6-1/12-25 Lüganuse valda kavandatava Viru Keemia Grupp AS biotoodete tootmiskompleksi eriplaneeringu lähteseisukohtade ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsuse kohta ettepanekute küsimine

LÜGANUSE VALLAVALITSUS Nimekirja alusel 03.06.2022 nr 6-1/12-7/25 Lüganuse valda kavandatava Viru Keemia Grupp AS biotoodete tootmiskompleksi eriplaneeringu lähteseisukohtade ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsuse kohta ettepanekute küsimine Käesolevaga esitame Lüganuse valda kavandatava Viru Keemia Grupp AS biotoodete tootmiskompleksi (BTT) eriplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsuse nende kohta ettepanekute saamiseks vastavalt planeerimisseaduse § 103 lõikele 1. Ettepanekute esitamiseks on aega 30 päeva alates teate kättesaamisest. Eriplaneeringu lähteseisukohtade ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsuse avalik väljapanek toimus 1.02.-1.04.2022, avalikud arutelud 6. mail 2022 Kiviõli Kunstide Koolis ja Püssi Kultuurimajas. Eriplaneeringu ala piires otsitakse parimat võimalikku asukohta biotoodete tootmiskompleksile. Avaliku väljapaneku aja jooksul oli igal isikul õigus avaldada lähteseisukohtade ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsuse kohta arvamust. Avaliku väljapaneku jooksul laekus 13 arvamuskirja, vahetult pärast avalikustamist üks arvamuskiri. Laekunud arvamused on koondatud tabelisse ja kujundatud põhjendatud seisukohad laekunud arvamuste kohta. Lähteseisukohti ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsust on vastavalt täiendatud. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Marja-Liisa Veiser vallavanem Lisad: 1. Lüganuse valda kavandatava Viru Keemia Grupp AS biotoodete tootmiskompleksi eriplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus 2. Arvamuste koondtabel Keskpuiestee 20 Telefon +372 332 1320 registrikood 77000223 Kiviõli, Lüganuse vald E-post [email protected] a/k EE162200221068428704 43199 Ida-Viru maakond www.lyganuse.ee AS Swedbank  Viru Keemia Grupp AS biotoodete tootmiskompleksi Lüganuse valla eriplaneering ja KSH. Lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus. 1 Eriplaneeringu projektijuht Marika Pärn (eelvaliku etapp) Merlin Kalle (detailse lahenduse etapp) Eriplaneeringu kvaliteedijuht Pille Metspalu KSH juhtekspert Juhan Ruut Keskkonnaekspert Krista Lahtvee Planeeringu korraldaja: Lüganuse Vallavalitsus Keskpuiestee 20 43199 Kiviõli Ida-Virumaa Eriplaneeringu konsultant: Hendrikson ja Ko OÜ Raekoja plats 8 51004 Tartu Maakri 29 10145 Tallinn Huvitatud isik: Viru Keemia Grupp AS Registrikood 10490531 Järveküla tee 14 30328 Kohtla-Järve Versioon 1.06.2022 2 Viru Keemia Grupp AS biotoodete tootmiskompleksi Lüganuse valla eriplaneering ja KSH. Lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus. Sisukord 1 SISSEJUHATUS................................................................................................................................................ 4 2 LÄHTESEISUKOHAD ........................................................................................................................................ 5 2.1 ERIPLANEERINGU OLEMUS .................................................................................................................................... 5 2.2 BIOTOODETE TOOTMISKOMPLEKSI ISELOOMUSTUS ..................................................................................................... 6 2.2.1 Huvitatud isiku avaldatud üldised näitajad ............................................................................................ 6 2.2.2 Võimalikud tegevus- jm alternatiivid ...................................................................................................... 7 2.3 ERIPLANEERINGU JA KSH KOOSTAMISE VAJADUS JA EESMÄRK ...................................................................................... 8 2.4 ERIPLANEERINGU ALA TÄPSUSTAMINE JA KSH ULATUS ................................................................................................ 9 2.5 SEOSED ASJAKOHASTE ARENGU- JA PLANEERIMISDOKUMENTIDEGA ............................................................................. 11 2.5.1 Kehtivad ja asjakohased planeeringud ................................................................................................. 11 2.5.1.1 Üleriigiline planeering „Eesti 2030+“ ............................................................................................................... 11 2.5.1.2 Ida-Viru maakonna planeering 2030+ ............................................................................................................. 11 2.5.1.3 Lüganuse valla üldplaneeringud ...................................................................................................................... 14 2.5.1.4 Lüganuse valla teemaplaneeringud ................................................................................................................. 16 2.5.2 Muud strateegilised arengudokumendid .............................................................................................. 17 2.5.2.1 Eesti pikaajaline strateegia „Eesti 2035“ ......................................................................................................... 17 2.5.2.2 Ida-Virumaa arengustrateegia 2019-2030+ ..................................................................................................... 17 2.5.2.3 Euroopa Roheline kokkulepe ja Eesmärk 55 .................................................................................................... 17 2.5.2.4 Kliimapoliitika põhialused aastani 2050 .......................................................................................................... 18 2.5.2.5 Kliimamuutustega kohanemise arengukava .................................................................................................... 19 2.5.2.6 Eesti metsanduse arengukava 2021-2030 ....................................................................................................... 19 2.6 AJAKAVA ......................................................................................................................................................... 19 2.7 KOOSTÖÖ JA KAASAMINE .................................................................................................................................... 21 3 ERIPLANEERINGU ALA ÜLEVAADE JA ASUKOHA EELVALIKU RUUMIANALÜÜS ............................................. 25 3.1 ERIPLANEERINGU ALA ÜLEVAADE .......................................................................................................................... 25 3.1.1 Asustus .................................................................................................................................................. 25 3.1.2 Tehniline taristu, teed ja raudtee .......................................................................................................... 26 3.1.3 Kultuuriväärtuslikud alad ja objektid .................................................................................................... 26 3.1.4 Roheline võrgustik................................................................................................................................. 28 3.1.5 Kaitstavad loodusobjektid..................................................................................................................... 29 3.1.6 Natura 2000 alad .................................................................................................................................. 30 3.1.7 Pinnaveekogud...................................................................................................................................... 32 3.1.8 Geoloogilised ja hüdrogeoloogilised tingimused .................................................................................. 33 3.1.9 Väärtuslikud põllumajandusmaad, maaparandussüsteemid ............................................................... 33 3.2 ASUKOHA EELVALIKU RUUMIANALÜÜS ................................................................................................................... 35 4 KESKKONNAMÕJU STRATEEGILISE HINDAMISE VÄLJATÖÖTAMISE KAVATSUS ............................................ 41 4.1 KESKKONNAMÕJU HINDAMISE METOODIKA ............................................................................................................ 42 4.1.1 Üldine hindamismetoodika kirjeldus ..................................................................................................... 42 4.1.2 Eri valdkondade mõjude hindamisest ................................................................................................... 43 4.1.3 Alternatiivide hindamise metoodika ..................................................................................................... 45 4.2 TEADAOLEVAD UURINGUD .................................................................................................................................. 46 5 ERIPLANEERINGU LÄHTESEISUKOHTADELE JA KESKKONNAMÕJU STRATEEGILISE HINDAMISE VÄLJATÖÖTAMISE KAVATSUSELE LAEKUNUD ARVAMUSED JA ETTEPANEKUD ............................................... 48 6 LISAD ........................................................................................................................................................... 49 Viru Keemia Grupp AS biotoodete tootmiskompleksi Lüganuse valla eriplaneering ja KSH. Lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus. 3 Lühendid LS - lähteseisukohad VTK - väljatöötamise kavatsus BTT - biotoodete tootmiskompleks PVT - parim võimalik tehnika KMH - keskkonnamõju hindamine KSH - keskkonnamõju strateegiline hindamine VEP - vääriselupaik ORME - olulise ruumilise mõjuga ehitis AÕKS - atmosfääriõhu kaitse seadus PlanS - planeerimisseadus HMS - haldusmenetluse seadus 4 Viru Keemia Grupp AS biotoodete tootmiskompleksi Lüganuse valla eriplaneering ja KSH. Lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus. 1 SISSEJUHATUS Lüganuse Vallavolikogu algatas 25.08.2021 otsusega nr 317 Viru Keemia Grupp AS biotoodete tootmiskompleksi (edaspidi BTT) rajamiseks Lüganuse valla eriplaneeringu ja planeeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi KSH). Eriplaneeringu koostamise eesmärk on kaaluda biotoodete tootmiskompleksi rajamise võimalikkust, leida võimalusel selleks sobivaim asukoht ning koostada selle rajamiseks detailne lahendus. Eriplaneeringu käigus alles uuritakse BTT rajamise võimalusi, rajamise võimalikkus selgub planeerimise ja mõjude hindamise protsessi tulemusena. Eriplaneering algatati Viru Keemia Grupp AS, registrikood 10490531, taotluse alusel. Kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu menetlus koosneb vastavalt planeerimisseaduse (edaspidi PlanS)1 § 95 lg 7 ehitise asukoha eelvalikust ehitisele sobivaima asukoha leidmiseks ja detailse lahenduse koostamisest. Käesolev dokument koondab planeeringu lähteseisukohti (edaspidi LS) ja KSH väljatöötamise kavatsust (edaspidi VTK). Eriplaneeringu protsessist ja asukoha eelvaliku olemusest antakse täpsem ülevaade ptk 2.1. Lüganuse Vallavalitsust konsulteerib eriplaneeringu koostamisel ja KSH läbi viimisel Hendrikson ja Ko OÜ meeskond järgmises koosseisus: Eriplaneeringu projektijuht (asukohavalik) Marika Pärn Eriplaneeringu projektijuht (detailne lahendus) Merlin Kalle Üldplaneeringu osakonna juhataja, eriplaneeringu kvaliteedijuht Pille Metspalu KSH juhtekspert, tööstus ja ringmajandus Juhan Ruut Keskkonnaekspert, tööstus ja ringmajandus Krista Lahtvee Keskkonnakorralduse spetsialist, välisõhk/õhusaaste Marek Bamberg Keskkonnakorralduse spetsialist, müra ja vibratsioon Veiko Kärbla Keskkonnaosakonna projektijuht, põhja- ja pinnavesi Ingrid Vinn Keskkonnakorralduse spetsialist, loomastik, Natura alad Kaile Eschbaum Keskkonnakorralduse spetsialist, maavarad, pinnas Epp Zirk Geoinformaatika spetsialist, kartograaf Jaanus Padrik Kartograaf Kairit Kase 1 HMS-st lähtuvalt, kuna planeering on algatatud enne PlanS muudatuste jõustumist 13.01.2022, lähtutakse eriplaneeringu menetlemisel algatamise aja kehtivast PlanS -st. Viru Keemia Grupp AS biotoodete tootmiskompleksi Lüganuse valla eriplaneering ja KSH. Lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus. 5 2 LÄHTESEISUKOHAD 2.1 Eriplaneeringu olemus Kohaliku omavalitsuse eriplaneering koosneb vastavalt PlanS § 95 lg 7 kahest suuremast – asukoha eelvaliku ja detailse lahenduse koostamise – etapist (vt Joonis 2.1). Eriplaneeringu esimeses etapis (edaspidi I etapp) valitakse esmalt välja inim- ja looduskeskkonnast lähtuvate piirangute ning tehniliste tingimuste alusel võimalikud asukohaalternatiivid (alad, kuhu põhimõtteliselt saaks BTT rajada). Analüüsitakse ja võrreldakse neid ning koostatakse I etapi KSH aruanne, kus hinnatakse alade realiseerumisega kaasnevaid mõjusid üldisel tasandil ja tuuakse välja üldised leevendusmeetmed. KSH I etapi aruande osana tuuakse välja eritähelepanu vajavad teemad, millega tuleb arvestada detailse lahenduse KSH aruande koostamisel. Eriplaneeringu I etapp lõppeb asukoha eelvaliku otsusega ja KSH aruande I etapi vastuvõtmisega. Eriplaneeringu teises etapis (edaspidi II etapp) koostatakse detailne lahendus asukoha eelvaliku otsusega väljavalitud alale. Detailse lahendusega määratakse ehitusõigus koos kõigi vajalike kommunikatsioonide ja muude ehitamise aluseks olevate lahenduse osadega (tehniline taristu, juurdepääs jne). II etapis koostatakse detailsele lahendusele eraldiseisev KSH aruanne, kus hinnatakse mõjusid detailsemalt ja täpsustatakse vajalikke leevendus- ning kompensatsioonimeetmeid. Detailse lahenduse alusel valmiv eriplaneering on omakorda aluseks BTT projekteerimisel ja ehitusõiguse andmisel. Joonis 2.1. Eriplaneeringu protsess. Asukoha eelvaliku etapp koosneb omakorda kahest osast. Esmalt koostatakse planeeringu LS ning KSH VTK ehk käesolev dokument. Selles täpsustatakse ja kirjeldatakse BTT asukohavaliku tingimusi, viiakse läbi ruumianalüüs BTT võimalike asukohaalternatiivide alade välja selgitamiseks (vt ptk 3.2), antakse ülevaade eriplaneeringu alast ja seotud arengudokumentidest ning nendes toodud suunistest. Samuti kirjeldatakse KSH metoodikat ja antakse ülevaade läbiviidavatest teadaolevatest uuringutest. LS ja KSH VTK läbib avaliku väljapaneku (60 päeva), millele järgnevad avalikud arutelud. 6 Viru Keemia Grupp AS biotoodete tootmiskompleksi Lüganuse valla eriplaneering ja KSH. Lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus. Avalikustamise tulemuste põhjal viiakse dokumenti sisse asjakohased muudatused, millele järgnevalt esitatakse dokument ettepanekute saamiseks PlanS § 99 lõikes 1 ja 2 nimetatud isikutele ja asutustele. Ettepanekute põhjal viiakse dokumenti sisse vajalikud muudatused ning lõplik dokument avalikustatakse Lüganuse valla veebilehel ja eriplaneeringu portaalis Biotoodete tehase eriplaneering (hendrikson.ee). LS ja KSH VTK koostamisele järgneb asukoha eelvalik. BTT võimalikke asukohaalternatiive (vähemalt 2 asukohta) võrreldakse võrdluskriteeriumite alusel. Võrdluskriteeriumite lõikes tuuakse välja eelistused, kasutades kvalitatiivse meetodina multikriteeriumi analüüsi2. Võrdlev analüüs viiakse läbi ja avalikustatakse koos asukoha eelvaliku I etapi KSH aruandega. Asukoha eelvaliku ja KSH I etapi aruande koostamise käigus hinnatakse (arvestades eelvaliku täpsusastet) BTT rajamise mõju nii inim- kui looduskeskkonnale ja määratakse vajadusel mõju leevendavad tingimused. Eriplaneeringu asukoha eelvaliku KSH I etapi aruande koostamine toimub VTK põhjal. Eesmärk on hinnata kavandatava tegevuse elluviimisel kaasnevat olulist keskkonnamõju ning määrata ebasoodsa keskkonnamõju vältimiseks ja leevendamiseks vajalikud meetmed, samas arvestades asukoha eelvaliku täpsusastet. Asukoha eelvaliku KSH I etapi aruandes tuuakse välja suunised, mõju olulisuse kriteeriumid ja eritähelepanu vajavad asjaolud järgmise, detailse lahenduse KSH aruande koostamiseks. Asukoha eelvalik koos sellele teostatud KSH I etapi aruandega kooskõlastatakse ametkondadega ja avalikustatakse. Materjale täiendatakse vastavalt esitatud arvamustele ja ettepanekutele. Etapi tulemusena selgub BTT rajamiseks sobivaim arendusala ning esialgsed leevendusmeetmed. Pärast asukoha eelvaliku otsuse vastuvõtmist koostatakse eriplaneeringu detailne lahendus. Valminud eriplaneeringu detailne lahendus ja selle KSH aruanne kooskõlastatakse ja avalikustatakse, materjale täiendatakse vastavalt esitatud asjakohastele muudatus- ja parandusettepanekutele. Pärast Rahandusministeeriumi poolset järelevalvet kehtestatakse eriplaneering välistavate asjaolude puudumisel kohaliku omavalitsuse volikogu poolt. Eriplaneeringu ja KSH koostamise käigus hinnatakse ka kõiki asjakohaseid mõjusid, mis kaasnevad BTT rajamisega kultuurilisele, majanduslikule, sotsiaalsele ja looduslikule keskkonnale, täpsem ülevaade vt ptk 4.1. 2.2 Biotoodete tootmiskompleksi iseloomustus BTT põhitegevuseks oleks tselluloosi, lahustuva tselluloosi, biokeemia, rohelise energia ja bioväetiste tootmine, mis põhineb puidumassi keemilisel töötlemisel kaasaegse KRAFT-tehnoloogiaga. Käesoleval etapil ei ole täpsemalt teada, millised on erinevate tootmisüksuste võimsused, ruumivajadus jms. Seetõttu on kompleksi iseloomustamisel lähtutud huvitatud isiku avaldatud üldistest näitajatest (ptk 2.2.1 toodud andmed), mis täpsustuvad eriplaneeringu protsessi käigus. Need täpsustused on olemuselt tegevusalternatiivid. Samuti kaalutakse alternatiivseid lahendusi puiduga varustamiseks, vee võtmiseks, reovee töötlemiseks ja suublasse juhtimiseks, jms. Nendest alternatiivsetest võimalustest on ülevaade antud ptk 2.2.2. 2.2.1 Huvitatud isiku avaldatud üldised näitajad Tehase rajamiseks on vajalik ca 160 hektari suuruse pindalaga sobilik maa-ala. Alal paikneksid toorpuidu ja puiduhakke laoplatsid, tselluloosi ja biokeemia tootmiseks vajalikud tootmisüksused, elektri- ja soojusenergia koostootmisjaam, toorvee- ja reoveepuhasti. 2 Keskkonnamõju hindamise käsiraamat, 2017 (uuendatud 2018). Põder, T. https://www.envir.ee/sites/default/files/poder_kmh_kasiraamat.pdf . Viru Keemia Grupp AS biotoodete tootmiskompleksi Lüganuse valla eriplaneering ja KSH. Lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus. 7 Planeeritava kompleksi tootmisvõimsus oleks sõltuvalt tootest ja toorainest 330 000 kuni 500 000 tonni biotooteid aastas. Lõpptoodete nagu pakendi-, hügieeni-, trüki- ja eriotstarbega paberitoodete tooraine kõrval arendataks tekstiilitööstusele erinevate kangaste toorainet näiteks viskooskanga tootmiseks. Lisaks avaks biotoodete kompleksi väljaarendamine võimaluse laiendada tootespektrit mitmekümne komponendini – vedelkütustest plastifikaatoriteni. Tootmisprotsessis toodetaks rohelist elektrienergiat ca 730 GWh ja ca 2720 GWh soojusenergiat, millest osa kasutatakse omatarbeks ning ülejäänud suunatakse elektri- ja soojusvõrku. Projekti realiseerimisega kasvaks Eesti taastuvelektri tootmine 28% võrra võrreldes 2021. aastaga, millest pool suunatakse vabale turule. Samuti tekiks võimalus pakkuda soojusenergiat Kohtla-Järve ja Jõhvi linnade varustamiseks. BTT aastane toormevajadus oleks 2,0-2,3 miljonit m3 männi-, kuuse-, kasepaberipuitu ja puiduhaket. Eestis on vajaminev puiduressurss olemas, kuid praegu seda eksporditakse paberipuidu ja puiduhakkena Põhjamaadesse (ca 80% ulatuses), samuti põletatakse elektri- ja soojusenergia tootmiseks. Biotoodete tootmiskompleks lubaks väärindada madalakvaliteedilist puitu kohapeal. Lisaks kohalikule puidule kaetaks puidutoorme vajadus Lätist ja Leedust imporditava puiduga. Tootmiseks vajaliku toorveena kavandatakse kasutada Ojamaa kaevandusest väljapumbatavat vett, aastane vajadus on 12,5 miljonit kuupmeetrit. Tootmise käigus tekkiva reovee töötlemiseks rajataks vastav puhasti ja heitvee ärajuhtimiseks - süsteem, mille kaudu suunatakse puhastatud vesi süvamere kollektori kaudu Soome lahte. BTT projekteeritaks vastavalt parima võimaliku tehnika (PVT) nõuetele. Tootmiskompleks hakkaks järgima kõige rangemaid Euroopa Liidu keskkonnanõudeid nii õhu- kui veepuhastuse ja kasutuse osas. BTT tootmisprotsessis välisõhu heiteallikad on tehase korsten või korstnad (kuhu koondatakse põletusseadmete heitmed) ja rasketransport. Lisaks võib käitises tekkida puidu väärindamisele iseloomulikku lõhnaheidet – puidutoodete koorimisest, hakkimisest, keetmisest, kasutatud leelise kontsentreerimisest ja toorkeemia taastootmisest, tootmisprotsessi käivitamise ja peatamise heidetest ja reoveepuhastist. Seetõttu kavandatakse BTT põhitootmisprotsessid kinnise tootmistsüklina. Ühtse hingamissüsteemi kaudu kogutakse lõhnaaineid sisaldada võivad õhuheitmed kokku ja põletatakse kateldes, mis tagab, et käitise stabiilse tööprotsessi ajal olulist lõhnahäiringut ei kaasne. Kaasaegsed biotoodete tehased töötavad väga kõrge töökindlusega (>98%). BTT kavandataks ja projekteeritaks selliselt, et hoonete siseselt ja laoplatsidel peab erinevate tegevuste müratase vastama kehtivatele töökeskkonna normidele. Selleks isoleeritakse mürarikkad seadmed muust töötsoonist, kasutatakse võimalusel madalama müratasemega seadmeid ja rakendatakse muid meetmeid, mis tagavad, et käitisest lähtuv müra ei ületa väliskeskkonnas kehtestatud piirnorme. Puidutoorme ettevalmistamisel tekiks kõrvalsaadusena puukoor, mida kasutataks taastuvenergia tootmiseks või müüdaks biomassi kasutavatele energiatootjatele. Samuti tekiks saepuru, mida kasutataks ise taastuvenergia tootmiseks või müüdaks kas puitlaastplaadi tootjatele või biomassi kasutavatele energiatootjatele. BTT põletusseadmetest pärinev tuhk ja reoveepuhasti biomuda kasutataks väetiste, kasvuparandajate, komposti tootmisel või tuleks osaliselt ladustada. Samuti eemaldataks protsessist toormega tehasesse tulnud liiv ja kivid. BTT rajamisega lisandub hinnanguliselt 250 uut otsest töökohta ja vähemalt 1000 kaudset töökohta tootmiskompleksi teenindavas väärtusahelas. 