AMETIABI TAOTLU

Sirli Sipp Kulli Eesti Geoloogiateenistus [email protected] 04.05.2022 nr 6-6/22/881 Ametiabi taotlus Eesti Geoloogiateenistusele Lähtuvalt Teie 22.03.2021 saadetud ettepanekule riikliku keskkonnaseire programmi seismoseire tööde korraldamiseks ja 2021. a jooksul toimunud aruteludele seire korraldusvõimaluste muutmiseks, teeme ettepaneku kasutada 2022. a jooksul vajalike tööde läbiviimiseks ametiabi. Samuti teeme ettepaneku mererannikute seire läbiviimiseks ja põhjavee seisundi vahehinnangu koostamiseks ametiabi raames. Pädevus ja põhivahendid tööde läbiviimiseks on Eesti Geoloogiateenistusel (EGT) olemas. Kirjale on lisadena lisatud seismoseire, mererannikute seire ja põhjaveekogumite seisundi vahehinnangu teostamiseks ametiabi taotlused. Keskkonnaagentuur (KAUR) on Keskkonnaministeeriumi hallatav riigiasutus. KAURi põhimäärusejärgne tegevusvaldkond hõlmab muuhulgas riikliku keskkonnaseire programmi täitmist. Täpsemalt on KAURi põhimäärusejärgsed ülesanded muuhulgas korraldada riikliku keskkonnaseire programmi täitmist ja keskkonnaseire andmehõivet, edastada valitsusasutustele, kohalikele omavalitsustele, rahvusvahelistele organisatsioonidele ja koostööpartneritele nende taotlusel informatsiooni keskkonnaseire ja -seisundi kohta ning teha oma tegevusvaldkonnas koostööd riigisiseste ja rahvusvaheliste institutsioonide ning organisatsioonidega. Halduskoostöö seaduse § 18 lõige 1 sätestab, et haldusorgan võib taotleda teiselt haldusorganilt ametiabi kui: 1) haldusülesande täitmiseks vajaliku akti andmine või toimingu sooritamine ei ole tema pädevuses; 2) haldusülesande täitmiseks on vaja andmeid, mis haldusorganil puuduvad või mida haldusorgan ei ole võimeline välja selgitama; 3) haldusülesande täitmiseks on vaja teise haldusorgani valduses olevaid dokumente või muid tõendeid; 5) ametiabi kasutamine oleks majanduslikult oluliselt soodsam kui mittekasutamine. Lähtume ülal loetletud ülesannetest ja nende riigisisesest jaotusest – mererannikute ja seismoseiret korraldab KAUR ning viib läbi EGT. Taotleme Teie käest ametiabi korras taotlustes (lisad 1 ja 2) kirjeldatud tegevuste väljundtulemusi nagu seiretöö aruandeid, töö käigus kogutud andmestikku ja koondhinnangut, kus antakse lühiülevaade seiretöö tulemustest. Lisaks sellele, võttes arvesse EGT hüdrogeoloogia- ja keskkonnageoloogia osakonna ühte Mustamäe tee 33 / 10616 Tallinn / Telefon 666 0901 / Faks 666 0909 / [email protected] / www.keskkonnaagentuur.ee Registrikood 70009540 peamistest ülesannet, Eesti põhjavee ning selle kvaliteedi uurimist, mille põhjal teostatakse põhjavee seisundi hindamist, taotleme Teie käest lisas 3 kirjeldatud tegevuse väljundtulemusi. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Taimar Ala direktor Lisad: 1. Seismoseire ametiabi taotlus 2. Mererannikute seire ametiabi taotlus 3. Põhjaveekogumite seisundi vahehinnangu ametiabi taotlus Sama: Keskkonnaministeerium Anne Martin 5341 1343 [email protected] 2 (2)  Lisa 1 AMETIABI TAOTLUS 1. Ametiabi taotluse esitamise kuupäev 2. mai 2022 2. Ametiabi taotleva haldusorgani nimetus ja aadress Keskkonnaagentuur (edaspidi KAUR), Mustamäe tee 33, Tallinn, 10616 3. Haldusorgan, kellelt ametiabi taotletakse, nimetus ja aadress Eesti Geoloogiateenistus (edaspidi EGT), Kreutzwaldi 5, Rakvere, 44314 4. Taotletava ametiabi lühikirjeldus, sh ülesande täitmise eeldatavad kulud juhul, kui ülesande täidaks ametiabi taotlev haldusorgan (v.a «Halduskoostöö seaduse» § 18 lõike 1 punktides 1 ja 3 sätestatud juhul) Ametiabina taotletakse riikliku keskkonnaseire programmi seismoseire allprogrammi kohase seiretöö „Seismoseire“ andmete edastamist ja seiretöö aruande koostamist riikliku keskkonnaseiret reguleerivate aktide nõuetele. Keskkonnaministri 23.01.2017 määruse nr 3 „Riikliku keskkonnaseire programmi ja allprogrammide täitmise nõuded ja kord“ § 3 lõike 10 kohaselt on seismoseire ülesanded ja eesmärk: 1) Eestis ja naaberaladel asetleidvate regionaalsete seismiliste sündmuste registreerimine ja analüüsimine; 2) Eesti territooriumil asetleidvate lokaalsete seismiliste