Vastus vaidlustusele

Riigihangete Vaidlustuskomisjon Teie: 09.05.2022 nr 12.2-10/60 Endla 13 10122 Tallinn [email protected] Meie: 12.05.2022 nr 6-2/22-114 Ulvi Reimets Riigihangete vaidlustuskomisjoni liige Vastus vaidlustusele Oleme seisukohal, et esitatud vaidlustus on põhjendamatu ning see tuleb jätta rahuldamata alljärgnevate põhjenduste kohaselt: I Asjaolud ja hankija toimingute õiguslikud alused Riigihanke „Geoloogia andmekogu arendamine“ (viitenumber 247014) alusdokumentide punkt 6.1. sisaldas nõuet, mille kohaselt peab pakkuja olema hanketeate riiklikus riigihangete registris avaldamise kuupäevale eelneva kolme aasta jooksul täitnud vähemalt kaks lepingut, millest mõlema raames on osutatud sarnast arenduse teenust: 6.1.1 mis on hõlmanud ruumiandmeteenuste ja relatsioonilise, sh PostgreSQL platvormil andmebaasi arendamist; 6.1.2 milles arendusprojekti maht on olnud vähemalt 2000 (kaks tuhat) töötundi. Alusdokumentide punkt 6.2.1. täiendas eelnimetatud kvalifitseerimistingimust ning seadis nõude, millest tulenevalt pakkuja esitab sellekohased andmed hankepassi osas C: "Tehniline ja kutsealane suutlikkus" näidates muuhulgas ära lepingu objekti koos teostatud tööde lühikirjeldusega (sh arendatud ruumiandmeteenuste kirjelduse, relatsioonilise andmebaasi ja andmebaasi platvormi kirjelduse ning arendusprojekti mahu töötundides). Täpselt sama informatsioon oli toodud ka hankepassis osas C: „Tehniline ja kutsealane suutlikkus“ tingimuse selgituse juures. Ühispakkuja, koosseisus Ruumab OÜ ja Krabu Grupp OÜ, esitas hankepassid mõlema ühispakkuja osas. Kuna Krabu Grupp OÜ hankepassis oli osa C: "Tehniline ja kutsealane suutlikkus" täitmata, siis sai kvalifitseerimisel arvestada vaid Ruumab OÜ hankepassi osas C sisalduvat. Ruumab OÜ hankepassi osa C „Tehniline ja kutsealane suutlikkus“ sisaldas ettevõtjalt oodatavate vastustena kahe varasemalt täidetud lepingu kirjelduse osas sõna-sõnalt vaid järgmist: 1. Eesti Raudtee varahaldusüsteemi GIS-lahenduse arendus Hexagoni tarkvara põhiselt. Riigihange nr 215353. Fr. R. Kreutzwaldi 5 / 44314 Rakvere / [email protected] / www.egt.ee Registrikood 77000387 2. Maaeluministeeriumi ruumiandmesüsteemi Spectrum Spatial Analyst (SSA) arendamine. Maht 5000 tundi. Hõlmab Spectrum Spatial Serverit põllumajanduse ruumiandmete kasutamiseks, temaga tehtavaid REST ja SOAP teenuseid, mis kasutavad PostGRE andmebaasi. Kumbagi lepingu puhul ei olnud välja toodud arendatud ruumiandmeteenuste kirjeldust. Lisaks puudus Eesti Raudtee varahaldussüsteemi GIS-lahenduse arenduse kirjelduses arendusprojekti maht töötundides. Hankija esitas 13.04.2022.a riigihangete registri kaudu pakkujale eelnimetatud asjaolude suhtes selgitustaotluse. Selgitustaotlusele vastates aga ei selgitanud pakkuja mitte hankepassis sisalduma pidanud andmete puudumise asjaolusid, vaid esitas puuduolevad varem täidetud lepingute kirjelduste andmed. Hankija selgitustaotlus ja pakkuja vastus sellele on leitav riigihangete registrist. Juhime tähelepanu, et hankija ei palunud selgitustaotluses hankepassi andmeid täiendada või puuduolevaid andmeid lisada. Riigihangete seaduse § 104 lõige 6 sätestab üheselt, et hankija teeb otsuse hankepassis esitatud teabe alusel pakkuja või taotleja kõrvaldamise, kvalifitseerimise või kvalifitseerimata jätmise kohta. Seadus ei näe ette, et seda esialgset otsust saaks teha andmete alusel, mis hankepassis ei sisaldu ja mis on esitatud hiljem või sisalduvad mingis muus dokumendis. Rahandusministeeriumi selgitustena käsitletavad riigihangete Korduma Kippuvad Küsimused selgitavad rubriigis „Hankepass“ 9. küsimuse „Kuidas toimida, kui hankepass on esitamata või puudulikult täidetud?“ vastusena muuhulgas järgmist: „RHS § 104 lg 6 kohaselt teeb hankija otsuse hankepassis esitatud teabe alusel. Seega juhul, kui hankija RHS § 52 lõikes 3 sätestatud võimalust ei kasuta, tuleb tal selline otsus teha. Seda tuleb eristada otsusest, mille hankija võib mistahes ajal menetluse kestel teha § 104 lg 7 alusel ja mis tehakse kõrvaldamise aluste ja kvalifikatsiooni sisulise kontrollimise tulemusena. Kohtupraktikas on leitud (vt TlnRingKo 3-19-631, p 15), et juhul, kui hankepassis on puudu andmed kvalifitseerimise tingimustele vastavuse kohta, on pakkuja jätnud esitamata hankija antud tähtajaks (pakkumuste esitamise tähtpäevaks) kvalifikatsiooni tõendamiseks vajalikud andmed RHS § 98 lg 4 tähenduses ning esineb alus pakkuja kvalifitseerimata jätmiseks üksnes hankepassi alusel RHS § 98 lg 4 ja § 104 lg 6 koosmõjus. Sealjuures on kohus selgitanud, et olukorras, kus pakkuja on jätnud andmed üldse esitamata, ei saa hankija nõuda pakkujalt hankepassi hilisemat täiendamist (RHS § 46 lg 4) ega asuda teostama kvalifikatsiooni sisulist kontrolli koos võimalike täiendavate selgituste/dokumentide küsimisega.“ … „Kui hankija kontrollib tulenevalt § 104 lg-st 7 ettevõtja kõrvaldamise aluseid ning kvalifitseerimist sisuliselt, võib hankija selleks nõuda: - hankepassis esitatud kinnitustele vastavate dokumentide esitamist; - hankepassis esitatud kinnitustele vastavate dokumentide sisu selgitamist; - hankepassis esitatud kinnitustele vastavate dokumentide sisu selgitamist võimaldavate dokumentide esitamist või täiendamist. Kõnealune säte ei näe aga ette, et ettevõtja võiks esitada andmeid, mida ta pidi esitama hankepassis, täiendavalt hiljem. 2 (7) RHS § 104 lg 11 kohaselt ei nõua hankija lg 7 ja 8 nimetatud dokumentide esitamist, kui tal on need dokumendid või vastavad andmed endal olemas või need on talle andmekogust tasuta kättesaadavad. Seega saab selle sätte kohaselt arvestada neid hankijal olemasolevaid või andmekogust kättesaadavaid dokumente ja andmeid, mis on eelpool nimetatud (hankepassis esitatud kinnitustele vastavad dokumendid või nendes dokumentides sisalduvad andmed), küll aga ei ole siin nimetatud neid andmeid, mida ettevõtja oleks pidanud esitama hankepassis. Seega ka selle sätte alusel ei ole võimalik ettevõtjal neid andmeid hiljem esitada, mida ta pidi esitama hankepassis. Sellist käsitlust toetab ka Euroopa Kohtu lahend kohtuasjas nr C-131/16, vt p 33. Kohus oli seisukohal, et selgituste nõudmisega, mis võib teatud tingimustel olla lubatud, ei tohi kõrvaldada sellist puudust, mis seisneb hankedokumentides nõutud dokumendi või andmete esitamata jätmises. Ettevõtjate võrdse kohtlemise põhimõtet tuleb tõlgendada nii, et sellega on vastuolus, kui hankija palub hankemenetluses pakkujal esitada hankedokumentides nõutud avaldusi või dokumente, mida ei ole pakkumuste esitamiseks ette nähtud tähtaja jooksul esitatud. Lisaks on Tallinna Ringkonnakohus asjas 3-19-631 (p 16) märkinud, et isegi sisulise kontrolli läbiviimisel ei pea hankija tal mingi teabe olemasolul (mis ei tulene avalikest registritest ega pole pakkuja poolt avaldatud) asuma eeldama selle teabe kasutada soovimist pakkuja poolt, kuna hankija ei saa pakkuja eest kujundada pakkumuse sisu ega pakkuja eest valida kvalifitseerimistingimuste täitmiseks vajalikke ressursse ja näitajaid.