Maardlatele ja maavarade perspektiiv- ning levialadele tuuleparkide rajamise analüüs (Lääne-Eesti piirkond)

Eesti Geoloogiateenistus [email protected] Meie 18.02.2022 nr 17-1/2022/1342-1 F. R. Kreutzwaldi tn-5 44314, Rakvere Maardlatele ja maavarade perspektiiv- ning levialadele tuuleparkide rajamise analüüs (Lääne-Eesti piirkond) Austatud Sirli Sipp Kulli EL-i pikaajaline energia- ja kliimapoliitika suunab liikmesriike vähendama oma CO2 heitmeid ning selleks suurendama taastuvenergia tootmist ja energiatõhusust. Seetõttu on Eesti üks prioriteete energeetika valdkonnas tuvastada taastuvenergeetika (sh tuuleenergia) arendamiseks sobilikke alasid. Saavutamaks Eesti riiklikke taastuvenergia eesmärke1 aastaks 2030 näeme, et on kasulik kaaluda, kas taastuvenergeetika arendamiseks on sobilikke alasid ka maardlate territooriumil kohtades, mis pole maavarude kaevandamise mõistes lähiajal prioriteetsed. Näiteks saaks rajada tuuleparke maavaravarudele, mida geoloogilises mõttes lähitulevikus kasutusele ei võeta. Oleme Eesti Geoloogiateenistuse töötajatega sellel teemal suhelnud, et võimalikke tegevusi ning nende ressursikulu kaardistada. Selle töö tulemusena oleme kokku pannud lähteülesande uurimaks võimalikke asukohti Lääne-Eesti piirkonnas (vt lisa). Töö eesmärgiks on analüüsida, kas ja mis tingimustel on võimalik ajutiselt rajada taastuvenergia tootmisseadmeid (nt tuuleparke) maardlatele. Tööde teostamiseks vajalikud kulud (täpsemalt kirjeldatud lisas) kaetakse Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi poolt ning töö esitamise tähtaeg on kinnitatud ka Eesti Geoloogia Teenistuse töötajatega koostöös. Töö esitamise tähtajaks on detsember 2022. aastal. 1 Aastal 2030 peab taastuvenergia osatähtsus moodustama vähemalt 42% energia summaarsest lõpptarbimisest (sh 40% elektri summaarsest lõpptarbimisest). https://www.mkm.ee/et/eesmargid-tegevused/energeetika/eesti-riiklik- energia-ja-kliimakava-aastani-2030 Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee Registrikood 70003158 Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Timo Tatar energeetika ja maavarade asekantsler Kristo Kaasik 6256465 [email protected] 2 (2)  Lisa Maardlatele ja maavarade perspektiiv- ning levialadele taastuvenergeetika taristu rajamise analüüs 1. Töö vajadus ja eesmärk EL-i pikaajaline energia- ja kliimapoliitika suunab liikmesriike vähendama oma CO2 heitmeid ning suurendama taastuvenergia tootmist ja energiatõhusust. Riiklikus energia- ja kliimakavas on planeeritud 2030. aastaks jõuda 42%-lise taastuvenergia osakaaluni energia summaarsest lõpptarbimisest. 2020. aasta esialgsete numbrite kohaselt toodeti taastuvatest allikatest elektrienergiat võrku kokku 2,84 TWh, mis moodustas 22% elektrienergia kogutarbimisest Eestis1. Suurima kasvupotentsiaaliga on tuuleenergia. Taastuvenergia toodangu suurenemise ning seeläbi fossiilkütustest sõltuvuse vähenemise saavutame vaid juhul, kui riik on loonud taastuvenergia arendamiseks sobiva keskkonna. Saavutamaks Eesti riiklikud taastuvenergia eesmärgid aastaks 2030 on suurenenud vajadus leida sobilikke alasid maardlatega kattuvatel aladel, mis pole maavarude kaevandamise mõistes lähiajal prioriteetsed. Üheks võimaluseks on leida sobilikke alasid tuuleparkide rajamiseks maavaravarudele, mida lähitulevikus (kuni 25- aasta perspektiivis) kasutusele ei võeta. Sarnastel põhimõtetel uurimustöö „Maardlatele ja maavarade perspektiiv- ning levialadele taastuvenergeetika taristu rajamise analüüs2“ tegi Eesti Geoloogiateenistus Kirde-Eesti ja Kesk- Eesti tuulepotentsiaaliga aladel peale Vabariigi Valitsuse 7. novembri 2019 a. kabinetiotsust, kus otsustati investeerida täiendavatesse radarisüsteemidesse vabastamaks Kirde-Eesti aastaks 2024 kõrguspiirangutest (vt. joons 1). Antud töö sai väga head tagasisidet nii asjaosalistelt kui ka turuosalistelt. 