Keskkonnaamet Teie: 08.12.2021 nr 6-3/21/24753-3
Roheline 64
80010 Pärnu Meie: 21.01.2022 nr 1-4/22-19
Vastuskiri seisukoha küsimisele Uus-Kiviõli ja Uus-Kiviõli II kaevanduse keskkonnaloa
muutmise keskkonnamõju hindamise programmi eelnõu kohta
Austatud Helen Manguse
Küsisite seisukohti Uus-Kiviõli kaevanduse keskkonnaloa nr L.MK/329491 ja Uus-Kiviõli II
kaevanduse keskkonnaloa nr L.MK/333343 muutmise taotluste KMH programmi eelnõu
asjakohasuse ja piisavuse kohta. Samuti, kas KMH aruande koostamise ekspertrühma
tingimuslikud nõuded kvalifikatsioonile ja koosseisule on piisavad.
Käesolevaga esitame Eesti Geoloogiateenistuse seisukohad:
1) Mõju põhjaveele, pinnaveele tarbijatele ning põhjaveest sõltuvatele ökosüsteemidele.
Kuivõrd tegemist on suure arendusega, mis mõjutab tulevikus põhjaveekogumi seisundit, tuleb
põhjaveele mõju hindamisel arvestada ka põhjaveekogumite kontseptuaalsete mudelitega ning
põhjavee kogumite seisundi hindamise põhimõtetega. Lähtuvalt sellest on vajalik kirjeldada
põhimõttelise toitumine-voolutee-tarbija (i.k.: source – pathway – receptor) printsiibil
kohalikku hüdrogeoloogiat ning muutusi selles. Kuna põlevkivi kaevandus põhjustab
põhjaveekihtide lisatoitumist, muudab suures ulatuses vee vooluteekonda ning vähendab
olemasolevaid väljavoole, siis peab hilisem modelleerimine ning aruanne kajastama seda, mis
muutub ja mille arvelt pumbatakse välja kaevanduste vett.
2) Põhjaveemudeli koostamine, kalibreerimine ning valideerimine.
Programmi eelnõust ei selgu, milliseid seireandmeid on kavas modelleerimisel sisendiks
kasutada ja kas hüdrogeoloogilise mudeli kaasajastamiseks juba kogutakse andmeid ning
milline on olemasolev või kavandatav hüdrogeoloogiline seirevõrk ning kas see võimaldab luua
ajas muutuvat põhjaveemudelit? Seoses sellega palume aruannet KMH programmis täiendada
planeeritava põhjavee modelleerimise metoodikaga.
3) KMH töögrupp.
Eelnevates punktides väljatoodule tuginedes, peab KMH ekspertgrupis osaleval hüdrogeoloogil
olema lisaks hüdrogeoloogiliste tööde tegevusloale ka juhtiv kogemus vähemalt kolmes ajas
muutuva numbrilise põhjaveemudeli koostamises (sobivuskriteeriumiks esitatud ja
heakskiidetud tööd või KMH aruanded).
Fr. R. Kreutzwaldi 5 / 44314 Rakvere /
[email protected] / www.egt.ee
Registrikood 77000387
Kuna praktika näitab, et põlevkivikaevanduste mõjude aruteludes on alati suur rõhk
ümbritsevatel märgaladel (põhjaveest sõltuvad ökosüsteemid), siis seetõttu teeme ettepaneku,
et KMH ekspertgrupis peab osalema märgalade hüdroloogia eksperti, kellel on juhtiv kogemus
märgalade hüdroloogliste ning märgalade veebilansi uuringutega.
4) Keelelised küsimused
Lk 21: Põhjaveetaseme muutuste aastane amplituud ei ületa looduslikes tingimustes 2 meetrit,
pikaajaline keskmine 3 meetrit. Palume siinkohal täpsustada, kuidas saab olla keskmine suurem
kui üksiknäit.
Lk 22: Keila–Idavere kivimite filtratsioonikoefitsient on kaks korda suurem kui puurkaevudel.
Antud võrdlusest arusaamine tekitab segadust, mistõttu palume võrdlust täpsustada.
Lk 21: Uhaku lademe lubjakivide filtratsioonikoefitsient on reeglina <1 m/d, kusjuures
juurdevool on põhiliselt pärit põlevkivi tootsa kihindi alumisest osast. Antud juhul jääb
arusaamatuks, kuidas need kaks lauseosa on omavahel sisuliselt seotud.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Sirli Sipp Kulli
Direktor
Andres Marandi
[email protected]
2 (2)