dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Eesti Geoloogiateenistus
Väljaminev kiriAvalik

Vastuskiri Sänna liivakarjääri eksperthinnangule arvamuse andmise osas

Eesti Geoloogiateenistus · 3. märts 2022
Viit
10-3/22-50
Registreeritud
3. märts 2022
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Rõuge Vallavalitsus
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
10 Hüdrogeoloogia ja keskkonnageoloogia osakonna töö korraldamine
Sari
10-3 Osakonna kirjavahetus
Toimik
10-3/2022
Vastutaja
Andres Marandi (Users, Hüdrogeoloogia ja keskkonnageoloogia osakond)

Failid

  • 📎10-322-50 03.03.2022 Väljaminev kiri.asice224 KB

Sisu (failidest)

Rõuge Vallavalitsus Teie: 04.02.2022 [email protected] Meie: 03.03.2022 nr 10-3/22-50 Vastuskiri Sänna liivakarjääri eksperthinnangule arvamuse andmise osas Vastuseks Teie 04.02.2022 saadetud e-kirjale, juhime veelkord tähelepanu, et Eesti Geoloogiateenistus on seisukohal, et arendaja peaks antud juhul tellima mõjude selgitamiseks uuringud pädevate ekspertide poolt. Heal tasemel uuringud võiks tehtud olla juba enne kaevandustegevuse algust. Kusjuures usaldusväärsete uuringu tulemuste saamiseks peaks läbiviidavate põhjaveetasemete ning pinnavee vooluhulkade seire kestma vähemalt 1 aasta (4 aastaaega). Enne kaevandamise algust läbi viidud uuringute põhjal koostatud situatsiooni kirjeldus vähendab edaspidiseid vaidlusi ning aitab maandada riske nii kaevandaja kui ka kohalike elanike poolt vaadatuna. Käesoleval hetkel seal hüdrogeoloogilisi uuringuid läbi viidud ei ole. OÜ Inseneribüroo STEIGER poolt teostatud Sänna liivakarjääris kaevandamise mõju veerežiimile ja -kvaliteedile eksperthinnangu Töö nr 21/3697 (19.10.2021) on koostatud maavara geoloogliste uuringute käigus kogutud andmete põhjal. Eksperthinnangu tulemusena soovitatakse kaevanduse mõju hindamiseks koostada põhjavee seire võrk, kuid seiret soovitatakse alustada alles koos vee aluse maavara kaevandamise algusega. Tõenäoline põhjendus hilisemaks seire alguseks on järeldus, et aeratsioonivööst võetava liiva kaevandamisel ei ole olulist mõju veetasemetele. Meie arvates on ka aeratsioonivööst kaevandamisel mõju karjääri lähikonna veetasemetele, sest karjäär asub nõlval ning kaevandamise käigus eemaldatakse põhjavee voolamise keskkond ning sademed satuvad oluliselt kiiremini karjääri põhjaga samale tasemele. Seetõttu ühtlustub karjääri piires veetase madalamal ning ka karjääri ümbruses nõlval ei teki enam lauget põhjaveetasemete gradienti. Praegu on uuringuruumis talude poolsel nõlval põhjaveetase 2,5 m kõrgemal (PA-8, põhjaveepinna absoluutkõrgus 72,5m, maavara uuringu andmed) kui jõepoolsel serval (PA-7 põhjaveepinna absoluutkõrgus 69,9 m). Põhjaveetase karjääris ühtlustub madalamale kõrgusele, kuna nõlvast kaevandatakse pinnas välja ning seetõttu ei hoia see enam laugemat gradienti. Põhjavee gradiendi muutus avaldub ka väljaspool karjääri ala, kus tekib uus veepinna tasakaal. Kas ja millisel määral ulatub veetasemete muutus ülal olevate kaevudeni, ei ole ilma lisauuringuteta võimalik öelda. Sellest lähtuvalt rõhutame veelkord, et meie soovitus on alustada lähedal asuvate kaevude põhjaveeseirega juba enne kaevandustegevuse algust. Samuti soovitame põhjaveetasemete seiret läbi viia suure mõõtmissagedusega automaatanduritega. Meie kogemus näitab, et sellisel juhul on võimalik veetasemete analüüsil eraldada looduslikke aastaseid (erakordselt märja või kuivad aastad) ja sesoonseid põhjaveetasemete kõikumisi. See omakorda vähendab Fr. R. Kreutzwaldi 5 / 44314 Rakvere / [email protected] / www.egt.ee Registrikood 77000387 edaspidiseid vaidlusi ning aitab maandada riske nii kaevandaja kui ka kohalike elanike poolt vaadatuna. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Sirli Sipp Kulli Direktor Andres Marandi [email protected] 2 (2)
Allikas: Eesti Geoloogiateenistus dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel