Seisukoha küsimine Uus-Kiviõli ja Uus-Kiviõli II kaevanduse keskkonnaloa muutmise keskkonnamõju hindamise programmi eelnõu kohta

Rahandusministeerium [email protected] 08.12.2021 nr 6-3/21/24753-3 Seisukoha küsimine Uus-Kiviõli ja Uus-Kiviõli II kaevanduse keskkonnaloa muutmise keskkonnamõju hindamise programmi eelnõu kohta Enefit Power AS esitas Keskkonnaametile keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 15¹ lg 1 kohase menetluse läbiviimiseks Uus-Kiviõli kaevanduse keskkonnaloa nr L.MK/329491 ja Uus-Kiviõli II kaevanduse keskkonnaloa nr L.MK/333343 muutmise taotluste keskkonnamõju hindamise (edaspidi KMH) programmi eelnõu (koostaja: Osaühing Alkranel, 22.11.2021). Keskkonnaamet kontrollis KMH programmi vastavust KeHJS § 13 sätestatud nõuetele. Kõnealuses KMH programmi eelnõus puuduvad andmed KMH aruande juhteksperdi või ekspertrühma kooseisu kohta – nimetades ja põhjendades milliseid valdkondi ja millist mõju hakkab iga rühma kuuluv isik hindama. Enefit Power AS esitas Keskkonnaametile taotluse, kus palub aktsepteerida KMH programmi eelnõuga, milles puuduvad KMH aruande koostajate ekspertliikmete nimed, kuna KMH aruande koostaja ei ole hetke teada. Mõju hindamine viiakse läbi kahes etapis ning aruande koostamiseks viiakse läbi uus hange. Keskkonnaamet peab sellisel kujul KMH programmi menetlemist võimalikuks tingimusel, et KMH programmis on piirdutud loeteluga, milliseid valdkondi ja millist mõju peab ekspertrühm KMH aruande etapis hindama. Samuti peab programmis olema esitatud nõuded ekspertrühma liikmete kvalifikatsioonile sellise põhjendusega, et on võimalik veenduda eksperdirühma pädevuses. Kõnealuses KMH menetluses kavandatakse edaspidiselt KMH programmi tingimuslikku nõuetele vastavaks tunnistamist. See tähendab, et KMH programm tunnistatakse nõuetele vastavaks kõrvaltingimusega, mille kohaselt otsus jõustub pärast seda, kui Keskkonnaamet on andnud nõusoleku täiendatud KMH programmile, milles on nimetatud ka eksperdirühma liikmete nimed. KeHJS § 151 lg1 kohaselt peab otsustaja (Keskkonnaamet) enne KMH programmi KeHJS § 16 kohast avalikustamist küsima seisukohti programmi sisu kohta kõigilt asjaomastelt asutustelt. Asjaomased asutused on asutused, keda kavandatava tegevuse rakendamisega eeldatavalt kaasnev keskkonnamõju tõenäoliselt puudutab või kellel võib olla põhjendatud huvi eeldatavalt kaasneva keskkonnamõju vastu (KeHJS § 23 lg 1). Roheline 64 / 80010 Pärnu / Tel 662 5999 / Faks 680 7427 / e-post: [email protected] / www.keskkonnaamet.ee / Registrikood 70008658 KeHJS § 151 lg-te 1 ja 4 alusel palub Keskkonnaamet Teil esitada 30 päeva jooksul käesoleva kirja saamisest arvates seisukohad Uus-Kiviõli kaevanduse keskkonnaloa nr L.MK/329491 ja Uus-Kiviõli II kaevanduse keskkonnaloa nr L.MK/333343 muutmise taotluste KMH programmi eelnõu asjakohasuse ja piisavuse kohta. Samuti palub Keskkonnaamet hinnata KMH aruande koostamiseks ekspertrühma tingimuslike nõudeid kvalifikatsioonile ja koosseisulise piisavuse osas. Keskkonnaamet palub ühtlasi teavitada, kas Te soovite olla kaasatud KMH hilisemas etapis, kui toimub otsustaja nõusoleku andmine programmi ekspertrühma nimelisele koosseisule. Lisaks palub Keskkonnaamet teavitada, kui Te ei pea põhjendatuks olla kaasatud asjaomase asutusena kõneluses KMH menetluses. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Helen Manguse juhataja keskkonnakorralduse büroo Lisad: 1. Uus-Kiviõli kaevanduste KMH programm_22.11.2021 2. Esitatud Uus-Kiviõli keskkonnaloa taotlus_11.12.2020 3. Esitatud Uus-Kiviõli II keskkonnaloa taotlus_11.12.2020 4. Taotlus ekspertrühma liikmete nimede puudumise kohta Sama: Keskkonnaministeerium ([email protected]), Põllumajandus- ja Toiduamet ([email protected]), Riigimetsa Majandamise Keskus ([email protected]), Terviseamet ([email protected]), Muinsuskaitseamet ([email protected]), Transpordiamet ([email protected]), Maa-amet ([email protected]), Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet ([email protected]), Päästeamet ([email protected]), Alutaguse Vallavalitsus ([email protected]), Lüganuse Vallavalitsus ([email protected]), Vinni Vallavalitsus ([email protected]), Eesti Geoloogiateenistus ([email protected]) Teadmiseks: Enefit Power AS ([email protected] ja [email protected]), Osaühing VKG Kaevandused ([email protected] ja [email protected]), Osaühing Alkranel ([email protected]) Kristy Käärid 5697 0408 [email protected] 2 (2)  Uus-Kiviõli kaevanduse keskkonnaloa nr L.MK/329491 muutmise taotluse ja Uus-Kiviõli II kaevanduse keskkonnaloa nr L.MK/333343 muutmise taotluse keskkonnamõju hindamine (KMH) KMH programm Avalikustamiseks 22.11.2021 Planeerimisprotsessi korraldaja: Keskkonnaamet Huvitatud isikud: Enefit Power AS, VKG Kaevandused OÜ KSH läbiviija: OÜ Alkranel Juhtekspert: Alar Noorvee (KMH litsents nr KMH0098) Tartu 2021 Uus-Kiviõli kaevanduse keskkonnaloa nr L.MK/329491 muutmise taotluse ja Uus-Kiviõli II kaevanduse keskkonnaloa nr L.MK/333343 muutmise taotluse KMH programm, Alkranel OÜ, 2021 1 Uus-Kiviõli kaevanduse keskkonnaloa nr L.MK/329491 muutmise taotluse ja Uus-Kiviõli II kaevanduse keskkonnaloa nr L.MK/333343 muutmise taotluse KMH programm, Alkranel OÜ, 2021 2 SISUKORD 1. Üldist ................................................................................................................................... 5 2. Kavandatava tegevuse eesmärk, lühikirjeldus ja asukoht ................................................... 6 3. Kavandatava tegevuse seos strateegiliste planeerimisdokumentidega ............................... 8 4. Kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimaluste lühikirjeldus ............ 12 4.1 Alternatiiv I ................................................................................................................... 12 4.2 Alternatiiv II .................................................................................................................. 14 4.3 0-alternatiiv ................................................................................................................... 14 5. Eeldatavalt mõjutatava keskkonna kirjeldus ..................................................................... 18 5.1 Geoloogia, pinnas ja põhjavesi...................................................................................... 18 5.2 Pinnavesi ....................................................................................................................... 25 5.3 Loodusväärtused............................................................................................................ 28 5.3.1 Kaitse- ja hoiualad .............................................................................................. 28 5.3.2 Vääriselupaigad .................................................................................................. 31 5.3.3 Kaitsealused liigid ja püsielupaigad ................................................................... 33 5.3.4 Natura 2000 alad ja Natura eelhindamine .......................................................... 35 5.3.5 Roheline võrgustik ja metsloomade liikumine ................................................... 38 5.4 Kultuuriväärtused .......................................................................................................... 40 5.4.1 Pärandkultuuriobjektid ja kultuurimälestused .................................................... 40 5.4.2 Väärtuslikud maastikud ja väärtuslik põllumajandusmaa .................................. 42 5.5 Sotsiaal-majanduslik keskkond ..................................................................................... 44 5.5.1 Rahvastik ............................................................................................................ 44 5.5.2 Asustus ja maakasutus ........................................................................................ 44 5.5.3 Taristu................................................................................................................. 46 6. Kavandatava tegevusega eeldatavalt kaasnev keskkonnamõju, sh mõjuala suurus, eeldatavad mõjuallikad ja mõjutatavad keskkonnaelemendid ................................................. 49 7. KMH hindamismetoodika kirjeldus, sh vajalike uuringute kirjeldus ............................... 56 8. KMH protsessi ajakava ..................................................................................................... 59 9. Isikud ja asjaomased asutused, keda kavandatav tegevus võib eeldatavalt mõjutada või kellel võib olla põhjendatud huvi kavandatud tegevuse vastu ................................................. 60 10. Andmed arendaja, otsustaja ning eksperdi kohta .......................................................... 62 Kasutatud materjalid ................................................................................................................ 