Leping

Kuupäev digiallkirjas nr 4-17/2043 Taotluse rahuldamise teatis Lugupeetud Sirli Sipp Kulli Sihtasutus Keskkonnainvesteeringute Keskus (edaspidi KIK) nõukogu otsustas 17.06.2022 koosolekul toetada teie projekti nr RE.4.07.22-0016 „Eesti Läänemere ava osa põhjasetete keskkonnaseisundi hindamise metoodika rakendamine ja alusandmete kogumine “ t aotlust 112 615,39 euroga , toetuse maksimaalne määr abikõlblikest kuludest on 95%. M ääruse § 42 lõike 3 järgi tekib toetuse saamise õigus pärast sihtfinantseerimise lepingu (SFL) sõlmimist. SFL koosneb käesolevas teatises toodud eritingimustes t ja teatisele lisatud SFLi üldtingimustest. Palun tagastage enda allkirjaga SFL ühe kuu jooksul projekti rahastamise otsuse tegemisest. Sihtfinantseerimise lepingu eritingimused Projekti abikõlblikkuse periood algab 30.06.2022 ja lõppeb 17.06.2024. Projekti toetatakse järgmistel tingimustel: T oetuse saaja kohustub projekti hanked läbi viima hiljemalt kuue kuu jooksul projekti rahastamise otsuse tegemisest ; T oetuse saaja esitab KIKile projekti makseprognoosi esimesel võimalusel, kuid mitte hiljem kui kuue kuu jooksul projekti rahastamise otsuse tegemisest ; Makseprognoosi vorm leitav siit: https://kik.ee/et/toetavad-tegevused/projektide-hindamine-rahastamine-ja-elluviimine/projektide-hindamine-rahastamine-ja-elluviimineprojektide-elluviimine Teostatavate analüüside lähteülesanne tuleb kooskõlastada Keskkonnaministeeriumi Merekeskkonna osakonnaga ; Projekti t ulemused esitada KESE andmebaasi, kaardid tuleb avalikustada EMODnet -s. Projekti elluviimisel arvestage: Taotlust rahastatakse keskkonnaministri 31. jaanuari 2020. a määruse nr 10 „Keskkonnaprogrammist toetuse andmise kord ja tingimused “ (edaspidi määrus) alusel. Projekti elluviimisel tuleb järgida määrust, taotluse rahuldamise teatises toodud tingimusi ja KIKi veebilehel avaldatud juhiseid. Hangete korraldamise nõuded KIK ei arvesta üldjuhul taotluse juurde esitatud hinnapakkumusi. Need esitatakse projekti hinnangulise eelarve koostamiseks. Hangete korraldamisel juhinduge riigihangete seadusest ja määruse §-st 41 . Projekti elluviimise tähtaeg Projekt tuleb ellu viia abikõlblikkuse perioodil. Vastavalt määruse § 11 lg-le 1 l õpeb toetuse kasutamise õigus 24 kuu möödumisel rahastamisotsuse tegemisest. Kui projekti elluviimisel ilmneb täiendavad asjaolusid on KIKil õigus nõuda lisatingimuste täitmist, et tagada toetuse sihipärane kasutamine ja KIKi nõukogu otsuse täitmine. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Andrus Treier juhataja Maarja Küttä 6 274 322 [email protected] Kinnitatud 20.06.22 SIHTFINANTSEERIMISE LEPINGU ÜLDTINGIMUSED allkirjastatud digitaalselt 1. FINANTSEERIMISE SUMMA JA SIHTOSTARVE 1.1 Sihtasutus Keskkonnainvesteeringute Keskus (edaspidi KIK) on teinud otsuse rahastada toetuse saaja projekti. Projekti rahastamisest teavitatakse toetuse saajat otsuse ja/või selle kohta tehtud teatisega (edaspidi rahastamisotsus), mis on sihtfinantseerimise lepingu eritingimusteks. 1.2. KIK finantseerib toetuse saaja projekti abikõlblikke kulusid vastavalt taotluse eelarvele ja tegevustele rahastamisotsuses nimetatud summas ja tingimustel (edaspidi toetus). 