Saatja:
[email protected] <
[email protected]>
Saaja: Info
Teema: 6-2/1901-8 Kiviõli Keemiatööstuse tööstusjäätmete prügila detailplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine
Tere!
Lüganuse Vallavalitsus edastab 09.06.2022. a kirja nr 6-2/1901-8.
Lugupidamisega
Kaja Välk
asjaajaja-arhivaar
<http://email.mg.lyganuse.ee/o/eJxFyzsOwjAMANDTNBuRE9v5DBkQ4iD5uGklWlBbBm5PmXj7a8mUYtScLFgLDqJhBEYtVap3ATw4hxjMQLB0_fj0vL530SJqSiRSCjpiocKMHoKhLD42GwxwJbWleR2fZ5V-_MqRrstrem5ZRyS1yL7nLpe5pQFvVvvG1bc4NgvBh-YIyJ03_8uA9y_ZqzGw>
LÜGANUSE VALLAVALITSUS
Nimekirja alusel
09.06.2022 nr 6-2/1901-8
Kiviõli Keemiatööstuse tööstusjäätmete prügila
detailplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine
Lüganuse Vallavalitsus annab teada, et Lüganuse Vallavolikogu 22.09.2021 otsustega nr 325
algatati Lüganuse vallas Kiviõli Keemiatööstuse tööstusjäätmete prügila detailplaneering ja
keskkonnamõju strateegiline hindamine ning tunnistati kehtetuks Lüganuse Vallavolikogu
21.06.2021 otsus nr 313 „Kiviõli poolkoksiprügila detailplaneeringu muutmise ja
keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine“. Planeeringu koostamisest huvitatud isik
on Kiviõli Keemiatööstus OÜ.
Detailplaneeringu eesmärgiks on muuta kehtivat Uue tuhamäe maa-ala detailplaneeringu
maakasutust ning kaasata planeeringualasse Sonda tee 11, Sonda tee 11a ja Sonda tee 13
kinnistud. Planeeringuala suurus on 1,18 km2. Planeeringuga lahendatakse tööstusjäätmete
prügila laiendamiseks vajaminev ala, kruntide moodustamine, krundi hoonestusalade
määramine, krundi ehitusõiguse määramine, detailplaneeringu kohustuslike hoonete ja
rajatiste toimimiseks vajalike ehitiste võimalike asukohtade määramine, ehitiste ehituslike
tingimuste määramine, servituutide seadmine. Detailplaneeringu koostamise sisuliseks
eesmärgiks on tööstusjäätmete prügila laiendusele vajaliku ala määramine ja katastriüksuste
sihtotstarvete muutmine jäätmehoidla maaks.
Käesolevale kirjale on lisatud ka Kiviõli poolkoksi prügila laiendamise eskiisprojekti
keskkonnamõjude eelhinnang (Keskkonnaagentuur Viridis OÜ, töö nr. 7-20.1/79/2021).
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Marja-Liisa Veiser
vallavanem
Lisa 1: Lüganuse Vallavolikogu 22.09.2021 otsus nr 325
Lisa 2: Kiviõli poolkoksi prügila laiendamise eskiisprojekti keskkonnamõjude eelhinnang
Kaie Metsaots
5361 8707
[email protected]
Keskpuiestee 20 Telefon +372 332 1320 registrikood 77000223
Kiviõli, Lüganuse vald E-post
[email protected] a/k EE162200221068428704
43199 Ida-Viru maakond www.lyganuse.ee AS Swedbank
LÜGANUSE VALLAVOLIKOGU
OTSUS
Kiviõli 22. september 2021 nr 325
Kiviõli Keemiatööstuse tööstusjäätmete prügila
detailplaneeringu ja strateegilise hindamise algatamine
Kiviõli Keemiatööstuse OÜ (registrikood 10186158) esitas 21.10.2020 Lüganuse
Vallavalitsusele taotluse Uue tuhamäe maa-ala detailplaneeringu muutmiseks. Kiviõli
Linnavolikogu kehtestas 17.01.2008. a otsusega nr 160 Kiviõli linnas Uue tuhamäe maa-ala
detailplaneeringu. Lüganuse Vallavalitsuse ja Kiviõli Keemiatööstuse OÜ toimunud
koosolekul 02.09.2021 täpsustati andmeid detailplaneeringu menetluse algatamiseks.
Detailplaneeringu eesmärgiks on muuta kehtivat Uue tuhamäe maa-ala detailplaneeringu
maakasutust ning kaasata planeeringualasse Sonda tee 11, Sonda tee 11a ja Sonda tee 13
kinnistud. Planeeringuala suurus on 1,18 km2. Planeeringuga lahendatakse tööstusjäätmete
prügila laiendamiseks vajaminev ala, kruntide moodustamine, krundi hoonestusalade
määramine, krundi ehitusõiguse määramine, detailplaneeringu kohustuslike hoonete ja
rajatiste toimimiseks vajalike ehitiste võimalike asukohtade määramine, ehitiste ehituslike
tingimuste määramine, servituutide seadmine. Detailplaneeringu koostamise sisuliseks
eesmärgiks on tööstusjäätmete prügilale vajaliku ala määramine ja katastriüksuste
sihtoststarvete muutmine jäätmehoidla maaks.
Planeeringualasse on soov haarata Kiviõli Uue tuhamäe maa-ala detailplaneeringu alale jäävad
kinnistud ning kinnistud mis asuvad vahetus läheduses. Kiviõli Keemiatööstuse OÜ soov on
prügila laiendamine põhja- ja kirdesuunas nii, et uus ala liituks olemasoleva prügilaga, oleks
seotud taristuga ja ei koormaks uusi maid.
Planeeringuga haaratud katastriüksused:
- Sonda tee 11 (katastritunnus 30901:001:0005, tootmismaa);
- Sonda tee 11a (katastritunnus 30901:001:0009, tootmismaa);
- Sonda tee 13 (katastritunnus 30901:001:0001, tootmismaa);
- Sonda tee 17 (katastritunnus 30901:001:0016, üldkasutatav maa);
- Sonda tee 19 (katastritunnus 30901:001:0013, jäätmehoidla maa);
- Sonda tee 23 (katastritunnus 30901:001:0014, tootmismaa)
- Sonda tee 25 (katastritunnus 30901:001:0019, üldkasutatav maa);
- Kivipõllu (katastritunnus 44201:001:0934, tootmismaa).
Katastriüksustel Sonda tee 11, Sonda tee 11a ja Sonda tee 13 asub endine tootmisala. Sonda
tee 19 kinnistul asub kasutusel olev Keemiatööstuse poolkoksiprügila ja Sonda tee 17
katastriüksusel paikneb riigi poolt suletud tööstusjäätmete- ja poolkoksiprügila. Sonda tee 25
ja Kivipõllu katastriüksused on hoonestamata, seal on valdavalt kõrghaljastus. Sonda tee 23
katastriüksusel paikneb puurkaev PRK0002316.
Detailplaneering on kehtivat üldplaneeringut (Kiviõli linna üldplaneering) muutev.
Detailplaneeringu muutmisega kaasneb Sonda tee 11, Sonda tee 11a, Sonda tee 13
katastriüksuste lisamine varem koostatud Uue tuhamäe detailplaneeringu planeeringualasse
ning maakasutuse sihtotstarvete muutmine jäätmehoidla maaks: ohtlike jäätmete käitluse
maaks, mis tingib üldplaneeringu põhilahenduse muutmise vajaduse planeerimisseaduse
(PlanS) § 142 lõike 1 punkti 1 alusel. Samas on detailplaneeringu lahendus kooskõlas uue
koostatava Lüganuse valla üldplaneeringuga, kus on arvestatud prügila laiendamise
vajadusega ning ala on määratud jäätmehoidla maaks.
PlanS § 142 sätestab, et detailplaneering võib põhjendatud vajaduse korral sisaldada
kehtestatud üldplaneeringu põhilahenduste muutmise ettepanekut. Kehtestatud üldplaneeringu
põhilahenduse detailplaneeringuga muutmiseks loetakse:
1) üldplaneeringuga määratud maakasutuse juhtotstarbe ulatuslik muutmine;
2) üldplaneeringuga määratud hoonestuse kõrguspiirangu ületamine, krundi minimaalsuuruse
vähendamine, detailplaneeringu kohustuslike alade ja juhtude muutmine;
3) muu kohaliku omavalitsuse üksuse hinnangul oluline või ulatuslik üldplaneeringu
muutmine.
Lisaks määrab PlanS § 140 lg 7, et detailplaneeringu muutmiseks tuleb koostada uus sama
planeeringuala hõlmav detailplaneering, lähtudes samas seaduses detailplaneeringu
koostamisele ettenähtud nõuetest.
PlanS § 142 lõike 2 alusel kohaldatakse sellisel juhul detailplaneeringu koostamisele
üldplaneeringu koostamisele ettenähtud menetlust ning koostööle ja kaasamisele
detailplaneeringu koostamisele ettenähtud nõudeid.
Tulenevalt keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 6
lõike 1 punktist 22 ja § 33 lõike 1 punktist 1 ning planeerimisseaduse § 142 lõikest 3 kaasneb
planeeringu algatamisega keskkonnamõju strateegiline hindamine.
KeHJS § 6 lõike 1 punkti 22 kohaselt on keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) läbi
viimine kohustuslik, kui kavandatakse ohtlike jäätmete ladestamist.
Arvestades eeltoodud asjaoludega ja aluseks võttes kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse
§ 22 lõike 2, planeerimisseaduse § 124 lõikest 5, § 128 lõike 1, § 131 lõike 2, § 142 lõike 1
punkti 1, lähtudes keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 35
lõikest 1 ning Kiviõli Keemiatööstuse OÜ Kiviõli poolkoksiprügila detailplaneeringu
muutmise algatamise taotlusest, Lüganuse Vallavolikogu
o t s u s t a b:
1. Algatada Kiviõli linnas Kiviõli Keemiatööstuse tööstusjäätmete prügila detailplaneering ja
keskkonnamõju strateegiline hindamine eesmärgiga ladestada kirjeldatud maa-aladele
keemiatööstuse tööstusjäätmeid. Planeeringuala suurus on ca 1,18 km2.
2. Kinnitada planeeringuala piir ja pindala vastavalt otsuse lisale 2.
3. Algatada detailplaneeringu koostamisel keskkonnamõju strateegiline hindamine.
4. Detailplaneeringu koostamise algataja ja kehtestaja on Lüganuse Vallavolikogu,
koostamise korraldaja on Lüganuse Vallavalitsus.
5. Volitada vallavanemat sõlmima detailplaneeringu koostamisest huvitatud isikuga leping
planeeringu koostamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamisega kaasnevate kulude
tasumiseks.
6. Volitada vallavanem sõlmima detailplaneeringu koostamisest huvitatud isikuga leping
detailplaneeringukohaste rajatiste (nt ligipääsutee vms) väljaehitamiseks ning nende
tegevustega kaasnevate kulude tasumiseks.
7. Detailplaneeringu koostamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise
otsusega saab tutvuda Lüganuse Vallavalitsuses aadressil Keskpuiestee 20, Kiviõli linn,
Lüganuse vald tööpäevadel kell 9:00 kuni 15:00 ja valla veebilehel www.lyganuse.ee.
8. Lüganuse Vallavalitsusel teatada detailplaneeringu koostamise ja keskkonnamõju
strateegilise hindamise algatamisest ajalehes Põhjarannik, Lüganuse valla lehes, väljaandes
Ametlikud Teadaanded ja Lüganuse valla veebilehel www.lyganuse.ee ning teavitada
asjaomaseid asutusi ja isikuid.
9. Lüganuse Vallavolikogu 21.06.2021 otsus nr 313 „Kiviõli poolkoksiprügila
detailplaneeringu muutmise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine“
tunnistatakse kehtetuks.
10. Lüganuse Vallavalitsusel teatada otsuse punktis 9 nimetatud detailplaneeringu muutmise ja
keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise kehtetuks tunnistamisest
planeerimisseaduse § 129 lõikes 2 sätestatud korras.
11. Otsus jõustub teatavakstegemisest.
12. Käesoleva otsuse peale võib esitada Lüganuse Vallavolikogule vaide haldusmenetluse
seaduses sätestatud korras 30 päeva jooksul arvates korraldusest teadasaamise päevast või
esitada kaebuse Tartu Halduskohtule, Jõhvi kohtumajas Kooli 2a, 41532 Jõhvi,
halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras 30 päeva jooksul arvates korralduse
jõustumisest.
(allkirjastatud digitaalselt)
Risto Lindeberg
vallavolikogu esimees
Hr Andrea Eiche
Lüganuse Vallavalitsus
[email protected] Meie: 21.10.2020 nr 1.1-10.1/116
Kiviõli poolkoksiprügla detailplaneeringu muutmise taotlus
Austatud hr Eiche
Kiviõli Keemiatööstuse OÜ juhtis tähelepanu oma vastuskirjas Lüganuse valla üldplaneeringu
lähteseisukohtade ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsuse osas asjaolule,
et Kiviõli Keemiatööstuse OÜ soovib lüganuse valla üldplaneeringu kujundamisel sätestada ettevõttele
kuuluva Kiviõli poolkoksiprügila laiendamise suunised.
Kiviõli Keemiatööstuse OÜ näeb ühe variandina maade kasutust: Sonda tee 11 (kü 30901:001:0005);
Kivipõllu (kü 44201:001:0934); Sonda tee 25 (kü 30901:001:0019) ja osaliselt ka Nahapõllu (kü
75101:003:0142) Kiviõli poolkoksiprügila laiendamiseks põhja- ja kirdesuunas, mis oleks olemasoleva
prügila ja seotud taristu loogiliseks jätkuks ja ei koormaks uusi maid.
Kiviõli Linnavolikogu 17.01.2008.a otsusega nr 160 kinnitas Kiviõli linnas Uue tuhamäe maa-ala
detailplaneeringu, vt. lisatud planeerimisjoonis ja otsus. Detailplaneeringus on ette nähtud
poolkoksiprügila suurendamist planeerimise ala piires võrreldes olemasoleva poolkoksiprügila
kujundusega, kuid selle teostamine eeldab maakasutuse sihtotstarbe muutmist. Detailplaneeringu
põhilahenduse kohaselt krundi Sonda tee 25 kasutamise sihtotstarve on Sotsiaalmaa, Haljasaala maa
ning krundi Kivipõllu kasutamise sihtotstarve on Tootmismaa: Tootmishoone maa. Krundid Nahapõllu
ja Sonda tee 11 ei kuulunud detailplaneeringu kehtestamise ajal planeerimise alasse.
Planeerimisseaduse § 142 sätestab, et „Detailplaneering võib põhjendatud vajaduse korral sisaldada
kehtestatud üldplaneeringu põhilahenduste muutmise ettepanekut“. Kehtestatud üldplaneeringu
põhilahenduse detailplaneeringuga muutmiseks loetakse:
1) üldplaneeringuga määratud maakasutuse juhtotstarbe ulatuslik muutmine;
2) üldplaneeringuga määratud hoonestuse kõrguspiirangu ületamine, krundi minimaalsuuruse
vähendamine, detailplaneeringu kohustuslike alade ja juhtude muutmine;
3) muu kohaliku omavalitsuse üksuse hinnangul oluline või ulatuslik üldplaneeringu muutmine.
Lisaks planeerimisseaduse § 140 lg 7 määrab, et Detailplaneeringu muutmiseks tuleb koostada uus
sama planeeringuala hõlmav detailplaneering, lähtudes käesolevas seaduses detailplaneeringu
koostamisele ettenähtud nõuetest“.
Kiviõli Keemiatööstuse OÜ Tel +372 685 0534
[email protected] Reg nr 10186158
Turu 3, Kiviõli, 43125 Estonia www.keemiatoostus.ee KMKR nr EE100575901
Tulenevalt eespool kirjeldatust taotleb Kiviõli Keemiatööstuse OÜ kehtivat Uue tuhamäe maa-ala
detailplaneeringu muutmist järgmistes punktides ja arvestades, et detailplaneeringu muutmise eesmärk
on Kiviõli poolkoksiprügila laiendamine ja sellest tingitud uue ladestamisala kasutusele võtmine:
• algatada 2008. aastal kehtestatud Uue tuhamäe maa-ala detailplaneeringu muutmist kruntide
Nahapõllu (kü 75101:003:0142) ja Sonda tee 11 (kü kü 30901:001:0005) lisamisega
planeerimisalasse;
• kruntide Sonda tee 11 (kü 30901:001:0005); Kivipõllu (kü 44201:001:0934); Sonda tee 25 (kü
30901:001:0019) ja osaliselt ka Nahapõllu (kü 75101:003:0142) maakasutuse sihtotstarbe
muutmist jäätmehoidla maaks: ohtlike jäätmete käitluse maa;
• Uue tuhamäe maa-ala detailplaneeringu muutmisest tingitud koostatavasse Lüganuse valla
üldplnaneeringusse vajalike muudatuste tegemist;
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitalselt/
Priit Orumaa
Juhatuse esimees
Kiviõli Keemiatööstuse OÜ Tel +372 685 0534
[email protected] Reg nr 10186158
Turu 3, Kiviõli, 43125 Estonia www.keemiatoostus.ee KMKR nr EE100575901
Lüganuse Vallavolikogu 22.09.2021 otsuse nr 325
Lisa 2. Planeeringuala
KESKKONNAAGENTUUR VIRIDIS OÜ
KESKKONNAKONSULTATSIOONID
REG. 11368855
REG: 14.04.2007
TELLIJA: Kiviõli Keemiatööstuse OÜ
TÖÖ NR: 7-20.1/79/2021
KIVIÕLI POOLKOKSI PRÜGILA LAIENDUSE
PLANEERINGU ESKIISPROJEKTI
TÖÖ NIMETUS:
KESKKONNAMÕJUDE EELHINDAMINE
KESKKONNAEKSPERT: OLAVI HIIEMÄE
KESKKONNAAGENTUUR VIRIDIS OÜ
TALLINN 10117 TARTU MNT 14
TEL. +372 527 8 027
Töö nr. 7-20.1/79/2021
Kiviõli poolkoksi prügila laiendamise eskiisprojekti keskkonnamõjude eelhindamine
Nimetus Kiviõli pooloksi prügila laiendamise eskiisprojekti keskkonnamõjude eelhindamine
Versioon Esitamiseks ametkondadele
Töö nr KE7-20.1/79/2021
Aeg 09.02.2022
Tellija Kiviõli Keemiatööstuse OÜ
Tellija esindaja Entec Eesti OÜ
KSH programmi koostaja Keskkonnaagentuur Viridis OÜ
Reg. Nr 11368855
Aadress: Tartu mnt 14, 10117 Tallinn
Telefon: 527 8 027
E-post:
[email protected]
Koostaja esindaja Olavi Hiiemäe, MSc keskkonnakorraldus
Eksperdid
Kasutustingimused © Käesolev KE aruanne on koostatud ja esitatud kasutamiseks tervikuna. Dokumendis ja selle
lisades esitatud kaardid, joonised, arvutused on autoriõiguse objekt ning selle kasutamisel tuleb
järgida autoriõiguse seaduses sätestatud korda.
KE aruande omandamine, trükkimine ja/või levitamine ärilistel eesmärkidel on ilma
Keskkonnaagentuur Viridis OÜ kirjaliku nõusolekuta keelatud.
KE aruandes toodud info kasutamine õppe- ja mitteärilistel eesmärkidel on lubatud, kui
viidatakse algallikale. Andmete kasutamisel tuleb viidata nende loojale.
Keskkonnaagentuur Viridis OÜ 2
Töö nr. 7-20.1/79/2021
Kiviõli poolkoksi prügila laiendamise eskiisprojekti keskkonnamõjude eelhindamine
SISUKORD
1. KESKKONNAMÕJUDE EELHINDAMISE EESMÄRK.........................................................4
2. PLANEERINGUGA KAVANDATUD TEGEVUSED..............................................................7
3. KAVANDATAVAL ALAL KEHTIVAD PIIRANGUD...............................................................11
4. KAVANDATAVA TEGEVUSALA ASUKOHT JA MÕJUALA KESKKONNATINGIMUSED...14
5. TEGEVUSEGA EELDATAVALT KAASNEV KESKKONNAMÕJU....................................22
5.3.1. Mõjud looduskeskkonnale....................................................................................22
5.3.2. Mõjud sotsiaal-majanduslikule keskkonnale.........................................................26
KOKKUVÕTE........................................................................................................................31
Keskkonnaagentuur Viridis OÜ 3
Töö nr. 7-20.1/79/2021
Kiviõli poolkoksi prügila laiendamise eskiisprojekti keskkonnamõjude eelhindamine
1. KESKKONNAMÕJUDE EELHINDAMISE EESMÄRK
Kiviõli Keemiatööstuse OÜ on esitanud Lüganuse Vallavalitsustele taotluse Kiviõli poolkoksi
prügila/tuhamäe laiendamise planeeringu algatamiseks.
Kiviõli Keemiatööstuse OÜ tööstusjäätmete poolkoksi ja tuhajäätmete ladestamise prügila
paikneb Kiviõli linna loodeservas, ajalooliselt väljakujunenud tööstuspiirkonnas, asukohas
aadressiga Sonda tee 19 (k.ü.t. 30901:001:0013). Kinnistu pindala on 493 452 m².
Prügila moodustab mäekujulise massiivi (Joonis 1), mille lõuna- ja kagupoolne osa
(k.ü.t. 30901:001:0016) suleti riigi toel aastatel 2011-2013, põhja- ja läänepoolne osa on
aktiivses kasutuses.
Joonis 1 Kiviõli Keemiatööstuse OÜ tööstusjäätmete prügila asukoht ja kontaktvöönd
(Maa-amet GIS)
Kiviõli Keemiatööstuse tootmiskompleks paikneb prügila suhtes kagu- ja ida suunas, lõunas
kulgeb Kiviõli-Sonda maantee, põhja- ja lääneosas paiknevad kohati liigniisked-soostunud ja
osaliselt metsaga kaetud tasane maastik.
Keskkonnamõjude eelhinnang (edaspidi: KE) on koostatud eesmärgiga välja selgitada
kavandatavate tegevuste elluviimisega kaasneda võivate võimalike keskkonnamõjude
Keskkonnaagentuur Viridis OÜ 4
Töö nr. 7-20.1/79/2021
Kiviõli poolkoksi prügila laiendamise eskiisprojekti keskkonnamõjude eelhindamine
ilmnemise tõenäosus ja nende ulatus. Töö käigus hinnatakse võimalikke mõjusid
keskkonnale ning vajadusel antakse Kiviõli poolkoksi prügila laienduse planeerijale soovitusi
võimalike keskkonnameetmete rakendamiseks ebasoodsa mõju minimeerimiseks ja/või
vältimiseks.
Vastavalt KeHJS-le on:
Keskkonnamõju - kavandatava tegevusega eeldatavalt kaasnev vahetu või kaudne mõju
keskkonnale, inimese tervisele ja heaolule, kultuuripärandile või varale.
Keskkonnamõju peetakse oluliseks - kui see võib eeldatavalt ületada tegevuskoha
keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu
inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara.
Käesolev KE on koostatud vastavalt Eesti ja Euroopa Liidu asjakohastele õigusaktidele ja
juhistele ning on vastavuses keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi
seaduse (KeHJS- vastu võetud 22.02.2005 viimase redaktsiooni jõustumise kuupäev
13.01.2022) ja keskkonnaministri 16.08.2017 vastu võetud, määrusega nr 31 „Eelhinnangu
sisu täpsustatud nõuded“. Samuti on KE koostamisel lähtutud juhendmaterjalist „KMH
eelhindamise juhend otsustaja tasandil, sh Natura eelhindamine“ (R. Kutsar, 2015).