63 Uus-Kiviõli kaevanduse keskkonnaloa nr L.MK/329491 muutmise taotluse ja Uus-Kiviõli II kaevanduse keskkonnaloa nr L.MK/333343 muutmise taotluse KMH programm, Alkranel OÜ, 2021 3 KMH programmi lisad: • KMH lisa 1. Kavandatava tegevuse mõjualas esinevad vääriselupaigad • KMH lisa 2. Kavandatava tegevuse mõjualas esinevad kaitsealused liigid • KMH lisa 3. Kavandatava tegevuse eeldatavas mõjualas paiknevad puurkaevud Uus-Kiviõli kaevanduse keskkonnaloa nr L.MK/329491 muutmise taotluse ja Uus-Kiviõli II kaevanduse keskkonnaloa nr L.MK/333343 muutmise taotluse KMH programm, Alkranel OÜ, 2021 4 1. Üldist Keskkonnamõju hindamise (KMH) programm on dokument, milles kirjeldatakse kavandatavat tegevust, määratakse ära selle tegevusega kaasnev võimalik keskkonnamõju ning pannakse paika KMH aruande eeldatav sisu ja ulatus. Samuti kirjeldatakse KMH metoodikat, tegevust ja ajakava. Keskkonnamõju hindamise programm on alusdokumendiks KMH läbiviimisel ja aruande koostamisel. Keskkonnamõju on tegevusega eeldatavalt kaasnev vahetu või kaudne mõju inimese tervisele ja heaolule, elu- ja looduskeskkonnale, kultuuripärandile või varale. Keskkonnamõju on oluline, kui see võib eeldatavalt ületada tegevuskoha keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara. Uus-Kiviõli kaevanduse keskkonnaloa nr L.MK/329491 muutmise taotluse ja Uus-Kiviõli II kaevanduse keskkonnaloa nr L.MK/333343 muutmise taotluse KMH programm, Alkranel OÜ, 2021 5 2. Kavandatava tegevuse eesmärk, lühikirjeldus ja asukoht Keskkonnaamet algatas 09.04.2021 otsusega nr DM-111704-13 OÜ VKG Kaevandused Uus- Kiviõli II kaevanduse keskkonnaloa nr L.MK/333343 muutmise taotluse keskkonnamõju hindamise ning otsusega nr DM-111714-13 Enefit Power AS Uus-Kiviõli kaevanduse keskkonnaloa nr L.MK/329491 muutmise taotlusele keskkonnamõju hindamise. Otsuste kohaselt Uus-Kiviõli ja Uus-Kiviõli II kaevanduste keskkonnalubade muutmise taotlustele keskkonnamõju hindamine liideti. Kavandatava tegevuse eesmärk on maavara (põlevkivi) kaevandamine Uus-Kiviõli ja Uus- Kiviõli II kaevandustes. Tegemist on olemasolevate mäeeraldistega, kus kaevandamiseks on väljastatud ka kehtivad keskkonnaload nr L.MK/329491 (kehtiv 11.07.2019 – 10.07.2049) ja L.MK/333343 (kehtiv 07.08.2019 – 10.07.2049), kuid kaevise väljamisega pole hetkeseisuga veel alustatud. Uus-Kiviõli kaevanduses ja antud mäeeraldisega piirnevas Uus-Kiviõli II kaevanduses kaevandamiseks on eelnevalt AS Kobras poolt läbi viidud keskkonnamõju hindamine („Ida- Virumaa Maidla ja Mäetaguse vald. Eesti Energia Kaevandused AS kavandatava Uus-Kiviõli kaevanduse rajamise“ (2010) keskkonnamõju hindamise aruanne). KMH käigus analüüsiti kaevandamise keskkonnamõju eeldusel, et Uus-Kiviõli ja Uus-Kiviõli II kaevanduste mäeeraldistel kaevandatakse aastas kokku maksimaalselt 6 miljonit tonni põlevkivi. Keskkonnaloa muutmise taotluse kohaselt soovib VKG Kaevandused OÜ kaevandada Uus- Kiviõli II kaevanduses kuni 5 miljonit tonni ning Enefit Power AS kaevandada Uus-Kiviõli kaevanduses maksimaalselt kuni 10 miljonit tonni põlevkivi aastas. Kehtivate keskkonnalubade kohaselt on Uus-Kiviõli II kaevanduses lubatud kaevandada 2 miljonit ning Uus-Kiviõli kaevanduses 4 miljonit tonni põlevkivi aastas. Põlevkivivaru transport on mõlema ettevõtte keskkonnaloas määratud kõrvaltingimusena nr 14: „Kaevanduse rajamise ja töötamise ajal kasutada Uus-Kiviõli ja Aidu tööstusterritooriumi vahelist rajatavat trassikoridori läbi endise Aidu karjääri“. Vaadeldavas asukohas on 19.06.2015 Ida-Viru maavanema korraldusega nr 1-1/2015/150 algatatud Ida-Viru maakonnaplaneeringu täpsustamiseks teemaplaneering „Uus-Kiviõli kaevanduse logistikataristu asukohavaliku kavandamine“, mille eesmärk on põlevkivi transpordiks vajaliku logistikataristu planeerimine Rääsa ja Ojamaa tööstusterritooriumite vahel. VKG Kaevandused OÜ taotleb Uus-Kiviõli II kaevanduse keskkonnaloale nr L.MK/333343 järgmisi muudatusi/täiendusi: • vee eriosa (põhjaveevõtt rohkem kui 150 m3 kuus või rohkem kui 10 m3 ööpäevas ning maavara kaevandamisel eemaldatava vee suublasse juhtimist) kandmist; • jäätmete eriosa kandmist; • lubatud põlevkivi kaevandamise maksimaalse aastamäära suurendamist määrani 5 miljonit tonni; • keskkonnaloa muutmist selliselt, et kaevise transport oleks lubatud esmaseks töötluseks ka Ojamaa tööstuskompleksi. Enefit Power AS taotleb Uus-Kiviõli kaevanduse keskkonnaloale nr L.MK/329491 järgmisi muudatusi/täiendusi: • jäätmete eriosa kandmist; Uus-Kiviõli kaevanduse keskkonnaloa nr L.MK/329491 muutmise taotluse ja Uus-Kiviõli II kaevanduse keskkonnaloa nr L.MK/333343 muutmise taotluse KMH programm, Alkranel OÜ, 2021 6  • lubatud põlevkivi kaevandamise maksimaalse aastamäära suurendamist määrani 10 miljonit tonni; • keskkonnaloa muutmist selliselt, et kaevise transport oleks lubatud esmaseks töötluseks ka Ojamaa tööstuskompleksi. Uus-Kiviõli ja Uus-Kiviõli II kaevandused asuvad Ida-Virumaal Lüganuse vallas, seejuures Uus-Kiviõli II kaevandus asub osaliselt ka Alutaguse valla territooriumil (vt Joonis 2.1). Uus- Kiviõli ja Uus-Kiviõli II kaevandused paiknevad Lüganuse valla Savala, Uniküla, Kulja, Arupäälse, Aruküla, Aruvälja, Mehide, Hirmuse, Sirtsi, Aidu, Lümatu, Veneoja, Soonurme, Rebu, Rääsa, Oandu ja Ojamaa külades, lisaks ulatub Uus-Kiviõli II kaevandus Alutaguse valla Kiikla ja Võrnu küla territooriumile. Mõlemad kaevandused on osa Eesti põlevkivimaardlast. Uus-Kiviõli kaevanduse mäeeraldise pindala on 4130,54 ha ning mäeeraldise teenindusmaa pindala on 169,8 ha, põlevkivi aktiivse tarbevaru (kaevandatava varu) kogus on ca 138,5 miljonit tonni. Uus-Kiviõli II kaevanduse mäeeraldise pindala on 2076,056 ha ning põlevkivi aktiivse tarbevaru kogus on ca 69,4 miljonit tonni (vt Tabel 2.1). Joonis 2.1 Kavandatava tegevuse asukoht (Alus: Maa-amet, 2021) Tabel 2.1 Uus-Kiviõli ja Uus-Kiviõli II kaevanduste põlevkivi varud (tuhat tonni) (Keskkonnaotsuste infosüsteem KOTKAS, 2021) Nimetus Liik Varu (tuhat tonni) Uus-Kiviõli kaevandus (nr L.MK/329491) 1 plokk Aktiivne tarbevaru 54 155 2 plokk Aktiivne tarbevaru 65 098,73 3 plokk Aktiivne tarbevaru 19 229,867 Uus-Kiviõli II kaevandus (nr L.MK/333343) 5 plokk Passiivne tarbevaru 97 6 plokk Aktiivne tarbevaru 9485,27 7 plokk Aktiivne tarbevaru 59 797,133 Uus-Kiviõli kaevanduse keskkonnaloa nr L.MK/329491 muutmise taotluse ja Uus-Kiviõli II kaevanduse keskkonnaloa nr L.MK/333343 muutmise taotluse KMH programm, Alkranel OÜ, 2021 7 3. Kavandatava tegevuse seos strateegiliste planeerimisdokumentidega Maapõuepoliitika põhialused aastani 2050 (2017) – maapõueressursside ülemäärane ja raiskav kasutamine peab olema välistatud, mistõttu tuleb teha võimalikult väikeste kadude ja jäätmetega võimalikult kõrge lisandväärtusega tooteid. Maapõueressursside kasutamine on suunatud riigi majanduskasvu edendamisele, seejuures kompenseeritakse mõjud keskkonnale ja tagatakse hüved tegevusest otseselt mõjutatud isikutele ning kohalikele omavalitsustele. Olulisemad dokumendis esitatud põhimõtted/arengusuunad kavandatava tegevuse ja selle KMH kontekstis on: • maapõueressursse tuleb kasutada tõhusalt, välistades ülemäärase ja raiskava kasutuse; • minimeerida jäätmeteke ja maksimeerida tekkinud jäätmete taaskasutus; • maapõueressursside kasutamisel suurendatakse pidevalt ressursitootlikkust ja vähendatakse jäätmeteket; • kasutatava maapõueressursiga kaasnev maapõueressurss, kas kasutatakse või säilitatakse kasutamiskõlblikuna võimalikult esialgses kvaliteedis. Põlevkivi kasutamise riiklik arengukava 2016-2030 (2015) – strateegiline lähtedokument, milles määratletakse põlevkivivaldkonna arengu põhimõtted ja suunad 15 aastaks. Arengukava põhieesmärk on tagada põlevkivi võimalikult keskkonnasäästlik ja majanduslikult efektiivne kaevandamine ning kasutamine, kindlustades põlevkivitööstuse varustatuse põlevkivivaruga ja vähendades seejuures negatiivset keskkonnamõju. Arengukavas on seatud kolm strateegilist eesmärki: 1) põlevkivi kaevandamise efektiivsuse tõstmine ja negatiivse keskkonnamõju vähendamine; 2) põlevkivi kasutamise efektiivsuse tõstmine ja negatiivse keskkonnamõju vähendamine; 3) põlevkivialase haridus- ja teadustegevuse arendamine. Esimese strateegilise eesmärgi täitmise peamiseks eelduseks on põlevkivi kaevandamise kao vähendamine ja kaevandamisjäätmete maksimaalne taaskasutamine. Teise eesmärgi täitmise peamiseks eelduseks on põlevkivist saadava lisandväärtuse oluline suurendamine – põlevkivi väärindamine, põlevkivi kasutamisega kaasneva õhuheite ning veeheite piiramine ja töötlemisjäätmete suurem taaskasutamine ning seejuures põlevkivitööstuse järjepideva arengu tagamine. Kolmanda, põlevkivialase haridus- ja teadustegevuse arendamise, peamine eesmärk on toetada põlevkivi efektiivsema ja keskkonnahoidlikuma kasutamise tehnoloogia arendamist, tõhustada erasektori, valitsusasutuste ning ülikoolide koostööd ja tagada valdkonna asjatundjate pealekasv. Põlevkivi arengukava kavandab põlevkivi kaevandamise aastamääraks 20 mln t mitmeaastase keskmise kogusena. Kaevandamiseks lubatud aastamäära suurendamine on võimalik ainult juhul, kui keskkonnakoormus ei suurene ja selle vajaduse aluseks on reaalne turusituatsioon. Põlevkivi arengukava vaadatakse üle iga viie aasta tagant. Eesti keskkonnastrateegia aastani 2030 (2007) – eesmärgiks on määratleda pikaajalised arengusuunad looduskeskkonna hea seisundi hoidmiseks, lähtudes samas keskkonna valdkonna seostest majandus- ja sotsiaalvaldkonnaga ning nende mõjudest ümbritsevale looduskeskkonnale ja inimesele. Eesti keskkonnastrateegia aastani 2030 seab eesmärgiks maavarade keskkonnasõbraliku kaevandamise, mis säästab vett, maastikke ja õhku, ning maapõueressursi efektiivse kasutamise minimaalsete kadude ja minimaalsete jäätmetega. Uus-Kiviõli kaevanduse keskkonnaloa nr L.MK/329491 muutmise taotluse ja Uus-Kiviõli II kaevanduse keskkonnaloa nr L.MK/333343 muutmise taotluse KMH programm, Alkranel OÜ, 2021 8 Keskkonnasõbralik kaevandamine tähendab maardla kiiret hõlvamist, maavara lühiajalist väljamist, põhjavee minimaalset mõjutamist, müra-, tolmu ja seismiliste efektide vältimist ning kaevandatud ala kiiret, projektikohast korrastamist. Ressursi efektiivne kasutamine tähendab kaevandamisväärse maavara võimalikult täielikku väljamist ning kaasnevate maavarade ärakasutamist. Kliimapoliitika põhialused aastani 2050 (2017) – visioondokument, milles sätestatakse pikaajaline KHG-de heitkoguste vähendamise eesmärk ja poliitikasuunised kliimamuutustega kohanemiseks või kliimamuutuste mõjule reageerimiseks valmisoleku ja vajaliku vastupidavuse tagamiseks. Dokumendis toodud põhimõtteid ja suuniseid tuleb arvesse võtta valdkonnaüleste ja valdkondlike strateegiate ning riiklike arengukavade uuendamisel ja rakendamisel. Käesoleva KMH kontekstis olulisemad suunised on: • põlevkivi kasutamisel liigutakse järjest suurema energeetilise väärindamise ning kõrgema lisandväärtusega toodete tootmise suunas, et minimeerida põlevkivi käitlemisprotsessis tekkivat kasvuhoonegaaside heidet viisil, millega ei kaasne muu negatiivse keskkonnamõju suurenemine; • suuremahulise energeetika ja tööstuse sektori osalisi suunatakse kasvuhoonegaaside heidet jõudsalt ja kulutõhusalt vähendama, jätkates turupõhiste mehhanismide kasutust; • soodustatakse kodumaiste taastuvate energiaallikate järk-järgult laiemat kasutuselevõttu