Taotlus

Riikliku keskkonnaseire programmi mereseire allprogrammi seiretöö AMETIABI KOKKULEPE nr 4-1/22/44 Mererannikute seire 2022 Allkirjastamise kuupäev on digitaalallkirjadel Keskkonnaagentuur, mida esindab andmehalduse ja seire funktsioonijuht direktori ülesannetes Svetlana Pudova, ühelt poolt (edaspidi tellija) ja Eesti Geoloogiateenistus, mida esindab põhimääruse alusel direktor Sirli Sipp Kulli, teiselt poolt (edaspidi töövõtja), edaspidi ka pool või pooled, sõlmisid alljärgneva ametiabi kokkuleppe (edaspidi kokkulepe): 1. Kokkuleppe sõlmimise alus ja ese 1.1. Kokkulepe aluseks on tellija 4.05.2022 ametiabi taotlus nr 6-6/22/881 ja töövõtja 6.06.2022 ametiabi ettepanek nr 10-3/22-130 mererannikute seire teostamiseks 2022. aastal ning halduskoostöö seaduse § 17 lõige 1, mille kohaselt haldusorgan annab akti või sooritab toimingu oma pädevuse piires teise haldusorgani taotlusel selle haldusorgani ülesande täitmise toetamiseks. 1.2. Kokkuleppe esemeks on töövõtja poolt riikliku keskkonnaseire programmi mereseire allprogrammi seiretöö „Mererannikute seire 2022“ teostamine (edaspidi töö), mille täpsem kirjeldus sisaldub kokkuleppe lisas. 1.3. Pooled sõlmivad kokkuleppe, tuginedes töövõtja 6.06.2022 ettepanekule ja mainitud ettepaneku kirjas sisalduvale mererannikute seire teostamise hinnale. 2. Kokkuleppe osad 2.1 Kokkuleppe lahutamatuteks osadeks on tellija poolt koostatud töö tehniline kirjeldus (edaspidi nimetatud ka kui lähteülesanne), töövõtja ametiabi ettepanek, üleandmise- vastuvõtmise aktid ja pooltevahelised kirjalikud teated ning sõlmitava kokkuleppe muudatused. 2.2 Kõik kokkuleppe muudatused sõlmitakse kokkuleppe lisadena, mis jõustuvad pärast nende allkirjastamist poolte poolt või poolte määratud tähtajal. 2.3 Kokkuleppega samaaegselt allkirjastatavaks lisaks on töö lähteülesanne (Kokkuleppe nr 4-1/22/44 lisa 1). 3. Kokkuleppe täitmine 3.1 Töövõtja kohustub tegema töö vastavalt kokkuleppele, kehtivatele õigusaktidele ja tellija juhistele ning järgima töö teostamisel ja korraldamisel tellija mõistlikke huve ning eesmärke. 3.2 Töövõtja kohustub ilma eraldi kokkuleppeta teostama ka sellised tööd ja toimingud, mis ei ole kokkuleppes ega selle lisades selgesõnaliselt ette nähtud, kuid mille tegemine on tavapäraselt vajalik töö nõuetekohaseks täitmiseks ja eesmärgi saavutamiseks ning mis olemuslikult kuuluvad töö hulka. 3.3 Töövõtja kohustub viivitamata, kuid mitte hiljem kui 2 tööpäeva pärast alates vastavate asjaolude ilmnemisest, kirjalikult teatama tellijale selliste asjaolude ilmnemisest, mis takistavad kokkuleppe alusel tööde tegemist või lõpetamist, kvaliteeti, tähtaegu või maksumust. Seejuures ei anna eelnimetatud juhtumist informeerimiskohustuse täitmine töövõtjale ilma tellija vastavasisulise nõusolekuta automaatselt õigust ületada teostamise tähtaegu või mitte kinni pidada tööde suhtes kokkuleppega kehtestatud 1 (7)  kvaliteedinõuetest. 4. Töö üleandmine ja vastuvõtmine 4.1 Töövõtja annab punktis 1.2 nimetatud valmis töö tellijale üle hiljemalt 1. märtsiks 2023. Töö aruanded tuleb esitada tellijale kokkuleppe punktis 5.2 nimetatud tähtaegadel. Töö antakse üle punktis 8.1.1 nimetatud tellija esindajale elektrooniliselt keskkonnaseire infosüsteemi KESE (https://kese.envir.ee/kese/) kaudu. Kui andmeid või aruandeid ei õnnestu KESE-sse esitada, lepitakse andmete esitamise viis tellijaga eraldi kokku. 4.2 Töö vastuvõtmisel allkirjastavad pooled töö üleandmise-vastuvõtmise akti. Üleandmise- vastuvõtmise akti vormistab töövõtja elektrooniliselt ja esitab töö üleandmisel tellija kontaktisikule digitaalselt allkirjastamiseks. Töö loetakse töövõtja poolt üleantuks ja tellija poolt vastuvõetuks töö üleandmise-vastuvõtmise akti allkirjastamisega. Tellijal on õigus üleandmise-vastuvõtmise akti allkirjastamisest keelduda, kui töö ei vasta kokkuleppes sätestatud tingimustele ning nõuda tingimuste nõuetekohast täitmist. 4.3 Tellija kontrollib töö vastavust kokkuleppe tingimustele 20 (kahekümne) tööpäeva jooksul pärast töö üleandmist ning vajaduse korral esitab töövõtjale oma pretensioonid töö kokkuleppele mittevastavuse kohta, andes täiendava tähtaja paranduste tegemiseks. 4.4 Tellija võib tugineda töö või selle muudatuste nõuetele mittevastavusele ka mõistliku aja jooksul pärast tööde vastuvõtmist ning seda ka juhul, kui tellija oleks võinud tööde mittevastavuse avastada ka tööde tegemise käigus või üleandmisel ja vastuvõtmisel. 5. Töö maksumuse hüvitamine ja maksmise kord 5.1 Tellija kohustub hüvitama töövõtjale töö maksumuse kulud ilma käibemaksuta, mis on 31 362,50 eurot (kolmkümmend üks tuhat kolmsada kuuskümmend kaks eurot ja viiskümmend senti) ning mis sisaldab kõiki töö tegemiseks vajalikke kulusid sh materjale. 5.2 Töö eest tasumine toimub osade kaupa: I etapp – vahearuande esitamise tähtaeg 30. september 2022 – tasutakse 80% kokkuleppe maksumusest (25 090,00 eurot ilma käibemaksuta); II etapp – lõpparuande esitamise tähtaeg 1. märts 2023 – tasutakse 20% kokkuleppe maksumusest (6 272,5 eurot ilma käibemaksuta). 5.3 Töövõtja esitab tellijale arve Eesti e-arve standardile vastavalt. E-arve esitatakse kasutades riigi poolt loodud e-arveldaja infosüsteemi (https://www.rik.ee/et/e-arveldaja) või e-arvete operaatori Fitek AS kaudu (täpsem info http://www.fitek.ee). Arve esitatakse pärast seda, kui poolte kontaktisikud on allkirjastanud töö vahe- või lõpparuande üleandmise-vastuvõtmise aktid ning töö on teostatud ja üleantud kokkuleppes sätestatud tingimustel ja korras. 5.4 Töövõtja poolt esitatav arve peab selgelt ja üheselt viitama kokkuleppele, sisaldama makse teostamiseks vajalikke andmeid (dokumendi nimetus ja number, koostamise kuupäev, töö nimetus või kirjeldus, kokkuleppe kuupäev ja number ning tellija kontaktisiku nimi) ja vastama käibemaksuseaduse nõuetele. Käesolevas punktis esitatud tingimustele mittevastav arve ei kuulu tasumisele. 5.5 Arve tasumine toimub 21 (kahekümne ühe) kalendripäeva jooksul pärast tellija poolt nõuetekohase arve kättesaamist. Kokkuleppest tulenevate maksete laekumise kohaks on arvel märgitud töövõtja arvelduskonto. 5.6 Juhul, kui töö ei vasta kokkuleppes esitatud nõuetele, võib tellija töö maksumust ühepoolselt alandada, teavitades sellest töövõtjat kirjalikult. Töö maksumuse alandamise võib fikseerida ka tööde üleandmise-vastuvõtmise aktis. 6. Kokkuleppe kehtivus 6.1 Kokkulepe jõustub hetkest, kui pooled on kokkuleppe allkirjastanud ja kehtib kuni kohustuste täitmiseni. 2 (7) 7. Kokkuleppe muutmine ja lõpetamine 7.1 Pooled võivad kokkuleppe igal ajal lõpetada, teatades sellest teistele pooltele vähemalt 1 (ühe) kuu ette. 7.2 Kokkuleppe võib igal ajal lõpetada poolte kokkuleppel. 8. Kontaktisikud 8.1 Poolte kohustuste täitmise korraldamine ja kokkuleppes ettenähtud teadete, nõuete, üleandmise-vastuvõtmise akti edastamine ja allkirjastamine ning teiste dokumentide edastamine toimub kontaktisikute kaudu: 8.1.1 tellija kontaktisik on keskkonnakasutuse osakonna peaspetsialist Anastasiia Kovtun-Kante, tel 673 6565, e-posti aadress [email protected] ning nimetatud esindaja töökohustustest eemalviibimisel (puhkus, välislähetus, haigus, töövõimetus või muu taoline), on esindaja andmehalduse ja seire osakonna juhtivspetsialist Anne Martin, tel 5341 1343, e-posti aadress [email protected]. 