Seisukoht Keskkonnavaldkonna arengukava 2030 mõjude hindamise programmile

Keskkonnaministeerium Teie 15.12.2021 nr 1-14/21/6171 [email protected] Narva mnt 7a Meie 11.01.2022 nr 1.10-17/2021/7541-2 15172, Tallinn Seisukoht Keskkonnavaldkonna arengukava 2030 mõjude hindamise programmile Täname, et olete Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile saatnud seisukoha esitamiseks Keskkonnavaldkonna arengukava 2030 (edaspidi KEVAD) keskkonnamõju strateegilise ja muude mõjude hindamise programmi (edaspidi programm). Nimetatud arengukava näol on tegemist väga laiaulatusliku arengukavaga, hõlmates kogu Keskkonnaministeeriumi vastutusala, millel omakorda on väga palju puutekohti Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi vastutusala erinevate valdkondadega. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumil koos valitsemisalaga on programmile mitmeid põhimõttelisi kommentaare ja ettepanekuid. Esitame need alljärgnevalt: 1. Esitatud dokument koosneb peaasjalikult keskkonnavaldkonna hetkeolukorra ning teiste arengukavadega seoste kirjeldusest. Tegemist on suhteliselt üldise taseme kirjeldusega, kuid sisulise koostamise metoodika jääb ebaselgeks. St, et esitatud dokumentide tekstis esineb hulganisti väiteid, mis ei ole seotud viidete või loogilise argumentatsiooniga ning mille puhul tekib mulje, et tegemist on koostaja arvamusega. Kogu dokumenti tuleb seega läbivalt täiendada nii viidete kui ka argumentatsiooniga. Juhime ka tähelepanu, et järgnevad detailsemad ettepanekud ei hõlma kogu täiendamisvajadust. 2. Kogu programmi sisuline eesmärk vajab selgemat väljatoomist ning fokusseerimist planeerimisprotsessi formaalsete nõuete täitmiselt selgele tulemile, milleni programmiga sisuliselt saavutada soovitakse. Programmist ei selgu isegi see, kas mõju hakatakse hindama arengukavas nõutud üldeesmärkidele, alaeesmärkidele või kõigile poliitikainstrumentidele? 3. Palume tegevussuunda "ruumiandmete tagamine" sõnastada täpsemalt "looduskeskkonna ruumiandmete tagamine". Seda on vaja selguse huvides, sest ehitatud keskkonna ruumiandmete strateegia sõnastatakse kvaliteetse elukeskkonna arengukavas. 4. Juhime tähelepanu, et avaandmete ja andmete taaskasutajate vaade on oluline sisse tuua kõigis suundades, kaardistades võimalikud kasutusjuhud, andmete kasutajad ja piirangud (andmete eest tasu küsimine) ning võimalused (avaandmed, sünteetilised andmed, nõusolekuteenus) andmete taaskasutamiseks. 5. Sisuliselt ei ole välja toodud uute tehnoloogiate mõju, piiranguid ja rakendamisvõimalusi (näiteks tehisintellekt eh krattide rakendamine). Meie soovitus on KEVADe raames laiemalt arvestada uudsete tehnoloogiate ning nende rakendamisega. Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee Registrikood 70003158  6. Programmi 3. peatükis tuleb selgitada, kuidas on hinnatud, et KEVADes kavandatuga ei kaasne piiriülest mõju, kuigi KEVADes nimetatud valdkondades võib tuua mitu näidet, kus tegemist on EL-ülese või isegi globaalse teemaga. Näiteks ei muutu kliima vaid Eestis ehk ka kliimapoliitika ja ringmajandus on globaalsed küsimused, samuti planetary boundaries ei ole ainult Eesti territooriumiga piiratud. Ei selgu, kuidas kogu üle-Euroopalise elurikkuse kaitseks moodustatud rohevõrgustikku võivad siin tehtud otsused mõjutada (või miks ei mõjuta) ehk– kas seda ja muid aspekte ning kuidas on piiriülese mõju puudumise hindamisel arvestatud? Lisaks juhime tähelepanu, et üheks oluliseks valdkonnaks, mille mõju tuleks hinnata, on andmete taaskasutus, sh avaandmete