1.3. Pärast projekti rahastamist ja sihtfinantseerimise lepingu sõlmimist tehtud otsus(ed) projekti toetust suurendada, toetust vähendada, rahastamise tingimusi muuta vms, asjakohasel juhul otsuse aluseks olevad toetuse saaja tahteavaldused, samuti toetuse saaja poolt sihtfinantseerimise lepingu täitmisel esitatud täiendavad dokumendid ja tahteavaldused on sihtfinantseerimise lepingu lahutamatuks osaks. Kui KIK ei otsusta teisiti, siis eraldi kirjalikku kokkulepet sihtfinantseerimise lepingu muutmiseks sellisel juhul ei vormistada. 2. MAKSETE TEOSTAMISE KORD 2.1. KIK maksab toetuse välja vaid abikõlbliku kulu hüvitamiseks. 2.2. KIK maksab toetuse välja, kui abikõlblik kulu on tekkinud ja toetuse saajal puuduvad aruandevõlgnevused KIKi või riiklike registrite ees, kui eritingimustes ei ole sätestatud teisiti. 2.3. KIK maksab toetuse välja toetuse saajale või otse toetuse saaja poolt teatatavatele isikutele (edaspidi teostajad), eeldusel, et toetuse saaja on saanud teostajalt kinnituse, et ta on sellest teadlik, välja arvatud, kui toetuse saaja on riigiasutus. Sellega täidab KIK toetuse saaja kohustuse teostaja ees, KIKil ei teki kohustust teostaja vastu. Juhul kui teostaja poolt toetuse saajale esitatud arve maksetähtaeg on möödunud, vastutab võimalike viiviste eest toetuse saaja. 2.4. Riigieelarvelistele asutustele võib KIK toetuse välja maksta ettemaksetena. 2.5. Toetuse saajatele, kes ei ole riigieelarvelised asutused, võib KIK põhjendatud juhul toetuse välja maksta ettemaksena ehitusprojektide korral kuni 30% ning teiste projektide korral kuni 50% ulatuses sihtfinantseerimise lepingu kogusummast, kui see on kooskõlas sõlmitud lepingute ning kavandatud või elluviidava tegevusega. KIK võib ettemakse tegemisest keelduda. 2.6. Ettemakse tasub KIK toetuse saajale. 2.7. Kui maksed toimuvad ettemaksetena mitmes osas, siis teeb KIK järgmise ettemakse peale seda, kui eelmise ettemakse kasutamise kohta on esitatud kuludokumendid, mis kinnitavad kulude tegemist vähemalt 2/3 ulatuses eelmisest. 2.8. Viimase makse teeb KIK pärast kõigi käesolevas lepingus kokku lepitud tööde lõpetamist ning väljamaksetaotluse ja lõpparuande esitamist ja heakskiitmist. Viimase makse minimaalne suurus on 20% sihtfinantseerimise lepingu toetuse summast, kui eritingimustes ei ole sätestatud teisiti. 2.9. KIK teeb maksed vormikohase väljamaksetaotluse alusel, millele on kohaldataval juhul lisatud järgmised dokumendid:  Kinnitatud 20.06.22 2.9.1. hangete läbiviimisel riigihangete registris avaldatud hanke viitenumber või hanke korraldamist tõendavad dokumendid, kui hange ei ole läbi viidud riigihangete registris ja tehingu eeldatav hind ilma käibemaksuta on 5000 eurot või suurem; 2.9.2. leping, mille alusel on kohustus võetud, v.a kui leping on eelnevalt esitatud ja lepingut ei ole muudetud; 2.9.3. lepingu muudatused, lepingukohase reservi kasutamist õigustav dokument, õiguskaitsevahendite kasutamise teavitused olemasolu korral; 2.9.4. KIKi nõudmisel arve või muu raamatupidamisdokument; 2.9.5. asjade, teenuste või ehitustööde üleandmist ja vastuvõtmist tõendava dokumendi koopia; 2.9.6. hiljemalt lõppmakse juures raamatupidamises projekti kulude kajastamist tõendav dokument; 2.9.7. ettemakse korral kulude tasumise prognoos ja ettemakse vajaduse põhjendus. 2.10. KIK võib nõuda väljamaksetaotluse juurde täiendavate dokumentide esitamist. 2.11. KIK teeb väljamaksed pärast esitatud dokumentide kontrollimist ja heakskiitmist. 2.12. Toetuse saaja esitab maksetaotluse struktuuritoetuse registri kaudu. 