“ Sama küsimuse vastuses viidatakse muuhulgas küll ka, et kohtupraktikas on teatud erandlikel juhtudel leitud, et esialgse pakkumuse andmeid võib hankija kaalutlusõiguse alusel lubada täiendada, aga käesoleval juhul ei saa seda kohaldada, kuna tegemist ei ole esialgselt esitatud andmete täpsustamisega (nõutavad andmed olid ju üldse esitamata), tegemist ei ole tehnilise veaga või pakkumuses sisalduvate ebaselgete andmetega, mille ebaselgus on lihtsalt kõrvaldatav. Kõige eeltoodu alusel jättiski hankija oma 26.04.2022.a käskkirja nr 1-1/22-24 punktiga 2.2. ühispakkuja, koosseisus Krabu Grupp OÜ ja Ruumab OÜ, kvalifitseerimata (hankija otsus on lisatud vaidlustusele). II Vaidlustuse analüüs 1. Vaidlustuse osas B. „Õiguslikud põhjendused“ toob vaidlustaja välja küll õige õigusakti sätte - RHS § 104 lg 6, aga samas eirab selle normi sisu ja järgnevas käsitluses eeldab, et hankija oleks pidanud tegema esialgse kvalifitseerimise otsuse mitte hankepassis esitatud teabe alusel vaid pakkumuse koosseisus esitatud meeskonnaliikmete CV-des sisalduva teabe alusel. Toome siinkohal välja, et vaidlustaja ei ole varem osundanud meeskonnaliikmete CV-dele kui võimalikele teabeallikatele ja teeb seda käesolevas vaidlustuses esmakordselt. Ka oma 14.04.2022.a vastuses hankija selgitustaotlusele ei puuduta ta meeskonnaliikmete CV-sid poole sõnagagi. Peame vajalikuks viidata uuesti Tallinna Ringkonnakohtu lahendile asjas 3-19-631, milles on märgitud (p 16), et isegi sisulise kontrolli läbiviimisel ei pea hankija pakkuja eest valima kvalifitseerimistingimuste täitmiseks vajalikke ressursse ja näitajaid. Sisulist kontrolli teostab hankija RHS § 104 lõigete 7 ja 8 alusel. Käesoleval juhul aga sellise sisulise kvalifikatsiooni kontrolli etappi ei ole veel jõutudki, vaid vaidlus käib hankepassis esitatud teabe alusel esialgse kvalifitseerimise otsuse üle. Seetõttu on viidatud Tallinna Ringkonnakohtu lahendi seiskoht 3 (7) eriti asjakohane, kuna seadusandja ise on piiranud selles etapis kvalifitseerimistingimuste täitmiseks vajalikud ressursid ja näitajaid hankepassiga. 2. Vaidlustuse lehekülg 2 sisaldab lõiku: „Hanke teate kohaselt loetakse nõuetele vastavaks lepingud, mis: 1.1 mis on hõlmanud ruumiandmeteenuste ja relatsioonilise, sh PostgreSQL platvormil andmebaasi arendamist; 1.2 milles arendusprojekti maht on olnud vähemalt 2000 (kaks tuhat) töötundi. Hanketeade ei sea nõudeid lepingutele, nõuded lepingu sisule tulenevad hanke alusdokumentidest ja hankepassist. Ka hanketeate III Osa punkt III.1) teeb kvalifitseerimistingimustes viite hankepassile ja alusdokumendile. Seega on viide hanketeatele arusaamatu ja eksitav. 