Keskkonnavaldkonna arengukava 2030 mõjude hindamise programmi kooskõlastamine märkustega

Keskkonnaministeerium Teie 21.02.2022 nr 1-14/21/6171-20 [email protected] Paldiski mnt 96 Meie 25.03.2022 nr 1.10-17/2021/7541-5 13522, Tallinn Keskkonnavaldkonna arengukava 2030 mõjude hindamise programmi kooskõlastamine märkustega Täname, et teavitasite meid Keskkonnavaldkonna arengukava 2030 (edaspidi KEVAD) keskkonnamõju strateegilise ja muude mõjude hindamise programmi (edaspidi programm) avalikust väljapanekust ja võimalusest esitada ettepanekuid. KEVADe näol on tegemist väga laiaulatusliku arengukavaga, mis ulatub ka väljapoole Keskkonnaministeeriumi vastutusala. Sellel on väga palju puutekohti Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi (edaspidi MKM) vastutusalaga ja seega on piiride seadmisel vaja teha tõhusat koostööd. Siiski, suures pildis, ei ole väga tõhus, kui sektorit arendab üks ministeerium ja selle keskkonnamõjudega tegeleb teine ministeerium, kuna sektori arendamisel tekkivate alternatiivide vahel otsustamisel tuleb kohe arvesse võtta uute lahenduste keskkonnamõju. Siiski leiame, et MKM-i 11.01.2022 saadetud kõiki seisukohti ei ole piisavalt arvesse võetud, seejuures selgelt põhjendades, ning seetõttu kooskõlastame programmi järgmiste märkustega: 1. KSH programmi tuleb täiendada KEVAD töörühmades täpsustatud KEVADe eesmärkide alusel hinnanguga kas ja milliste eesmärkidega eeldatavalt kaasneb oluline keskkonnamõju (§36 lg2 p4 KeHJS) ning kui seda ei kaasne, tuleb põhjendada, miks ja milliseid mõjusid KSH aruandes täpsemalt hinnatakse. Vt ka 11.01.2022 MKMi saadetud märkusi. 2. On oluline, et programmis hinnataks mõju KEVADe vastutuste piires ning keskkonnamõju konkreetsete muude valdkondade eesmärkide elluviimise korral hinnataks vastavate strateegiliste dokumentide koostamise käigus. 3. Programmis tuleb täpsustada ja põhjendada, miks puuduvad KEVADel, sh eesmärkidel ja poliitikainstrumentidel alternatiivsed meetmed ja arengualternatiivid, mida tuleb KSH Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee Registrikood 70003158  aruandes võrrelda vastavalt KeHJS §40. KEVAD saab mõjutama ühiskonna toimimist, sh majandustegevust ning seetõttu tuleb tõsisemalt suhtuda sellesse, mida KEVAD tervikuna ning mida ühe või teise KEVAD valdkonna eesmärgid ja poliitikainstrumendid võivad kaasa tuua erinevatele sektoritele ning millised võiksid olla seejuures alternatiivsed võimalused nii keskkonna- kui sotsiaalmajandusliku mõju ennetamisel ja vältimisel. 4. Läbivalt ei ole dokumendis näha seost keskkonnaalaste ja majanduslike aspektide vahel. Võib jääda mulje, et need teemad on meil nö „silodes“. Selle asemel võiks ka KEVADe puhul olla selgem näha (iga teema lõikes), et ökosüsteemi teenused on Eesti majandusele kriitilise tähtsusega. Samas peab olema läbivalt näha tasakaalu leidmise olulisust ühiskonna heaolu, majanduse ja keskkonnakaitse vahel. Hetkel jääb dokumendi puhul mulje, et keskkonna kahjustamise põhjust kui sellist Eestis väga ei ole ning seetõttu võime seda lihtsalt lõpetada. Vaid väheste teemade puhul on olemas lühike kirjeldus nö vastuargumentidest, vt nt lk 27 („Mere riigikaitseline kasutamine“). „Ühtlasi kaasneb halva keskkonnaseisundiga oluline negatiivne majanduslik mõju näiteks mereturismiga seotud majandussektorile…“ on samm õiges suunas, kuid siinjuureks tahaks natuke põhjalikumat ja mitmekülgsemat analüüsi. Sama kehtib ka „Mitme koormuse piiramisel on vaja leida tasakaal hea seisundi saavutamise ja sotsiaalsete vajaduste rahuldamise vahel“ puhul. Näiteks võiks lk-l 33 olev keskkonnatasude süsteemi eesmärkide kirjeldus põhjalikumalt käsitleda sellega kaasnevaid mõjusid õiglastele turutingimustele (vältimaks tragedy of commons) jms. 5. Sisuliselt ei ole jätkuvalt välja toodud uute tehnoloogiate mõju, piiranguid ja rakendamisvõimalusi (näiteks tehisintellekt ehk krattide rakendamine, asjade internet ja paljud muud). Teeme ettepaneku hinnata KSH programmis milline keskkonnamõju uudsete tehnoloogiate ja nende rakendamist võimaldava innovatsiooniga võib eeldatavalt kaasneda, sh kas võib eeldatavalt kaasneda olulist keskkonnamõju. Ühtse mõju hindamise taustal on oluline ka andmete standardiseerimine, et lähtealused oleksid samad, st ka andmete (sh toodete ja teenuste) standardiseerimise osa vajab selgemat lähenemist. 6. KSH programmis tuleb hinnata mh eeldatavalt kaasnevat piiriülese keskkonnamõju võimalikkust vastavalt §36 lg2 p4 nõuetele. Leiame, et strateegilises planeerimisdokumendis peab piiriülene tasand olema kaetud muuhulgas selleks, et olla selgeks indikatsiooniks meie keskkonnaalastest huvidest näiteks kliimapoliitika rahvusvahelistes aruteludes. Ka edukus ringmajanduse ja avaandmete taaskasutuse eesmärkide saavutamisel on tihedalt seotud globaalsete tarneahelate, rahvusvahelise kaubanduse ja koostööga. Seega ei ole paslik väide, et märkimisväärset piiriülest mõju KEVAD endas ei kätke. Muuhulgas tuleb nii siseriiklikku kui ka piiriülest keskkonna mõju hinnata seoses kestliku rahastuse ja aruandlusega ettevõtluses (sh infrastruktuuriprojektide puhul). 7. Täpsustada tuleb programmi lk 13 on väidet: “Ka vesinikuenergeetika tulek sisaldab hulgaliselt majanduslikke ja tehnoloogilisi takistusi. Seda eelkõige täielikult puuduva vesinikutaristu tõttu, aga ka selle sobimatusest Eesti hõredasse hajaasustusse.” Puudub põhjendus, miks hajaenergia lahendused on Eestis sobimatud. Täna on arendamisel tehnoloogiad, mis võimaldavad taastuvenergiat salvestada vesiniku kujul ja võivad saada oluliseks alternatiiviks hajaasustusega piirkondades elektrienergia nõudluse rahuldamiseks. 8. Ptk-i 4.12 „Ruumiandmete tagamise tegevussuund“ tuleb täpsustada "Looduskeskkonna 2 (4)  ruumiandmete tagamise tegevussuund". Seda on vaja selguse huvides, sest ehitatud keskkonna ruumiandmete strateegia sõnastatakse Ehitatud keskkonna arengukavas. Ruumiandmete puhul on oluline arvestada, et ruumiga seotud andmed asuvad ka väljaspool Maa-ametit ja keskkonnavaldkonda. Ehitatud keskkonnaga seotud detailsed andmed asuvad nii Ehitisregistris kui ka Teeregistris. Planeeringute andmed koondatakse kokku uude üleriigilisse ühtsesse planeeringute andmekogusse (PLANK). KEVADe raames ei tohiks rõhku panna andmebaaside koondamisele, vaid andmete paremale kättesaadavusele ja ühilduvusele läbi vastavate teenuste. Laiemalt tuleks vaadata ka ühise rahvusvahelise taksonoomia rakendamist, et oleks vähem tõlkimist ja sellest tulenevat müra andmete vahetamisel. Ehitatud keskkonna puhul tuleb kindlasti arvestada CCIC klassifitseerimissüsteemiga1. 9. Programmi ptk-is 4.14 „Keskkonnateadlikkuse kujundamise tegevussuund“ tuleb lisaks teadlikkusse suurendamisele välja tuua ka juhtimise kvaliteedi aspekt – näiteks, tagamaks vajalik kohanemisvõime ning efektiivne infovahetus tarneahelas ja ettevõttes endas. Lähtuda võiks ka Vastutustundliku Ettevõtluse uuringu raames antud poliitikasoovitustest2. 