avalikustamine ja kasutamine. Avaandmete puhul on tihti, ja ka kasvavalt, kasutajad ka väljaspoolt Eestit. Antud suunda peegeldab ka erinevate keskkonna valdkonda puudutavate andmete kategooriate määratlemine väärtuslike andmestikena. Seetõttu on KEVADe raames oluline arvestata mõjuga laiemalt kui ainult Eesti siseselt ning analüüsida mõju ka piiriüleselt. Piiriülene vaade on ka Eesti Digiühiskonna arengukavas, seega on oluline mitte kitsendada valdkondade ja tegevuste üleselt. Leiame, et strateegilises planeerimisdokumendis peaks piiriülene tasand olema kaetud muuhulgas selleks, et olla selgeks indikatsiooniks meie keskkonnaalastest huvidest näiteks kliimapoliitika rahvusvahelistes aruteludes. Ka edukus ringmajanduse eesmärkide saavutamisel on tihedalt seotud globaalsete tarneahelate ja rahvusvahelise kaubandusega. 7. Programmi 3. peatükis ei selgu, mille alusel väidetakse, et Natura aladele on positiivne mõju, kui nt lisas 2 on mõju looduskeskkonnale hinnatud oluliseks, kuid seejuures pole täpsustatud, millel on mis keskkonnaelemendile oluline negatiivne või positiivne mõju. 8. Programmi punktis 4.2 leheküljel 12 on sõnastatud lause: "Transpordi ja teiste valdkondade elektrifitseerimine (va raudteetransport) võib lükkuda järgmisesse kümnendisse.” Ei ole selge, millist kümnendit siin mõeldakse. Juhime tähelepanu, et prognoosides, sh EKUK prognoosides (mis on ametlikuks aluseks KHG heitkoguste prognoosimisel), lähtutakse eeldusest, et maanteetranspordis toimub Eestis märkimisväärne elektrifitseerimine aastatel 2022-2030. Sh, et Eestis on kümnendi lõpuks kasutusel umbes 50 000 elektriautot. 9. Programmi punktis 4.2 leheküljel 12 on sõnastatud lause: "[…] vesinikuenergeetika tulek sisaldab hulgaliselt majanduslikke ja tehnoloogilisi takistusi.“ Kui majanduslikud takistused tunduvad pigem tõenäolised (tehnoloogia kallis hind, elektrihind kui sisend vesinikule, madalam kasutegur võrreldes elektriga), siis tehnoloogilised takistused vajaksid täpsemat selgitust. Näiteks elektrolüüsimine on juba suhteliselt paigas tehnoloogia, samuti fuel-cell tehnoloogia. 10. Programmi punktis 4.2 leheküljel 12 on sõnastatud lause: "Laiemaks teemaks on heaolu kasvus energia lõpptarbimise suurenemine, mis sisaldab nii suurenevat elamufondi kui autostumist.“. Juhime tähelepanu, et energiakulu puudutav ei pruugi olla üheselt seotud autostumise kasvuga, sest samaaegselt autostumisega muutub sõidukipark ka järkjärgult efektiivsemaks, sh on näiteks elektriauto märkimisväärselt energiatõhusam kui sisepõlemismootoriga auto. Samas, kui käesoleval kümnendil on olulisel kohal endiselt biometaan ja ka taastuvad vedelkütused, siis nende energiakulu on pisut suurem kui fossiilsetel vedelkütustel. See tähendab omakorda, et energiakulu kasv ja CO2 emissioonide langus on koos võimalikud. Hoonefondi energiatarbimisel tuleb arvestada kehtivaid liginullenergiahoone nõudeid uutele hoonetele, kasvavaid rekonstrueerimismahte ning kasutuseta hoonete väljalangevust. Nende aspektide koosmõjul ei saa väita, et hoonefondi arvelt energia lõpptarbimine kasvab. 11. Programmi punktis 4.2 leheküljel 12 on sõnastatud lause: „KEVAD hindamine hõlmab kliimameetmete sotsiaalmajanduslikke moj̃ usid.“ 12. Programmi punktis 4.2 leheküljel 11 ja 12 on välja toodud põhimõtted, mida Eesti peab ringmajanduse osas oluliseks. Samas ei selgu, milline on hetkeolukord, kas see vastab nendele põhimõtetele või tuleb midagi muuta ning seega ei ole võimalik ka hinnata nende 2 (5)  muutuste mõju. 13. Programm vajab täiendamist ka tulevikupotentsiaaliga maavarade loetelu osas. Seega palume punkti 4.5 viimase lõigu lõppu leheküljel 19 lisada lause: „Lisaks eelpooltoodud maavaradele on võimalik tulevikupotentsiaal ka nn tulevikumaavaradel nagu haruldased muldmetallid ja metallitoore.