2.13. Kui seoses riigihanke või pakkumiskonkursiga või muudel põhjustel osutub tööde hind väiksemaks kavandatust, kohustub toetuse saaja sellest KIKile viivitamatult teatama ning leppima kokku finantseerimises vastavalt tegelikule kulule. 2.14. KIK ei ole kohustatud projekti hiljem täiendavalt finantseerima. 2.15. KIK rahastab käibemaksu ainult juhul, kui vastavalt käibemaksu reguleerivatele õigusaktidele ei ole toetuse saajal õigust käibemaksu sisendkäibemaksuna maha arvata või tagasi taotleda ning käibemaksu ei hüvitata toetuse saajale ka muul moel. 3. KOHUSTUSLIKUD DOKUMENDID JA NENDE PRIORITEETSUS 3.1 Toetuse saaja kohustub viima oma projekti ellu ranges vastavuses nõuete ja tingimustega, mis sisalduvad ülimuslikus järjekorras järgmistes dokumentides: kehtivad riiklikud õigusaktid, keskkonnaministri 31.01.2020 määrus nr 10 „Keskkonnaprogrammist toetuse andmise kord ja tingimused“ (edaspidi määrus nr 10), nimetatud määrusest lähtudes KIKi poolt kinnitatud ja veebilehel avaldatud juhised, võimalikud rahastamisotsuse eritingimused, sihtfinantseerimise lepingu üld- ja eritingimused, käesoleva lepingu lisaks olev toetuse saaja taotlus ning asjakohasel juhul taotluse menetlemisel sellele lisatud täiendavate dokumentide ja selgitustega. 3.2 Ühelt poolt KIKi nõuete ja käesoleva lepingu põhiteksti ning teiselt poolt toetuse saaja esitatud materjalide vastuolu korral on ülimuslikud esimesena nimetatud, kui KIKi sõnaselgest eraldi tahteavaldusest ei nähtu konkreetselt, et pooled on erandlikult kokku leppinud projekti elluviimises KIKi tavalistest nõuetest erineval viisil. 3.3 Kui pärast taotluse esitamist on KIK seadnud projekti rahastamisele lisatingimusi võrreldes taotluses esitatutuga ja avaldanud tahet sõlmida käesolev leping ainult neil tingimustel, loetakse toetuse saaja need tingimused lepingu allkirjastamisega aktsepteerinuks. 4. TOETUSE SAAJA KOHUSTUSED Toetuse saaja on kohustatud:  Kinnitatud 20.06.22 4.1. viima projekti ellu kehtivate õigusaktide, KIK veebilehel avaldatud juhendmaterjalide, toetuse saaja poolt esitatud taotluse, võimalike KIKi poolt enne käesoleva lepingu sõlmimist teatatud ja kokku lepitud täiendavate tingimuste ja käesoleva lepingu ja projekti tähtaegade kohaselt; 4.2. tegutsema kõrgendatud hoolsusega, kuivõrd ta kasutab riigieelarvelist toetust; 4.3. teatama KIKile asjaoludest, mille tõttu taotluses, sh eelarves, või käesolevas lepingus esitatud andmed ei ole enam täielikud või õiged, samuti teatama kõikidest olulistest asjaoludest, mille vastu KIKil kui toetuse andjal ning selle õiguspärase ja sihtotstarbelise kasutamise kontrollijal on äratuntav huvi; 4.4. teatama KIKile, kui ta on saanud projekti kulude katmiseks vahendeid teisest allikast; 4.5. kasutama toetust ainult rahastatud projekti abikõlblike kulude tegemiseks, mis on määratletud määruses nr 10 ja KIK veebilehel avaldatud juhendmaterjalides; 4.6. pidama hea raamatupidamistava kohaselt ja vastavalt läbipaistvuse ja mõistetavuse printsiibile sihtfinantseeritud projektide osas raamatupidamiskontodel eraldi arvestust; 4.7. järgima riigihangete seaduse §-s 3 sätestatud üldpõhimõtteid ning määruses nr 10 ja KIKi veebilehel avaldatud juhendmaterjalides ette nähtud täiendavaid nõudeid hangetele ka siis, kui toetuse saaja ei ole hankija riigihangete seaduse tähenduses; 4.8. teavitama teostajaid KIKi rahastamistingimustest ja sõlmima teostajatega lepingud mõistlikel ja asjaomases valdkonnas