lõpptarbimise kõigis sektorites, pidades silmas ühiskonna heaolu kasvu ning vajadust tagada energiajulgeolek ja varustuskindlus; • energeetika ja tööstuse kasvuhoonegaaside heite piiramisel eelistatakse teadus-, arendus- ja innovatsioonisuundi, millega edendatakse tõhusate energiatehnoloogiate arengut ning kodumaise taastuvenergiaressursi maksimaalset väärindamist, suurendatakse primaarenergia kokkuhoidu ja vähendatakse kasvuhoonegaaside heidet. Energiamajanduse arengukava aastani 2030 (2017) (ENMAK 2030) – ENMAK 2030 koondab Eesti energiamajanduse, elektri-, soojus- ja kütusemajanduse, transpordisektori energiakasutuse ja elamumajanduse energiakasutusega seonduvad tuleviku tegevused. Arengukava kohaselt lähtub põlevkivi kasutus maavarade strateegiast, so põlevkivi kasutamise riiklikust arengukavast 2016-2030, ning ettevõtjate tegevuskavadest. Uued tehnoloogilised lahendused põlevkivienergeetikas näitavad põlevkivi kaevandamise ja kasutamise jätkamise võimalikkust ka oluliselt karmistuvate keskkonnapiirangute tingimustes. Põlevkivist elektritootmine siiski väheneb ja suureneb põlevkiviõli tootmine ning elektritootmiseks kasutatakse õli tootmise kõrvalprodukte. Ida-Viru maakonna arengustrateegia 2019-2030+ (2018) – arengukava rakendamise perioodil jääb Ida-Viru maakonna suurimaks majandusharuks põlevkivienergeetikatööstus, kuid ühest majandusharust sõltuvuse vähendamiseks jätkatakse tegevusi maakonna majanduskeskkonna mitmekesistamiseks. Keskkonnakahjude ning elukeskkonna kvaliteedi alanemise leevendamiseks ja kompenseerimiseks tuleb ettevõtete ning riigi ja maakonna omavalitsuste koostöös leida õiglane tasakaal, kus maakonnast kogutud ressursi- ning saastetasud jääksid eelkõige kahjustatud piirkonda. Arengustrateegia peab otstarbekaks mitmekesistada Ida-Virumaa tööstussektorit, kaasates siia uusi, põlevkivist ja energeetikast sõltumatuid tööstusi aga ka uusi teenuste valdkondi (nt loomemajandus). Arusaadavalt tuleb orienteeruda kaasaegset tehnoloogiat kasutavatele ettevõtetele, mis vastavad keskkonnakaitse nõuetele ning on arenguvõimekad ka tulevikus. Ida-Viru maakonnaplaneering 2030+ (2016) – Ida-Virumaa on Eesti olulisim kaevandamispiirkond, kus asub arvukalt riikliku ja maakondliku tähtsusega maardlaid. Uus-Kiviõli kaevanduse keskkonnaloa nr L.MK/329491 muutmise taotluse ja Uus-Kiviõli II kaevanduse keskkonnaloa nr L.MK/333343 muutmise taotluse KMH programm, Alkranel OÜ, 2021 9 Maardlate kasutuselevõtuks on seatud üldised tingimused, sh vältida võimaluse korral maardlate kasutuselevõtul alasid, mis asuvad väärtuslikel põllumaadel, väärtuslikel maastikel, rohelises võrgustikus ja linnade puhkealadena määratud linnade rohevööndis. Kuid kui nimetatud aladel on kaevandamine majanduslikult otstarbekas, tuleb kaaluda eelnevalt kaasnevaid mõjusid väärtuslikele maastikukomponentidele. Kasutuselevõetud maardlates tuleb varud maksimaalselt ammendada ning alad majandustegevuse lõppemisel korrastada, et võimaldada maade edasist kasutust kas põllu- või metsamaana, puhke- või ehitusalana. Põlevkivi kaevandamine on Ida-Virumaal ning ka kogu Eestis oluline majandusvaldkond. Riikliku arengusuunana on nähtud, et suureneb põlevkiviõli tootmine ja selle ekspordi osatähtsus, samuti jätkub ka elektri tootmine põlevkivi otsepõletamisega. Põlevkivisektori edasist arengut suunates tuleb silmas pidada pinnasele, maastikele, elusloodusele, põhja- ja pinnaveele ning välisõhule ja teistele keskkonnatervise komponentidele avalduva keskkonnamõju vähendamise vajadust. Saavutades ettevõtete, kohalike omavalitsuste ja riigi koostöös Ida-Virumaa keskkonnaseisundi stabiliseerumine, pole tulevikus välistatud ka sotsiaalmajanduslikel kaalutlustel põlevkivi piirmäära suurendamine. Maakonnaplaneeringuga nähakse põlevkivi kaevandamise jätkamist, sh Uus-Kiviõli kaevanduses. Oluline on nii kaevandamistegevuse ajal kui selle lõppedes alade korrastamine kaevandustegevusele eelnenuga samaväärseks. Altkaevandatud aladel on vajalik järjepidev seire, et võimalusel ennetada langatustest tekkivaid kahjusid. Ida-Viru maakonnaplaneeringu teemaplaneering „Ida-Virumaa põlevkivi kaevandamisalade piirkonna ruumiline planeering“ (2001) – vaadeldav ala on osaliselt kantud põlevkivi kaevandamisalade ruumilisele planeeringule. Maidla valla üldplaneering1 (2007) – maavaradest on vallas tähtsamad põlevkivi ja turvas, seejuures põlevkivimaardlad on ülevabariigilise tähtsusega. Tootmis- ja ärimaade ning segafunktsiooniga alade planeerimise ühe põhimõttena on toodud, et nii reserveeritavatele kui ka olemasolevatele tootmis- ja ärimaadele ei ole lubatud arendada tegevust, mille oluline keskkonnamõju võib väljuda krundi piiridest. Samuti on peetud vajalikuks roheliste puhvertsoonide säilitamist või rajamist, leevendamaks võimalikku tootmistegevusest tulenevat negatiivset keskkonnamõju. Põlevkivi tootmist ja rikastamist teenindava rasketranspordi veoteed tuleb planeerida võimalikult kaugele elamutest ja puhkealadest. Valla arengukavas on seatud eesmärgiks valla elanike arvu suurendamine ja loodusliku keskkonna säilitamine, mistõttu on üheks ruumilise arengu suunaks ette nähtud, et jätkuva põlevkivi kaevandamissoovi surve tingimustes ei või olemasolevate mäeeraldiste piiride laiendamisega või uute kaeveväljade avamisega nõrgendada elu- ja sotsiaalkeskkonna kvaliteeti. Maavara kaevandamine ei tohi muuta inimeste elukeskkonna kvaliteeti piirini, mis muudaks elamise vallas niivõrd ebamugavaks, et tuleb lahkuda. Antud põhjusel otsustati üldplaneeringuga põlevkivi kaevandamise laiendamist valla territooriumil mitte kavandada. Lüganuse valla üldplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus (2019) – üldplaneeringu ja KSH raames on oluline pöörata tähelepanu kaevandamise vajadusele, kuid samas ka elu- ja looduskeskkonna väärtuste 1 Vabariigi Valitsuse 27.06.2013 määrusega nr 103 „Lüganuse valla, Maidla valla ja Püssi linna haldusterritoriaalse korralduse ning Vabariigi Valitsuse 3. aprilli 1995. a määruse nr 159 „Eesti territooriumi haldusüksuste nimistu kinnitamine“ muutmine“ ühendati Lüganuse vald, Maidla vald ja Püssi linn uueks haldusüksuseks valla staatuses ning nimetati ümber Lüganuse vallaks. Kuni Lüganuse valla üldplaneeringu kehtestamiseni, kehtib kavandatava tegevuse ala Lüganuse valla osas Maidla valla üldplaneering. Uus-Kiviõli kaevanduse keskkonnaloa nr L.MK/329491 muutmise taotluse ja Uus-Kiviõli II kaevanduse keskkonnaloa nr L.MK/333343 muutmise taotluse KMH programm, Alkranel OÜ, 2021 10 säilitamisele. Üldplaneeringu üheks lähteülesandeks on maardlatest ja kaevandamisest mõjutatud aladest tekkivate kitsenduste määramine. Seejuures kaevandamise temaatikat käsitletakse erinevate maardlate kasutuselevõtmise, laiendamise ja sulgemise seisukohast. Samuti on märgitud, et arvesse tuleb võtta ka Uus-Kiviõli ja Uus-Kiviõli II kaevanduse avamisega (kaevandustaristu, mõjud maapealsele elukeskkonnale) seotud erinevate maapealsete ja maa-aluste ruumivajadustega. Lüganuse valla üldplaneering (eelnõu seisuga september 2021) – Lüganuse valla territooriumil on oluline leida tasakaal riiklike huvide (sh kaevandamine) ning kohalike väärtuste ja vajaduste vahel. Valla ettevõtlussektor jätkab seni väljakujunenud ettevõtlusharudega, mh põlevkivi kaevandamisega. Mäetööstusmaadena on planeeringusse kantud kehtivate kaevanduslubadega mäeeraldised ja nende teenindusmaad. Üldplaneeringus rõhutatakse, et allmaakaevanduse puhul on oluline tagada nii kaevandamise kui selle taristu toimimine, samas ka piirkonna elukeskkonna kõrge kvaliteet. Seejuures on välja toodud, et tehakse ettevalmistusi Uus-Kiviõli ja Uus-Kiviõli II allmaakaevanduse avamiseks. Alutaguse valla üldplaneering (2020) – üldplaneeringus on mäetööstuse maa-ala juhtfunktsioon üldjuhul planeeritud olemasolevatele mäetööstuse maa-ala sihtotstarbega maade ulatuses ning uusi alasid juurde ei planeerita. Samuti pole käsitletavad kaevandused üldplaneeringuga kavandatud kaevandusobjektide hulka arvatud. Siiski jätab üldplaneering võimaluse maardla alale määrata mäetööstuse maa-ala maavara kaevandamise loa menetluse käigus isegi, kui ÜP maakasutusjoonisel ei ole ala juhtfunktsiooniks mäetööstuse maa-ala. Lüganuse valla arengukava 2018-2028 (2018) – määrab haldusreformi järgse Lüganuse valla peamised arengusuunad aastateks 2018-2028 – visioon, eesmärgid, meetmed ja tegevused. Põlevkivi kaevandamise tulemusena tekkinud keskkonnamõjude leevendamine on valla üheks peamiseks väljakutseks. Ühelt poolt on oluline endiste kaevandus- ja karjäärialade taaskasutusele võtmine, teisalt ka kaevandamise tulemusena tekkinud taristuprobleemide (nt veevarustus) lahendamine koostöös arendajatega. Eraldi teemaks on uute võimalike kaevanduste lisandumine piirkonda, mis võiks kaasa tuua suures mahus töökohti, samas aga ka arvestavat mõju keskkonnale. Elukeskkonna tasakaalustatud arenguks on vajalik tagada olukord, kus saaksid edukalt tegutseda nii keskkonnasõbralikud tööstusettevõtted, kui ka turismiettevõtted. Lisaks on äärmiselt tähtis ettevõtluskeskkonna pidev mitmekesistamine ning uute ettevõtlust mõjutavate arendusprojektide realiseerimine (nt Kiviõli Äripark, Aidu tuulepark). Võtmetähtsusega on hea ning turvalise looduskeskkonna säilimine. Alutaguse valla arengukava 2021-2030 (2021) – kajastab Alutaguse valla arengueelduseid, toimekeskkonna ülevaadet, arendustegevuste põhimõtteid, visiooni, eesmärke, tegevusprogramme ja meetmeid. Ühe võtmetegurina on toodud põlevkivi kaevandamine ja selle tulevik, kus nenditakse, et põlevkivisektori käekäigust sõltub suurel määral nii Ida-Virumaa kui ka Alutaguse valla majandusareng ja sotsiaalne heaolu, valla eelarvetuludes moodustavad suure osa põlevkivi kaevandamisega seotud ressursitasud. Kaevandamisega seotud ressursitasude vähendamine tulevikus (rohepöörde tulemusena) mõjutaks olulisel määral valla suutlikkust teenuseid pakkuda. Seetõttu on oluline rohepöörde järel soodustada ettevõtlust, mis pakuks alternatiivi põlevkivisektoris tööta jäänud elanikele. Arengukavas on mainitud ka käesoleva KMH objektiks oleva Uus-Kiviõli kaevanduse arendamine, millest jääb väike osa Alutaguse valla territooriumile. Kavandatav tegevus on üldiselt strateegiliste planeerimisdokumentidega kooskõlas. Uus-Kiviõli kaevanduse keskkonnaloa nr L.MK/329491 muutmise taotluse ja Uus-Kiviõli II kaevanduse keskkonnaloa nr L.MK/333343 muutmise taotluse KMH programm, Alkranel OÜ, 2021 11 4. Kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimaluste lühikirjeldus Käesoleval juhul on kavandatava tegevuse reaalseteks alternatiivideks kavandatav tegevus ja null-alternatiiv ehk kavandatava tegevuse mitte elluviimine. Kavandatavat tegevust (alternatiiv I) ja null-alternatiivi on iseloomustatud allpool. Kavandatavale tegevusele puuduvad asukohaalternatiivid ning käesolev KMH ei ole algatatud alternatiivsete kaevandamisalade leidmiseks, vaid Uus-Kiviõli ja Uus-Kiviõli II kaevandustes kaevandamismahu tõstmisega kaasnevate mõjude hindamiseks. 