Eelhindamisse kogutud info põhjal peab pädev asutus, Lüganuse Vallavalitsus kindlaks
tegema, kas kavandatavate tegevuste puhul on tegemist KeHJS kohaselt olulise
keskkonnamõjuga või mitte ning otsustama KSH algatamise vajalikkuse üle, arvestades
kavandatava tegevuse asukoha keskkonnatingimusi, tegevuse iseloomu ning võimalikku
kavandatud tegevusega kaasnevate mõjude aega, mõjude suurust ja mõjude ulatust.
Antud projekti puhul olulise negatiivse keskkonnamõju prognoosimisel lähtub otsustaja ja
keskkonnamõju eelhindamise koostaja järgmistest kriteeriumitest:
1. tegevuse ala ja selle lähiümbruse keskkonnatingimused;
2. tegevuse iseloom k.a selle tehnoloogiline tase, loodusvarade kasutamine, jäätme- ja
energiamahukus, ning lähipiirkonna teised tegevused;
3. tegevusega kaasnevad tagajärjed, nagu vee, pinnase või õhu saastatus, jäätmeteke,
müra, vibratsioon, valgus, soojus, kiirgus ja lõhn;
4. tegevusega kaasnevate avariiolukordade esinemise võimalikkus;
5. kavandatava tegevuse eeldatavast mõjust looduslikult tähtsale alale või mõnele muule
kaitstavale loodusobjektile;
6. eespool nimetatud teguritega kaasneva mõju suurusest, ruumilisest ulatusest,
kestusest, sagedusest ja pöörduvusest, toimest, kumulatiivsest ja piiriülesest mõjust
ning mõju ilmnemise tõenäosusest.
Eelhindamise läbiviimine ja teabe kogumine põhines olemasolevatel ja kättesaadavatele
andmetele ega eeldanud täiendavate uuringute tegemist. Kasutatud on teavet, mis on
kavandatava tegevuse ja tõenäoliselt mõjutatava keskkonna kohta juba saadaval. Juurde on
lisatud 29.09.2021 a. teostatud välitöödel ja kavandatava tegevusega tutvumise ajal kogutud
teave.
Keskkonnaagentuur Viridis OÜ 5
Töö nr. 7-20.1/79/2021
Kiviõli poolkoksi prügila laiendamise eskiisprojekti keskkonnamõjude eelhindamine
Arendaja kontaktandmed
Ettevõtte nimi Kiviõli Keemiatööstuse OÜ
Turu 3, Kiviõli, 43125 Ida-Viru maakond
Ettevõtte postiaadress, telefon, faks
ja e-mail Tel: 335 7365
KSH eelhinnangu on koostanud Keskkonnaagentuur Viridis OÜ keskkonnaekspert Olavi
Hiiemäe – TÜ inim- ja majandusgeograaf ja Stockholmi Tehnikaülikooli maastikuökoloogia
magister.
Keskkonnaagentuur Viridis OÜ 6
Töö nr. 7-20.1/79/2021
Kiviõli poolkoksi prügila laiendamise eskiisprojekti keskkonnamõjude eelhindamine
2. PLANEERINGUGA KAVANDATUD TEGEVUSED
Hetkeseisuga hõlmab prügila territoorium kokku ca 50 ha suuruse maa-ala. Territooriumil on
prügila käitamiseks vajalikud kergteisaldatavad soojakud ning jäätmete töötlusalad, rajatud
on sadevee kogumis- ja käitlusrajatised.
Kiviõli Keemiatööstuse Oil OÜ-le on tootmistegevuse käigus tekkinud jäätmete, so. poolkoks,
põlevkivituhk seadmetest TSK-500 ja soojuselektrijaama põlevkivituha prügilasse
ladestamiseks väljastatud keskkonnakompleksluba L.KKL.IV-171223. Vastavalt kehtivale
keskkonnakompleksloale on Kiviõli Keemiatööstuse OÜ tootmisvõimsuseks ladestada
tuhamäele kuni 173 797 T põlevkivi koldetuhka, 1553 T põlevkivi lendtuhka ja 469 361 T
põlevkivi poolkoksi aastas, kokku kuni ca 645 000 T/a jäätmeid. Kiviõli Keemiatööstuse OÜ
sooviks on pikendada poolkoksi ja TSK tuha ladestamist olemasolevale tuhamäele ja võtta
ladestusaladena taaskasutusele Sonda tee 17 (k.ü.t. 30901:001:0016) riigi poolt mõned
aastad tagasi suletud tuhamäe ida- ja lõunapoolsetele külgedele jäävad metsaalad st.
soovitakse vältida uue prügila rajamise vajadust ning maksimaalselt ammendada
olemasoleva tuhamäe territoriaalset mahutavust. Ressursi kokkuhoiu põhimõttest lähtuvalt
on Kiviõli Keemiatööstuse OÜ poolt tehtud ettepanek eelkõige laiendada poolkoksi ja TSK
tuha ladestamist kinnistutele aadressiga Sonda tee 17 (k.ü.t. 30901:001:0016) (riigi poolt
mõned aastad tagasi suletud tuhamäe ida- ja lõunapoolsetele külgedele jäävatele
metsaaladele) ning teise võimaliku lahendusena on kaalutud jäätmete ladestusalana
kasutusele võtta tuhamäe suhtes põhja suunas jäävad Sonda tee 25 (k.ü.t. 30901:001:0019)
ja Kivipõllu (k.ü.t. 44201:001:0934) kinnistud.
Peale aktiivset ladestamise lõpetamist suletakse prügila nõuetekohaselt ja teostatakse
nõutav järelhooldus. Täitunud ladestusalad kaetakse kattekihtidega, mis vähendab pealmise
tuhakihi lendumist tugevamate tuulte korral. Prügila pinnalt kogutakse drenaažkanalite abil
kokku sademevesi, mis juhitakse edasi ühtlustustiikidesse. Kuni tuhamäe ladestusala lõpliku
sulgemiseni jätkatakse seiret vastavalt kehtiva keskkonnaloa ja muude õigusaktide nõetele.
Teostatakse veeseiret (nõrgvesi, põhjavesi, pinnavesi) ja ladestusalade seiret (lademe
vajumine).
Peale prügila mahtude täitumist on projekteeritud kattekonstruktsioon, mis koosneb
järgmistest kihtidest (jäätmetest alates):
Lähtuvalt nn prügila määruse1 § 35. Jäätmelademe katmine prügila sulgemisel tuleb ladestu
katta järgnevalt:
(1) Prügila käitaja katab ladestamise lõppemisel jäätmelademe järgmiselt:
1) ohtlike jäätmete prügila – isolatsioonikihi, vettpidava mineraalkihi, vähemalt 0,5 m
paksuse dreenikihi ja vähemalt 1 m paksuse kattepinnase kihiga;
1 https://www.riigiteataja.ee/akt/13204767?leiaKehtiv
Keskkonnaagentuur Viridis OÜ 7
Töö nr. 7-20.1/79/2021
Kiviõli poolkoksi prügila laiendamise eskiisprojekti keskkonnamõjude eelhindamine
Nagu varasematest uuringutest2 on selgunud, moodustub peale poolkoksi ja tuha
nõuetekohast ladustamist prügilas vettpidavast materjalist monoliitne kehand, mis vastab
prügila määruse § 222 määratlusele. Nõuded monoliitjäätmete kohta:
1) Monoliitjäätmed on jäätmed, mis pärast nende ladestamist prügilasse moodustavad
jäätmete reaktsioonivõime ja keemiliste reaktsioonide tulemusena mehaanilistelt omadustelt
ühtlase ja monoliitse jäätmelademe.
Kui jäätmeid ladestatakse nõuetekohaselt kärgedesse ja iga kärg kaetakse veetihedalt 1 m
värskest tihendatud poolkoksi kihiga, on rajatav ladestu kogu paksuses vett mitteläbilaskev.
Iga uus kärg on eelnevale vettpidavaks katteks ja järgnevale vettpidavaks põhjaks. Samuti
on vettpidavad ka ladestu 10 m paksused värskest tihendatud poolkoksist ladestu nõlvad.
Seega toimub sisuliselt jäätmelademe sulgemine samaaegselt koos jäätmete ladestamisega.
Lähtuvalt uuringustest3 Kohtla-Järve poolkoksiprügilas tagab ladestu veepidavuse ka juba
nõuetekohaselt paigaldatud TSK tuhk, mistõttu puudub vajadus ladestule täiendavalt
veepidava katte rajamiseks. Samas võib TSK tuha tsementeerumisjärgne veejuhtivus aja
jooksul teatud tingimustes väheneda ja muutuda väiksemaks kui 10-9 m/s. Seega tuleb mägi
katta külmakindluse ja veetiheduse tagamiseks vähemalt 4 m tihendatud värske poolkoksiga.
Suletud prügila nõlvade erosioonikindluse tagamiseks, tuleb need haljastada näiteks
hüdrokülviga.
2 IPT Projektijuhtimine. Töö nr. 08-04-0771. Põlevkivituha ja poolkoksi koosladustamise metoodika
väljatöötamine. Tööd katseväljakul. Geotehniline ja mineraloogiline uuring. Köide 2. Tallinn 2008.
3 Viru Keemia Grupp AS Petroter tuha ladustamise võimalustest. Petroter tuha ladustamisest poolkoksi
puudumisel. IPT Projektijuhtimine OÜ Töö nr. 16-01-1261_1. Aprill 2016
Keskkonnaagentuur Viridis OÜ 8
Töö nr. 7-20.1/79/2021
Kiviõli poolkoksi prügila laiendamise eskiisprojekti keskkonnamõjude eelhindamine
Poolkoksi prügimäele ladestustegevusega on tuvastatud järgmised olulised
keskkonnaaspektid, mis võivad põhjustada olulist keskkonnamõju:
Olulisemad keskkonnaaspektid Aspektiga seonduvad keskkonnamõjud,
keskkonna seisukord
Heitmed õhku (tuha ja põletusjäätmete Välisõhu saastamine. Eeldatavalt sadestub lenduv
transportimisel tuhamäele, ebasoodsatel tuhk tuhamäe lähistel. Mõjude vähendamiseks
(kuivadel) ilmastikutingimustel lendub rakendatakse kuival perioodil tuhamäele viivate
transpordivahendite rataste alt ning juurdepääsuteede niisutamist. Valdav osa
transporditava materjali maha kallamisel niisutusveest võetakse sadevee kogumistiikidest.
kergesti lenduv tuhatolm.
Sademevesi pinnavette Pinnavee mõjutamine. Suuremate sadude korral
tuhamäe väliskülge pidi valguvad veed kogutakse
tiikidesse, kus toimub tehase tegevuses
taaskasutusse võetava veemahu ühtlustumine.
Tiikide nõlvad ja põhi on kaitstud vettpidava
kaitsekilega. Prügila läänepoolses küljes paiknevad
sademevee kogumistiigid olid välitööde teostamise
ajal suhteliselt veevaesed. Tiikidesse kogunev
sademevesi korduvkasutatakse tehases tuha
niisutamiseks. Väiksemate sadude korral vesi
tiikideni ei jõua, sest osaliselt ta aurub ja osaliselt
kasutatakse ära ladestatud tuha ja poolkoksi
tsementeerumiseks.
Sademevesi, sattudes põhjavette. Põhjavee võimalik reostamine. Prügilasse
ladestatakse tuhka ja poolkoksi, mis moodustavad
vett mitteläbilaskva prügilakeha. Tiigid on rajatud
arvestusega, et mahutaksid sademevett ka pikema
sajuperioodi või intensiivse lumesulamise järgselt.
Põhjavee mõjutamise risk on madal.
Heitmed pinnasesse Pinnase reostamine. Eeldatavalt sadestub lendunud
tuhk tuhamäe lähistel.
Tahked jäätmed (põlevkivi põletamisest Jäätmete tekitamine, piirkonna elukeskkonna
tekkivad jäätmed) seisundi halvenemine – jäätmetega ladestatava ala
territoriaalne suurenemine
Loodusressursside tarbimine Loodusressursside (põlevkivi, vesi, savi,
kattepinnas) tarbimine. Loodusressursi varude
vähenemine.