1 http://www.taastuvenergeetika.ee/wp-content/uploads/2019/06/ETEK-Taastuvenergia-aastaraamat-2018.pdf 2 https://fond.egt.ee/fond/ Joonis 1. Kompensatsioonimeetme rakendamisel vabanev ala Kirde – Eestis (roheline) ning praegused võimalikud alad, kus teatud tingimustel on võimalik tuuleparke rajada (oranž). Vabariigi Valitsus otsustas 29. aprillil 2021 a. investeerida täiendavalt radarite ning luuresüsteemidesse vabastamaks 65% Eesti maismaast kõrguspiirangust. Otsuse tulemusena vabaneb 2025. aastal kõrguspiirangutest ligikaudu 27 000 km2 suurune maa-ala kompensatsioonimeetmete valideerimise järgselt (vt. joonis 2). Seega on vajalik ka analüüsida vabaneval alal potentsiaali taastuvenergeetika ja maardlate perspektiivi kohta. Täiendava töö eesmärgiks on analüüsida, kas on võimalik ajutiselt rajada tuuleparke maardlatele ja maavarade perspektiivsetele aladele teatud tingimustel kuni 25 aasta perspektiivis Lääne-Eestis (helerohelises). Analüüsitav ala on määratletud joonisel 3. Joonis 2. Kompensatsioonimeetmete rakendamisel vabanev Mandri-Eesti ala (heleroheline) käsitleb kogu Eesti territooriumi, koosmõjus juba varem otsustatud Kirde- Eesti kompensatsioonimeetmetega (tumeroheline). Joonis 3. Märgitud ala kollases, mis on antud analüüsi uuringualaks. Enamik kohalikke omavalitsusi kavandab tuuleenergia tootmiseks sobilikke alasid oma üldplaneeringuga või kohaliku omavalitsuse eriplaneeringuga Lääne- ja Ida-Virumaal 2024. aastal riigikaitselistest kõrguspiirangutest vabaneval alal3 ning Kesk-Eesti „vöös“, kus riigikaitselised kõrguspiirangud võimaldavad tuulikuparke juba praegu ehitada. Kuna Vabariigi Valitsus on teinud väga suured investeeringud täiendavatesse kompensatsioonimeetmetesse, siis tuleb analüüsida, kas on võimalik tuuleparke rajada ka Eesti Tuuleenergia Assotsiatsiooni kriteeriumite tulemusel leitud potentsiaalsetel taastuvenergeetika aladel ja pakutud ulatuses maardlatele teatud tingimustel (olenevalt maavara kvaliteedist, vajadusest ja varustuskindlusest, võimalikust kaevandamise perioodist). Nii vabaneb täiendav potentsiaal ja 3 07.11.2019 valitsuskabineti nõupidamisel tehti eelotsus investeerida õhuseireradarisse ja raadioluuresüsteemidesse, et vabastada osa Lääne-Virumaast ja Ida-Virumaast riigikaitselistest kõrguspiirangutest tuuleparkide arendamisel. Õhuseireradar ja raadioluuresüsteemid on Kaitseministeeriumi hinnangul valideeritud 2024. aastal. maa-ala taastuvenergeetika tootmisseadmete rajamiseks, mis omakorda suurendab projektide vahelist konkurentsi ja toob ühiskonnale soodsaima hinnaga elektrihinna. Üldplaneeringute koostamisel tuleb kohalikel omavalitsustel tuuleenergeetika arendamiseks alade valikutel arvestada erinevate piirangutega (riigi-ja looduskaitselised piirangud, kohaliku kogukonnaga seotud kitsaskohad jms). Täna on enamik planeeringuid veel eskiisi koostamise staadiumis ning sellest tulenevalt on võimalik kohalikel omavalitsustel taastuvenergeetika alasid planeerida maavaradele juhul kui teostatud analüüsist selgub, et leitud maardlatel ja perspektiivsetel aladel on vahekasutuse potentsiaal olemas. Tuuleenergeetika arendamiseks alade valikul tuleb arvestada erinevate piirangutega, mis võivad oluliselt vähendada võimalikke tuuleparkide asukohti. Üks võimalus täiendavalt sobilikke alasid leida oleks tuuleparkide rajamine maavaravarudele, mida lähitulevikus (nt kuni 25 aasta perspektiivis) kasutusele ei võeta. Lähitulevikus ei võetaks suure tõenäosusega kasutusele näiteks maavaravarusid piirkonnas, kus maavara kvaliteet on vähene. Tuulepargid maavaravarudel oleksid nö vahekasutus ajani, mil tekib vajadus ning on majanduslikult mõistlik maavaravaru kasutusele võtta. Parim lahendus on kavandada tuuleparke kaevandamisega ammendatud aladele või aladele, kus kaevandamine peagi lõpeb. Sel juhul on võimalik juba kaevandatud maa korrastamisel tagada vajalikud tingimused tuuleparkide rajamiseks. Hetkel pole ühelgi juhul võimalik maavaravarudele kavandada tegevusi, mis halvendavad varu kaevandamist või varule ligipääsu. Seda ka juhul, kui maavaravaru nii pea kasutusele võtta pole plaanis. Õigusaktide vastav muutmine on ministeeriumitel kavas ja sellest tulenevalt on vajalik uurimustöö, mis annaks edaspidi kaalutusotsuste tegemiseks sisendi asjaomastele asutustele. 