tavalistel tingimustel ja KIKi rahastamistingimusi arvestades ning teostama järelevalvet lepingute täitmise üle viisil, mis tagab tööde tegemise ja tulemuslikkuse; 4.9. reaalselt ja proportsionaalselt projekti abikõlblike kulude katmiseks ära kasutama ja tasuma eelarves näidatud omafinantseeringu hiljemalt enne KIKi poolset lõppmakset; 4.10. abikõlblike kulude vähenemisel vähenevad toetus ja omafinantseering proportsionaalselt kui riigiabi reeglitest ei tulene, et vähendatakse ainult abisummat; 4.11. järgima projekti hangete korraldamisel seaduses ja määruses nr 10 sätestatud nõudeid; 4.12. järgima määruses nr 10 ja kohalduvatel juhtudel riigiabi õigusaktides sätestatud projekti tulemi säilitamise ja kasutamise tähtaegu; 4.13. saavutama rahuldatud taotluses esitatud projekti tulemused, väljundid, mahu või mõju; 4.14. säilitama projektiga seotud dokumente vähemalt viis aastat pärast toetusest viimase makse tegemist, kui õigusaktides ei ole sätestatud pikemat tähtaega; 4.15. andma kolmandatele isikutele infot projekti käigu ning sisu kohta ja vajadusel esitama ka asjakohaseid dokumente õigusaktides kehtestatud korras ning arvestama, et KIKi suhtes kehtib teabe avalikkuse põhimõte vastavalt avaliku teabe seadusele; 4.16. vältima huvide konflikti st olukorda, kus tema tehingupartnerit (töövõtja/müüja vms) võib pidada mingil põhjusel (näiteks, kuid mitte ainult, sugulus ja hõimlus, seotus juriidiliste isikute kaudu vms) toetuse saajaga seotuks ning sellise olukorra ilmnemisel teavitama sellest KIKi ja leppima kokku huvide konflikti vältimise meetmetes; 4.17. järgima toetusele viitamisel KIKi veebilehel avaldatud Keskkonnaprogrammi toetusele viitamise juhendit;  Kinnitatud 20.06.22 4.18. lubama projekti tulemusel tekkivate võimalike intellektuaalomandi objektide, sh oskusteabe, uuringutulemuste, alusandmete jms tasuta kasutamist hariduslikel, teaduslikel ja mittetulunduslikel eesmärkide, sealhulgas rahvusringhäälingu, riigiasutuste ja keskkonnaühenduste poolt; 4.19. avaldama KIKi toetusega valminud uuringu, trükise, õppematerjali vms oma kodulehel koos märkusega, et need materjalid on hariduslikel, teaduslikel ja mittetulunduslikel eesmärkidel vabalt kasutatavad; 4.20. esitama projekti raames valminud trükise, andmekogu, teadustöö või uuringu aruande vms tulemuse KIKile ühes eksemplaris elektrooniliselt või paberkandjal; 4.21. esitama määruse nr 10 §-s 46 ette nähtud kontrolli tegemiseks viie tööpäeva jooksul KIKi nõutavad dokumendid. Käesolevas punktis toodud kohustus hõlmab ka projektiväliste asjaolude ja tehingute kohta andmete või dokumentide esitamist, kui see on vajalik toetuse sihtotstarbelise kasutamise, tulu teenimise ja kulude abikõlblikkuse hindamiseks; 4.22. võimaldama KIKil ja KIKi poolt nimetatud isikutel tutvuda projekti elluviimisega ning pärast elluviimist projekti tulemiga kohapeal; 4.23. teatama KIKile projekti elluviimise ajal ning määruse nr 10 §-s 46 sätestatud tähtaegade jooksul kõigist asjaoludest (nt kohtumenetlus, tegevuse peatamine, majandusraskused, likvideerimine, ümberkujundamine jms), mis võivad mõjutada projekti elluviimist ja/või toetuse saaja võimet täita asja säilitamise ja keskkonnaalase kasutamise kohustust; 4.24. esitama projekti abikõlblikkuse perioodi lõpptähtajaks KIKi kinnitatud vormis lõpparuande toetuse sihtotstarbelise kasutamise kohta ning muud andmed KIKi poolt nõutaval kujul