2.2.2 Võimalikud tegevus- jm alternatiivid Peatükis 2.2.1 kirjeldatud näitajad on eeldatavalt aluseks BTT ruumivajaduse määratlemiseks maksimaalses ulatuses, mis on aluseks eriplaneeringu KSH 1. etapil asukohaalternatiividega seotud mõjude hindamiseks. Juba 1. etapi hindamise tulemusena võib selguda, et eeldatavalt avaldatavate keskkonna-mõjude ohjamiseks on vaja tegevusparameetreid muuta. Seetõttu on lisaks asukohaalternatiividele asjakohane sõnastada ka võimalikud tegevusalternatiivid. 8 Viru Keemia Grupp AS biotoodete tootmiskompleksi Lüganuse valla eriplaneering ja KSH. Lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus. Keskkonnamõju hindamise metoodikad sätestavad hea tavana, et alternat iivide vajadus määratakse lähtuvalt tegevuse eesmärgist ja arendusetappidest. Alternatiivid peavad olema reaalsed, st vastama õigusaktide nõuetele, olema tehniliselt ja majanduslikult teostatavad, võimaldama tegevuse eesmärgi saavutamist mõistliku aja ja v ahenditega ning arendaja peaks olema valmis kõiki pakutud alternatiive ellu viima . Vastavalt keskkonnamõju hindamise käsiraamatule 3 võib alternatiivide hulk piirduda kahega: pakutud tegevuse ning 0-alternatiiviga või tegevuse osade variantidega (üksikute protsesside variandid, objektide disain, asukoht kinnistul jms), kui valitud on ka parim võimalik tehnika (PVT). Kuna kavandatav tehnoloogia, tegevused jms peavad vastama PVT nõuetele, siis eeltoodust lähtuvalt on k avandataval tegevusel järgmised alternatiivid: ▪ Alternatiiv 1 – kavandatav tegevus vastavalt huvitatud isiku pakutud näitajatele-tegevustele (kirjeldatud ptk 2.2.1) ja rakendatavale PVT tasemele (mh täpsustub edasise tehnoloogilise projekteerimise käigus). ▪ Alternatiiv 2 – tegevuste jm mahtude piiramine, võrreldes alternatiiv 1 aluseks olevate võimsuste- kogustega. Asjakohasusel tehnoloogiliste muudatuste sisseviimine või täiendavate PVT meetmete rakendamine, mis olemuselt on rangemad kui kehtiv PVT tase. Alternatiiv 2 rakendub, kui mõjude hindamisel ilmnevad 1. alternatiivi korral olulised negatiivsed mõjud, mida saaks võimsuse või mahu vähendamisega leevendada. Selliseid piiranguid-muutusi praeguses etapis teada ei ole ja seetõttu neid siinkohal täpsemalt ei esitata. Kui tekib vajadus piiratud võimsuste või koguste väljatöötamiseks või tehnoloogiliste muudatuste tegemiseks, koostatakse mõju hindamise käigus vastavad kirjeldused. ▪ 0-alternatiiv – BTT ei rajata. Lisaks võivad mitmetes teemades tekkida täiendavad lahendused võrreldes huvitatud isiku kirjeldatud lahendustega eriplaneeringu algatamisel, nt vee võtmisel, reovee töötlemisel ja suublasse juhtimisel jms. Vastavad kirjeldused koostatakse samuti eriplaneeringu koostamise-mõju hindamise käigus, kui tehakse vastavad ettepanekud või tekib konkreetne vajadus. LS ja VTK avaliku väljapaneku käigus tehti ettepanek kaaluda alternatiivseid veeallikaid BTT veevajaduse rahuldamisel lisaks Ojamaa kaevandusest väljapumbatavale veele. Täiendavalt kaalutakse veeallikatena suletud Käva kaevandust, avatavat Uus-Kiviõli kaevandust ja merevett, seejuures arvestades asjakohasusel võimaliku veeallika veesaadavuse ajalist perioodi. Kaevanduse vee kasutamisel tuleb arvestada pärast kaevanduse tegevuse lõpetamist kokkulepitavat tegevuskava väljapumbatava vee osas, kus eelhinnangu alusel tekitaks väljapumpamise peatamine piirkonnas liigniiskust. Koostatakse ka põhjaveevarude hindamine (hindamisel arvestades ka pinna- ja sademevee osakaalu), mis toimub vastavalt veeseadusele ja toimub mh eksperthinnangu alusel. KSH ühe osana koostatakse võrdlev lühianalüüs alternatiivsete veeallikate kaasamise vajaduse, vee saadavuse (sh arvestades ajalisi erinevusi), maksumuse ja avaldavate mõjude kohta. 2.3 Eriplaneeringu ja KSH koostamise vajadus ja eesmärk Eriplaneeringu eesmärk on leida kõige sobivaim asukoht BTT-le ja koostada sobivasse asukohta detailne lahendus ehitusõiguse määramiseks. Vastavalt Vabariigi Valitsuse määrusele4 on tootmiskompleks, kus toodetakse pulpi puidust või samalaadsetest kiudmaterjalidest, olulise ruumilise mõjuga ehitis (edaspidi ORME). ORME rajamisega võib kaasneda oluline mõju ehitise asukohale ja seda ümbritsevale keskkonnale, mistõttu on oluline põhjalikult analüüsida ja kaaluda, kuhu selline ehitis kõige paremini sobiks. 3 Keskkonnamõju hindamise käsiraamat, 2017 (uuendatud 2018). Põder, T. https://www.envir.ee/sites/default/ files/poder_kmh_kasiraamat.pdf 4 Vabariigi Valitsuse 01.10.2015 määrus nr 102 „Olulise ruumilise mõjuga ehitiste nimekiri“. Viru Keemia Grupp AS biotoodete tootmiskompleksi Lüganuse valla eriplaneering ja KSH. Lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus. 9 ORME-le saab vastavalt PlanS-le asukoha valida kohaliku omavalitsuse üldplaneeringuga või kohaliku omavalitsuse eriplaneeringuga. Kehtivates Lüganuse valla üldplaneeringutes 5 ei ole küsitletud ORME asukohti ega rajamise tingimusi. Sellest lähtuvalt on algatatud Lüganuse valla eriplaneering BTT-le sobivaima asukoha leidmiseks. Eriplaneeringuga samaaegselt on koostamisel Lüganuse valla uus üldplaneering (kogu valla territooriumi kohta) ja tööstusjäätmete prügila eriplaneering6. Koostatav BTT eriplaneering arvestab valla üldplaneeringu koostamise käigus välja töötatud valla ruumilise arengu põhimõtetega. Lüganuse valla eriplaneering BTT rajamiseks sobivaima asukoha leidmiseks ja selle toimimiseks vajaliku taristu kavandamiseks ning planeeringu KSH algatati kogu Lüganuse valla territooriumil ca 600 km² alal (vt Joonis 2.2). Joonis 2.2. Lüganuse valla asendiskeem. 2.4 Eriplaneeringu ala täpsustamine ja KSH ulatus Alljärgnevalt on kirjeldatud tingimusi, mis tagavad BTT rajamise ja toimimise võimalikkuse. Nendega tuleb arvestada asukoha valikul, vastasel juhul ei ole planeering elluviidav. Need tingimused on ühtlasi aluseks eriplaneeringu ala täpsustamisel (vt Joonis 2.3 ja eriplaneeringu kaardirakendus aadressil https://hendrikson.ee/maps/BTT-EP/kaardirakendus.html). 5 Kuni uue üldplaneeringu kehtestamiseni kehtivad valla territooriumil haldusreformi eelsete omavalitsuste üldplaneeringud: Kiviõli linna üldplaneering, Lüganuse valla üldplaneering, Püssi linna üldplaneering, Sonda valla üldplaneering ja Maidla valla üldplaneeringu. 6 Lüganuse valla uue üldplaneeringu koostamine algatati 22.08.2018 otsusega nr 99, Viru Keemia Grupp AS tööstusjäätmete prügila kohaliku omavalitsuse eriplaneering 29.10.2020 otsusega nr 289 . 10 Viru Keemia Grupp AS biotoodete tootmiskompleksi Lüganuse valla eriplaneering ja KSH. Lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus. Joonis 2.3. Eriplaneeringu ala. 1. Kaugus toorveevõtu asukohast (Ojamaa kaevandus) majanduslikku ja keskkonnamõju arvestades kuni 12 km. Tootmiskompleksi aastane veetarbimine oleks 12,5 Mm3/a, selleks kasutataks Ojamaa kaevandusest välja pumbatavat vett. 2. Kaugus puhastatud heitvee suublast (Soome lahest) majanduslikku ja keskkonnamõju arvestades kuni 10 km. Puhastatud heitvesi suunataks Soome lahte. Kohtla-Järvel asub OÜ Järve Biopuhastus, kellel on väljutusluba 13,2 Mm3/a, millest 6,5 Mm3/a on hetkel kasutamata. Eriplaneeringu käigus selgitatakse välja parim detailne lahendus BTT heitvee väljutuseks eelistades võimalusel kasutada tänast taristut või trassikoridori vahetut lähedust. BTT puhastatud heitvee maht on 10 Mm3/a. 3. Ala suurus ca 160 ha. BTT rajatised eeldavad võimalikult ristküliku kujulist territooriumi (muul juhul territooriumi eenduvad osad ei ole kasutatavad ja koguala suurus oleks nende arvelt suurem). 4. Hea juurdepääs raudteele. Parim oleks asukoha vahetu piirnemine raudteega (0 km), majanduslikku aspekti arvestades võib kaaluda asukohti kuni 1 km kaugusel raudteest. Viru Keemia Grupp AS biotoodete tootmiskompleksi Lüganuse valla eriplaneering ja KSH. Lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus. 11 5. Tehniliste kommunikatsioonide ühildamine olemasolevate taristu trassi koridoridega (Ojamaa- Kohtla-Järve põlevkivikonveieri trassiga ühildada toorveetrass, OÜ Järve Biopuhastus heitvee trassiga Kohtla-Järvelt Soome lahte ühildada heitveetrass), kaugus olemasolevatest trassidest kuni 3 km. Planeerimisprotsessis oleks otstarbekas ühildada tehniliste kommunikatsioonide trassid maksimaalses võimalikus ulatuses olemasolevate trassi koridoridega, et järgida otstarbekat, mõistliku ja säästliku maakasutuse põhimõtet. 6. Maantee lähedus, kuni 5 km. 7. Kaugküttevõrguga liitumise lähedus, kuni 5 km (kuna toimub soojusenergia müük võrku). 8. Kõrgepinge trasside lähedus, kuni 5 km (kuna toimub elektrienergia müük võrku). 9. Gaasivõrgu lähedus (alternatiivne toide katlale). Ülaltoodud tingimuste alusel täpsustatud eriplaneeringu ala hõlmab 159,5 km2 suuruse osa Lüganuse valla territooriumist (vt Joonis 2.3). BTT kavandamise, käitamise ja tegevuse lõpetamisega kaasneda võivaid mõjutegureid, mida KSH käigus hinnatakse, tutvustatakse koos hindamismetoodikaga ptk 4.1.2. 2.5 Seosed asjakohaste arengu- ja planeerimisdokumentidega Alljärgnevalt on esitatud ülevaade kehtivatest planeeringutest ja strateegilistest arengudokumentidest, samuti asjakohastest väljatöötatavatest dokumentidest. Viimasel juhul arvestatakse teadaolevate eelnõudega või nende koostamisel aluseks olevate uuringute tulemustega. Kui KSH läbiviimise ajal võetakse dokument vastu või versioon muutub - ajakohastatakse teemat KSH aruande tekstis (LS ja VTK dokumenti pärast selle kohta ametkondadelt ettepanekute küsimist ja veebilehel avaldamist enam muude). 2.5.1 Kehtivad ja asjakohased planeeringud 2.5.1.1 Üleriigiline planeering „Eesti 2030+“ Üleriigiline planeering „Eesti 2030+” määratleb Eesti riigi kestliku ja tasakaalustatud ruumilise arengu põhimõtted ja suundumused. Üleriigiline planeering on aluseks maakonnaplaneeringute ja üldplaneeringute koostamisele. Planeeringus tuuakse välja, et energiajulgeoleku kindlustamiseks tasub Eestil – lisaks põlevkivienergeetikale – keskenduda senisest rohkem hajutatumale piirkondlikule taastuvtoorainel baseeruvale energiatootmisele. See parandab üldist energiajulgeolekut ja võimaldab paremini ära kasutada kohalikke energeetilisi ressursse (päike, tuul, biomass, maasoojus). Samuti loob hajutatum energiatootmine ja kohalike varude kasutuselevõtt pikaajalisi töökohti väikelinnades ja maapiirkondades. 2.5.1.2 Ida-Viru maakonna planeering 2030+ Ida-Viru maakonnaplaneering 2030+ (edaspidi maakonnaplaneering) kehtestati 2016. aastal. Maakonnaplaneeringuga seatakse ruumilise arengu põhimõtted kogu maakonnale. Maakonnaplaneering on aluseks kohalike omavalitsuste üldplaneeringute koostamisele ja selle peamiseks eesmärgiks on sisendi andmine kohaliku tasandi ruumilise arengu kavandamiseks, tuues tasakaalustatud arengu kontekstis välja olulised riikliku tasandi vajadused. Maakonnaplaneeringu lahendus keskendub eelkõige järgmistele teemadele: keskuste võrgustiku määramine (eelduste 12 Viru Keemia Grupp AS biotoodete tootmiskompleksi Lüganuse valla eriplaneering ja KSH. Lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus. loomine kahaneva elanikkonna tingimustes toimivaks asustusstruktuuriks; teedevõrk ja tehniline taristu), linnalise asustusega alade määramine (keskuste tiheduse ja kompaktsuse tõstmine), põhimõttelised arengusuunad põlevkivikaevandamise ja -taristu osas (majandustegevuse jätkusuutlikkus), oluliste joonehitistest taristuobjektide asukohavalikud ja riigikaitse ruumiliste vajaduste tagamine. Maakonnaplaneeringuga on kavandatud mitmed tehnilise infrastruktuuri objektid, vt Joonis 2.4. Eriplaneeringu alale ja selle vahetusse lähedusse jäävad tehnilise infrastruktuuri objektidest: orienteeruvad maantee trassikoridorid, arendatavad maanteed; riigikaitse ehitised koos piiranguvöönditega; kõrge tuulepotentsiaaliga alad; võimaliku põlevkivi lintkonveieri ja põlevkiviraudtee põhimõttelised asukohad. Joonis 2.4. Ida-Viru maakonnaplaneering 2030+ (2016), info jooniselt „Tehniline võrgustik“. Viru Keemia Grupp AS biotoodete tootmiskompleksi Lüganuse valla eriplaneering ja KSH. Lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus. 13 Maakonnaplaneering käsitleb ruumilisi väärtusi, vt Joonis 2.5. Eriplaneeringu alale jäävad Kiviõli ja Püssi-Lüganuse linnalise asustusega ala, hõlmates ka osa Irvala ja Maidla küladest. Vahetult piirneb eriplaneeringu ala Kohtla-Järve linnalise asustusega alaga. Kohtla-Järve linn on maakonna- planeeringuga määratud maakondlikuks keskuseks, Kiviõli linn piirkondlikuks keskuseks ja Püssi kohalikuks keskuseks. Keskuste võrk on määratletud lähtuvalt töökohtadest, teenuste paiknemisest ja toimepiirkondadest, arvestades, millised keskused-tagamaad koos toimivad. Eriplaneeringu alale jäävad/ulatuvad väärtuslikud maastikud: Sope-Ontika, Lüganuse-Purtse, Kohtla- Nõmme ja Maidla, samuti maakonnaplaneeringu järgne roheline võrgustik. Maakonna roheline võrgustik on esmalt määratud maakonnaplaneeringu teemaplaneeringuga „Ida-Virumaa asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused“ (11.07.2003), maakonnaplaneering täpsustab rohelise võrgustiku piire lähtudes nii maakonna arengu kui rohelise võrgustiku sidususe ja edaspidise toimimise vajadusest. Joonis 2.5. Ida-Viru maakonnaplaneering 2030+ (2016), info jooniselt „Ruumilised väärtused“. 14 Viru Keemia Grupp AS biotoodete tootmiskompleksi Lüganuse valla eriplaneering ja KSH. Lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus. Eriplaneeringu alale jääb maakonnaplaneeringuga määratud väärtuslikke põllumajandusmaid. Maakonnaplaneering kajastab väärtuslikke põllumajandusmaid informatiivsena. Eriplaneeringu koostamisel tuleb arvestada maakonnaplaneeringuga, lähtuvalt eriplaneeringu täpsusastmest. Maakonnaplaneering on aluseks valla üldplaneeringu koostamisel, mille üks ülesanne on täpsustada rohelise võrgustiku ja väärtuslike maastike piire ja tingimusi ning väärtuslike põllumajandusmaade paiknemist ja kaitsetingimusi. Samuti võib üldplaneering täpsustada tehnilise infrastruktuuri, nt orienteeruva maantee trassikoridori asukohta. Käesoleva dokumendi koostamisega samaaegselt toimub Lüganuse valla üldplaneeringu koostamine. Koostatav üldplaneering täpsustab nii väärtusliku maastiku kui rohevõrgustiku paiknemist. Eriplaneeringu koostamisel lähtutakse rohelise võrgustiku ja väärtusliku maastiku käsitlusel koostatavast valla üldplaneeringust. Koostatava valla üldplaneeringu ja eriplaneeringu protsessi käigus lepiti esialgu koostöös Transpordiametiga kokku (8.12.2021 toimus ühine töökoosolek teemal „Teekoridori kavandamine Lüganuse vallas“), et eriplaneeringu alale jääv orienteeruv maantee trassikoridor, arendatav maantee asukoht (ühendab Tallinn-Narva maanteed Kohta-Nõmmega, kulgeb läbi Aa küla) ja kulgemine täpsustatakse eriplaneeringuga, arvestades ka eriplaneeringu eelvaliku etapis leitud BTT rajamiseks sobivaima asukohaga. Edasise koostöö käigus Transpordiameti ning Kohtla-Järve linna, Alutaguse ja Toila vallaga selgus, et trassikoridori planeerimise vajadus puudub. Ettepanek Ida- Viru maakonnaplaneeringu muutmiseks esitatakse Lüganuse valla üldplaneeringuga. 2.5.1.3 Lüganuse valla üldplaneeringud Käesoleva dokumendi koostamise ajal kehtivad eriplaneeringu alal viis üldplaneeringut: Kiviõli linna üldplaneering (2014), Lüganuse valla üldplaneering (2008), Püssi linna üldplaneering (2006), Sonda valla üldplaneering (2000) ja Maidla valla üldplaneering (2010). Kuna valdav osa kehtivatest üldplaneeringutest on kehtestatud enam kui 10 aastat tagasi, on need osaliselt vananenud. Seetõttu on asjakohane arvestada eriplaneeringus koostatava valla üldplaneeringuga määratud ruumilise arengu põhimõtteid, maakasutust ning taristulahendusi (vt Joonis 2.6 ja Joonis 2.7). Uue Lüganuse valla üldplaneeringu koostamine ja keskkonnamõju strateegiline hindamine on algatatud Lüganuse Vallavolikogu 22.08.2018 otsusega nr 99. Käesoleva dokumendi koostamise ajaks on üldplaneeringu protsess läbinud eelnõude avalikustamise (avalik väljapanek ja arutelud). Koostatav valla üldplaneering toob välja, et kahaneva rahvastiku tingimustes on valla ruumilise arengu suunamisel oluline säilitada ja luua hea elukeskkond suuremates asulates ja valla senistes atraktiivsetes piirkondades (rannikupiirkonnas, Lüganuse alevikus, Maidla külas jm) ja leida tasakaal riiklike huvide (kaevandamine, tuuleparkide arendamine) ning kohalike väärtuste ja vajaduste vahel. Üldplaneering sõnastab ruumilise arengu põhimõtted teemavaldkondade lõikes – asustus, ettevõtluskeskkond, loodus- ja kultuurikeskkond, tehniline taristu. Asustuse suunamisel lähtutakse olemasolevast asustusstruktuurist: tihedamad alad jäävad tihedaks ja hajusad hajusaks. Ettevõtluskeskkond jätkab seni väljakujunenud ettevõtlusharudega: põlevkivi kaevandamine, puidu töötlemine, põllumajandus, puhke- ja turismiettevõtlus, uuematest harudest taastuvenergeetika ja ringmajandus. Tootmise üldiseks suunaks on keskkonnasõbralikum ja vähem saastava ettevõtluse arendamine. Lisaks tuuakse välja, et mõjude ilmnemisel on oluline neid leevendada või kavandada tootmistegevus eemale tundlikest aladest. ORME ja ohtlike ettevõtete kavandamisel on vajalik hoolikas asukohavalik, mis arvestab erinevate mõjude kõrval ka kõrgekvaliteedilise ja väärtusliku elukeskkonna säilimisega. Suur osa vallast on väärtustatud loodus- ja kultuurmaastikuna (roheline võrgustik, väärtuslikud maastikud, miljööväärtuslikud alad jt väiksemad loodus- ja kultuuriväärtuslikud alad ja objektid). Viru Keemia Grupp AS biotoodete tootmiskompleksi Lüganuse valla eriplaneering ja KSH. Lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus. 15 Joonis 2.6. Lüganuse valla ruumilise arengu põhimõtted. Väljavõte koostatavast Lüganuse valla üldplaneeringust. Joonisel 2.7 on esitatud koostava Lüganuse valla üldplaneeringu eelnõu lahendus eriplaneeringu alal. Koostatav üldplaneering toob välja, et tehnilise taristu olemasolu, selle parendamine ja rajamine on vajalik, kuid toimub eelkõige eraldiseisvate planeeringutega ja vastavalt valdkondlikule arendusvajadusele ja/või arengukavale. Eriplaneeringu koostamisel tuleb arvestada Lüganuse valla üldplaneeringuga määratud ruumilise arengu põhimõtete ja asjakohaste tingimustega. 16 Viru Keemia Grupp AS biotoodete tootmiskompleksi Lüganuse valla eriplaneering ja KSH. Lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus. Joonis 2.7. Koostava Lüganuse valla üldplaneeringu eelnõu lahendus eriplaneeringu alal ja lähipiirkonnas (kaardkihid seisuga jaanuar 2022). 2.5.1.4 Lüganuse valla teemaplaneeringud Lüganuse valla territooriumil kehtib kaks üldplaneeringu teemaplaneeringut: Maidla valla üldplaneeringu teemaplaneering „Olulise ruumilise mõjuga Aidu tuulepargi, seda toetava infrastruktuuri ja rekreatsioonialade ning lasketiiru asukohavalik“ (2011) ja Lüganuse valla üldplaneeringu teemaplaneering „Uus-Kiviõli kaevanduse tehnilise taristu objektid“ (2020). Aidu tuulepargi teemaplaneering koostati eesmärgil: • Aidu karjääri kaevandatud alade kasutamine taastuvenergia tootmiseks 2 ja 3 MW tuulikutega, tuulepargi asukohavaliku, sh tuulikute teenindusmaa, elektrikaabelliinide, teede ja teenindavate ehitiste asukoha määramine. • Aidu karjääri sulgemise järel kaevandatud aladele spordi-, puhke- ja virgestusalade asukoha määramine, kaitseliidu lasketiiru asukoha määramine, Aidu karjääri raudteeharu koridori määramine põlevkivi vedamiseks Ojamaa kaevandusest. Uus-Kiviõli kaevanduse tehnilise taristu teemaplaneering koostati eesmärgil planeerida Lüganuse valla piires Uus-Kiviõli kaevanduse maapealne taristu, mida ei ole planeeritud kehtiva detailplaneeringuga Viru Keemia Grupp AS biotoodete tootmiskompleksi Lüganuse valla eriplaneering ja KSH. Lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus. 17 „Maidla valla kehtivat üldplaneeringut muutva Uus-Kiviõli kaevanduse kaevise lintkonveieri ja teenindustee, kaevise veokonveieri ja abikallakšahti ja väljapumbatava vee settebasseini maa-ala detailplaneering”. Eriplaneeringu koostamisel arvestatakse kehtivate teemaplaneeringutega. 