4.1 Alternatiiv I Kehtivate keskkonnalubade nr L.MK/333343 ja nr L.MK/329491 kohaselt on enne 09.04.2021 algatatud keskkonnamõju hindamist Uus-Kiviõli II kaevanduses lubatud kaevandada 2 miljonit ning Uus-Kiviõli kaevanduses 4 miljonit tonni põlevkivi aastas, kokku maksimaalselt 6 miljonit tonni põlevkivi aastas. Taotluse kohaselt soovib VKG Kaevandused OÜ kaevandada Uus- Kiviõli II kaevanduses kuni 5 miljonit tonni ning Enefit Power AS kaevandada Uus-Kiviõli kaevanduses kuni 10 miljonit tonni põlevkivi aastas. Taotluste kohaselt on põlevkivi kaevandamise maksimaalse aastamäära suurendamine vajalik selleks, et tagada mäeeraldise piires maavara võimalikult kiire ammendamine ning seeläbi vähendada keskkonnamõju ajalist kestust ning tagada efektiivsemalt ettevõtete põlevkiviga varustamine. Uus-Kiviõli kaevanduse arendamisel lähtutakse OÜ VKG Kaevandused ja AS Enefit Power (edaspidi ettevõtted) vahelisest koostööleppest, mille järgi soovitakse põlevkivi transportida Uus-Kiviõli kaevanduse mäeeraldise teenindusmaal asuvast tootmiskompleksist rikastamata kujul Ojamaa kaevanduse tootmiskompleksi, kus põlevkivi rikastatakse ning kaevandamisjäägid taaskasutatakse või ladustatakse. Uus-Kiviõli ja Uus-Kiviõli II kaevanduste maapealne teenindus toimub vaid Uus-Kiviõli mäeeraldise teenindusmaal Rääsa tööstusterritooriumil ning taristu rajamine ja kasutamine ning maakasutusõiguste jagamine lahendatakse keskkonnalubade omanike vaheliste kokkulepetega. Uus-Kiviõli ja Uus-Kiviõli II kaevandused avatakse kahe kallakšahtiga ning tootuskihindi tasapinnale rajatakse kaevandusõu. Peastrekid rajatakse kirde-edela suunalistena kuni mäeeraldise piirini, jagades nendega kaevevälja kaheks osaks. Peastrekkidega teenindatakse mõlemat mäeeraldist ühiselt kaevise, inimeste ja materjalide transpordiks. Kaevandus lõigustatakse paneelstrekkidega ning nende läbindamine toimub puur- ja lõhketöödega. Lagi toestatakse ankurtoestikuga. Paneelidega risti lõigustatakse kamberplokid, kus raimatud kaevis viiakse mäemasinate abil lintkonveierile. Töö-ee tuulutamiseks kasutatakse (kohaliku tuulutuse) ventilaatoreid ning üldventilaatoreid, mis paigaldatakse maa alla. Saastatud õhk aga juhitakse külgstreki kaudu tuulutusstrekki ja sealt edasi kaldšahti kaudu maa peale. Planeeritav kaevandamisviis ühtib Estonia ja Ojamaa kaevandustes kasutatavaga. Kamberkaevandamise puhul jäetakse kambriplokis väljamata riskülikukujulised sammastervikud, millele toetub kaevanduse kohal olev maapind. Kamberkaevandamine seisneb piki- ja põikkambrite ete edasinihkes nii, et moodustuvad ristkülikukujulised tervikud küljepikkusega 6–7 m. Kambrite laius ulatub 7–8 m-ni. Sõltuvalt kihi sügavusest maapinnas, on maavara kadu kandetervikutes 25–30%. Kamberkaevandamisel jäetud hoidetervikud garanteerivad maapinna püsivuse. Kamberkaevandamisel kasutatakse tootuskihindi väljamiseks (raimamiseks) puur-lõhketöid, mis on seni olnud peamine väljamisviis. Uus-Kiviõli kaevanduse keskkonnaloa nr L.MK/329491 muutmise taotluse ja Uus-Kiviõli II kaevanduse keskkonnaloa nr L.MK/333343 muutmise taotluse KMH programm, Alkranel OÜ, 2021 12 Peale kamberkaevandamise soovitakse võimalusel kasutada ka kombainkaevandamist pikaee kombainiga, sarnaselt Narva karjääris arendatavale tehnoloogilisele lahendusele. Kombainkaevandamise puhul on maavara kadu väiksem kui kamberkaevandamise puhul. Sisuliselt on tegemist lankkaevandamise meetodiga. Lankkaevandamise puhul väljatakse langi ulatuses kogu tootuskihind ja tervikuid ei jäeta. Kasutatakse mehaanilist raimamist pikaee kombainiga. Kaevandmise ajal hoitakse lage üleval ajutise toestikuga, mida liigutatakse edasi koos väljamisfrondi (töö-ee) liikumisega. Peale toestiku edasinihutamist toimub lae varisemine, mis toob kaasa ka maapinna vajumise langi kohal. Tegemist on siiski n.ö kontrollitud protsessiga ja maapinnal tekkiva langatuse sügavus ja asukoht on ettemääratav. Kombainkaevandamise tulemusena langetatakse maapinda suurte lankidena kuni 1,5 m võrra selliselt, et suhteline reljeef langetatud ala piires ei muutu. Suhtelise reljeefi muutus, millega kaasneb ka hüdrograafilise olukorra muutmine, toimub üksnes lankide servadel. Maapinna langetamise ulatus ja lubatavus kaalutakse läbi KMH käigus, arvestades veerežiimi ning kaitsealuste objektide kaitse-eesmärke. Lisaks keskkonnaseisundi muutuste analüüsimisele tuleb KMH raames arvesse võtta ka maavara säästlikuma kasutamise aspekti, mille kohaselt on kombainkaevandamisel maavara kaevandamine väiksemate kadudega. Samuti tuleb maapinna langetamisel silmas pidada maapinna stabiilsuse aspekti. Raimatud ja konveierile transporditud kaevis viiakse kaldšahti kaudu maapinnale ja sealt kaevisekonveieriga edasi Ojamaa tööstusalale. Kaevis rikastatakse rikastamisvabrikus, mille tulemusel saadakse kaubapõlevkivi ning protsessi käigus eraldatud aheraine taaskasutatakse killustiku tootmiseks ja täitematerjalina vähemalt 40% ulatuses. Soodsa turuolukorra korral maksimeeritakse taaskasutust võimalikult palju. Maavara planeeritakse kasutada energeetikatööstuses kütusena, keemia- ja tsemenditööstuses toorainena. Kaevandatava põlevkivi rikastamisel tekkiv aheraine (kuni 10 miljonit tonni aastas kahe kaevanduse peale kokku) ladestatakse kaevandamisjäätmete hoidlatesse, võetakse tootena ringlusse või taaskasutatakse muul viisil. Kaevanduse teenindamiseks on lisaks maa peale väljuvale kaldšahtile vajadusel vaja rajada settebasseine, alajaamasid, energia- ja veekõrvalduspuurauke. Samuti nendeni kulgevaid teid ja elektriliine. Nende rajatiste täpne arv ja asukoht määratakse kindlaks vastavate projektide koostamisel. Kuivõrd Uus-Kiviõli ja Uus-Kiviõli II kaevanduses eelnevalt läbi viidud KMH aruanne (AS Kobras, 2010) on välistanud tehnoloogilise alternatiivina Uus-Kiviõli uuringuväljal puur- lõhketöödega kamberkaevandamise asemel kas osaliselt või täielikult pika-ee kombainiga lausväljamisega ja lae sundlangetamisega kaevandamismetoodika, siis ei ole lankkaevandamisega seotud keskkonnamõjusid eelnevalt läbi viidud KMH raames analüüsitud. AS Kobras (2010) läbiviidud KMH kohaselt on sobivaks tehnoloogiliseks alternatiiviks kamberkaevandamine puur-lõhketöödega. Seetõttu on käesoleva KMH raames vajalik alternatiiv I raames hinnata ka järgmisi tehnoloogilisi alamalternatiive: • I-1 alternatiiv – kamberkaevandamine puur-lõhketöödega; • I-2 alternatiiv – kombineeritud kaevandamine – Uus-Kiviõli II mäeeraldisel kamberkaevandamine puur-lõhketöödega; Uus-Kiviõli mäeeraldisel osaliselt kamberkaevandamine puur-lõhketöödega ja osaliselt lankkaevandamine pikaee kombainiga. Uus-Kiviõli kaevanduse keskkonnaloa nr L.MK/329491 muutmise taotluse ja Uus-Kiviõli II kaevanduse keskkonnaloa nr L.MK/333343 muutmise taotluse KMH programm, Alkranel OÜ, 2021 13 4.2 Alternatiiv II Põlevkivi kaevandamise maksimaalset aastamäära ei tõsteta ning kaevandamine toimub keskkonnalubades nr L.MK/333343 ja nr L.MK/329491 enne 09.04.2021 algatatud keskkonnamõju hindamist kehtinud aastamäärade mahus (vastavalt kuni 2 miljonit tonni aastas Uus-Kiviõli II mäeeraldisel ning kuni 4 miljonit tonni aastas Uus-Kiviõli mäeeraldisel). Mõlemal mäeeraldisel rakendatakse kamberkaevandamist puur-lõhketöödega. Kaevise transport toimub Uus-Kiviõli Rääsa tööstusterritooriumilt Ojamaa tööstusterritoorimile mööda Ida-Viru maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu „Uus-Kiviõli kaevanduse logistikataristu asukohavaliku kavandamine“ raames määratavat trassikoridori. Kaevandused töötavad kuni olemasoleva kaevandamisloa kehtivuse kaotamiseni 10.07.2049 või maavaravaru ammendumiseni, senikaua kehtivad muud kaevandamisloale seatud kõrvaltingimused (v.a kaevise transport, mida lubatakse Aidu tööstusterritooriumile lisaks ka Ojamaa tööstusterritooriumile). Kui maavaravaru on kaevandustest ammendatud, korrastatakse ala vastavalt korrastamisprojektile. Paralleelselt on käimas Ida-Viru maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu „Uus-Kiviõli kaevanduse logistikataristu asukohavaliku kavandamine“ koostamine, mille eesmärk on põlevkivi transpordiks vajaliku logistikataristu planeerimine Rääsa ja Ojamaa tööstusterritooriumite vahel. Planeeringu eesmärgiks on Uus-Kiviõli kaevanduse logistikataristule optimaalse asukoha leidmine variantide võrdluse teel, mis on edaspidi alus taristu ehitamiseks vajaliku projektdokumentatsiooni koostamisele. (Teemaplaneeringu lähtekohtade ja keskkonnamõju strateegilise hindamise programmi avalik väljapanek toimus 27. september kuni 24. oktoober 2021). Teemaplaneeringule koostatakse samuti keskkonnamõju strateegiline hindamine. Seetõttu ei käsitleta käesoleva KMH raames eraldi Rääsa ja Ojamaa tööstusterritooriumite vahelise logistikataristu sobiva trassikoridori asukoha valimisega seotud mõjusid. 