sündmuste fikseerimine ja analüüsimine, mis on aluseks ehitiste planeerimisel ja rajamisel või illegaalsete lõhkamiste selgitamisel. Riikliku keskkonnaseire raames toimub seismiliste sündmuste registreerimine kolmes püsijaamas (Tabel 1). Seirejaamade andmed tuleb regulaarselt edastada rahvusvahelisse maavärinate jälgimis- ja hoiatusprogrammi GEOFON Potsdami Maauuringute Keskuses. Tabel 1. Püsiseirejaamad. Jaam Lühend X Y Seismomeeter Arbavere ARBE 6589996,7 611624,3 Güralp CMG-6T Matsalu MTSE 6506912,2 488337,1 Güralp CMG-6T Vasula VSU 6481623,8 659975,1 STS-2 Vasula, Matsalu ja Arbavere seirejaamade seismogrammid tuleb töödelda Eestis (automaatseiresüsteemi tulemused täpsustatakse manuaalanalüüsiga, sündmused lokaliseeritakse uuesti ja täpsemini). Andmeanalüüs tehakse koostöös Helsingi Ülikooli Seismoloogia Instituudiga tarkvara Geotool abil. Andmetöötluse lõpptulemuseks on Internetis Helsingi Ülikooli publitseeritavad rahvusvahelised seismiliste sündmuste bülletäänid (seismiliste lainete jaama saabumise ajad, magnituudi hinnangud), mille Eesti territooriumi ja selle vahetus läheduses oleva piirkonna manuaalse analüüsi tegemise eest vastutab töövõtja. Vasula, Arbavere ja Matsalu seirejaamades salvestatud andmed peab edastama reaalajas Tallinna Tehnikaülikooli serverisse ning Potsdami Maauuringute Keskuses paikneva GEOFON-i seirevõrgu serverisse. Mõlemal pool toimub andmete esmane kvaliteedikontroll ja arhiveerimine. Kõik seismogrammid arhiveeritakse lainekujul andmekogus ning arhiveeritud seismogrammidest salvestatakse vähemalt üks turvakoopia sõltumatule andmekandjale. 2 (3) Potsdami serverist edastatakse andmed reaalajas rahvusvahelisse ORFEUS-e andmekeskusesse, kus andmestikku kasutatakse üleeuroopalise virtuaalse seismograafide võrgu koosseisus maailmas toimuvate tugevate seismiliste sündmuste registreerimisel ja analüüsimisel (http://www.orfeus-eu.org). Seiretööde käigus juhindutakse peale lähteülesande maapõueseadusest ja keskkonnaseire seadusest ning nende alusel kehtestatud õigusaktidest tulenevatest nõuetest. Seiretöö tulemused esitatakse KESEsse seiretöö vahe- ja lõpparuanded ning töö käigus kogutud andmestik järgmistel tähtaegadel: I etapp – vahearuande esitamise tähtaeg 1. august 2022; II etapp – lõpparuande esitamise tähtaeg 1. märts 2023. Aruanded, koondhinnang ja andmestik esitatakse tellijale elektrooniliselt MS Office või Open Office vormingus (doc, xls või odt, ods) ja lõpparuanne ka pdf-failina. Andmete kogumine, edastamine ja säilitamine toimub keskkonnaseire seaduses ja selle rakendusaktides sätestatud korras. Vastutav täitja tagab kogutud seireandmete õigsuse ja säilitamise lähtuvalt keskkonnaseire seaduse § 6 punktist 2. Seiretöö käigus kogutud andmestik, seiretöö aruanded ja koondhinnang esitatakse KAUR-le elektrooniliselt keskkonnaseire infosüsteemi KESE (https://kese.envir.ee/kese/) kaudu. Kui andmeid või aruandeid ei õnnestu KESE-sse esitada, lepitakse andmete esitamise viis tellijaga eraldi kokku. Vahearuande, lõpparuande, koondhinnangu, andmete edastamise vormi ning tööde üleandmisevastuvõtmise akti vormid on kättesaadavad aadressil https://keskkonnaagentuur.ee/et/seirearuandlus). Töö teostamisel lähtutakse keskkonnaseire seaduse ning keskkonnaministri 23.01.2017 määruses nr 3 „Riikliku keskkonnaseire programmi ja allprogrammide täitmise nõuded ja kord“ toodud põhimõtetest ja tingimustest riikliku keskkonnaseire töö teostamise kohta. Lisaks lähtutakse maapõueseadusest, kui see asjakohane on. 5. Ametiabi taotlemise eesmärk: selgitus, miks ei saa ametiabi taotlev haldusorgan ise ülesannet täita ning kelle õiguste või milliste huvide kaitsmiseks on ametiabi vajalik Lähtuvalt keskkonnaseire seaduse § 5 lõike 2 punktist 1 ning KAUR põhimääruse § 6 punkti 7 alusel korraldab KAUR riikliku keskkonnaseire programmi täitmist ja keskkonnaseire andmehõivet. Keskkonnaseire seaduse § 5 lõike 3 kohaselt teostab ja korraldab vastutav täitja keskkonnaseiret nõutava pädevusega isikute kaudu. EGT on valdkondliku kompetentsi kandja Eestis riikliku keskkonnaseire programmi seismoseire allprogrammi osas, omades ainuasutusena Eestis antud seireks vajalikke teadmisi ja seadmeid, mis KAUR-l puuduvad. Seismoseire on riikliku keskkonnaseire programmi üks allprogramme, mille teostamisel lähtutakse keskkonnaseire seadusest ja selle alamaktides sätestatud nõuetest. Seismoseire teostamiseks puuduvad KAUR-l selle valdkonna kvalifitseeritud inimesed, seadmed ja pädevus saadud spetsiifiliste mõõtmistulemuste interpreteerimiseks. EGT-l on vastavad inimesed ja seadmed olemas ning tööde teostamise tulemusena valmiv andmestik ja kokkuvõtted on otstarbekas edastada nende poolt KAUR-le kui riikliku keskkonnaseire programmi andmehõive tagajale. 6. Ametiabi taotlemise õiguspärasus, sh haldusorgani, kellelt ametiabi taotletakse, pädevus anda taotletav haldusakt või sooritada toiming EGT põhimääruse § 9 lõike 1 punkti 3 kohaselt on EGT ülesandeks geofüüsikaliste, geokeemiliste ja keskkonnageoloogiliste uuringute teostamine; punkti 11 kohaselt maapõuealase teabe loomine, haldamine ja vahendamine avalikkusele ning lisaks on § 9 lõike 2 punkti 3 kohaselt õigus osutada teenusena maapõue ja keskkonnaalaste uuringute ja seirete läbiviimist. Seismilise seire läbiviimiseks vajalik tehniline varustus (seismogrammid, riigisisene andmehõivesüsteem ja andmeedastussüsteemid Potsdami Maauuringute Keskusesse) on KAUR-le teadaolevalt Eestis olemas vaid EGT-l. Ühtlasi on EGT-l vajaliku teaduskvalifikatsiooniga ja pikaajalise kogemusega töötajad, et tagada seiretulemuste usaldusväärne tõlgendamine ja andmeanalüüs. Seismoseire teostamiseks on vaja spetsiifilist eriala valdavat personali, mille leidmine Eesti tingimustes on keeruline, mh seetõttu, et Eestis pole võimalik omandada seismoloogi haridust. Käesoleval perioodil on teadaolevalt Eesti Vabariigis vaid üks seismoloogia haridusega ja Helsingi Ülikooli doktorikraadiga teadlane – EGT vanemgeoloog, kes on saanud lisaks mitmeaastase täienduskoolituse Cambridge’i Ülikoolis ja Põhjamaade Vulkanoloogia Instituudis Reykjavikis. Eelpool kirjutatust tulenevalt leiame, et ametiabi korras seismoseire andmete edastamine, mis on kogutud EGT põhiteenuste täitmise raames, on otstarbekas ja põhjendatud ning täidab halduskoostöö seaduses sätestatud eesmärke. 7. Ametiabi taotleva haldusorgani juhi või tema volitatud isiku nimi ja allkiri Taimar Ala direktor (digitaalselt allkirjastatud)  Lisa 2 AMETIABI TAOTLUS 1. Ametiabi taotluse esitamise kuupäev 2. mai 2022 2. Ametiabi taotleva haldusorgani nimetus ja aadress Keskkonnaagentuur (edaspidi KAUR), Mustamäe tee 33, 10616 Tallinn 3. Haldusorgan, kellelt ametiabi taotletakse, nimetus ja aadress Eesti Geoloogiateenistus (edaspidi EGT), Kreutzwaldi 5, 44314 Rakvere 4. Taotletava ametiabi lühikirjeldus, sh ülesande täitmise eeldatavad kulud juhul, kui ülesande täidaks ametiabi taotlev haldusorgan (v.a «Halduskoostöö seaduse» § 18 lõike 1 punktides 1 ja 3 sätestatud juhul) Ametiabina taotletakse riikliku keskkonnaseire programmi mereseire allprogrammi mererannikute seire alamprogrammi kohase seiretöö „Mererannikute seire“ läbi viimist ja tulemuste edastamist KAUR-le. Keskkonnaministri 23.01.2017 määruse nr 3 „Riikliku keskkonnaseire programmi ja allprogrammide täitmise nõuded ja kord“ § 3 lg 5 kohaselt on mereseire, mille osa on mererannikute seire, ülesanded ja eesmärk 1) Eesti mere, sh sisemeri (rannikuvesi), territoriaalmeri ja majandusvöönd, vee kvaliteedi ja seisundi hindamine hüdroloogiliste, morfoloogiliste, füüsikalis-keemiliste, bioloogiliste, sh elustikus ja põhjasetetes määratavate näitajate kaudu, muutuste jälgimine ja prognoosimine, analüüsides nende põhjuslikke seoseid inimtegevuse ja looduslike protsessidega; 2) võimalike ohusituatsioonide kindlaks tegemine ja vältimine; 3) mererannikul inimtegevuse ja looduslike tegurite mõjul toimuvate protsesside, sh kulutus ja kuhjumine, jälgimine ja nende arengusuundade selgitamine, muutuste tuvastamine, ranniku arengu prognoosimine ja soovituste andmine ranniku maakasutuse optimaalseks planeerimiseks; 4) sisendi andmine rakendatud keskkonnakaitse meetmete tõhususe hindamiseks ja mereressursside