Paralleelselt uute ladestusalade rajamisega toimub
täitunud ladestusalade sulgemine ning
korrastamine. Oma maksimaalse lubatud mahu
saavutanud ladestusalade korrastamiseks on
otstarbekas kasutada uute ladestusalade ehitamisel
ülejäävad pinnast.
Keskkonnaagentuur Viridis OÜ 9
Töö nr. 7-20.1/79/2021
Kiviõli poolkoksi prügila laiendamise eskiisprojekti keskkonnamõjude eelhindamine
Joonis 2 Kavandatavate tegevuste võimalik eskiislahendus
Keskkonnaagentuur Viridis OÜ 10
Töö nr. 7-20.1/79/2021
Kiviõli poolkoksi prügila laiendamise eskiisprojekti keskkonnamõjude eelhindamine
3. KAVANDATAVAL ALAL KEHTIVAD PIIRANGUD
Kitsendused ja piiranguvööndid, veekaitsevöönd ja ehituskeeluvöönd
Maa-ameti GIS kitsenduste kaardirakenduse kohaselt paikneb Kiviõli tuhamägi sirgeks
kaevatud Uuemõisa oja kalda piiranguvööndi ning avalikult kasutatava Sämi - Sonda - Kiviõli
maantee kaitsevööndi vahetus läheduses.
Joonis 3 Piirangud ja kitsendused kavandatava tegevuse piirkonnas, Allikas: Maa-ameti
GIS rakendus, Kitsenduste kaart.
Maa-ameti GIS looduskaitse ja Natura kaardirakenduse ning Eesti looduse
infosüsteemi looduskaitseregistri EELIS kohaselt Kiviõli tuhamäe ja selle vahetus
läheduses, st. piirkonnas, mida võidakse kaandatud tegevuste realiseerumisel
otseselt mõjutada, loodukaitselised taime- või loomaliigid või nende potentsiaalsed
kasvukohad ja elupaigad puuduvad.
Keskkonnaagentuur Viridis OÜ 11
Töö nr. 7-20.1/79/2021
Kiviõli poolkoksi prügila laiendamise eskiisprojekti keskkonnamõjude eelhindamine
Seadustest ja teistest planeeringutest tingitud piirangud
Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS)
§6 lg 1 p 22 kohaselt on ohtlike jäätmete põletamine, keemiline töötlemine või ladestamine
olulise keskkonnamõjuga tegevus;
§6 lg 1 p 23 kohaselt kuulub üle 25 000 tonnise üldmahuga prügila püstitamine olulise
keskkonnamõjuga tegevuste hulka;
§6 lg 1 p 24 kohaselt kuulub vähemalt 1,5 hektari suuruse alaga prügila sulgemine olulise
keskkonnamõjuga tegevuste hulka
KeHJS §33 lg 1 p 1 kohaselt tuleb eeltoodud tegevust ettevalmistava strateegilise
planeerimisdokumendi rakendamisega kaasnevate oluliste keskkonnamõjude hindamiseks
läbi viia keskkonnamõju strateegiline hindamine.
Aja- ja finatsressursi kokkuhoiu tagamiseks soovitame algatada prügila laienduse KSH
koostamist KMH täpsusega.
Prügila määrus
Prügila rajamist reguleerib keskkonnaministri määrus nr 38 (29.04.2004) Prügila rajamise,
kasutamise ja sulgemise nõuded. Vastavalt määrusele peavad prügila alus ja küljed
koosnema sellise paksusega ja filtratsioonimooduliga homogeensest kihist, mis tagab
pinnase, pinna- ja põhjavee kaitse.
Põlevkivi utmisel tekkiv poolkoks on liigitatud ohtlike jäätmete hulka vastavalt
keskkonnaministri määrusele nr 70 (14.12.2015) „Jäätmete liigitamise kord ja jäätmenimistu“
(jaotisekood vastavalt 05 06 97*). Isegi kui teised poolkoksiga koos ladestatavad jäätmed ei
liigitu ohtlikuks, tuleb prügila rajamisel lähtuda suurima ohutasemega jäätmetest.
Ohtlike jäätmete prügilal peab vastava kihi filtratsioonimoodul olema ≤1,0×10–9 m/s ja
paksus ≥5 m. Antud geoloogilistes tingimustes sellist kihti looduslikult ei eksisteeri, seega
tuleb sätestatud nõude täitmiseks rajada lisaks tehisbarjäär, mis koos geoloogilise barjääriga
tagab vähemalt samaväärse kaitse
Vastavus Lüganuse valla üldplaneeringule
Üldplaneeringu (ÜP) eesmärgiks on välja tuua konkreetsed suunised linna teritooriumi
ruumiliseks arenguks, arvestades muutusi linna arengus. 2017 a toimunud haldusreformi
järgselt tuleb kõikidel omavalitsustel koostada uued üldplaneeringud. Kuni uue
üldplaplaneeringu vastuvõtmiseni kehtivad kehtestatud ÜP-d. Koostatav üldplaneering seab
eesmärgiks pöörata valla majanduse ning tegevussuundade arendamisel tähelepanu
erinevate ettevõtlusvaldkondade arenguvõimaluste soodustamisele.
Keskkonnaagentuur Viridis OÜ 12
Töö nr. 7-20.1/79/2021
Kiviõli poolkoksi prügila laiendamise eskiisprojekti keskkonnamõjude eelhindamine
Joonis 4 Vastavalt Lüganuse valla koostamisel olevale üldplaneeringule on arvestatud
võimaliku laieneva prügila tegevus- ja ladestusala laienemisega (lilla
värvitooniga ala) kinnistutele Sonda tee 25 (30901:001:0019), Kivipõllu
(44201:001:0934), Sonda tee 11 (30901:001:0005), Sonda tee 17
(30901:001:0016) ja Sonda tee 11a (30901:001:0009).
Keskkonnaagentuur Viridis OÜ 13
Töö nr. 7-20.1/79/2021
Kiviõli poolkoksi prügila laiendamise eskiisprojekti keskkonnamõjude eelhindamine
4. KAVANDATAVA TEGEVUSALA ASUKOHT JA MÕJUALA
KESKKONNATINGIMUSED
Planeeringuala ja selle looduskeskkonna kirjeldus
Joonis 5 Kiviõli Keemiatööstus OÜ tööstusjäätmete prügila paiknemine. Punase
katkendjoonega on näidatud altkaevandatud ala, suletud Kiviõli kaevanduse piir.
Prügila moodustab maastikul selgelt eristuva mäemassiivi (Joonis 5), mille riigile kuulunud
lõuna- ja kagupoolne osa (k.ü.t. 30901:001:0016) suleti riigi toel aastatel 2011-2013,
põhjapoolne osa on aktiivselt kasutusel tänaselgi päeval. Kiviõli Keemiatööstuse
tootmiskompleks paikneb prügila suhtes kagus ja idas, lõunas kulgeb Kiviõli-Sonda maantee,
põhja- ja lääneosas paikneb madal soostunud ja osaliselt metsaga kaetud tasane maastik.
Perioodiliselt liigniiskele alale omaselt domineerivad puistus lehtpuuliigid.
Lähimad eluhooned asuvad mäe jalamist:
Varinurme küla – ca 500 m
Koljala küla - ca 1000 m
Keskkonnaagentuur Viridis OÜ 14
Töö nr. 7-20.1/79/2021
Kiviõli poolkoksi prügila laiendamise eskiisprojekti keskkonnamõjude eelhindamine
Prügila asukohavalik
Prügila rajamisele peab eelnema asukohavalik, mille koostamisel juhindutakse muuhulgas
maa-ala geoloogilistest ja hüdrogeoloogilistest tingimustest, sealhulgas põhjavee
reostustundlikkusest tuleneva ohu suurusest ning prügila ja asutusalade, eriti
tiheasustusalade vahemaast. Samuti tuleb eelnevalt kindlaks määrata piirkonna
keskkonnaseisund, sh põhjavee kvaliteet, saasteainete sisaldus pinnases, välisõhu kvaliteet,
millega võrreldakse hilisemaid seireandmeid.
Prügila ei tohiks määruse kohaselt asuda: veehaarde sanitaarkaitsealal, ranna ja kalda
ehituskeeluvööndis, üleujutuste ohuga alal, rahvusparkides, loodus-, maastiku- või
muinsuskaitsealal ja kaitstavate looduse üksikobjektide ning kultuurimälestiste vahetus
läheduses, tiheasustusalal, puhke- ja virgestusalal, väikese kandevõimega vajumis- või
maalihkeohtlikul pinnasel, karstilehtrite alal.
Arvestades, et prügila laiendamiseks valitud piirkond on juba pikka aega olnud poolkoksi ja
põletusjääkide ladestuskohaks, siis peame otstarbekamaks pigem laiendada olemasoleva
prügila tegevust kui hakata otsima võimalusi uue prügila arajamiseks uues asukohas.
Käesoleva planeeringuga seoses on kaalutud ka võimalust olemasoleva tuhamäe-prügila
ladestusala laiendamist riigi toel suletud prügila kohale. Hetkel on tekkimas kahe prügimäe
vahele oluliselt madalama reljeefiga ala, mille nõgu kasutatakse praegu prügilaplatoole
juurdepääsuteena. Leiame, et nimetatud juurdeveotee nõo kasutusele võtmine prügila
ladestusalana ja sellisel viisil senise kahe tuhamäe ühendamine ühtseks mäemassiiviks,
oleks tegemist kõige keskkonnasäästlikuma variandiga, kuna puudub vajadus hõivata prügila
alla uusi alasid ning kaasneb ka märkimisväärne materjali kokkuhoid prügila põhja ehituse
arvelt. Lahendus eeldab olemasoleva kattekonstruktsiooni seisundi hinnangut ja püsivuse
kontrolli, mis tuleb teha järgnevate projekteerimise staadiumite käigus. Nähtavasti tuleb
likvideerida ka teatav osa riigi toel suletud prügilale istutatud puistust.
Olemasolev maakasutus
Planeeringuga kavandatavad tegevused mõjutavad järgmisi maaüksusi:
Katastriüksuse Katastriüksuse Katastriüksuse Kommentaarid
nimi number sihtotstarve
Sonda tee 25 30901:001:0019 Üldkasutatav maa Otseselt mõjutatav kinnistu mille ulatuses
100% kavandatavaid tegevusi planeeritakse.
Pindala 89 737 m²
Metsamaa 71 090 m², Muu maa 18 647 m²
Kivipõllu 44201:001:0934 Tootmismaa 100% Otseselt mõjutatav kinnistu, mille ulatuses
prügimäe laiendamist planeeritakse.
Pindala 133 453 m²
Metsamaa 109 589 m², Haritav maa 35 m²
Looduslik rohumaa 48 m², Muu maa 23 182 m²
Sonda tee 17 30901:001:0016 Üldkasutatav maa Tuhamäe ladestatmisalade laiendamine juba
100% suletud tuhamäe kinnistule.
Pindala 316 739 m²
Metsamaa 57 062 m², Looduslik rohumaa 36
114 m², Muu maa 223 563 m²
Keskkonnaagentuur Viridis OÜ 15
Töö nr. 7-20.1/79/2021
Kiviõli poolkoksi prügila laiendamise eskiisprojekti keskkonnamõjude eelhindamine
Pinnamood
Tuhamäe piirkond asub lubjakiviplatool, kuhu pikaaegsel jäätmete ladestamisel on tekkinud
massiivne tehisküngas, 96,3 m ü.m.p. Riigi toel suletud prügila lae absoluutkõrgus on umbes
135 m ning suhteline kõrgus jalamilt umbes 80…85 m. Kasutuses olevat prügilat täidetakse
kihtide kaupa platoolaadselt. Prügila lae absoluutkõrgus on käesoleval ajal umbes 96 m ning
suhteline kõrgus umbes 43 m (Maa-ameti geoportaali andmed 2021). Prügila ümbruse
maastiku pinnamood on tasane, maapinna absoluutkõrgused jäävad vahemikku 49…55 m.