ning kooskõlastama need KIKi nimetatud isikutega; 4.25. toetuse saaja annab käesoleva lepinguga KIKile tasuta tähtajatu edasiantava lihtlitsentsi projekti raames loodavate teoste (fotod, trükised, uuringud, õppematerjalid, multimeediaprogrammid, audiovisuaalsed teosed jms) avaldamiseks. Ühtlasi kohustub toetuse saaja koos projekti lõpparuandega loovutama nimetatud materjalid KIKile elektrooniliselt ühes eksemplaris. Toetuse saaja kohustub hüvitama KIKile kogu kahju, mis KIKil võib tekkida sellest, et toetuse saajal ei olnud õigust sellist litsentsi KIKile anda. KIK ei kasuta nimetatud teoseid tulunduslikel eesmärkidel; 4.26. teavitama KIKi kõikidest tehnilistest ja tehnoloogilistest muudatustest võrreldes taotluses kavandatuga ning kooskõlastama muudatused KIKiga enne nende elluviimist. 5. ÕIGUSKAITSEVAHENDID JA TOETUSE TAGASTAMISE KOHUSTUS 5.1. Pooltel on õigus kasutada kõiki seaduses sätestatud õiguskaitsevahendeid. 5.2. Arvestades, et toetuse näol on tegemist riigieelarveliste vahenditega, mida tuleb kasutada kõrgendatud aususe, läbipaistvuse ja hoolsusega, loetakse toetuse saaja kohustuse rikkumist eelduslikult oluliseks. 5.3. KIKil on õigus lepingust taganeda ja/või mitte maksta toetust või selle osa ning toetuse saaja kohustub tagastama juba saadud toetuse või selle osa, kui toetuse saaja rikub oma mis tahes kohustust, sealhulgas, kuid mitte ainult, kui:  Kinnitatud 20.06.22 5.3.1 toetuse saaja on esitanud valeandmeid ja/või varjanud projektiga seotud olulisi asjaolusid, mille vastu rahastajal kui riigieelarveliste vahendite kasutamise kontrollijal on ilmne äratuntav huvi; 5.3.2 KIKil tekib põhjendatud kahtlus projekti teostatavuse ja/või toetuse saaja jätkusuutlikkuse suhtes ning toetuse saaja ei esita KIKi nõudmisel kümne tööpäeva jooksul vastupidiseid tõendeid; 5.3.3 toetuse saaja on sõlminud tööde teostamiseks lepingud, korraldanud tööd või teostab tööde üle järelevalvet viisil, mis ei taga toetuse säästlikku ja kontrollitavat kasutamist; 5.3.4 toetuse saaja olemuse, õigusliku staatuse või omandisuhete muutumise tõttu ei vasta toetuse saaja enam nõuetele või muutunud toetuse saaja oleks pidanud saama toetust teistsuguse määraga; 5.3.5 selgub, et toetuse saaja ei oleks võinud saada toetust ELi riigiabi reeglite kohaselt; 5.3.6 kui toetuse saaja ei ole hiljemalt kuue kuu jooksul projekti rahastamisotsuse tegemisest hankeid läbi viinud või juhul, kui projektis pole hankeid ette nähtud, projekti tegevustega alustanud. 5.4 Pooled lepivad kokku, et kui ilmneb, et toetuse saaja on eiranud oma kohustusi või kokkulepitud nõudeid ning selle tulemusena tekkinud kahju suurust ei ole võimalik hinnata või selle hindamine on ebamõistlikult aja- või ressursimahukas, maksab toetuse saaja KIKile leppetrahvi olenevalt rikkumise olulisusest vastavalt määruse nr 10 § 42 lõikele 6 kuni 50 protsenti toetuse summast. 5.5 Toetuse saaja kohustuste või kokkulepitud nõuete rikkumisel on KIKil õigus esitada leppetrahvi või toetuse tagastamise nõue määruse nr 10 §-s 46 ette nähtud tähtaja jooksul pärast projekti lõppmakse tegemist, olenemata rikkumise avastamise ajast. Pooled lepivad kokku, et nimetatud tähtaja jooksul esitatud nõue, sh leppetrahvi nõue, on esitatud mõistliku aja jooksul. 