Maapõueseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu kooskõlastamiseks esitamine

Ministeeriumid 10.02.2022 nr 1-4/22/667 Maapõueseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu kooskõlastamiseks esitamine Esitame kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks maapõueseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu ja seletuskirja. Eelnõu on eelnõude infosüsteemis aadressil http://eelnoud.valitsus.ee. Palume teie kooskõlastust või arvamust 15 tööpäeva jooksul. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Erki Savisaar Minister Lisad: 1. Maapõueseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 2. Maapõueseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskiri Sama: nimekirja alusel Reeli Sildnik, 626 0758 [email protected] Narva maantee 7a/ Tallinn 15172/ 626 2802/ [email protected]/ www.envir.ee/ Registrikood 70001231  EELNÕU 27.12.2021 Maapõueseaduse ja teiste seaduste muutmise seadus § 1. Maapõueseaduse muutmine Maapõueseaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 4 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(2) Maavara geoloogiline uuring (edaspidi geoloogiline uuring) on maavara arvele võtmise või maardla andmete muutmise eesmärgil tehtav geoloogiline töö.“; 2) seadust täiendatakse §-ga 41 järgmises sõnastuses: „§ 41. Uuringupuurauk (1) Uuringupuurauk (edaspidi puurauk) on üldgeoloogilise uurimistööks või geoloogiliseks uuringuks tehtav puurauk, mille abil selgitatakse maapõue geoloogilist ehitust, uuritakse maapõue kivimeid ja setteid ning nende omadusi. (2) Puuraugus võib uuringu eesmärgist lähtudes teha hüdrogeoloogilisi uuringuid, sealhulgas põhjaveeseiret, üldgeoloogilise uurimistöö või geoloogilise uuringu loa kehtivusajal.“; 3) paragrahvi 12 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Maavarade komisjon moodustatakse Keskkonnaministeeriumi valitsemisalas. Maavarade komisjoni põhiülesanne on Keskkonnaministeeriumi ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ning nende valitsemisala asutuste nõustamine maapõue uurimise, kasutamise ja kaitse ning maavara arvestamise küsimustes.“; 4) paragrahvi 16 pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „Maapõue kasutamise ja mullakaitsenõuete täitmisega seotud põhikohustused“; 5) paragrahvi 17 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Üldgeoloogiline uurimistöö on lubatud üldgeoloogilise uurimistöö loa alusel, välja arvatud selline üldgeoloogiline uurimistöö, kus välitöid ei ole kavandatud või need piirduvad looduslike või tehispaljandite kirjeldamisega, kivimi uurimisega paljandist või maapinnalt kivististe kogumisega, käsipuuri või labidaga sondeerimise ja proovimisega või geofüüsikaliste uuringutega.“; 6) paragrahvi 17 täiendatakse lõikega 2ˡ järgmises sõnastuses: „(21) Veeseaduse alusel tehtavaid hüdrogeoloogilisi välitöid ei loeta geoloogiliseks uuringuks.“; 7) paragrahvi 17 lõige 4 tunnistatakse kehtetuks; 8) paragrahvi 23 lõikeid 8-9 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(8) Kui maavaravaru määramise aluseks olnud asjaolud on muutunud või taotletakse passiivseks määratud maavaravaru aktiivseks ümberhindamist, esitab kaevandamisloa taotleja, loa omaja või taotluse esitamisest huvitatud isik maavarade registri kande tegemise otsustajale registriandmete muutmiseks avalduse, märkides selles andmed, kus ja mida ning millisel põhjusel ümber hinnata soovitakse. Kui taotletakse passiivse maavaravaru ploki osalist ümberhindamist, esitatakse avaldusega koos geoloogilise uuringu aruanne. (9) Käesoleva paragrahvi lõikes 8 nimetatud avaldus tuleb esitada enne kaevandamisloa andmise või muutmise taotluse esitamist või eraldi kirjaliku avaldusena, kui kaevandamisloa taotlust ei ole veel esitatud. Põhjendatud juhul võib avalduse esitada peale kaevandamisloa andmise või muutmise taotluse esitamist.“; 9) paragrahvi 23 täiendatakse lõikega 10 järgmises sõnastuses: „(10) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 8 nimetatud avalduses esitatud info ei ole maavarade registri kande otsuse tegemiseks piisav, on registrikande otsuse tegijal õigus nõuda lisaandmeid, sealhulgas vajaduse korral eksperthinnangut. Registrikande avalduse menetlus peatub uute andmete saamise ajaks.“; 10) seaduse 3. peatüki 1. jagu täiendatakse §-ga 251 järgmises sõnastuses: „§ 251. Eesti Geoloogiafond (1) Eesti Geoloogiafond on riigi infosüsteemi kuuluv andmekogu, kus maapõueteabe kogumise, säilitamise ja kättesaadavaks tegemise eesmärgil hoitakse: 1) geoloogiliste uuringute ja üldgeoloogiliste uurimistööde aruandeid; 2) üldgeoloogiliste uurimistööde uuringupunktide andmestikku; 3) riigi omanduses oleva geoloogilise materjali andmestikku; 4) geoloogiliste kaartide andmestikku; 5) geokeemilist andmestikku; 6) geofüüsikalist andmestikku; 7) muid geoloogilise teabe säilitamist korraldava riigiasutuse kogutud ja saadud andmeid ning aruandeid. (2) Eesti Geoloogiafondi asutab ja selle põhimääruse kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.“; 11) paragrahvi 27 lõiked 3-31 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(3) Loa andja saadab uuringuloa taotluse uuringuruumi ja selle teenindusala asukoha riigivara valitseja volitatud asutusele, selle puudumise korral riigivara valitsejale, kes annab nõusoleku või keeldub selle andmisest 30 päeva jooksul taotluse saamisest arvates. Käesolevas lõikes sätestatut ei kohaldata jätkuvalt riigi omandis olevale maale. (31) Loa andja teavitab üldgeoloogilise uurimistöö loa taotlusest uuringuruumi ja selle teenindusala asukohast viivitamata riigivara valitseja volitatud asutust, selle puudumise korral riigivara valitsejat ja riigi kinnisvararegistris registreeritud kinnisasja kasutusõigust omavat isikut.“; 12) paragrahvi 27 lõike 7 teine lause tunnistatakse kehtetuks; 13) paragrahvi 28 täiendatakse lõikega 51 järgmises sõnastuses: „(51) Munitsipaalomandis või eraõigusliku isiku omandis oleva kinnisasja korral, kui kinnisasi ei kuulu uuringuloa taotlejale, tuleb uuringuloa taotluse esitamisel lisada taotlusele uuringuruumi ja uuringuruumi teenindusala asukoha kinnisasja omaniku nõusolek tema omandis oleval kinnisasjal geoloogiliseks uuringuks ja maavara arvele võtmiseks.“; 14) paragrahvi 33 lõige 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(6) Käesoleva paragrahvi lõigetes 3 ja 31 sätestatud juhul tagastab loa andja sama või osaliselt kattuva maapõue osa kohta esitatud teise isiku uuringuloa taotluse seda läbi vaatamata, välja arvatud kaevandusega kattuval maapõue osal. Kaevandusega kattuval maapõue osal tagastab loa andja uuringuloa taotluse seda läbi vaatamata, kui kaevandamisloa omaja ei ole mäetehnilistel põhjustel nõus geoloogilise uuringuga.“; 15) paragrahvi 33 täiendatakse lõigetega 8-10 järgmises sõnastuses: „(8) Fosforiidi ja metallitoorme uurimiseks uuringuloa saamise eesõigus on riigil. (9) Käesoleva paragrahvi lõikes 8 nimetatud eesõigust ei kohaldata juhul, kui riik loobub oma eesõigusest. Riik väljendab loobumist valdkonna eest vastutava ministri kaudu. (10) Käesoleva paragrahvi lõikes 8 sätestatud juhul tagastab loa andja teiste isikute uuringuloa taotlused neid läbi vaatamata, välja arvatud riigi loobumisel oma eesõigusest.“; 16) paragrahvi 35 lõike 1 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „1) uuringuloa andmisel puudub riigivara valitseja volitatud asutuse või riigivara valitseja nõusolek;“; 17) paragrahv 47 tunnistatakse kehtetuks; 18) paragrahvi 50 lõike 2 punktist 1 jäetakse välja sõnad „ja kaevandaja“; 19) paragrahvi 59 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses: „(4) Põlevkivi kaevandamisel on maavara säästliku kasutamise eesmärgil lubatud põlevkivi kaevandada põlevkivi lamamini.“; 20) paragrahvi 63 täiendatakse lõikega 9 järgmises sõnastuses: „(9) Kui 1. septembriks esitatavates taotlustes märgitud põlevkivikogused on väiksemad kui käesoleva paragrahvi lõike 2 kohaselt teatavaks tehtud tagantjärele kaevandatavad põlevkivikogused, on võimalik tagantjärele kaevandatavat põlevkivikogust taotleda ka pärast 1. septembrit, kuid mitte hiljem kui järgmise aasta 1. juulil. Sellisel juhul rahuldatakse taotlused nende esitamise järjekorras kuni lõike 2 kohaselt teatavaks tehtud tagantjärele kaevandatava põlevkivikoguse täitumiseni ning käesoleva seaduse §-s 64 sätestatut ei kohaldata.“; 21) paragrahvi 66 lõike 1 punkt 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „5) kaevandamisloa omaja taotleb pärast kaevandatud maa korrastamise kohustuse täidetuks tunnistamist mäeeraldise või teenindusmaa pindala vähendamist.“; 22) paragrahvi 66 lõike 3 punktis 2 asendatakse sõna „või“ semikooloniga; 23) paragrahvi 66 lõiget 3 täiendatakse punktidega 4 ja 5 järgmises sõnastuses: „4) kui on vaja muuta kaevandamisloale kantud kaevandatud maa kasutamise otstarvet ning loa omaja esitab loa andjale maaomaniku ja kohaliku omavalitsuse üksuse nõusoleku kaevandamisloal kaevandatud maa kasutamise otstarbe muutmiseks või 5) kui pealmaakaevandamisel hoideterviku jätmine on kaevandamisloa kehtivusaja jooksul muutunud ebavajalikuks ja hoidetervikus olevat varu soovitakse kaevandada ning loa omaja esitab loa andjale maaomaniku nõusoleku.“; 24) paragrahvi 66 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses: „(4) Kaevandamisloa pikendamise võib otsustada avatud menetluseta, kui pikendamist taotletakse kuni kaheks aastataks korrastamistööde lõpetamiseks ning kaevandatavad ja kaevandamisväärsed maavaravarud on täielikult ammendunud.“; 25) paragrahvi 68 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Põlevkivi või fosforiidi kaevandamise loa omajal on õigus laiendada mäeeraldist piirnevale või lahusolevale mäeeraldisele, kui olemasoleva loaga antud kaevandatavat maavara jätkub kuni viieks aastaks.“; 26) paragrahvi 68 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses: „(11) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetamata maavara kaevandamise loa omajal on õigus laiendada mäeeraldist piirnevale või lahusolevale mäeeraldisele, kui talle sama maardla piires kõikide kaevandamislubadega antud kaevandatavat maavara kokku jätkub kuni viieks aastaks.“; 27) paragrahvi 73 lõike 10 esimesest lausest jäetakse välja sõnad „ja vajaduse korral kaevandaja andmete“; 28) paragrahvis 83 asendatakse tekstiosa „maakatastriseaduse § 17 lõike 2 alusel kehtestatud korrale“ sõnadega „maakatastriseaduse alusel kehtestatud katastriüksuse moodustamise korrale“; 29) paragrahvi 90 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Riigile kuuluva kinnisasja kasutamiseks geoloogilise uuringu tegemiseks on vajalik riigivara valitseja volitatud asutuse, selle puudumisel riigivara valitseja nõusolek.“; 30) paragrahvi 93 lõike 5 esimesest lausest jäetakse välja sõnad „maavara kaevandamisõiguse laekunud tasu arvelt“; 31) paragrahvi 93 lõige 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(6) Käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud kahju hüvitamise taotluste menetlemise ja hüvitamise otsuse tegemise võib valdkonna eest vastutav minister halduskoostöö seaduses sätestatud korras anda halduslepinguga riigi sihtasutusele, kes korraldab keskkonnaprogrammi elluviimist. Sellise halduslepingu sõlmimisele ei kohaldata halduskoostöö seaduse §-e 6 ja 14.“; 32) paragrahvi 93 täiendatakse lõigetega 7 ja 8 järgmises sõnastuses: „ (7) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud halduslepingut ei ole sõlmitud, haldusleping lõpeb või esineb haldusülesande täitmist takistav põhjus, menetleb käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud kahju hüvitamise taotlusi ja teeb hüvitamise otsuse Keskkonnaamet. (8) Kaevandamisega ja maapõue kasutamisega tekitatud kahju hindamise ja hüvitamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.“; 33) paragrahvi 97 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Ehitamisel maapõues tehtavate tööde ja maaparandussüsteemi ehitamise käigus üle jääva kaevise võõrandamine või selle väljaspool kinnisasja tarbimine on lubatud ainult Keskkonnaameti loal.“; 34) paragrahvi 101 lõiget 2 täiendatakse punktiga 6 järgmises sõnastuses: „6) teave selle kohta, mis on kasutatud maa korrastamise suund.