3. Eelmisele järgnev lõik: „Järgnevas punktis 2 on nõue esitada p 1 nõuetele vastavate lepingute: 2.1 teenuste lühikirjeldus sh kasutatud andmeebaas, 2.2 Lepingu maksumus Seega koosneb lepingu kvalifitseerimise nõue kolmest komponendist, millele oleme hankepassis andnud järgmised vastused – oleme ruumiandmeteenuste kirjeldused esitatud:“ on äärmiselt segane, ebatäielik ja eksitav. Tegelikult sätestavad hanke alusdokumendid punktis 6.2. kvalifitseerimistingimustena järgmist: „6.2 Pakkuja esitab sellekohased andmed hankepassi osas C: "Tehniline ja kutsealane suutlikkus" näidates muuhulgas ära: 6.2.1 lepingu objekti koos teostatud tööde lühikirjeldusega (sh arendatud ruumiandmeteenuste kirjelduse, relatsioonilise andmebaasi ja andmebaasi platvormi kirjelduse ning arendusprojekti mahu töötundides); 6.2.2 lepingu maksumuse; 6.2.3 lepingu sõlmimise algus- ja lõppkuupäeva; 6.2.4 teise lepingupoole andmed (sh tellijate kontaktisikute kontaktandmed).“ Täpselt samasugune informatsioon on ka hankepassis. Seega koosnevad nõuded pakkuja kvalifitseerimiseks (mitte lepingu kvalifitseerimiseks, nagu on ekslikult nimetatud eelpool) kindlasti rohkem kui kolmest komponendist. Kui vaidlustaja toob välja, et täidetud lepingu osas tuleb esitada „teenuste lühikirjeldus sh kasutatud andmeebaas“ (kirjapilt muutmata), siis on see lihtsustatud ja ebatäpne, kuna tegelik nõue on, et pakkuja näitab hankepassi osas C lepingu objekti koos teostatud tööde lühikirjeldusega (sh arendatud ruumiandmeteenuste kirjelduse, relatsioonilise andmebaasi ja andmebaasi platvormi kirjelduse ning arendusprojekti mahu töötundides). Vaidlustaja on vaidlustuses üritanud kvalifitseerimisnõudeid oma suva kohaselt hägustada, üldistada ja lihtsustada, et saavutada soodsamad tõlgendusvõimalused oma tegevuse või tegevusetuse õigustamiseks. 4. Eelmisele lõigule järgnevas tabelis on esimesel real jällegi ebatäpne viide hanketeatele („Nõue hanketeates“), mis tegelikult kvalifitseerimistingimusi ei sätesta. Teisel real on nõude kirjelduseks „Ruumiandmeteenuste arendus“, mis on täielikult vale ja ei vasta 4 (7) kvalifitseerimistingimusele, mille koheselt pidi pakkuja esitama „arendatud ruumiandmeteenuste kirjelduse“. Ehk siis see on täpselt see, mida pakkuja oma esitatud hankepassis tegelikult teinud ei ole. Muutes nõude sõnastust üldisemaks üritab vaidlustaja varjata asjaolu, et ta tegelikult hankepassi osas C arendatud ruumiandmeteenuste kirjeldust esitanud ei ole, kuna tema interpretatsioonis on nõudeks vaid üldine ja laialivalguv „Ruumiandmeteenuste arendus“, mitte aga arendatud ruumiandmeteenuste kirjeldus, mis oli kvalifikatsiooninõude täpne sõnastus. 5. Tabeli teise rea lahtrites 2 ja 3 on toodud täpselt see teave, mis oli ka hankepassis ja kust on arendatud ruumiandmeteenuste kirjeldus täielikult puudu. Olgu vaid nimetatud, et Maaeluministeeriumi lepingu puhul nimetatud REST ja SOAP teenused ei tähista arendatud ruumiandmeteenuste kirjeldusi kuna REST (Representational State Transfer) veebirakenduse tarkvaraarhitektuuri ja SOAP (Simple Object Access Protocol) protokolli võib kasutada ükskõik milliste veebiteenuste arendamisel. 