“ 14. Teeme ettepaneku täiendada programmi leheküljel 28 lauset „Teemakaartidena pakub Maa-amet geoloogilist informatsiooni, ajaloolisi kaarte, mullastiku informatsiooni, keskkonnakaitseliste ja tehnoobjektide kitsenduste informatsiooni, katastriüksuste informatsiooni ja palju muud.“ Selliselt, et „geoloogilist informatsiooni“ asendada sõnadega „maardlate andmestikku“. 15. Programmi leheküljel 28 - ruumiandmete puhul tasub kaalumist nende koondamine ühtsesse juurdepääsupunkti. Taoline korrastamine võiks vähendada ametkondlikku dubleerimist ning oleks kasutajasõbralikum ja võiks pakkuda paremaid võimalusi andmete väärindamiseks. 16. Teeme ettepaneku lisada programmi leheküljel 29 sünergiavõimalusi näitlikustava lause: „Näiteks kogub veeseireandmeid ka Terviseamet, põllumajandustegevuse andmeid aga Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet (vt PRIA Veebikaart)“ lõppu järgmine sõnastus: „, geoloogilist informatsiooni (geoloogiline kaart, radooniandmestik, seismoloogiline andmestik, geoloogiliste aruannete andmestik jms) pakub Eesti Geoloogiateenistus“. 17. Teeme ettepaneku lisada programmi leheküljel 29 punkti 4.12 lõppu lähtekohad, millest andmebaaside koondamisel tuleks arvestada. Need võtavad kokku järgmised lõigud: „Andmebaaside koondamisel tuleb arvestada: 1. mõistlike ja efektiivsete töövoogudega. Mõnel juhul on valdkonna sees mõistlik tänased töövood ringi teha, et vältida mitme asutuse vahel tehtavaid kooskõlastusi (näiteks geoloogiliste lubade osas võiks kooskõlastuse algusest lõpuni teostada Keskkonnaamet, KeM haldusalasisene loa liigutamine erinevate asutuste vahel ja selleks teenuste arendamine on kuluallikas, mida saaks vältida); 2. andmebaasi optimaalse suurusega. On mõistlik teatud keskkonna teemad hoida ühes, teised teises baasis ning tagada andmete mugav liikumine läbi teenuste. Lõpptarbijale on võimalik andmed mugavalt kättesaadavaks teha ka juhul, kui need pärinevad erinevatest andmebaasidest, aga pakutakse kliendile läbi ühe pöördumispunkti/teenuse.“ 18. Programmi punkti 5.6. tuleb täiendada viitega Eesti teadus- ka arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arengukavale 2021-2035. Kuigi programmi leheküljel 36 TAIE-le seoses Haridus- ja Teadusministeeriumiga (HTM), siiski juhime tähelepanu, et nimetatud arengukava mitte ainult ei koostatud HTM ja MKM koostöös, vaid ka juhtimise, elluviimise ja tulemusaruandluse eest vastutavad võrdsetel alustel HTM ja MKM ning teised ministeeriumid oma valdkonna piires. Näiteks TAIE teadmussiirde valdkonna kohalike ressursside väärindamine (puit, toit, maavarad ja teisene toore/ringmajandus), millega tegeleb MKM, hõlmab kõiki KEVADe (elurikkus, kliimapoliitika, ringmajandus) valdkondi. 19. Palume täiendada programmi punktis 5.6 ehituse programmi viidet strateegiliste dokumentidega "Ehituse pikk vaade 2035" (rohkem info viitelt1) ja "Hoonete rekonstrueerimise pikaajaline strateegia"2. Mainida tuleks selle viite juures ka e-ehituse platvormi ja ehitisregistri arendamist ning kvaliteetse elukeskkonna arengukava väljatöötamist. 20. Programmi punktis 5.6 LK 42 muuta lause „Maanteetranspordis on kavas kehtestada teekasutustasud saastenormide, kasvuhoonegaaside heitkoguse ja taristu koormuse alusel.