Hinnapakkumus ja lähteülesanne Eesti mereala põhjasetete seireks

Keskkonnaagentuur Mustamäe tee 33 Meie: 02.03.2022 nr 11-3/22-77 10616 Tallinn Hinnapakkumus ja lähteülesanne Eesti mereala põhjasetete seireks Eestis puudub hetkel piisav alusteave merepõhjasetete ökoloogilise seisundi hindamiseks ja vajalike keskkonnasihtide seadmiseks, kehtestamaks meetmeid hea keskkonna seisundi saavutamiseks ja tagamiseks. Kaalutletud otsuste tegemiseks on vajalik koondada olemasolev materjal ja hankida täiendavat infot merepõhja geoloogia, setete leviku ja koostise, keskkonnaseisundi ning maapõue ressursside kohta. Selgitamata on toitainete (eelkõige mobiilse fosfori) kumulatiivne mõju merekeskkonnale. Kavandatud lähteülesande eesmärk on merepõhja setete seiremetoodika tõhustamine ja rakendamine, et hinnata setete keskkonna seisundit. Tegevused on suunatud EL merestrateegia raamdirektiivi (2008/56/EÜ), veepoliitika raamdirektiivi (2000/60/EÜ) ja Eesti merestrateegia meetmekava täitmiseks, et hinnata merepõhja terviklikkust (tunnus 6) ning merekeskkonna ohtlike ainete sisaldust ja trende kogu Eesti merealal (tunnus 8). Oluline on selgitada põhjasetete võimalik sekundaarne reostuskoormus ja selle osatähtsus Läänemere toitainete bilansis (tunnus 5). Määratavate parameetrite hulka on lisatud ka prioriteetsed ja ohtlikud ained, mille suhtes on kehtestatud merepõhja setetele kvaliteedistandardid (vt keskkonnaministri 24.07.2019 määrus nr 28). Antud merepõhja setete seire põhimõtete koostamisel on lähtutud varasemate projektide soovitustest: - „Merepõhja geoloogia: geofüüsikalised kaugseire meetodid ja setteuuringud", TTÜ Geoloogia Instituut, Eesti Geoloogiateenistus. 2021. - „Hinnangu andmine merekeskkonna ökosüsteemipõhiseks korraldamiseks Soome lahe merepõhja ja setete näitel (SedGoF) 2016" Eesti Geoloogiakeskus, TTÜ Geoloogia Instituut. Lisaks ka Eesti Geoloogiateenistuse käimasolevast projekti „Merepõhja setete keskkonnaseisundi hindamise metoodika arendamine ja rakendamine (2020-2022)“ esialgsetest tulemustest. Seire jaamade valik - Eestis on merealal jagatud 16ks rannikumere veekogumiks millele lisanduvad veel Soome laht, Läänemere avaosa põhjabassein, Ida-Gotlandi bassein ja Liivi laht. Nende alade keskkonnaseisundit on soovitatav hinnata eraldi. - Merepõhja setete keskkonnaseisundi hindamiseks tuleb valida alad kus toimub pidev setete akumulatsioon. Episoodilised kulutus sündmused või turbulents võivad olulisel määral segada setete keskkonnaseisundist adekvaatse pildi saamist. - Seirejaamad peavad iseloomustama erineva saastekoormuse intensiivsuse ja erinevate saasteallikatega piirnevaid Eesti mereala piirkondi. - Seirejaamad peavad kajastama mandrilt lahte kanduvate saasteelementide (komponentide) koostist ja mõõdetavaid sisaldusi. - Seirejaamad tuleb planeerida aladele, kus üle 20% settest moodustavad aleuriidi- või savifraktsiooni kuuluvad osakesed (fraktsioon < 0,63 μm), mis on kooskõlas Rahvusvahelise 1 (3) Mereuuringute Nõukogu merepõhja setete seire soovitustega (ICES 2013) - Tuleb läbi viia olemas olevate seirejaamade revisjon ja nende sobivuse hindamine merepõhja setete seireks. Metoodika - põhjasette proov tuleb võtta iga jaama ca 2 hektari suuruselt alalt 3-st juhuslikult valitud punktist paarisläbilõikest võetud proovist. - põhjasette proovi võtmisel tuleb kasutada Gemax-II tüüpi seadet, tagamaks proovide kvaliteedi ja võrreldavuse naaberriikidega. - iga jaama 2 hektari suurust ala tuleb enne esimest seirekorra