“; 35) seadust täiendatakse §-ga 1354 järgmises sõnastuses: „§ 1354. Põlevkivi kaevandamine lamamini Enne käesoleva paragrahvi jõustumist antud põlevkivi kaevandamislubade alusel on põlevkivi lubatud kaevandada põlevkivi lamamini ka juhul, kui kaevandamisloal on märgitud teisiti.“. § 2. Keskkonnatasude seaduse muutmine Keskkonnatasude seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 31 lõige 5, § 32 lõiked 21, 22 ja 23, § 341 lõike 1 punkt 3 ning § 551 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks; 2) paragrahvi 32 lõikes 1 asendatakse tekstiosa „lõigetes 2 ja 21“ tekstiosaga „lõikes 2“. § 3. Halduskoostöö seaduse muutmine Halduskoostöö seaduse § 13 lõiget 11 täiendatakse punktiga 29 järgmises sõnastuses: „29) maapõueseaduse § 93 lõikes 6 nimetatud haldusleping.“. § 4. Seaduse jõustumine Käesolev seadus jõustub ühe kuu jooksul alates selle avaldamisest Riigi Teatajas. (allkirjastatud digitaalselt) Jüri Ratas Riigikogu esimees Tallinn,……………2022 Algatab Vabariigi Valitsus……………..2022. a  Maapõueseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Eelnõukohase seadusega muudetakse maapõueseadust (edaspidi ka MaaPS) ning tehakse sellega seoses muudatused ka keskkonnatasude seaduses ja halduskoostöö seaduses. MaaPS-i muudetakse eelkõige seaduse rakendamisel ilmnenud puuduste kõrvaldamiseks. Täpsustatakse või täiendatakse sätete sõnastust, et tagada üldine õigusselgus ja sätetest ühene arusaadavus. Lisaks korrastatakse maapõuevaldkonna koordineerimise struktuuri, määratakse täpsemalt vastutusvaldkonnad ning tehakse muudatusi ka tuleviku vajadusi arvestades, lähtudes 2017. aasta 6. juunil vastu võetud Riigikogu otsusest „Maapõuepoliitika põhialused aastani 2050“ (edaspidi maapõuepoliitika põhialused). Maapõuepoliitika põhialused sisaldab ettepanekut muuta maapõue kasutuse valdkonna senist korraldust, tekitades Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi maapõue uurimise ja kasutamise valdkonna juhtimiskompetentsi, sellega seotud majandusliku ja sotsiaalmajandusliku arengu strateegilise planeerimise suutlikkuse ning luues Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisalasse riikliku geoloogiateenistuse. Eesti Geoloogiateenistus (edaspidi EGT) alustas oma tööd 2018. a 1. jaanuaril Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi hallatava riigiasutusena. Teenistuse tegevusvaldkond on geoloogiline kaardistamine, geoloogilised uuringud, geoloogilise teabe säilitamine ja kättesaadavuse tagamine, valitsusasutuste nõustamine ning avalikkusele maapõueteabe edastamine. Samuti moodustati Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi struktuuri uued ametikohad, kelle ülesanded on maapõueressursside valdkonna majandusliku ja sotsiaalmajandusliku arengu strateegilise planeerimise koordineerimine, selleteemaliste küsimuste käsitlemine ja geoloogilise uurimistegevuse planeerimine. 17.06.2020 vastu võetud Vabariigi Valitsuse seaduse muutmise seadusega täiendati selle seaduse § 63 lõiget 1, kuhu lisati Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisala pädevusse maapõueressursside valdkond ning määrati tegevustena ka geoloogiline kaardistamine ja riikliku geoloogilise kompetentsi tagamine. Valdkond hõlmab nii Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi hallatava EGT põhitegevust kui ka olemasolevaid seda koordineerivaid ametikohti ministeeriumi enda koosseisus. 1.2. Eelnõu ettevalmistaja Eelnõu on koostanud Keskkonnaministeeriumi (edaspidi KeM) keskkonnatehnoloogia osakonna nõunik Reeli Sildnik ([email protected], telefon 626 0758). Eelnõu koostamisel osalesid KeM-i keskkonnatehnoloogia osakonna nõunik Helena Gailan ([email protected], telefon 626 2868) ja peaspetsialist Harry Kuivkaev ([email protected], telefon 626 2964). Eelnõu õigusekspertiisi tegid KeM-i õigusosakonna nõunikud Annemari Vene ([email protected]) ja Elin Liik ([email protected], tel 626 0725) ning keeletoimetaja oli õigusosakonna peaspetsialist Aili Sandre ([email protected], tel 626 2953). 1 1.3. Märkused Eelnõu ei ole seotud muu menetluses oleva eelnõuga, Euroopa Liidu õiguse rakendamisega ega Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammiga. Muudatuse elluviimisega täidetakse maapõuepoliitika põhialuste suuniseid. Eelnõukohase seaduse vastuvõtmiseks on vaja Riigikogu poolthäälte enamust. Eelnõukohase seadusega muudetakse MaaPS-i 2021. aasta 1. jaanuaril jõustunud redaktsiooni (RT I, 10.07.2020, 59), keskkonnatasude seaduse 2021. aasta 1. jaanuaril jõustunud redaktsiooni (RT I, 10.07.2020, 50) ja halduskoostöö seaduse 2020. aasta 1. augustil jõustunud redaktsiooni (RT I, 16.06.2020, 4). 2. Seaduse eesmärk Seaduse eesmärk on maapõueseaduse parem rakendamine. Muudatustega kõrvaldatakse seaduse rakendamise käigus ilmnenud probleemid ja kitsaskohad. Eelnõukohase seadusega muudetakse MaaPS-i ka seoses maapõuevaldkonna koordineerimise struktuuri korrastamise ja vastutusvaldkondade täpsema määratlemisega tuues seaduse tasandil välja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ja tema haldusala funktsioonid maapõuevaldkonna korraldamisel. Eelnõukohase seaduse rakendamisega ei kaasne olulist õiguslikku muudatust ega muud olulist mõju. Muudatused on vajalikud nii rakendamise efektiivsemaks muutmiseks kui ka valdkonna selgemaks reguleerimiseks. Seaduseelnõu väljatöötamiskavatsuse (VTK) koostamist (HÕNTE § 42 lõige 2) ei peetud asjakohaseks, kuna eelnõukohase seadusega ei kaasne põhimõttelisi muudatusi õiguskorras. Hea õigusloome ja normitehnika eeskirja § 1 lõike 2 punkti 5 kohaselt ei pea koostama väljatöötamiskavatsust, kui seaduse muutmise seadusega ei kavandata kehtivasse õigusesse põhimõtteliselt uue õigusinstituudi lisamist. Eeltoodud põhjendusi arvestades – kuna tegemist ei ole õiguskorras põhimõttelist tähendust omavate muudatustega – ei koostatud eelnõu ettevalmistamisel ka HÕNTE § 1 lõikes 3 nimetatud kontseptsiooni. 3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs 3.1. Maapõueseaduse muutmine Eelnõu §-ga 1 muudetakse MaaPS-i. Paragrahv koosneb 35 punktist. Punktiga 1 muudetakse § 4 lõikes 2 sätestatud maavara geoloogilise uuringu mõistet. Muudatusega jäetakse välja viide kaevandamisele, kuna geoloogilise uuringu luba ei anna selle saajale õiguspärast ootust kaevandamisloa saamiseks ega garanteeri ettevõtjale kaevandamisluba. Küll aga annab maavara otsingu või uuringu ja maardla andmete muutmise eesmärgil tehtav geoloogiline uuring riigi seisukohalt olulist teavet uuritava ala geoloogilise ehituse ja hüdroloogiliste tingimuste kohta ning täiendab oluliselt teadmisi maapõuest. Kehtiv sõnastus on toonud kaasa asjatuid vaidlusi ning suurendanud halduskoormust, kuna kaevandamise võimalikkus, tegevuse mõju keskkonnale ja vajalikud leevendavad meetmed 2 selgitatakse mitte geoloogilise uuringu loa taotluse menetluses, vaid maavara kaevandamiseks taotletava keskkonnaloa taotluse menetluses, mis järgneb uuringule ja maavara registrisse kandmisele. Geoloogilise uuringu tegemisel piirdutakse vaid maavara olemasolu, paiknemise ja omaduste selgitamisega taotletavas uuringuruumis. Punktiga 2 lisatakse seadusele § 41, milles defineeritakse uue mõistena uuringupuurauk. Muudatuse eesmärk on, et üldgeoloogilise uurimistöö või geoloogilise uuringu loa alusel rajatavatele uuringupuuraukudele ega ajutistele põhjaveeseire kaevudele ei rakendataks veeseaduses ja ehitusseadustikus puuraukudele, puurkaevudele sätestatud nõudeid või kaitsevööndeid, kuna üldgeoloogilise uurimistöö ja geoloogilise uuringu tegemine on reguleeritud maapõueseaduses ning selle alamaktides. Tegemist on täpsustava sättega, kuna praktikas ei ole uuringupuuraukudele veeseadusega ja ehitusseadustikuga reguleeritud puuraukudele ja puurkaevudele sätestatud nõudeid rakendatud. Samas ei sätesta MaaPS seda praegu üheselt ja need küsimused kerkivad praktikas aeg-ajalt üles. Lisaks on MaaPS-i § 17 lõikes 4 tegevusloa kohta mittevajalik nõue, mille kohaselt võib üldgeoloogilise uurimistöö loa või uuringuloa alusel hüdrogeoloogilisi töid teha isik, kellel on veeseaduse § 208 punktide 1, 3 ja 5 kohane tegevusluba. Nimetatud lõige tunnistatakse kehtetuks eelnõukohase seaduse § 1 punktiga 7. Kõigi nende muudatuste koostoimes kaob ebamäärasus ja võimalik topeltreguleerimine üldgeoloogiliste uurimistööde, geoloogiliste uuringute ja hüdrogeoloogiliste tööde puhul. Uuringupuurauk defineeritakse maapõueseaduses ja selle all peetakse silmas vaid geoloogiliste uuringute ja üldgeoloogiliste uurimistööde käigus rajatavaid puurauke, mis likvideeritakse enne vastavate lubade kehtivusaja lõppu. Seega uuringupuurauk eristub ehitusseadustikus ja veeseaduses nimetatud puuraukudest ja puurkaevudest, mille rajamise eesmärk on teistsugune ja reeglina ka kasutus oluliselt pikemaealisem. Punktiga 3 täiendatakse § 12 lõikes 1 kirjeldatud maavarade komisjoni põhiülesandeid selliselt, et need hõlmaks nii KeM-i kui Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi tegevusi. Vabariigi Valitsuse seaduse kohaselt on KeM-i valitsemisala ülesandeks muuhulgas riigi loodusvarade kasutamise ja kaitse ning geoloogiliste ja geodeetiliste tööde korraldamine. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ülesanded on riigi majanduspoliitika ja majanduse arengukavade väljatöötamine ning elluviimine maapõueressursside valdkonnas, samuti geoloogiline kaardistamine ja riikliku geoloogilise kompetentsi tagamine. Seega ei ole enam asjakohane piirata maavarade komisjoni põhiülesandeid vaid KeM-i ja tema haldusala nõustamisega. Maavarade komisjon moodustatakse KeM-i valitsemisalas, komisjoni tööd korraldab KeM. Punktiga 4 muudetakse § 16 pealkirja sõnastust, et parandada seaduse arusaadavust. MaaPS-i § 16 sätestab maapõue kasutamisega seotud põhikohustused. Sama paragrahvi lõike 2 alusel on maapõue kasutamine ainult mulla maapõuest eemaldamise eesmärgil keelatud. Ülejäänud mullakaitsenõuded on MaaPS-i §-des 42, 44 ja 125 seotud kitsamalt kaevandamisega. Seetõttu täiendatakse § 16 pealkirja ja lisatakse sinna viide mullakaitsenõuetele. Punktiga 5 täiendatakse § 17 lõikes 1 nende juhtude loetelu, mil üldgeoloogiliseks uurimistööks ei ole vaja luba. Loata on lubatud üldgeoloogiline uurimistöö, kus välitööd piirduvad geofüüsikaliste uuringutega ning käsipuuriga või labidaga sondeerimisega ja proovimisega. Nimetatud uuringute keskkonnamõju ei erine tavapärasest looduses liikumisest ja juba samas lõikes väljatoodud juhtudest. Kehtiva seaduse alusel tohib loata uurida ka puursüdamikust võetud kivimi tükke. See tegevus jäetakse loetelust välja, sest kui uuringu käigus toimuvad puurtööd, on kindlasti vajalik ka loa omamine. Geofüüsikaliste uuringumeetoditega uuritakse maapinnale, ka maapinda asetatud või maapealse või õhutranspordiga üle uuritava objekti juhitavate aparaatidega olemasolevate 3 füüsikaliste väljade muutlikkust. Sõltuvalt aparatuuri transportimise viisist (kaasaskantav, maapealsete transpordivahenditega või õhutranspordiga) on selle kasutamine uuringu tegemiseks võimalik kooskõlas asjakohaste seadustega. Inimeste ja transpordivahendite viibimise lubatavust kellegi kinnistul või kaitsealuse objekti piirkonnas ei ole põhjust maapõueseaduses dubleerida, kuna see on juba reguleeritud muude asjakohaste seadustega, välja arvatud eratee kasutamise õigus (MaaPS-i § 94). Kuna nimetatud tööd ei avalda keskkonnale suurt mõju ega ole aluseks maavarade arvestuse pidamisel, siis ei ole ka sellest aspektist vaja maapõueseaduses eraldi õigusi või kohustusi seada. Muudatuse praktiline väärtus seisneb ühest küljest uuringutööde planeerimise ja tegemise lihtsustamises ning teisalt loa taotlemiseks ja menetlemiseks kulutatud ressursside vabastamises muude toimingute tarbeks. Punktiga 6 täiendatakse § 17 lõikega 2ˡ ja sätestatakse erisus, mille alusel ei loeta veeseaduse alusel tehtavaid hüdrogeoloogilisi välitöid geoloogiliseks uuringuks. Neid töid reguleerib veeseadus. Tegemist on täpsustava sättega, praktikas ei ole selliste tööde puhul geoloogilise uuringu luba nõutud, samas ei sätesta MaaPS seda praegu üheselt, mistõttu on see praktikas aeg-ajalt küsimusi tekitanud. Punktiga 7 tunnistatakse § 17 lõige 4 kehtetuks. Lõike kehtetuks tunnistamine on seotud punktiga 2 lisatud uuringupuuraugu mõistega ja sooviga kaotada üldgeoloogilise uurimistöö loa või uuringuloa alusel tegutsemisel segadust tekitav veeseaduse § 208 nõue, mis praktikas ei ole vajalik ega