4.3 0-alternatiiv Põlevkivi kaevandamise maksimaalset aastamäära ei tõsteta ning kaevandamine toimub keskkonnalubades nr L.MK/333343 ja nr L.MK/329491 enne 09.04.2021 algatatud keskkonnamõju hindamist kehtinud aastamäärade mahus. Rakendatakse senini kavandatud kamberkaevandamist puur-lõhketöödega. Kaevise transport toimub Uus-Kiviõli Rääsa tööstusterritooriumi ja Aidu tööstusterritooriumi ühendavat trassikoridori pidi läbi endise Aidu karjääri Aidu tööstusterritooriumile. Kaevandused töötavad kuni olemasoleva kaevandamisloa kehtivuse kaotamiseni 10.07.2049, senikaua kehtivad kaevandamisloale seatud kõrvaltingimused (Keskkonnaotsuste infosüsteem KOTKAS, 2021): 1. Kaevandamisloa omanik peab 6 kuu jooksul peale kaevandamisloa saamist esitama Keskkonnaametile kooskõlastamiseks seirekava. Seirekava koostamisel tuleb lähtuda keskkonnamõju hindamise aruande peatükist 10 ja OÜ Inseneribüroo STEIGER poolt koostatud tööst nr 14/1242 „Uus-Kiviõli kaevanduse täiendavad hüdrogeoloogilised uuringud. Uus-Kiviõli kaevanduse võimalik mõju liigniisketele elupaikadele“. Vastavalt Keskkonnaameti ettepanekutele tuleb seirekava jooksvalt täiendada ja/või muuta. Kaevandamisloa omanik teostab seiret vastavalt kooskõlastatud seirekavale. Uus-Kiviõli kaevanduse keskkonnaloa nr L.MK/329491 muutmise taotluse ja Uus-Kiviõli II kaevanduse keskkonnaloa nr L.MK/333343 muutmise taotluse KMH programm, Alkranel OÜ, 2021 14  Seire tulemused esitada Keskkonnaametile lähtuvalt seirekavas kehtestatud seireperioodidest. 2. Kaevandamisega seotud rajatisi ei tohi rajada Rohukabja ja Oandu soo piiridele lähemale kui 300 m. Kui on vaja tuulutusšurfe rajada Rohukabja või Oandu soo piiridele lähemale kui 300 m, tuleb kvaternaarisetete veekihid isoleerida nii, et mõju ülemiste kihtide veerežiimile on minimaalne. 3. Lõhkamistööd Muraka linnu- ja loodusalale, Linnasaare raba metsise elupaigale (KLO9120397) ja Lümatu metsise elupaigale (KLO9123655) lähemal kui 1 km on keelatud 1. märtsist kuni 30. juunini (metsise mängu- ja pesitsusaeg). 4. Kaevandamine on keelatud Oandu parkmetsa kaitsealal (KLO1200193) ning kaitstavatele üksikobjektidele Mehide männik (KLO4000810) ja Rääsa kadakas (KLO4000714) lähemal kui 50 m (piiranguvöönd). Linnasaare raba metsise elupaigas (KLO9120397) ja Lümatu metsise elupaigas (KLO9123655) on kaevandamine lubatud tingimusel, et ei halvendata elupaiga ja liigi seisundit. Linnasaare raba metsise elupaigas ja Lümatu metsise elupaigas tuleb viia läbi metsiste seiret vastavalt Keskkonnaameti kooskõlastatud seirekavale. Kaevandamisloa omanik peab 6 kuu jooksul peale kaevandamisloa saamist esitama seirekava Keskkonnaametile kooskõlastamiseks. Vastavalt Keskkonnaameti ettepanekutele tuleb seirekava jooksvalt täiendada ja/või muuta. 5. Kaevandamisloa omanik peab kord aastas esitama mäeeraldise kohalikele omavalitsustele Uus-Kiviõli//Uus-Kiviõli II kaevanduse mäetööde arengu graafilise plaani, kus on näidatud eelseisva aasta jooksul planeeritud mäetööde ajakava ja pindalaline ulatus. Planeeritud mäetööde arengu graafilise plaani muutmise korral teavitab kaevandamisloa omanik koheselt (sh enne muudetud kava alusel tööde teostamist) kohalikku omavalitsust. 6. Lõhketöid on elamute läheduses lubatud teostada ainult tööpäevadel (esmaspäev – reede) ajavahemikus 08.00 – 22.00. Riigipühadel on lõhketööde teostamine elamute läheduses keelatud. Muul ajal on lõhketööde teostamine elamute läheduses lubatud vaid kirjalikul kokkuleppel vastavate kinnisasjade omanikega. Elamute läheduseks loetakse nii läbindus- kui koristustöödel elamule või abihoonele lähemat ala kui 200 m. Kaevandamisloa omanik peab asustatud piirkondades teostatavate lõhketööde ajakava kooskõlastama kohaliku omavalitsusega, kus lõhkamist teostatakse. Kaevandamisloa omanik peab asustatud piirkondades lõhketöid teostades valima minimaalsed lõhkelaengud. 7. Kaevandamisloa omanik peab teavitama hoone omanikku kirjalikult enne mäetööde jõudmisest hoonele lähemale kui 500 m, märkides teavituskirjas ligikaudse ajakava mäetööde jõudmisest hooneni. 8. Müra mõju vähendamiseks tuleb rakendada leevendusmeetmeid. 9. Kaevandamisloa omanik peab vastavalt KMH aruande peatükis 6.2 prognoositud alanduslehtri levikule rajama puurkaevud ja/või veetrassid elanike veevarustuse (sh kvaliteetse joogivee) tagamiseks enne põhjavee alanduslehtri piirkonnas kaevandamise alustamist. Pärast kohustuse täitmist annab kaevandamisloa omanik veevarustussüsteemid üle vee-ettevõttele (v.a. üksikmajapidamiste veevarustussüsteemid). Üksikmajapidamiste veevarustussüsteemid antakse üle kinnistu omanikule. 10. Kaevandamisloa omanik peab hiljemalt kahe aasta jooksul peale kaevandamisloa saamist läbi viima võimaliku alanduslehtri mõjusse jäävate üksikmajapidamiste ja asutuste töötavate veehaarete (puur- ja salvkaevude) revisjoni. Revisjoni käigus tuleb määrata veehaarde tüüp (salvkaev, puurkaev või allikas), selle asukoht, koordinaadid, puurkaevu passi olemasolu, mõõtmise aegne veetase, selle maksimaalne ja minimaalne Uus-Kiviõli kaevanduse keskkonnaloa nr L.MK/329491 muutmise taotluse ja Uus-Kiviõli II kaevanduse keskkonnaloa nr L.MK/333343 muutmise taotluse KMH programm, Alkranel OÜ, 2021 15  seis ning sanitaarkaitseala/hooldusala olemasolu. Pärast täiendavate andmete laekumist on otstarbekas täpsustada KMH peatükis 6.2 esitatud alanduslehtri mudelit ning vajadusel rajama täiendavaid puurkaevusid ja/või veetrasse elanike veevarustuse tagamiseks. Kaevandamisloa omanik kompenseerib kinnisasja omanikule veevarustussüsteemi väljaehitamisega seotud kulud ning lisanduvad vee võtmisega seotud kulud (kuni arenduse lõpuni). Kinnisasja omanikel on õigus nõuda kulude kompenseerimist otse kaevandamisloa omanikult. Paralleelselt veevarustuse rajamisega lahendatakse kaevandamisloa omaniku kulul majapidamiste heitvete käitlemise küsimused (üldjuhul rajatakse lokaalsed puhastusseadmed). 11. Kaevandamisloa omanik peab arvestama teenindusmaal tegevuse korraldamisel kitsendusi põhjustavate objektide ja nende piiranguvööndite olemasolust tulenevate nõuetega: maaparandussüsteem nr 1106870010020 ja selle eesvoolud nr 1106870010010E ja 1106870010020E, Ojamaa jõgi, 110 kV elektriliin nr 08, SAVALA–ARVILA riigimaantee nr 13129 kaitsevöönd ja geodeetiline märk nr 65573. 12. Kaevandamisloa omanik peab mõõtma lõhketöödega kaasnevat vibratsiooni. Kaebuste esitamise korral tuleb lõhketöödega kaasneva vibratsiooni mõõtmist häiringute täpsemaks hindamiseks korrata. Elamu või ühiskasutusega hoone omaniku nõudel peab kaevandamisloa omanik teostama kambriploki koristustööde lõhketöödest tingitud vibratsiooni mõõtmise kahe kuu jooksul alates vastava nõude saamisest esimesel võimalusel. Nõude esitamise eelduseks on kambriploki koristustööde jõudmine elamule või ühiskasutusega hoonele lähemale kui 500 m. Vibratsiooni mõõdistatakse iseloomuliku tootmisrütmiga perioodil 30 päeva kestel, elamu või ühiskasutusega hoone omaniku põhjendatud taotlusel pikemalt. Tulemused esitada kaevandamisloa andjale ning elamu ja ühiskasutuses hoone omanikule ühe nädala jooksul pärast mõõtmiste lõpetamist. Vibratsiooni mõõtmisi tuleb teostada akrediteeritud mõõtja ning tulemuste arvestamisel tuleb lähtuda majandus- ja taristuministri 08.09.2017 määruse nr 49 „Lõhkematerjali kasutamise ja hävitamise nõuded“ lisas esitatud ehitistele lubatud võnkekiirust. 13. Hoonete seisund tuleb hinnata ja dokumenteerida hoone omaniku või valdaja juuresolekul erapooletu eksperdi poolt enne lõhketööde jõudmist hoonetele lähemale kui 200 m ja lõhketööde lõpetamisel hoonest ligikaudu 200 m kaugusel. Hoone omaniku nõudel tuleb hinnata ja dokumenteerida hoone seisund varem kui lõhketööde jõudmisel 200 m kaugusele. Hoonete ekspertiisi akt koostatakse vähemalt kolmes eksemplaris, millest üks antakse hoone omanikule ja teine säilitatakse kaevandamisloa omaniku juures ning üks kohalikus omavalitsuses. Ekspertiisi aktid tuleb säilitamiseks üle anda kahe nädala jooksul ekspertiisi tegemisest. 14. Kaevanduse rajamise ja töötamise ajal kasutada Uus-Kiviõli ja Aidu tööstusterritooriumi vahelist rajatavat trassikoridori läbi endise Aidu karjääri. 15. Kaevanduse ehitamiseks vajamineva tehnika ja materjalide transpordiks ei tohi kasutada Võrnu küla läbivaid maanteid. 16. Kaevandamisloa omanik peab enne pinnasetöödega alustamist viima läbi arheoloogilised eeluuringud aladel, kuhu on planeeritud tuulutusšurfide ja teiste maapinda puudutavate rajatiste asukohad. 17. Kaevandamisloa omanik peab enne kaevanduse avamist esitama kohalikule omavalitsusele kirjaliku ülevaate kavandatavatest meetmetest negatiivsete mõjude ärahoidmiseks ja/või leevendamiseks ning vältimatute mõjude kompenseerimiseks ning viima enne kaevanduse avamist läbi avaliku arutelu meetmete käsitlemiseks 18. Pärast kaevanduse avamist esitab kaevandamisloa omanik iga kuue kuu tagant kohalikule omavalitsusele ülevaate kaevandamisega kaasnevate mõjude ennetamise Uus-Kiviõli kaevanduse keskkonnaloa nr L.MK/329491 muutmise taotluse ja Uus-Kiviõli II kaevanduse keskkonnaloa nr L.MK/333343 muutmise taotluse KMH programm, Alkranel OÜ, 2021 16  ja/või leevendamise ning vältimatute mõjude kompenseerimise meetmete rakendamisest. 19. Tehnilise taristu objektide rajamisel lähtuda Uus-Kiviõli kaevanduse tehnilise taristu objektide teemaplaneeringust ning Uus-Kiviõli kaevanduse tehnilise taristu objektide teemaplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande peatükist 5. Oandu veepidet läbivad punkrid betoneerida. 20. Igas kalendriaastas tuleb vähemalt 40% aherainest taaskasutada. Kaevandamisloa omanik peab pidama digitaalset arvestust aheraine taaskasutuse hulga ja kasutusvaldkondade kohta. Kui maavaravaru on kaevandustest ammendatud, korrastatakse ala vastavalt korrastamisprojektile. Uus-Kiviõli kaevanduse keskkonnaloa nr L.MK/329491 muutmise taotluse ja Uus-Kiviõli II kaevanduse keskkonnaloa nr L.MK/333343 muutmise taotluse KMH programm, Alkranel OÜ, 2021 17 5. Eeldatavalt mõjutatava keskkonna kirjeldus Kavandatava tegevuse mõjualaks on mäeeraldiste territoorium ning väljaspool mäeeraldisi ala, millele võib esineda mõju läbi veekeskkonna (eeskätt põhjaveetasemete) muutuste. Eesti Geoloogiakeskuse (2009) poolt on läbi viidud „Hüdrogeoloogiliste muutuste prognoosid seoses Uus-Kiviõli kaevanduse avamise ja Aidu karjääri sulgemisega“. Lähtuvalt hüdrogeoloogiliste muutuste prognoosist ning „Ida-Virumaa Maidla ja Mäetaguse vald. Eesti Energia Kaevandused AS kavandatava Uus-Kiviõli kaevanduse rajamise“ keskkonnamõju hindamisest on suurim mõju raadius tingitud põhjavee taseme alanduslehtrist Keila-Kukruse veekihis. Alanduslehtri areng välistab antud põhjaveekihi kasutamise veevarustusallikana täielikult 4–6 km ulatuses mäeeraldise piirist. Antud ulatus (4–6 km) on eeldatavalt mõjutatava keskkonna kirjelduse juures arvesse võetud mõjuala ulatusena kohtades, kus see on asjakohane. Täpsem mõjuala raadius täpsustub KMH protsessi käigus. KMH programmis vaadeldud mõjuala raadius 6 km on tinglik ning käesoleva KMH-ga planeeritud tegevus võib seonduvalt hüdrogeoloogilistest tingimustest olla mäeeraldistest eri suunades erinev. Teiste keskkonnaaspektide, mis ei sõltu veekeskkonna muutustest, mõjualad on üldjuhul väiksemad ja täpsustatakse KMH läbiviimise käigus. 5.1 Geoloogia, pinnas ja põhjavesi Vaadeldaval alal lasuvad AS-i Kobras (2010) poolt läbiviidud KMH alusel kivimikihid väikese kallakuga lõuna suunas, tootus põlevkivikihind lasub Kesk-Ordoviitsiumi ladestiku Kukruse lademe allosas (O2KK), ladestik koosneb karbonaatsetest kivimitest (lubjakivi, mergel, dolokivi). Valdaval alal lasuvad Kukruse lademel Idavere (O2ID), Jõhvi (O2JH), Keila (O2KL), Oandu (O2ON), Rakvere (O2RK) ja kohati Nabala (O2-3NB) lademete lubjakivi ja mergli kihid kogupaksusega 15–50 m ja nendel Kvaternaari liiva-, savi- ja/või kruusakatted. Mullakihi paksus on 0,2–0,6 m, kvaternaarisetete kogupaksus on vähemikus 2,0–8,0 m. Seejuures geoloogiline läbilõige kirjeldab põhja-lõuna suunda (vt Joonis 5.1). Uus-Kiviõli kaevanduse keskkonnaloa nr L.MK/329491 muutmise taotluse ja Uus-Kiviõli II kaevanduse keskkonnaloa nr L.MK/333343 muutmise taotluse KMH programm, Alkranel OÜ, 2021 18 Joonis 5.1 Vaadeldava piirkonna geoloogiline läbilõige II-II' (AS Kobras, 2010) Uus-Kiviõli kaevanduse keskkonnaloa nr L.MK/329491 muutmise taotluse ja Uus-Kiviõli II kaevanduse keskkonnaloa nr L.MK/333343 muutmise taotluse KMH programm, Alkranel OÜ, 2021 19 Maa-ameti mullastiku kaardirakenduse (2021) andmetel esineb piirkonnas peamiselt leostunud (Go) ja leetjad (Gl) gleimullad ning küllastunud (Go1) ja küllastumata (Gl1) turvastunud mullad. Samuti esinevad leede-gleimullad (LG), lammi-gleimullad (AG), gleistunud leetjas mullad (Klg), leede-turvastunud mullad (LG1), gleistunud kahkjas leetunud mullad (LPg) jpm. Kaevandusse tungiva põhjaveevoolu moodustumisest võtavad vahetult osa piirkonna kvaternaari, ordoviitsiumi ja ordoviitsiumi-kambriumi veekompleksid. Kvaternaari veekompleksi vesi on vabapinnaline, taseme muutused on mõjutatud ilmastikust ja maapinna reljeefist. Ordoviitsiumi veekompleksi Nabala-Rakvere, Keila-Kukruse ja Lasnamäe-Kunda veekihtide vettandvateks kivimiteks on peamiselt lõhelised lubjakivid, ordoviitsiumkambriumi veekompleksi moodustab nõrgalt tsementeerunud liivakivi. Eesti Geoloogiakeskuse 2009. a töö „Hüdrogeoloogiliste muutuste prognoosid seoses Uus-Kiviõli kaevanduse avamise ja Aidu karjääri sulgemisega“ alusel vaadeldakse kaevandamise tingimustes tehnogeenselt mõjutatud veekihte, kuna põhjavett juhitakse kaevanditest eemale ja veetaset alandatakse 30–40 m võrra. Kvaternaarisetete veest on vaadeldaval alal esindatud soosetete, jääjärveliste setete, jõe- ja mattunud orgude setete ning veevaeses moreenis sporaadiliselt leviv saviliiva- ja kruusaläätsede vesi. Kõik kvaternaarisetted akumuleeruvad sademevett ning avaldavad alumiste veekihtide toitumisele reguleerivat mõju. ➢ Soosetete vesi on vaadeldaval alal laia levikuga, seejuures suurtes rabades on turbakihi paksus keskmiselt 3,0, väikestes 2,0–2,5 m. Turba all lasub jääjärvelise ja järvelise päritoluga liivsavi, savi ja peeneteraline liiv. Pinnaseveetase langeb kevadel kokku maapinnaga, kuival aastaajal alaneb 0,5–1,0 m võrra, filtratsioonikoefitsient on kuni 1 m/ööp. Vesi on ülimage, väga pehme, suure orgaanilise aine sisaldusega ja joogiks kõlbmatu. ➢ Jääjärveliste setete vesi esineb keskmise-, peene- ja pisiteralistes liivades, paksusega 0,5–4,0 m. Veetase on 0,5–2,0 m maapinnast, suhteliselt väikese veerikkusega. ➢ Jõe- ja mattunud orgude setete vesi levib Purtse ja Ojamaa jõe orus ning Savala mattunud orus, seejuures Purtse ja Ojamaa jõe kaasaegsed setted lamavad Savala mattunud oru iidsetel setetel ning on nendega vahetus hüdraulilises seoses. Veekihi paksus on 10–30 m, kusjuures kaasaegsete jõesetete paksus on 0,5–2,0 m. Vettandvad kivimid on esindatud eriteralise liivaga, mis sisaldab kruusa ja aleuriiti. Veekiht levib kitsa, kuni 500 m laiuse ribana, mis moodustab Uus-Kiviõli kaeveväljale loodusliku idapiiri, lõikudes kanjonilaadselt aluspõhjakivimitesse ja lõhkudes järsult normaalse geoloogilis-hüdrogeoloogilise läbilõike. Tavaliselt lasub veekihi all vettpidav moreen, kuid hüdrauliline side aluspõhjakivimitega võib toimuda ka oru külgede kaudu. Veetase lasub 2–3 m sügavusel maapinnast ehk 34,7–42 m absoluutkõrgust (BK77), kusjuures alanemine toimub põhja suunas. ➢ Saviliiva- ja kruusaläätsede ning vahekihtide vesi veevaeses moreenis, mis lasub kvaternaarisetete aluspinnases aluspõhjakivimite peal ning litoloogiliselt koosneb jämepurdsest väheümardunud karbonaatmoreenist. Moreeni vettandev osa ei ole tavaliselt paks (kuni 3 m), veetase lasub kuni 1,5 m sügavusel maapinnast. Ordoviitsiumi veekompleksi iseloomustavad vaadeldaval alal Nabala-Rakvere, Keila- Kukruse ning Lasnamäe-Kunda veekihid. Ordoviitsiumi veekompleks on peamine kaevanditesse juurdevoolava vee allikaks ning samaaegselt veevarustusallikaks. ➢ Nabala-Rakvere veekiht levib uuritava ala lõunaosas. Uus-Kiviõli kaevanduse mäeeraldise piires kiildub veekiht välja edelaosas, kus ta paksus on 7,0 m. Lõuna suunas vettandvate kivimite paksus suureneb kuni 25 meetrini. Vettandvateks kivimiteks on Uus-Kiviõli kaevanduse keskkonnaloa nr L.MK/329491 muutmise taotluse ja Uus-Kiviõli II kaevanduse keskkonnaloa nr L.MK/333343 muutmise taotluse KMH programm, Alkranel OÜ, 2021 20  Nabala ja Rakvere lademe ebaühtlaselt savikad ja kavernoossed lõhelised lubjakivid, harvem dolokivid. Alumiseks veepidemeks on Oandu lademe ja Keila lademe ülemise osa mergel ja tugevalt savikas lubjakivi. Ülemine veepide praktiliselt puudub ja Nabala– Rakvere veekihi põhjavesi on vahetult seotud kvaternaarisetete veega. Eraldatud on nad seal, kus kvaternaarisetete all esinevad vett vähe läbilaskvad moreensetted. Toitumine toimub sademeveest, toiteala langeb kokku levialaga. Veekiht voolab välja kohalikku hüdrograafiavõrku. Põhjaveetaseme muutuste aastane amplituud ei ületa looduslikes tingimustes 2 meetrit, pikaajaline keskmine 3 meetrit. Filtratsioonikoefitsient jääb 2,0– 7,0 m/ööpäevas vahele. ➢ Keila-Kukruse veekihi moodustavad Ülem-Ordoviitsiumi Keila, Jõhvi, Idavere ja Kukruse lademe kivimid. Veekiht on üldise levikuga (v.a Savala mattunud oru keskosa). Vettandvateks kivimiteks on lõhelised, kohati kavernoossed ja dolomiidistunud lubjakivid, paksusega 18–30 meetrit. Vettpidav lasum esineb ala lõunaosas, kus veekihti katab Oandu lademe savikast lubjakivist veepide. Ala põhjaosas väljuvad veekihi kivimid kvaternaarisetete alla. Alumine veepide, milleks on Uhaku lademe savikas lubjakivi, levib kõikjal peale kitsa riba Savala mattunud oru keskosas. Veekihi veerikkus, mida on uuritud suure hulga puurkaevude ja salvkaevude kaudu, on märkimisväärne, kuid ebaühtlane. Veerikkus on otseses sõltuvuses kivimite lõhelisusest ja purustatusest. Kaevanditega on kindlaks tehtud kaks valdavat lõhede süsteemi: kirdesuunaline 60–70° ja loodesuunaline 320–330°. Peale selle esineb kihindumuslõhesid. Täiendavalt on kivimite monoliitsust lõhkunud nii maasisene kui ka maapealne karst, mille levik ei ole ulatuslik. Selle maapealsed ilmingud väljenduvad üksikute lehtritena, maasisesed – avatud ja saviga täitunud tühemikena, mida on fikseerinud 10–15 cm suuruse puraski läbivajumine. Veekihi ülemine osa, mis väljub kvaternaarisetete alla, on veerikkam. Keila–Idavere kivimite filtratsioonikoefitsient on kaks korda suurem kui puurkaevudel. Uhaku lademe lubjakivide filtratsioonikoefitsient on reeglina <1 m/ööpäevas, kusjuures juurdevool on põhiliselt pärit põlevkivi tootsa kihindi alumisest osast. Keila–Kukruse veekihi keskmine kaalutud filtratsioonikoefitsient on 16 m/ööpäevas. Tihti esineb allikaid, mis toituvad selle veekihi põhjaveest, vooluhulgaga 0,3–0,6 l/s. Põhiliselt toitub Keila–Kukruse veekiht sademeveest. Toitumisaeg on reeglina kevadel ja sügisel. Kevadel tõuseb veetase märtsi II dekaadis ning alaneb aprilli III dekaadis. Sügisene veetaseme tõus sõltub sademetest – oktoobrist kuni novembri lõpuni. Aastane veetaseme muutuste amplituud ulatub 1,0– 1,8 m, pikaajaline keskmine – kuni 2,7 m. Veekihi põhjavesi voolab välja hüdrograafiavõrku, kuivendussüsteemi ja likvideeritud Kiviõli kaevandusse. Veekihi põhjavett kasutatakse ulatuslikult veevarustuses. ➢ Lasnamäe-Kunda veekihi põhjavesi levib Kesk-Ordoviitsiumi Lasnamäe lademe ja Aseri kihtide ja Alam-Ordoviitsiumi Kunda lademe kivimites. Veekiht on üldise levikuga ning väljub kvaternaarisetete alla ainult Savala mattunud oru keskosas. Vettandvateks kivimiteks on lubjakivid ja dolomiidistunud lubjakivid, keskmise paksusega 20 meetrit. Vettpidavaks lasumiks on Uhaku lademe savikad lubjakivid, mis moodustavad Ordoviitsiumi veepideme. Alumiseks veepidemeks on Alam- Ordoviitsiumi Volhovi ja Leetse lademe savikad glaukoniitlubjakivid ja liivakivid, samuti Pakerordi lademe diktüoneemakilt. Põhjaveetase on reljeefist olenevalt 2–22 m sügavusel maapinnast, filtratsioonikoefitsient 0,3–2,5 m/ööp. Veekihi toiteala jääb väljapoole vaadeldavat ala, kuna antud piirkonnas on Lasnamäe–Kunda veekihi põhjaveetase ~0,5 m kõrgemal Keila–Kukruse veekihi põhjaveetasemest. Põhjaveetaseme aastased muutused on analoogsed Keila–Kukruse veekihi põhjaveetasemega. Aastane veetaseme muutuste amplituud ulatub 1,3 m, pikaajaline Uus-Kiviõli kaevanduse keskkonnaloa nr L.MK/329491 muutmise taotluse ja Uus-Kiviõli II kaevanduse keskkonnaloa nr L.MK/333343 muutmise taotluse KMH programm, Alkranel OÜ, 2021 21  keskmine – kuni 2,4 m. Veekihi põhjavett kasutatakse arvukate puurkaevudega ulatuslikult veevarustuses. Ordoviitsiumi-Kambriumi veekihi põhjavesi levib Alam-Ordoviitsiumi Pakerordi lademe ja Kesk-Kambriumi Tiskre ja Pirita kihistu peeneteralistes, harvem aleuroliidi vahekihtidega keskmiseteralistes liivakivides. Vettandvate kivimite keskmine paksus on 22 m. Veekihi levik on üldine. Lasumiks on Alam-Ordoviitsiumi Volhovi, Leetse ja Pakerordi lademe savikas glaukoniitlubjakivi ja diktüoneemakilt. Vettpidavaks lamamiks on Kambriumi savid, veekiht on surveline, veetase alaneb põhja suunas absoluutkõrguselt 50 m kuni absoluutkõrguseni 39 m (BK77). Põhjavett kasutatakse veevarustuses. 