teostamist kontrollida geofüüsikaliste meetoditega, veendumaks, et kõik proovivõtukohad on setete kuhjealal. - Kogutakse rikkumata pinnalähedaste setete setteprofiilid Gemax seadmega (või analoogsega). Kogutud setteprofiilid (minimaalselt 10 proovi ühel profiilil) dateerida ja määrata settimiskiirused. Settimiskiiruste määramiseks on vajalik setteläbilõikes läbi viia proovide dateerimine (nt. 137Cs meetodil). - Dateeritud läbilõiked tagavad läbilõigetes loodusliku foon taseme määramise, mis on aluseks setete inimtekkelise mõju määramiseks. - põhjasette läbilõike peal olevast põhjalähedasest veekihist tuleb võtta proov veeanalüüsiks Seiratavad füüsikalised näitajad - Lõimis sh savifraktsiooni (d < 0,002 mm) sisaldus Seiratavad geokeemilised elemendid (ühendid) - määrata setetes 16 erinevat PAH markerit: Naftaleen, Atsenaftüleen, Atsenafteen, Fluoreen, Fenantreen, Antratseen, Fluorantreen, Püreen, Benso(a)antratseen, Krüseen, Benso(b)fluorantreen, Benso(k)fluorantreen, Benso(g,h,i)perüleen, Indeno(1,2,3-cd)püreen, Dibenzo(a,h)antratseen, Benso(a)püreen. - Raskmetallid: Pb, Cd, Ni, Cu, Cr, Zn, Hg, As, Ba, Sn - Toitainete sisaldused (Ntot, Ptot), lisaks mobiilse P osakaalu hindamine. - Orgaaniline aine - Naftaproduktid (kui sisaldus on foonist kõrgem soovitame määrata ka erinevad fraktsioonid) - Fenoolid Raskmetallide Pb, Cd, Ni, Cu, Cr, Zn määramiseks kasutatakse induktiivsidestunud plasma mass-spektromeetria (ICP-MS) meetodid (STJnrMU94A v.5). Elavhõbeda määramiseks kasutatakse fluorestsents-spektromeetriat vastavalt meetodile STJnrM/U84-2A v.6. Üldnaftaproduktid määratakse gaasikromatograafial kasutades meetodit EVS-EN ISO 16703:2004. Proovide lõimiseline koostis määratakse standard metoodikaga (EVS-EN 933-1) kasutades sõel ja pipettanalüüsi. Sisalduste põhjal arvutatakse lisaks järgmised näitajad: - elementide (ühendite) sisaldus jagatud foonilise sisaldusega (kontsentratsiooni koefitsiendid) - elementide (ühendite) sisaldus jagatud piirväärusega Seire sagedus Ettepanek viia läbi merepõhja seiret esialgu vähemalt iga 3 aasta järel. Kui seiret on kaks korda teostatud tuleks tulemustest lähtuvalt anda edasised soovitused ja eksperthinnang millise perioodilisusega seiret jätkata. Meretööd on planeeritud navigatsiooni perioodil mai kuni juuni 2022 ning aruande koostamine sama aasta lõpuks. Tööde kogumaksumuseks on 40 700 eurot. Hinnale lisandub käibemaks. Täpsem eelarvejaotus allpool olevas tabelis. Laevarent vastavalt rendi päevade arvule (orienteeruvalt ca 5000.- päev). 2 (3)  1. seirepunkt (3 jaama) 1.proov 30. proovi ANALÜÜTILINE PROGRAMM Proovivõtt ja eeltöötlus 30 900 Naftasaadused (süsivesinikud C10-C40), GC (EKUK) 106 3180 Pb, Cd, Ni, Cu, Cr, Zn (EKUK) 95 2850 Hg (EKUK) 38 1140 Lõimis (EKUK) 110 3300 Polüaromaatsed süsivesinikud (PAH), GC/MS (EKUK) 230 6900 Dateering (137Cs ) (GTK) 60 1800 Fenoolid (EKUK) 71 2130 Ctot, Corg, Ntot, Norg (TÜ) 50 1500 Ptot, P-fraktsioonid 200 6000 ANALÜÜTILINE PROGRAMM KOKKU (ilma km) 990 29700 EELTÖÖD Olemasolevate seirejaamde revisjon. Geofüüsikaliste andmete jm metaandmete kogumine ja interpretatsioon 800 LAEVATÖÖD Proovivõtt+ geofüüsikaliste andmete kogumine 3200 Laevarent 1 päev 5000 JÄRELTÖÖTLUS Andmete interpreteerimine, aruandlus 2000 KOKKU 40700 käibemaks 8140 KOKKU 48840 NB: Lisandub laevarent (orienteeruvalt ca 5000.- päev) Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Sirli Sipp Kulli Direktor Eesti Geoloogiateenistus Kontakt: Martin Liira [email protected] 3 (3)