8.1.2 töövõtja kontaktisik on meregeoloogia ja geofüüsika osakonna juhataja Sten Suuroja, tel 5340 9924, e-posti aadress [email protected]. 8.2 Kõik teated, millel ei ole õiguslikku tagajärge võivad olla esitatud kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ning peavad olema adresseeritud kokkuleppe punktis 8.1 sätestatud kontaktisikutele. Kõik kokkuleppega ja kokkuleppe täitmisega seotud pretensioonid peavad olema esitatud kirjalikult. 8.3 Kontaktisikute muutumisel tuleb sellest viivitamatult teavitada teist poolt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Nimetatud teade lisatakse kokkuleppe juurde ning seda ei käsitleta kokkuleppe muutmisena. 9. Poolte rekvisiidid Tellija Töövõtja Keskkonnaagentuur Eesti Geoloogiateenistus rg-kood 70009540 rg-kood 77000387 Mustamäe tee 33 F.R. Kreutzwaldi 5 10616 Tallinn 44314 Rakvere tel 666 0901 tel 630 2333 e-post [email protected] e-post [email protected] Svetlana Pudova Sirli Sipp Kulli andmehalduse ja seire funktsioonijuht direktor direktori ülesannetes 3 (7)  Kokkuleppe nr 4-1/22/44 lisa 1 Riikliku keskkonnaseire programmi mereseire allprogrammi seiretöö MERERANNIKUTE SEIRE 2022 LÄHTEÜLESANNE Eesmärk Keskkonnaministri 23.01.2017 määruse nr 3 „Riikliku keskkonnaseire programmi ja allprogrammide täitmise nõuded ja kord“ § 3 lg 5 kohaselt on mereseire, mille osa on mererannikute seire, ülesanded ja eesmärk: 1) Eesti mere, sh sisemeri (rannikuvesi), territoriaalmeri ja majandusvöönd, vee kvaliteedi ja seisundi hindamine hüdroloogiliste, morfoloogiliste, füüsikalis-keemiliste, bioloogiliste, sh elustikus ja põhjasetetes määratavate näitajate kaudu, muutuste jälgimine ja prognoosimine, analüüsides nende põhjuslikke seoseid inimtegevuse ja looduslike protsessidega; 2) võimalike ohusituatsioonide kindlaks tegemine ja vältimine; 3) mererannikul inimtegevuse ja looduslike tegurite mõjul toimuvate protsesside, sh kulutus ja kuhjumine, jälgimine ja nende arengusuundade selgitamine, muutuste tuvastamine, ranniku arengu prognoosimine ja soovituste andmine ranniku maakasutuse optimaalseks planeerimiseks; 4) sisendi andmine rakendatud keskkonnakaitse meetmete tõhususe hindamiseks ja mereressursside kasutamiseks ning taustinformatsiooni andmine ehitiste keskkonnamõju hindamiseks ning majandus- ja puhketegevuse planeerimiseks. Eesti rannikul toimuvate rannaprotsesside (kulutus ja kuhjumine) jälgimine ning arengusuundade selgitamine toimub reeglina läbi rannaprofiilide maapealse osa mõõdistamise ja pildistamise. Lisaks sellele, mererannikute seire peaks arvestama muuhulgas merestrateegia raamdirektiivist (MSRD, 2008/56/EÜ), veepoliitika raamdirektiivist (VRD, 2000/60/EÜ), üleujutusdirektiivist (2007/60/EÜ) ja mereruumi planeerimise direktiivist (2014/89/EL) tulenevate ülesannete ja vajadustega, seega seiret täiendatakse kuni 10 m sügavusel veealuse rannanõlva uurimisega teatud seirealadel. Mererannikute seire annab sisendi direktiivide täitmiseks vastavalt: o MSRD-ga seonduvalt kogutakse ja analüüsitakse andmeid merepõhja terviklikkuse, selle häiringute ja kao ning hüdrograafiliste muutuste kohta. Survetegurite mõjudena jälgitakse muutusi setete liikumises, blokeerimist, mudastumist, abrasiooni ja akumulatsiooni ning nende muutusi; o VRD-ga seonduvalt kaardistatakse rannikumere merepõhja hüdromorfoloogiat ja selle muutumist; o üleujutusdirektiiviga seonduvalt hinnatakse ranna ja rannanõlva prognoositavaid muutusi võimalike üleujutuste tagajärjel; o mereruumi planeerimise direktiiviga seonduvalt antakse sisend rannavööndi litodünaamilistele protsessidele, millega selgitatakse rannaprotsesside senine areng ning prognoositakse muutused, et tagada rannaala parim planeerimine. Andmed on lisaks kasutatavad ka näiteks sadamate ehitusel, ehitiste ja teede rajamisel, puhkemajanduse planeerimisel. 