2.5.2 Muud strateegilised arengudokumendid 2.5.2.1 Eesti pikaajaline strateegia „Eesti 2035“ Strateegiaga ˮEesti 2035ˮ seatakse Eesti riigile ja rahvale järgmiseks viieteistkümneks aastaks strateegilised sihid ning määratakse kindlaks nende saavutamiseks vajalikud muutused. ˮEesti 2035ˮ arvestab Eesti ning maailma põletavate teemade analüüsi, mis põhineb statistikal, riigisisestel eksperdihinnangutel ning rahvusvaheliste organisatsioonide (Euroopa Komisjoni Teadusuuringute Ühiskeskus, Euroopa Parlament, OECD, PriceWaterhouse Coopers, Ernst & Young jt) aruannetel. Nende põhjal on kirjeldatud Eesti olulisemad valdkondi siduvad arenguvajadused ehk ülesanded, mis meil tuleb järgnevatel aastatel täita ning mida peab arvestama poliitikakujundamisel. Arenguvajadused mõjutavad Eesti viie strateegilise sihini jõudmist, osutades nii parandamist vajavatele valdkondadele kui ka eduvõimalustele. Strateegia "Eesti 2035" annab suuna ÜRO üleilmsete säästva arengu eesmärkide elluviimiseks Eestis ning arvestab teiste rahvusvaheliste konventsioonidega, sh ÜRO kliimamuutuste raamkonventsioon. Muuhulgas seab „Eesti 2035" nii uue kasvuhoonegaaside (KHG) heite vähendamise eesmärgi aastaks 2035 kui ka sihi saavutada kliimaneutraalsus Eestis aastaks 2050. Ettevõtluskeskkonna arenguvajadusena tuuakse välja, et Eestis on kohaliku ressursi väärindamise ressursitootlikkus väga väike (0,56 eurot kg kohta 2017. aastal). Ettevõtluses tuleb suuremat rõhku panna keskkonnahoidlikele tehnoloogiatele ja ärimudelitele ning kohalike ressursside ja teisese toorme suuremale ja keskkonnahoidlikule väärindamisele. Sellest lähtuvalt saab järeldada, et eriplaneeringuga kavandatavad tegevused on arengustrateegias püstitatud eesmärkidega kooskõlas ning aitavad eesmärke ellu viia. 2.5.2.2 Ida-Virumaa arengustrateegia 2019-2030+ Ida-Viru maakonna arengustrateegia määratleb piirkonna olulisimad arenguprioriteedid aastateks 2019- 2030+. Arengustrateegia on aluseks maakonna kohaliku omavalitsuse üksuste ja koostööpartnerite ühisteks tegevusteks maakonna arengu suunamisel, ühiselt teostatavate ja omavalitsusüksuste ülese mõjuga investeeringute kavandamisel ning investeeringuteks toetuse taotlemisel. Arengustrateegia toob välja, et rakendamise perioodil jääb Ida-Viru maakonna suurimaks majandusharuks põlevkivienergeetikatööstus, kuid ühest majandusharust sõltuvuse vähendamiseks jätkatakse tegevusi maakonna majanduskeskkonna mitmekesistamiseks. Põlevkivisektori väliste tööstusinvesteeringute ja teenindussektori osakaalu kasv, väikeettevõtluse areng ning uute ja nutikate lahenduste kasutamine loob täiendavad võimalused ettevõtluse arengus. Majandusvaldkonna eesmärgipüstitused keskenduvad maakonna majanduse mitmekesistamisele, uute, põlevkivist ja energeetikast sõltumatute tööstuste kaasamisele, kaasaaegset tehnoloogiat kasutavatele ja suurt lisandväärtust loovatele ettevõtetele, mis vastavad keskkonnakaitse nõuetele ja on arenguvõimekad ka tulevikus. Sellest lähtuvalt saab järeldada, et eriplaneeringuga kavandatavad tegevused on arengustrateegias püstitatud eesmärkidega kooskõlas ning aitavad eesmärke ellu viia. 2.5.2.3 Euroopa Roheline kokkulepe ja Eesmärk 55 Euroopa Roheline Kokkulepe seab eesmärgiks EL-is saavutada kliimaneutraalsus aastaks 2050, Vastavad õiguslikult siduvad eesmärgid on toodi Euroopa kliimamääruses (Euroopa Parlamendi ja 18 Viru Keemia Grupp AS biotoodete tootmiskompleksi Lüganuse valla eriplaneering ja KSH. Lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus. nõukogu määrus (EL) 2021/1119 võeti vastu 30.06.2021, jõustus 29.07.2021). EL õigusega reguleeritud kasvuhoonegaaside heide ja sidumine kogu liidus tuleb tasakaalustada hiljemalt 2050. aastaks. Seega vähendatakse selleks ajaks netoheide nullini. Riikide lõikes eesmärgid erinevad Euroopa Liidu üldeesmärgist nii riikliku üldeesmärgi, kui siseriiklike sektoripõhiste eesmärkide lõikes, mis lepitakse liikmesriikidega eraldi kokku. Ettevõtted juhinduvad siseriiklikest sektoripõhisest arengukavadest, mitte Euroopa Liidu üldeesmärgist. Määrus seab kohustuseks püüelda selle poole, et pärast 2050. aastat oleks Euroopa Liidu heitkogus negatiivne. Eesmärkide saavutamiseks on Euroopa Liidu institutsioonid ja liikmesriigid kohustatud võtma vajalikke meetmeid nii Euroopa Liidu kui ka riiklikul tasandil. Meetmete kokkuleppimisel tuleb arvesse võtta liikmesriikide vahel nii õigluse kui ka solidaarsuse edendamise olulisust ning eesmärgi saavutamise kulutasuvust. Kliimamäärus paneb lisaks paika kliimaalased vahe eesmärgid (2030. aastaks ja eraldi kord 2040. a kliimaeesmärgi seadmiseks). Määrusega nähakse lisaks veel ette kliimamuutustega kohanemise strateegia vastuvõtmine komisjoni poolt. Ka liikmesriigid on kohustatud vastu võtma ja ellu viima riiklikke kohanemisstrateegiaid ja – kavu, mis toetuvad kliimamuutustega kohanemise strateegiale. Määrusega luuakse samuti süsteem edusammude jälgimiseks ning vajaduse korral täiendavate meetmete võtmiseks. Euroopa Liidu (EL) rohepöörde kava „Eesmärk 55“ („Fit For 55“) on kliima- ja energiaalase seadusandluse pakett, millega EL sätestab viisid, kuidas kliimaneutraalsuse saavutamisel täita vahe- eesmärk 2030. aastaks - vähendada KHG üldheidet vähemalt 55 % võrra võrreldes aastaga 1990 (mis taseme on Eesti tänaseks juba ületanud). Tulenevalt uutest EL eesmärkidest on uuendamisel ka Eesti siseriiklikud eesmärgid ja eesmärke seadvad arengukavad. Kuna uuendamise protsess on alles toimumas, kajastatakse käesolevas dokumendis hetkel kehtivaid arengukavasid, eelkõige on see seotud kliimapoliitika põhialustega. 2.5.2.4 Kliimapoliitika põhialused aastani 2050 Arvestades kaasajastatud strateegilisi eesmärke (ptk 2.5.2.1 ja 2.5.2.3) on vajalik ka kliimapoliitika põhialuste kaasajastamine. Järgnevalt on antud ülevaade dokumendi vastuvõtmise aegsest versioonist. Eesti kliimapoliitika põhialuste arengudokument annab edasi Eesti kliimapoliitika pikaajalise visiooni nii valdkondlikes kui ka kogu majandust hõlmavates poliitikasuundades. Eesti kliimapoliitika tugineb rahvusvahelistele arengudokumentidele ja kokkulepetele: Konkurentsivõimeline vähese CO 2 -heitega majandus 2050. aastaks – edenemiskava, Energia tegevuskava aastani 2050, Euroopa ühtse transpordipiirkonna tegevuskava – liikumine konkurentsivõimelise ja ressursitõhusa transpordisüsteemi suunas ja Pariisi kliimakokkulepe (COP21). Eesti kliimapoliitika põhialustega seati eesmärgid, kuidas leevendada kliimamuutusi aastani 2050, kuidas kohaneda kliimamuutustega ning kuidas vähendada kasvuhoonegaase. Eesti kliimapoliitika visioon aastaks 2050 näeb ette, et aastaks 2050 jõutakse Eestis konkurentsivõimelise vähese süsinikuheitega majanduseni. Eesti kliimapoliitika dokumendi peamine pikaajaline eesmärk on vähendada kasvuhoonegaaside heidet ligi 80 protsenti aastaks 2050 võrreldes 1990. aasta heitetasemega. Arvestatakse, et taastuvate energiaallikate osakaal energiatootmisel suureneb aastaks 2050 ¾-ni, sealjuures kõige suurem osakaal on biomassi ja tuuleenergia kasutusele võtmisel. Järjepidevalt edendatakse puidukasutust, arendatakse kodumaise puidu kasutust ja tootmist, eelistatakse teadus-, arendus- ja innovatsioonisuundi, mis aitavad suurendada süsiniku sidumist ning leida alternatiivseid puidukasutusviise. Keskkonnaagentuuri ja Maaülikooli poolt 2021. aastal teostatud kasvuhoonegaaside sidumisvõimekuse uuring7 tõi välja ühe meetmena kohapealse tselluloositööstuse rajamise võimaluse. Üldistatult järeldub, et eriplaneeringuga kavandatavad tegevused on Eesti kliimapoliitika põhialustega kooskõlas ning aitavad kliimapoliitika eesmärke ellu viia. Kui Eesti siseriiklikud arengukavad on 7 Maakasutuse, maakasutuse muutuse ja metsanduse sektori sidumisvõimekuse analüüs kuni aastani 2050. https://envir.ee/elusloodus-looduskaitse/metsandus/lulucf Viru Keemia Grupp AS biotoodete tootmiskompleksi Lüganuse valla eriplaneering ja KSH. Lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus. 19 uuendatud vastavalt kliimaneutraalsuse saavutamise eesmärkidele, antakse KSH aruannetes täiendavad vastavushinnangud. 2.5.2.5 Kliimamuutustega kohanemise arengukava Eesti kliimamuutustega kohanemise arengukava aastani 2030 ja selle juurde kuuluv rakendusplaan kinnitati Vabariigi Valitsuses 2. märtsil 2017. a. Kliimamuutustega kohanemise arengukava strateegiliseks eesmärgiks on suurendada Eesti riigi, regionaalse ja kohaliku tasandi valmidust ja võimet kliimamuutuste mõjuga kohanemiseks. Kliimamuutuste arengukava koostamiseks selgitasid teadlased välja kliimamuutuste mõju Eestile kaheksa võtmevaldkonna lõikes. Need valdkonnad on planeeringud ja maakasutus, inimtervis ja päästevõimekus, looduskeskkond, biomajandus, taristu ja ehitised, energeetika ja energiavarustus, majandus, ühiskond, teadlikkus ja koostöö. Kohanemise arengukava koostamiseks vajalikud alusuuringud tehti nelja grupi ekspertide ja teadlaste poolt, kes omakorda tegelesid igaüks kahe ülal nimetatud valdkonnaga. Eesti tuleviku kliimastsenaariumid, valdkondlikud uuringud, arengukava KSH aruanne jpm on kättesaadavad Keskkonnaministeeriumi vastavalt veebilehelt. 8 2.5.2.6 Eesti metsanduse arengukava 2021-20309 Metsanduse arengukavas (koostatakse iga kümne aasta jaoks) määratakse metsanduse arengu eesmärgid ja kirjeldatakse nende saavutamiseks vajalikke meetmeid ja vahendeid. Metsanduse arengukava toob välja, et metsandus ja puidutööstus on pikalt olnud Eesti väliskaubanduse üks suuremaid tasakaalustajaid ja seeläbi üks riigi majandusarengu vedajaid. Puidu ja puittoodete ekspordis oli 2020. aastal Eesti päritolu toodete osatähtsus 96%. Tähtsamad eksporditavad kaubagrupid (rahaliselt) on puidust kokkupandavad ehitised, puidust ehitusdetailid ja saematerjal. Teisalt eksportis Eesti aastatel 2017-2021 iga-aastaselt töötlemata okas- ja lehtpuu paberipuitu umbes 2 miljonit m3 ja hakkepuitu 0,66 miljonit t, kuna selle töötlemiseks ja väärindamiseks kohapeal vajalik tööstus praktiliselt puudub. Arengukava sõnastab muuhulgas puidu parema väärindamise tegevussuunad. Oluliseks peetakse töötlemisalase kompetentsi, teadmise ja võimete suurendamist (mitmesugused puidukasutusviisid, paberi- ja puitmassi tootmine, biotehnoloogiad, puitmaterjalid, biorafineerimistehnoloogiad, biomaterjalid ja -kemikaalid, bioplastid, saetööstus jm) ning metsasektori lisandväärtuse potentsiaali tõstmiseks võimaluste loomist puiduressursi, sh madalakvaliteedilise ja ümarpuidu, kohalikuks väärindamiseks ja mitmekülgseks kasutamiseks. Eriplaneeringuga kavandatud tegevused väärindaks siiamaani Eestist eksporditava paberipuidu sortimenti kohapeal, st BTT rajamine aitab arengukava eesmärke ellu viia. 2.6 Ajakava Eriplaneeringu orienteeruv ajakava on esitatud allolevas tabelis. 8 https://envir.ee/kliimamuutustega-kohanemise-arengukava 9 Kavand seisuga 08.12.2021. 20 Viru Keemia Grupp AS biotoodete tootmiskompleksi Lüganuse valla eriplaneering ja KSH. Lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus. Tabel 1. Eriplaneeringu ajakava Eriplaneeringu etapp Orienteeruv aeg KOV EP LS ja KSH VTK koostamine ja avalikustamine (60 päeva) Jaanuar-aprill 2022 KOV EP LS ja KSH VTK avalik väljapanek 1.02.-1.04.2022 KOV EP LS ja KSH VTK avalikustamise tagasiside läbitöötamine, Aprill-mai 2022 vastusseisukohtade koostamine ja väljasaatmine, avalikud arutelud Avalikud arutelud 6.05.2022 (Kiviõli, Püssi) KOV EP LS ja KSH VTK täiendamine, edastamine arvamuste andmiseks Mai-juuli 2022 ametkondadele ja isikutele KOV EP LS ja KSH VTK täiendamine arvamuste esitamise järgselt, täiendatud Juuli-august materjali avalikustamine valla veebilehel 2022 KOV EP asukoha eelvaliku planeeringulahenduse eelnõu ja KSH I etapi aruande juuni 2022 eelnõu koostamine KOV EP asukoha eelvaliku etapis vajalike uuringute läbiviimine, sh inventuurid Veebruar- august 2022 KOV EP asukoha eelvaliku otsuse eelnõu ja KSH I etapi aruande koostamine Juuni-november 2022 KOV EP asukoha eelvaliku planeeringulahenduse ja KSH I etapi aruande Detsember kooskõlastamine, täiendamine tulenevalt kooskõlastusmärkustest 2022-veebruar 2023 KOV EP eelvaliku planeeringulahenduse ja KSH I etapi aruande avalik veebruar-juuni väljapanek, vastusseisukohtade koostamine ja väljasaatmine, avalikud arutelud. 2023 Materjalide täiendamine avaliku väljapaneku tulemuste põhjal KOV EP asukoha eelvaliku otsuse ja KSH I etapi aruande vastuvõtmine Juuli 2023 Valitud asukohas täpsustavate uuringute ja inventuuride läbiviimine Märts- september 2023 KOV EP detailse lahenduse ja KSH aruande eelnõu koostamine Juuni-november 2023 KOV EP detailse lahenduse ja KSH aruande eelnõu avalik väljapanek ja arutelud, November 2023- vastusseisukohtade koostamine ja väljasaatmine, tulemuste põhjal täiendamine märts 2024 KOV EP detailse lahenduse ja KSH aruande kooskõlastamine, täiendamine Aprill-juuni 2024 tulenevalt kooskõlastusmärkustest KOV EP vastuvõtmine Juuli (august) 2024 KOV EP avalik väljapanek ja arutelud, vastusseisukohtade koostamine ja August-oktoober väljasaatmine. Materjalide täiendamine avaliku väljapaneku tulemuste põhjal 2024 KOV EP heakskiitmine (järelevalve) Rahandusministeeriumis Oktoober- november 2024 Viru Keemia Grupp AS biotoodete tootmiskompleksi Lüganuse valla eriplaneering ja KSH. Lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus. 21 Eriplaneeringu etapp Orienteeruv aeg KOV EP kehtestamine, kehtestamisest teavitamine Detsember 2024 2.7 Koostöö ja kaasamine Kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu koostamine, mille eesmärk on olulise ruumilise mõjuga ehitise püstitamine, toimub koostöös kohaliku kogukonna ja huvigruppide, ametiasutuste, keskkonnaorganisatsioonide jt huvitatud isikutega, et leida ehitisele sobivaim asukoht ning leppida kokku tingimustes, mida tuleb arvestada ehitusprojekti koostamisel. Lähtuvalt PlanS-st tehakse eriplaneeringu ja KSH koostamisel koostööd valitsusasutustega, kelle valitsemisalas olevaid küsimusi eriplaneering käsitleb ning kaasatakse isikud, kelle õigusi planeering võib puudutada või kes on avaldanud soovi olla koostamisse kaasatud. Samuti kaasatakse asutusi, kellel võib olla põhjendatud huvi eeldatavalt kaasneva olulise keskkonnamõju või eriplaneeringu elluviimise vastu. Huvitatud osapoolte seas on lisaks valitsusvälised keskkonnaorganisatsioonid neid ühendava organisatsiooni kaudu. Erinevate huvigruppide tulemuslikuks kaasamiseks kasutatakse eriplaneeringu käigus erinevaid protsessis osalemise vorme, nt teavitavad kirjad ja leheartiklid, töökoosolekud, ümarlauad ning avalikud arutelud jne. Arvestades määramatust seoses COVID-19 pandeemiaga, luuakse võimalus osaleda töökoosolekutel ja aruteludel virtuaalkeskkonnas. Kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu kaasamisel tuleb järgida PlanS § 99 lg-s 4 esitatud nõudeid. Selle järgi tuleb kaasatavaid isikuid planeeringumenetlusega seotud toimingutest teavitada isiku poolt edastatud kontaktandmete kaudu. Juhul kui isiku kontaktandmed on teadmata, edastab planeeringu koostamise korraldaja teavitused tähitud kirjaga riiklikesse registritesse kantud aadressidele. Isikud ja asutused, kellega tehakse koostööd ja keda protsessi kaasatakse või kellel võib olla põhjendatud huvi olla kaasatud, on esitatud alljärgnevas tabelis (kaasatute ring võib protsessi käigus laieneda). Peatükki täiendatakse vastavalt eriplaneeringu ja selle KSH menetluse edenemisele ja lisanduvatele kaasatavatele isikutele dokumendi avalikustamise ja seisukohtade küsimise järgselt. Tabel 2. Kaasatavad osapooled Huvitatud osapool Kooskõlastaja/ Mõju ja/või huvi Kaasamise meetod (Vastavalt Kaasatav PlanS § 99; § 112 ja planeerimise hea tava) Planeeringuala Kaasatav Kõrge kvaliteediga Teavitatakse e-kirjaga, Ametlikes elanikud, maaomanikud elukeskkond Teadaannetes, üleriigilises- ja ja ettevõtted maakonnalehes, valla lehes ja veebilehel, planeeringuportaalis ning enamkäidavates kohtades (nt kauplused, kultuurimajad). Oodatakse osalema avalikel aruteludel ja piirkondlikel töökoosolekutel. Rahandusministeerium Kaasatav Planeeringu Teavitatakse e-kirjaga, kutsutakse järelevalve ja osalema avalikel aruteludel, vajadusel planeerimismenetluse viiakse läbi töökoosolekuid. korraldus Kaitseministeerium Kooskõlastaja Riigikaitse Teavitatakse e-kirjaga, kutsutakse korraldamine osalema avalikel aruteludel, vajadusel viiakse läbi töökoosolekuid. 22 Viru Keemia Grupp AS biotoodete tootmiskompleksi Lüganuse valla eriplaneering ja KSH. Lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus. Huvitatud osapool Kooskõlastaja/ Mõju ja/või huvi Kaasamise meetod (Vastavalt Kaasatav PlanS § 99; § 112 ja planeerimise hea tava) Majandus- ja Kaasatav Majanduse Teavitatakse e-kirjaga, kutsutakse Kommunikatsiooni- arengukavade osalema avalikel aruteludel, vajadusel ministeerium väljatöötamine ja viiakse läbi töökoosolekuid. elluviimine Keskkonna- Kaasatav Keskkonnakaitse ja Teavitatakse e-kirjaga, kutsutakse ministeerium säästev areng, osalema avalikel aruteludel, vajadusel ringmajandus viiakse läbi töökoosolekuid. KK-ministeeriumi valitsemisel olevate kinnisasjade riigivara valitseja Maareformi seaduse § 31 lõikes 2 sätestatud maa omanik Kultuuriministeerium Kaasatav Arhitektuuripoliitika Teavitatakse e-kirjaga, kutsutakse arendamine ja osalema avalikel aruteludel, vajadusel elluviimine viiakse läbi töökoosolekuid. Muinsuskaitseamet Kooskõlastaja Muinsuskaitsealade ja Teavitatakse e-kirjaga, kutsutakse -kinnismälestiste ja osalema avalikel aruteludel, vajadusel nende kaitsevööndite viiakse läbi töökoosolekuid. ning kultuuripärandi kaitse ja tasakaalustatud avaliku huvi kaitsmine Terviseamet Kooskõlastaja Rahvatervise ja Teavitatakse e-kirjaga, kutsutakse tervisekaitse osalema avalikel aruteludel, vajadusel valdkondade viiakse läbi töökoosolekuid. järelevalve piirkonnas EP-s käsitletakse müra ja vibratsiooni küsimusi Keskkonnaamet Kooskõlastaja Keskkonnakaitse ja Teavitatakse e-kirjaga, kutsutakse KSH protsessi osalema avalikel aruteludel, vajadusel vastavuse tagamine viiakse läbi töökoosolekuid. seaduses nõutule Maa-amet Kooskõlastaja Koostöö lähtuvalt Teavitatakse e-kirjaga, kutsutakse maapõueseaduse osalema avalikel aruteludel, vajadusel § 15 lg 7 – kui viiakse läbi töökoosolekuid. planeeritaval alal asub maardla või selle osa Maaeluministeerium Kaasatav Väärtuslike Teavitatakse e-kirjaga, kutsutakse põllumajandusmaade osalema avalikel aruteludel, vajadusel säilimine viiakse läbi töökoosolekuid. Põllumajandus- ja Kooskõlastaja Maaparandus- Teavitatakse e-kirjaga, kutsutakse Toiduamet süsteemide osalema avalikel aruteludel, vajadusel korrashoid viiakse läbi töökoosolekuid. Viru Keemia Grupp AS biotoodete tootmiskompleksi Lüganuse valla eriplaneering ja KSH. Lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus. 23 Huvitatud osapool Kooskõlastaja/ Mõju ja/või huvi Kaasamise meetod (Vastavalt Kaasatav PlanS § 99; § 112 ja planeerimise hea tava) Päästeamet Kooskõlastaja Turvalise ja ohutu Teavitatakse e-kirjaga, kutsutakse keskkonna loomine osalema avalikel aruteludel, vajadusel viiakse läbi töökoosolekuid. Transpordiamet Kooskõlastaja Esindab riigi huvi Teavitatakse e-kirjaga, kutsutakse maa-, õhuruumi ja osalema avalikel aruteludel, vajadusel veeteede kasutusel viiakse läbi töökoosolekuid. Politsei- ja Kooskõlastaja Riigi turvalisus Teavitatakse e-kirjaga, kutsutakse Piirivalveamet osalema avalikel aruteludel, vajadusel viiakse läbi töökoosolekuid. Tarbijakaitse ja Kooskõlastaja Ohutusalane Teavitatakse e-kirjaga, kutsutakse Tehnilise Järelevalve järelevalve osalema avalikel aruteludel, vajadusel Amet viiakse läbi töökoosolekuid. Eesti Kaasatav Hüdrogeoloogiliste Teavitatakse e-kirjaga, kutsutakse Geoloogiateenistus mõjude uurimine ja osalema avalikel aruteludel, vajadusel modelleerimine viiakse läbi töökoosolekuid. Riigimetsa Kaasatav Riigimets Teavitatakse e-kirjaga, kutsutakse Majandamise Keskus planeeringualal osalema avalikel aruteludel, vajadusel viiakse läbi töökoosolekuid. Eesti Erametsaliit Kaasatav Metsaomanike huvide Teavitatakse e-kirjaga. kaitse Naaberomavalitsused: Kooskõlastaja Naaberomavalitsuste Teavitatakse e-kirjaga. Viru-Nigula vald, Vinni arengu edendamine vald, Alutaguse vald, ja avaliku huvi Toila vald ja Kohtla- kaitsmine Järve linn Taristu rajamise mõju Tehnovõrkude ja - Kaasatav Teenuste pakkumine Teavitatakse e-kirjaga. rajatiste valdajad ning teenusega seotud taristu rajamine Elektrilevi OÜ Elektrivõrk planeeringualal Elering AS Elektrivõrk ja D- kategooria gaasivõrk planeeringualal Eesti Lairiba Arenduse Sideehitised Sihtasutus planeeringualal Eesti Raudtee AS Kaasatav Raudtee taristu Teavitatakse e-kirjaga. planeeringualal OÜ Järve Biopuhastus Kaasatav Tehnovõrkude omanik Teavitatakse e-kirjaga, vajadusel viiakse läbi töökoosolekuid. Nitrofert AS Kaasatav Raudtee taristu Teavitatakse e-kirjaga, vajadusel planeeringualal viiakse läbi töökoosolekuid. Kaitseliidu Alutaguse Kaasatav Riigikaitse korralduse Teavitatakse e-kirjaga. malev toetamine ja tagamine kohalikul 24 Viru Keemia Grupp AS biotoodete tootmiskompleksi Lüganuse valla eriplaneering ja KSH. Lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus. Huvitatud osapool Kooskõlastaja/ Mõju ja/või huvi Kaasamise meetod (Vastavalt Kaasatav PlanS § 99; § 112 ja planeerimise hea tava) vabatahtlikkuse tasandil Varja Windfarm OÜ Kaasatav Tuuleenergia Teavitatakse e-kirjaga. arendamine Eesti Kaasatav Keskkonnakaitse Teavitatakse e-kirjaga. Keskkonnaühenduste tagamine avalikes Koda (EKO) huvides Eestimaa Looduse Kaasatav Keskkonnakaitse Teavitatakse e-kirjaga. Fond tagamine avalikes huvides Lüganuse valla Kaasatav Kogukonnad, Teavitatakse e-kirjaga. külaseltsid ja MTÜ-d külakeskkond Viru Keemia Grupp AS biotoodete tootmiskompleksi Lüganuse valla eriplaneering ja KSH. Lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus. 25 3 ERIPLANEERINGU ALA ÜLEVAADE JA ASUKOHA EELVALIKU RUUMIANALÜÜS 3.1 Eriplaneeringu ala ülevaade Selles peatükis on antud ülevaade eriplaneeringu ala asustusest, olemasolevast taristust, kaitstavatest loodusobjektidest ja Natura 2000 aladest, rohelisest võrgustikust, kultuuriväärtustest jms, mis on aluseks ruumianalüüsile. 