põhjendatud. Hüdrogeoloogilised tööd (nt veetaseme mõõtmine, proovide võtmine, pumpamiskatsed jne) eraldiseisvalt ei too kaasa mingeid lisariske ega mõju, mis ei võiks avalduda juba uuringupuuraukude rajamisel. Seega ei ole põhjendatud nendeks töödeks nõuda veel üht tegevusluba. MaaPS-i § 17 lõikes 3 on sätestatud uuringute tegijale kompetentsuse nõue, mis eeldab muuhulgas ka oma tegevuste riskide mõistmist. Uuringute tegemine ja uuringupuuraukude korrastamine on õigusaktiga piisavat reguleeritud. Punktidega 8 ja 9 muudetakse § 23 lõiget 8 ja 9 ning täiendatakse paragrahvi lõikega 10. Lõikes 8 täpsustatakse maavaravarude ümberhindamist ja sätestatakse avalduse esitamine otse registrikande tegemise otsustajale, mida võib teha kaevandamisloa taotleja, kehtiva loa omaja ja taotluse esitamisest huvitatud isik. Samuti on maavaravaru registrikande tegemisel esinenud olukordi, kus taotletakse passiivseks määratud maavaravaru osalist või täielikku aktiivseks ümberhindamist, kuid mille menetlemiseks ja otsuse tegemiseks ei ole esitatud piisavalt informatsiooni. Seetõttu sätestatakse, et registrikande avaldus peab sisaldama ümberhinnatava maavaravaru asukoha ja ümberhindamise vajadust selgitavat infot. Lõikega 9 täpsustatakse avalduse esitamise korda selliselt, et põhjendatud juhtudel saab maavaravaru ümberhindamise avalduse esitada ka peale kaevandamisloa andmise või muutmise taotluse esitamist Kehtiva seadusega võrreldes laiendatakse regulatsiooni lisaks põlevkivile ka teistele maavaravarudele. Kui taotletakse olemasoleva passiivse maavaravaru ploki osalist ümberhindamist, tuleb esitada koos avaldusega geoloogilise uuringu aruanne, mis annab otsustajale nõuetekohase info ümberhinnatava maavaravaru kohta. Geoloogilise uuringu aruande sisu ja vormi nõuded on sätestatud MaaPS-i § 20 lõike 3 alusel kehtestatud keskkonnaministri 17. detsembri 2018. a määruses nr 52 „Üldgeoloogilise uurimistöö ning maavara geoloogilise uuringu kord ja nõuded ning nõuded fosforiidi, metallitoorme, põlevkivi, aluskorra ehituskivi, järvelubja, järvemuda, meremuda, kruusa, liiva, lubjakivi, dolokivi, savi ja turba omaduste kohta maavarana arvelevõtmiseks“ (edaspidi määrus nr 52). Esitatud andmete täpsustamise vajadus tuleneb praktikast, kus otsustajale ei esitata registrikande tegemiseks piisavalt teavet ümberinnatava maavaravaru asukoha, koguse, kvaliteedi jm kohta. 4 Seejuures antakse maavarade registri1 kande otsuse tegijale õigus nõuda registrikande tegemiseks lisaandmeid (lõige 10). Kui registrikande tegemiseks vajalik teave, sealhulgas teave keskkonnakaitse vajaduse väljaselgitamiseks (vt MaaPS-i § 23 lõige 6) ei ole piisav, siis täpsustatud sätte kohaselt on menetlejal õigus nõuda ka eksperthinnangut. Seejuures võib eksperthinnanguna käsitleda ka keskkonnamõju hindamise aruannet ja keskkonnamõju eelhindamisel saadud vastavasisulist infot. Eksperthinnangu abil võib olla vajalik välja selgitada kaevandamise võimalik mõju kaitsealadele, kaitsealustele liikidele, vääriselupaikadele ja veekogudele, tulenevalt nende kaitse eesmärkidest ja liigikaitse nõuetest. Ühtlasi selgub pärast uue teabe saamist, kas ja millises ulatuses on võimalik registrikande avaldus rahuldada. Avalduse menetlus peatub, kuni otsustajal on piisav teave. Punktiga 10 täiendatakse MaaPS-i 3. peatüki 1. jagu §-ga 251, mis kirjeldab Eesti Geoloogiafondi kui andmekogu eesmärki ja selle andmestikku ning sätestab aluse andmekogu asutamiseks. Maapõuepoliitika põhialuste seletuskirja punktis 4.1 on välja toodud, et Eesti maapõue kohta on viimase 90 aasta jooksul kogutud mitmekülgne andmestik, millest valdav osa on tänaseni väärtuslik ja taaskasutatav nii teaduslikel kui ka rakenduslikel eesmärkidel. Sellistes andmehulkades orienteerumine on ilma spetsiaalsete elektrooniliste andmebaasideta jõukohane vaid pika töökogemusega spetsialistidele. Nüüdisaegsete IT-lahenduste kasutuselevõtmine võimaldaks iga konkreetse uuringu puhul vähendada andmete tuvastamisele kuluvat aega ja vältida dubleerivaid töid, suurendades nii maapõueuuringute operatiivsust kui ka usaldusväärsust. Eelkõige vajavad parandamist spetsialistide võimalused andmeid kasutada. Vaja on tagada, et olemasolev ja lisanduv info säilitatakse ja muudetakse soovijatele süstematiseeritult ja võimalikult lihtsalt kättesaadavaks. Maavara geoloogilise uuringuga saadud teavet kogutakse keskkonnaregistri maardlate nimistus, mis on Riigikogu menetluses olevas eelnõus 441SE (Keskkonnaseadustiku üldosa seaduse ja teiste seaduste muutmise seadus) kavandatud muuta maavarade registriks. Selle registri eesmärk on maavarade arvestuse pidamine geoloogilise uuringuga, maavara kaevandamise mahu aruannetega ning Keskkonnaameti nõusolekul markšeiderimõõdistusega saadud geoloogilise teabe alusel. Andmeid põhjaveehaarete, pinnaveehaarete ja puurkaevude kohta hoitakse Eesti looduse infosüsteemis (EELIS), mis on eelnimetatud seaduste muutmise seadusega kavas muuta riigi infosüsteemi kuuluvaks andmekoguks. Ehitiste projekteerimiseks vajaliku ehitusgeoloogilise teabe kogumine ja hoidmine on reguleeritud ehitusseadustiku § 14 lõike 4 punkti 2 alusel kehtestatud määrusega. Eestis on veel hulgaliselt geoloogilisi uuringuid ja töid, sealhulgas üldgeoloogilisi uurimistöid, millega seotud andmestikud ja aruanded ei ole arvatud olemasolevate andmekogude koosseisu. Seega on reguleerimata ja tagamata suurel hulgal geoloogiaalase andmestiku ja teabe säilimine. MaaPS-i § 25 lõige 5 sätestab vaid kohustuse anda üldgeoloogilise uurimistöö ja geoloogilise uuringu tegemisel saadud kivimmaterjal, puursüdamikud, proovid ja muu geoloogiline teave (kogutud materjal) üle geoloogilise teabe säilitamist korraldavale riigiasutusele, kui asutus on otsustanud seda kogutud materjali säilitada. Samuti tuleb Eesti Geoloogiafondile üle anda üldgeoloogilise uurimistöö ja geoloogilise uuringu aruanded (keskkonnaministri 17.12.2018 määruse nr 52 § 45 lõige 6). 1 Riigikogu menetluses oleva eelnõuga 441SE (Keskkonnaseadustiku üldosa seaduse ja teiste seaduste muutmise seadus) on keskkonnaregistri maardlate nimistus kavandatud muuta maavarade registriks. 5 Eesti Geoloogiafond (asutati 1957) on siiani olnud andmekogu, kuhu on kogutud Eestis tehtud geoloogiliste uuringute ja üldgeoloogiliste uurimistööde aruanded, mis tänaseks on viidud digitaalsesse vormi. Geoloogiafondi ülesanded on olnud läbi aastakümnete kogutud maapõuealaste aruannete säilitamine, andmebaasi pidamine ning nende avaliku kasutamise tagamine. EGT põhimääruse § 9 lõike 1 punkti 6 järgi on teenistuse ülesanne Eesti Geoloogiafondi haldamine. Seega on Eestis olemas juba andmekogu, mis täidab maapõuepoliitika põhialustes seatud eesmärki osaliselt, kuid selle andmekogu töö on siiani õiguslikult reguleerimata ning ei kata riigi vajadust kogutavate geoloogiliste andmete ja teabe hõivamisel, säilitamisel ega kättesaadavuse tagamisel. Probleemi lahendamiseks on mõistlik Eesti Geoloogiafondi olemust muuta ja laiendada, mitte ehitada uut infosüsteemi. Eesti Geoloogiafondi kui riikliku andmekogu tegevuse reguleerimine tagab seni korraldamata väärtuslike andmete säilimise ja kättesaadavaks tegemise. Seega on Eesti Geoloogiafondi eesmärk edaspidi koguda, säilitada ja muuta kättesaadavaks geoloogiliste uuringute ja üldgeoloogiliste uurimistööde aruanded. Samuti üldgeoloogiliste uurimistööde uuringupunktide andmestik, riigi omanduses oleva geoloogilise materjali ja selle andmestik ning geoloogiliste kaartide andmestik, geokeemilised ja geofüüsikalised andmestikud või muud geoloogilise teabe säilitamist korraldava riigiasutuse (EGT) kogutud ja saadud andmed ning aruanded. Selliselt sõnastatud eesmärk tagab, et ei teki kattuvust teiste juba olemasolevate andmekogude ülesannetega. Täpsustatult hoitakse Eesti Geoloogiafondis maapõueteabe kogumise, säilitamise ja kättesaadavaks tegemise eesmärgil:  geoloogiliste uuringute ja üldgeoloogiliste uurimistööde aruandeid;  üldgeoloogiliste uurimistööde uuringupunktide andmestikku. Üldgeoloogiliste uuringute käigus kogutakse hulgaliselt andmeid, sh geokeemilised andmed, geofüüsikalised andmed, geoloogilised kirjeldused;  riigi omanduses oleva geoloogilise materjali andmestikku, mis on eelkõige puursüdamikud, aga ka õhikud, kivimpalad jms. Tuleb pidada nende materjalide arvestust ja tagada materjalidega tutvumise võimalus avalikkusele ning säilitada ja muuta kättesaadavaks seotud andmeid;  geoloogiliste kaartide andmestikku. Silmas on peetud kõigi koostatud ja koostatavate geoloogiliste kaartide, sh erinevate mõõtkavadega kaartide andmestikku ja nii maismaa kui ka merealade kaartide ning nende kaartide koostamiseks koondatud andmeid;  geokeemilist ja geofüüsikalist andmestikku;  muid EGT kogutud ja saadud andmeid ja aruandeid. Silmas on peetud erinevaid andmeid, mis kogutakse igapäevase töö käigus, kuid mis ei lange eelmistes punktides nimetatud valdkondade alla. Näiteks hüdrogeoloogiliste ning keskkonnageoloogiliste tööde andmed ja aruanded, tehnoloogiate uuringud, geoloogilised kirjeldused, radooniandmestik, seismoloogiline andmestik jne, mille hoidmiseks ei ole konkreetset kohta teistes andmekogudes määratud. Andmekogu loomine tagab suure hulga väärtuslike andmete säilimise ja kättesaadavuse. Maapõuepoliitika põhialuste eesmärkide saavutamiseks tuleb Eesti Geoloogiafond seostada olemasolevate asjakohaste andmekogude ja registritega (sh maardlate nimistu ja EELIS-ega), et võimaldada nii erialaspetsialistidele kui ka avalikkusele andmete ristkasutust ja lihtsamat kättesaadavust, sh INSPIRE (Infrastructure for Spatial Information in the European Community) direktiivi ja avaandmete (ingl k open data and the re-use of public sector information) direktiivi nõuete täitmist. Andmete taaskasutamise ja kättesaadavuse arendamine võimaldab iga konkreetse uue uuringu puhul vähendada varem tehtud tööde andmete 6 tuvastamisele kuluvat aega ja tööde maksumust ning vältida dubleerivaid töid, suurendades maapõueuuringute operatiivsust ja usaldusväärsust ning sellest tulenevat survet keskkonnale. EGT kasutab Eesti Geoloogiafondis hoitavaid andmeid igapäevatöös ja töötleb neid seatud ülesannete kohaselt. Eelnevast lähtutakse ka andmekogu vastutava ja volitatud töötleja määramisel. Eesti Geoloogiafondi asutab ja selle põhimääruse kehtestab majandus- ja taristuminister määrusega. Punktidega 11, 16 ja 29 muudetakse § 27 lõiget 3-31, § 35 lõike 1 punkti 1 ja § 90 lõiget 1. Nimetatud paragrahvid reguleerivad riigivara valitseja volitatud asutuse, selle asutuse puudumisel riigivara valitseja nõusoleku andmist või tema teavitamist. MaaPS-i § 27 lõike 3 kohaselt riigivara valitsejal kohustus kujundada 30 päeva jooksul seisukoht riigile kuuluva kinnisasja kasutamiseks geoloogilisel uuringul. MaaPS-i § 27 lõike 3 järgne kooskõlastus on loa andjale selles osas siduv, et ilma kooskõlastuseta ei ole loa andmine lubatud (MaaPS-i § 35 lõike 1 punkt 1). Praktikas edastab Keskkonnaamet (edaspidi ka KeA) MaaPS-i § 27 lõike 3 kohaselt küsimuse riigivara valitseja seisukoha kohta Riigimetsa Majandamise Keskusele (edaspidi RMK) või Maa-ametile otse, saates kirjast koopia KeM-ile. KeM annab selliseid seisukohti nende maade korral, millele ei ole määratud riigivara valitseja volitatud asutust. MaaPS-i § 27 lõike 3 kohastest menetlustest on teada üksikud juhtumid, kus riigivara valitseja ei ole andnud uuringu tegemiseks vajalikku kooskõlastust. Üldjuhul kooskõlastus antakse, arvestades ka, et pärast uuringute lõpetamist on riigil lisainfot, et otsustada, kas maavara kaevandamiseks luba saab anda või ei ole see varustuskindluse või looduskaitseliste piirangute tõttu võimalik (viimasena nimetatu otsustab KeA). Seega dubleerib praegune MaaPS-i § 27 lõike 3 kohane KeM-i läbi viidav menetlus KeA, RMK ja Maa-ameti pädevusalasse kuuluvat tööd (maaomaniku rollist on seisukoht kujundatud RMK- s ja Maa-ametis; looduskaitselised ja varustuskindluse aspektid võtab KeA ise arvesse). Punktiga 12 tunnistatakse kehtetuks § 27 lõike 7 teine lause, et parandada seaduse mõistetavust. Paragrahvi 27 lõige 7 sätestab, et loa andja saadab uuringuloa taotluse arvamuse saamiseks taotletava uuringuruumi asukoha kohaliku omavalitsuse üksusele, kes esitab oma arvamuse kirjalikult kahe kuu jooksul taotluse saamisest arvates. Sama lõike