kasutamiseks ning taustinformatsiooni andmine ehitiste keskkonnamõju hindamiseks ning majandus- ja puhketegevuse planeerimiseks. Eesti rannikul toimuvate rannaprotsesside (kulutus ja kuhjumine) jälgimine ning arengusuundade selgitamine toimub reeglina läbi rannaprofiilide maapealse osa mõõdistamise ja pildistamise. Lisaks sellele, mererannikute seire peaks arvestama muuhulgas merestrateegia raamdirektiivist (MSRD, 2008/56/EÜ), veepoliitika raamdirektiivist (VRD, 2000/60/EÜ), üleujutusdirektiivist (2007/60/EÜ) ja mereruumi planeerimise direktiivist (2014/89/EL) tulenevate ülesannete ja vajadustega, seega seiret täiendatakse kuni 10 m sügavusel veealuse rannanõlva uurimisega teatud seirealadel. Mererannikute seire annab sisendi direktiivide täitmiseks vastavalt: o MSRD-ga seonduvalt kogutakse ja analüüsitakse andmeid merepõhja terviklikkuse, selle häiringute ja kao ning hüdrograafiliste muutuste kohta. Survetegurite mõjudena jälgitakse muutusi setete liikumises, blokeerimist, mudastumist, abrasiooni ja akumulatsiooni ning nende muutusi; o VRD-ga seonduvalt kaardistatakse rannikumere merepõhja hüdromorfoloogiat ja selle muutumist; o üleujutusdirektiiviga seonduvalt hinnatakse ranna ja rannanõlva prognoositavaid muutusi võimalike üleujutuste tagajärjel; 1 (4) o mereruumi planeerimise direktiiviga seonduvalt antakse sisend rannavööndi litodünaamilistele protsessidele, millega selgitatakse rannaprotsesside senine areng ning prognoositakse muutused, et tagada rannaala parim planeerimine. Andmed on lisaks kasutatavad ka näiteks sadamate ehitusel, ehitiste ja teede rajamisel, puhkemajanduse planeerimisel. 2022. aasta tööülesanne on koostatud võttes arvesse 2019.-2020. aastal läbiviidud seirealade revisjoni ja arvestades mõõdistamise vajaduspõhisust. 2022. aastal mererannikute seire on kavandatud järgmistel seirealadel: Keskkonnaregistri kood Seireala SJA3692000 Alliklepa SJB3721000 Lepaoja SJA5949000 Koipsi SJA3766000 Laulasmaa SJA3259000 Lemmeoja SJA0348000 Luidja SJA0021000 Matsiranna SJA6558000 Ninamaa SJA2559000 Nõva II SJA0390000 Osmussaare läänesadam SJA8543000 Pakri pank SJA9673000 Rammu SJA1571000 Ristinina SJA9589000 Saviranna SJA6003000 Saxby SJA3079000 Saxby tuletorn SJA8975000 Võsu Veealuse rannanõlva mõõdistamisi on plaanis teostada Alliklepa, Saviranna ja Ninamaa seirealal. Ülejäänud seirealadel teostatakse RTK-GPS mõõdistamisi. Töövõtjal on õigus pakkuda valitud seirealade nimekirja muutmist, lähtudes oma pädevusest, kogemusest ja seirevahelisel perioodil toimunud muutustest. Seiretööde käigus: o seiretransektidel mõõdistatakse kõrgusprofiilid (kuni -1,5 m sügavuseni) (RTK-GPS); o mõõdistatakse uuritava ala batümeetria kajaloodiga; o valitud seirealadel uuritakse veealust rannanõlva, milleks kasutakse külgvaate-, lehviksonarit ja setteprofilaatorit. Sonarite profiilidega kaetakse veealune rannanõlv kogu ulatuses seireala piires. Profiili laius (kummalegi küljele) valitakse vastavalt seireala rannanõva kallakusele ja sügavustele. Keskmiseks riba laiuseks arvestatakse 40 meetrit (so ca 20 meetrit kummalegi poole). Setteprofilaatoriga tehakse profiilid üldjuhul rannanõlva -2 m samasügavusjoonest kuni -10 m samasügavusjooneni intervalliga 40 meetrit. Profiilide sügavama osa määramisel arvestatakse rannanõlva ja setete jaotumuse iseloomu. Vajadusel jätkatakse profileerimist kuni -15 m samasügavusjooneni või lõpetatakse madalamal sügavusel; o seirealadel tehakse vaatlused ja kirjeldatakse rannas toimunud muutusi s.o. rannas ja rannanõlval toimunud muutused, setete liikumise muutused, täisehitamine vms, tuvastatakse visuaalselt muutused ranna- ja meresetete lõimises; o tehakse seireala kirjeldused ja fotod, mis annavad parema visuaalse pildi seiratava rannalõigu seisundist; o koostatakse seirealade ja seireprofiilide paiknemist iseloomustavad kaardid, sh märkides ära abrasiooni- ja akumulatsioonipiirkonnad; 2 (4) o koostatakse mõõtmisandmete põhjal digitaalsed seireprofiilid ning batümeetria, morfoloogia ja põhjasetete kaardid, mille võrdlemisel varasemate aastate kujutisega analüüsitakse ja kirjeldatakse rannavööndis toimunud olulisi muutusi. Töö tulemusena antakse ülevaade: o seireala merepõhja substraadist ja morfoloogiast (VRD merepõhja hüdromorfoloogilised omadused); o seirealal esinevatest inimtekkelistest rajatistest (kaablid, süvendamis- või kaadamiskohad, torujuhtmed, sadamaehitised, kaldakindlustused, muulid vm taristu); o kliimamuutuste mõjust; o hüdrograafilistest muutustest, merepõhja inimtegevusest põhjustatud füüsilise häiringu ja/või kao esinemisest seirealal ning nende hinnangulisest ulatusest (km2): merepõhja setete levik, sh abrasiooni- ja akumulatsioonialade muutumine, mudastumine, rannaaladel tuvastatud muutused, sh veealuse rannanõlva kulutus- ja kuhjeprotsessid ja nende päritolu (looduslikud ja inimtekkelised muutused) koos asjakohaste GIS-kaardikihtidega (setted (kasutatakse Folki granulomeetrilise koostise klassifikaatoreid), morfoloogia, häiritud või hävinud piirkonnad, mudastunud alad jmt); o merepõhjakoosluste füüsilist häirimist või kadu põhjustavate survetegurite analüüs ja häiringute ulatuse hinnang: survetegurite päritolu (looduslikud ja inimtekkelised muutused) ja ulatus; o rannaaladel toimunud muutuste põhjal prognoositakse võimalikke tulevikusuundumusi ning antakse sellest lähtuvaid soovitusi - võimalikud mõjud põhjaelustikule ja elupaigatüüpide levikule, meetmete kavandamine, piirangute kehtestamise soovitused vms. Ametiabina palume esitada mererannikute seire aruanne ja kogutud andmestik (meta- ja ruumilised andmed) 2023. aasta 1. märtsiks elektrooniliselt läbi keskkonnaseire andmekogu KESE (kese.envir.ee). Lõpparuandes antakse ülevaade seiretööde lõpptulemustest koos hinnanguga seirealadel toimuvate rannaprotsesside kohta ning nende mõjutatuse kohta inimtegevusest. Lisaks lõpparuandele esitatakse elektrooniliselt seiretöö koondhinnang uuritud randade piires, kus antakse lühiülevaade seiretöö tulemustest varasemate seiretulemuste taustal. Uuritud seirealade kohta koostatakse GIS- põhised kaardid põhjasetete leviku (Folki klassifikatsioon), batümeetria ja ala hüdromorfoloogia kohta, näidates ära kulutus- ja kuhjepiirkonnad ning inimtegevusest häiritud või hävinud põhjakoosluste piirkonnad, kui neid seirealal esineb. Samuti prognoositakse töö tulemina muuhulgas rannaaladel toimunud muutuste põhjal tulevikusuundumusi ning antakse sellest lähtuvaid soovitusi (võimalikud mõjud põhjaelustikule ja elupaigatüüpide levikule, meetmete kavandamine, piirangute kehtestamise soovitused vms). Aruanne ja andmestik edastatakse KAUR-le elektrooniliselt MS Office või Open Office vormingus (.docx, .xlsx või .odt, .ods), kaardifailid ArcGIS või MapInfo formaadis ning aruanne ka pdf- failina. Andmete kogumine, edastamine ja säilitamine toimub keskkonnaseire seaduses ja selle rakendusaktides sätestatud korras. 5. Ametiabi taotlemise eesmärk: selgitus, miks ei saa ametiabi taotlev haldusorgan ise ülesannet täita ning kelle õiguste või milliste huvide kaitsmiseks on ametiabi vajalik Lähtuvalt keskkonnaseire seaduse § 5 lõike 2 punktist 1 ning KAUR-i põhimääruse § 6 punkti 7 alusel korraldab KAUR riikliku keskkonnaseire programmi täitmist ja keskkonnaseire andmehõivet. Keskkonnaseire seaduse § 5 lõike 3 kohaselt teostab ja korraldab vastutav täitja keskkonnaseiret nõutava pädevusega isikute kaudu. EGT on pikaajaline valdkondliku kompetentsi 3 (4) kandja Eestis riikliku keskkonnaseire programmi mereseire allprogrammi mererannikute seire töö osas, kellel on olemas nii vajalikud teadmised kui ka seadmed vastava seire läbiviimiseks, mis KAUR-il puuduvad. Mererannikute seire on riikliku keskkonnaseire programmi mereseire allprogrammi üks osa, mille teostamisel lähtutakse keskkonnaseire seadusest ja selle alamaktides sätestatud nõuetest. Mereala, rannikute ja meregeoloogiliste uuringute teostamiseks puuduvad KAUR-il selle valdkonna kvalifitseeritud inimesed (koos vastavate lubade ja litsentsidega), seadmed ja pädevus saadud spetsiifiliste mõõtmistulemuste interpreteerimiseks. Seega on otstarbekas, et tööde teostamise tulemusena valmiv andmestik ja kokkuvõtted edastatakse EGT poolt KAUR-ile kui riikliku keskkonnaseire programmi andmehõive tagajale. 