2014. aastal viidi OÜ Inseneribüroo STEIGER poolt läbi „Uus-Kiviõli kaevanduse täiendavad hüdrogeoloogilised uuringud“, kus hinnati Savala ürgoru mõju Uus-Kiviõli kaevandusele. Savala ürgorg saab alguse Muraka raba põhjaosast, oru setetel voolavad Purtse ja Ojamaa jõed. Aidu karjääri ja Uus-Kiviõli põlevkivikaevanduse vahelised geoloogilised läbilõiked näitavad, et ürgoru maksimaalne sügavus varieerub 40-45 m vahel. Ürgorus levivad halvasti vettjuhtivad moreenid (liivsavi, saviliiv, savi), millede paksus ulatub 3,5-19 meetrini. Moreeni all levivad peen- ja keskterised liivad, maksimaalse paksusega ca 11,5 m. Liivade all levib uuesti liivsavi ja saviliiv moreen, mille paksus varieerub 2,5–10 m vahel. Ürgorg on täitunud Kvaternaari setetega, millede filtratsioonikoefitsiendid on väikesed. Põlevkivi kiht avaneb Savala mattunud orgu, Aidu karjääri ja Uus-Kiviõli mäeeraldise vahel avaldub põlevkivi absoluutkõrgusel 28– 30 m (BK77) ning jääb maapinnast ca 16 m allapoole. Aidu karjääri töötamise aegne seire ning geoloogiline situatsioon viitavad sellele, et Savala ürgorg moodustab loodusliku veetõkke Uus- Kiviõli, suletud Aidu karjääri ja töötava Ojamaa kaevanduse vahel, mis tähendab, et ürgorg tõkestab Uus-Kiviõli kaevanduste põhjavee alanduse levikut Aidu karjääri suunas ning ka põhjavee juurdevool kaevandusse kujuneb oru suunalt väiksemaks kui ülejäänud perimeetril. Oluline on täheldada, et ürgoru lähedus võib mõjutada laekivimite monoliitsust ja püsivust mäeeraldise külgneval piirilõigul, kuid täpsema hinnangu saab sellele anda alles mäetööde käigus. Ordoviitsiumi veekompleksi põhjavee muutuste dünaamikale avalduvast mõjust (v.a mõningane veevõtt), on määrava tähtsusega ümbruskonna suletud või töötavad kaevandused ja karjäärid. Lähtudes geoloogilis-hüdrogeoloogilistest tingimustest tuleks Uus-Kiviõli kaevanduse töötamise tõttu alandada Keila-Kukruse veekihi põhjaveetaset 50 m võrra, mis vaieldamatult kutsub esile alanduslehtri arengu ja vajaduse selle arengut hinnata kaevetööde erinevatel etappidel. Samuti on tähelepanu vaja pöörata järgnevale: • jõgede, peaasjalikult Purtse jõe, tähtsus kaevanduse juurdevoolu moodustumisel; • üleujutatud Kiviõli kaevanduse mõju hindamine, mille valgalasse kuulub ka Uus- Kiviõli kaevandus; • Savala mattunud ürgoru ja üleujutatud Aidu karjääri poolt tuleva vee juurdevoolu hindamine; • Uus-Kiviõli ja Ojamaa kaevanduse vastastikune mõju. Maa-ameti põhjavee kaitstuse teemakaardi (2021) kohaselt on vaadeldaval alal põhjavesi peamiselt kaitsmata, nõrgalt kaitstud ning kohati esineb ka suhteliselt kaitstud alasid (vt Joonis 5.2). Samuti on piirkonnas kaks allikat. Vaadeldav ala asub Ida-Eesti vesikonna alal ning seal esinevad Ordoviitsiumi Ida-Viru põlevkivibasseini, Ordoviitsium-Kambriumi Virumaa põhjaveekogum, Ordoviitsiumi Ida- Viru, Kambriumi-Vendi Voronka ja Kambrium-Vendi Gdovi põhjaveekogumid. Uus-Kiviõli kaevanduse keskkonnaloa nr L.MK/329491 muutmise taotluse ja Uus-Kiviõli II kaevanduse keskkonnaloa nr L.MK/333343 muutmise taotluse KMH programm, Alkranel OÜ, 2021 22 Kaevandamisel on vaja arvestada täiendavate tootmist raskendavate mäe- ja hüdrogeoloogiliste tingimustega (AS Kobras, 2010): • kaevevälja idapiiril avaneb põlevkivikihind Savala mattunud ürgorgu vettkandvate kvaternaarisetete alla, seoses sellega on oodata kattekivimite tugevuse vähenemist ürgoruga külgnevates tootmisüksustes; • kihindi suurem karstumine on kaevevälja lõunaosas; • ligi 5% esimese geoloogilise ploki pindalast jääb kihindi järsu langusega anomaalsesse lasumispiirkonda; • põhjapiirile jääb endise Kiviõli kaevanduse veega täitunud ala. Joonis 5.2 Põhjavee kaitstus vaadeldaval alal (Maa-amet, 2021) Tartu Ülikooli 2020. a uuringu „Põlevkivi piirkonna soode rajoneerimine“ ja EELIS (30.08.2021) andmetel asuvad vaadeldaval alal kas täielikult või osaliselt Rohukabja, Oandu ja Linnassaare sood. Eeldatavas mõjualas asuvad Tedresoo, Kaasiksoo, Hiiesoo, Lipu, Sirtsi ja Jõeladva sood ning Virunurme ja Ratva rabad (vt Joonis 5.3). Uus-Kiviõli ja Uus-Kiviõli II kaevanduste aladele jäävad sood on pindalalt väikesed ning allmaakaevandamine võib mõjutada nende ökosüsteemi. Seejuures asuvad kaevanduste alal paiknevad sood Keila- Kukruse veekihi avamusel. Soode rajoneerimise käigus analüüsiti mh Uus-Kiviõli ja Uus- Kiviõli II kaevanduse mäeeraldisel asuvat Oandu soo ning mäeeraldisega piirnevat Muraka loodus- ja linnuala koosseisu kuuluvat Kaasiksoo turbakihi paksust ja filtratsiooniomadusi. Uuringu tulemusena liigitati need sood allmaakaevanduse suhtes eriti tundlikeks, kus veetaseme alanemine pinnakatte all toob kaasa soo ökosüsteemi muutmise. Uus-Kiviõli kaevanduse keskkonnaloa nr L.MK/329491 muutmise taotluse ja Uus-Kiviõli II kaevanduse keskkonnaloa nr L.MK/333343 muutmise taotluse KMH programm, Alkranel OÜ, 2021 23 Joonis 5.3 Soode rajoneeringu kaart (Tartu Ülikool, 2020), kus 5 – Kaasiksoo, 6 – Linnassaare soo, 7 – Rohukabja soo, 8 – Sirtsi soo, 9 – Tedresoo, 11 – Virunurme soo Uus-Kiviõli kaevanduse keskkonnaloa nr L.MK/329491 muutmise taotluse ja Uus-Kiviõli II kaevanduse keskkonnaloa nr L.MK/333343 muutmise taotluse KMH programm, Alkranel OÜ, 2021 24 5.2 Pinnavesi Uus-Kiviõli kaevanduste ala ületavad Hirmuse jõgi (VEE1069700), Purtse jõgi (VEE1068200), Ojamaa jõgi (VEE1068700), Kiviõli kaevanduse kraav (VEE1070100) ning Mehide oja (VEE1068600). Kiviõli kaevanduse kraav (valgalaga 44,9 km2) on avalikult kasutatav ning tugevasti muudetud veekogu, mis suubub Hirmuse jõkke. Hirmuse jõgi (valgalaga 108 km2) asub karstialal ning suveperioodil jääb jõesäng kuivaks. Ojamaa jõgi (valgalaga 231 km2) on KMH aruande (2010) kohaselt kaevandusvee kanaliks. Looduslik äravool moodustab madalveeperioodil kümnendiku kogu äravoolust. Hirmuse ja Ojamaa jõed on avalikult kasutatavad ning tugevasti muudetud veekogud, mis suubuvad Purtse jõkke. Purtse jõgi on avalikult kasutatav jõgi, mis suubub merre. Uus-Kiviõli ja Uus-Kiviõli II mäeeraldised asuvad Purtse jõe valgalas (784 km2), seejuures Purtse jõest ca 10,5 km pikkune lõik asub mäeeraldise alal. Purtse jõe pikaajaline (aastate 1923–2009) keskmine vooluhulk on 6,7 m3/s. Seejuures iseloomustavad Purtse jõge väga suured vooluhulga kõikumised, kuid viimase 30 aastaga on toimunud stabiliseerumine. Purtse jõe vooluhulk ja Purtse valgala sademete hulk on omavahel tugevas seoses (AS Kotkas, 2010; EELIS, 30.08.2021). Antud jõgesid seiratakse ka riiklikult, seejuures Purtse jõge seiratakse kahes lõigus lähtest Ojamaa jõeni ning Ojamaa jõest suudmeni. 2019. a seisuga oli Hirmuse jõe ning Kiviõli kaevanduse kraavi koondseisundid kesised, Ojamaa jõe koondseisund halb, Purtse jõe koondseisund lõigul lähtest Ojamaa jõeni hea ning Ojamaa jõest suudmeni halb (vt Tabel 5.1). (Keskkonnaagentuur, 2021) Mehide oja (valgala 26,1 km2) on avalikult kasutatav ning tugevasti muudetud veekogu, mis suubub Purtse jõkke, kuid riiklikult oja ei seirata. Tabel 5.1 Piirkonnas asuvate ning riiklikult seiratavate veekogude keemilised (KESE), ökoloogilised (ÖSE) ning koondseisundid 2019. a seisuga (Keskkonnaagentuur, 2021) Veekogu KESE ÖSE Koondseisund Hirmuse jõgi Hea Kesine ÖP* Kesine Purtse lähtest Ojamaa Hea Hea Hea jõeni Purtse Ojamaa jõest Halb Halb Halb suudmeni Ojamaa jõgi Halb Kesine Halb Kiviõli kaevanduse Hea Kesine ÖP* Kesine kraav *ÖP – tugevasti muudetud veekogumi või tehisveekogumi ökoloogiline potentsiaal Keskkonnaagentuuri kohaselt oli 2019. a veekogumite halva keemilise seisundi põhjuseks ülekaalukalt elavhõbeda sisaldus kalas, kuid toiduohutusnormi analüüside tulemused ei ületa. Veekogude halb või kesine ökoloogiline seisund oli tingitud kraavitamisest, tõkestamisest, toitainete hajureostusest ning ettevõtete või asulate heitveest. Purtse jões asub tööstusest tingitud Purtse jõe reostunud põhjasetete jääkreostusobjekt (JRA0000081). Eesti Keskkonnauuringute Keskus OÜ ja Maves AS poolt on läbi viidud töö „Jääkreostusobjektide inventariseerimine 2014-2015. Purtse, Erra ja Kohtla jões jääkreostuse likvideerimise eelprojektide kavandatud tegevuste keskkonnamõju hindamise aruanne.“ Uus-Kiviõli kaevanduse keskkonnaloa nr L.MK/329491 muutmise taotluse ja Uus-Kiviõli II kaevanduse keskkonnaloa nr L.MK/333343 muutmise taotluse KMH programm, Alkranel OÜ, 2021 25 (2016), mille alusel on Purtse jõge minevikus saastanud Kiviõlis, Kohtla-Järvel ja Püssis asunud tööstusettevõtted, peamiselt õlitööstused, kes suunasid oma õlijäätmed Erra ja Kohtla jõkke. Erra ja Kohtla jõgede sängisetted ja madalamad kaldaalad on saastunud kogu ulatuses alates reostuse lähtekohast kuni suudmeni. Jõgede sängis esineb õlijäätmeid ja kallastel tahkestunud õlijäätmeid kogu saaste leviku alal. Püsivalt vee all olevatel lõikudel on jõe põhjas säilinud vedel naftasaaduste ja polütsükliliste aromaatsete süsivesinikega reostunud muda. Jääkreostus on põhiline, mis takistab Purtse jõestiku kui terviku hea seisundi saavutamist. Jääkreostuste inventariseerimistöö uurimisala illustreerib joonis 5.4. 