3.1.1 Asustus Eriplaneeringu alale jääb suurematest asustusüksustest valla keskus Kiviõli linn, teisteks suuremateks tõmbekeskusteks teenuste ja töökohtade pakkumise mõistes on Püssi linn, Lüganuse alevik ja Maidla küla. Asustustihedus on ebaühtlane – asustatud alad koonduvad suuresti valla põhja- ja keskossa. Valla lõunaosa ja äärealad on hõredalt asustatud. Idaservas, eriplaneeringu ala vahetus läheduses, asub oluline asustatud punkt, Kohtla-Järve linn. Asustust eriplaneeringu alal ja lähipiirkonnas kirjeldab Joonis 3.1. Joonis 3.1. Asustustihedus eriplaneeringu alal ja lähipiirkonnas. Allikas Statistikaamet 2022. 26 Viru Keemia Grupp AS biotoodete tootmiskompleksi Lüganuse valla eriplaneering ja KSH. Lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus. 3.1.2 Tehniline taristu, teed ja raudtee Eriplaneeringu alal on ühisveevärk ja -kanalisatsioon (ÜVK) välja arendatud järgmistes asustusüksustes: Kiviõli ja Püssi linnas, Lüganuse ja Erra alevikus ning Purtse, Varja, Savala, Maidla ja Uniküla külas10. Eriplaneeringu alale jäävad riigiteed, kohalikud teed, metsateed ja erateed. Riigiteede paiknemist kirjeldab Joonis 3.2. Suurimaks riigimaanteeks on põhimaantee nr 1 Tallinn-Narva. Põhimaanteed ühendavad pealinna teiste suurte linnadega, suuri linnasid omavahel ja tähtsate sadamate, raudteesõlmede ja piiripunktiga. Lähtuvalt põhimaantee funktsioonist on nendel riigiteedel prioriteetseks läbiv liiklus ning kiire ühenduse tagamine regioonide vahel. Käesolevaga on Transpordiamet esitanud Rahandusministeeriumile taotluse sooviga koostada riigi eriplaneering, et kavandada põhimaanteel nr 1 Tallinn-Narva asuva Haljala ja Kukruse vahelisele teelõigule kiirusele 120 km/h vastava 2+2 ristlõikega maantee rajamine. Lisaks põhimaantee trassikoridori asukohale määratakse trassiga seotud teiste piirkonna teede ja rohevõrgustiku toimimiseks vajalike rajatiste asukohad (nt eritasandilised liiklussõlmed, kogujateed, kergliiklusteed, ökoduktid, sillad, tehnovõrgud, 5G taristu, jmt). Lisaks jäävad eriplaneeringu alale riigimaanteedest tugimaantee nr 34 Kiviõli-Varja ja mitmed kõrvalmaanteed. Eriplaneeringu ala läbib lääne-idasuunaliselt Tallinn-Narva raudtee (vt Joonis 3.2). Raudtee põhiniidilt hargnevad raudteeharud tootmisaladele nii Kiviõlis, Püssis kui ka Aa külas (ja harud Kohtla-Järve tööstusaladele). 3.1.3 Kultuuriväärtuslikud alad ja objektid Kultuuriväärtuslike aladena ja objektidena vaadeldakse riikliku kaitse all olevaid kultuurimälestisi, pärandkultuuriobjekte ja koostatava Lüganuse valla üldplaneeringuga määratud miljööväärtuslikke hoonestusalasid ja väärtuslikke maastike. Nende paiknemist eriplaneeringu alal kirjeldab Joonis 3.3. Kultuuriväärtused on koondunud eriplaneeringu ala põhja- ja lääneossa. Eriplaneeringu alale jääb kokku 113 kultuurimälestist. Kõige enam (67) on arheoloogiamälestisi (kultuskivid, kivikalmed, kalmistud, asulakohad). Ehitismälestisi on 41 (valdavalt hooned ja rajatised – Aa, Püssi ja Maidla mõisakompleksi kuuluvad hooned ja rajatised, pargid jne), ajaloomälestisi neli ja üks kunstimälestis. Tegevusi mälestisel ja selle kaitsevööndis reguleerib muinsuskaitseseadus. Vastavalt muinsuskaitseseadusele peab hoiduma tegevusest, mis võib mälestist või muinsuskaitsealal asuvat ehitist ohustada, rikkuda või selle hävitada. Pärandkultuuriobjekte on eriplaneeringu alal 97. Pärandkultuuriobjekid on eelmiste põlvkondade elamisviisist jäänud nähtavad kultuuriväärtuslikud objektid maastikus. Pärandkultuuriobjektidest on eriplaneeringu alal nt: maaparandusobjektid; põlised metsateed, jalgrattarajad, hobuseteed; turbavõtukohad; mõisaarhitektuuriobjektid; eriotstarbel rajatud puistud; endised kruusakarjäärid; vahtkondade kordonid jne. Loetelu on väga lai ja mitmekesine. Pärandkultuuriobjektid ei ole kaitse alla võetud ja koostatav valla üldplaneering neid kaitse alla ei võta. Koostatav valla üldplaneering määrab miljööväärtuslikud hoonestusalad Kiviõli ja Püssi linnas. Valdav osa miljööväärtuslikest hoonestusaladest asub Kiviõlis. Üldplaneeringuga määratakse miljööväärtuslike hoonestusalade kaitse- ja kasutustingimused. Samuti täpsustatakse maakonnaplaneeringuga määratud väärtuslike maastike kasutustingimusi ja Maidla väärtusliku maastiku piiri. 10 Lüganuse valla arengukava Lisa 1. Toimekeskuse analüüs. Lüganuse Vallavolikogu 10.10.2018 määrus nr 39 lisa 1. Viru Keemia Grupp AS biotoodete tootmiskompleksi Lüganuse valla eriplaneering ja KSH. Lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus. 27 Eriplaneeringu alale jäävad väärtuslikest maastikest: Sope-Ontika, Lüganuse-Purtse, Kohtla-Nõmme ja Maidla. Maidla väärtuslik maastik on Lüganuse vallas võetud kohaliku kaitse alla ja seal kehtivad rangemad tingimused vastavalt kehtestatud kaitsekorrale. Joonis 3.2. Riigiteed ja raudtee eriplaneeringu alal ja lähipiirkonnas. Allikas Maa-amet ja Riigimetsa Majandamise Keskus. 28 Viru Keemia Grupp AS biotoodete tootmiskompleksi Lüganuse valla eriplaneering ja KSH. Lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus. Joonis 3.3. Kultuuriväärtused eriplaneeringu alal ja lähipiirkonnas. Allikas EELIS (pärandkultuuriobjektid), kultuurimälestiste register (kultuurimälestised), koostatav Lüganuse valla üldplaneering (miljööväärtuslikud hoonestusalad, väärtuslikud maastikud). 3.1.4 Roheline võrgustik Eriplaneeringu alal leidub nii Ida-Viru maakonnaplaneeringuga kui ka koostatava Lüganuse valla üldplaneeringuga täpsustatud rohelise võrgustiku struktuure (vt Joonis 3.4). Viimase järgi on planeeritaval alal neli tugialana ja viis koridorina määratletud struktuurielementi. Käesolevas VTK-s läbi viidud asukoha eelvaliku ruumianalüüsis (vt ptk 3.2) ei kuulunud roheline võrgustik välistavate tegurite hulka, mille alusel eelvalikualasid kujundati. Ruumianalüüsis kasutatud välistavate tegurite alusel valitud BTT võimalike asukohaalternatiivide alad kattuvad suures osas rohelise võrgustiku aladega. Viru Keemia Grupp AS biotoodete tootmiskompleksi Lüganuse valla eriplaneering ja KSH. Lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus. 29 Eriplaneeringu I etapi KSH aruandes hinnatakse mõju rohelise võrgustiku eesmärkide saavutamisele, toimimisele ja sidususele, arvestades KSH aruandes hinnatava planeeringulahenduse asukohta ja sisu. Joonis 3.4. Rohelise võrgustiku paiknemine eriplaneeringu alal ja lähipiirkonnas (aluskaart: Maa-amet, 2022). 3.1.5 Kaitstavad loodusobjektid Kaitstavad loodusobjektid on vastavalt looduskaitseseadusele kaitsealad; hoiualad; kaitsealused liigid ja kivistised; püsielupaigad; kaitstavad looduse üksikobjektid, kohaliku omavalitsuse tasandil kaitstavad loodusobjektid. Eriplaneeringu alal leidub suhteliselt vähe kaitstavaid loodusobjekte. Näiteks puuduvad eriplaneeringu alal hoiualad, püsielupaigad, kohaliku omavalitsuse tasandil kaitstavad loodusobjektid, I kaitsekategooria liikide leiukohad ning kaitstavate seente ja samblike leiukohad. Samuti puuduvad projekteeritavad kaitstavad loodusobjektid. 30 Viru Keemia Grupp AS biotoodete tootmiskompleksi Lüganuse valla eriplaneering ja KSH. Lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus. Täielikult või osaliselt asub eriplaneeringu alal 7 kaitseala ja 1 üksikobjekt (rändrahn) ning kaitstavate liikide leiukohti11 (vt Joonis 3.5): ▪ Aa mõisa park; ▪ Aa männik; ▪ Purtse männik; ▪ Püssi mõisa park; ▪ Uhaku maastikukaitseala (kattub Natura 2000 Uhaku loodusalaga ja ka kaitse-eesmärgid on kattuvad); ▪ Maidla mõisa park; ▪ Kiviõli looduskaitseala; ▪ Varja rändrahn; ▪ 21 II ja III kaitsekategooria looma- ja taimeliikide leiukohta. Vastavalt LKS § 53 lõikele 1 on I ja II kaitsekategooria liigi isendi täpse elupaiga asukoha avalikustamine massiteabevahendites keelatud ja seetõttu neid ei kajastata Joonisel 3.5. Sealjuures on käesolevas VTK-s läbi viidud asukoha eelvaliku ruumianalüüsis kaitstavad loodusobjektid loetud välistavate tegurite hulka, rangelt kaitstavate liikide leiukohtadele on arvestatud lisaks puhvreid (vt ptk 3.2). Lähimad kaitsealad on eelvaliku ruumianalüüsi tulemusel selgunud BTT võimalike asukohaalternatiivide aladest ca 1 km kaugusel, kaitstavate liikide leiukohtadest on asukohaalternatiivide aladele lähimaks kanakulli leiukoht, mis asub üle 200 m kaugusel alast. Metsaseadusega kaitstavaid vääriselupaiku leidub kogu planeeringualal 21 tükki. Ka need on ruumianalüüsis loetud välistavate tegurite hulka. VTK-s selgunud täpsustatud eriplaneeringu alaga piirnevad siiski mitmed väärielupaigad. Eriplaneeringu kavandatava tegevuse planeerimisel on vajalik arvestada kaitstavate loodusobjektidega. Läbiviidava KSH protsessi raames hinnatakse vastavalt vajadusele ja kavandatava tegevuse sisule võimalikku mõju kaitstavatele loodusobjektidele. Mõju hindamises käsitlemise vajadus ja konkreetsed objektid ning teemad selguvad planeeringu tööprotsessi ja täpsema lahenduse (nt heitvee ärajuhtimise taristu asukoha) väljatöötamisel. 3.1.6 Natura 2000 alad Lisaks siseriiklikult kaitstavatele loodusobjektidele leidub eriplaneeringu alal ja selle vahetus läheduses ka rahvusvahelise kaitsealade võrgustiku, Natura 2000, alasid. Natura 2000 on üleeuroopaline kaitstavate alade võrgustik, mille eesmärk on tagada haruldaste või ohustatud lindude, loomade ja taimede ning nende elupaikade ja kasvukohtade kaitse või vajadusel taastada üleeuroopaliselt ohustatud liikide ja elupaikade soodne seisund. Natura 2000 loodusalad ja linnualad on moodustatud tuginedes Euroopa Nõukogu direktiividele 92/43/EMÜ (nn loodusdirektiiv e LoD) ja 2009/147/EÜ (nn linnudirektiiv e LiD). Täpsemalt leidub eriplaneeringu alal üks Natura 2000 võrgustiku loodusala − Uhaku loodusala (RAH0000683). Lisaks on asjakohane välja tuua ka eriplaneeringuala lähedal asuv Pangametsa loodusala (RAH0000163) (vt Joonis 3.6). Käesolevas VTK-s läbi viidud asukoha eelvaliku ruumianalüüsis (vt ptk 3.2) selgitati välja BTT võimalike asukohaalternatiivide alad. Nendel aladel leitakse KSH I etapi aruande koostamisel rajatava kompleksi asukohaalternatiivid. Natura 2000 võrgustiku alad jäävad eelvaliku ruumianalüüsil selgunud BTT võimalike asukohaalternatiivide aladest kaugele – Uhaku loodusala minimaalselt ca 1,7 km ja Pangametsa loodusala ca 3,5 km ja neid tegevus ei mõjuta. 11 Vastavalt EELIS infosüsteemi 13.01 2022 seisuga andmetele. Viru Keemia Grupp AS biotoodete tootmiskompleksi Lüganuse valla eriplaneering ja KSH. Lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus. 31 Joonis 3.5. Kaitstavate loodusobjektide ja vääriselupaikade paiknemine eriplaneeringu alal ja lähipiirkonnas (aluskaart: Maa-amet, 2022). Arvestades aga asjaolu, et planeeritava kompleksi toimimiseks on vajalik rajada heitvee ärajuhtimiseks süsteem, mille kaudu suunatakse puhastatud vesi süvamere kollektori kaudu Soome lahte, mille asukohta käesoleva VTK etapis teada ei ole, siis tuleb eriplaneeringu I etapi KSH aruandes ruumilahenduse väljatöötamisel kaaluda mõju ka Natura 2000 võrgustikule. Seega, eriplaneeringu I etapi KSH aruande raames viiakse läbi vajalikus täpsusastmes Natura hindamine vähemalt kahele eelpool nimetatud loodusalale (Uhaku ja Panagametsa) alustades eelhindamisega ja vajadusel liigutakse edasi asjakohase hindamise faasi. Juhul kui KSH aruande koostamisel ja planeeritava tegevuse täpsustumisel selgub, et tegevuse mõjualas asub veel teisigi Natura 2000 alasid, siis viiakse Natura hindamine läbi ka neile. Planeeringu rakendumine ja planeeringuga kavandatavate tegevuse elluviimine ei tohi Natura 2000 võrgustiku alade terviklikkust ega kaitse-eesmärke kahjustada. 32 Viru Keemia Grupp AS biotoodete tootmiskompleksi Lüganuse valla eriplaneering ja KSH. Lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus. Joonis 3.6 Natura 2000 võrgustiku alad eriplaneeringu alal ja tegevuse võimalikus mõjualas (aluskaart: Maa-amet, 2022). 3.1.7 Pinnaveekogud Piirkonnas on looduslikeks pinnaveekogudeks Kohtla jõgi ja Purtse jõgi. Planeeringualal asub kraavide võrgustik, neist suuremad on Varbe ja Varja peakraavid, mis suubuvad Kohtla jõkke. Kohtla ja Purtse jõgedele avaldavad negatiivset mõju eelkõige lähedalasuvad jääkreostusobjektid, sh fenoolisoo ja Kohtla-Järve tööstuslike jäätmete prügila. Samuti võib mõju tuleneda piirkonnas paiknevatest kaevandustest. Viru Keemia Grupp AS biotoodete tootmiskompleksi Lüganuse valla eriplaneering ja KSH. Lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus. 33 3.1.8 Geoloogilised ja hüdrogeoloogilised tingimused Eriplaneeringuala asub Viru lavamaal ning piirkonnale on iseloomulik suhteliselt tasane pinnamood, mis on tingitud ka õhukesest pinnakattest. Muidu vähese liigendusega reljeefis tulevad tugevalt esile tehispinnavormid tööstusalade lähistel. Piirkonnas tehtud uuringute andmetel moodustavad tööstusalade lähistel loodusliku pinnakatte glatsiaalne saviliivmoreen ja glatsiolimniline saviliiv ja liiv, milledel lasub kohati soosetteid (turvastunud muld või turvas). Looduslike pinnaste pealispind jääb ligikaudu absoluutkõrgusele 48-49 m. Pinnakatte ülemise osa moodustavad tööstusaladel ja lähialadel väga erineva koostise ja paksusega täitepinnased (killustik, tagasitäitena pandud lubjakivi, moreen, poolkoks, muld). Pinnasevesi täites ja kvaternaarisetetes toitub sademetest ning selle veetase kõigub sõltuvalt sademete hulgast. Aluspõhja ülemise osa moodustavad merglilased põlevkivikihtidega lubjakivid. Ordoviitsiumi lubjakivi paksus kuni 40 m ning selle all lamab savikas glaukoniitliivakivi paksusega 1 m ning diktüoneemaargilliit paksusega 2 m. Argilliidi all lamab liivakivi, mille paksuseks on umbes 20 m. Liivakivi all algab alam- Kambriumi Lükati ja Lontova kihistu savi, mille paksus on umbes 75 m. Piirkonna hüdrogeoloogilises läbilõikes levivad erinevad veekogumid ja veekihid ning veepidemed (detailne ülevaade antakse I etapi KSH aruandes). Põhjavee maapinnalähedased kihid (Ordoviitsiumi Ida-Viru põlevkivibasseini põhjaveekogumi (O_pkivi) Lasnamäe-Kunda veekiht, mis on seotud ca 35…40 m paksuste karbonaatsete Ordoviitsiumi kivimitega (O) on valdavalt nõrgalt kaitstud, kohati kaitsmata või keskmiselt kaitstud (vt Joonis 3.7) - veepideme moodustavad kvaternaari savipinnased on ebaühtlase levikuga ja kohati üldse puuduvad. Lasnamäe-Kunda veekihi põhjavesi on poolkoksimägede piirkonnas reostunud ohtlike ainetega, sh fenoolidega. Kohati on saasteaineid leitud ka Ordoviitsiumi-Kambriumi veekihi seirekaevude veest. Peamine põhjavee reostuse põhjustaja oli varasem põlevkiviõli tootmise ja tootmisjäätmete ladestamise praktika, mille tulemusena reostus õlidega maapind ning tööstusterritooriumi ja prügila ümbruse kraavide vesi. 3.1.9 Väärtuslikud põllumajandusmaad, maaparandussüsteemid Eriplaneeringu alal leidub nii Ida-Viru maakonnaplaneeringuga kui ka koostatava Lüganuse valla üldplaneeringuga täpsustatud väärtuslikke põllumajandusmaid. Tallinn-Narva raudtee ja Tallinn-Narva mnt vahele jääv eriplaneeringu ala on valdavalt maaparandussüsteemidega kaetud. Käesolevas VTK-s läbi viidud asukoha eelvaliku ruumianalüüsis (vt ptk 3.2) ei kuulunud väärtuslikud põllumajandusmaad (paiknemine on näidatud BTT eriplaneeringu veebiportaali kaardirakenduses) ja maaparandussüsteemid (paiknemine on näidatud Maa-ameti kaardirakenduses) välistavate tegurite hulka, mille alusel eelvalikualasid kujundati. Ruumianalüüsis kasutatud välistavate tegurite alusel valitud BTT võimalike asukohaalternatiivide alad välistasid ka väärtuslike põllumajandusmaade alade sattumise piirkonda, kust asukohaalternatiive otsitakse. Eriplaneeringu I etapi KSH aruandes hinnatakse mõju väärtuslikele põllumajandusmaadele, arvestades KSH aruandes hinnatava planeeringulahenduse asukohta ja sisu. Maaparandusseaduse § 51 reguleerib maakasutust maaparandussüsteemi maa-alal, sh maakasutuse muudatuste tegemist. Selleks on vaja saada Põllumajandus- ja Toiduameti nõusolek, mis põhineb eeldusel, et muudatus ei kahjusta maaparandussüsteemi nõuetekohast toimimist piirkonna maatulundusmaadel. Maaparandussüsteemi nõuetekohase toimimisega on vaja arvestada ka sademevee ärajuhtimisel maaparandussüsteemi eesvoolu või kuivenduskraavidesse. Maaparandus- seaduse § 53 sätestab, et maaparandussüsteemi lisavee juhtimiseks on vaja saada Põllumajandus- ja Toiduameti luba. Kui lisavee juhtimiseks tuleb eesvool või kuivenduskraav rekonstrueerida, tohib eesvoolu või kuivenduskraavi lisavett juhtida, kui pärast rekonstrueerimistöid on maaparandus- süsteemile kasutusluba antud. 34 Viru Keemia Grupp AS biotoodete tootmiskompleksi Lüganuse valla eriplaneering ja KSH. Lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus. Joonis 3.7 Põhjavee maapinnalähedaste kihtide kaitstus eriplaneeringu alal ja lähipiirkonnas (aluskaart: Maa-amet, 2022). Viru Keemia Grupp AS biotoodete tootmiskompleksi Lüganuse valla eriplaneering ja KSH. Lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus. 35 3.2 Asukoha eelvaliku ruumianalüüs Eriplaneeringu asukoha eelvaliku eesmärk on ehitisele sobivaima asukoha leidmine. Eriplaneeringu asukoha eelvaliku tegemisel tuleb kaaluda mitut võimalikku asukohta. Asukoha eelvaliku esimese sammuna teostati geoinformaatiline analüüs (edaspidi ruumianalüüs), kus kasutati BTT võimalike asukohaalternatiivide alade välja selgitamiseks välistamise meetodit. Alljärgnevalt on välja toodud analüüsis käsitletud välistavad tegurid, mis ei võimalda BTT rajamist. Välistavate tegurite valik ja puhverala ulatus tuleneb õigusaktidega sätestatud piirangutest ja eesmärgist vältida tootmisprotsessiga kaasneda võivaid häiringuid tundlikele aladele (elamud, ühiskondlikud hooned). Elu- ja ühiskondlikud hooned Elu- ja ühiskondlike hooneid ümbritsev 500 m puhverala loeti BTT rajamist välistavaks teguriks. BTT rajamisega võib kaasneda häiringuid (tegevus laoplatsil, rasketransport, tolmu hajusheide jm) ning visuaalne häiring. Puhverala ulatuse määramisel arvestati distantsiga, mille korral on suure tõenäosusega häiringud välistatud. Joonis 3.8. Elu- ja ühiskondlikud hooned koos 500 m puhvriga eriplaneeringu alal ja lähipiirkonnas, mis välistavad BTT rajamise. 