2. Taustteave ja töö alusmaterjal Maapõuepoliitika põhialused aastani 20504 (edaspidi Maapõuepoliitika) võeti vastu Riigikogus 06.06.2017. Selle dokumendi järgi uuritakse ja kasutatakse maapõue ning seal leiduvaid loodusvarasid Eesti ühiskonnale suurimat väärtust looval moel, arvestades seejuures sotsiaalseid, majanduslikke, julgeoleku, geoloogilisi ja keskkonnaalaseid aspekte. Töö eesmärk 4 Maapõuepoliitika põhialused aastani 2050 https://www.envir.ee/et/eesmargid-tegevused/maapou/maapoue- strateegia tuleneb eespool kirjeldatud Maapõuepoliitika visioonist, mille tagamiseks on vaja omada piisavalt head ülevaadet ehitusmaavarade ressurssidest ning nendega seonduvast kasutamisest ja varustuskindlusest, et maavarade kasutamine oleks riigi huviga kooskõlas ning keskkonnaalaselt säästlik ja jätkusuutlik. Töö tegemiseks vajalikud algandmed ehitusmaavarade maardlate, mäeeraldiste, kaevandamismahtude, geoloogiliste uuringute ja nende taotluste ning kaevandamisloa taotluste kohta võetakse keskkonnaregistri maardlate nimistust. Ressursi leviku ja kaevandamisvõimaluste kirjeldamiseks, maavara kvaliteedi hindamiseks ning varustuskindluse arvutamiseks kasutatakse täiendavalt Eesti Geoloogiateenistuse Geoloogiafondi materjale (aruanded, kaardid jm faktiline materjal) ja geoloogilise kaardistamise andmeid. Eesti Tuuleenergia Assotsiatsiooni (ETEA) koostatud andmekihi alade kohta, kuhu kavandatakse tuuleparke rajada, edastas MKM EGTle. Vajaduse korral tehakse täiendavaid üldgeoloogilisi uurimistöid puursüdamike saamiseks, et määrata kivimite omadusi. 3. Töö sisu Töö käigus antakse võimalike asukohtade osas hinnang Lääne-Eesti piirkonnas (vt. joonis 3), kas ja mis tingimustel on võimalik ajutiselt lähitulevikus (kuni 25 aasta perspektiivis) rajada taastuvenergia tootmisseadmeid (eelkõige tuuleparke) maardlatele ja maavarade perspektiivsetele aladele. Maavarade analüüsis lähtutakse kohta maavara kvaliteedist, vajadusest ja varustuskindlusest ning samuti maardla asukohast ja mäetehnilistest tingimustest. Aruanne katab päikeseparkide rajamise võimalusi maardlatele juhul, kui neid soovitakse arendada analüüsitavatele aladele. 4. Töö tulemus Analüüsist saadud info teavitab avalikkust aegsasti maavarade kaevandamise vajalikkusest ja võimalikust planeerimisest mh ka vahekasutuse potentsiaalist. Töö tulemus annab riigile vajaliku teabe, mille alusel saab planeerida vahekasutusena tuuleparke kohalike omavalitsuse üldplaneeringutes, mis omakorda panustab riiklike taastuvenergia eesmärkide saavutamisse. Antud analüüs võimaldab leida täiendavaid sobilikke alasid tuuleenergeetika arendamiseks. 5. Töö maksumus Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium saab tööd finantseerida kuni kakskümne tuhande euroga (20 000 €) (sisaldab käibemaksu). Hinnangus ei ole arvestatud võimalike puurtöödega, mis võivad osutuda vajalikuks andmete täpsustamiseks. Võimalikes lisatöödes tuleb eraldi kokku leppida. Saatja: [email protected] <[email protected]> Saaja: Info Teema: Maardlatele ja maavarade perspektiiv- ning levialadele tuuleparkide rajamise analüüs (Lääne-Eesti piirkond) Tere! Teile on saadetud dokumendihaldussüsteemi Delta kaudu dokument. Pealkiri: Maardlatele ja maavarade perspektiiv- ning levialadele tuuleparkide rajamise analüüs (Lääne-Eesti piirkond) Registreerimise kuupäev: 18.02.2022 Registreerimise number: 17-1/2022/1342-1. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Suur-Ameerika 1 10122 Tallinn 625 6342 [email protected] http://www.mkm.ee <http://www.mkm.ee>