teise lause kohaselt ei piira arvamuse esitamine kohaliku omavalitsuse üksuse õigust esitada edasise menetluse käigus veel seisukohti. Viidatud teise lause sõnastamisel on eeskuju võetud keskkonnaseadustiku üldosa seaduse (edaspidi KeÜS) § 43 lõikest 2. Uuringuluba ei ole KeÜS-i mõistes keskkonnaluba ning uuringuloale KeÜS-i § 43 lõike 2 teine lause MaaPS-i § 1 lõike 4 alusel ei laiene. Selline regulatsioon ei ole uuringuloa puhul ka sisuliselt põhjendatud. Geoloogilise uuringu loa ja kaevandamisloa menetlusnormid on küll sarnased, ent tegevuse mõju siiski mitte. Geoloogiline uuring riivab kohaliku omavalitsuse üksuse huve vähe, kuna tööd on väikesemahulised ja lühiajalised, keskkonnamõjud väikesed, ka ei anna uuring õiguspärast ootust kaevandamiseks. Tihtipeale ei annagi kohaliku omavalitsuse üksused uuringu kohta vastuväiteid, vaid annavad vastuväiteid hoopis arvatava tulevase kaevandamise kohta. Eeltoodut arvestades ei ole kaevandamine ja uuringu läbiviimine tegevustena võrdväärsed ega seega § 27 lõike 7 teine lause põhjendatud. Lisaks rakendub ka uuringuloa menetluses haldusmenetluse seaduses sätestatud uurimispõhimõte, sõltumata 7 MaaPS-i § 27 lõike 7 sõnastusest. HMS-i § 6 järgi on haldusorgan kohustatud selgitama menetletavas asjas välja olulise tähendusega asjaolud ja vajaduse korral koguma selleks tõendeid oma algatusel. Seega praktikas vaatab haldusorgan nii ehk teisiti ka hiljem saabunud seisukohad läbi. Samas ei saa kohaliku omavalitsuse üksuse arvamuse esitamise tähtaega tähtsusetuks ja teisejärguliseks pidada, kuivõrd loa andmiseks on kehtestatud tähtaeg, millest haldusorgan on kohustatud kinni pidama. Punktiga 13 täiendatakse § 28 lõikega 51. Uuringuloa taotlusele tuleb lisada uuringuruumi ja uuringuruumi teenindusala asukoha kinnisasja omaniku nõusolek, kui kinnisasi ei kuulu loa taotlejale, analoogselt MaaPS § 50 lõikega 8. Maapõueseaduse § 89 lõike 3 järgi võib teisele isikule kuuluval kinnisasjal teha geoloogilist uuringut või kaevandada maavara kokkuleppel kinnisasja omanikuga. Nimetatud säte ei kohusta taotlejat jõudma kinnisasja omanikuga kokkuleppele juba enne uuringuloa taotlemist. Seetõttu on esinenud juhtumeid, kus kinnisasja omaniku nõusolekut ei küsita. Kinnisasja omanikule kindluse andmiseks, et tema nõusolek tegevuses arvesse võetaks, on mõistlik, et nõusoleku olemasolu kontrollitakse juba loa taotluse menetluses. Punktiga 14 täiendatakse § 33 lõiget 6, sätestades erijuhtumi loa taotluse läbi vaatamata tagastamisel, kui maapõue osa, millele luba taotletakse, kattub kaevandusega. Sellisel juhul on uuringuluba kaevandamisloa omaja nõusolekul võimalik anda. Uuringuloa taotlus tagastatakse seda läbi vaatamata, kui kaevandamisloa omaja ei ole mäetehnilistel põhjustel geoloogilise uuringuga nõus. Muudatus on vajalik MaaPS-i § 33 lõigetes 3 ja 31 sätestatu täiendamiseks ja selleks, et võimaldada allmaakaevanduse kohal asuvate kihtide uurimist juhul, kui allmaakaevandamiseks on antud kaevandamisluba kuni maapinnani välja. Kaevanduseks loetakse maavara allmaakaevandamisega tegelevat tootmisüksust (MaaPSi § 75 lõige 4), kus maavara väljatakse allmaakaeveõõnest ilma maavara peal olevate kivimite ja setete kihtide looduslikku lasumust muutmata. Punktiga 15 täiendatakse § 33 uute lõigetega 8, 9 ja 10, mis sätestavad fosforiidi ja metallimaagi uuringuteks uuringuloa saamiseks õiguse tekkimise alused ja eesõiguse. Analoogseid sätteid seni kehtivas seaduses ei ole, uuringuload antakse taotluste alusel ning seega sõltub uurimistöö sisu vaid taotlejate huvist ja motivatsioonist. Üldgeoloogiline uurimistöö on maapõue geoloogilise ehituse selgitamise eesmärgil tehtav teadusuuring või geoloogiline töö (MaaPS-i § 4 lõige 1). See tähendab, et selle loa tüübi alusel on võimalik geoloogiline kaardistamine, geofüüsikaline uuring, geokeemiline uuring ja muud sihtotstarbelised geoloogilised tööd. Maavara otsinguks ja uuringuks tuleb taotleda maavara geoloogilise uuringu luba (uuringuluba). Praktikas teevad üldgeoloogilisi uurimistöid Eestis peamiselt EGT ja ülikoolid. EGT alustas tööd 2018. a 1. jaanuaril Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi hallatava riigiasutusena ja teenistuse tegevusvaldkond on geoloogiline kaardistamine, geoloogilised uuringud, geoloogilise teabe säilitamine ja kättesaadavuse tagamine, valitsusasutuste nõustamine ning avalikkuse informeerimine. EGT loomise ajendiks oli asjaolu, et seni ei olnud potentsiaalsete maavararessursside kohta riiklikult uuringuid tellitud. EGT moodustati Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisalas, kuna riigi peamine huvi maapõue uurimiseks oli majanduslik. EGT loomisel oli peamiseks muudatuseks senises korralduses rakendusgeoloogia ja maavaradega seotud uuringute riikliku tellimisega alustamine, lähtudes maapõuepoliitika põhialuste alusel kavandatud uuringuvajadustest, ning geoloogilise kaardistamise jätkumine. EGT moodustamisel lõpetati äriühingu OÜ Eesti Geoloogiakeskuse tegevus. 8 EGT üheks ülesandeks on uurida perspektiivseid maavarasid, mille kaevandamine ja töötlemine võib lähitulevikus väärindamistehnoloogiate arenedes tasuvaks osutuda. Et selgitada Eesti aluskorra kivimites teadaolevate maagistumisilmingute maavaralist potentsiaali, on EGT juba teinud aluskorrakivimite revisjoni, sealhulgas geokeemilised uuringud. Esmajoones keskenduti perspektiivsematele kivimtüüpidele, nagu Jõhvi magnetanomaalia magnetiitkvartsiidid ning Kirde-Eestis levivad grafiitgneisid, mis sisaldavad sulfiidseid mineraale. Sätte eesmärk on anda fosforiidi ja metallimaagi geoloogilise uuringu tasemel uurimise eelisõigus riigile (EGT-le). Üldgeoloogilise uurimistöö tegemine ei konkureeri geoloogiliste uuringute tegemise ja kaevandamisega, mistõttu ei ole selleks oluline ka eesõiguse määramine. Kvaliteetne maapõueteave on oluline pea kõigi keskkonnakasutusega seotud tegevuste planeerimisel, riskide hindamisel ja tegevuste elluviimisel. Olulisemad neist on uute maavarade kasutuselevõtt, loodus- ja põhjaveekaitse, veevarustuse, jäätmekorralduse ja ehitiste planeerimine ning keskkonnamõju hindamine. Piisavas mahus informatsiooni kogumine on seetõttu riigi jaoks tähtis. Tõenäoliselt kõrge majandamispotentsiaaliga maapõueressursid on näiteks fosforiit, graptoliitargilliit ja metallimaak. Sellise eesõiguse seadmine on vajalik eespool nimetatud maavarade korral. Need on potentsiaalselt väga suure varu või lisaväärtusega (metallimaak, fosforiit), aga mille kasutuselevõtt on ka suure riskiga. Seetõttu on otstarbekas riigil endal ehk EGT-l teha esmased uurimistööd, et selgitada enne detailsemat arendustööd esialgsel tasemel ressursi maht ja potentsiaal. Nimetatud skeem mahendab esilekerkivaid sotsiaalmajanduslikke ja keskkonnakaitselisi teemasid ning võimaldab hinnata kõiki poolt- ja vastuargumente objektiivselt. Riigile on oluline saada ülevaade olemasolevatest ressurssidest, nende väärindamise võimalustest, saadavate toodete konkurentsiolukorrast, maapõue kasutamisega kaasnevatest keskkonna- ja tervisemõjudest, georiskidest jne. Infot on vaja ressursside kasutamisega kaasnevate negatiivsete mõjude ja nende leevendamise võimaluste kohta, seejuures on põhjendatud uurimistööde suunamine pigem suurema majandusliku potentsiaaliga ressursside uurimiseks. Tuleviku vajadusi hinnates, st väetise- ja metallitoorme (fosforiit, glaukoniitliivakivi, graptoliitargilliit, rauamaak) puhul, võib edaspidi olla otstarbekas kontsessioonimenetluse seadustamine, mis on kaevandamisloa võõrandamine mitmest kriteeriumist lähtuval konkursil konkreetsele mäeeraldisele riigi määratud tingimustel ning millega saab riik võimalusel tagasi ka tehtud kulutused. Kontsessioonimenetlus võimaldaks riigil valida partneriks arendaja, kelle esitatud pakkumises on arvestatud ka pikaajaliste sotsiaal-majanduslike, keskkonnakaitse ja julgeolekualaste aspektidega (sh parima tehnoloogia kasutuselevõtt, optimaalse lisandväärtuse loomise ahelate väljaarendamine ja kaevandatud ala sulgemisjärgne arendamine). Selleks on aga oluline, et riigil on piisavalt teadmisi olemasoleva maavara kohta. Sellise eesõiguse sätestamine toob finantskulutused, mida riik üldgeoloogilisteks uurimistöödeks ja võimalikeks geoloogilisteks uuringuteks teeb. Arvestades, et EGT töid rahastatakse aastaeelarve põhjal, on ka tehtavate tööde mahtu ja ajalist perspektiivi keeruline hinnata. Samadel põhjustel on lisatud võimalus riigil eesõigusest loobuda, mis võimaldab uuringuluba taotleda teistel huvitatud isikutel. Lõige 9 sätestab, et riik väljendab loobumist valdkonna eest vastutava ministri kaudu. See tähendab, et eesõigusest loobumise taotlusega tuleb pöörduda valdkonna eest vastutava ministri poole, kelleks on majandus- ja taristuminister. Punktiga 17 tunnistatakse kehtetuks §-s 47 toodud Keskkonnaministeeriumi kohustus korraldada põlevkivi valdkonna arengukava koostamine, mille kinnitab Riigikogu. Põlevkivi 9 arengukava ei sobitu riigieelarveseaduse ja Vabariigi Valitsuse 19.12.2019 määrusega nr 117 „Valdkonna arengukava ja programmi koostamise, elluviimise, aruandluse, hindamise ja muutmise kord“ kehtestatud riigi strateegilise planeerimise süsteemi, mis näeb ette vaid tulemusvaldkondade arengukavad ja programmid. Vabariigi Valitsuse 05.09.2019 kabinetinõupidamise otsuse kohaselt koostatakse tulemusvaldkonnas „Keskkond“ kaks valdkondlikku arengukava: „Keskkonnavaldkonna arengukava 2030“ ja „Metsanduse arengukava aastani 2030“. Sätte kehtetuks tunnistamisega on kavandatud ühtlustada erinevate arengukavade valdkonnaülene teemakäsitlus ning integreerida põlevkivi arengukava olulisemad tegevuseesmärgid Vabariigi Valitsuse kinnitatud tulemusvaldkondade arengukavadesse ja programmidesse. Põlevkivi kaitse ja kasutuse, majandusarengu, energiajulgeoleku ja ka põlevkivitoodete väärindamise (keemiatoorme) potentsiaali temaatika sobituvad paremini arengukavadesse: „Energiamajanduse arengukava aastani 2035“ (ENMAK), „Teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse (TAIE) arengukava 2021–2035“ ja „Keskkonnavaldkonna arengukava 2030“. Eraldiseisva põlevkivi arengukava kaotamine toetab muuhulgas ka riigi töökoormuse vähendamise eesmärki ja efektiivsuse tõstmist. Seega on vaja arengukavasid konsolideerida ja riigi arengukavade koostamist vähendada ning viia need riigieelarve põhiseks. Riigieelarveseaduse kohaselt koostatakse valdkonna arengukava vähemalt riigi eelarvestrateegia perioodiks ning valdkonna arengukavad kinnitab Vabariigi Valitsus. Seejuures esitatakse arengukava enne kinnitamist Riigikogule arutamiseks, mistõttu ka uute arengukavade koostamisel on Riigikogu ettepanekud võimalik arvesse võtta. Põlevkivi arengukava aastate 2016-2020 tulemusaruande põhjal (esitatud ministeeriumitele kooskõlastamiseks 2022. a veebruaris) on leitud, et põlevkivitööstus on muutunud: kaevandamise mahud on oluliselt vähenenud ning põlevkivi kasutatakse elektri- ja soojusenergia tootmise asemel rohkem õlitootmiseks. Arenguperspektiivi nähakse põlevkivikeemial. Seetõttu on mõistlikum integreerida arengukava põlevkivi töötlemist puudutav osa tervikuna energiamajanduse ning teadus-ja arendustegevuse valdkonna ning teistesse arengukavadesse. Punktiga 18 jäetakse § 50 lõike 2 punktist 1 välja sõnad „ja kaevandaja“ ja punktiga 27 § 73 lõike 10 esimesest lausest välja lauseosa „ja vajaduse korral kaevandaja andmete“. MaaPS-i § 50 lõike 2 punkti 1 kohaselt tuleb kaevandamisloa taotluses märkida taotleja ja kaevandaja nimi ja isiku- või registrikood ning aadress ja kontaktandmed ning MaaPS-i § 73 lõike 10 kohaselt tähendab kaevandamisloa ümberregistreerimine loa omaja andmete ja vajaduse korral kaevandaja andmete muutmist loal. Kuivõrd KeÜS-i § 53 kohaselt keskkonnaloale kaevandaja andmeid enam ei lisata, on tegemist vananenud nõudega. Seega on kaevandaja nimi, isiku- või registrikood, aadress ja kontaktandmed sellised andmed, mille esitamiseks ja kogumiseks puudub vajadus. Punktiga 19 täiendatakse § 59 lõikega 4, mis võimaldab põlevkivi kaevandamisel järgida säästlikku maavara kasutamise põhimõtet ning lubada põlevkivi kaevandamisel arvestada maavara looduslikku lamamit, mida ei pruugi geoloogiliste uuringutega olla võimalik täpselt määrata. Sätte eesmärk on lubada kaevandada põlevkivivaru, mille hilisem eraldiseisev kaevandamine ei ole võimalik või majanduslikult otstarbekas. Sätte lisamine täidab MaaPS-i § 16 lõike 4 eesmärki, mille kohaselt maavara tuleb looduslikust seisundist eemaldada ja kasutada majanduslikult võimalikult otstarbekalt ja säästlikult. Lisatud säte põlevkivi kohta on analoogne MaaPS-i § 45 lõikes 5 reguleeritud turba lamamini kaevandamise põhimõttega. Nii turvas kui ka põlevkivi on kaevandamise käigus lamami materjalist visuaalselt kergesti eristatavad, mistõttu sätte lisamisega ei teki kaevandamisloa tingimuste rikkumise ohtu. 10 Punktiga 20 täiendatakse MaaPS-i § 63. MaaPS-i § 63 lõike 1 alusel on põlevkivi kaevandamise aastamäärast kaevandamata jäänud põlevkivikogust lubatud tagantjärele kaevandada kaevandamata jätmise aastale järgneva seitsme aasta jooksul. Selleks peab põlevkivi kaevandamise loa omaja, kes soovib järgmisel kalendriaastal talle määratud põlevkivi kaevandamise aastamäära osast rohkem kaevandada, esitama MaaPS-i § 63 lõike 4 alusel kaevandamisloa andjale sellekohase taotluse hiljemalt eelneva aasta 1. septembriks. Praktikas ei ole järgmise aasta põlevkivi vajadust 1. septembriks võimalik täpselt kindlaks määrata. Tegelik tootmiseks vajalik põlevkivikogus on kaevandajale teada alles järgneva aasta 1. juuliks. 