36 Viru Keemia Grupp AS biotoodete tootmiskompleksi Lüganuse valla eriplaneering ja KSH. Lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus. Kultuurimälestised Kultuurimälestised koos 50 m kaitsevööndiga loeti BTT rajamist välistavaks teguriks. Tegevusi mälestise kaitsevööndis reguleerib muinsuskaitseseadus. Joonis 3.9. Kultuurimälestised koos 50 m kaitsevööndiga eriplaneeringu alal ja lähipiirkonnas, mis välistavad BTT rajamise. Veekogud Veekogud koos ehitus- keeluvööndiga loeti BTT rajamist välistavaks teguriks. Vastavalt looduskaitseseadusele on ranna või kalda ehituskeeluvööndis uute hoonete ja rajatiste ehitamine keelatud. Ehitustegevuse kavandamisel tuleb järgida looduskaitseseaduses esitatud nõudeid ja erisusi. Joonis 3.10. Veekogud koos ehituskeeluvööndiga eriplaneeringu alal ja lähipiirkonnas, mis välistavad BTT rajamise. Viru Keemia Grupp AS biotoodete tootmiskompleksi Lüganuse valla eriplaneering ja KSH. Lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus. 37 Kaitstavad loodusobjektid, sh VEP-id Kaitstavad loodusobjektid (Natura 2000, kaitsealad, kaitstavad looduse üksikobjektid, II kategooria loomade elupaigad, VEP) loeti BTT rajamist välistavaks teguriks. Olenevalt looduskaitselistest objektidest on peetud vajalikuks puhverala määramist: Natura 2000 võrgustiku kuuluvatele aladele 1000 m; II kategooria loomade elupaikadele 200 m; kaitsealustele üksikobjektidele 50 m. Vastavalt LKS on II kaitsekategooria liigi isendi täpse elupaiga asukoha avalikustamine massiteabevahendites keelatud, seetõttu neid joonisel ei kajastata, kuid välistava tegurine on arvestatud. Joonis 3.11. Kaitstavad loodusobjektid koos puhvritega eriplaneeringu alal ja lähipiirkonnas, mis välistavad BTT rajamise. Maardlad Maardlad loeti BTT rajamist välistavaks teguriks. Vastavalt maapõueseadusele ei tohi kavandatav tegevus piirata juurdepääsu maavaravarule. Joonis 3.12. Maardlad eriplaneeringu alal ja lähipiirkonnas, mis välistavad BTT rajamise. 38 Viru Keemia Grupp AS biotoodete tootmiskompleksi Lüganuse valla eriplaneering ja KSH. Lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus. Soo Soo loeti BTT rajamist välistavaks teguriks, kuna ehitusgeoloogilised tingimused ei võimalda alal ehitustegevust. Joonis 3.13. Sood eriplaneeringu alal ja lähipiirkonnas, mis välistab BTT rajamise. Aidu karjääri turismi- potentsiaaliga ala Aidu karjääri turismipotentsiaaliga ala loeti välistavaks teguriks. Osale alale on juba kehtestatud Aidu Veespordikeskuse detailplaneering (2014) ja Ida-Viru maakonna arengustrateegia 2019- 2030+ (2018) määratleb ala olulise ja omapärase turismipiirkonnana. Joonis 3.14. Aidu karjääri turismipotentsiaaliga ala eriplaneeringu alal ja lähipiirkonnas, mis välistab BTT rajamise. Viru Keemia Grupp AS biotoodete tootmiskompleksi Lüganuse valla eriplaneering ja KSH. Lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus. 39 Ruumianalüüsi põhjal välistatud alad Erinevate välistavate tegurite koondamisel selgusid alad, kuhu ei ole BTT rajamine tõenäoliselt võimalik. Ruumianalüüsi põhjal ei ole BTT rajamine võimalik eriplaneeringu ala põhja- ja lääneosas ning valdavat ka valla lõunaosas. Joonis 3.15. Ruumianalüüsi põhjal välistatud alad BTT rajamiseks. Ruumianalüüsi tulemusena selgusid piiranguteta alad, mida analüüsiti edasi. Ruumianalüüsi põhjal selgunud piiranguteta alad Ruumianalüüsi põhjal on eriplaneeringu alal piirkondi, kus õigusaktidega sätestatud piiranguid ja tundlike objekte (elamud, ühiskondlikud hooned) ei ole. Kõik need piiranguteta alad aga ei sobi BTT võimalikuks asukohaks, kuna BTT asukoht peab vastama tingimustele, mis tagavad BTT rajamise ja toimimise võimalikkuse: ala suurus 160 ha; ala kuju (võimalikult ristkülikukujuline); kaugus Soome lahest, kuhu puhastatud vesi süvamere kollektori kaudu suunatakse, kuni 10 km. Joonis 3.16. Ruumianalüüsi põhjal leitud piiranguteta alad. 40 Viru Keemia Grupp AS biotoodete tootmiskompleksi Lüganuse valla eriplaneering ja KSH. Lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus. BTT võimalike asukoha- alternatiivide alad Edasise analüüsi käigus välistati: väiksemad kui 160 ha suurused alad; kitsad ja ebakorrapärase kujuga alad, mis ei võimalda territooriumi otstarbekat kasutust; alad, mis jäävad Soome lahest kaugemale kui 10 km. Seeläbi selgusid BTT võimalike asukohaalternatiivide alad. Joonis 3.17. BTT võimalike asukohaalternatiivide alad. Järgmise sammuna toimub eelvaliku etapis ja KSH I etapi aruande koostamisel tehnilisi tingimusi arvestades võimalike asukohtade piiritlemine (BTT võimalike asukohaalternatiivide aladel). Määratakse tehniliste kommunikatsioonide põhimõttelised asukohad (trassi koridorid) ja juurdepääsuvõimalused. Seejuures arvestatakse, et BTT rajatised tuleb planeerida väljaspoole elektri- ja gaasipaigaldiste ning muude taristuobjektide kaitsevööndit. Kõik ristumised taristuga ja kaitsevööndis planeeritavad tegevused, sh samalaadsete BTT taristuobjektide paigaldamine, tuleb kooskõlastada taristu valdajatega. Seejärel toimub võimalike asukohtade võrdlemine ja sobivaima asukoha valik. Eriplaneeringu BTT rajamiseks sobivaima asukoha leidmise protsess on skemaatiliselt kujutatud joonisel 3.18. Joonis 3.18. Eriplaneeringu BTT rajamiseks sobivaima asukoha leidmise protsess. Viru Keemia Grupp AS biotoodete tootmiskompleksi Lüganuse valla eriplaneering ja KSH. Lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus. 41 4 KESKKONNAMÕJU STRATEEGILISE HINDAMISE VÄLJATÖÖTAMISE KAVATSUS Eriplaneeringu koostamisega on lahutamatult seotud KSH protsess. KSH viiakse läbi nii asukoha eelvaliku kui ka detailse lahenduse koostamisel (eriplaneeringu ja KSH protsessist anti täpsem ülevaade ptk 2.1). Olemuselt on eriplaneeringu väljatöötamise kavatsus (VTK) planeeringu KSH lähteülesanne, milles selgitatakse hindamise ulatust ja ajakava ning nimetatakse eeldatavalt oluline ebasoodne keskkonnamõju. Planeerimisseadus (PlanS) ei täpsusta kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu VTK sisunõudeid. PlanS seletuskirja kohaselt on eriplaneeringu KSH VTK eesmärgiks tuua välja: 1. KSH ulatus; 2. eeldatav ajakava; 3. hinnang eeldatavalt olulise vahetu, kaudse, kumulatiivse, sünergilise, lühi- ja pikaajalise, positiivse ja negatiivse mõju kohta keskkonnale, sealhulgas inimese tervisele ning sotsiaalsetele vajadustele ja varale, bioloogilisele mitmekesisusele, populatsioonidele, taimedele, loomadele, Natura 2000 võrgustiku alale, pinnasele, vee ja õhu kvaliteedile, kliimamuutusele, kultuuripärandile ja maastikele, hinnang jäätmetekke võimaluste ja piiriülese keskkonnamõju esinemise võimalikkuse kohta ning mõju prognoosimise meetodite kirjeldus; 4. eriplaneeringu alternatiivsete asukohtade kirjeldus; 5. muu planeeringu koostamise korraldajale teadaolev asjasse puutuv teave. Kuna VTK on aluseks KSH aruande koostamisele, siis sisunõudeid aitab täpsustada PlanS § 104 lg 2 nõue, et eriplaneeringu KSH esimese etapi aruanne peab sisaldama keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 40 lõike 4 punktides 1-14 ja 16-17 nimetatud teavet. Sellest lähtuvalt on otstarbekas VTK sisustamise aluseks võtta KeHJS § 36 lg 2 (mis täpsustab eeltoodud loetelu). Sarnaselt eriplaneeringu koostamisega viiakse mõjude hindamine läbi kahes etapis. Asukoha eelvaliku etapis toimub asukoha eelvaliku mõjude hindamine ning detailse lahenduse etapis detailse lahenduse mõjude hindamine. Käesolev VTK on aluseks ennekõike asukoha eelvaliku mõjude hindamise aruande koostamisele. Asukoha eelvaliku mõjude hindamise aruanne (eraldi peatükk, lisa vms) peab sisaldama detailse lahenduse mõjude hindamise aruande väljatöötamise kavatsust (lähtudes PlanS § 104 lg 3, mille järgi KSH esimese etapi aruanne on teise etapi KSH aruande koostamise alus). Mitmeid neist teemadest on lähteseisukohtade koosseisus eelnevalt ära toodud (ptk 2.4 „Eriplaneeringu ala täpsustamine ja KSH ulatus“, ptk 2.6 „Ajakava“, ptk 3.2 „Asukoha eelvaliku ruumianalüüs“, mis toob välja BTT asukohaalternatiivide võimalikud alad; ptk 3.1 on esitatud keskkonnatingimuste kirjeldus, ptk 2.5 kirjeldatakse planeerimisdokumendi seoseid muude strateegiliste planeerimisdokumentidega, ptk 2.7 koostööd ja kaasamist, sh kaasatavad asutused, ptk 2.6 ajakava, sissejuhatuses andmed planeeringu koostajate ja hindajate kohta) ja siinkohal neid ei korrata. VTK on koostatud eeldusel, et ei kaasne piiriülest mõju, kuna eelanalüüsidest ei ole piiriülese mõju võimalus ilmnenud. 42 Viru Keemia Grupp AS biotoodete tootmiskompleksi Lüganuse valla eriplaneering ja KSH. Lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus. 4.1 Keskkonnamõju hindamise metoodika 4.1.1 Üldine hindamismetoodika kirjeldus Keskkonnamõju strateegilise hindamise eesmärk on arvestada keskkonnakaalutlusi strateegiliste planeerimisdokumentide koostamisel ning kehtestamisel, tagada kõrgetasemeline keskkonnakaitse ja edendada säästvat arengut (KeHJS § 311). Kuna eriplaneering on aluseks ehitusõigusele ja hilisemates menetlustes on otstarbekas vältida korduvhindamist (sh keskkonnakompleksloa taotlemisel), arvestatakse KSH läbiviimisel, eelkõige detailse ehk II etapi mõjude hindamisel keskkonnamõju hindamise (KMH) detailsusastmega. KMH eesmärk on anda tegevusloa andjale teavet kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimalustega kaasneva olulise keskkonnamõju kohta ning kavandatavaks tegevuseks sobivaima lahendusvariandi valikuks, millega on võimalik vältida või vähendada ebasoodsat mõju keskkonnale ning edendada säästvat arengut (KeHJS § 31 lg 1). Keskkonnamõju strateegilisel hindamisel kasutatakse rahvusvaheliselt tunnustatud põhimõtteid ja metoodikaid. Kasutatakse nii subjektiivset kogemuslikku (sh ekspertide, menetlusosaliste ja avalikkuse arvamus) kui objektiivset hindamist (uuringute, modelleerimiste jms tulemused). Üldistatult jagunevad kasutatavad tehnikad (meetodid) kahte kategooriasse: - mõju identifitseerimise tehnikad (meetodid) – nende abil määratletakse, millised ja mil viisil otsesed, kaudsed ja kumulatiivsed mõjud võivad tekkida, sh võimalusel iseloomustatakse mõjutegureid kvantitatiivselt; - hindamise tehnikad (meetodid) – nende abil määratakse ja prognoositakse mõjude ulatust ja olulisust sõltuvalt mõju kontekstist ja tugevusest (intensiivsusest). Mõlema kategooria puhul arvestatakse õigusaktidega (või muude üldtunnustatud metoodikatega) kehtestatud nõudeid saasteainete tekke kohta ja ka leevendavate meetmete rakendamise nõudeid 12. Näiteks juhul, kui saasteainete tekke kohta on kehtestatud piirväärtused13, antakse KSH aruandes vastavushinnang. Asjakohasusel hinnatakse, kuivõrd parima võimaliku tehnika (PVT) minimaalse või optimaalse heite- ja keskkonnatoime taseme rakendamine muudab avaldatava keskkonnamõju olulisust. Juhul kui tehnoloogilisele protsessile on kehtestatud teatud puhastusseadmete kasutamise nõue, lähtutakse mõju hindamisel eeldusest, et puhastusseadmed töötavad nõuetekohaselt. Samas hinnatakse sel juhul eraldi võimalike avariiolukordade esinemisel tekkida võiva mõju olulisust. Lisaks eksperthinnangutele kasutatakse mõjude prognoosimisel analoogiate meetodit (sarnaste projektide rakendamisega kaasnenud mõjude arvestamine). Kuna BTT tehnoloogiline projekteerimine toimub paralleelselt eriplaneeringu koostamisega ja mõjude hindamisega, siis andmed heitetasemete ja rakendavate leevendavate meetmete kohta saab tööstusheite seadusest ja selle alamaktidest, samuti asjakohastest PVT-viitedokumentidest ja PVT- järeldustest (kehtestatud Euroopa Komisjoni rakendusotsustega), sh horisontaalsetest PVT viitedokumentidest. Kuna BTT reoveepuhasti heitvesi kavatsetakse juhtida Soome lahte, siis tuleb arvestada ka HELCOM nõuetest Eestile merekeskkonna seisundi parendamiseks (sh nõuded tegevustele, toitainete reostuskoormuste vähendamise eesmärgid, jms). BTT põhitegevusteks on tselluloosi tootmine (sh tallõli ja võimalusel muude nn biokemikaalide tootmine, mille teke kaasneb tselluloosi tootmisega) ning elektri- ja soojusenergia koostootmine suures põletusseadmes. Põhitegevusega kaasnevate materjalide voogusid (puukoor, tuhk, reoveepuhastuse 12 Planeerimisel ja mõju hindamisel on aluseks kehtivad õigusaktid, kuid VTK-s ei tooda välja vastavat loetelu – aktide paljususe tõttu tuleks teha valik, mida näidata ja võib jääda ekslik mulje, et juhindutakse ainult neist. KSH aruandes esitatakse konkreetsed viited , milliseid õigusakte ja metoodikaid on hindamisel aluseks võetud. 13 Nt õigusaktidega kehtestatud kontsentratsioonid, PVT järgsed eriheited vms – BTT on käitis, mis peab rakendada PVTd ja taotlema tegutsemiseks keskkonnakompleksloa. Viru Keemia Grupp AS biotoodete tootmiskompleksi Lüganuse valla eriplaneering ja KSH. Lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus. 43 setted) on eelistatult kavas taaskasutada (kompostimisel saadakse põllumajanduses ja rekultiveerimisel kasutatav materjal; tuhka kasutatakse põldude lupjamisel või maaparanduses ja ehituses täiteainena), kuid kui see ei osutu võimalikuks, anda üle jäätmena või reoveesetted põletatakse. Tehnoloogilise projekteerimise andmete saamisel täpsustatakse ka hindamistulemusi. Kõikides mõjuvaldkondades hinnatakse koosmõju nii kavandatavas käitises endas kui piirkonnas toimuvate ja teadaolevalt kavandatavate tegevustega. Samuti antakse hinnangud kumulatiivsete mõjude esinemisvõimalustele (kumulatiivne mõju on üksikute tegevuste ja mõjuliikide koostoimes avalduv/tekkiv mõju, mis ei pruugi olla erinevate mõjude „aritmeetiline summa”). 4.1.2 Eri valdkondade mõjude hindamisest Avaldatava keskkonnamõju võib jagada kolme rühma. 1. BTT asukohavaliku ja rajamise mõjud Siin hinnatakse eelkõige mõju, mis tekib BTT ja selle taristu eeldatavast ruumikasutustest (füüsilisest paiknemisest), mis muuhulgas võib tekitada barjääriefekte. Käsitletakse: - mõju maakasutusele, sh maa, mulla, pinnase ja maavarade kasutamisvõimalustele; - mõju põhja- ja pinnaveele (nt voolutakistused), sh maaparandussüsteemidele; - sotsiaalmajanduslik mõju, sh mõju varale, ettevõtlusele ja muudele tegevustele ning avalikule ruumile, sh liikumisvõimalustele; liikumisvõimaluste mõju hindamisel hinnatakse ka mõju laevaliiklusele süvaveekollektori piirkonnas ning kollektori poolt põhjustatud võimalikke ohte laevaliiklusele (kui laevaliiklust antud piirkonnas üldse on); - mõju maismaa looduslikule mitmekesisusele, sh rohelisele võrgustikule, loomastikule ja taimestikule käitise piirkonnas; - mõju merele, sh merepõhja elupaikadele ja merepõhja elustikule (loomastik ja taimestik); - mõju kaitstavatele loodusobjektidele ja Natura 2000 aladele; - mõju maastikule, sh visuaalne mõju; - mõju kultuuripärandile. Nende mõjude ulatus on eelkõige seotud BTT ja taristu lähipiirkonnaga. Mõju sõltub mõjutatavate objektide, koosluste jne olemasolust võrreldavates asukohtades. Nende kohta saadakse ülevaade andmebaasidest, samuti tehakse täiendavad inventariseerimised. Mõju olulisuse osas on esmatähtis, et asukohtade leidmisel välistati tundlikud objektid, sh määrati asjakohasusel puhvertsoonid (ptk 3.2), mis vähendab olulise negatiivse mõju ilmnemise tõenäosust. BTT asukohas võib füüsilisest paiknemisest tingitud mõju lugeda pikaajaliseks ja pöördumatuks. Mõju hinnatakse eksperthinnangutega, mõjud sõltuvad kavandatava tegevuse parameetritest ja vaadeldavates asukohtades valitsevatest tingimustest. Juhul, kui mõjutatakse võrgustikku (teed, rohevõrgustik, vesi, sh maaparandussüsteemid), siis mõju ulatus võib olla määratud võrgustiku ulatusega - täpsem ulatus selgub konkreetsete võrreldavate asukohtade ja BTT komponentide-taristu mahu selgumisel. Mõju hinnatakse eksperthinnangutega, mida vajadusel toetavad asjakohased modelleerimised. BTT hoonete ja taristu rajamine võib mõjutada põhjavee ülemiste kihtide (sh pinnasevee) liikumist, mis võib tekitada muutusi veerežiimides nii üles kui allavoolu BTT-st. Võib eeldada, et asukohtadena sobivatel aladel on kraavisüsteemid, mis võivad olla ka maaparandussüsteemi osaks. BTT rajamine võib tekitada muutusi veerežiimides nii üles kui allavoolu BTT-st. Maaparandussüsteemi eesvoolude puhul võib osutada vajalikuks maaparandussüsteemi ümberehitamine. Seejuures tuleb arvestada, et riigi poolt korras hoitavad ühiseesvoolud on olulised maaparandusehitised, mille ümberehitamine mõjutab laiemat ala ning on seega seotud suuremate kulutuste ja võimalike negatiivsete mõjude esinemisega. 44 Viru Keemia Grupp AS biotoodete tootmiskompleksi Lüganuse valla eriplaneering ja KSH. Lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus. Siia rühma kuuluvad ka BTT ehitusaegsed mõjud. Üldiselt on tegemist lühiajaliste mõjudega, mis tekitavad keskkonnale täiendavat, kuid mööduvat koormust, mis on koosmõjus sellel ajal piirkonna teiste püsimõjudega, milleks on peamiselt heitmed (õhu saasteained, müra) alalistest saasteallikatest ja liiklusest. Ehitusaegsete mõjude ulatus on eelkõige seotud ehitustegevuse piirkonnaga. Laiema ulatusega on ehitusega seotud transport - ehituse ajal lisanduv raskeveokite liiklemine tekitada ummikuid juurdesõiduteedel, tekitades seega veel lisaks õhusaastet ja suurendades mürakoormust juurdepääsuteede sõlmedes. Maismaal mõjutatakse eelkõige välisõhu kvaliteeti – tegevustest nagu ehitusmaterjalide transport, paigaldustööd, ajutised asfaltbetoonitehased tekivad heitgaasid, tolm ja müra. Merekeskkonnas on mõjuteguriks eelkõige torustiku paigaldustööde ajal tekkida võiv heljum. Nende mõjude hindamise metoodika on olemuselt sama, mis kasutusaegsete mõjude hindamisel. Eraldi teema on ehitusaegne ressursside vajadus, sh ehitusmaterjalide hankimine. Hinnang antakse ehitusmaterjalide kättesaadavusele eksperthinnanguna, lähtudes mh üldisematest arengu- dokumentidest ja nende mõjuhinnangutest (sh hinnatakse sotsiaal-majanduslikku mõju). Detailse lahenduse etapis tuleb käsitleda veelaskme rajamisega seotud tegevusi (süvendamine, tahkete ainete paigutamine: alates mahust 10000 m3 on keskkonnamõju hindamise algatamine kohustuslik (keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus § 6 lg 1 p 17 ja 17¹). 2. BTT kasutusaegsed mõjud - Ressursside hankimise mõju: eelkõige puit (Eestist ja Lätist, Leedust) ja vesi (eeldatavalt piirkondlik mõju). Antakse hinnang ressursside kättesaadavusele alternatiivsetest allikatest ja riskide maandamise meetmete asjakohasusele. Hindamisel arvestatakse, et samale ressursile võivad pretendeerida teised tegevused. Hinnangud hõlmavad tulevikustsenaariume, mille ulatus on määratud tehase tegutsemisajaga. Veevõtuga seos hinnatakse mh põhjavee kasutamise pikaajalisi mõjusid maapinna püsivusele (kvaasistabiilsusele). Antakse põhjaveevaru piisavuse hinnang, mis on sisendiks hilisemale põhjaveevarude kinnitamisele. - Õhuheitmete, sh lõhn ja müra mõju välisõhu kvaliteedile, hõlmab nii BTT käitamise kui toorme ja toodangu transpordi (eeldatavalt piirkondlik mõju). - Mõju kliimale (eelkõige globaalse tasandi mõju), kavandatud tegevuse kliimakindlus (kohaliku tasandi mõju). Hinnatakse muuhulgas kasvuhoonegaaside heite muutust (kohaliku tasandi mõju). - Saasteainete heide vette ja pinnasesse, selle mõju vee ja pinnase kvaliteedile (eeldatavalt piirkondlik mõju). Kuna BTT heitvesi kavatsetakse juhtida Soome lahte, tuleb kindlaks teha võimalik piiriülene mõju. Hinnatakse täiendava reostuskoormuse mõju merekeskkonnale (nii vee keemiale, hapnikutingimustele kui elustikule), sh arvestades tänast Soome lahe keskkonnaseisundit. Seetõttu hinnatakse muuhulgas veekaitse eesmärkide erandite kohaldamise vajadust ning tegevuse vastavust erandi tingimustele. Muuhulgas hinnatakse võimalikke mõjusid merevee soolsusele ja asjakohasusel soolsuse muutusest tingitud mõjusid arvesse võttes, et täna juhitakse samas mahus magevesi sammuti jõe kaudu merre. Eraldi hinnatakse tööstusterritooriumil tekkiva sademevee käitlemise lahedusi, sh puhastamise vajadust (nt palgiplatsidele sattunud sadevesi vajab eeldatavalt puhastamist). - Jäätmeteke ja erinevate jäätmete käitluse mõjud, sh hinnang saaduste taaskasutusvõimalustele (eeldatavalt piirkondlik mõju). - Mõju inimeste tervisele ja heaolule (eeldatavalt piirkondlik mõju). - Avariiolukordade esinemine ja nende mõju, sh kemikaalide käitlemisega seotud õnnetused (asukohas ja lähiümbruses avalduv mõju). Üldiselt on siin mõjutegurid kvantitatiivselt iseloomustavad (nt ressursikasutuse või heite maht), osadele teguritele on määratud kvantitatiivsed heite piirväärtused (nii õigusaktidega kui PVT järeldustega). Samuti on õigusaktidega kehtestatud keskkonnakvaliteedi normatiivid, mis arvestavad kas keskkonnakomponentide vastupanuvõimega või on kehtestatud lähtuvalt inimese tervisest. Piirväärtuste olemasolul antakse vastavushinnangud, mis põhinevad asjakohastel modelleerimistulemustel (nt õhusaaste modelleerimine kas KOTKAS Airviro või Aeropol mudeliga). Mõjud, sh nende ulatus sõltuvad kavandatava tegevuse parameetritest ja asukohast. Seni, kuni parameetrid täpsustuvad, antakse hinnangud analoogiate põhjal. Viru Keemia Grupp AS biotoodete tootmiskompleksi Lüganuse valla eriplaneering ja KSH. Lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus. 45 Hinnatakse, kas kasutusaegsed mõjud võivad ulatuda Natura 2000 aladeni (see moodustab ühe osa läbiviidavast Natura hindamisest). Puiduressursi hankimise mõju hinnatakse eksperthinnanguga lähtudes üldisematest arengu- dokumentidest ja nende mõjuhinnangutest (sh hinnatakse sotsiaal-majanduslikku mõju). Ptk 4.2 on esitatud põhjalikum ülevaade läbiviidavatest või varem koostatud asjakohastest uuringutest. 