6. Ametiabi taotlemise õiguspärasus, sh haldusorgani, kellelt ametiabi taotletakse, pädevus anda taotletav haldusakt või sooritada toiming EGT põhimääruse § 9 lõike 1 punkti 5 kohaselt on EGT ülesandeks meregeoloogiliste uuringute teostamine ning § 11 lõike 4 punktide 1 ja 2 kohaselt on EGT meregeoloogia ja geofüüsika osakonna ülesannetes merepõhja geoloogiline kaardistamine ja mereala ja ranniku keskkonna uuringute läbiviimine. EGT-l on § 9 lõike 2 punktide 3 ja 6 kohaselt õigus osutada teenusena keskkonnaalaste uuringute ja seirete läbiviimist ja merepõhja ja ranniku keskkonnaseisundi hindamist ja uuringute tegemist. EGT-l on tööde teostamiseks vajalikud töövahendid (nt seirepolügooni pindalalist mõõdistamist võimaldav RTK-GPS, treileril teisaldatav uurimispaat, külgvaate sonar merepõhja ja selle elukeskkonna kaardistamiseks, lehviksonar reljeefi mõõdistamiseks ja substraadi määramiseks, setteprofilaator rannanõlva läbilõike vertikaalseks uurimiseks, madalasageduslik kajalood, andmete kogumiseks ja interpreteerimise vajalik riist- ja tarkvara, töötajatel vajalikud litsentsid uuringute tegemiseks. Lisaks teeb asutus koostööd Maa- ametiga aerolaserskanneri (LIDAR-i) andmestiku kasutamiseks mererannikute seires, mis eeldab põhjalikku andmeanalüüsi ja - võrdlust ning mille senised tulemused pole kättesaadavad teistele pakkujatele. Ühtlasi on EGT-l vajaliku teaduskvalifikatsiooniga ja pikaajalise kogemusega töötajad, et tagada seiretulemuste usaldusväärne tõlgendamine ja andmeanalüüs. Eelpool kirjutatust tulenevalt leiame, et ametiabi korras mererannikute seire ja meregeoloogiliste andmete edastamine, mis on kogutud EGT põhiteenuste täitmise raames, on otstarbekas ja põhjendatud ning täidab halduskoostöö seaduses sätestatud eesmärke. 7. Ametiabi taotleva haldusorgani juhi või tema volitatud isiku nimi ja allkiri Taimar Ala direktor (digitaalselt allkirjastatud) 4 (4)  Lisa 3 AMETIABI TAOTLUS 1. Ametiabi taotluse esitamise kuupäev 2. mai 2022 2. Ametiabi taotleva haldusorgani nimetus ja aadress Keskkonnaagentuur (edaspidi KAUR), Mustamäe tee 33, 10616 Tallinn 3. Haldusorgan, kellelt ametiabi taotletakse, nimetus ja aadress Eesti Geoloogiateenistus (edaspidi EGT), Kreutzwaldi 5, 44314 Rakvere 4. Taotletava ametiabi lühikirjeldus, sh ülesande täitmise eeldatavad kulud juhul, kui ülesande täidaks ametiabi taotlev haldusorgan (v.a «Halduskoostöö seaduse» § 18 lõike 1 punktides 1 ja 3 sätestatud juhul) Ametiabina taotletakse riikliku keskkonnaseire programmi põhjavee seire allprogrammi põhjaveekogumite seire alamprogrammi kohase töö „Põhjaveekogumite seisundi vahehinnang 2020-2021. aasta seireandmete põhjal“ teostamist ja tulemuste edastamist KAUR-le. Keskkonnaministri 23.01.2017 määruse nr 3 „Riikliku keskkonnaseire programmi ja allprogrammide täitmise nõuded ja kord“ § 3 lg 3 kohaselt on põhjavee seire ülesanded ja eesmärk 1) põhjavee kvaliteedi ja kvantiteedi hindamine põhjavee säästliku kasutamise ja kaitse tagamiseks; 2) põhjaveele avalduva inimtegevuse mõju kindlakstegemine, põhjavee kvalitatiivsete ja kvantitatiivsete muutuste jälgimine ja prognoosimine, analüüsides nende põhjuslikke seoseid inimtegevuse ja looduslike protsessidega; 3) põhjavee kaitsemeetmete väljatöötamiseks ja tõhususe hindamiseks sisendi andmine; 4) põhjavee, sh piiriüleste põhjaveekihtide seisundi ja muutuste hindamine. Eesti põhjavee seisundit hinnatakse peale iga-aastase keskkonnaseisundi seire ka VMK veeseireprogrammi alusel kord veemajanduskava perioodi jooksul ehk iga kuue aasta tagant vastavalt veepoliitika raamdirektiivi nõuetele saavutada põhjavee hea seisund. Põhjavee seisundi hindamise üksusena kasutusel põhjaveekogumid. Põhjaveekogumite seisundi hinnangu vajadus tuleneb veepoliitika raamdirektiivist (VRD, 2000/60/EÜ), mis kehtestab ühenduse veepoliitika alase tegevusraamistiku. Taotletav põhjaveekogumite seisundi hinnangu vahearuanne koostatakse 2020-2021. aasta seireandmete põhjal eesmärgiga võtta kokku nendel aastatel põhjaveekogumite kohta kogutud info, saada esialgse kokkuvõtte ja on aluseks põhjaveekogumite seisundi hindamisel veemajanduskavade kolmanda perioodi (aastatel 2021-2027) jooksul. Taotleva tegevuse eesmärk: 1.1. Kokku koguda ning analüüsida põhjaveekogumite kohta esitatud seireandmed 2020-2021. aasta lõikes; 1.2. Vaadata üle ning vajadusel täiendada põhjaveekogumite seisundi hindamise metoodikat1; 1 Marandi, A., Karro, E., Osjamets, M., Polikarpus, M., Hunt, M. 2020. Eesti põhjaveekogumite seisund perioodil 2014-2019. EGF 9416. Eesti Geoloogiateenistus, Rakvere. 