1. septembri taotlustest on ettevõtetel teada küll kaevandamisvajaduse esmane prognoos, kuid lähtudes raske kütteõli maailmaturu hinna muutlikkusest, millest põlevkiviõli tootmine sõltub, on vaja võimalust esitada ka aasta sees asjakohane taotlus, et anda põlevkivi kaevandajatele enam paindlikkust ja kaevandada tagantjärele kaevandamata jäänud maavara. Tagantjärele võimaldatakse taotleda põlevkivi kaevandamismahtu 1. juulini juhul, kui eelneva aasta 1. septembri seisuga on vaba põlevkivi tagantjärele kaevandamismahu jääki. Nimetatud muudatus ei too endaga kaasa uusi keskkonna- ega muid mõjusid, kuna tagantjärele põlevkivi kaevandamise mahud on nagunii piiratud kaevandamisloale kantud kaevandamise lubatud maksimaalse aastamääraga. Kuna Eestis on käesoleval ajal põlevkivi kaevandamisload ainult neljal ettevõttel, ei suurenda lisanduv ühekordne taotluse menetlemine Keskkonnaameti töökoormust. Punktiga 21 muudetakse § 66 lõike 1 punkti 5, mille kohaselt kaevandamisluba muudetakse, kui loa omaja taotleb pärast kaevandatud maa korrastamise kohustuse täidetuks tunnistamist mäeeraldise pindala vähendamist. Kui maa, kust kaevandatakse, ei kuulu loa omajale, peab selle kasutamise eest maksma renti, mis sõltub mäeeraldise suurusest. Maapõue säästliku kasutamise printsiibist lähtudes on mõistlik lubada loa omajal maa tagasi anda, kui ta seda enam ei vaja. Enne maa tagasiandmist peab olema kaevandatud maa korrastatud. Täiendus võimaldab vähendada mitte ainult mäeeraldise pindala, vaid ka teenindusmaa pindala. MaaPS-i § 8 lõike 2 järgi on mäeeraldise teenindusmaa kaevandamisloaga kaevandamiseks määratud ala mäeeraldise ümber või kohal ja ümber. Kaevandatud maa korrastamise kohtustus on ka mäeeraldise teenindusmaal. Seetõttu korrastatakse mäeeraldis ja selle teenindusmaa ühel ajal või mäeeraldise korrastamisprojektis määratu kohaselt. Punktidega 22 ja 23 täiendatakse § 66 lõiget 3 punktidega 4 ja 5 ning tehakse punktis 2 sellest tulenevalt redaktsiooniline muudatus. Lõikes 3 on sätestatud, millal kaevandamisluba muudetakse avatud menetluseta. Seaduse rakendamisel on selgunud, et nimekirja on vaja täiendada juhtudega, mille korral on tegemist loa andmete tehnilise muutmisega, millega ei kaasne täiendavaid keskkonnahäiringuid ega -ohtu. Lisatavas punktis 4 sätestatakse, et kaevandamisluba võib muuta ilma avatud menetluseta, kui on vaja täpsustada kaevandamisloale kantud kaevandatud maa kasutamise otstarvet. Kaevandatud maa kasutamise otstarve määratakse kaevandamisloale selle andmise hetkel. Kaevandamisload on pika kehtivusajaga, mis, arvestades ka keskkonnapoliitilisi muudatusi ja turusituatsiooni, on praktikas tekitanud hulgaliselt olukordi, kus kaevandamisloale seatud kaevandatud maa kasutamise otstarve muutub. Loa andja peab aga korrastamistingimusi andes lähtuma kaevandamisloale seatud kaevandatud maa kasutamise otstarbest, mistõttu on enne mäeeraldise korrastama asumist vaja muuta ka kaevandamisluba, mis toimub avatud menetluses. Loa andmete muutmata jätmine tekitab takistusi mäeeraldise korrastamiskohustuse täitmisel, mis peaks toimuma aga tehnoloogia seisukohalt otstarbekal ajal. Kaevandamisloal kaevandatud maa kasutamise otstarbe muutmise võimaldamine ilma avatud menetluseta hõlbustab mäeeraldiste efektiivsemat korrastamist. Avatud menetluseta loa muutmine on võimalik juhul, kui loa omaja esitab loa andjale maaomaniku ja kohaliku omavalitsuse üksuse nõusoleku kaevandamisloal kaevandatud maa kasutamise otstarbe muutmiseks. Kui loa omaja neid nõusolekuid ei esita, menetletakse taotlust avatud menetluses. Sellise regulatsiooni eesmärk 11 ühelt poolt on vähendada loa andja töökoormust ja kiirendada seeläbi menetlust, teisalt tagada, et avatud menetluseta lahendataks selliseid taotlusi, kus kõik osapooled on muudatusega nõus ning maaomanik ja kohaliku omavalitsuse üksus oleks kaasatud. Kui loa omaja ei saa viidatud nõusolekuid, võib eeldada, et osalistel on taotluse suhtes küsimusi ning õigem on viia läbi avatud menetlus. Punktis 5 sätestatakse, et kaevandamisluba võib muuta ilma avatud menetluseta, kui pealmaakaevandamisel ei ole hoidetervikut vaja säilitada ja hoidetervikus olevat varu soovitakse kaevandada. Sellisel juhul võib muuta ka kaevandamisloale kantud maavara koguse andmeid. Hoidetervikust saab loobuda ainult juhul, kui seda ei ole vaja enam alles jätta. Vajalikkust saab hinnata sellest lähtudes, mis oli hoideterviku jätmise põhjus. Näiteks kui hoidetervik oli jäetud seetõttu, et mäeeraldisel asusid maapõuetuge vajavad elektriliinid või muud taristuobjektid ning need viiakse mujale, ei ole hoidetervik enam vajalik. Punktiga 24 täiendatakse § 66 lõikega 4, milles sätestatakse, et kaevandamisluba võib pikendada avatud menetluseta korrastamistööde tegemiseks kuni kahe aasta võrra, kui maavaravarud on ammendunud. Sätte eesmärk on saavutada kiirema menetluse kaudu ammendatud mäeeraldiste parem korrastamistulemus. Punktiga 25 ja 26 muudetakse § 68 lõikeid 1 ja 11. MaaPS-i § 53 lõike 3 kohaselt on sama paragrahvi lõikes 1 nimetamata juhul riigile kuuluva maavara kaevandamisloa saamise eesõigus §-s 68 nimetatud mäeeraldise laiendamise nõuete kohaselt selleks taotluse esitanud isikul. Kehtiva regulatsiooni kohaselt on kõigil kaevandamisloa omajatel õigus laiendada mäeeraldist piirnevale või lahusolevale mäeeraldisele, kui olemasoleva loaga antud kaevandatavat maavara jätkub kuni viieks aastaks. Seetõttu on MaaPS-i § 53 lõike 3 alusel antav eelisõigus viinud olukorrani, kus ettevõttel on motivatsioon omada ühel maardlal pigem palju väiksemaid mäeeraldisi, kui ühte suurt. Tallinna Halduskohtu 15.05.2020 otsusest 3-19- 1730 selgub, et olemasolev säte ei olnud üheselt mõistetav. Muudatusega sätestatakse, et lõige kohaldub ainult põlevkivi ja fosforiidi kaevandamise korral, kuna nende maavarade maardlad on pindalalt suured, kaevandamislubadel märgitud mäeeraldised paiknevad üksteisest kaugel ning ühele ettevõttele antud kaevandamislubade varude liitmisel ei oleks laiendamine võimalik. Sealhulgas ei oleks tagatud keskkonnahoidlik maavara kaevandamine ja maavara säästliku kasutamise printsiip. Kõikide teiste maavarade puhul arvestatakse edaspidi maardla piires isikule antud kaevandamislubadele kantud kõiki mäeeraldisi ühe tervikuna, summeerides isikule sama maardla piires antud lubade kaevandatava varu jäägi. Punktiga 28 muudetakse § 83, mis kehtib järgmises sõnastuses: „Kaevandamisloa omaja on kohustatud kinnisasja omaniku nõudmisel pärast kaevandatud maa korrastamise tööde lõpetamist teostama katastriüksuse mõõdistamise ning esitama enne korrastamistööde vastuvõtukomisjoni töö alustamist kinnisasja omanikule katastrimõõdistamise dokumentatsiooni vastavalt maakatastriseaduse § 17 lõike 2 alusel kehtestatud korrale“. Maakatastriseaduse (edaspidi MaaKatS) § 17 lõige 2 ja § 191 lõige 1 olid Vabariigi Valitsuse 23. oktoobri 2003. a määruse nr 264 „Katastrimõõdistamise teostamise ja katastrimõõdistamise kontrollimise kord“ volitusnormiks, mis muutus kehtetuks 01.07.2018 jõustunud seadusemuudatusega. Katastriüksuse moodustamise põhimõtted koondati ühte rakendusakti (kehtestati MaaKatS-i § 3 lõike 5, § 131 lõike 3, § 151 lõike 3, § 16 lõike 9, § 161 lõike 5, § 17 lõike 11, § 194 lõike 2 ja § 20 lõike 55 alusel) – keskkonnaministri 14. augusti 2018. a määrusesse nr 30 „Katastriüksuse moodustamise kord“. Seega on vaja muuta MaaPS-i § 83 lõikes 2 olevat viidet vastavalt selle määruse volitusnormidele. 12 Punktidega 30–32 täpsustatakse MaaPS-i § 93 lõikeid 5 ja 6 ning lisatakse lõiked 7 ja 8. MaaPS-i § 93 lõikes 5 sätestatakse, et riigil lasub kohustus maavara kaevandamisõiguse tasudest laekunud tulust hüvitada kaevandamisega ja maapõue kasutamisega tekkinud kahju, kui see kahju on tekkinud rohkem kui kümme aastat pärast kaevandamisloa kehtivuse lõppemist. Maavara kaevandamisõiguse tasu ei laeku otse KeM-ile, vaid laekub riigieelarvesse ja kohaliku omavalitsuse üksuste eelarvetesse, sageli ka nendele omavalitsusüksustele, kus kaevandamist enam ei toimu, mistõttu ei ole otstarbekas siduda MaaPS-i § 93 kohast ülesannet ja kahjude hüvitamist maavara kaevandamisõiguse tasu laekumisega. Kehtiva korra (MaaPS-i § 93 lõige 6) kohaselt esitatakse kahju hüvitamiseks taotlus KeA-le, kuid MaaPS-is puudub volitusnorm sellise määruse kehtestamiseks, mis reguleeriks selle menetluse detaile. Samuti puudub KeA-l ka ressurss taotluste menetlemiseks. Keeruline on seejuures eraisikute elamute ja ehitistega seotud kahjude ning ohutuse hindamine, sellekohast ekspertiisi on eraldi teenusena sisse ostetud. Ka šurfiaukude likvideerimine on spetsiifilist pädevust ja eraldi hankeid eeldav tegevus. Lisaks puudub KeA eelarves raha kulu operatiivseks hüvitamiseks ja seetõttu on kuni 2019. aastani taotletud iga kord SA-lt Keskkonnainvesteeringute Keskus (edaspidi KIK) toetust kahjude hüvitamiseks. See on omakorda töö- ja ajamahukas ning ei ole selle sätte kavandatud rakendusviis. Selle tulemusel on senises praktikas ohtlikust varinguaugust teate saabumisest kuni varinguakude likvideerimiseni kulunud ebaproportsionaalselt pikk aeg, isegi 1–2 aastat. Teisalt on nii kohaliku elanikkonna ohutuse kui ka haldusmenetluse efektiivsuse seisukohast oluline lahendada probleem võimalikult kiiresti ja bürokraatiavabalt. Seetõttu muudetakse MaaPS-i § 93 ja luuakse võimalus anda kaevandamise ja maapõue kasutamisega tekkinud kahju hüvitamise haldusülesanne üle riigi sihtasutusele, kes korraldab keskkonnaprogrammi elluviimist (KIK-ile). KIK-il on toetusmeetmete rakendamise, sh projektide järelevalve ning koordineerimise kogemus, samuti valmisolek sellise haldusülesande täitmiseks. KeA üksikjuhtumipõhise taotlemise asemel on märgatavalt mõistlikum, kiirem ja paindlikum hüvitada kulusid KIK-i kaudu raamhangete abil, kus aastaeelarve eraldab KeM ning täitmist jälgitakse kalendriaastal. Raamhangetega tellib KIK mitme varinguaugu sulgemise koordineeritult, probleem lahendatakse süsteemselt, alustades varinguaukudest, mis on kõige ohtlikumad. Varinguaugud likvideeritakse vabade eelarveliste vahendite olemasolul. Haldusülesande andmine KIK-ile suurendab sihtasutuse töökoormust ning seega on selleks vaja planeerida raha eelarvesse, samuti eraisikute kahjude hüvitamiseks ja varinguakude likvideerimistöödeks. Samas on ülesannet võimalik efektiivsemalt täita ning seega hoida kokku tööks kuluvaid vahendeid. Varasemate (aastate 2014–2017) tuulutusavade (šurfide) korrastamise kogemuse põhjal koostati esmalt korrastamise projekt, mille põhjal korrastustööd tehti. Sellisel juhul läks ühe varinguaugu projekt maksma ligikaudu 20 000 eurot ja korrastamistööd ehk ohtliku varinguagu likvideerimine ligikaudu 5 000 eurot. KeA-le on teatatud 14 šurfiava või varinguaugu olemasolust, 2021. a lisandus kolm teadet varingust. Selleks, et ei peaks iga tüüpilise varingu korral tellima kulukat projekti ja raha oleks suunatud töö tegemiseks, hangiti korrastamise tüüpprojektid. Uuring, milles on hinnatud teadaolevate varinguakude tänane seisukord, valmis 