3. Tegevuse lõpetamise mõjud Võib eeldada, et BTT tegevuse lõpetamise järgselt jääb ala tööstuslikku kasutusse. Siiski tuleb arvestada, kuidas mõjutab tehase tegevuse lõpetamine piirkonna veerežiimi, kui Ojamaa kaevandus veel tegutseb. Teisalt on vaja hinnata olukorda ja võimalikke mõjusid, kui Ojamaa kaevandus lõpetab tegevuse. Hinnatakse ka olukorda, kui ala peaks tööstuslikust kasutusest välja langema. Sel juhul on aluseks töötusheite seaduse § 58 sätted käitise tegevuse lõpetamisest. Rakendatavad meetmed peavad tagama, et tegevuskoht ei avaldaks selle tegevuse lõpetamise ajal kindlaksmääratud või heakskiidetud tulevast kasutamisviisi arvestades olulist ebasoodsat mõju keskkonnale, inimese tervisele, heaolule, varale ja kultuuripärandile. 4.1.3 Alternatiivide hindamise metoodika Võimalike asukohtade hindamise metoodika tuleneb asukoha valiku üldistest tingimustest (vt ptk 2.4) ja välistavatest teguritest (ptk 3.2). Tingimused ja tegurid hõlmasid tehnilis-majanduslikke aspekte ja erinevaid keskkonnamõjusid. Metoodika rakendamisega tuleb leida nii loodus- kui ka majanduskeskkonna suhtes parim võimalik lahendus. Asukohavaliku tehnilis-majanduslikud tingimused on eelkõige seotud taristu rajamisega. Vajalik on rajada ühendusteed, raudteeharud, vee- ja kanalisatsioonitrassid, elektriühendus, samuti gaasitorustik. Üldiseks võrdlemise aluseks on tehniline teostatavus (kas esineb ühikmaksumust oluliselt muutvaid asjaolusid seoses asukohaalternatiiviga kommentaar: need asukohaalternatiivide kandidaadid, kuhu taristu rajamine ei ole võimalik, välistatakse asukohavaliku protsessi käigus vastava asjaolu ilmnemisel – võrrelda tuleb ainult reaalselt teostatavaid alternatiive) ja taristu rajamise kulud, mis koosnevad: a) maade võõrandamise ja talumistasude eeldatavast maksumusest (sõltub võõrandamise jne ulatusest); b) taristu ehitamise ja paigaldamise eeldatavast ühikmaksumusest (€/km) ja rajatava taristu pikkusest (km) erinevate taristuliikide kaupa; c) liitumise maksumus (rakendub elektri, gaasi ja ühiskanalisatsiooniga liitumise korral). Tulemused esitatakse võimalike asukohtade võrdlustabelina kõikide taristuliikide kaupa, võimalusel esitatakse kvantitatiivsed väärtused või kui see ei ole võimalik, vastavad selgitused. Iga asukohaalternatiivi jaoks summeeritakse taristu rajamise maksumus, mille alusel koostatakse alternatiivide järjestus tehnilis-majanduslike kriteeriumite alusel. Alternatiivsete asukohtade võrdleval hindamisel kavandatava tegevuse avaldatava keskkonnamõju alusel võetakse arvesse kõigi ptk 4.1.2 loetletud mõjuvaldkonna hindamistulemusi. Kui ilmneb, et eri valdkondades avalduv mõju sõltub ühest ja samast mõjutegurist, siis sellised mõjud arvestatakse ühe kriteeriumina. Ühe kriteeriumina arvestatakse ka 0-alternatiivi ehk praeguse olukorra säilimise mõju keskkonnale (siinkohal arvestatakse, et hinnang antakse üldistatult ja mahus, mis on vajalik asukohaalternatiivide võrdlemiseks). Hindamistulemused iga kriteeriumi alusel jagatakse järgmise skaala alusel: - neutraalne mõju või mõju puudub; - teatud negatiivne mõju, või negatiivne arvamus; - oluline negatiivne mõju, mida saab leevendada; või väga negatiivne arvamus; - oluline negatiivne mõju, mida ei saa leevendada; - teatud positiivne mõju või arvamus; - tugev positiivne mõju või arvamus; - väga tugev positiivne mõju. 46 Viru Keemia Grupp AS biotoodete tootmiskompleksi Lüganuse valla eriplaneering ja KSH. Lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus. Negatiivne keskkonnamõju on oluline juhtudel, kui see: - eeldatavalt ületab tegevuskohas looduskeskkonna taluvust; - põhjustab kas looduses või sotsiaalmajanduslikus keskkonnas pöördumatuid muutusi; - seab ohtu inimese tervise või heaolu, kultuuripärandi või vara. Tulemused esitatakse asukohaalternatiivide võrdlustabelina kõikide keskkonnamõju iseloomustavate kriteeriumite kaupa. Seejärel järgneb tehnilis-majandusliku võrdluse ja keskkonnateemade võrdluse tulemuste sünteesimine. Seda tehakse eksperthinnangu vormis ning selle põhjal selgitatakse välja sobivaim asukoht. 4.2 Teadaolevad uuringud Keskkonnamõju hindamise käigus antavaid hinnanguid või hinnangute osaks olevaid modelleerimisi (nt müra modelleerimine, õhusaasteallikate modelleerimine) ei käsitleta eraldi uuringutena, nende läbiviimise vajadusega on arvestatud hindamise töömahus. See hõlmab ka Natura 2000 eelhindamise ja vajadusel asjakohase hindamise. Kõikides keskkonnamõju valdkondades antakse 1. etapis hinnangud teadaolevate andmete põhjal. Täpsemad hinnangud, eelkõige kasutusaegsetele mõjudele, antakse 2 etapis, kui on täpsemalt teada avaldatava mõju iseloom vastavalt tehnoloogilise projekteerimise jms tulemustele. Kavandatava tegevuse mõjude väljaselgitamisel kasutatakse maksimaalselt strateegiliste arengu- dokumentide koostamisel ja muudel põhjustel riiklikul või kohalikul tasandil läbiviidud uuringuid, kui nendest saab asjakohaseid andmeid mõju hindamiseks (näiteks metsanduse arengukava, energiamajanduse arengukava, kasvuhoonegaaside heitkoguste poliitikate väljatootmisel ja ringmajanduse rakendamiseks tehtud uuringud). Neid uuringuid kordama või üle vaatama ei hakata, vajadusel tehakse täpsustusi kavandatava tegevuse konteksti silmas pidades. Kasutatud uuringutele antakse viited KSH aruandes. Kavas on järgmiste uuringute läbiviimine: 1. etapis kavandatava tehase alternatiivsete asukohtade võrdlemiseks ja vajalike taristuühenduste väljaselgitamiseks - Loodusväärtuste inventuur (välitööd kaitstavate loodusobjektide paiknemise täpsustamiseks) tehase ja taristuühenduste võimalikes asukohtades. - Hoonestuse ja muude tundlikke objektide inventuur (selgitamaks välja registris mittekajastuvate ehitiste, varede jms olemasolu) tehase ja taristuühenduste võimalikes asukohtades ning nende lähiümbruses. Muuhulgas kasutatakse droonivaatlust. - Liikuvuse uuring ja liiklusmudel – koostatakse tehase potentsiaalsete asukohtade jaoks toorme ja toodangu peamiste veosuundade ja koondumispunktide (sadam, raudtee, maantee) modelleerimine, samuti analüüsitakse perspektiivse tööjõu liikumisvõimalusi. Eesmärgiks on saada teada, kui palju suureneb koondumispunktides ja erinevatel veosuundadel veoste, sh ohtlike veoste osakaal ning kuidas kavandatava tegevusega lisanduvad raudteeveosed mõjutavad avaliku raudteeinfrastruktuuri kasutamist ja läbilaskevõimet. Tulemuste põhjal hinnatakse sobivust tehase teenindamiseks (ennekõike tugi- ja kõrvalmaanteede korral), vajadust teede laiendamiseks, sh tee klassi muutmist ja ohutuse tagamiseks kergliiklusteede rajamise vajadust. Antakse esmased hinnangud kaasneda võivatele häiringutele - modelleeritakse müra kohtades, kus võib eeldada müra normtasemete ületamist tehasega seotud veoste tõttu, sh kompaktset asustust läbivatel teedel. - Vee saadavuse uuring: lisaks Ojamaa kaevandusest väljapumbatavale veele kaalutakse veeallikatena suletud Käva kaevandust, avatavat Uus-Kiviõli kaevandust ja merevett. EGT Viru Keemia Grupp AS biotoodete tootmiskompleksi Lüganuse valla eriplaneering ja KSH. Lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus. 47 koostatud mudeli baasil koostatakse hüdrogeoloogilise uuring Ojamaa kaevanduse ja teiste võimalike veevõtukohtade piirkonnas ja vajadusel pakutakse välja optimaalseim veevõtu lahendus, mis võtab arvesse vee saadavust kõikidele kasutajatele. Uuringu üheks teemaks on ka võimalik mõju pinnaveekogude veerežiimile, kui osa väljapumbatavat kaevandusvett suunatakse loodusliku veehaarde asemel kavandatava tehase kaudu meresuublasse, sh selgitatakse välja kui suurt ala võidakse mõjutada. - Meresuubla väljalasu ja võimaliku merevee kollektori, sh torustike rajamise mõjude väljaselgitamine merelistele protsessidele, ökosüsteemidele jms. vajalikud uuringud. Alustatakse olemasolevate uuringute ja teiste piirkonnas tehtud hinnangute ülevaatamisega, mille alusel koostatakse konkreetne lähteülesanne võimalike asukohtade piirkonnas. Teemad hõlmavad mõju lainetusele, hoovustele, setete liikumisele jm võimalikud barjääriefektid ning mõju merepõhjale-merepõhjaga seotud ökosüsteemidele. Detailsed hinnangud antakse 2. etapis vastavalt veevõtu ja heitvee ärajuhtimise valitud kontseptsioonile, kui on teada kollektorite parameetrid jms. 2. ehk detailse lahenduse etapis on uuringute fookuseks kavandatava tehase tegutsemisaegsete mõjude väljaselgitamine valitud asukohas, arvestades veevõtu ja heitvee ärajuhtimise valitud kontseptsiooni, heitallikate iseloomu ja parameetreid vastavalt tehnoloogilise projekteerimise tulemustele, jms. Osalt on tegemist 1. etapis läbiviidud uuringute jätkumisega-varasemate tulemuste täpsustamisega. - Hüdrogeoloogiline uuring EGT koostatud mudeli baasil, millele alusel tehakse vajadusel hüdroloogiline uuring pinnaveekogude veerežiimi muutuste kohta (kui seda ei ole eelnevalt kaevanduste rajamise või sulgemise projektidega välja selgitatud). - Tehakse valitud asukoha detailne liiklusmudel, mis hõlmab kogu tehase ala ning olemasolevaid, laiendatavaid ja kavandatavaid juurdepääsuteid. Mudeli alusel tehakse täpsem müra modelleerimine, sh raudteeühendusel. - Detailsem meresuubla väljalasu ja võimaliku merevee kollektori, sh torustike rajamise mõjude väljaselgitamine merelistele protsessidele. - Meresuubla seisundi uuringud, mis on vajalikud veemajanduskavas toodud eesmärkide saavutamise ja suublale avalduva mõju hindamiseks. Alustatakse olemasolevate uuringute, seiretulemuste ja teiste piirkonnas tehtud hinnangute koondamisega (seda juba 1. etapil), mille alusel koostatakse konkreetne lähteülesanne puuduolevate andmete hankimiseks. Teemad hõlmavad mõju merevee kvaliteedile ja temperatuurirežiimile (vajadusel modelleeritakse) ning vee-elustikule avaldatava mõju, - Puidu saadavuse uuring (ei ole olemuselt asukohavalikul kriteeriumiks, seetõttu on märgitud 2. etapi uuringuks, kuigi selle koostamine juba käib). Koostab huvitatud isik. Uuringus võrreldakse erinevaid raiestsenaariume, tehasele vajalike puidusortimentide saadavust ning sortimentide lõikes naaberriikide väliskaubanduse andmeid. Uuringut ei saa lõpetada enne, kui on teada MAK 2030 raiemaht (eeldatavalt lepitakse kokku 2022. aastal). Puidu varustuskindluse tagamiseks ja paindlikkuse tõstmiseks on arvestatud osalise importmahuga Lätist ja Leedust.  48 5 ERIPLANEERINGU LÄHTESEISUKOHTADELE JA KESKKONNAMÕJU STRATEEGILISE HINDAMISE VÄLJATÖÖTAMISE KAVATSUSELE LAEKUNUD ARVAMUSED JA ETTEPANEKUD Koondatud ja esitatud eraldiseisvalt arvamuste ja seisukohtade koondtabelina.  49 6 LISAD Kirjad, dokumendid, otsused jne. Esitatakse eraldiseisvalt.  Viru Keemia Grupp AS biotoodete tootmiskompleksi Lüganuse valla eriplaneering ja KSH Lähteseisukohtade ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsuse kohta esitatud arvamused ning Lüganuse valla vastusseisukohad Arvamuse esitaja/kirja Arvamus Vastusseisukoht kuupäev 1 Tarbijakaitse ja Raudtee kaitsevööndis tehtavate tööde käigus ei tohi rikkuda majandus- ja Võetud teadmiseks. Tehnilise Järelevalve taristuministri 09.11.2020 määruses nr 71 „Raudtee tehnokasutuseeskiri“ LS ja KSH VTK dokumendi amet viidatud raudtee ehitusgabariidi nõudeid. Ehitusgabariit on rööbastee teljega korrigeerimiseks puudub 07.02.2022 risti oleval tasandil kujutatud piirjoon, millest sissepoole ei tohi ulatuda vajadus. nr 16-6/22-00603-002 ükski ehitise või seadme osa (erandiks võivad olla seadmed, mis on ette nähtud vahetuks koostööks raudteeveeremiga). Raudtee kaitsevööndis ehitise ehitamisel tuleb arvestada raudteeveeremist tulenevate mõjudega, sh võimaliku vibratsiooniga. Raudtee kaitsevööndis on keelatud ohustada liiklust ja takistada nähtavust raudteel. Eriplaneeringu elluviimisel võtta vajadusel kasutusele meetmed, mis Arvestatakse planeerimise takistaksid inimeste sattumist rööbasteele. järgmistes etappides. LS ja KSH VTK dokumendi korrigeerimiseks puudub vajadus. 2 Terviseamet Atmosfääriõhu kaitse seaduse § 59 alusel müraallika valdaja tagab, et tema Võetakse teadmiseks ja 09.02.2022 müraallika territooriumil ei levi normtaset ületavat müra. Sellest lähtudes arvestatakse planeerimise nr 9.3-4/22/572-2 edaspidisel kavandatud tegevuse planeerimisel tuleb arvestada, et seotud järgmistes etappides. ehitusperioodiga ning alanud BTT kasutamise ajaga tootmise tööst tekkiv LS ja KSH VTK dokumendi müra ei tohi planeeringuala lähiümbruses olemasolevatel elamu maa-aladel korrigeerimiseks puudub ületada keskkonnaministri 16.12.2016 määrusega nr 71 ”Välisõhus leviva vajadus. müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise Üldine kommentaar - kehtivad meetodid” kehtestatud mürataseme normatiive. õigusaktid on planeerimisel ja mõju hindamisel aluseks, kuid neid VTK-s välja ei tooda – aktide paljususe tõttu tuleks  2 teha valik, mida näidata ja võib jääda ekslik mulje, et juhindutakse ainult neist. Täpsustus on lisatud LS ja VTK ptk 4.1.1 joonealuse märkusena koos täiendusega, et KSH aruandes esitatakse konkreetsed viited, milliseid õigusakte ja metoodikaid on hindamisel aluseks võetud. Nii ehitusperioodil kui ka BTT kasutamisel ei tohi kavandatava tegevuse ala Võetakse teadmiseks ja (sh teedevõrgustik) lähimal asuvates elamutes vibratsioon (nt raske arvestatakse planeerimise veoautode liiklemisest) ületada sotsiaalministri 17.05.2002 määruses nr 78 järgmistes etappides. ”Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskondlikes hoonetes ning LS ja KSH VTK dokumendi vibratsiooni mõõtmise meetodid” § 3 kehtestatud piirväärtusi. korrigeerimiseks puudub vajadus. 3 Majandus- ja MKM näeb tootmiskompleksi vajaliku puidutoormega varustamises Arvestatakse, tegevusriske Kommunikatsiooni- võimalikku riski, kui Auvere elektrijaam konkureerib kõrge puiduhinna hinnatakse planeerimise ministeerium korral samale puiduressursile. Kavandatav biotoodete tootmiskompleks järgmistes etappides ja KSH 11.02.2002 annaks tulevikus elektrivõrku stabiilselt baaskoormusena 0,3 TWh läbiviimisel. Seejuures nr 1.10-17/2022/315-2 taastuvat, puidul põhinevat elektrit, mis moodustab ligikaudu 1/5 täna lähtutakse erinevatest toodetavast puidul põhinevast elektrist. Kavandatav tootmiskompleks stsenaariumitest sarnaselt annaks seega, lisaks stabiilse puidutoorme nõudlusele metsasektorile ja „Eesmärk 55“ rakendamiseks erinevat liiki biotoodete tootmisele, olulise panuse Eesti energiavarustusele. muudetava taastuvenergia Kuid märgime, et tegevusriske, mis võivad esile kerkida näiteks direktiiviga. Üks muudatus- väljatöötamisel olevast „Eesti metsanduse arengukava aastani 2030“, ettepanekutest on suunatud Euroopa Liidu kehtestatud raiemahtude piiranguid puudutavatest puidubiomassi säästliku regulatsioonidest, kõrgest puiduhinnast jms, tuleks hinnata ja nendega kasutamise suurendamisele, arvestada. mis muuhulgas sätestaks, et liikmesriigid ei toeta alates 31.12.2026 metsa biomassist elektrienergia tootmist üksnes  3 elektrienergiat tootvates käitistes (välja arvatud kaks erandjuhtu, mis arvestavad liikmesriigi fossiilkütusest sõltumist ja CO2 püüdmist). Üks võimalikke tulemeid võib olla, et elektrijaamad võivad kasutada eelkõige jäätmepuitu ja ei tohi kasutada paberipuitu. LS ja KSH VTK dokumendi korrigeerimiseks puudub otsene vajadus. Siiski on ptk 4.1.2 täiendatud kasutusaegsete mõjude loetelu ressursside kasutamise mõju hindamist saadavuse-riskide teemaga, eelkõige puidu ja vee osas. Lisaks, palume biotoodete tootmiskompleksi eriplaneeringu ja selle Arvestatakse, Eesti Geoloogia- keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise menetlusse kaasata teenitus on lisatud LS ja KSH Eesti Geoloogiateenistus. VTK dokumenti tabelisse 2 kaasatavate osapoolte loendisse. Allpool, punktist 8 nähtub, et Geoloogiateenistus on teatanud, et neil ettepanekuid vm ei ole. 4 Politsei- ja Tuleb lähtuda turvalise linnaplaneerimise ja elukeskkonna standarditest. Arvestatakse planeerimise Piirivalveamet Nimetatud mõtteviise toetavad CPTED põhimõtted, mille järgmistes etappides. 13.02.2022 juhendmaterjalidega saab tutvuda aadressil: LS ja KSH VTK dokumendi nr 1.11-11/11-2 https://www.kriminaalpoliitika.ee/et/seminaride-materjalid/cpted- korrigeerimiseks puudub juhendmaterjalid. vajadus.  4 Lähtudes eeltoodule ei ole Politsei- ja Piirivalveametil esitatud materjalidele Võetakse teadmiseks. täiendavaid ettepanekuid ega kommentaare. LS ja KSH VTK dokumendi korrigeerimiseks puudub vajadus. 5 Riigimetsa RMK-l ei ole vastuväiteid eriplaneeringuga määratud asukoha eelvaliku Võetakse teadmiseks. Majandamise Keskus osas. LS ja KSH VTK dokumendi 01.03.2022 nr 3-1.1/3167 korrigeerimiseks puudub vajadus. Juhime ühtlasi tähelepanu ka sellele, et eelvaliku käigus välja valitud ala on Selgitame, et BTT võimalike täna enamuses metsaga metsamaa, samas on lähiümbruses hulgaliselt asukohaalternatiivide alade jäätmaid ja kasutusest väljas olevaid (endisi) tootmiskõlvikuid, mis väljaselgitamisel arvestati kliimamõjude vähendamise, looduse elurikkuse hoidmise ja ka kohalike lisaks ruumianalüüsi inimeste elukeskkonna kvaliteedi säilitamise seisukohast lähtuvalt võiksid kriteeriumitele (mis tulenesid olla biotoodete tehase rajamiseks hoopis perspektiivikamad. õigusaktidega määratud kitsendustest ning tundlikele objektidele määratud puhvritest) ka BTT rajamiseks vajaliku ala suurust. Ruumianalüüsi põhjal selgunud piiranguteta alade hulgas oli ka nö vähemväärtuslikke alasid, kuid need jäid välja kas ala väiksuse või liialt ebakorrapärase kuju tõttu. LS ja KSH VTK dokumendi korrigeerimiseks puudub vajadus. 6 Maaeluministeerium Dokumendi jaotises 2.5.1.2 „Ida-Viru maakonna planeering 2030+“ on Arvestatakse. 09.03.2022 nr 4.1-5/86-1 märgitud, et eriplaneeringu alale jääb maakonnaplaneeringuga määratud LS ja KSH VTK dokumenti on väärtuslikke põllumajandusmaid, ning jaotises 2.5.1.3 „Lüganuse valla korrigeeritud. üldplaneeringud“ on kinnitatud, et eriplaneeringu koostamisel tuleb  5 arvestada koostamisel oleva Lüganuse valla üldplaneeringuga määratud Lisatud on alapeatükk 3.1.9, ruumilise arengu põhimõtetega ja asjakohaste tingimustega. milles käsitletud väärtuslike Maaeluministeerium andis avalikule väljapanekule pandud Lüganuse valla põllumajandusmaid ja maa- üldplaneeringu ja KSH aruande eelnõu kohta seisukoha (meie 19.10.2021 parandussüsteeme (sarnaselt kiri nr 4.1-5/998-3), milles järeldas, et Lüganuse valla üldplaneeringu rohelise võrgustikuga (ptk koostajad on üldplaneeringus väärtusliku põllumajandusmaa määramisel ja 3.1.4) ei ole tegemist selle kaitse- ja kasutustingimuste seadmisel järginud väärtuslikku asukohaalternatiivide põllumajandusmaad käsitlevas seaduse eelnõus väärtusliku määramisel välistava teguriga, põllumajandusmaa kaitseks seatud põhimõtteid. Väljendasime ka kuid mõjusid tuleb hinnata, kui seisukohta, et meie arvates annab see nii kohaliku omavalitsuse üksusele kui määratletud asukohtade ka riigile kindluse, et üldplaneeringuga määratavad väärtuslikud alternatiivid ja seotud taristu põllumajandusmaad saavad pikaajalise kaitse ning nende võimalik võivad mõju avaldada). hõlmamine muul otstarbel on tulevikus minimeeritud Maaparandussüsteemide puhul Dokumendis ei ole aga põllumajandusmaa, seal hulgas väärtusliku tuleb tagada nende toimimine põllumajandusmaa, võimaliku hõlmamisega seotud küsimusi käsitletud. süsteemi maa-alal Oleme seisukohal, et põllumajandusmaa kui piiratud ressursi hõlmamisel maakasutuses muudatuste muul otstarbel, kui selle põllumajanduslik ja mullastiku kestlik kasutus, on tegemisel kui sademevee üldjuhul pöördumatud tagajärjed. Sellest tulenevalt palume ärajuhtimisel maaparandus- põllumajandusmaa võimaliku hõlmamisega seotud küsimust dokumendis süsteemi eesvoolu. Mh on käsitleda sarnaselt nagu see on toodud jaotises 3.1.4 „Roheline võrgustik“ vajalik saada Põllumajandus- rohelise võrgustiku kohta. ja Toiduameti nõusolek/luba vastavalt maaparandusseaduse sätetele. 