6. Vaidlustuse teise lehekülje lõpus kolmanda lehekülje alguses olev arutlus sellest, mis tähendab „GIS“ ja kuidas peaks ruumiandmeteenuseid kirjeldama on esemetu. Hankija on jätnud selleks pakkujale vabad käed. Aga kindlasti ei ole arendatud ruumiandmeteenuste kirjelduseks lihtsalt väljendi „GIS“ või „Spatial“ nimetamine projekti nimetuses või lepingu objektis. Tegelikult ei ole mõiste „ruumiandmeteenused“ puhul tegemist Eesti õigusruumis määratlemata õigusmõistega, mida igaüks võiks vastavalt vajadusele ja asjaoludele oma suva kohaselt sisustada. Ruumiandmete seaduse § 6 annab ruumiandmeteenuste legaaldefinitsiooni ning selle kohaselt on ruumiandmeteenusteks toimingud, mida võib arvutirakenduse abil ruumiandmekogumitesse kuuluvate ruumiandmetega või nendega seotud metaandmetega teha. Vaidlustuse esitaja, kui vastavas valdkonnas eriteadmisi omav ettevõtja, peaks seda kindlasti teadma. 7. Vaidlustuse kolmanda lehekülje teises lõigus on tähelepanujuhtimine, mille kohaselt hanketeates on küsitud teenuse kirjeldust (ainsus), mitte kõigi lahenduses olevate teenuste (mitmus) kirjeldust. Vaatamata hoolikale otsingule ei suutnud me sellist vahetegu hanketeates tuvastada. Seega on esemetu ka pakkuja hinnang sellele, liiati on kvalifitseerimistingimusena hanke alusdokumentides ja hankepassis läbivalt kasutatud sõnastust „arendatud ruumiandmeteenuste kirjeldus“ 8. Vaidlustaja väidab vaidlustuse kolmanda lehekülje keskel, et teenuste kirjeldused olid täpsemal kujul CV-des. Tõime juba vaidlustuse analüüsi punktis 1 välja, miks ei ole formaalsetel põhjustel võimalik kasutada andmeid ja dokumente hankepassi väliselt. Isegi aga, kui CV-des olevaid andmeid oleks formaalselt võimalik kasutada pakkuja esialgse kvalifitseerimise otsustamisel, on nendes andmetes rida küsitavusi: 8.1. Vaidlustaja koostatud tabeli teise lahtri pealkiri on sõnastatud ebatäpselt ja tegemist ei ole CV-s esitatud lepingu sisu kirjeldusega vaid sõltuvalt asjaoludest kas siis projekti iseloomustusega või spetsialisti peamiste tööülesannetega projektis. Kumbki neist ei näita seda, millised ruumiandmeteenused tegelikud välja arendati ja mille osas tööd ka tegelikult üle anti ja vastu võeti. Juhime tähelepanu, et hanke alusdokumendid sisaldasid punktis 6.3. muuhulgas ka tingimust, mille kohaselt täidetuks loetakse lepinguid, mis on täielikult täidetud ja lepingu täitmise tähtaeg on saabunud ning mille raames teostatud tööd on tellijale üle antud ja tellija poolt vastu võetud. 8.2. E. Keemani CV puhul on vaidlustaja toonud välja Eesti Raudtee AS lepinguga seonduvalt järgmise: 5 (7) „Selgitus GeoTRAMS tarkvara on seotud Maa-ameti aluskaartidega ning ettevõtte äritarkvaraga Dynamics 365, GeoTrAMS võimaldab visualiseerida ettevõtte varasid (nii staatilisi kui dünaamilisi) kaardil ning luua teenuseid nii ettevõttesiseseks kasutamiseks kui välistele huvigruppidele)“ Jääb äärmiselt ebaselgeks, mis on GeoTrams tarkvara ja kuidas see on seotud hankepassis sisalduvaga (Eesti Raudtee varahaldusüsteemi GIS-lahenduse arendus Hexagoni tarkvara põhiselt). Asjaolu, et GeoTrAMS (kirjapilt muutmata) võimaldab visualiseerida ettevõtte varasid kaardil, ei tähenda seda, et vastavad ruumiandmeteenused ka välja arendati ja sellega seotud tööd üle anti ja vastu võeti. 8.3. K. Kanneli CV puhul on vaidlustaja toonud välja Eesti Raudtee AS lepinguga seonduvalt järgmise: „FME põhiste ETL-lahenduste arendaja kasutades PostGIS andmebaasi, Maaameti WMS,WFS teenuste kasutamine süsteemis, andmevahetus Maaameti ja EVR varahalduse tarkvaraga REST API-teenuste kaudu.“ Tegemist on spetsialisti peamiste tööülesannetega projektis ehk sellega, millega see isik projektis pidi tegelema. See ei näita jällegi seda, millised ruumiandmeteenused tegelikult välja arendati. Samuti jääb arusaamatuks, mis on EVR varahalduse tarkvara ja kuidas see on seotud hankepassis nimetatuga. 