1 (4) 1.3. Uuendada 2020-2021. aasta seireandmete põhjal kõigi põhjaveekogumite seisundid ning seisundi usaldusväärsust kirjeldavad tabelid ja joonised vastavalt põhjaveekogumite seisundi hindamise metoodikale1,2; 1.4. Hinnata uute tulemuste põhjal põhjaveekogumite seisundis toimunud erakorralisi muutusi ning teha ettepanekuid muutusteks või kordusproovideks põhjavee seires järgnevatel aastatel, et tagada seisundi hinnangute kõrge usaldusväärsus. Töövõtja tegevused lähteülesande lahendamisel: 2.1. Moodustada lähteülesande punktides 1.1–1.4 seatud eesmärkide saavutamiseks analüüsimeeskonna, kellel on varasem kogemus põhjaveekogumitega seotud uuringute teostamisel; 2.2. Selgitada välja põhjaveekogumite seisundi hindamiseks asjakohased alusandmed ja koostada nende põhjal korrastatud andmebaasi; 2.3. Panustada paralleelselt punktis 2.2. nimetatud andmete koondamisega KAUR-i analüütikaprojekti “Andmeladu”, kus toimub andmete äripoole kirjeldamine koostöös KAUR-i, KEMIT-i ja Andmelao projekti arendajaga; 2.4. Täiendada ja vajadusel muuta põhjaveekogumite hindamise metoodikat; 2.5. Esitada vahearuande põhjaveekogumite keemilise ja koguselise seisundi erakorralistest muutustest, millele lisanduvad uuendatud graafikud ja tabelid Exceli formaadis; 2.6. Edastada andmed vastavalt KAUR-i poolt ette antud vormile, mis lähtub veepoliitika raamdirektiivi raporteerimisjuhendist Euroopa Komisjonile3; 2.7. Korraldada töö läbiviimise jooksul vähemalt viis koosolekut, mille eesmärgiks on arutelu tehtust ning tulevastest töödest, anda ülevaade töö tegemise jooksul tekkinud võimalikest probleemidest ning leida ja pakkuda välja uusi lahendusi. Koosolekul peaks lisaks töö teostajale osalema: Kersti Türk ([email protected]) Keskkonnaministeeriumist, Triin Trautmann ([email protected]) ja Merli Hass ([email protected]) Keskkonnaagentuurist, Toomas Padjus ([email protected]) Keskkonnaametist. Ametiabina palume töö lõpptulemusena esitada korrastatud algandmete andmebaas (Excel) ja aruanne, kus on välja toodud uuendatud metoodika, põhjaveekogumite seisundite vahehinnangute tulemused ja ettepanekud riikliku põhjavee seirevõrgu parandamiseks või õigusloome muutmiseks. Töö tulemusel valminud dokumendid, sh andmefailid ja vormid esitatakse KAUR-le elektrooniliselt keskkonnaseire infosüsteemi KESE (https://kese.envir.ee/kese/) kaudu järgmistel tähtaegadel: I etapp – vahearuande esitamise tähtaeg 19. detsember 2022; II etapp – lõpparuande esitamise tähtaeg 1. märts 2023. Aruanded ja asjakohased andmefailid esitatakse elektrooniliselt MS Office või Open Office vormingus (doc, xls, accdb või odt, ods, odb) ja lõpparuanne ka pdf-failina. Vahearuande, lõpparuande, andmete edastamise vormi ning tööde üleandmisevastuvõtmise akti vormid on kättesaadavad aadressil https://keskkonnaagentuur.ee/keskkonnaagentuuri- tegevusvaldkonnad/keskkonnaseire/esita-andmed). Andmete kogumine, edastamine ja säilitamine toimub keskkonnaseire seaduses ja selle rakendusaktides sätestatud korras. 2 Guidance Document No 18. Guidance on Groundwater Status and Trend Assessment. Common Implementation Strategy for the Water Framework Directive (2000/60/EC). European Communities, 2009. 