Geoloogiline ehitus
Tööstusjäätmete prügila on rajatud tasandikule, kus õhukese pinnakatte all avanevad
aluspõhja kihid. Aluspõhjaks on Ülem-Ordoviitsiumi ladestiku Viivikonna kihistu detriitne
savikas lubjakivi põlevkivi vahekihtidega ning põlevkivi. Kihid on kohati väga murenenud.
Aluspõhja pealispind paikneb absoluutkõrgustel 47…54 m.
Looduslik pinnakate koosneb moreensetest savipinnastest ja/või jääjärvelisest
savimöllistmöllsavist. Savipinnaste paksus puuraukudes ulatub kohati kuni 1.5 meetrini, kuid
enamasti on kihi paksus väiksem ning kohati kiht puudub.
Planeeritava ala edelaosas esineb pinnakattes liivpinnas. Tehispinnased ja loodusliku
pinnakatte ülemise osa moodustavad muld ja kohati turvas. Kui mulla paksus on enamasti
0.1…0.3 m, siis tootmisjäätmetest (poolkoks, tuhk) koosnevad tehispinnased esinevad
ladestu alal suures paksuses.
Taimestik
Planeeringuala lähiümbruse moodustavad loodusliku rohumaa ja metsamaa kinnistud.
Taimestik on omane pigem liigniisketele aladele, kus puistus domineerivad lehtpuud.
Olemasoleval puistul on eelkõige visuaal-esteetiline funktsioon Koljala ja Varinurme asulate
elanike suhtes, mis pehmendab sealsete elanike igapäevast vaadet inimtekkelisele
tuhamäele.
Keskkonnaagentuur Viridis OÜ 16
Töö nr. 7-20.1/79/2021
Kiviõli poolkoksi prügila laiendamise eskiisprojekti keskkonnamõjude eelhindamine
Fotod 2 ja 3 Kinnistute taimestik Foto: O. Hiiemäe
Kasutuses oleva tuhamäe-prügila ladestusala soovitakse laiendada riigi toel suletud prügila
kohale. Pakutud lahendus eeldab suletud tuhamäe läänepoolsele nõlvale isetekkeliselt
kasvama hakanud ca 10 a vanuse puistu likvideerimist, suletud mäe lääne ja lõunapoolsest
küljest. Valdavalt on tegemist suhteliselt hõredalt ning toitainetevaesel tuhapinnasel kasvama
hakanud männi, lepa ja kase kultuuridega.
Keskkonnaagentuur Viridis OÜ 17
Töö nr. 7-20.1/79/2021
Kiviõli poolkoksi prügila laiendamise eskiisprojekti keskkonnamõjude eelhindamine
Fotod 4-5 Prügila läänenõlval isetekkeliselt kasvama läinud kuni 10 a vanune puistu, kus
domineerivad kase ja männi noorendikud.
Loomastik
Oma territoriaalse väiksuse, liigivaesuse ja piirkonnas pikaaegselt toimuvate pidevate
intensiivsete inimhäiringute tõttu ei oma kavandatav tegevuspaik loomade suhtes olulist
tähtsust. Uuemõisa oja kaldapuistus teostastud välitööd-jäljevaatlused viitasid metskitsede,
metssigade, rebaste, jäneste, kobraste ja põtrada ojakallaste piirkonna aktiivsele kasutusele
nimetatud loomade poolt.
Hüdroloogia
Tuhamäe lähiümbruses pinnaveekogudest lähim on Uuemõisa oja (VEE1070600), kaugus
tuhamäe jalamist on ca 170 m, mille kaudu jõuab vesi Erra jõkke (VEE1070200). Mäe
idaküljel asub ligi 1500 m2 suurune seisuveekogu-biotiik. Tuhamäe ida- ja põhjapoolne
maastik on pigem liigniiske, soine. Kohati liigniisked on ka Koljala küla ja tuhamäe vahelised
heinamaad, milledele on rajatud kuivenduskraavide võrgustik.
Põhjavesi
Alal levivad järgmised põhjaveekihid (ülalt alla):
• Tehnogeenne ja kvaternaaripinnastega seotud veekiht;
• Ordoviitsiumi lõheliste lubjakividega seotud veekiht;
• Ordoviitsium-Kambriumi veekiht (O-Ca);
• Kambrium-Vendi veekiht (Ca-V).
Prügila mõjutsoonis on kaks ülemist veekihti, mis on alumistest veekihtidest (O-Ca, Ca-V)
eraldatud savikast glaukoniitliivakivist ning graptoliit-argilliidist koosneva suhtelise
veepidemega. Puurkaevude (katastrinumbrid, 2294, 2307, 2321) andmetel on suhtelise
Keskkonnaagentuur Viridis OÜ 18
Töö nr. 7-20.1/79/2021
Kiviõli poolkoksi prügila laiendamise eskiisprojekti keskkonnamõjude eelhindamine
veepideme paksus 5…6 m ning veepideme pealispind paikneb maapinnast umbes 43…48 m
sügavusel (absoluutkõrgusel 5…10 m).
Sademevesi
Keskkonnakaitse seisukohalt on prügila kõige ohtlikum põhja- ja pinnavette sattuda võiva
sademevee tõttu. Seetõttu on kasutusele võetud meetmed vältimaks tuhamäel kogutav
sademevee sattumist otse põhjavette ning ülevoolu pinnavee kraavidesse.
Foto 6 Vaade tuhamäe lääneküljele rajatud kolmest settebasseinist koosnevale nõrgvee
ühtlustusbasseinidele (Foto: O. Hiiemäe)
Foto 7 Suuremate sadude ajal voolab sademevesi mööda tuhamäge alla. Mäe alumist
perimeetrit ümbritseb veekogumise süsteem, mis suubub settetiikidesse.
Keskkonnaagentuur Viridis OÜ 19
Töö nr. 7-20.1/79/2021
Kiviõli poolkoksi prügila laiendamise eskiisprojekti keskkonnamõjude eelhindamine
Foto 8 Settetiikide basseinid on vooderdatud põhjavett kaitsva membraankilega ja selle
seisukorda kontrollitakse perioodiliselt (Foto: O. Hiiemäe).
Ladestusaladel tekkiv sademevesi kogutakse kokku ja suunatakse mäge ümbritsevasse
kogumiskraavi ning sealt edasi mäe lääneküljele rajatud 3 basseiniga ühtlustus- ja
settebasseinidesse. Välivaatluste toimumise ajal oli basseinides vett ca 50-100 cm ja
visuaalse otsustuse põhjal oli vesi puhas. Tiikidesse kogunenud sademevett
korduvkasutatakse tehases tuha ja poolkoksi niisutamiseks enne ladestamist, mis on vajalik
vähendamaks selle tolmamist transpordil ja ladestamisel. Samuti on vajalik tuhka ja
poolkoksi niisutada tagamaks selle tsementeerumist ehk vettpidava ladestu moodustamist.
Settetiikide vett on kasutatud ka tuhamäe juurdepääsuteede niisutamiseks, et vältida teede
tolmamist kuivaperioodil. Selleks on tiikide lõunakaldale rajatud pumpla.
Pinnavesi
Veekiht levib enamasti tehnogeensetes pinnastes (täites ja mullas), teised kvaternaarisetted
veekihina tulevad arvesse ainult ala edelaosas esinevate liivpinnaste levikualal. Pinnakatte
savikad setted (moreen, möllsavi-savimöll) moodustavad tingliku veepideme, kuid väikese
paksuse ja katkendliku leviku tõttu on selle isoleeriv efekt väike.
Veekiht toitub alale langevatest sademetest.
Käesolevast ajast puuduvad andmed prügila lasundis oleva vee kohta. Mõningad andmed on
teada 2005.a. tehtud uuringust, mille käigus mõõdeti veetase tol ajal eksisteerinud
vaatluskaevudes RA15 ja RA16. Platoode piirkonnas oli veetase kõrgemal platoo II keskosas
(absoluutkõrgusel 52…53 m) ning langes lasundi servade poole. Platoo I äärtes paiknes
veetase absoluutkõrgustel 49…50 m. Mäemassiivi põhjanõlval paiknes veetase maapinnast
ca 15 m sügavusel, absoluutkõrgusel 53.5 m.
Keskkonnaagentuur Viridis OÜ 20
Töö nr. 7-20.1/79/2021
Kiviõli poolkoksi prügila laiendamise eskiisprojekti keskkonnamõjude eelhindamine
Pinna- ja sademevee mahud, keemiline koostis ja võimalik pinna- ja põhjavee mõjutamise
ohuaste määratakse prügila laiendamise KSH protsessi käigus.
Vee kvaliteedi hindamisel tuleb lähtuda ohtlike ainete sisalduse piirväärtustest, mis on
toodud Keskkonnaministri määruses nr. 39 Ohtlike ainete põhjavee kvaliteedi piirväärtused
(vastu võetud 04.09.2019).
Keskkonnaagentuur Viridis OÜ 21
Töö nr. 7-20.1/79/2021
Kiviõli poolkoksi prügila laiendamise eskiisprojekti keskkonnamõjude eelhindamine
5. TEGEVUSEGA EELDATAVALT KAASNEV KESKKONNAMÕJU
KSH eelhindamise (KE) käigus hinnatakse kavandatavate tegevuste eesmärkide ning nende
realiseerimiseks vajalike tegevuste tulemusena tekkivaid võimalikke keskkonnamõjusid.
Eelkõige vaadeldakse KE teostamisel kavandatavate tegevuste e. olemasoleva poolkoksi
jäätmete ladestusala suurendamisest tekkivat otsest, kaudset ja kumulatiivset mõju nii inim-
kui ka looduslikule keskkonnale ning otsitakse mõju ilmnemisel võimalusi eeldatavalt tekkida
võivate mõjude vähendamiseks alternatiivsete lahenduste või parendusettepanekute
esitamise kaudu. Kuna hetkel ei ole vallavalitsuste poolt veel projekteerimistingimusi
väljastatud on KE hea võimalus vajadusel leida parim lahendus nii inim- kui ka
looduskeskkonna jaoks. Eelhindamisega esitatakse kavandatavate tegevustega kaasnevate
eeldatavate mõjude hinnang erinevate teemade kaupa:
5.1. Kavandatava tegevuse iseloomustus
Esitatud eraldi peatükina ptk 2 lk 5.
Peamiste protsesside kirjeldus, sh suurus, võimsus, sisend ja väljund
Kavandatakse olemasoleva poolkoksi prügimäe võimaliku ladestusmahu suurendamist ning
ladestusala laienemist kinnistutele Sonda tee 25 (k.ü.t.30901:001:0019) pindalaga 89 737 m²
ja Kivipõllu (k.ü.t.44201:001:0934) pindalaga 133 453 m².
Käesoleva planeeringuga seoses on kaalutud ka võimalust olemasoleva tuhamäe-prügila
ladestusala laiendamist riigi toel suletud prügila kohale, Sonda tee 17 (k.ü.t.
30901:001:0016) orienteeruvalt 31,7 ha suurune ala.
5.2. Kavandatava tegevuse asukoht
Detailsem kirjeldus on esitatud käeolevas dokumendis eraldi peatükina ptk 2 lk 5
5.3. Võimaliku mõju iseloomustus
Tegevusega kaasneva keskkonnamõju lühikirjeldus, arvestades järgmisi faktoreid:
Mõju inimestele, inimese tervisele, loomastikule ja taimestikule, pinnasele, maakasutusele,
varale, veekvaliteedile ja hüdroloogiale, õhukvaliteedile, kliimale, müra ja vibratsiooni
tasemele, maastikule ja visuaalsele keskkonnale, ajaloolisele ja kultuuripärandile ning nende
omavahelistele suhetele (st kaudne mõju).
5.3.1. Mõjud looduskeskkonnale
Mõjud pinnasele ja maakasutusele
Tuhamäe asukoht ja selle lähiümbrus on suhteliselt õhukese paepealse pinnakattega ala,
kus kvaternaarisetete paksus on kohati alla 1 m. Peamiselt on tegemist leostunud
gleimuldadega (Go), küllastunud turvasmuldadega (Go1) ja gleistunud rähkmuldadega (Kg).