4 (7) Metoodika ja tööde kirjeldus Seire käigus jätkatakse uuendatud metoodika rakendamist: rannavööndi ja sellega külgneva madala, kuni 10 m sügavuse veealuse rannanõlva jälgimist nii kulutus- kui kuhjealadel. Jälgitakse intensiivselt toimuvaid rannaprotsesse, selgitakse välja nende põhjused ja rannikupiirkondade võimalik areng. 2022. aasta tööülesanne on koostatud võttes arvesse 2019.-2020. aastal läbiviidud seirealade revisjoni ja arvestades mõõdistamise vajaduspõhisust. 2022. aastal mererannikute seire on kavandatud tabelis 1 toodud seirealadel. Tabel 1. 2022. aastal mererannikute seire kavandatud seirealad. Keskkonnaregistri Seireala kood SJA3692000 Alliklepa SJB3721000 Lepaoja SJA5949000 Koipsi SJA3766000 Laulasmaa SJA3259000 Lemmeoja SJA0348000 Luidja SJA0021000 Matsiranna SJA6558000 Ninamaa SJA2559000 Nõva II SJA0390000 Osmussaare läänesadam SJA8543000 Pakri pank SJA9673000 Rammu SJA1571000 Ristinina SJA9589000 Saviranna SJA6003000 Saxby SJA3079000 Saxby tuletorn SJA8975000 Võsu Veealuse rannanõlva mõõdistamisi on plaanis teostada Alliklepa, Saviranna ja Ninamaa seirealal. Ülejäänud seirealadel teostatakse RTK-GPS mõõdistamisi. Seiretööde käigus: o seiretransektidel mõõdistatakse kõrgusprofiilid (kuni -1,5 m sügavuseni) (RTK-GPS); o mõõdistatakse uuritava ala batümeetria kajaloodiga; o valitud seirealadel uuritakse veealust rannanõlva, milleks kasutakse külgvaate-, lehviksonarit ja setteprofilaatorit. Sonarite profiilidega kaetakse veealune rannanõlv kogu ulatuses seireala piires. Profiili laius (kummalegi küljele) valitakse vastavalt seireala rannanõva kallakusele ja sügavustele. Keskmiseks riba laiuseks arvestatakse 40 meetrit (so ca 20 meetrit kummalegi poole). Setteprofilaatoriga tehakse profiilid üldjuhul rannanõlva -2 m samasügavusjoonest kuni -10 m samasügavusjooneni intervalliga 40 meetrit. Profiilide sügavama osa määramisel arvestatakse rannanõlva ja setete jaotumuse iseloomu. Vajadusel jätkatakse profileerimist kuni -15 m samasügavusjooneni või lõpetatakse madalamal sügavusel; o seirealadel tehakse vaatlused ja kirjeldatakse rannas toimunud muutusi s.o. rannas ja rannanõlval toimunud muutused, setete liikumise muutused, täisehitamine vms, tuvastatakse visuaalselt muutused ranna- ja meresetete lõimises; 5 (7) o tehakse seireala kirjeldused ja fotod, mis annavad parema visuaalse pildi seiratava rannalõigu seisundist; o koostatakse seirealade ja seireprofiilide paiknemist iseloomustavad kaardid, sh märkides ära abrasiooni- ja akumulatsioonipiirkonnad; o koostatakse mõõtmisandmete põhjal digitaalsed seireprofiilid ning batümeetria, morfoloogia ja põhjasetete kaardid, mille võrdlemisel varasemate aastate kujutisega analüüsitakse ja kirjeldatakse rannavööndis toimunud olulisi muutusi. Töö tulemusena antakse ülevaade: o seireala merepõhja substraadist ja morfoloogiast (VRD merepõhja hüdromorfoloogilised omadused); o seirealal esinevatest inimtekkelistest rajatistest (kaablid, süvendamis- või kaadamiskohad, torujuhtmed, sadamaehitised, kaldakindlustused, muulid vm taristu); o kliimamuutuste mõjust; o hüdrograafilistest muutustest, merepõhja inimtegevusest põhjustatud füüsilise häiringu ja/või kao esinemisest seirealal ning nende hinnangulisest ulatusest (km2): merepõhja setete levik, sh abrasiooni- ja akumulatsioonialade