3 WFD Reporting Guidance 2022 (Water Framework Directive - River Basin Management Plans - 2022 Reporting) 2 (4) Töö teostamiseks vajalikud materjalid: - Euroopa parlamendi ja nõukogu direktiiv 2000/60/EÜ, millega kehtestatakse ühenduse veepoliitika alane tegevusraamistik (VRD, konsolideeritud versioon); - Euroopa parlamendi ja nõukogu direktiiv 2006/118/EÜ, mis käsitleb põhjavee kaitset reostuse ja seisundi halvenemise eest (Põhjavee direktiiv, konsolideeritud versioon); - Keskkonnaministri 01.10.2019 määrus nr 48 „Põhjaveekogumite nimekiri ja nende eristamise kord, seisundiklassid ja nende määramise kord, seisundiklassidele vastavad keemilise seisundi määramiseks kasutatavate kvaliteedinäitajate väärtused ja koguselise seisundi määramiseks kasutatavate näitajate tingimused, põhjavett ohustavate saasteainete nimekiri, nende sisalduse läviväärtused põhjaveekogumite kaupa ja kvaliteedi piirväärtused põhjavees ning taustataseme määramise põhimõtted“; - Guidance Document No 18. Guidance on Groundwater Status and Trend Assessment. Common Implementation Strategy for the Water Framework Directive (2000/60/EC). European Communities, 2009 (https://circabc.europa.eu/sd/a/ff303ad4-8783-43d3-989a- 55b65ca03afc/Guidance_document_N%C2%B018.pdf); - 2020-2021. aasta põhjaveeseire andmed (Riikliku keskkonnaseire lähteandmed KESEst, joogivee andmed Terviseameti andmebaasist, vee erikasutuslubade alusel tehtud seire andmed. KAUR edastab kõik need lähteandmed masintöödeldaval kujul); - Veekasutuse aastaaruanded; - Põhjaveevaru bilansi aasta-aruanded põhjaveekihi ja haldusüksuste kaupa; - Marandi, A., Karro, E., Osjamets, M., Polikarpus, M., Hunt, M. 2020. Eesti põhjaveekogumite seisund perioodil 2014-2019. EGF 9416. Eesti Geoloogiateenistus, Rakvere. 5. Ametiabi taotlemise eesmärk: selgitus, miks ei saa ametiabi taotlev haldusorgan ise ülesannet täita ning kelle õiguste või milliste huvide kaitsmiseks on ametiabi vajalik Lähtuvalt keskkonnaseire seaduse § 5 lõike 2 punktist 1 ning KAUR-i põhimääruse § 6 punkti 7 alusel korraldab KAUR riikliku keskkonnaseire programmi täitmist ja keskkonnaseire andmehõivet. Keskkonnaseire seaduse § 5 lõike 3 kohaselt teostab ja korraldab vastutav täitja keskkonnaseiret nõutava pädevusega isikute kaudu. EGT-l on pikaajaline valdkondliku kompetentsi kandja Eestis riikliku keskkonnaseire programmi põhjavee seire allprogrammi osas, kellel on olemas põhjaveekogumite kompleksse seisundi hinnangu töö teostamiseks vajalikud teadmised ja vastav kogemus tööde, uuringute ja hinnangute läbiviimiseks. EGT töötab välja metoodikaid, mis aitavad luua põhjaveekogumite kontseptuaalseid mudeleid, hinnata põhjavee ja pinnavee omavahelisi suhteid ning tõhustada piiriüleste põhjaveekogumite majandamist. KAUR-il puuduvad hetkel selle valdkonna kvalifitseeritud inimesed ja pädevus spetsiifiliste seiretulemuste interpreteerimiseks. Seega on otstarbekas, et tööde teostamise tulemusena valmiv andmestik ja kokkuvõtted edastatakse EGT poolt KAUR-ile kui riikliku keskkonnaseire programmi andmehõive tagajale ja põhjaveekogumite seisundi eest vastutajale. 6. Ametiabi taotlemise õiguspärasus, sh haldusorgani, kellelt ametiabi taotletakse, pädevus anda taotletav haldusakt või sooritada toiming EGT põhimääruse § 9 lõike 1 punkti 4 kohaselt on EGT ülesandeks hüdrogeoloogiliste uuringute teostamine ning § 9 lõike 2 punkti 3 ja 4 kohaselt EGT-l on õigus osutada teenusena keskkonnaalaste uuringute ja seirete läbiviimist ja põhjavee kvaliteedi ja varu hindamise uuringute teostamist. Põhjavee kvaliteedi ja varude hindamise uuringute ja seirete läbiviimine on § 11 lõike 2 kohaselt hüdrogeoloogia ja keskkonnageoloogia osakonna ülesannetes. EGT töötab välja metoodikaid, mis aitavad luua põhjaveekogumite kontseptuaalseid mudeleid, hinnata põhjavee ja 3 (4) pinnavee omavahelisi suhteid ning tõhustada piiriüleste põhjaveekogumite majandamist. EGT-l on vajaliku teaduskvalifikatsiooniga ja pikaajalise kogemusega töötajad, et tagada seiretulemuste usaldusväärne tõlgendamine, andmeanalüüs ja hindamine. Eelpool kirjutatust tulenevalt leiame, et ametiabi korras taotleva teenuse osutamine, mille aluseks on mh EGT põhiteenuste täitmise raames kogutud andmestik ja tegevus, on otstarbekas ja põhjendatud ning täidab halduskoostöö seaduses sätestatud eesmärke. 7. Ametiabi taotleva haldusorgani juhi või tema volitatud isiku nimi ja allkiri Taimar Ala direktor (digitaalselt allkirjastatud) 4 (4)