakse kokku külastuse käigus . Küsitluses osaleja saab täiendavate küsimus tega pöörduda Tartu Ülikooli esindaja poole : Maie Kiisel , sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskus , analüütik ( 5169933 , maie.kiisel @ut.ee). Intervjuu kava Informeeritud nõusoleku lehega tutvumine: uuringu teemade selgitus, õigus loobuda intervjuust ja salvestamisest. Rääkige mulle palun, mis on teie (teie pere) kokkupuude selle maatükiga, siia sattumise lugu? Millal tuldi, mis siia tõi, millised maa-alad kasutusse saadi? Miks just sellised? Juhul, kui on hilisem omanik: Mida te teate selle maatüki varasematest kasutajatest ja kasutusest enne teie pere ja esivanemate aega? Kui tulla minevikust ettepoole tänapäeva, siis kuidas seda maad on kasutatud? Mis nendel maatükkidel on ajalooliselt olnud? Kuidas on kasutusviisid muutunud? Mida-keda on siin kasvatatud? Milliseid muudatusi on nendel maatükkidel tehtud? (maaparandus, hooldustööd, maakasutuse muutus jms) Kui ei ole juba eelnevast ilmne: Millega te tegelete, mis on teie tegevusala? Kuidas on see suunanud seda, mida siin ette olete võtnud? Kui on kohane: Milliseid maahooldustöid te siin teete? Kuidas te neid teete? Milliseid põhimõtteid järgite? Milliseid tingimusi seatakse selleks ette, nt PRIA, KeA , muinsuskaitse, sertifikaadid? Kui on ettevõte: Milline on ettevõtte tegevusala? Kuidas on teie tegevus muutunud, kui tulla taas ajas minevikust tänapäeva? Mis on neid muutusi tinginud? Kes on teie põhilised partnerid? Kuhu läheb teie toodang? Milline on turu seis, turu ootused teie tegevusele? Kui palju ja millist maad te rendite, kui palju omate? Mille poolest rentimine ja omamine teie tegevusmudelis eristuvad? Kuidas mõjutavad teiste maakasutajate valikud teie tegevust? Kuivõrd tunnetate konkurentsi maale, nii ostuhuvi teie maade vastu kui teie enda võimalusi maad omandada, rentida? Millised on teie kogemused suurmaaomanikega (metsaettevõtted, vahendajad)? Millised on teie ettevõtte tulevikuplaanid? Millised muutujad on nende plaanide tegemisel tähtsad? Nt ÜPT/SPT toetuse kukkumine, metsastamise finantsskeemid, konkurents maale ja maa hinna tõus, maamaksu tõus, Lihula heinatehas, koolide sulgemine ja tööjõu olukord, pangaintresside kasv, maahoolduse uued nõuded (ribad ja siilud)? Kuidas mõjutab teie tegevust heitlik ilm, süvenevad kevadised põuad? Milline on teie masinapark? Mida need masinad teha suudavad? Kes neid hooldab? Millised on teie masinate infosüsteemide võimalused? Millised on Teie enda infosüsteemid ? Millised on teie kogemused põllumajanduse infosüsteemidega? Mida ja millistel puhkudel kasutate? Kui te kasutate toetusi, siis milliseid? Nt masinad, loomad, maaparandus, metsa hooldus jne. Millistest toetussüsteemidest te toetusi taotlete? Milliseid nõustamisteenuseid olete kasutanud? Millised on teie kogemused nendega, mida te neist arvate? Mida arvate uuest kohustusest laiendada põlluäärseid hooldamata ribasid ja luua põldudele tolmeldajatele saari? Kuidas see teie tegevust mõjutab? Kuidas neid nõudeid täidate? Kuivõrd te naabruskonna inimestega läbi käite? Kuidas teie külades suhtlus toimib? Millistes asjades teete koostööd? Kuivõrd olete suhelnud selle üle, kuidas maad siinkandis tuleks kasutada? Näiteks mida sobib kasvatada, kellele tohib maad rentida või müüa? Mille üle? Kellega on teil tihedamad sidemed? Mille tõttu? Kui te mõtlete sellele piirkonnale, siis milliseid muutuseid olete siin looduses märganud võrreldes selle ajaga, kus te siia tulite/ mida kõige esimesena mäletate? Lähtudes sellest, kuivõrd üldse loodust märkab ja mis mastaabis: Millised liigid teile siin korda lähevad? Miks? Kuivõrd olete püüdnud nende heaks midagi teha? Näiteks luua elupaika, hooldada ala teisiti. Kuidas see on õnnestunud? Mis võiks sellest maast edasi saada? Kuivõrd olete selle üle arutanud oma lähedastega? Ettevõtte omanike ringis? Mille üle? Tänamine. Meeldetuletused õigustest ja sellest, mis andmetega edasi tehakse. Osutada informeerimise vormile, millest teise poole saab jätta intervjueeritavale.
Saatja: "Maie Kiisel" <
[email protected]>
Saaja: "RIK info" <
[email protected]>
Teema: kinnisturaamatu andmepäring teadustööks, FuncNet
Kuupäev: 2024-04-17 14:11
Tähelepanu! Tegemist on välisvõrgust saabunud kirjaga.
Tundmatu saatja korral palume linke ja faile mitte avada.
Tere õhtust!
saadan Tartu Ülikooli teadustöö, projekti FuncNet tarbeks andmepäringu
kinnistute omanike isiku-/registrikoodide saamise tarbeks. Kasutame neid
omakorda rahvastikuregistrile päringu tegemiseks.
Taotlusele on lisatud fail katastritunnustega, mille omanike andmeid
soovime ja selgitus selle kohta, kuidas inimeste andmeid kasutatakse
teadustöös.
parimate soovidega
maie kiisel
Tartu Ülikool
Johan Skytte poliitikauuringute instituut, RAKE
analüütik
5169933,
[email protected]