7 Elering AS Planeeringualal asuvad Eleringi poolt hallatava elektri- ja gaasitaristu Arvestatakse planeerimise 21.03.2022 objektid, mille puhul tuleb arvestada paigaldiste kaitsevööndiga, kus on järgmistes etappides. nr 11-4/2022/40-2 piiratud tegutseda. Kaitsevööndi ulatus ja kaitsevööndis tegutsemise kord on LS ja KSH VTK dokumendi sätestatud ehitusseadustiku §70 lõike 8 alusel kehtestatud majandus- ja korrigeerimiseks puudub taristuministri määrusega 25.06.2015 nr 73. Palume biotoodete otsene vajadus, kuid ptk 3.2 tootmiskompleks planeerida väljaspoole elektri- ja gaasipaigaldiste lõppu, konkreetsemate kaitsevööndit. Kõik ristumised Eleringi taristuga ja kaitsevööndis asukohtade piiritlemise lõiku planeeritavad tegevused tuleb kooskõlastada Eleringiga. on lisatud, et arvestatakse taristuga: BTT rajatised tuleb  6 planeerida väljaspoole elektri- ja gaasipaigaldiste ning muude taristuobjektide kaitsevööndit. Kõik ristumised taristuga ja kaitsevööndis planeeritavad tegevused, sh samalaadsete BTT taristu-objektide paigaldamine tuleb kooskõlastada taristu valdajatega. Kirjaga on kaasas Eleringi olemasoleva elektri- ja gaasitaristu Shape failid Võetakse teadmiseks ja (Lisa 1). arvestatakse. LS ja KSH VTK dokumendi korrigeerimiseks puudub vajadus. Eleringil on järgneval kümnel aastal plaanis Lüganuse valla territooriumil Võetakse teadmiseks. mitmeid elektrivõrgu rekonstrueerimis- ja optimeerimistöid (kujutatud LS ja KSH VTK dokumendi alloleval joonisel): korrigeerimiseks puudub • Valla territooriumil olevatest 330 kV õhuliinidest on kavas vajadus. rekonstrueerida L360 Püssi-Rakvere. Ehitustööd on plaanis aastatel 2029-2030. • 110 kV õhuliinidest rekonstrueeritakse aastatel 2022-2023 L103 Püssi-Rakvere õhuliin endise 220 kV L206 Püssi-Kiisa liinikoridoris. • Eeldatavalt 2023 aastal rajatakse uus 110 kV õhuliinilõik Jaoskonna 3B ja Kiikla alajaamade vahel ning liini L08 Aidu-Jaoskonna 3B asemel moodustub Aidu-Kiikla 110 kV õhuliin, millele ühendatakse haruna Jaoskonna 3B alajaam. Peale uue õhuliinilõigu valmimist tõstetakse Jaoskonna 3B ja Aidu alajaamade vahelisel liinilõigul gabariidid 60 kraadile. • Kavas on 110 kV õhuliinide L138A Püssi-Kiikla ja L135 Ahtme- Aidu kokku ühendamine ja tugevdamine ning osaline  7 demonteerimine nii, et moodustub uus liin Püssi-Ahtme (alloleval joonisel). Eleringi gaasitaristu osas pole praeguse seisuga muudatusi planeeritud. Võetakse teadmiseks. LS ja KSH VTK dokumendi korrigeerimiseks puudub vajadus. 8 Eesti Geoloogiateenistus Eesti Geoloogiateenistus on väljatöötamise kavatsusega tutvunud ning ei Võetakse teadmiseks. 25.03.2022 nr 1-4/22-67 oma selles osas ettepanekuid ega kommentaare. LS ja KSH VTK dokumendi korrigeerimiseks puudub vajadus. 9 Keskkonnaministeerium Avalikul väljapanekul olevas dokumendis on toodud, et BTT projekteeritaks LS ja VTK dokumenti ptk 4.1.1 31.032022 vastavalt parima võimaliku tehnika (PVT) nõuetele. Kuna toodetakse on täpsustatud. nr 7-15/21/5656-7 tselluloosi, lahustuvat tselluloosi, biokeemiat, rohelist energiat ja bioväetisi, BTT põhitegevusvaldkonnad siis tuleks täpsustada, mis on BTT põhiline tegevusvaldkond ja on tselluloosi ehk keemilise kõrvaltegevuse valdkond. Lisaks tselluloositööstusele võib olla täiendavaks puitmassi tootmine tegevusalaks ka keemiatööstus, mis toob kaasa täiendavate PVT nõuete (kohalduvad PVT järeldused rakendumise. Palume täpsustada milliste tööstusheite tegevusvaldkondade puitmassi, paberi ja papi alla BTT liigitub. tootmiseks, täpsemalt tselluloosi tootmise kraft- protsess ja kaasnev põletus- seadmete nagu utilisaator- katlad ja lubjapõletusahjud kasutamine; hõlmab ka tallõli jt tselluloosi tootmisega kaasnevad biokemikaalid), kaasnevaks tegevuseks on auru ja energia tootmine koos- tootmisjaamas (kohalduvad suurte põletusseadmete PVT järeldused). Dokumendis on toodud, et tootmise käigus tekkiva reovee töötlemiseks Reoveepuhasti teenindab rajatakse vastav puhasti ja heitvee ärajuhtimiseks süsteem, mille kaudu käitist kui tervikkompleksi.  8 suunatakse puhastatud vesi süvamere kollektori kaudu Soome lahte. Samas, Ptk 4.1.1 on viidatud, et dokumendist ei selgu, milline oleks omapuhastist suublasse jõudva heitvee lähtutakse PVT minimaalse hinnanguline kvaliteet ning millistele nõuetele vastavusega on arvestatud. kuni optimaalse eriheite Kuna puidu töötlemisel tekkiv reovesi on spetsiifilise koostisega, siis tuleks vahemikest, ettepaneku alusel tuua välja info, millistele väärtustele puhastatav vesi võiks vastata, et hinnata lisatakse viide ka HELCOM kas vesi saab puhastatud tasemeni, mis ei põhjusta negatiivset mõju suubla nõuetele. Ühtlasi on viidatud, kvaliteedile. Dokumendis on küll viidatud, et käitis vastab kõige et paralleelselt eriplaneeringu rangematele nõuetele, kuid pole võimalik tuvastada, milliseid nõudeid koostamisega toimub konkreetsemalt on silmas peetud. tehnoloogiline projekteerimine Kuna tehase väljunditena on märgitud mh sellised tooted nagu tselluloos, ja vastavalt andmete bioväetised, hügieenitarbed, vedelkütused ja plastifikaatorid, siis palume lisandumisele antakse põhjalikumat selgitada ja analüüsida, kas ja kuidas reoveepuhasti erinevate detailsemad hinnangud tootmisüksustega ja etappidega kohaldub. (märgime, et praegu ei ole täpsemalt teada, milliste Juhime tähelepanu, et kui heitvesi kavatsetakse juhtida Soome lahte, siis konkreetsetele PVT-le tuleb arvestada võimaliku piiriülese mõjuga ning HELCOM-i nõuetega, kui vastavate väärtusteni reovesi suublaks on meri. Hinnata tuleb ka täiendava reostuskoormuse mõju puhastatakse). Ettepaneku merekeskkonnale (nii vee keemiale, hapnikutingimustele kui elustikule), põhjal ptk 4.1.1. viimast lõiku arvestades, et juba praegu pole Soome lahe keskkonnaseisund ’hea’ ning see on täpsustatud, et eri on kõige halvemas seisundis osa Eesti merealast. Heitvee juhtimiseks mõjuvaldkondade hindamisel Soome lahte tuleb hinnata ka veekaitse eesmärkide erandite kohaldamise arvestatakse koosmõju nii vajadust ning tegevuse vastavust erandi tingimustele. käitises endas kui piirkonnas toimuvate tegevustega. Palume käsitleda KSH-s, kuidas on planeeritud saavutada HELCOM-i LS ja VTK dokumenti ptk 4.1.2 toitainete reostuskoormuste vähendamiseesmärke, kui Soome lahte on lisatud ettepanekus lisanduvad BTT koormused. Samuti palume selgitada, kas OÜ Järve kirjeldatud täpsustused. Biopuhasti on võimeline BTT reovett sellistes kogustes (10 Mm3/a) ja Detailsem hindamine, sh vastava sisaldustega vastu võtma ning puhastama sel määral, et seda tohiks vastavalt puhasti projekt- heitveena merre juhtida. efektiivsusele, on asjakohane 2. etapi KSH käigus – see ei ole niivõrd asukohavaliku küsimus kui tehnoloogilistest  9 detailidest tulenev täpsustav hindamine (vastavalt PlanS § 104 lg 3 annab 1. etapi KSH aruanne aluse 2. etapi KSH aruande koostamiseks). Seoses Järve Biopuhastus koosmõjudega: koostöö- alternatiive on mitmeid, kuid baasstsenaariumina arvestatakse, et BTT rajab oma puhasti ja rajatakse paralleeltrass Järve Biopuhastuse olemasoleva trassiga. Detailsed võimalikud stsenaariumid, sh kas saab kasutada Järve Biopuhastit, saab paika panna alles siis, kui on olemas täpsemad lähteandmed ja selle kaudu teada puhasti ümberehitamise vajadused. Need detailid jäävad samuti 2. etapi hindamisse. Peatükis 2.2 (lk 9) on märgitud, et BTT põletusseadmetest pärinev tuhk ja Tehase projekteerimistaseme reoveepuhasti biomuda kasutataks väetiste, kasvuparandajate, komposti eesmärk, on et põhiprotsessist tootmisel või tuleks osaliselt ladustada. jääke ei jää, st saadakse Palume selgitada, kuidas on planeeritud käsitleda reoveesetet edaspidi. Kas maksimaalselt sertifitseeritud puhastist pärinev reoveesete plaanitakse sertifitseerida kui toode või üle kõrvaltooteid. Samas võib anda kui jääde? Juhime tähelepanu, et reoveesette pikaajalist ladustamist selguda, et kõikide tuleks vältida. kõrvaltoodete sertifitseerimine ei realiseeru, sel juhul on kavas  10 reoveesete täismahus põletada ja osaliselt tuhk üle anda jäätmena. Eraldi prügila rajamist sellised piiratud mahud ei põhjusta. LS ja VTK dokumenti ptk 4.1.1 on lisatud täpsustus: Põhitegevusega kaasnevate materjalide voogusid (puukoor, tuhk, reoveepuhastuse setted) on eelistatult kavas kasutada kõrvaltoodetena (kompostimisel saadakse põllumajanduses ja rekultiveerimisel kasutatav materjal; tuhka kasutatakse põldude lupjamisel või maaparanduses ja ehituses täiteainena), kuid kui see ei osutu võimalikuks, anda üle jäätmena või reoveesetted põletatakse. Palume alampeatükis 2.5.2.1 Eesti pikaajaline strateegia „Eesti 2035“ (lk Arvestatakse. 16) märkida, et "Eesti 2035" seab nii uue kasvuhoonegaaside (KHG) heite LS ja KSH VTK dokumenti ptk vähendamise eesmärgi aastaks 2035 kui ka sihi saavutada kliimaneutraalsus 2.5.2.1 on lisatud vastav Eestis aastaks 2050. märge. Juhime tähelepanu, et alampeatükis 2.5.2.3 Eesmärk 55 (lk 19) on mõneti Arvestatakse. ekslikult viidatud, et "Eesmärk 55" seab eesmärgiks EL-is saavutada LS ja KSH VTK dokumenti on kliimaneutraalsus aastaks 2050. Selle eesmärgi seab juba komisjoni teatis korrigeeritud-täiendatud. Euroopa Roheline Kokkulepe ning õiguslikult siduva eesmärgi seab Euroopa kliimamäärus. "Eesmärk 55" sätestab üksnes viisi, kuidas  11 kliimamääruses kehtestatud vahe eesmärki -55% KHG heite vähendamist täita. Juhime tähelepanu, et dokumendist puudub viide Kliimamuutustega LS ja KSH VTK dokumenti on kohanemise arengukavale. Arvestades puidu ja metsade olulist rolli nii vastavalt täiendatud. kliimamuutuste leevendamisel kui kohanemisel, on oluline ka seda käsitleda. Dokumendis tabelis 2 (lk 20) on toodud kaasatavad osapooled, kus on Maa- LS ja KSH VTK dokumenti on ameti kaasamise huviks märgitud riigi omandis oleva maa valitseja. Palume vastavalt korrigeeritud. see kaasamise põhjus eemaldada. Selgitame, et Keskkonnaministeerium on nende kinnisasjade riigivara valitseja, mis on Keskkonnaministeeriumi valitsemisel ja mille volitatud asutus on Maa-amet. Lisaks on Keskkonnaministeerium ka ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse § 15 lõike 1 alusel maareformi seaduse § 31 lõikes 2 sätestatud maa omanikuks planeerimisseaduse tähenduses. Kohaliku omavalitsuse eriplaneeringute puhul annab Keskkonnaministeeriumi valitsemisel olevate kinnisasjade, mille volitatud asutus on Maa-amet, ja reformimata riigimaade osas planeeringule seisukoha Keskkonnaministeerium. Palume täiendada tabelis toodud Keskkonnaministeeriumi kaasamise huvi sõnadega "Keskkonnaministeeriumi valitsemisel olevate kinnisasjade riigivara valitseja" ja "Maareformi seaduse § 31 lõikes 2 sätestatud maa omanik". Vajadusel tuleb Maa-ametiga teha koostööd lähtuvalt maapõueseaduse § 15 lõikest 7. Peatüki 4.1 võiks viidata ka kasvuhoonegaasidele. Alampeatükis 4.1.2 LS ja KSH VTK dokumenti on punktis 2 "BTT kasutusaegsed mõjud" on kirjeldatud mõjusid kliimale vastavalt korrigeeritud. (globaalse tasandi mõjud). Oluline on hinnata ka kohaliku tasandi mõju Ptk 4.1.2: Mõju kliimale Eestis ning mõjude hindamisel tuleks käsitleda ka rajatava objekti (eelkõige globaalse tasandi kliimakindlust. mõju), kavandatud tegevuse kliimakindlus (kohaliku tasandi mõju). Hinnatakse muuhulgas kasvuhoone-  12 gaaside heite muutust (kohaliku tasandi mõju). 10 Alutaguse Vallavalitsus Toorvesi soovitakse võtta Ojamaa kaevandusest. Samas puudub selgitus LS ja KSH VTK dokumenti 31.03.2022 nr 7-6/5-2 selle kohta, mille alusel on valitud Ojamaa kaevandus ning miks ei kaaluta ptk 2 on lisatud tegevus- teisi alternatiive. VTK-d tuleb täiendada järgneva tingimusega: KSH käigus alternatiivide alapeatükk viiakse läbi alternatiivide võrdlus (võrreldavad alternatiivid Ojamaa 2.2.2, milles mh kirjeldatakse kaevandus, Uus-Kiviõli kaevandus, Aidu karjäär pinnaveekoguna ja Soome võimalikke alternatiivseid laht). veeallikaid: suletud Käva kaevandus, avatav Uus-Kiviõli kaevandus ja merevesi. KSH ühe osana koostatakse võrdlev lühianalüüs alternatiivsete veeallikate kaasamise vajaduse, maksumuse ja avaldavate mõjude kohta. Viimasel põhjusel ei analüüsita võimaliku veeallikana Aidu karjääri, mis on planeeritud veespordikeskusena ja puhke- alana. Ptk 4.1.2 „Tegevuse lõpetamise mõjud“ on välja toodud järgnev: „Võib LS ja KSH VTK dokumenti on eeldada, et BTT tegevuse lõpetamise järgselt jääb ala tööstuslikku täiendatud – ptk 2.2.2 lisatud kasutusse. Siiski tuleb arvestada, kuidas mõjutab tehase tegevuse viide kaevandusvee lõpetamine piirkonna veerežiimi, kui Ojamaa kaevandus veel tegutseb. üleminekust põhjaveeks, ptk Teisalt on vaja hinnata olukorda ja võimalikke mõjusid, kui Ojamaa 4.1.2 viidatud põhjavee varude kaevandus lõpetab tegevuse.“ Samas ei täpsustata kuidas mõjusid hindamise-kinnitamise hinnatakse. VKG kodulehe järgi alustaks biotoodete tootmiskompleks vajadusele. praeguste plaanide kohaselt tööd kõige varem 2027. aastal. Ojamaa Kasutades olemasolevaid kaevanduse keskkonnaluba KMIN-055 kehtib aga aastani 2029. Seega tekib projekti eeluuringuid olukord, kus enamus kavandatava tootmiskompleksi tööajast toimub koostatakse KSH käigus situatsioonis, kus Ojamaa kaevandus on suletud, mis tähendab omakorda, et koonduuring BTT veekasutuse enam ei saa tootmises kasutada seaduse mõistes kaevandusvett, vaid hoopis mõjude kohta piirkonnale  13 põhjavett. VTK-d tuleb täiendada järgnevalt: KSH käigus viiakse läbi Ojamaa kaevandusest nii põhjaveevarude hinnang. töötava, kui tulevikus suletud stsenaariumile ja antakse põhjaveevarude hinnang (eksperthinnanguna). Põhjaveevarude hindamine toimub vastavalt veeseadusele ja toimub mh eksperthinnangu alusel. VTK-s ei ole välja toodud tootmiskompleksi töötamise perioodi. Ojamaa LS ja KSH VTK dokumenti on kaevandusest pumbatakse kaevandusvett välja keskmiselt 22 mln m3 aastas. täiendatud – ptk 2 Tootmiskompleksi veevajadus on kuni 12,5 mln m3 aastas. 22 mln m3 alapeatükkidesse lisatud kaevandusvee pumpamisel hoitakse kaevandus „kuiv“. Kas kaevandus asjakohased andmed täitub sulgemise järgselt veega, kui tootmiskompleks kasutab vähem vett töötamise perioodi kohta. (12,5 mln m3) kui töötav kaevandus (22 mln m3)? Kas võib tekkida olukord KSHs antakse vastavad kus kaevandus ei täitu terves ulatuses ja vesi hakkab kaevanduses „liikuma“ hinnangud (ptk 4.1.2 lisatud ning hakkab kambrites kulutama tervikuid, mis hoiavad maapinda. VTK-d kvaasistabiilsuse hindamine), tuleb täiendada järgnevalt: KSH käigus uuritakse mäeeraldisel kuid märgime, et detailid tootmiskompleksi tarbeks põhjavee kasutamise pikaajalisi mõjusid selguvad Ojamaa kaevanduse maapinna püsivusele (kvaasistabiilsusele). sulgemisprojektiga (sulgemis- projekt on üldiselt tehtud, kuid tehnilist teostust selles veel ei ole). Puhastatud heitvesi plaanitakse juhtida Soome lahte, täpsemalt samasse LS ja KSH VTK dokumenti on piirkonda kuhu suunab oma puhastatud heitvee OÜ Järve Biopuhastus. See täiendatud – ptk 4.1.2 lisatud tähendab, et samasse piirkonda suunatakse pika aja jooksul suur kogus veeheite puhul analüüsitava magedat vett. Kas selle tulemusena võib tekkida kumulatiivne teemana võimalik mõju keskkonnamõju merekeskkonnale? soolsusele. Ptk 4.1.1 lisatud viide, et kõikides mõjuvaldkondades hinnatakse koosmõjusid teiste tegevustega.  14 Üldiselt tuleb VTK-d täiendada kõigi kolme etapi puhul üheselt arusaadava LS ja KSH VTK dokumendi ptk infoga selle kohta, milliseid uuringuid KSH I etapis läbi viiakse, milline on 4.2 on vastavalt täiendatud, sh nende ulatus, milliste uuringute näol on tegemist refereeringutega ja millised seoti uuringud etappidega ning uuringud viiakse reaalselt läbi uue info saamiseks. lisati täiendavad selgitused uuringute läbiviimise eesmärkide jm kohta.. 11 Eesti Väljatöötamise kavatsus sisaldab valikuliselt viiteid kas aegunud või veel LS ja KSH VTK dokumenti on Keskkonnaühenduste kinnitamata riiklikele kavadele vastavalt täiendatud, kuid Koda Mõistame keerukust investeerimisotsuste tegemisel olukorras, kus Euroopa arvestatakse teadaolevate 31.03.2022 Rohelise Kokkuleppe kõikides õiguslikes üksikasjades ei ole veel kokkueelnõudega (vastasel korral nr 1-5/22/5373 lepitud ega Eestis neid riiklikus õiguses vormistatud. Samas manitsemetuleks mitmed olulised arengut sellises olukorras ettevaatlikkusele ning taunime erinevate eelnõude ning suunavaid teemasid käsitleda sisult vananenud raamdokumentide valikulist rakendamist keskkonnamõju kehtivate riiklike arengu- hindamise alusena. Näitena olgu toodud veel vastu võtmata metsanduse kavade alusel, mis ei arvesta arengukava aastani 2030 mustand, mis justkui soosiks biotoodete tehasemuudatusi rahvusvahelises rajamise plaani ja millele on KSH VTKs viidatud, ent märkimata on jäänud taustsüsteemis). Kui KSH Euroopa Komisjoni LULUCFr määruse mustand, mis võib plaanitud kujul läbiviimise ajal võetakse vastuvõtmise korral oluliselt mõjutada puiduvarumise võimalusi Eestis ja dokument vastu või versioon Lätis. muutub - ajakohastatakse Eesti kliimapoliitika põhialused, millele VTKs viidatakse, ei ole aga teemat KSH aruande tekstis. kooskõlas Pariisi kliimaleppega, millega Eesti on liitunud, samuti võetud Lähtudes eeltoodust arvestame kohustustega ELis. LS ja VTK-s väljatöötamisel oleva metsanduse arengukava 2030, mis arvestab ka LULUCF eesmärkidega. Kuid kuni uue arengukava vastuvõtmiseni kehtib MAK 2020 ja ka sellele tuleb viidata. Puiduvarumise mõju hindamine on kavandatud pealiskaudselt LS ja KSH VTK dokumendi ptk On selge, et võimalikul rajataval tehasel on läbi mahuka nõudluse 4.1.2 ressursside hankimise lisandumise väga oluline mõju ka raietele. Meile saadetud dokumendis, mõju on täiendatud. Antakse  15 samuti VKG enda erinevates materjalides kultiveeritakse nägemust, justkui hinnang ressursside saaks uus tehas kindla peale opereerida puidukogustega, mis senini on kättesaadavusele Eestist eksporditud. Mingit kindlust aga sellise lihtsustatud stsenaariumi alternatiivsetest allikatest ja tegelikuks rakendamiseks ei ole. Tehase rajamise võimalikku mõju hinnates riskide maandamise meetmete tuleb hinnata erinevaid stsenaariume kasvava nõudluse tingimustes ning asjakohasusele. Hindamisel vaadelda ka nende rakendumise tõenäosust erinevate väliste asjaolude arvestatakse, et samale tingimustes. ressursile võivad pretendeerida Väljatöötamise kavatsuses välja toodud: teised tegevused. Hinnangud “Puiduressursi hankimise mõju hinnatakse eksperthinnanguga lähtudes hõlmavad tuleviku- üldisematest arengudokumentidest ja nende mõjuhinnangutest (sh stsenaariume, mille ulatus on hinnatakse sotsiaal-majanduslikku mõju).” on liialt pealiskaudne, et anda määratud tehase kindlust kaalutletud otsusele piisava aluse saamiseks. tegutsemisajaga. Kasvavatel raiemahtudel on omakorda suur keskkonnamõju, mida tuleb Viidatakse ka ptk 4.2, kuhu kavandatava tehase üldise keskkonna mõju hindamise juures kindlasti lisatud ülevaade arvestada. läbiviidavatest uuringutest. Ettepanek: täiendada KMH VTKd tulevikustsenaariumitega, mis käsitlevad Huvitatud isik on tellinud puidu kui tooraine erinevaid mahtusid ja kättesaadavust ning hinnata hiljem paberipuidu/hakke saadavuse KMHs nende rakendumise tõenäosust ning mõju keskkonnale, sh läbi raiete. uuringu, mis võrdleb erinevaid raiestsenaariume ja kätte- saadavust (suures osas koostatud, kuid seda ei lõpetata enne, kui on teada MAK 2030 raiemaht). Märgime, et Eesti erinevate sektorite puidu-kasutuse stsenaariumite analüüsimine on KKMin haldusalas. Lisaks MAK 2030-s kokkupandud andmetele on Keskkonna- agentuur teostanud 2021 LULUCF uuringu (ja uuendamisel on puidubilanss),  16 mille raames on teostatud puidusektori kasutus- stsenaariumite kaardistamine ja prognoosimine. Välja toodud viisid ei ole piisavad, et hinnata tehase rajamise ja käitlemise Arvestatakse. kliimamõju LS ja KSH VTK dokumenti ptk 2.5.2.1 annab ülevaate „Eesti 2035“ strateegiadokumendi peamistest 2.5.2.1 on vastavalt asjakohastest eesmärkidest, jättes aga märkimata, et ühe olulise täiendatud. keskkonnavaldkonda puudutava eesmärgina sisaldab „Eesti 2035“ siseriiklikku eesmärki saavutada kliimaneutraalsus aastaks 2050. („Aastaks 2050 on Eesti konkurentsivõimeline, teadmistepõhise ühiskonna ja majandusega kliimaneutraalne riik, kus on tagatud kvaliteetne ja liigirikas elukeskkond ning valmisolek ja võime kliimamuutuste põhjustatud ebasoodsaid mõjusid vähendada ja positiivseid mõjusid parimal viisil ära kasutada.”). Ettepanek: lisada KMH VTK punkt 2.5.2.1 alla ka kliimaneutraalsuse saavutamine aastaks 2050 kui keskse olulisusega keskkonnavaldkonda puudutav eesmärk antud dokumendis. Eesmärk saavutada kliimaneutraalsus Eestis aastaks 2050 tuleks ära Arvestatakse. märkida ka punkti 2.5.2.4. all, mis käsitleb Kliimapoliitika põhialuseid LS ja KSH VTK dokumenti ptk aastani 2050 (KPP), ning kus on välja toodud, et “Eesti kliimapoliitika 2.5.2.4 on vastavalt peamine pikaajaline eesmärk on vähendada kasvuhoonegaaside heidet ligi täiendatud. 