10. Programmi punktis 4.2 on jätkuvalt kirjas väide „Laiemaks teemaks on heaolu kasvus energia lõpptarbimise suurenemine, mis sisaldab nii suurenevat elamufondi kui autostumist.“ Jääme 11.01.2022. a seisukoha juurde, et energia lõpptarbimine ei ole otseses seoses elamufondi mahu kasvuga, kuivõrd uute hoonete energiatõhusus pidevalt kasvab. Käesoleva sajandi jooksul ei ole elamufondi energia lõpptarbimine oluliselt muutunud ja arvestades renoveerimismahtude tõusu, aga ka hoonete väljalangevust, võib prognoosida hoonefondi energiatarbimise vähenemist. Lisaks jääb väite tähendus arusaamatuks, kuivõrd CO2 emissioonide vähenemine saab toimuda energiatarbimise muutustest sõltumatult. 11. Teavitame, et MKM tellitud mahukas uuring “Tühjenenud korterelamu lammutamisel tekkivate materjalide korduskasutuse ja ringlussevõtu rakendusuuring” on valminud, ning sisaldab ettepanekuid ja poliitikasoovitusi. Palume sellele uuringule programmi ptk-is 4.3 „Ringmajanduse valdkond“ viidata ning kasutada mõju hindamisel. Edastame Keskkonnaministeeriumile lingi uuringule koheselt, kui oleme selle jõudnud üles panna. 12. Ptk-is 4.5 maavarade tegevussuuna osas peab märkima, et järeldus, et alati on võimalik kiiremalt kaevandada ja see on keskkonnasäästlikum (lk 20), ei ole tihti pädev ja arvesta mitmeid aspekte. Nimelt eeldab näiteks kohalike teede korrashoidmine aeg ajalt materjali, mida peab võtma objekti lähedusest. Samuti näiteks veerežiimi ei ole võimalik taastada, kui järkjärguliselt peab karjääre taastama jne. Enne sellise seisukoha esiletoomist on tarvis olukorra erinevad aspektid analüüsida. 13. Lk 29 on viidatud ja toodud näide siseriiklike või Euroopa Liidu tasandite ambitsioonide konfliktikohtadele. Konkreetsed konfliktikohad võiks olla välja toodud läbivalt ehk iga teema lõikes. Teema lõikes tuleks avada ka seda, mida tähendab lk 29 toodud lause „Mitte üksnes veekeskkonna seisukohast, vaid laiemalt kogu keskkonnavaldkonnas on väga oluline tähelepanu pöörata seatavate ambitsioonide ja eesmärkide jõukohasusele ning teostatavusele“ iga konkreetse probleemi puhul. Teatud aspekte käsitleb dokument märkimisväärse detailsusega, samas viidatud põhimõttelised komponendid on vaid mainitud ja sisustamata. 1 https://ehituskeskus.ee/cci 2 https://mkm.ee/sites/default/files/vastutustundliku_ettevotluse_ja_tarbijakaitumise_kujundamise_uuring_2020.pdf 3 (4)  14. Programmi ptk-is 5.6 palume viidata ehitatud keskkonna arengukava ettevalmistamisele järgmiselt: „Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium koostöös Rahandusministeeriumi, Kultuuriministeeriumi ja Keskkonnaministeeriumiga on tellinud (analüüsi teostaja on Euroopa Komisjoni poolt kinnitamisel) analüüsi “Sidusa ruumipoliitika kujundamine kvaliteetse ja jätkusuutliku elukeskkonna saavutamiseks”, et välja selgitada planeeritava ehitatud keskkonna arengukava ulatus ja sisu. Ehitatud keskkonna arengukava algatamise ettepanek plaanitakse esitada Vabariigi Valitsusele 2023. aasta esimesel poolel.“ 15. Palume programmi punkti 5.6 „Seosed muude strateegiliste arengudokumentidega“ lisada seos Turismistrateegiaga 2022-2025, mis on koostamise lõppjärgus. Turismistrateegia osa on kestlik loodusturism ja turismi rohepööre. Turismistrateegia kavandiga saab tutvuda eelnõude infosüsteemis3. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Ando Leppiman kantsler /*Lisaadressaadid: Transpordiamet Riigi Infosüsteemi Amet Eesti Geoloogiateenistus Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet Kristel Järve 639 7619 [email protected] 3 https://eelnoud.valitsus.ee/ 4 (4)