2021. a jaanuaris. Selles esitati tüüpprojektid nende sulgemiseks ja koostati kulude hinnang varinguaukude korrastamiseks. Kokku on teada 14 varinguauku, mille kohta on esitatud tüüpprojektid ning korrastamistööde maksumuseks on hinnatud 53 000 eurot. Igal aastal tekib senise kogemuse kohaselt kaks kuni viis varinguauku, seega on igal aastal vaja eelarves planeerida umbes viie varingu korrastamiskulud. Kulud sõltuvad varingu suurusest ja sellest, 13 kas saab rakendada tüüpprojekti või on vaja erilahendust. Raamhankega on võimalik tüüpprojektide järgi korrastada tekkinud varingud operatiivselt ning raha on suunatud korrastamistöödele. Seega eraldi projekteerimiskulusid ei ole, kuid tuleb arvestada halduskuludega ja eriilmseliste varingutega, kus tüüpprojekti ei saa kasutada. Eraisikutele kuuluvate elumajade ja hoonete kahjustusi ei ole riik seni hüvitanud, kuid on teatatud ühest hoone kahjustusest. Iga hoone või ehitise kahjujuhtum on väga erinev. Et hinnata, kui palju on vaja selleks raha eelarvesse planeerida, milline kahjude hüvitamise meede kujundada, on tellitud analüüs „Endistel põlevkivialadel asuvatele hoonetele kaevandamisega põhjustatud kahjustuste hindamine“. Uuringuga selgitatakse välja altkaevandatud aladele jäävate hoonete kahjustuste ulatus ning hinnatakse maapõuekasutusest tekkinud kahjustuste likvideerimiseks vajalikke töid, nende mahtu ja maksumust. Analüüs valmib 2021. a lõpus. Analüüs kahjude hüvitamise meetme kujundamiseks on kavas tellida 2022. a, pärast hoonete kahjustuste analüüsi valmimist. Seadusemuudatusega lisatakse volitusnorm kaevandamisega ja maapõue kasutamisega tekitatud kahju hindamise ja hüvitamise korra kehtestamiseks. Määruses on kavas kirjeldada, kuidas hinnatakse tekkinud kahju ja kuidas kahju hüvitamine on üldiselt kavandatud. Kuivõrd tellimisel on analüüs, siis konkreetsemad määruse sätted on kavas kehtestada pärast 2022. a tellitava analüüsi valmimist. Haldusülesande täitmise üle teeb järelevalvet KeM ning juhul, kui halduslepingut ei ole sõlmitud, leping lõpetatakse, või esineb muu põhjus, mis takistab haldusülesande täitjal jätkata nimetatud haldusülesande täitmist, täidab ülesannet edasi KeA nagu ka kehtiva seaduse kohaselt. Eelnõukohase seadusega sätestatakse, et nende halduslepingute sõlmimisel ei kohaldata halduskoostöö seaduse §-e 6 ja 14 (halduskoostöö seaduse § 13 muudatusega välistatakse ka selle paragrahvi kohaldamine nendele halduslepingutele). Analoogse erisuse sätestab riigieelarve seaduse § 531, mille kohaselt ei kohaldata nimetatud halduskoostöö seaduse paragrahve, kui minister volitab riigisisese toetusprogrammi elluviimisega seotud haldusülesannet täitma riigi sihtasutuse. Halduskoostöö seaduse § 6 sätestab üldnormi haldusülesande volitamise pädevuse kohta. Sätet ei ole vaja rakendada, kuna eelnõus sätestatakse haldusülesande volitamise pädevus erinormina. KIK-i sobivust ülesande täitmiseks on põhjendatud eespool. Halduskoostöö seaduse § 14 rakendamise erisus tuleb sätestada seoses sellega, et eelnõukohase seadusega muudetavates eriseadustes sätestatakse sellest paragrahvist erinev kord. Eelnõu §-s 3 nähakse ette halduskoostöö seaduse § 13 lõike 11 muutmine. Nimistusse liidetakse ka eelnõukohases seaduses (MaaPSi § 93 lõige 6) käsitletud haldusleping. Halduskoostöö seaduse § 13 sätestab, et halduslepingu sõlmimisel järgitakse riigihangete seaduses sätestatud korda selles paragrahvis sätestatud erisustega. Eelnõukohase seaduse kohaselt seda paragrahvi kõnealuste ülesannete täitmiseks volitamisel ei rakendata, kuna ülesanne volitatakse seaduse alusel täitmiseks riigi sihtasutusele, kelle põhiülesandeks on keskkonnaprogrammi elluviimise korraldamine. Punktiga 33 jäetakse § 97 lõikest 1 selguse huvides välja viide §-le 96, kuna § 96 reguleerimisala on §-st 97 laiem. Praktikas on sätte tõlgendamise osas tekkinud aeg-ajalt küsimusi. Viite väljajätmine muudab sätte selgemaks. 14 Punktiga 34 täiendatakse § 101 lõiget 2 uue punktiga 6, milles kohustatakse maavara või maavarana arvele võtmata kivimi ja setendi võtmise loa taotlusele lisama korrastamise suund. Kehtiva MaaPS-i § 101 kohaselt ei ole vaja maavara või maavarana arvele võtmata kivimi ja setendi võtmise loa taotlusele lisada korrastamise suunda. Samas on aga MaaPS-i § 104 kohaselt püsiasustusega väikesaare kohaliku omavalitsuse üksusel kohustus maa korrastada. MaaPS-i § 104 lõigete 3 ja 4 kohaselt korrastatakse maa Keskkonnaameti antud korrastamistingimuste kohaselt. Korrastamissunda teadmata ei ole aga võimalik korrastamistingimusi anda. Punktiga 35 täiendatakse seadust §-ga 1354, mis võimaldab põlevkivi kaevandada põlevkivi lamamini lisaks uuetele kaevandamislubadele ka kehtivate kaevandamislubade alusel. Sätte lisamine on vajalik MaaPS-i eelnõukohase seadusega lisatava § 59 lõike 4 rakendamiseks, mille põhjendus on toodud punktis 19. Kehtivatel põlevkivi kaevandamislubadel (sh lubade graafilistel lisadel) ei pruugi olla sätestatud põlevkivi kaevandamine selle lamamini. Et vältida ebaselgust ning ühtlasi vajadust kõigi üksikute lubade muutmiseks, sätestatakse, et §-s 59 sätestatud õigus kehtib ka kehtivate kaevandamislubade kohta, sõltumata loal määratud kaevandamissügavusest. Paragrahv 2 käsitleb muudatusi KeTS-is. Punktiga 1 tunnistatakse kehtetuks § 31 lõige 5, § 32 lõiked 21, 22 ja 23, § 341 lõike 1 punkt 3 ning § 551 lõige 2. KeTS-i § 32 lõike 2¹ kohaselt tuleb tagantjärele kaevandada lubatud põlevkivikoguse ressursitasu ettemaks tasuda aasta esimese kvartali deklaratsiooniga. KeTS-i § 32 lõige 2³ sätestab, et juhul, kui kogu tagantjärele kaevandamiseks kinnitatud kogus jääb kaevandamata, siis ettemakstud tasu ei tagastata. See tähendab ettevõttele põhjendamatut lisariski ja maksukoormat, arvestades seejuures, et riiklikul tasandil ei teki põlevkivi puudujääki ja ei ületata kaevandamise maksimaalset aastamäära (20 mln t aastas). Samuti ei kasutata varu kaevandamata jäämisel keskkonda, mille eest ressursitasu üldse nõuda saaks. Olukorras, kus tegelikult jääb varu välja kaevandamata, mille eest on ettemaksuna ressursitasu makstud, ja see kaevandatakse välja järgmisel aastal ja selle eest makstakse ka ressursitasu, on tegemist topeltmaksustamisega. Arvestades eelnõukohase seaduse § 1 punktis 19 kavandatud MaaPS-i § 63 muutmist, on mõistlik, et keskkonnatasude süsteem võimaldab tasu maksmist vaid kaevandatud koguste põhjal. Muud kehtetuks tunnistatavad sätted on selle regulatsiooniga seotud. Samal põhjusel korrigeeritakse punktiga 2 § 32 lõikes 1 sisalduvaid viiteid. Paragrahv 3 sätestab halduskoostöö seaduse muudatuse, mida on selgitatud eelnõukohase seaduse § 1 punktide 29–31 põhjenduse juures. Paragrahv 4 sätestab seaduse jõustumise ühe kuu jooksul alates selle avaldamisest Riigi Teatajas. See aeg annab võimaluse rakendusaktide muutmiseks ja kehtestamiseks. 4. Eelnõu terminoloogia Eelnõukohases seaduses kasutatakse peamiselt seni kehtivas MaaPS-is ja KeÜS-is kasutatud termineid, kuid muudetakse termini „maavara geoloogiline uuring“ sõnastust. Muudatust on selgitatud vastava sätte juures (§ 1 punkt 1). Uue terminina võetakse kasutusele „uuringupuurauk“, mida on selgitatud eespool vastava sätte põhjenduste juures. 15 5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõukohase seadusega ei võeta üle ühtki uut Euroopa Liidu õigusakti. Kehtiva MaaPS-iga on üle võetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2006/21/EÜ kaevandustööstuse jäätmete käitlemise ja direktiivi 2004/35/EÜ muutmise kohta (ELT L 102, 11.4.2006, lk 15–34); Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/31/EÜ, milles käsitletakse süsinikdioksiidi geoloogilist säilitamist ning millega muudetakse nõukogu direktiivi 85/337/EMÜ ja direktiive 2000/60/EÜ, 2001/80/EÜ, 2004/35/EÜ, 2006/12/EÜ, 2008/1/EÜ ning määrust (EÜ) nr 1013/2006 (ELT L 140, 05.06.2009, lk 114–135). Kuna ülevõetud sätteid eelnõukohase seadusega ei muudeta, ei ole eelnõukohase seaduse ja Euroopa Liidu õiguse vastavuse võrdlustabelit koostatud. 6. Seaduse mõjud Eelnõukohase seadusega ei kavandata kehtiva õigusega võrreldes põhimõttelisi muudatusi. Kavandatud muudatustel puudub oluline mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele, kohaliku omavalitsuse korraldusele, puudub ka oluline sotsiaalne mõju. Kavandatud muudatustel võib olla teatud positiivne mõju majandusele, kuna korrastatakse MaaPS-i sätteid ja struktuuri maapõuevaldkonna koordineerimisel, mis muudab seaduse alusel tegutsemise mitmes mõttes lihtsamaks. Olulist majandusmõju siiski ette ei nähta. Seaduse rakendamine on positiivse mõjuga Eesti üldiste maapõuevaldkonna eesmärkide täitmisele. Seaduse rakendamisega ei kaasne riske, ulatuslikke mõjusid ega halduskoormuse kasvu, samuti ei kavandata põhimõttelisi muudatusi õiguskorras. Seetõttu ei ole seletuskirjale lisatud HÕNTE § 46 nõuete kohast põhjaliku mõjuanalüüsi aruannet. Järgnevalt on loetletud olulisemad kavandatud muudatused teemade kaupa ja selgitatud nende mõju. Tuleviku vajadusest lähtuvate lahenduste väljatöötamine: 6.1. Mõju avaldav muudatus: fosforiidi ja metallimaagi uuringuteks on eesõigus riigil Eelnõukohase seadusega nähakse ette fosforiidi ja metallimaagi uuringuteks uuringuloa saamiseks eesõigus riigile, mis tähendab eesõiguse tekkimist riiklikule rakendusgeoloogia asutusele ehk EGT-le. Sihtrühm I: riik, sh EGT Enne maapõue kasutamist peab alati piisava detailsuse ja ulatusega välja selgitama võimalikud tegevusega kaasnevad mõjud. Hinnata tuleb mõjusid keskkonnale, sh majandus- ja sotsiaalsele keskkonnale. Negatiivsete mõjude vältimiseks ja leevendamiseks tuleb kasutada kõige efektiivsemaid meetmeid, mille määramisel arvestatakse kõiki eelnimetatud aspekte. Kui on kavas võtta kasutusele täiesti uus maapõueressurss, millega seotud kogemus puudub, tuleb ressursi kasutamise üle otsustamisel hinnata ka ressursi töötlemisega seotud tööstuse keskkonnariske ja vastuvõetavust. Seda selleks, et vaadata kogu tegevust tervikuna ja mitte lubada näiteks alustada ressursi kaevandamist, kui võib arvata, et selle kasutamine ei ole aktsepteeritav. Näiteks põlevkivi kasutamisel ilmnevad kaevandamise kõrval selgelt suured negatiivsed mõjud ka selle töötlemisel. Fosforiidi kaevandamise lubamisel tekiks samuti palju 16 keskkonnaküsimusi seoses kaevandamisega, kuid tööstusega kaasneks kindlasti hulgaliselt lisaküsimusi, mida on vaja eelnevalt kaaluda. Seetõttu on riigi jaoks alusinformatsiooni kogumine kriitilise tähtsusega, et põhjalikult hinnata maavarade kasutuselevõtuga seotud hüvesid ja riske. Muudatus on seega vajalik riigi maavara kasutamise korraldamisega seotud funktsioonide täitmiseks. Muudatus ei suurenda EGT töökulu, kuna teenistus on selleks vajalike töötajatega komplekteeritud. Muudatusega kaasneb riigile lisakulu seoses tegemist vajavate uuringutega. Kulu suurust on täpselt raske hinnata, see sõltub konkreetsel aastal kavandatavatest töödest ning planeeritakse vastava aasta eelarvesse. Sihtrühm II: avalikkus Riigi suunatud uuringutel on positiivne mõju valdkonna mainele ja huvitatud osaliste koostööle. Kodanikud ja otsustajad ei ole piisavalt teadlikud maapõue kasutusest, keskkonnamõjudest, potentsiaalist, nüüdisaegsetest lahendustest ega valdkonna õiguslikust reguleerimisest. See pärsib valdkonna arengut ja diskussiooni lahenduste leidmiseks. Valdkonna maine on kindlasti osaliselt mõjutatud okupatsiooniperioodi ajaloolisest kogemusest. Seni pole riik tegelenud sihipäraselt avalikkuse teadlikkuse suurendamisega maapõue valdkonnast ning eri loamenetluse ja regulatiivsed konfliktid on jätnud mulje, et riik pigem ei soosi valdkonna arengut. Seetõttu on vaja tagada usaldus riigi ja arendajate tegevuse vastu. Selle eelduseks on avalikkuse objektiivne teavitatus, et tegevus lähtub parimast võimalikust teadmisest. Seega on otstarbekas riigil endal ehk EGT kaudu teha esmased uurimistööd, et selgitada enne detailsemat arendustööd ressursi maht ja potentsiaal. Nimetatud skeem mahendab esilekerkivaid sotsiaalmajanduslikke ja keskkonnakaitselisi teemasid ja võimaldab hinnata kõiki poolt- ja vastuargumente objektiivselt. Muudatusega on riigil võimalik saada paremat teavet maavara kohta ning seetõttu ka anda avalikkusele täielikumat ning õigemat informatsiooni. Sihtrühm III: kohaliku omavalitsuse