5.6 KIK teostab projektide järelevalvet, kontrolli ja auditeid ning analüüsib toetuse saaja esitatud materjale oma tööprotseduuride kohaselt projekti tulemuste ja raamatupidamisdokumentide säilitamise tähtaja jooksul. Kui KIK ei ole esitanud toetuse tagasimaksmise või leppetrahvi nõuet vahetult pärast sellekohase teabe saamist, ei tähenda see, et KIK oleks nõudest loobunud. Toetuse saaja kohustus toetus tagastada või maksta leppetrahvi kestab viis aastat ja vesiehitiste ning ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni rajatiste ja hoonete rajamisega seotud projektide korral 15 aastat pärast projekti lõpparuande heakskiitmist KIKi poolt. Ebaseadusliku ja väärkasutatud riigiabi tagastamisele kohaldatakse konkurentsiseaduses sätestatud ja viidatud riigiabi tagastamise aluseid ja tähtaegu. 5.7 Toetuse saaja kohustub tagastama toetuse kahe kuu jooksul pärast KIKilt vastavasisulise nõudmise saamisest. Selle tähtaja ületamisel kohustub toetuse saaja maksma KIKi nõudmisel viivist 0,1% protsenti tagastamata summalt päevas. Riigiabi tagasinõudmise korral kehtivad Euroopa Komisjoni kehtestatud riigiabi tagasinõudmisel kohaldatavad intressi- ja viivisemäärad. Toetuse tagasimaksmisel laekunud maksest loetakse kõigepealt tasutuks kõrvalnõuded ja seejärel tagastatava toetuse põhisumma. 5.8 Kui KIKil tekib põhjendatud kahtlus, et esineb mõni käesolevas punktis 5 nimetatud asjaolu, on KIKil õigus peatada väljamaksed kuni asjaolude selgumiseni. 6. TOETUSE SAAJA KINNITUS  Kinnitatud 20.06.22 Toetuse saaja kinnitab, et ta on põhjalikult tutvunud käesoleva lepinguga ning KIKi veebilehele avaldatud juhendmaterjalidega ning et ta on esitanud kõik projekti teostamise seisukohalt olulised dokumendid, andmed ning käesolevas lepingus ja selle lisades on väljendatud kõik tema seisukohalt olulised projekti rahastamist puudutavad kokkulepped. 7. KOHTUALLUVUS Pooled lahendavad kõik käesolevast lepingust tulenevad vaidlused Harju maakohtus. 8. LEPINGU MUUTMINE Lepingu muudatused, sealhulgas täiendused ja parandused, vormistatakse kirjalikult ning jõustuvad allakirjutamise hetkest, kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti. Kirjalikult kokkulepitust erinevat poolte käitumist ei loeta lepingu muutmiseks. Lepingut puudutavad suulised kokkulepped ei ole pooltele siduvad. 9. PROJEKTI JA RAAMATUPIDAMISE KONTAKTISIKUD 9.1 Toetuse saaja lepingu ja finantseeritava projekti kontaktisikuks on projekti taotluses nimetatud isik(ud), keda toetuse saaja käesolevaga volitab lisaks oma seaduslikele esindajatele allkirjastama lepingu alusel esitatavaid tahteavaldusi, aruandeid, muid dokumente ning esitama lisaselgitusi. 9.2. Juhul, kui toetuse saaja muudab lepingu täitmisel kontaktisikuid, esitab ta nende andmed struktuuritoetuse registris projekti juurde ja lisab vajadusel asjakohase volituse. 10. LEPINGU JÕUSTUMINE Leping jõustub allkirjastamisest mõlema poole poolt, kui eritingimustes ei ole sätestatud teisiti. 11. POOLTE ALLKIRJAD JA ANDMED Poolte allkirjad ja andmed nähtuvad elektrooniliselt asjakohases infosüsteemis digitaalselt allkirjastatud lepingu juures. 