“ vastavaks Transpordi ja liikuvuse arengukava (TLAK) 2021-2035 sõnastusega 1 https://www.mkm.ee/et/uudised/avalik-ja-erasektor-panevad-paika-ehituse-tulevikuplaani 2 https://ec.europa.eu/energy/sites/ener/files/documents/ee_ltrs_2020.pdf 3 (5)  järgmiselt: „Maanteetranspordi keskkonnajalajälje kahandamiseks kehtestatakse teekasutustasud saastenormide, kasvuhoonegaaside heitkoguse ja taristu koormuse alusel. Lähtutakse põhimõttest „Kasutaja maksab“ ning koostöös Rahandusministeeriumiga kaalutakse kütuste maksustamist nende kasvuhoonegaaside eriheitmete ja energiasisalduse alusel.“ See tähendab, et TLAK 2021-20353 küll näeb ette vajadust transpordimaksude teemaliseks reformiks, kuid ei näe ette konkreetseid maksumuudatusi. Lisaks juhime tähelepanu, et link viitab arengukava vanemale versioonile, viimasele versioonile viitab link: https://mkm.ee/sites/default/files/3._tlak_18.10.2021.pdf. 21. Leiame, et oluliselt tuleb täiendada (selgitavate koondtabelite, jooniste jm graafikaga) programmi 6. peatükki ja lisa 2. Programmi 6. peatükis on kasutatud olulise keskkonnamõju hindamiseks Vabariigi Valitsuse reglemendi4 §-s 5 nõutud mõjude hindamiseks välja töötatud kontrollküsimustikku5. Samas ei ole 6. peatükis ega lisas 2 välja toodud, vähemalt mitte selgelt esitletuna/loeteluna eeldatavaid olulisi keskkonnamõjusid – st milliste eesmärkide ja poliitikainstrumentide puhul võib KEVAD rakendamisega kaasneda eeldatavalt oluline negatiivne mõju (Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS)6 kohaselt loetakse keskkonnamõju oluliseks, kui see võib eeldatavalt ületada mõjuala keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara) ja positiivne mõju, mida täpsemalt hinnatakse KSH aruandes. Hetkel on lisas 2 hinnatud väga üldiselt KEVAD mõju oluliseks looduskeskkonnale (read 2-7), elukeskkonnale (read 10, 12-16), leibkondadele (read 17-19), ettevõtlust (read 20-21, 23-30), regionaalpoliitikat (read 44, 45, 47, 48, 50, 51), avaliku sektori rahastamist (rida 66), välissuhteid (rida 77, 80), tervishoiukorraldust ja tervist (read 81, 82), tööturgu (read 88-93), töösuhet (read 98-99), sugudevahelisi suhteid (read 112-114, 116, 117), riskirühmi (rida 123), ühiskondlikku elu (rida 125), haridussüsteemi ja kultuuri (read 129-130). Arusaadavuse huvides tuleks olulised negatiivsed ja olulised positiivsed mõjud eristada süstematiseerituna 3 valdkonna (elurikkus, kliima, ringmajandus) tegevussuundade kaupa vastavalt KeHJS § 36 lõige 2 p 4. Lisa 2 täidab võib-olla mõjude hindamise eesmärki, kuid ei anna ülevaadet antud punkti täitmiseks. Üldistused lisavad arusaadavust. Seejuures võiks appi võtta valdkonniti toodud probleemistiku ülevaate 4. peatükis ehk milliseid probleeme valdkonniti (näiteks põlevkiviga seotud kasvuhoonegaaside heide) arengukava poliitikainstrumendid eeldatavalt lahendavad ja millised jäävad lahendama ehk jätkuvalt olulise negatiivse keskkonnamõjuga. 22. Lisaväärtust annaks oluliste mõjude eristamine negatiivseteks ja positiivseteks ning jaotamine vähemalt 4. peatükis toodud KEVADe struktuuri järgivate valdkondade tegevussuundade kaupa. Selguse ja läbipaistvuse huvides on oluline aru saada, milliseid probleeme valdkonniti (nt põlevkiviga seotud KHG heide) arengukava poliitikainstrumendid eeldatavalt lahendavad ja millised jäävad lahendamata ehk jätkuvalt olulise negatiivse keskkonnamõjuga. 