Õhuke ja taimestikuta pinnakate on tugevasti mõjutatav nii vee kui ka tuule erosiivse
tegevuse poolt.
Tuhamäe laienemisel uutele kinnistutele, kinnistutele Sonda tee 25 (k.ü.t.30901:001:0019)
ja Kivipõllu (k.ü.t.44201:001:0934) olemasolev pinnasekiht eemaldatakse. Kooritud pinnast
Keskkonnaagentuur Viridis OÜ 22
Töö nr. 7-20.1/79/2021
Kiviõli poolkoksi prügila laiendamise eskiisprojekti keskkonnamõjude eelhindamine
on otstarbekas kasutada, kas ammendunud ja suletava tuhamäe osade katmiseks või
tuhamäe laiendusosa jalamile rajatava pinnasvalli rajamiseks. Tegemist on pikaajaliste ja
taastumatute mõjutustega. Täpsed alternatiivid ja tehnoloogilised lahendused esitatakse
KSH aruandes.
Tuhamäe laienemisel kinnistutele Sonda tee 25 (k.ü.t.30901:001:0019) pindalaga 89 737 m²
ja Kivipõllu (k.ü.t.44201:001:0934) pindalaga 133 453 m² on tarvidus muuta kinnistute
sihtotstarvet, mis vastavalt on 100% üldkasutatav maa ja 100% tootmismaa. Kavandatava
detailplaneeringuga muudetakse maa kasutamise sihtotstarve 100% jäätmehoidla maaks.
Tegemist on pikaajaliste ja taastumatute muudatustega.
Kui ladestusalade laiendamiseks õnnestub kasutusele võtta vaid Sonda tee 17 kinnistu
kunagised prügilaala servad, mida on pikaajaliselt kasutatud tootmismaana ning põlevkivi
ladustusaladena st. pikaajaliste inimmõjutustega alad, siis otsesed mõjud pinnasele ja
maakasutusele puuduvad.
Hüdrogeoloogia
Olemasoleva pinnasekihi koorimisega seatakse ohtu pinnase- ja põhjavesi. Ohutegurite
vältimiseks ning nõrgvee kogumiseks ja ärajuhtimiseks tuleb isoleerivale kihile paigaldada
hästi vett juhtivast materjalist drenaažikiht. Sademevesi tuleb suunata enne loodusesse
juhtimist settetiikidesse, kus toimub järelpuhastumine, mis võimaldab vältida pinna- ja
põhjavee mõjutamist. Sademevesi korduvkasutatakse tehases tuha ja poolkoksi
niisutamiseks enne ladestamist, mis on vajalik vähendamaks selle tolmamist transpordil ja
ladestamisel. Samuti on vajalik tuhka ja poolkoksi niisutada tagamaks selle tsementeerumist
ehk vettpidava ladestu moodustamist. Täpne tehniline lahendus töötatakse välja edasise
tehnilise projektlahenduse koostamise käigus.
Mõjud taimestikule
On ilmne, et kui ladestusalade laiendamine saab toimuma kinnistutel Sonda tee 25 ja
Kivipõllu, siis kavandatavate tegevuste elluviimisel suurem osa olemasolevast taimestikust
tuleb eelnevalt likvideerida. Tegemist on pikaajaliste negatiivsete mõjutustega. Negatiivsete
mõjude tugevuse ja avaldumise vähendamiseks soovitame mõlema kinnistu välispiirile
planeerida vähemalt kuni 50 m laiuse metsapuistuga puhvertsooni säilitamist, kavandatava
tuhamäe laienduse ning maaparandussüsteemide Uuemõisa II-2 ja Uuemõisa I-2 vahele.
Kuna tegemist on valdavalt õhukese peenpuiste segust moodustatud paepealse pinnasega,
siis on tegemist küllaltki tugevalt välistele mõjutustele tundlike aladega, mis puudutab eeskätt
taimestiku likvideerimist. Just taimestiku likvideerimine avab niigi õhukese pinnasekihi nii
tuule- kui ka vee erosioonile.
Vaatamata kohaliku taimestiku tundlikkusele võib kaasnevaid mõjusid taimestikule pidada
valdavalt lokaalseteks ja projekti üldist sotsiaal-majanduslikku ning ka keskkonnakaitselist
kasutegurit silmas pidades väheolulisteks mõjudeks,
Keskkonnaagentuur Viridis OÜ 23
Töö nr. 7-20.1/79/2021
Kiviõli poolkoksi prügila laiendamise eskiisprojekti keskkonnamõjude eelhindamine
Mõjud loodusvarade kasutusele, nende omadused ja taastumisvõime
Loodusvarad on looduskeskkonna osa, mida inimühiskond olemasoluks vajab ja tootmises
kasutab ja kõik see, mida ei ole loonud inimene, kuid mida kasutatakse majandustegevuses.
Eelhinnangu kontekstis loetakse loodusvaraks elupaiku, liike, kaitstavaid alasid, vett ja
pinnast. Kavandatud isoleeriva prügilapõhja, kattematerjali ja kaitsevalli rajamine on
tegevused, mis nõuavad suures mahus kohalike loodusvarade kasutamist. Vajaminevad
materjalid, loodusvaradest (kruus, killustik, liiv, savi, muld jms) hangitakse üldjuhul
võimalikult lähedal asuvatest riiklikest maardlatest, millede avamise ja kasutamise
keskkonnamõju on eelnevalt hinnatud ning seega antud tööpiirkonnas sellest lokaalne
negatiivne mõju puudub. Prügila aluse ettevalmistamisel kooritavat pinnast on otstarbekas
kasutada, kas ammendunud ja suletava tuhamäe osade katmiseks või tuhamäe laiendusosa
jalamile rajatava pinnasvalli rajamiseks.
Arvestades mõjusid maavarade kaevandamisele ja loodusressurside kasutusele jagunevad
need kahe erineva ajaperioodi vahele:
Prügila aluspõhja ja prügila välisele perimeetrile kaitsevalli rajamisel tuleb põhjavee
kaitseks katta võrdlemisi suur maa-ala spetsiaalse kaitsekilega või ammutada,
transportida ja täita see ala olulise koguse saviga.
Ammendunud prügila või mahunäitude põhjal täitunud prügilaosa tuleb peale prügila
sulgemist katta vettpidava kihiga.
Arvestades, et valdav enamus prügila põhja isolatsioonikihi ja kaitsevalli rajamiseks vajalikke
maavarasid on lähipiirkonnast transporditavad või isegi taaskasutatavad, siis leiame, et
prügila laienduse rajamisega kaasnevaid võimalike mõjusid loodusvarade kasutamisele on
vaadeldavad kui lokaalsed ning kavandatav tegevus ei põhjusta maavara varude
kättesaadavuse olulist vähenemist.
Mõju loomadele
Olulist negatiivset mõju piirkonna loomadele ja lindudele ette näha ei ole, kuna tuhamäe
ümbruses on toimunud aktiivsed inimhäiringud juba pikemat aega ja seetõttu puuduvad
tuhamäe lähistel loomadele ja lindudele sobilikud elupaigad. Tuhamäe ümbruse heinamaid ja
metsasiile kasutatakse lühiajalise peatuspaigana või varjumiseks läbirännakutel, millele
viitasid ka rohked keskmise- ja suurulukite jäljed uuemõisa oja kallastel. Seepärast ongi
oluline jätta kavandatava tuhamäe laienduse lääne- ja põhjaserva vähemalt kuni 50 m laiune
metsariba, mida oleks loomadel võimalik kasutada rännete perioodil ja liikumiseks erinevate
elupaikade vahel.
Ka kõik loomadele avaldatavad negatiivsed mõjud on eelkõige seotud taimestiku pindalalise
näitaja vähenemisega tuhamäe põhjaküljel ja selle lähiümbruses. Tegemist on otseste,
pikaajaliste ja pöördumatute mõjutustega.
Mõjud keskkonna- ja looduskaitselistele objektidele
Keskkonnakaitseliselt olulisteks objektideks loetakse objekte, mille kaitsmiseks on
kehtestatud kaitsetingimused ning erinevate tegevuste piirangud, mis võivad ohustada nende
objektide säilimist ja häirida nende avalikku kasutamist - kulutuurimälestised,
Keskkonnaagentuur Viridis OÜ 24
Töö nr. 7-20.1/79/2021
Kiviõli poolkoksi prügila laiendamise eskiisprojekti keskkonnamõjude eelhindamine
pärandkultuuriobjektid, looduskaitsealused üksikobjektid, sh vääriselupaigad ning
loodukaitsealad, sh NATURA 2000 võrgustikku kuuluvad linnu- ja loodusalad.
Kultuurimälestised: lähiümbruses puuduvad – kavandatava tegevuse mõju puudub.
Lähim, ehitismälestis - Koolihoone Kiviõlis Vabaduse t. 6, 1936-1938 – kaugus ca 2,1 km
Lähimad arheoloogiamälestised – kultuskivid – Erra külas – kaugus ca 3 km
Pärandkultuuriobjektid: lähiümbruses puuduvad – kavandatava tegevuse mõju puudub.
Lähimad pärandkultuuriobjektid - Holokausti ohvrite mälestuskivi (309:MAL:001) – ca 1,2 km
Eripärase kasutuseesmärgiga puistud - vaigutuslank (442:EKM:006) – ca 1,4 km
Varinurme kõrvalmõis (442:MOA:007) – ca 1,2 km
Maa-ameti looduskaitse ja Natura2000 kaardirakenduse ning EELIS keskkonnaregistri järgi
kavandataval projektalal ning selle vahetus läheduses kaitsealuste loomade elupaigad või
taimeliikide kasvukohad puuduvad - kavandatava tegevuse mõju puudub.
Jäätme- ja energiamahukus
Antud projekti puhul pole oodata jäätmeteket mahus, mis võiks ületada piirkonna
keskkonnataluvust. Kõiki tekkivaid jäätmeid on võimalik kasutada koha peal
Prügila põhjakatte rajamistöödel tekkivad ja lokaalselt mitte kasutatavad jäätmed tuleb anda
edasiseks käitlemiseks vastavat jäätmekäitleja registreerimistõendit, jäätmeluba või
keskkonnakompleksluba omavale isikule. Ehitustööde käigus tuleb rakendada kõiki sobivaid
jäätmetekke vältimise võimalusi:
- Ehitusjäätmete valdaja peab rakendama kõiki võimalusi ehitusjäätmete liigiti
kogumiseks tekkekohas;
- korraldama oma jäätmete taaskasutamise. Ehitusjäätmete taaskasutamise
võimaldamiseks tuleb need koguda liigiti. Eraldi tuleb sortida:
- puit;
- kiletamata paber ja kartong;
- metall (eraldi must- ja värviline metall);
- mineraalsed jäätmed (kivid, ehituskivid ja tellised, krohv, betoon, kips, lehtklaas jne);
- raudbetoon- ja betoondetailid;
- kile;
- ohtlikud jäätmed (ohtlikke aineid sisaldavad ehitusjäätmed, saastunud pinnas, asbesti
sisaldavad ehitusmaterjalid, värvi-, laki-, liimi- ja vaigujäätmed, õli- ja naftasaadused
jne). Saastunud pinnast ei või kohapeal käidelda ning need tuleb üle anda ohtlike
jäätmete käitluslitsentsi ja jäätmeluba omavale ettevõtjale.
Ehitustööde käigus kasutatakse energiat eelkõige ehitusmasinate ja ehitusmaterjale
transportivate masinate tööks (kütusekulu) jms.