12. LEPINGU LISAD 12.1. Sihtfinantseerimise lepingu sõlmimisel on sellele lisatud järgmised dokumendid: 12.1.1. Projekti taotlus ning sellele hindamise läbiviimisel lisatud teave ja dokumendid; 12.1.2. Taotluse rahuldamise teatis koos sihtfinantseerimise lepingu eritingimustega. Saatja: Eda Andresmaa </O=MAJANDUS-TEEDE-SIDEMINISTEERIUM/OU=EXCHANGE ADMINISTRATIVE GROUP (FYDIBOHF23SPDLT)/CN=RECIPIENTS/CN=C4252BD6C9FC43CE8A5578445> Saaja: Sten Suuroja, Martin Liira Teema: RE: Projekti analüüside kooskõlastus Tere Kinnitan, et mere põhjasetetest tulenev koormus veesambasse on väga suure osatähtsusega ja selle kvantifitseerimiseks vajalikud uuringud olulised, eriti kui selle käigus teete ka dateeringutega analüüsid. Allloetletud määratavad ühendid sobivad ja väga hea, kui saate proovid ka sügavkülmutada hilisemateks ohtlike ainete määranguteks. Avamere osadest on meil setteproove suhteliselt vähe ja nende võtmine kallis. Rõhutan ka üle, et projektis saadavad keemiliste analüüside tulemused tuleks kanda KESE andmebaasi, et need oleks ka teistele kasutatavad. Selles osas võite KAURist Anastasiia Kovtun-Kantega tehnilised detailid kokku leppida. Tervitades Eda Andresmaa Nõunik | Merendusosakond +372 626 2987 | <mailto:[email protected]> [email protected] Kliimaministeerium | Suur-Ameerika 1 Tallinn 10122 Eesti <http://www.kliimaministeerium.ee/> www.kliimaministeerium.ee From: Sten Suuroja <[email protected]> Sent: Wednesday, March 27, 2024 3:51 PM To: Eda Andresmaa <[email protected]> Cc: Martin Liira <[email protected]> Subject: Projekti analüüside kooskõlastus Tere Eda. Eesti Geoloogiateenistus on läbiviimas Eesti mereala põhjasetete keskkonnaseisundi hindamise projekti RE.4.07.22-0016 „Eesti Läänemere avaosa põhjasetete keskkonnaseisundi hindamise metoodika rakendamine ja alusandmete kogumine", mille kaasrahastaja on Keskkonnainvesteeringute keskus. Projekti tulemused on vajalikud, et tagada Eesti mereala kohta kvaliteetne andmestik, korraldada mereseiret, ning anda hinnanguid merekeskkonna seisundile. Palume võimalusel kooskõlastada meie projektis läbiviidavate analüüside osa. Projekti tegevused on suunatud EL merestrateegia raamdirektiivi (2008/56/EÜ), veepoliitika raamdirektiivi (2000/60/EÜ) ja Eesti merestrateegia meetmekava täitmiseks, et hinnata merepõhja terviklikkust (tunnus 6) ning merekeskkonna ohtlike ainete sisaldust ja trende kogu Eesti merealal (tunnus 8). Selgitatakse sekundaarne reostuskoormus ja selle osatähtsus Läänemere toitainete bilansis (tunnus 5). Uuritavaks merealaks on Eesti majandusvöönd ja territoriaalmere, täpsemalt Saaremaast ning Hiiumaast läände jääv mereala. Uuritaval alal selgitatakse välja kolm potentsiaalset setete akumulatsiooni piirkonda merepõhja setete keskkonnaseisundi hindamiseks. Uuritakse setete jaotust ja koostist geofüüsikaliste metooditega (seismoakustiline ja külgvaate sonariga profileerimine). Kogutud setteläbilõigetes määratakse settimismäärad erinevate settebasseinide piires. Setete ökoloogilise seisundi hindamiseks määratakse setete füüsikalised näitajad (lõimiseline koostis), elemendid (ühendite) sisaldused (Pb, Cd, Cu, As, Hg, Ni, Co, Cr, Sn, Zn, U, As, Se, Mo, Na) ning orgaaniline aine ja toitainete sisaldused (Ntot, Ptot), lisaks mobiilse P osakaalu hindamine. Kogutud setteläbilõigetes määratakse settimismäärad erinevate settebasseinide piires kasutades dateerimiseks radioaktiivsete isotoopide (nt Tseesium Cs-137) määranguid. Samuti kogutakse eraldi läbilõiked säilitamiseks sügavkülmutatult, vajadusel hilisemateks HELCOM tuumikindikaatorite HBCDD, PFOS, PCBd, TBT ja diklofenak analüüsideks. Heade soovidega, Sten Suuroja Meregeoloogia ja geofüüsika osakonna juhataja sten.suuroja @egt.ee Eesti Geoloogiateenistus www.egt.ee <http://www.egt.ee/> Koostas: Martin Liira projektijuht 56978742