muutumine, mudastumine, rannaaladel tuvastatud muutused, sh veealuse rannanõlva kulutus- ja kuhjeprotsessid ja nende päritolu (looduslikud ja inimtekkelised muutused) koos asjakohaste GIS-kaardikihtidega (setted (kasutatakse Folki granulomeetrilise koostise klassifikaatoreid), morfoloogia, häiritud või hävinud piirkonnad, mudastunud alad jmt); o merepõhjakoosluste füüsilist häirimist või kadu põhjustavate survetegurite analüüs ja häiringute ulatuse hinnang: survetegurite päritolu (looduslikud ja inimtekkelised muutused) ja ulatus; o rannaaladel toimunud muutuste põhjal prognoositakse võimalikke tulevikusuundumusi ning antakse sellest lähtuvaid soovitusi - võimalikud mõjud põhjaelustikule ja elupaigatüüpide levikule, meetmete kavandamine, piirangute kehtestamise soovitused vms. Väljundtulemuste esitamine Esialgsed seiretulemused esitatakse Keskkonnaagentuurile vahearuandena elektrooniliselt kokkuleppes nimetatud tähtajal. Lõpparuandes antakse ülevaade seiretööde lõpptulemustest koos hinnanguga seirealadel toimuvate rannaprotsesside kohta ning nende mõjutatuse kohta inimtegevusest. Lisaks lõpparuandele esitatakse elektrooniliselt seiretöö koondhinnang uuritud randade piires, kus antakse lühiülevaade seiretöö tulemustest varasemate seiretulemuste taustal. Uuritud seirealade kohta koostatakse GIS-põhised kaardid põhjasetete leviku (Folki klassifikatsioon), batümeetria ja ala hüdromorfoloogia kohta, näidates ära kulutus- ja kuhjepiirkonnad ning inimtegevusest häiritud või hävinud põhjakoosluste piirkonnad, kui neid seirealal esineb. Samuti prognoositakse töö tulemina muuhulgas rannaaladel toimunud muutuste põhjal tulevikusuundumusi ning antakse sellest lähtuvaid soovitusi (võimalikud mõjud põhjaelustikule ja elupaigatüüpide levikule, meetmete kavandamine, piirangute kehtestamise soovitused vms). Aruanne ja andmestik edastatakse KAUR-le elektrooniliselt MS Office või Open Office vormingus (.docx, .xlsx või .odt, .ods), kaardifailid ArcGIS või MapInfo formaadis ning aruanne ka pdf-failina. Seiretöö käigus kogutud andmestik ja seiretöö aruanded esitatakse tellijale keskkonnaseire infosüsteemi KESE (https://kese.envir.ee/kese/) kaudu. Kui andmeid või aruandeid ei õnnestu KESE-sse esitada, lepitakse andmete esitamise viis tellijaga eraldi kokku. 6 (7) Andmete kogumine, edastamine ja säilitamine toimub keskkonnaseire seaduses ja selle rakendusaktides sätestatud korras Vahearuande ja lõpparuande edastamise vormi ning tööde üleandmise-vastuvõtmise akti vormid on kättesaadavad Keskkonnaagentuuri kodulehel: Esita andmed | Keskkonnaagentuur (https://keskkonnaagentuur.ee/teenused-ja-aruandlus/esita-aruanne/keskkonnaseire- aruanded#ohu-vee-mulla-). Kvaliteedi tagamise nõuded Seireandmete kvaliteedi tagamise nõuded on esitatud keskkonnaseire seaduses ja veeseaduses ning nende rakendusaktides. Töövõtja on seiretöö vastutav täitja koos sellest tulenevate kohustustega (vastutab keskkonnakahjude eest, mis tulenevad tema tegevusest; vastutab tööohutuse eest seiretöödel; vastutab andmete õigsuse eest; tal on kvaliteedi kontrollisüsteem jmt). Töövõtjal on seiretöö tegemiseks vajalikud töövahendid ning kehtivad load või litsentsid vm kutsealast pädevust tõendavad tunnistused. Töövõtja peab vastama tellija küsimustele aruannete ja andmete kohta 5 tööpäeva jooksul ning ta on kohustatud parandama valed või vigased andmed või vajadusel aruannet täiendama. Kui välitööde käigus tuvastatakse või keskkonnaseire andmed viitavad keskkonnaohule või olulisele keskkonnahäiringule, on töö teostaja kohustatud lähtuvalt keskkonnaseire seaduse § 14 teavitama asjakohaseid asutusi. 7 (7)