üksused Riigi suunatud uuringutel on positiivne mõju kohaliku omavalitsuse üksuste ja riigiasutuste koostööle. Maapõueressursside kasutamine on nähtav ja avaldab mõju eelkõige kohalikul tasandil. Seetõttu on väga oluline kaasata kohaliku omavalitsuse üksused maapõueressurssidega seotud otsustusprotsessidesse võimalikult varases staadiumis, et toimuks infovahetus ja oleks selged kohaliku omavalitsuse üksuste ootused. Kohaliku omavalitsuse üksuste varane kaasamine aitab muu hulgas võimalikult palju arvestada nende arvamusega ja leevendada sel moel potentsiaalseid konflikte. Efektiivne ja varajane kaasamine on võimalik, kui riigi käsutuses on võimalikult põhjalik informatsioon maavara ning selle kasutamise ja sellega seotud keskkonnatingimuste kohta. Sihtrühm IV: võimalikud uuringute tegemisest huvitatud isikud, potentsiaalsed kaevandamisest huvitatud isikud Maapõueressursside uuringutest on huvitatud ülikoolid ja teadusasutused, kes kasutavad geoloogilistest uuringutest saadavat infot teadus- ja arendustööks. Uuringutulemuste vastu on 17 huvi ka ettevõtetel, kes tegelevad kaevandamisega, et saada infot võimalike uute maavaravarude leiukohtade kohta. Mõju mõlemale sihtrühmale on positiivne, kuna saab kasutada juba olemasolevat infot tehtud geoloogiliste uuringute kohta ja planeerida selle alusel uusi teadusuuringuid või majandustegevust. Kaasnev mõju: mõju majandusele, regionaalarengule, haridusele Riigi suunatud uuringutel on positiivne mõju maapõueressursside kasutuselevõtmisele, investeeringute võimaldamiseks ning ringmajanduse arendamisele. Maapõuevaldkonna investeerimisvõimalusi ei ole potentsiaalsetele investoritele märkimisväärselt tutvustatud. Maapõuepoliitika põhialuste, riigi ja piirkonna (maakonna või kohaliku omavalitsuse) arengustrateegia eesmärkidega kokku sobivate investeerimisvõimaluste tutvustamine aitaks kaasa majanduse arengule. Eesmärk on tagada riigile juhtroll ressursikasutuse tingimuste määramisel ning tuua ühiskonnale maksimaalne hüve ressursikasutusest, arvestades samal ajal ressursi kasutamiseks olulist äririski võtvate ettevõtjate vajadusi. Regionaalarengule mõjub seadusemuudatus positiivselt, sest ressursside uurimine, maavaravaru arvelevõtmine ja võimalik kasutuselevõtt toob kaasa regionaalses plaanis majanduselu elavnemise. Valdkonna jaotumine Keskkonnaministeeriumi ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi vahel, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi rolli põhjalikum avamine MaaPS-is 6.2. Mõju avaldav muudatus: Eesti Geoloogiafondi asutamiseks õigusliku aluse loomine Eelnõukohase seadusega nähakse ette Eesti Geoloogiafondi loomine. Eesti Geoloogiafond on juba olemasolev andmekogu, millele luuakse eelnõus õiguslik alus ja sätestatakse andmekogu eesmärk. Uue andmekogu loomisel on kaudne positiivne mõju elu- ja looduskeskkonnale. Parem geoloogiateabe allikas aitab eelduslikult parandada inimeste teadlikkust, hoiakuid ja käitumist maapõuevaldkonnas. Sihtrühm I: keskkonnaandmete tarbijad, avalikkus Sihtrühma suurust on raske hinnata. Andmetest võivad olla huvitatud paljud isikud, nimelt pakub tervelt 92%-le elanikest huvi info oma kodukoha või kogu Eesti keskkonnaseisundi kohta (2018. a Eesti elanike keskkonnateadlikkuse uuring), kuid valdavalt on mõju vaid kaudne. Kaasnev mõju: mõju majandusele, halduskoormusele, töökoormusele Eesti maapõue kohta on viimase 90 aasta jooksul kogutud mitmekülgne andmestik, millest valdav osa on tänaseni väärtuslik ja taaskasutatav nii teaduslikel kui ka rakenduslikel eesmärkidel. Paraku on sellistes andmehulkades orienteerumine ilma spetsiaalsete elektrooniliste andmebaasideta jõukohane vaid pika töökogemusega spetsialistidele. Nüüdisaegsete andmebaaside kasutuselevõtmine võimaldaks iga konkreetse uuringu puhul vähendada varem tehtud tööde andmete tuvastamisele kuluvat aega ja vältida dubleerivaid töid, suurendades nii maapõueuuringute operatiivsust ja usaldusväärsust. Eelkõige vajavad parandamist spetsialistide võimalused andmeid kasutada. Rollid ja vastutus ei ole praegu paigas ning välistatud ei ole dubleerimine. Vaja on tagada, et olemasolev ja lisanduv info säilitataks ja tehtaks soovijatele süstematiseeritult ja võimalikult lihtsalt kättesaadavaks. See vähendab nii ametnike töökoormust kui ka andmete esitajate ja kasutajate halduskoormust. Täpselt on töö- ja halduskoormuse vähenemist keeruline hinnata. 18 Andmekogu loomine mõjutab kõiki andmete loojaid ja tarbijaid, sh ametnikud, teadusasutused, kodanikud, maaomanikud, meedia ja laiem avalikkus. Sihtrühma käitumine muutub seoses uue andmeallika kasutamisega, millega kohanemine ei peaks raskusi tekitama. Soovimatute mõjude kaasnemise risk on väike, kuna andmekogu loomisel on positiivne iseloom. Kuid nagu iga arendusega, võib ka Eesti Geoloogiafondi arendamisel tekkida kitsaskohti. Arenduste puhul võib riskiks osutuda projekti ulatuse muutus ja ajagraafikus püsimine, mida aitavad maandada põhjalik ärianalüüs ja projektiplaan, kõigi osalistega läbi töötatud nõuded ja aktiivne juhtrühm, kes regulaarselt jälgib projekti edenemist ja sekkub vajaduse korral. Üheks riskiks võib osutuda see, kui arenduse tulemus ei vasta ootustele. Seda riski aitavad maandada tihe koostöö meeskondade vahel ja kõikide seotud äriprotsesside põhjalik analüüs. Veel üheks levinumaks riskiks võib osutuda eelarve puudujääk, mida aitab maandada piisava ülejäägiga planeeritud eelarve. Sihtrühm II: EGT töötajad (otseselt mõjutatud 12 töötajat, kaudselt mõjutatud 29 töötajat), muude riigiasutuste ametnikud Kaasnev mõju: mõju majandusele, töökoormusele Uue andmekogu loomisel on positiivne mõju riigiasutuste koostööle. Riigiasutuste töökoormus kasvab ajutiselt ärianalüüsi tegemise ja arendamise perioodil ja väheneb pärast andmekogu kasutuselevõttu. Muudatusel on positiivne mõju keskkonnateabe avalikustamisega seotud avalike teenuste kättesaadavusele. Eesti Geoloogiafondi arendamine mõjutab positiivselt infoühiskonna arengut. Uued tänapäevastele nõuetele vastavad infosüsteemid võimaldavad arendada uusi infoühiskonna teenuseid. 6.3. Mõju avaldav muudatus: maavarade komisjoni põhiülesannete täiendamine Maavarade komisjonil on ajalooliselt olnud maapõue kasutamise korraldamises oluline nõuandev roll. Seni on maavarade komisjoni põhiülesandeks olnud KeM-i ja tema allasutuste nõustamine. Seoses Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisala pädevuse laienemisega maapõueressursside valdkonnas tuleb ajakohastada ka maavarade komisjoni põhiülesandeid. Muudatusel arvestatavat mõju ei ole, kuna muudatus peegeldab juba praegust olukorda. Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk on seega väike. Sihtrühm I: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ja EGT Mõju: riigiasutuse töökorraldusele, töökoormusele Seaduse rakendamine on positiivse mõjuga Eesti üldiste maapõuevaldkonna eesmärkide täitmisele – avaliku sektori ülesanded tuleb määrata selliselt, et need toetaks arengudokumendi visiooni ja eesmärgi elluviimist ning tagaks kõigi määratud ülesannete täitmise mõistlikult, efektiivselt ja vältides dubleerimist. Tegemist on ministeeriumite tegevusvaldkondade korrastamisega, et need oleks õigusaktides fikseeritud vastavalt tegelikkusele. 19 Muudatus mõjutab Majandus-ja Kommunikatsiooniministeeriumi töökorraldust ja töökoormust vähesel määral, sest muudatusega ei lisandu ülesandeid, millega Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ei ole seni tegelenud. Muudatus mõjutab positiivselt Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi rolli kujunemist valdkonna eest kaasvastutavaks ministeeriumiks. Sihtrühm II: maavarade komisjoni liikmed Mõju: töökoormusele Muudatus võib suurendada töökoormust, kuid mitte märkimisväärselt, kuna juba hetkel lepitakse KeM-i ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi koostöös maavarade komisjonile esitatavad aruteluteemad varem kokku. Sihtrühm III: keskkonnaloa omajad ja taotlejad Kaasnev mõju: õigusselguse paranemine Muudatus avaldab kaudset positiivset mõju keskkonnalubade omajate ja taotlejate tegevusele, kuna parandab infovahetust ning info kättesaadavust ametiasutustele. Praktikas ilmnenud probleemid MaaPS-i rakendamisel: 6.4. Mõju avaldav muudatus: põlevkivi tagantjärele kaevandamise täpsem regulatsioon parandab seaduse rakendatavust Eelnõukohase seadusega parandatakse ja muudetakse paindlikumaks põlevkivi tagantjärele kaevandamise regulatsiooni, mis parandab ka selle rakendatavust (MaaPS-i § 63). Tuginedes kogemusele, ei ole järgmise aasta põlevkivi vajadust 1. septembriks võimalik täpselt kindlaks määrata. Tegelik tootmiseks vajalik põlevkivikogus on kaevandajale selge alles järgmise aasta 1. juuliks. 1. septembriks saab küll anda esmase prognoosi ja ka edaspidi on see kuupäev esmase taotlusvooru tähtpäev, ent järgmise aasta sees peaks olema võimalik esitada ka lisataotlus, kui kaevandada lubatud põlevkivi tagantjärele kaevandamata mahu jääki ei ole jõutud 1. septembri seisuga täielikult kaevandamiseks taotleda. Nimetatud muudatus ei too endaga kaasa uut keskkonnamõju, kuna tagantjärele põlevkivi kaevandamise mahud on piiratud kaevandamisloale kantud kaevandamise lubatud maksimaalse aastamääraga. Sihtrühm I: põlevkivi kaevandavad ettevõtted (4 ettevõtet) Mõju: mõju majandusele Nimetatud muudatus võimaldab põlevkivi paindlikumat kaevandamist. Muudatus ergutab ettevõtlust, kuna võimaldab põlevkivi tagantjärele kaevandatud kogust paremini realiseerida ning õigust praktiliselt ning paindlikumalt rakendada. Seega on loa omaja jaoks mõju positiivne. Sihtrühm II: Keskkonnaameti ametnikud (11 ametikohta on otseselt seotud kaevandamislubade menetlusega) Kaasnev mõju: mõju töökoormusele 20 Kehtivas seaduses sätestatud menetluslikku poolt ei ole vaja muuta ja lisanduv ühekordne taotluse menetlemine ei too Keskkonnaametile töökoormust oluliselt juurde. 6.5. Mõju avaldav muudatus: parandatakse kaevandamisloa muutmise regulatsiooni Eelnõukohase seadusega antakse alus muuta kaevandamisluba ilma avatud menetluseta: 1) kui on vaja täpsustada kaevandamisloale kantud kaevandatud maa kasutamise otstarvet; 2) kui hoideterviku jätmine on kaevandamisloa kehtivusaja jooksul muutunud ebavajalikuks ja hoidetervikus olevat varu soovitakse kaevandada. Sellisel juhul võib muuta ka kaevandamisloale kantud maavara koguse andmeid; 3) kui loa omaja taotleb pärast kaevandatud maa korrastamise kohustuse täidetuks tunnistamist mäeeraldise ja teenindusmaa pindala vähendamist (kehtiva seaduse kohaselt on see võimalik ainult mäeeraldise puhul, nüüd lisatakse ka teenindusmaa). Sihtrühm I: kaevandamisloa omajad (ligikaudu 260 isikut) Kaasnev mõju: majanduslik mõju – vähenevad menetlusega seotud kulud, halduskoormus ja bürokraatia ning suureneb õigusselgus Muudatuse mõju on positiivne, kuna seni on see olnud samade muudatuste tegemiseks läbi viia avatud menetlus, mistõttu on nimetatud muudatused jäänud ka kaevandamislubades õigel ajal tegemata. Muudatuse positiivne mõju avaldub veel selles, et loa omajal on loa alusel toimuva tegevuse kohta ajakohased andmed. Muudatus lihtsustab nimetatud tegevuste elluviimist, võimaldab valida optimaalseima lahenduse ning seega võimaldab ressursside kokkuhoidu. Sihtrühm II: Keskkonnaameti ametnikud (11 ametikohta on otseselt seotud kaevandamislubade menetlusega) Kaasnev mõju: mõju riigiasutuste korraldusele, mõju asutuse töökorraldusele, bürokraatia vähenemine Muudatus annab suurema selguse, millistel juhtudel on loa andjal õigus kaevandamisluba muuta ilma avatud menetluseta. Menetluste lihtsustamine vähendab Keskkonnaameti formaalsete toimingutega seotud töökoormust. Muudatus võib suurendada töökoormust, kuid mitte märkimisväärselt, kuna suuri mäeeraldisi on vähe ning ei ole oodata, et pindala vähendamist hakatakse massilisemalt taotlema kui seni. Samas on väga oluline, et loa omaja kaevandatud ala õigel ajal korrastab ja selle maaomanikule tagastab, sest nii peatub keskkonnahäiring, kaevandatud maa saab taastuda ning selle võib mõnel muul otstarbel kasutusele võtta. Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk on seega väike. 