8.4. K. Kanneli CV puhul on vaidlustaja toonud välja Maaeluministeeriumi lepinguga seonduvalt järgmise: „Spectrumi põhiste ETL-lahenduste arendaja kasutades PostGIS andmebaasi, WMS,WFS teenuste loomine Spectrum Serveri tarkvaras, andmevahetus Maaameti tarkvaraga REST API- teenuste kaudu, Testimine.“ Tegemist on jällegi spetsialisti peamiste tööülesannetega projektis ehk sellega, millega see isik projektis pidi tegelema. See ei näita jällegi seda, millised ruumiandmeteenused tegelikult välja arendati. 9. Vaidlustaja tähelepanujuhtimine, et Eesti Raudtee lepingu puhul on tegu riigihankega ja et selle tehniline kirjeldus on avalikult kättesaadav ei ole kuidagi asjakohane, kuna selle riigihanke alusdokumentidest ei selgu kuidagi, millised ruumiandmeteenused tegelikult välja arendati. Lisaks tähendab see tegelikult seda, et hankija peaks hakkama otsima ja tuletama pakkuja esialgse kvalifitseerimise otsustamiseks näitajaid ja andmeid, millist kohustustust hankijal ei ole, kuna need andmed pidid sisalduma hankepassis. 10. Ehkki Eesti Raudtee lepingu juures Ruumab möönab, et lepingu maht oli hankepassis esitamata, siis eeldab vaidlustaja jällegi, et hankija peaks iseseisvalt hakkama tuletama pakkuja esialgse kvalifitseerimise otsustamiseks vajalikke andmeid läbi lepingu maksumuse ja hüpoteetilise tunnihinna. See eeldus ei ole ei õiguspärane ega ka tõsiseltvõetav. 11. Vaidlustuse lehekülgedel neli ja viis tsiteerib vaidlustaja kohtute ja VAKO rakenduspraktikat. Oleme jätkuvalt seisukohal, et ehkki kohtupraktikas on teatud erandlikel juhtudel leitud, et esialgse pakkumuse andmeid võib hankija kaalutlusõiguse alusel lubada täiendada, siis käesoleval juhul ei saa seda kohaldada, kuna tegemist ei ole esialgselt esitatud andmete täpsustamisega (nõutavad andmed olid üldse esitamata), tegemist ei ole tehnilise veaga või pakkumuses sisalduvate ebaselgete andmetega, mille ebaselgus on lihtsalt kõrvaldatav. Vaidlustaja on lihtsalt ulatuslikult jätnud nõutavad andmed hankepassis esitamata ja üritab nüüd seda käsitleda erandjuhuna, milleks see aga ei ole. 6 (7) 12. Vaidlustuse lõpuosas kaalutleb vaidlustaja ilmselgelt vigaselt hankija tegevuse proportsionaalsust, läbipaistvust ja võrdse kohtlemise printsiibi järgmist. Vaidlustaja on teadlik, et sama hankija otsusega jäeti kvalifitseerimata ka kaks ülejäänud pakkujat, OÜ ALPHAGIS ja AS Datel, kuna ka neil oli hankepassis jäänud välja toomata arendatud ruumiandmeteenuste kirjeldus. Sisuliselt taotleb vaidlustaja vaidlustuses toodud argumentidega endale põhjendamatuid ja õigusaktidega vastuolevaid eeliseid teiste pakkujatega võrreldes. See aga ei ole kuidagi kooskõlas hanke läbiviimise proportsionaalsuse, läbipaistvuse ja võrdse kohtlemise printsiibiga. III Taotlused: 1. Palume jätta vaidlustus rahuldamata kui põhjendamatu. 2. Jätta vaidlustaja menetluskulud tema enda kanda. 3. Vaadata vaidlustus läbi kirjalikus menetluses. Kõik vaidlustuse lahendamiseks vajalikud dokumendid ja andmed on kättesaadavad riigihangete registrist, seega puudub meil vajadus neid täiendavalt juurde lisada. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Sirli Sipp Kulli Direktor 7 (7)