80 protsenti aastaks 2050 võrreldes 1990. aasta heitetasemega.” See ei vasta enam tõele, kuivõrd Eesti riik on võtnud kohustuse saavutada siseriiklikult kliimaneutraalsus aastaks 2050. Ehkki eelnev tsitaat on tõepoolest kooskõlas praegu kehtiva KPP Arvestatakse. eesmärgiga, tuleks punkti 2.5.2.4 alguses kohe selgelt välja tuua, et praegu LS ja KSH VTK dokumenti ptk kehtiv KPP ei ole kooskõlas ei Eesti enda võetud kliimaeesmärkidega, 2.5.2.1 on vastavalt Euroopa kliimamäärusega võetud sihiga saavutada kliimaneutraalsus EL-s täiendatud. aastaks 2050 ega ka Pariisi kliimaleppega. KPP muutmine on konkreetse tegevusena välja toodud ka Vabariigi Valitsuse kehtivas tegevusprogrammis.  17 Ettepanek: lisada KMH VTK punkti 2.5.2.1 alla märkus, et KPP ei ole enam praeguses vormis kooskõlas ei Eesti enda ega rahvusvaheliselt võetud kliimaeesmärkidega ning plaanis on selle uuendamine lähiajal. 2.5.2.4 all esitatud loetelu kliimapoliitikat reguleerivatest dokumentidest on Arvestatakse. ebatäielik ja sisaldab mh viiteid aegunud või peagi aegumas olevate LS ja KSH VTK dokumenti ptk kavadele: „Eesti kliimapoliitika tugineb rahvusvahelistele 2.5.2.3 ja 2.5.2.4 on vastavalt arengudokumentidele ja kokkulepetele: Konkurentsivõimeline vähese CO2 täiendatud. ÜRO säästva -heitega majandus 2050. aastaks – edenemiskava, Energia tegevuskava arengu eesmärkidele ja aastani 2050, Euroopa ühtse transpordipiirkonna tegevuskava – liikumine kliimamuutuse konkurentsivõimelise ja ressursitõhusa transpordisüsteemi suunas ja Pariisi raamkonventsioonile on kliimakokkulepe (COP21).” viidatud ptk 2.5.2.1 – Eesti Ettepanek: lisada KMH VTK rahvusvaheliste Eesti kliimapoliitikat pikaajaline strateegia „Eesti reguleerivate arengudokumentide ja kokkulepete loetellu Euroopa 2035“ koostamisel on neid kliimamäärus, ÜRO kliimamuutuste raamkonventsioon ning Euroope dokumente arvestatud. roheline kokkulepe. 2.5.2.3 all mainitakse küll ära EL kliima-ja energiapakett Eesmärk 55 (Fit LS ja KSH VTK dokumenti for 55), mille uuendamine on hetkel käsil, ent nenditakse, et kuna lisati ptk 2.5 üldine viide, uuendamise protsess on alles toimumas, siis lähtutakse käesolevas kuidas arvestatakse välja- dokumendis siiski vaid kehtivatest arengukavadest. töötatavate strateegiliste Eesmärk 55 pakett on tõepoolest alles vastuvõtmisel ning seetõttu sellest arengudokumentidega. lähtumine investeerimisotsuse tegemisel raskendatud. Vastu on võetud aga LULUCF teemasid Euroopa kliimamäärus suvel 2021, mis annab selge sõnumi, et arvestatakse MAK 2030 kliimaneutraalsusele ülemineku protsess Euroopa Liidus on pöördumatu, koostamisel ja sealtkaudu tuleb lisaks sätestab ka õiguslikud siduvad vahe-eesmärgid aastaks 2030. vastav sisend, mille võtab Netoheide aastal 2030 peab vähenema vähemalt 55% võrreldes 1990. tehas arvesse. aastaga, lisaks sätestatakse, et 2030. aastal peab netosidumise panus olema Ptk 4.2. on lisatud viide, et (ehk sisuliselt LULUCF sektori sidumise panus) vähemalt 225 C02 kasutatakse varasemalt tehtud ekvivalenttonni. See eesmärk jagatakse riikide vahel laiali. See tähendab, et uuringute tulemusi: võrreldes seni 2030. aastani kehtinud seisukohaga, et LULULCF sektori Kavandatava tegevuse mõjude heide ei tohi suurem olla sidumisest (no debit rule), muutub LULUCF väljaselgitamisel kasutatakse eesmärk ambitsioonimaks ja nõuab suuremat sidumist. maksimaalselt strateegiliste arengudokumentide  18 Seetõttu, isegi olukorras, kus LULUCF määrus on Eesmärk 55 paketi koostamisel ja muudel raames alles uuendamisel ning pole päris kindel, mis kujuneb Eesti põhjustel riiklikul või LULUCF sektori sidumise eesmärgiks aastani 2030, saab Euroopa kohalikul tasandil läbiviidud kliimamäärusele tuginedes väita, et LULUCF sektori eesmärk karmistub uuringuid, kui nendest saab ning juba aastaks 2030 tekib süsiniku sidumise kohustus ka Eestile. asjakohaseid andmeid mõju Ettepanek: lisada KMH VTK alla Euroopa Komisjoni LULUCF hindamiseks (näiteks regulatsiooni mustand ning sellega seatud LULUCF sektori eesmärk metsanduse arengukava, Eestile, kuivõrd juba vastu võetud Euroopa kliimamäärusest johtub, et energiamajanduse arengukava, LULUCF regulatsiooni muutmine on möödapääsmatu, et täita kokkulepitud kasvuhoonegaaside sidumise eesmärke aastaks 2030. heitkoguste poliitikate Varuvariandina lisada KMH VTK oluliste dokumentide alla Euroopa väljatootmisel ja kliimamäärus ning seal kokku lepitud üleliiduline heitmete sidumise ringmajanduse rakendamiseks eesmärk aastaks 2030. tehtud uuringud). Neid uuringuid kordama või üle vaatama ei hakata, vajadusel tehakse täpsustusi kavandatava tegevuse konteksti silmas pidades. Kasutatud uuringutele antakse viited KSH aruandes. 4.1.2 all on tehase kasutusaegse mõjuna mainitud „Mõju kliimale (globaalse Arvestatakse. tasandi mõju)“, ent kliimat pole mainitud tehase asukohavaliku mõjuna. LS ja KSH VTK dokumendi ptk Juhime tähelepanu, et kuivõrd KSH plaanitakse teha KMH detailsusega, 4.1.2 on vastavalt täiendatud. peab see vastama ka KMH nõuetele. KMH direktiivi 2014/52/EL IV lisa Ptk 2.5 „Seosed asjakohaste lõike 5 kohaselt peab KMH aruanne sisaldama kirjeldust „projekti arengu- ja planeerimis- tõenäoliselt olulise keskkonnamõju kohta, mis tuleneb muu hulgas: /…/ f) dokumentidega“ eesmärk on projekti mõjust kliimale (näiteks kasvuhoonegaaside heite laad ja ulatus) muuhulgas anda hinnang, ning projekti haavatavusest kliimamuutuse korral“. Samasisuline säte on kuidas kavandatav tegevus on kirjas ka keskkonnaministri 01.09.2017 määruses nr 34 „Keskkonnamõju nende dokumentidega seotud, hindamise aruande sisule esitatavad täpsustatud nõuded“ § 6 lõikes 2. kas ta on kooskõlas, toetab Niisiis tuleb igakülgselt hinnata mitte üksnes kavandatava tegevuse mõjusid eesmärkide saavutamist jms. kliimale, vaid ka kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete Asjakohasusel on teksti võimaluste haavatavust kliimamuutuse korral. Selline mõjuhindamine peab täiendatud viidetega, et  19 vastama Euroopa Komisjoni teatises (2021/C 373/01) „Taristu vastavalt strateegilistes kliimakindluse tagamise tehniliste suunised aastateks 2021–2027“ toodud dokumentide s tehtavatele nõuetele. Enne, kui kliimamõjusid pole asjakohaselt hinnatud, on ka ebaõige muudatustele antakse ka KSH tuua VTK-sse sisse järeldus nagu aitaks tehase rajamine kliimapoliitika käigus täiendavad hinnangud eesmärke ellu viia. kooskõla, vastavuse jms kohta. Ettepanek: korrigeerida sõnastust VTKs ning seada kliimamõju hindamisele ülal loetletud nõuded. Parim kliimalahendus on energia- ja materjalisääst Tegemist ei ole LS ja VTK sisu Oma kirjas kirjutate: “Eestis on olemas vajaminev puiduressurss, mida muutva ettepanekuga. eksporditakse täna paberipuidu ja puiduhakke näol 80% ulatuses Energia- ja materjalisääst on Põhjamaadesse ning lisaks ekspordile põletatakse elektri- ja soojusenergia tõepoolest olulised ja nendega tootmiseks, mis on ei ole jätkusuutlik ja efektiivne ressursikasutus. arvestatakse tehase rajamisel Biotoodete tootmiskompleks lubaks väärindada paberipuidu kohapeal ning määral, mida arendaja on kliimaeesmärkide seisukohast parim võimalik lahendus mõjutada saab. madalakvaliteedilise puidu kasutamiseks.” Kuid otseselt VKG BTT ei Nõustume probleemipüstitusega, et töötlemata puidu eksport ning suuda mõjutada ühiskonna suuremahuline kasutamine energeetikas ei ole efektiivne ja jätkusuutlik. tarbimisharjumisi. Kaudselt Vaidleme vastu seisukohale, et parim lahendus on suure biotoodete loob VKG BTT tooted tootmiskompleksi rajamine. võimaluse vähendada Kliimaeesmärkide seisukohast on parim lahendus raiemahtude fossiilsetest allikatest tooteid vähendamine, heas ökoloogilises seisundis metsakoosluste kaitse ja avaldades positiivset mõju taastamine ning energia- ja puitmaterjali vajaduse vähendamine läbi kliimaeesmärkidele. aktiivsete säästumeetmete. Märgime, et tehas toodab otseselt rohelist elektrit ja taastuvatest allikatest pärinevat soojusenergiat (perspektiivne võimalus kaugkütte jaoks), mis toetab kliimaeesmärke. Eesti puidukasutuse stsenaariumite analüüsimine on KKMin haldusalas ja  20 eksportpuidu töötlemine toodeteks raiemahte ei mõjuta. Loodame, et arvestate nende märkustega eriplaneeringu edasises menetluses LS ja VTK dokumenti 2. täielikult ning ei võimalda planeeritava biotoodete tootmiskompleksi peatükki lisati võimalike rajamist, omamata täielikku selgust selle võimalikest keskkonnamõjudest nii tegevus- jm alternatiivide Lüganuse valla territooriumil kui sellest väljaspool. alapeatükk (ptk 2.2.2). Seal on Soovitame mõjuhinnangu läbiviimisel uurida võimalusi väiksema esitatud kaalutlused, millel puidutarbega tehase rajamiseks, mille eeldatavad varumise mõjud oleksid põhineb eriplaneeringu väikesemad. koostamisest huvitatud isiku väljapakutud tootmismaht, samuti on ühe tegevusalternatiivina toodud BTT mõne tegevusparameetri mahu (sh tootmisvõimsuse vähendamine), kui see on eritooteid arvesse võttes majanduslikult arvestatav ja vajalik avalduva olulise negatiivse keskkonnamõju leevendamiseks. Selle alternatiivi kaasamise vajadus selgub KSH läbiviimise käigus. 12 Keskkonnaamet KSH VTK-s (lk 42)on esitatud: „Puiduressursi hankimise mõju hinnatakse LS ja KSH VTK dokumendi ptk 01.04.2022 nr 6- eksperthinnanguga lähtudes üldisematest arengudokumentidest ja nende 4.1.2 on täiendatud ressursside 5/22/842-2 mõjuhinnangutest (sh hinnatakse sotsiaal-majanduslikku mõju).“Milliseid hankimise mõju hindamise arengudokumente on silmas peetud, kas ka looduskaitse-alaseid (nt EL detailsema kirjeldamisega. elurikkuse strateegia aastani 2030)? Kas eksperdihinnangu tase on piisav? Märgime, et Eesti puidu- Kas peaks koostama põhjalikuma analüüsi, mis käsitleks Eesti puiduressursi kasutuse stsenaariumite kasutust ja turgu ning BTT toormevajaduseasetumist olemasolevatesse analüüsimine on KKMin toormeahelatesse, raiemahtudesse jms? haldusalas. Lisaks MAK 2030 raames hinnatavale on  21 Keskkonnaagentuur teostanud 2021 LULUCF uuringu, mille raames on teostatud puidusektori kasutus- stsenaariumite kaardistamine ja prognoosimine. Huvitatud isik on tellinud paberipuidu/hakke saadavuse uuringu, mis võrdleb erinevaid raiestsenaariume ja kätte- saadavust (suures osas koostatud, kuid seda ei lõpetata enne, kui on teada MAK 2030 raiemaht). Eriplaneeringu alal jäävad kõik vääriselupaigad riigimaale, kus nende Võetakse teadmiseks. säilimine tuleb tagada vastavalt keskkonnaministri 04.01.2007 määruse nr 2 LS ja KSH VTK dokumendi „Vääriselupaiga klassifikaator, valiku juhend, kaitse korraldamine ning korrigeerimiseks puudub vääriselupaiga kaitseks lepingu sõlmimine ja kasutusõiguse tasu arvutamise vajadus (alade täpsustatud alused” § 261lg-le 2. väljapakkumisel nendega arvestatud, sama ka taristu asukohtade ettepanekute tegemisel). KSH VTK joonisel 3.17 on välja toodud BTT võimalike asukoha Võetakse teadmiseks. alternatiivide alad. Joonise kohaselt põhja poolsem ala kattub planeeritava LS ja KSH VTK dokumendi Viru Keemia Grupp AS tööstusjäätmete prügila võimaliku korrigeerimiseks puudub asukohaalternatiiviga. Juhime tähelepanu, et tuleks hinnata mõju vajadus. keskkonnale, kui mõlemad tööstusjäätmete prügila ja BTT asuvad Märgime, et koosmõjusid lähestikku. hinnatakse, kui see osutub asjakohaseks – VTKs sellele juba viidatud, et hinnatakse koosmõju kõikide olemas-  22 olevatega ja teadaolevate arendustega. Lisaks arvestatakse BTT jaoks sobivatelt aladelt asukoha- alternatiivide määramisega, et need ei kattuks kavandatava prügila vm muu arendus- tegevusega. Märgime, et BTT asukoha valikul tuleb arvestada ja läbi mõelda LS ja KSH VTK dokumendi ptk tööstusterritooriumil tekkiva sademevee puhastamise lahendused. 4.1.2 on lisatud sademevee Veeseaduse (VeeS) § 129 lg 1 kohaselt tuleb sademevee käitlemisel teema. 1. etapis antakse eelistada lahendusi, mis võimaldavad sademeveest vabaneda selle üldistatum hinnang (nt kas tekkekohas, vältides sademevee reostumist. võimalik koguda ja kasutada, ühitada teiste rajatiste sademevee käitlusega, millistest kohtadest vajavad veed puhastamist), 2. etapis detailsemalt, kui on teada konkreetsemad kogused, suublad, jms. Juhime tähelepanu, et süvamere heitveelasu rajamisel arvestada sellega, et Võetakse teadmiseks. planeeritava BTT asukoha ja mere vahele jäävad fosforiidi maardlad. LS ja KSH VTK dokumendi korrigeerimiseks puudub vajadus. KSH VTK-s (lk 39) on esitatud: „Asukoha eelvaliku etapis toimub asukoha LS ja KSH VTK dokumendi ptk eelvaliku mõjude hindamine ning detailse lahenduse etapis detailse 4.1.2 on lisatud 1. punkti lahenduse mõjude hindamine.” Juhime tähelepanu, et detailse lahenduse viidatud teema. etapis tuleb käsitleda veelaskme rajamisega seotud tegevusi (süvendamine, tahkete ainete paigutamine: alates mahust 10000m3on keskkonnamõju hindamise algatamine kohustuslik (keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus§ 6 lg 1 p 17 ja 17¹).  23 KSH VTK-s (lk 41) on toodud, et asukohavalikul käsitletakse mõju merele, Arvestatakse. sh merepõhjale ja sellega seotud taimestikule ja loomastikule. Siinkohal LS ja KSH VTK dokumendi tuleb täpsustada, et tuleb käsitleda mõju merele, sh merepõhja elupaikadele sõnastust on täpsustatud. ja merepõhja elustikule (loomastik ja taimestik). KSH VTK-s (lk 41) on esitatud BTT kasutusaegsed mõjud. Märgime, et LS ja KSH VTK dokumendi ptk mõjude juures vajalik käsitleda ka mõju merevee kvaliteedile (juhitakse 4.1.2 on vastavalt täiendatud. heitvett Soome lahte). Juhime tähelepanu, et veelaskme toru paigaldamiseks avalikku veekogusse Võetakse teadmiseks. on vajalik Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametilt saada VeeS § 217 LS ja KSH VTK dokumendi kohane hoonestusluba. korrigeerimiseks puudub vajadus. 13 Eesti Raudtee AS BTT asukoha valikul arvestada, et raudteeühenduse Tallinn-Narva Arvestatakse. Konkreetsed 01.04.2022 nr 21-1/182-1 raudteega saab kavandada ainult olemasolevatest Püssi või Kohtla ühendusteed ja jaama raudteejaamadest. laiendamise vajadused Ka tehase vahetult raudtee ääres paiknemise korral tuleb rajada ühendustee lahendatakse planeerimise lähima raudteejaamaga. Konkreetsed liitumisvõimalused ja uute järgmistes etappides. ühendusteede tõttu Püssi või Kohtla jaamade laiendamise vajadused tuleb LS ja KSH VTK dokumendi välja selgitada eriplaneeringu koostamise käigus. korrigeerimiseks puudub vajadus. Arvestada raudtee kaitsevööndiga, mille laius on määratud ehitusseadustiku Arvestatakse. (EhS) § 73 lõikes 1 ning kaitsevööndis kehtivate piirangutega vastavalt EhS LS ja KSH VTK dokumendi §-des 70, 73 toodule. BTT asukoha valiku korral vahetult Tallinn-Narva korrigeerimiseks puudub raudtee äärde või kaitsevööndisse hinnata tehase rajamisega kaasnevaid vajadus. võimalikke negatiivseid mõjusid (müra, vibratsioon, avariiolukorrad, ohutus) raudteeinfrastruktuurile ning raudteemaa maakasutusele ja veerežiimile. Arvestada, et vastavalt EhS §73 lõikes 4 sätestatule on Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametil õigus põhjendatud juhul nõuda riskianalüüsi või muu asjakohase analüüsi koostamist, et hinnata kavandatud tegevuse mõju raudtee seisukorrale ja raudteeliiklusele. Arvestada Majandus- ja taristuministri 09.11.2020 määruses nr 71 „Raudtee Arvestatakse.  24 tehnokasutuseeskiri“ toodud ehitusgabariidi nõuetega. Ehitusgabariit on tee LS ja KSH VTK dokumendi teljega risti oleval tasandil kujutatud piirjoon, millest sissepoole ei tohi korrigeerimiseks puudub ulatuda ükski ehitise või seadme osa. Erandiks võivad olla seadmed, mis on vajadus. ette nähtud vahetuks koostööks raudteeveeremiga. Arvestada raudteeinfrastruktuuri sideehitiste ja elektripaigaldiste Arvestatakse. kaitsevöönditega, mille ulatus ja piirangud on kehtestatud vastavalt LS ja KSH VTK dokumendi majandus-ja taristuministri 25.06.2015 määruses nr 73 ja EhS-is toodule. korrigeerimiseks puudub vajadus. Lähtuvalt Vabariigi Valitsuse otsusest elektrifitseerida raudtee taristu on AS Arvestatakse. Eesti Raudtee alustanud kontaktvõrgu projekteerimistöödega ning ehitus on LS ja KSH VTK dokumendi kavandatud aastatele 2023-2028. Tapa-Narva liinil ehitatakse välja korrigeerimiseks puudub kontaktvõrk ja nende teenindamiseks vajalikud rajatised raudtee vajadus. elektrifitseerimise otstarbeks. Püssi jaama piirkonda on kavandatud perspektiivne veoalajaam (asukoha alternatiivid on selgitamisel). Seoses eeltooduga tuleb arvestada Tallinn-Narva raudtee elektrifitseerimisega ja raudteemaale lisanduvate kitsendusi põhjustavate tehnovõrkude ja rajatistega. Tulenevalt Üleriigilisest planeeringust „Eesti 2030+”, et tulevikus tuleb Arvestatakse planeerimise rongide maksimaalset lubatud piirkiirust suurendada kuni 160 km/h järgmistes etappides. Tallinna–Narva–Peterburi, Tallinna–Tartu–Pihkva ja Tartu–Valga–Riia LS ja KSH VTK dokumendi liinidel ja Vabariigi Valitsuse 27.01.2022 korraldusest nr 18 „Avaliku korrigeerimiseks puudub raudteeinfrastruktuuri arendamist suunava tegevuskava aastateks 2021– vajadus. 2028“, on Tapa-Narva raudtee kiiruse tõstmiseks vaja õgvendada olemasolevat raudteetrassi Lüganuse valla haldusalas Püssi jaamas 246,9- 247,3 km lõigus ja Püssi- Kohtla jaamavahes 248,6 – 252,3 km lõigus. BTT raudteeühenduse kavandamisel Tallinn- Narva raudteega arvestada kõnesolevate õgvendustega (AS Eesti Raudtee 05.11.2021 kirja nr 21- 1/3742-1 Lisad 1, 2 ja 3). Lisaks informeerime, et pikemas perspektiivis (rongide liiklussageduse Võetakse teadmiseks. suurenemise ja kaubavoogude läbilaskevõime ammendumise riski korral) LS ja KSH VTK dokumendi on Tapa-Narva liinil planeeritud jaamavahedes rajada paralleelselt korrigeerimiseks puudub vajadus.  25 olemasoleva raudtee peateega teine peatee raudtee telgede vahega ligikaudu 4,3 meetrit (AS Eesti Raudtee 05.11.2021 kirja nr 21-1/3742-1 Lisa 4). BTT asukoha valikul arvestada, et raudteeühenduse Tallinn-Narva Arvestatakse. Konkreetsed raudteega saab kavandada ainult olemasolevatest Püssi või Kohtla ühendusteed ja jaama raudteejaamadest. laiendamise vajadused Ka tehase vahetult raudtee ääres paiknemise korral tuleb rajada ühendustee lahendatakse planeerimise lähima raudteejaamaga. Konkreetsed liitumisvõimalused ja uute järgmistes etappides. ühendusteede tõttu Püssi või Kohtla jaamade laiendamise vajadused tuleb LS ja KSH VTK dokumendi välja selgitada eriplaneeringu koostamise käigus. korrigeerimiseks puudub vajadus. Avaliku väljapaneku järgselt laekunud ettepanek 14 Transpordiamet Planeeringu lahenduse eesmärgiks on muuhulgas liikluskorralduse Arvestatakse planeerimise 11.04.2022 põhimõtete määramine ning servituutide seadmise ja olemasoleva või järgmistes etappides. Kuid nr 7.2-1/22/876-2 kavandatava tee avalikult kasutatavaks teeks määramise vajaduse vajalik on jätkuv koostöö märkimine. Asukoha eelvaliku tegemisel tuleb analüüsida olemasoleva Transpordiameti ja teedevõrgustiku piisavust juurdepääsude tagamisel, määrata planeeringualal Rahandusministeeriumiga perspektiivsete kohalike teede üldised asukohad ja nende ristumiskohad arvestades, et algatatud on riigiteedega ning oluliselt ümberehitatavad riigitee lõigud või ristmikud põhimaantee nr 1 Haljala- (nende olemasolul). Kukruse teelõigu riigi Määrata riigiteede liikluskorralduse ja ümberehituse vajadus seoses eriplaneering (REP). BTT kavandatava tegevusega kaasnevate (eri)veostega ning ehitusaegsete KOV EP ja REPi koostamist veostega. arvestades on mõistlikud Arvestada, et Transpordiamet riigiteede omanikuna ei võta arendustegevuse lahendused vajalik leida vajadustest tingitud uute teelõikude rajamise ja riigiteede ümberehitamise koostöös. kohustust kui riigiteede võrgustiku arengu seisukohalt selleks vajadus LS ja KSH VTK dokumendi puudub. korrigeerimiseks puudub Tootmiskompleksi täpse asukoha valiku järgselt (võimalikud vajadus. asukohaalternatiivide alad, Joonis 2) peame vajalikuks täiendavat koostööd täpsustamaks võimalikke marsruute, tootmiskompleksiga kaasnevat liikluskoosseisu, riigitee nr 1 eriplaneeringu lahendust jms ning eeltoodust tulenevalt meie seisukohti eriplaneeringu koostamiseks.  26 Palume täiendavalt p 4.1.2. kirjeldatule hinnata ka laevaliiklust biotoodete Arvestatakse. tehasega koos rajatava süvaveekollektori piirkonnas ning kollektori poolt LS ja KSH VTK ptk 4.1.2 p 1 põhjustatud võimalikke ohte laevaliiklusele. loetelu on täiendatud (käsitletakse mõju laevaliiklusele). Saatja: [email protected] <[email protected]> Saaja: Info Teema: 6-1/12-25 Lüganuse valda kavandatava Viru Keemia Grupp AS biotoodete tootmiskompleksi eriplaneeringu lähteseisukohtade ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsuse kohta ettepanekute küsimine Tere! Lüganuse Vallavalitsus edastab 03.06.2022. a kirja nr 6-1/12-25. Lugupidamisega Kaja Välk asjaajaja-arhivaar <http://email.mg.lyganuse.ee/o/eJxFy8EOgjAMANCvYTeXbt0KPexgjB-ysm6QCBrAg38vnnz3V5ITcWZOHrwHAnQQY3AWPcNIGIcifSWhLsDS7OPT8vre1aqaKVUNQkQjZfABsfeQsXpFpSCFmcyW5rU-z6rt-JUjXZfX9NyyZQxm0X3PTS9zSR3evCViKBClDhGF2WVBPm_-lw7vX_PYMgQ>