23. Programmi 7. peatükis tuuakse välja, et KEVADes planeeritav mõjutab erineval määral ka teisi tulemusvaldkondi. Teeme ettepaneku täiendada programmi 7. peatükki metoodika kirjeldusega, kas ja kuidas võetakse arvesse erinevates tulemusvaldkondades koostatud riiklike strateegiate mõjuhinnanguid, sh strateegilise mõju hinnanguid, kui neid peaks olema koostatud. Erinevate valdkondade arengukavad peavad koos panustama nii Eesti 2035 strateegiasse kui ka olema sidusad omavahel. Seetõttu kaasataksegi erinevate arengukavade koostamisse erinevad asjassepuutuvate valdkondade riigiasutused. 24. Teeme ettepaneku täpsustada programmi 7. peatükki ning tuua selgelt välja, kuidas 3 https://mkm.ee/sites/default/files/3._tlak_18.10.2021.pdf 4 https://www.riigiteataja.ee/akt/129122011233?leiaKehtiv 5 https://www.just.ee/sites/www.just.ee/files/elfinder/article_files/kontrollkusimustik.pdf 6 https://www.riigiteataja.ee/akt/122102021018?leiaKehtiv 4 (5)  eesmärkide ja poliitikainstrumentide välja töötamisel kavandatakse olulise negatiivse keskkonnamõju ennetamise ja leevendamise meetmete välja töötamist. Samuti ei selgu, kas läbivalt hinnatakse sotsiaal-majanduslikke mõjusid, mida on kindlasti teha vaja. Näiteks on hetkeolukorda kirjeldavas peatükis kliimapoliitika valdkonna kohta eraldi välja toodud sotsiaal-majanduslike mõjude hindamine. Samas ei selgu ei 3. peatükis (mõjude hindamise ulatus) ega ka 7. peatükis, milliseid mõjusid ja kuidas täpsemalt hinnata on kavas, v.a. viide mõjude hindamise metoodikale. 25. Programmi leheküljel 49 on öeldud, et täiendavaid eriuuringuid ei ole vaja. Samas on lisas 2 enamuses mõjusid oluliseks hinnatud. Kuidas on jõutud selleni, et eriuuringuid ei ole vaja? 26. Samal programmi leheküljel 49 on lisaks öeldud, et Natura hindamine tehakse, kuigi 3. peatükis on hinnatud KEVADe mõju Natura 2000 kaitsealade võrgustikule positiivseks. Seega on vajalik täpsustada, milliste valdkondade milliste tegevuste positiivset mõju Natura aladele täiendavalt hinnatakse ja miks. 27. Samuti juhime tähelepanu, et alternatiivseid meetmeid, tegevusi ja ülesandeid peab selgitama, kirjeldama ja hindama keskkonnamõju strateegilisel hindamisel (KeHJS § 40) ning alternatiivide väljatöötamise kohustust ei ole arengu kava koostamisel (Vabariigi Valitsuse 19.12.2019 määrus nr 1177). Leheküljel 49 toodud arengualternatiive peab just KSH ekspert hindama võimalike muude lahenduste välja pakkumiseks. 28. Programmi peatükis 9 on kirjeldatud arengukava ja mõjuhindamise ajakava. Soovime teada, kas ajakavas on arvestatud puhvriga, kus arengukava soovitakse pärast Riigikogus arutamist täiendada ning sellest lähtuvalt selgub vajadus enne Vabariigi Valitsuses kinnitamist mõjuhindamise täiendamiseks. 29. KeHJSe § 36 lg 2 p 8 ütleb, et keskkonnamõju strateegilise hindamise programm peab sisaldama mh järgmist: andmeid strateegilise planeerimisdokumendi koostaja kohta ning programmi koostanud juhteksperdi nime, sealhulgas juhteksperdi käesoleva seaduse § 34 lõike 4 punkti 6 kohast allkirjastatud kinnitust, ja eksperdirühma koosseisu, nimetades, milliseid valdkondi ja millist mõju hakkab iga eksperdirühma kuuluv isik hindama. Ekspertrühma ekspertide nimelise koosseisu kohta seisukoha võtmist tulenevalt programmi ja mõjuhindamise erinevatest hangetest ei pea me hetkel vajalikuks, küll aga juhime tähelepanu, et programmis 5.2 ei selgu, millist mõju mingis valdkonnas ekspert hindama hakkab. 30. Palume enne avaldamist programmi kirjastiil üle vaadata ning toimetada, et vältida kantselliite. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Ando Leppiman kantsler Lisaadressaadid: Eesti Geoloogiateenistus Transpordiamet Kristel Järve 6397619 [email protected] 7 https://www.riigiteataja.ee/akt/123122019005 5 (5)