6.6. Mõju avaldav muudatus: kaevandamisega ja maapõue kasutamisega tekkinud kahjude hüvitamise hõlbustamine. Kui kahju on loa alusel kaevandamisel tekkinud rohkem kui kümme aastat pärast kaevandamisloa kehtivuse lõppemist, hüvitab tekkinud kahju riik. Riik hüvitab tekkinud kahju ka juhtudel, kui see tekkis pärast juriidilisest isikust loa omaja likvideerimist või maapõue kasutanud isiku surma. 21 MaaPS-i §-s 93 tehtavate muudatustega luuakse võimalus anda kaevandamisega ja maapõue kasutamisega tekkinud kahju hüvitamise haldusülesanne üle riigi sihtasutusele, kes korraldab keskkonnaprogrammi elluviimist (KIK-ile). Sihtrühm I: kahju hüvitamist taotlevad isikud (sihtrühm on väike, viimastel aastatel on esitatud 7 taotlust) Kaasnev mõju: majanduslik mõju – vähenevad menetlusega seotud kulud, halduskoormus ja bürokraatia ning suureneb õigusselgus. Muudatuse mõju on positiivne, kuna KIK-il on toetusmeetmete rakendamise, sh projektide järelevalve ning koordineerimise kogemus ning valmisolek sellise haldusülesande täitmiseks. KeA üksikjuhtumipõhise taotlemise asemel on märgatavalt mõistlikum, kiirem ja paindlikum hüvitada kulusid KIK-i kaudu raamhangete abil, kus aastaeelarve eraldab KeM ning täitmist jälgitakse kalendriaasta põhjal. KIK tellib raamhangetega mitme varinguaugu sulgemise, alustades kõige ohtlikumatest ja likvideerides need, kui eelarves on vabad vahendid olemas. Sihtrühm II: KIK kahju hüvitamise taotluse menetleja, KeA Kaasnev mõju: mõju riigiasutuste korraldusele, bürokraatia vähenemine Muudatus suurendab töökoormust, kuid mitte märkimisväärselt, kuna kahjunõudeid on vähe. Siiski on eelarves vaja planeerida raha haldusülesande täitmiseks, samuti eraisikute kahjude hüvitamiseks ja varinguakude likvideerimistöödeks. Konkreetsem majanduslik analüüs, kui palju on igal aastal vaja planeerida raha kahjude hüvitamiseks, on tellitud ja valmib 2021. aasta lõpus. Muudatusega ei laiendata hüvitamise ulatust, vaid reguleeritakse ainult hüvitamise korda, mistõttu hüvitiseks kuluvate summade vajadus ei muutu. Praeguseks teadaolevate varinguaukude likvideerimiseks kulub KIK-il u 245 000 eurot. Samas ei ole tegemist lisakuluga riigile, kuna samade ülesannete arvelt vähenevad KeA kulud, sh KeA töökoormus, mis võimaldab ressurssi suunata muude ülesannete täitmisele. Kohaliku omavalitsuse üksustele ei ole ülesandeid planeeritud ja nende kulud ega töökoormus ei suurene. Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk on seega väike. 7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad kulud ja tulud Kohaliku omavalitsuste üksustele ei kaasne seaduse rakendamisega lisatööd ega -kulusid. Kuna Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi struktuurimuudatused on juba plaanipäraselt toimunud ja EGT on loodud 2018. a, siis lisakulusid sellega ei kaasne, samuti ei eeldata sellest tulu. Riigile fosforiidi ja metallimaagi uuringute tegemise eesõiguse sätestamine toob kaasa lisakulu seoses üldgeoloogiliste uurimistööde ja võimalike geoloogiliste uuringutega. Arvestades, et EGT töid rahastatakse aastaeelarve alusel, on tööde mahtu ja ajalist perspektiivi keeruline hinnata, mistõttu selgub kulu suurus konkreetse aasta tegevuste kavandamisel ning planeeritakse vastava aasta eelarvesse. 8. Rakendusaktid MaaPS-i muutmisega seoses ei ole rakendusakte vaja muuta. 22 Uuena kehtestatakse kaks määrust: 1) keskkonnaministri määrus „Kaevandamisega ja maapõue kasutamisega tekitatud kahju hindamise ja hüvitamise kord“; 2) majandus- ja taristuministri määrus „Eesti Geoloogiafondi asutamine ja pidamise põhimäärus“. Määruste kavandid on lisatud seletuskirjale. 9. Seaduse jõustumine Seadus jõustub ühe kuu jooksul alates selle avaldamisest Riigi Teatajas. 10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu kõikidele ministeeriumitele. Eelnõu saadetakse arvamuse avaldamiseks MTÜ-le Eesti Turbaliit, MTÜ-le Eesti Mäetööstuse Ettevõtete Liit, MTÜ-le Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liit, MTÜ-le Eesti Mäeselts, MTÜ-le Eesti Geoloogia Selts, SA-le Keskkonnaõiguse Keskus, Eesti Geoloogiateenistusele, Andmekaitseinspektsioonile, Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile, Transpordiametile, Eesti Keemiatööstuse Liidule, TalTech energiatehnoloogia instituudile ja Põlevkivi kompetentsikeskusele. . 23  Lisa 1 KAVAND KESKKONNAMINISTER MÄÄRUS Tallinn 2021. a Kaevandamisega ja maapõue kasutamisega tekitatud kahju hindamise ja hüvitamise kord Määrus kehtestatakse maapõueseaduse § 93 lõike 8 alusel. 1. peatükk Üldsätted § 1. Määruse reguleerimisala (1) Käesoleva määrusega kehtestatakse maapõueseaduse § 93 lõike 5 alusel kaevandamisega ja maapõue kasutamisega tekkinud kahju hindamise ning kahju hüvitamise kord. (2) Käesoleva määruse alusel kahju hüvitamist menetleb Keskkonnaamet või kui maapõueseaduse § 93 lõike 8 kohaselt on sõlmitud haldusleping, halduslepinguga selleks volitatud isik (edaspidi menetleja). 2. peatükk Kahju teavitamine ja kahju ulatuse hindamine § 2. Kahjust teavitamine (1) Kahjusaaja esitab kahju tekkimise teate menetlejale. (3) Kahju tekkimise teade esitatakse käesoleva määruse lisas 1 toodud kaevandamisega või maapõue kasutamisega tekkinud kahju teatise vormil. § 3. Kahju hindamine (1) Kui kahju seisneb kinnistule tekkinud varinguaugus, mis paikneb kaevandatud alal, võetakse abinõud kahju kõrvaldamiseks käesoleva määruse § X kohaselt. (2) Kui kaevandatud alal tekkinud vajumite tõttu on ilmnenud kahju varale, hindab kahju ulatuse menetleja määratud pädev ekspert. (3) Maapõueseaduse § 93 lõike 5 alusel tekkinud kahju hinnatakse käesoleva määruse lisas 2 toodud kahju hindamise metoodika alusel. (4) Kahju hinnatakse ja hindamisakt koostatakse käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud kahjude korral XX tööpäeva jooksul kahju tekkimise teate saamisest arvates. 24 (5) Menetleja esitab hindamisakti koopia kahjusaajale XX tööpäeva jooksul hindamisakti saamise päevast arvates. § 4. Pädev ekspert (1) Käesoleva määruse § 3 lõikes 4 nimetatud pädeval eksperdil peab olema kutseseadusekohane kutse ehituslike ekspertiiside tegemiseks. Kui kahju ei ole tekkinud ehitisele, peab eksperdil olema muu asjakohane kutse või haridus. (2) … § 5. Kahju hindamisakti kantavad andmed (1) Kahju hindamisakti kantakse järgmised andmed: 1) kahjusaaja nimi ja kontaktandmed; 2) kahju tekke kinnistu katastriüksuse tunnus, maakond, vald; 3) kahjustunud ehitise ehitusaasta ja kasutusala; 4) kahju olemus ja selle tekkepõhjus; 5) kahju suurus; 6) kahju olemust tõendav muu info. (2) …. 3. peatükk Kahju hüvitamine § 6. Kahju hüvitamise menetlus (1) Menetleja teeb otsuse kahju hüvitamise, mittehüvitamise või kahju kõrvaldamiseks tehtavate abinõude võtmise kohta taotluse esitamisest … jooksul. (2) Menetleja teeb otsuse kahju mittehüvitamise kohta, kui tegemist ei ole kahjuga, millele kohaldub maapõueseaduse § 93 lõike 5 alusel kahju hüvitamise kohustus. (3) Otsuse kahju hüvitamise või hüvitamata jätmise kohta teeb menetleja kahju hindamisakti alusel. (4) Kahju kõrvaldamiseks tehtavate abinõude võtmise otsuse korral menetletakse kahju tekkimise teadet käesoleva määruse §-s 8 sätestatutu kohaselt. § 7. Kahju hüvitamise viis (1) Käesoleva määruse § 3 lõikes 1 nimetatud varinguaukude korrastamistööd ei hüvitata rahas, varinguaugu korral loetakse kahju hüvitatuks kahju kõrvaldamisega. (2) Käesoleva määruse § 3 lõikes 2 nimetatud juhul loetakse kahju hüvitatuks kahjusumma väljamaksega või kahju saajaga kokkuleppel kahju kõrvaldamise toiminguga. 4. peatükk Kahju kõrvaldamise toimingud 25 § 8. Kahju kõrvaldamise toimingute menetlemine (1) Menetleja korraldab käesoleva määruse § 3 lõikes 1 nimetatud varinguaukude korrastamistööd käesoleva määruse lisas 3 sätestatud kaevandamise tõttu tekkinud varinguaukude korrastamise tüüpprojekti kohaselt. (2) Tüüpprojektide mittekohaldumise korral hangitakse korrastamistööde tehniline erilahendus. (3) …. 5. peatükk Rakendussäte § 10. Määruse jõustumine Käesolev määrus jõustub XXXX aasta 1. jaanuaril. Lisa 1 Kaevandamisega või maapõue kasutamisega tekkinud kahju teatise vorm Lisa 2 Kaevandamisega või maapõue kasutamisega tekkinud kahju hindamise metoodika Lisa 3 Kaevandamise tõttu tekkinud varinguaukude korrastamise tüüpprojekt Erki Savisaar Meelis Münt Minister Kantsler 26  Lisa 2 KAVAND MAJANDUS- JA TARISTUMINISTER MÄÄRUS Tallinn 2021. a Eesti Geoloogiafondi asutamise ja pidamise põhimäärus Määrus kehtestatakse maapõueseaduse § 251 lõike 3 alusel. 1. peatükk Üldsätted § 1. Andmekogu asutamine ja ametlik nimetus (1) Käesoleva määrusega asutatakse riigi infosüsteemi kuuluv andmekogu ametliku nimetusega Eesti Geoloogiafond (edaspidi andmekogu). (2) Andmekogu ametlik lühend on EGF. (3) Andmekogu ingliskeelne nimetus on Geological Archive. § 2. Andmekogu eesmärk Andmekogu eesmärk on üldgeoloogiliste uurimistööde andmete ning geoloogilise uuringu aruannete kogumine, säilitamine ning teabe kättesaadavuse tagamine. § 3. Andmekogu vastutav töötleja (1) Andmekogu vastutav töötleja on Eesti Geoloogiateenistus (edaspidi vastutav töötleja). (2) Andmekogu vastutav töötleja: 1) tagab andmekogu pidamise õigusaktides sätestatud nõuete järgi; 2) tagab andmekogu arendamise, haldamise ja pidamise finantseerimise; 3) arendab andmekogu; 4) sisestab, töötleb ja väljastab andmeid; 5) määrab andmekogu käideldavuse, tervikluse ja konfidentsiaalsuse tagamiseks andmekogu turvanõuded; 6) tagab andmekogu andmetega seotud kasutajatoe; 7) määrab teenuse omaniku ja peakasutaja; 8) informeerib volitatud töötlejat aegsasti kavandatavatest muudatustest andmekogu pidamisel. § 4. Andmekogu volitatud töötleja (1) Andmekogu volitatud töötleja on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (edaspidi volitatud töötleja). (2) Andmekogu volitatud töötleja: 27 1) korraldab andmekogu majutamise ja infotehnoloogilise haldamise; 2) kasutab andmekogu arendamiseks ja haldamiseks eraldatud vahendeid sihipäraselt ja tõhusalt; 3) teeb andmekogu vastutavale töötlejale ettepanekuid andmekogu arendamiseks; 4) korraldab andmekogu arendustöid koostöös vastutava töötlejaga ning andmekogu infrastruktuuri hankimist või rentimist; 5) rakendab meetmed andmete käideldavuse, tervikluse ja konfidentsiaalsuse tagamiseks ning korraldab andmekogu varukoopiate tegemise; 6) tagab andmekogu infotehnoloogilise kasutajatoe; 7) informeerib vastutavat töötlejat olulistest takistustest ja probleemidest andmekoguga seotud kohustuste täitmisel. § 5. Andmekogus sisalduvate andmete kaitse (1) Andmekogus sisalduvate andmete käideldavuse, tervikluse ja konfidentsiaalsuse tagamiseks rakendatakse asjakohaseid organisatsioonilisi, füüsilisi ja infotehnoloogilisi turvameetmeid. (2) Andmekogus sisalduvate andmete turvaklass on ... Andmekogu turbeaste on …... 2. peatükk Andmekogu ülesehitus § 7. Geoloogilised uuringumaterjalid § 8. Geoloogilised säilikud § 9. Üldgeoloogiliste uurimistööde uuringupunktid § 10. Geoloogilised kaardid 3. peatükk. Andmekogu andmeandjad, andmete avalikustamine ja säilitamine § 11. Andmeandjad Andmekogu andmeandjad on: § 12. Avalikustamine (1) EGF-i andmed avalikustatakse vastutava töötleja pakutavate otsingu- ja vaatamisteenuste kaudu. (2) Vastutav töötleja võib andmekogu andmetes avalikustada nii kehtiva (vastutava töötleja valideeritud) kui ka ajaloolise (originaalse) versiooni. § 13. Andmete säilitamine ja arhiveerimine Andmekogu andmeid säilitatakse alaliselt. 4. peatükk Järelevalve ja andmekogu likvideerimine 28 § 14. Järelevalve Järelevalvet andmekogu pidamise üle tehakse õigusaktides sätestatud korras. § 15. Andmekogu likvideerimise kord (1) Andmekogu tegevuse lõpetamise otsustab valdkonna eest vastutav minister määrusega. (2) Andmekogu lõpetamine toimub kooskõlas avaliku teabe seaduse ja arhiiviseaduse nõuetega. 5. peatükk Rakendussätted § 16. Enne käesoleva määruse jõustumist kogutud andmed (1) Enne käesoleva määruse jõustumist Eesti Geoloogiateenistuse kogutud geoloogiafondi aruanded, geoloogiliste kaartide andmed, üldgeoloogiliste uurimistööde uuringupunktide andmed ja geoloogilised säilikud loetakse asjakohases ulatuses andmekogu koosseisu kuuluvaks. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmete andmekogusse kandmise otsustab andmekogu vastutav töötleja. Andmekogu koosseisu kuuluvaks loetakse kõik enne käesoleva määruse jõustumist Eesti Geoloogiateenistuse kogutud geoloogiliste uuringute aruanded. § 17. Määruse jõustumine Käesolev määrus jõustub … 29