Keskkonnaagentuur Viridis OÜ 25
Töö nr. 7-20.1/79/2021
Kiviõli poolkoksi prügila laiendamise eskiisprojekti keskkonnamõjude eelhindamine
5.3.2. Mõjud sotsiaal-majanduslikule keskkonnale
Kohalike elanike heaolu, tervis ning sotsiaalsed vajadused
Inimese heaolu ja tervise täpsustamise vajadus tuleneb eelkõige tuhamäe nihkumisest
Koljala küla majade suunas ning tuhamäele jääke transportivate veoautode suureneva
liikluse poolt tekitatava müra negatiivset mõju avaldavatest teguritest, mille mõjusid uuritakse
eelkõige ettevaatusprintsiibist lähtuvalt. Piirkonnas on tegemist suhteliselt hõreda
asustustihedusega – umb. 1 km raaidusesse jääb 17 majapidamist. Samas asub Kiviõli
keemiatööstus Koljala asumi suhtes umbes 1 km kaugusel lõunas, st. vastassuunas,
Peamised juurdepääsuteed tuhamäe laiendusele hakkavad olema samuti lõuna suunast, mis
tähendab, et enamikest eluhoonetest asuvad peamisest juurdepääsuteest piisavalt kaugel.
Seepärast on alust arvata, et liiklusest tingitud müra, vibratsiooni, valguse ja heitgaaside
negatiivsed mõjutused on suhteliselt lokaalse mõjuga ega jõua Koljala küla eluhooneteni.
Seetõttu ei saa liiklusvahendite poolt tekitatud müra, vibratsiooni, valguse ja heitgaaside
mõju kohalike inimeste tervisele pidada suure kaaluga mõjuteguriks.
Müra ja võimaliku õhusaaste (põlevkivi tuha lendumisest tingitud) negatiivsete mõjude
määratlemiseks tasub Arendajal KSH protsessi jooksul tellida atesteeritud hindajalt müra ja
õhusaaste uuringud
Mõjud kohalike elanike varale
Mõjutused kohalike elanike varale on suhteliselt lokaalse mõjuga, mistõttu ei saa mõjusid
kohalike inimeste varale pidada kaalukateks mõjuteguriteks. Tuhamäe nihkumine 300-400
m võrra Koljala asumi hoonetele lähemale võib mõjutada sealse kinnisvara hinda.
Piirkonna maa ja kinnisvara väärtuse muutus
Eeldatavalt ei mõjuta kavandatud tegevused ümbruskonna maa ja kinnisvara väärtust, sest
kavandatavaks tegevuseks planeeritavad alad asuvad olemasolevatest elamualadest
piisavalt kaugel. Pigem võib prognoosida maa/kinnisvara hinna mõningat langust.
Piirkonna majanduslik situatsioon (töökohad, investeeringud, ettevõtlus)
Piirkonnas väga olulise tööstusettevõtte arendamine võib piirkonna majandusele avaldada
positiivset mõju, aktiviseerida ettevõtlust piirkonnas ja tuua piirkonda uusi investeeringuid.
Tööhõive seisukohast toimuvad positiivsete mõjudega arengud nii otseselt kui ka kaudselt
mõjutatud ettevõtmistes. Võimalikud positiivsed arengud tööhõive seisukohast:
- Tööstusettevõtte arendamine ja tuhamäe rajamiseks vajalikud eeltööd saab teha
kohalike ettevõtete/töötajate abiga (pinnase ettevalmistustööd, transport, muude
kommunikatsioonitrasside rajamine ning hiljem nende hooldustööd);
- Kaudsed mõjud ehituse ajal (tarbitakse kohaliku kaubanduse, transpordi teenuseid);
Piirkonna majandusliku situatsiooni puhul tuleb analüüsida ka arengustsenaariumeid, kus
poolkoksi ning TSK tuha prügila ladestuskoht ning selle laienemisvõimalused määravad
tingimused ka Kiviõli keemiatööstuse üldise tegevusvõimaluste suhtes antud asukohas, st. et
tööstuse edasine tegevus Kiviõlis sõltub asjaolust, kas neil on võimalust oma tootmisjääke
tuhamäel ladestada või mitte. Seega võib Kiviõli Keemiatööstuse arengus sisuliselt vaadelda
kahte võimalikku arengualternatiivi – olemasoleva tuhamäe ladestusmahtude ammendumise
Keskkonnaagentuur Viridis OÜ 26
Töö nr. 7-20.1/79/2021
Kiviõli poolkoksi prügila laiendamise eskiisprojekti keskkonnamõjude eelhindamine
järgselt, kas Kiviõli Keemiatööstuse lõpetab oma tegevuse, mis võib endaga kaasa tuua
piirkondlikud sotsiaal-majanduslikud probleemid või leitakse võimalused keemiatööstuse
tegevuse jätkamiseks läbi uute ladestusalade rajamise (soovitavalt juba tugevate
inimmõjutustega kunagise tuhamäe (Sonda tee 17) taaskasutusele võtmise näol).
Liikluse korraldamisest tulenev keskkonnakoormus
Piirkonna liikluskorraldus oluliselt ei muutu, st. tekitab häiringuid vähesel määral. Mõnevõrra
võib olla raskeliiklus aktiivsem prügila põhja ehitusperioodil (materjalide juurdevedu,
ehitusmasinad), hiljem taandub liiklus tavaliikluseks, mis eeldatavalt ei ole liiga intensiivne, et
tekitaks olulist rahuloematust ümberkaudsetele elanikele. Liiklusest tulenev mõningane
keskkonnakoormuse kasv ei kujune siiski olulist mõju omada võivaks probleemiks.
Mõju infrastruktuurile
Tuhamäe laienduse rajamise ajal kasutatakse olemasolevaid lokaalse tähtsusega teid,
mistõttu võib olemasolevatel teedel esineda ajutiselt suurenevat koormust ja häiringuid
liikluskorralduses. Uut teedevõrgustiku rajamist ette ei nähta. Kõigi eelduste kohaselt
hakatakse uue prügivälja kasutuselevõtuga rohkem kasutama tänasa tuhamäe lääneservas
kulgevat juurdeveoteed.
Mõjude iseloom (st otsene, kaudne, teisene, kumulatiivne, lühiajaline, keskmise pikkusega ja
pikaajaline, pidev ja ajutine, positiivne ja negatiivne)
Peamised tegevused:
Tuhamäe põhja rajamine:
Olemasoleva puistu ja taimestiku eemaldamine - tegemist on otseste, pikaajaliste ja sisuliselt
pöördumatute mõjudega. Sisuliselt on tegemist Koljala asumi lähimate majapidamiste
seisukohast olulise puhvertsooni likvideerimisega või siis vähemalt osalise likvideerimisega.
Negatiivsete mõjude vähendamiseks soovitame säilitada vähemalt kuni 50 m laiuse
puisturiba, mis võimaldaks turvalisemat liikumiskoridori ka piirkonda sattuvatele
metsloomadele.
Tuhamäe ladestatmisalade laiendamine juba suletud tuhamäe kinnistule Sonda tee 17
(30901:001:0016) ja suletud tuhamäe suhtes kirdesse ning edelasse jäävatele
metsamaadele (kirdesse jääv ca 100 000 m2 suurune metsaala on valdavalt kaasik, mille
sees ka männid; edelas asuva ca 40 000 m2 suurune metsamaa moodustavad vanas
tuhamäge ümbritsenud sademevee kogumissängis kasvama hakanud ca 40 a vanune
lehtpuumets (valdavald lepad), suletud tuhamäe jalamil ca 10 a tagasi istutatud kaasik),
tähendab nimetatud metsaalade pöördumatut likvideerimist. Samas peame otstarbekamaks
juba inimmõjutatud alade maksimaalset ärakasutamist, võimaliku ladestuspotentsiaali
maksimaalset ärakasutamist juba mõjutatud keskkonnas, kui uute tuhamäe ladestusalade
laienemist uutele looduslikele metsa- ja heinamaadele.
Keskkonnaagentuur Viridis OÜ 27
Töö nr. 7-20.1/79/2021
Kiviõli poolkoksi prügila laiendamise eskiisprojekti keskkonnamõjude eelhindamine
Foto 9 Vaade tuhamäelt võimaliku ladestusala laienduse suunas, kus eeldatavalt tuleb
ohverdada juurdepääsuteede vahele jääv ca 4 ha suurune metsaala.
Leiame, et uue prügila rajamine riigi toel suletud prügila kohale (kinnistule Sonda tee 17
(30901:001:0016) ja suletud tuhamäe suhtes ida suunda jäävale ca 10 ha suurusele
metsalalae ja lõunasse jäävale, ca 4 ha suurusele metsamaale) on hetkel parim võimalik
ning kõige keskkonnasäästlikum variant, kuna puudub vajadus hõivata prügila alla uusi
alasid. Samuti kaasneb ka märkimisväärne materjali kokkuhoid prügila põhja ehituse arvelt.
Enne uute loodusliku taimestikuga alade kasutusele võtmist poolkoksi ja TSK tuha
ladestusaladena, tuleb maksimaalselt ära kasutada Sonda tee 17 kinnistu ladestusmahud ja
alles nimetatud ala täielikul ammendumisel võtta kasutusele uued ladestusalad kinnistutel
Sonda tee 25 (k.ü.t.30901:001:0019) ja Kivipõllu (k.ü.t.44201:001:0934).
Keskkonnaagentuur Viridis OÜ 28
Töö nr. 7-20.1/79/2021
Kiviõli poolkoksi prügila laiendamise eskiisprojekti keskkonnamõjude eelhindamine
Foto 10 Vaade tuhamägedele, võimaliku ladestusala laienduse suunas, kus eeldatavalt
tuleb ohverdada Sonda tee 11 (30901:001:0005) ja tuhamägede vahele jääv ca
100 000 m2 suurune metsaala.
Pele puistu ja taimestiku eemaldamist Sonda tee 11 (30901:001:0005) ja tuhamägede
vahele jäävalt ca 100 000 m2 suuruselt metsaalalt, tuleb enne selle kasutusele võtmist,
kavandatava prügila ladestusala ümber rajada nõuetekohane tehisbarjäär, koos ladestusala
ümbritseva sademevee kogumisja puhastussüsteemiga (prügila rajamist reguleerib
keskkonnaministri määrus nr 38 Prügila rajamise, kasutamise ja sulgemise nõuded).
Sonda tee 17 ja prügilale juurdepääsutee Sonda tee 15 vahele jääva metsaalale (suletud
prügila lõunapoolsele metsaalale) rajatakse prügila nõuetele vastavad prügila alus ja küljed.
Prügila alus ja küljed peavad koosnema sellise paksusega ja filtratsioonimooduliga
homogeensest kihist, mis tagab pinnase, pinna- ja põhjavee täieliku kaitse võimaliku
reostuse eest.
Ohtlike jäätmete prügilal peab vastava kaitsekihi filtratsioonimoodul olema ≤1,0×10–9 m/s ja
paksus ≥5 m. Antud geoloogilistes tingimustes sellist kihti looduslikult ei eksisteeri, seega
tuleb sätestatud nõude täitmiseks rajada lisaks tehisbarjäär, mis koos geoloogilise barjääriga
tagab pinnase, pinna- ja põhjaveele vähemalt samaväärse kaitse.
Tehisbarjäär
Eelkõige tuleb tehisbarjääri ning prügila nõuetele vastava prügila aluse ja külgede rajamise
teemat käsitleda ladestusalade laienemisel tuhamäe suhtes põhja suunas jäävatele Sonda
tee 25 (k.ü.t. 30901:001:0019) ja Kivipõllu (k.ü.t. 44201:001:0934) kinnistutele. Algatatav
KSH peab analüüsima ka, kas prügila aluse ja külgede rajamist tuleb teostada ka Sonda tee
Keskkonnaagentuur Viridis OÜ 29
Töö nr. 7-20.1/79/2021
Kiviõli poolkoksi prügila laiendamise eskiisprojekti keskkonnamõjude eelhindamine
17 ja prügilale juurdepääsutee Sonda tee 15 vahele jääva metsaala kasutusele võtmisel
ladestusalana.
Tehisbarjääri võib rajada looduslikest või tehismaterjalidest või nende kombineerimisel.
Kõige levinum looduslik materjal isoleeriva kihi rajamiseks on sobivate omadustega savi,
mille tihendamisel optimaalse niiskuse juures saavutatakse vajalik filtratsioonimoodul.
Saviekraani aluspind tasandatakse ja tihendatakse, vajadusel rajatakse põhja alla
spetsiaalne tasanduskiht, mille võib ehitada mistahes peeneteralisest inertsest ning
stabiilsest materjalist (paesõelmed vm). Saviekraani asemel võib kasutada sünteetilist
membraani, kas kilet või bentoniitmatti, mille nõuetekohased omadused tagab tootja.
Poolkoksi ja tuha transportimine ja ladestamine
Jäätmete ja tuha transportimine toimub sarnaselt tänasele olukorrale, st. transporditakse
avatud kastiga kallurautodega, mööda olemasolevaid veoteid pidi, ca 2 km kaugusel asuvast
Kiviõli Keemiatööstuse territooriumilt, kus sisenevad ja väljuvad veoautod kaalutakse, et
määrata tuhamäele transporditavate ning ladestatavate jäätmete maht. Ladestatud tuhk ja
jäätmed tihendatakse, misjärel see sisuliselt tsementeerub.
Fotod 11-12 Tuha transportimisel ja ladestamisel tekkinud õhusaaaste.
Tuha transportimisel ja ladestamisel tuvastasime ainukeste negatiivsete mõjudena
mõningast tuhaosakeste lendumist, transportimisel, tuha mahakallutamisel ning seejärel ka
tuhakihtide tihendamisel traktorite poolt. Tegemist on õhukvaliteedi mõjutamisega. Mõjud on
lühiajalised ja lokaalsed, mis eeldatavalt ca 1 km kaugusele jäävate Koljala majapidamisteni
ei jõua. Vastav väide tuleb käsitleda ja kindlaks teha algatava KSH protsessi raames. Kuna
esialgselt toimub uute ladestusalade täitmine suhteliselt maapinna lähedal, siis on ka
lenduvate tuhaosakeste levik suhteliselt lokaalne. Mida kõrgemal toimub tuha ja jäätmete
ladestamine, seda ulatuslikumaks läheb lenduvate tuhaosakeste leviku areaal. Oluline on, et
tuhamäe ümbruses säilitatakse teatav kõrgpuistu vöönd, mis toimib nii visuaal-esteetilise kui
ka õhusaaste levikut tõkestava puhvermeetmena.
Mõju ulatus (geograafiline ala, mõjutatava rahvastiku/looduslike elupaikade/liikide arv)
Looduskeskkonnale tekitatavad negatiivsed mõjud on valdavalt lokaalse iseloomuga.
Võimalike mõjude ulatus peaks esialgsete hinnangute kohaselt piirduma ca 500 m
raadiusega. Eeldatavalt ei mõjutata negatiivsete mõjudega ca 1 km kaugusele jäävaid
Koljala majapidamisi.
Keskkonnaagentuur Viridis OÜ 30
Töö nr. 7-20.1/79/2021
Kiviõli poolkoksi prügila laiendamise eskiisprojekti keskkonnamõjude eelhindamine
Küll aga mõjutatakse tugevalt positiivsete mõjudega piirkonna/valla majanduskeskkonda,
tööhõivet ja üldist majanduslikku atraktiivsust. Eeldada võib, et valla ettevõtluskeskkonna
maine, tööhõivega seotud näitajad ja kinnisvara väärtused saavad olulise positiivse toetuse.
Mõju suurus, keerukus ja mõju tõenäosus
Eelpool loetletud mõjude avaldumise tõenäosus on suur, kuid kui tuhamäe laiendusega
suudetakse vältida pinnase, pinna- ja põhjavee mõjutamist, siis võib kavandatud tegevusega
kaasnevaid mõjusid pidada suhteliselt tagasihoidlikeks. Enamuste kirjeldatud mõjudega
(veoautode liikumine, suurenev mootorimüra, on kohalikud elanikud juba harjunud.
Mõju kestvus, sagedus ja pöörduvus
Kavandatud ca 100 ha ja 40 ha suuruste metsamaade kasutusele võtmine ladestusaladena
tähendab metsamaa täielikku likvideerimist kinnistul Sonda tee 17 (30901:001:0016). Mõjud
on kestvad ja pöördumatud. Vähemalt ajani, mil tuhamäele poolkoksi ja tuhajäätmete
ladestamine ammendub 100% ja sellel teostatakse prügila sulgemise järgset
taashaljastamist või toimub mäenõlvade isetekkeline haljastumine.
Tuhamäe põhja, e. prügimäe aluse rajamisega mõjutatakse tuhamäe alla jäävat pinnast -
mõjud on kestvad ja pöördumatud.
Tuhamäele poolkoksi ja tuhajäätmete ladestamisega kaasnevad negatiivsed mõjud on pigem
perioodilised ja sõltuvad pigem lokaalsetest klimaatilistest tingimustest st. tuule tugevusest
ning suunast antud ajahetkel.
Vaatamata kavandatud tegevustega kaasneda võivate võimalike negatiivsete mõjude
suuruse ja kestvusega leiame, et tuhamäe ladestamisalade laiendamine juba suletud
tuhamäe kinnistule Sonda tee 17 (30901:001:0016) ja suletud tuhamäe suhtes kirdesse ning
edelasse jäävatele metsamaadele ning metsaalade pöördumatut likvideerimisest tingitud
mõjusid, peame antud projekti puhul otstarbekamaks juba inimmõjutatud alade maksimaalset
ärakasutamist, st. võimaliku ladestuspotentsiaali maksimaalset ärakasutamist juba mõjutatud
keskkonnas, kui uute tuhamäe ladestusalade laienemist uutele looduslikele metsa- ja
heinamaadele.
Tegevusega kaasnev kumulatiivne ja piiriülene mõju
Kõik tekitatavad mõjud on valdavalt lokaalse iseloomuga ega põhjusta piiriüleste mõjude
tekkimist. Samuti ei ole negatiivset seoses kavandatud tegevuste ja teiste lähiala
planeeringute või projektide elluviimisega ette näha oluliste negatiivsete mõjude
kumuleerumist. Kumulatiivsete mõjude all võib vaadelda ka valla ärikeskkonna paranemist
antud piirkonnas.
Seega oleme seisukohal, et Kiviõli Keemiatööstuse tuhamäe ladestamisalade
laiendamine juba suletud tuhamäe kinnistule Sonda tee 17 (30901:001:0016) aladele ei
kaasne kavandatavate tegevustega seonduvat mõjude kumuleerumist ega
koosmõjude esinemist ei loodus- ega ka sotsiaal-majanduslikule keskkonnale määral,
mis tooks endaga kaasa olulisi negatiivseid ja mitteaktsepteeritavaid
keskkonnamõjusid ega ületata piirkonna keskkonnataluvust.
Keskkonnaagentuur Viridis OÜ 31
Töö nr. 7-20.1/79/2021
Kiviõli poolkoksi prügila laiendamise eskiisprojekti keskkonnamõjude eelhindamine
KOKKUVÕTE
Käesolev keskkonnamõjude eelhindamine (KE) on läbi viidud Entec Eesti OÜ ja
Keskkonnaagentuur Viridis OÜ vahel sõlmitud lepingu alusel, eesmärgiga välja selgitada
Kiviõli Keemiatööstuse OÜ kavandatavate tegevuste e. Kiviõli poolkoksi prügila/tuhamäe
laiendamise planeeringu elluviimisega kaasneda võivate võimalike keskkonnamõjude
suurus, ilmnemise tõenäosus ja nende ulatus ning tuvastatud mõjude alusel selgitada, kas
strateegilise planeerimisdokumendi rakendamisega kaasnevate oluliste keskkonnamõjude
hindamiseks tuleb läbi viia keskkonnamõju strateegiline hindamine või mitte.
Töö on koostatud lähtudes keskkonnamõjude eelhindamise heale tavale ning silmas pidades
planeerimise ja looduskaitse valdkondi reguleerivaid seadusi. Detailplaneeringu
keskkonnamõjude eelhindamise koostamisel arvestati järgmiste õigusaktide ja
planeeringutega:
Planeerimisseadus
Jäätmeseaduse
Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus
Määrusele Prügila rajamise, kasutamise ja sulgemise nõuded
Lüganuse valla üldplaneering, ehitusmäärus, jäätmekava
Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse §6 lg 1 p 23 kohaselt
kuulub üle 25 000 tonnise üldmahuga prügila püstitamine olulise keskkonnamõjuga
tegevuste hulka, mistõttu on algatamisel oleva poolkoksi prügila laiendamise DP-ga
kavandatud tegevuste puhul KSH algatamine kohustuslik tegevus. Sama seaduse §33 lg1 p1
kohaselt tuleb eeltoodud tegevust ettevalmistava strateegilise planeerimisdokumendi
rakendamisega kaasnevate oluliste keskkonnamõjude hindamiseks läbi viia keskkonnamõju
strateegiline hindamine. Samas tuleb arvestada, et Kiviõli poolkoksiprügila laiendamise
aluseks on kehtestatud Lüganuse valla üldplaneering ning selle rakendamisel kaasnevate
keskkonnamõjude hindamiseks on juba teostatud strateegiline hindamine.
Keskkonnamõjude eelhindamisel selgitati ja kirjeldati kavandatud tegevustega kaasnevatest
muutustest tingitud eeldatavat otsest ja kaudsest mõjust kavandatud lähiala keskkonnale,
analüüsiti võimaliku negatiivse keskkonnamõju vältimise või leevendamise võimalusi ja tehti
ettepanekuid sobivaimate lahendusvariantide elluviimiskeks läbi edasise projekteerimise.
1. Töö täitmiseks tutvuti ja analüüsiti olemasolevaid piirkonna kohta käivaid
baasdokumente/planeeringuid/uuringuid ja koostati kavandatud tegevuste
eelhindamine vastavalt KMH eelhindamise metoodika töövahendile. Eelhindamise
tulemusena leiti, et:
2. Kavandatud tegevuste elluviimisega ei kaasne eeldatavalt olulist negatiivset mõju
inimese tervisele, ei ületata piirkonna looduskeskkonna koormustaluvust ega tekitata
piiriülest keskkonnamõju. Pigem mõjutatakse kavandatud tegevustega positiivselt
piirkonna aga ka kogu valla ettevõtluskeskkonda üldisemat, kohalikku sotsiaal-
majanduslikku elukeskkonda ja luuakse võimalused ning eeldused piirkonna
edasiseks arenguks.
Keskkonnaagentuur Viridis OÜ 32
Töö nr. 7-20.1/79/2021
Kiviõli poolkoksi prügila laiendamise eskiisprojekti keskkonnamõjude eelhindamine
3. Projektiga ei kavandata tegevust, millega kaasneks olulist keskkonnaseisundi
kahjustumist, sh vee, pinnase, õhu saastatust, olulist jäätmetekke või ülenormatiivse
mürataseme suurenemist, jne;
4. Lähtudes projektiga hõlmatud alast, sarnasstest varasematest tegevussest piirkonnas
ja selle lähiümbruse keskkonnatingimusest ja maakasutusest, siis leiame, et
kavandatud tuhamäe laiendustegevus põhjustab küll mitmeid pöördumatuid mõjusid,
kuid leiame, et uue prügilaala kasutusele võtmine riigi toel suletud prügila kohale
(kinnistule Sonda tee 17 (30901:001:0016)) ja suletud tuhamäe suhtes kirdesse ning
edelasse jäävatele metsamaadele on hetkel parim võimalik ja keskkonnasäästlikuim
variant, kuna puudub vajadus hõivata prügila alla uusi looduslike alasid ning kaasneb
ka märkimisväärne materjali kokkuhoid prügila põhja ehituse arvelt.
5. Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse §6 lg 1 p 23
kohaselt kuulub üle 25 000 tonnise üldmahuga prügila rajamine olulise
keskkonnamõjuga tegevuste hulka, mistõttu on algatamisel oleva poolkoksi prügila
laiendamise DP-ga kavandatud tegevuste puhul KSH algatamine kohustuslik.
Keskkonnaagentuur Viridis OÜ 33