2020. aasta juuni seisuga alustati Purtse jõel suuremahuliste töödega (1,4 km pikkusel enimreostunud lõigul) jääkreostuse likvideerimiseks. Purtse jõe valgala jääkreostuse puhastamise projekt on plaanitud valmis saada 2022. aasta novembris (CleanEST, 2020). Joonis 5.4 Jääkreostusobjektide inventariseerimine 2014-2015 (Eesti Keskkonnauuringute Keskus OÜ ja Maves AS, 2016) Maa-ameti kaardirakenduse (2021) kohaselt jäävad kavandatava tegevuse ja sellega piirnevale alale maaparandussüsteemidega kaetud alad (vt Uus-Kiviõli kaevanduse keskkonnaloa nr L.MK/329491 muutmise taotluse ja Uus-Kiviõli II kaevanduse keskkonnaloa nr L.MK/333343 muutmise taotluse KMH programm, Alkranel OÜ, 2021 26 Joonis 5.5). Joonis 5.5 Kavandatava tegevuse alal ja vahetus läheduses paiknevad maaparandussüsteemid (Maa- amet, 2021) Uus-Kiviõli kaevanduse keskkonnaloa nr L.MK/329491 muutmise taotluse ja Uus-Kiviõli II kaevanduse keskkonnaloa nr L.MK/333343 muutmise taotluse KMH programm, Alkranel OÜ, 2021 27 5.3 Loodusväärtused 5.3.1 Kaitse- ja hoiualad Vaadeldavas piirkonnas ning selle eeldatavas mõjualas (kuni 6 km) asub mitmeid kaitsealasid – Sirtsi looduskaitseala, Kiviõli looduskaitseala, Uhaku maastikukaitseala, Püssi mõisa park, Maidla mõisa park, Oandu parkmets, Kiikla mõisa park ning Alutaguse rahvuspark. Neist üks – Oandu parkmets – asub Uus-Kiviõli II kaevanduse alal (vt Joonis 5.6). Hoiualasid vaadeldavas piirkonnas ega eeldatavas mõjupiirkonnas ei ole. (EELIS (Eesti Looduse Infosüsteem – Keskkonnaregister): Keskkonnaagentuur, 30.08.2021) Uus-Kiviõli II kaevanduse alal asuva Oandu parkmetsa (KLO1200193) kaitse-eesmärk on Vabariigi Valitsuse 09.06.2015 määruse nr 64 „Kaitsealuste parkide, arboreetumite ja puistute kaitse-eeskiri“ alusel ajalooliselt kujunenud planeeringu, dendroloogiliselt, kultuurilooliselt, ökoloogiliselt, esteetiliselt ja puhkemajanduslikult väärtusliku puistu ning pargi- ja aiakunsti hinnaliste kujunduselementide säilitamine koos edasise kasutamise ja arendamise suunamisega. Seejuures on pargis maavara kaevandamine keelatud. Sirtsi looduskaitseala (KLO1000076) kaitse-eesmärgid on lähtuvalt Vabariigi Valitsuse 31.07.2014 määrusest nr 122 „Sirtsi looduskaitseala kaitse-eeskiri“ järgnevad: • Sirtsi sood ja sellega piirnevad metsakooslused ja kaitsealuste liikide elupaigad; • Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/147/EÜ I lisas nimetatud kaitsealused liigid: kaljukotkas (Aquila chrysaetos), väike-konnakotkas (Aquila pomarina), must- toonekurg (Ciconia nigra), rabapüü (Lagopus lagopus), metsis (Tetrao urogallus), väikekoovitaja (Numenius phaeopus), rüüt (Pluvialis apricaria), teder (Tetrao tetrix) ja mudatilder (Tringa glareola); • nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ II lisas nimetatud kaitsealused liigid: lendorav (Pteromys volans), väike-punalamesklane (Cucujus cinnaberinus), tiigilendlane (Myotis dasycneme) ja männisinelane (Boros scneideri); • nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisas nimetatud elupaigatüübid: huumustoitelised järved ja järvikud (3160)3, jõed ja ojad (3260), looduslikus seisundis rabad (7110*), siirde- ja õõtsiksood (7140), nokkheinakooslused (7150), liigirikkad madalsood (7230), vanad loodusmetsad (9010*), rohunditerikkad kuusikud (9050), soostuvad ja soo- lehtmetsad (9080*) ning siirdesoo- ja rabametsad (91D0*); • kaitsealused liigid limatünnik (Sarcosoma globosum) ja kanakull (Accipiter gentilis). Kiviõli looduskaitseala (KLO1000687) kaitse-eesmärk on lähtuvalt Vabariigi Valitsuse 26.02.2019 määrusest nr 11 „Laane- ja salumetsade kaitseks looduskaitsealade moodustamine ja kaitse-eeskiri“ kaitsta, säilitada ja taastada väärtuslikke metsakooslusi. Uhaku maastikukaitseala (KLO1000621) kaitse-eesmärk on lähtuvalt Vabariigi Valitsuse 11.11.2013 määrusest nr 157 „Uhaku maastikukaitseala kaitse-eeskiri“ kaitsta haruldasi ja teadusliku väärtusega karstivorme ning kaitsta elupaigatüüpe, mis on nimetatud nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisas – karstijärved ja -järvikud (3180*), jõed ja ojad (3260) ning lood (6280*). Püssi mõisa pargi (KLO1200450), Maidla mõisa pargi (KLO1200278) ja Kiikla mõisa pargi (KLO1200443) kaitse-eesmärgid on sätestatud Vabariigi Valitsuse määrusega nr 64 ning seejuures ühtivad Oandu parkmetsa kaitse-eesmärgiga. Uus-Kiviõli kaevanduse keskkonnaloa nr L.MK/329491 muutmise taotluse ja Uus-Kiviõli II kaevanduse keskkonnaloa nr L.MK/333343 muutmise taotluse KMH programm, Alkranel OÜ, 2021 28 Alutaguse rahvuspargi (KLO1000669) kaitse-eesmärgid on lähtuvalt Vabariigi Valitsuse 17.12.2020 määrusest nr 97 „Alutaguse rahvuspargi kaitse-eeskiri“ järgnevad: • kaitsta, säilitada ja taastada soo-, metsa-, niidu-, järve-, jõe- ja Peipsi järve ranniku kooslusi, piirkonnale iseloomulikku maastikuilmet ja pinnavorme, elustiku mitmekesisust, kaitsealuseid liike ning olulisi lindude rändepeatus- ja pesitsuspaiku; • kaitsta ja tutvustada Selisood, Muraka ja Puhatu soostikku, Kurtna järvederikast mõhnastikku, Jõuga ja Kõnnu oosistikku, Mäetaguse tammikut, Tärivere mäge, Peipsi põhjaranniku luitestikku, Narva jõe struugasid ja luhtasid ning Alutaguse kriivasid; • kaitsta ja tutvustada piirkondlikku kultuuripärandit ning ajaloolis-kultuurilisi objekte; • nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisas nimetatud elupaigatüübid: eelluited (2110)3, valged luited (liikuvad rannikuluited − 2120), hallid luited (kinnistunud rannikuluited − 2130*), metsastunud luited (2180), luidetevahelised niisked nõod (2190), liivaalade vähetoitelised järved (3110), vähe- kuni kesktoitelised mõõdukalt kareda veega järved (3130), vähe- kuni kesktoitelised kalgiveelised järved (3140), huumustoitelised järved ja järvikud (3160), jõed ja ojad (3260), kuivad niidud lubjarikkal mullal (6210*), liigirikkad niidud lubjavaesel pinnal (6270*), lamminiidud (6450), aas-rebasesaba ja ürt‑punanupuga niidud (6510), puisniidud (6530*), rabad (7110*), siirde- ja õõtsiksood (7140), nokkheinakooslused (7150), liigirikkad madalsood (7230), vanad loodusmetsad (9010*), vanad laialehised metsad (9020*), rohunditerikkad kuusikud (9050), okasmetsad oosidel ja moreenikuhjatistel (9060), soostuvad ja soo-lehtmetsad (9080*), siirdesoo- ja rabametsad (91D0*), lammi-lodumetsad (91E0*) ning laialehised lammimetsad (91F0); • nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ II lisas nimetatud kaitsealused liigid ja nende elupaigad: ida-võsalill (Moehringia lateriflora), juus-kiilsirbik (Dichelyma capillaceum), karvane maarjalepp (Agrimonia pilosa), kaunis kuldking (Cypripedium calceolus), laialehine nestik (Cinna latifolia), palu-karukell (Pulsatilla patens), roheline kaksikhammas (Dicranum viride), soohiilakas (Liparis loeselii), harilik lendorav (Pteromys volans), hink (Cobitis taenia), männipurelane (Stephanopachys linearis), männisinelane ehk ebasüsik (Boros schneideri), tõugjas (Aspius aspius), lai-tõmmuujur (Graphoderus bilineatus), vingerjas (Misgurnus fossilis), võldas (Cottus gobio) ja väike‑punalamesklane (Cucujus cinnaberinus); • Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/147/EÜ I lisas nimetatud kaitsealused liigid (ning I lisas nimetamata rändlinnuliigid) ja nende elupaigad: kaljukotkas (Aquila chrysaetos), väike-konnakotkas (Aquila pomarina), kassikakk (Bubo bubo), must- toonekurg (Ciconia nigra), väikepistrik (Falco columbarius), merikotkas (Haliaeetus albicilla), kalakotkas (Pandion haliaetus), tutkas (Philomachus pugnax), karvasjalg- kakk (Aegolius funereus), sooräts (Asio flammeus), laululuik (Cygnus cygnus), valgeselg-kirjurähn (Dendrocopos leucotos), rohunepp (Gallinago media), mustsaba- vigle (Limosa limosa), mudanepp (Lymnocryptes minimus), laanerähn (Picoides tridactylus), hallpea-rähn (Picus canus), rüüt (Pluvialis apricaria), sarvikpütt (Podiceps auritus), metsis (Tetrao urogallus), laanepüü (Bonasa bonasia), öösorr (Caprimulgus europaeus), roo-loorkull (Circus aeruginosus), välja-loorkull (Circus cyaneus), soo-loorkull (Circus pygargus), rukkirääk (Crex crex), musträhn (Dryocopus martius), väike‑kärbsenäpp (Ficedula parva), värbkakk (Glaucidium passerinum), sookurg (Grus grus), hallõgija (Lanius excubitor), punaselg-õgija (Lanius collurio), nõmmelõoke (Lullula arborea), suurkoovitaja (Numenius arquata), väikekoovitaja (Numenius phaeopus), herilaseviu (Pernis apivorus), händkakk (Strix uralensis), teder (Tetrao tetrix), mudatilder (Tringa glareola), heletilder (Tringa nebularia), punajalg- tilder (Tringa totanus), piilpart (Anas crecca), sinikael-part (Anas platyrhynchos), Uus-Kiviõli kaevanduse keskkonnaloa nr L.MK/329491 muutmise taotluse ja Uus-Kiviõli II kaevanduse keskkonnaloa nr L.MK/333343 muutmise taotluse KMH programm, Alkranel OÜ, 2021 29  tuttvart (Aythya fuligula), sõtkas (Bucephala clangula), kalakajakas (Larus canus) ja kiivitaja (Vanellus vanellus); • kaitsta kaitsealuseid, ohustatud ja haruldasi linnuliike ning nende elu- või rändepeatuspaiku – niidurüdi (Calidris alpina schinzii), rabapüü (Lagopus lagopus), kanakull (Accipiter gentilis), jäälind (Alcedo atthis) ja hüüp (Botaurus stellaris); • kaitsta kaitsealuseid taime- ja seeneliike ning nende kasvukohti – lehitu pisikäpp (Epipogium aphyllum), haruline võtmehein (Botrychium matricariifolium), palu‑liivkann (Arenaria procera), kummeli-võtmehein (Botrychium multifidum), kõdu‑koralljuur (Corallorhiza trifida), pruun lõikhein (Cyperus fuscus), vesi-kiilsirbik (Dichelyma falcatum), sinine emajuur (Gentiana pneumonanthe), harilik sookäpp (Hammarbya paludosa), harilik käokuld (Helichrysum arenarium), järv-lahnarohi (Isoetes lacustris), väike käopõll (Listera cordata), vesilobeelia (Lobelia dortmanna), liiv-esparsett (Onobrychis arenaria), juurduv kõrkjas (Scirpus radicans), lamedalehine jõgitakjas (Sparganium angustifolium), karvane ristmadar (Cruciata laevipes), lääne- mõõkrohi (Cladium mariscus), nõmmnelk (Helichrysum arenarium), poropoorik (Amylocystis lapponica), taigapässik (Inonotopsis subiculosa) ja haavanääts (Junghuhnia pseudozilingiana). Kavandatava tegevuse alal ning mõjualas on Eestimaa Looduse Fondi poolt 21.08.2020 kirjaga nr 211 tehtud Alutaguse rahvuspargi laiendamise ettepanek. Eesmärk on liita Alutaguse rahvuspargile kõik piirkonnas paiknevad kaitstavad alad, planeeritavad kaitsealad ja riigimaadel paiknevad loodusväärtuslikud alad. Selline lahendus oleks terviklik ja ühtne ning aitaks säilitada piirkonna erilisi ja rahvusvahelist tähtsust omavaid loodusväärtusi, leevendada Ida-Virumaal toimunud ulatuslikku elukeskkonna halvenemist ja hävimist ning säilitada piirkonna tähtsust nii kodukohana kui suvitus- ja puhkealana. Kavandatava tegevuse mõjualale jääb veel projekteeritav Metsavajakute looduskaitseala. Uus-Kiviõli kaevanduse keskkonnaloa nr L.MK/329491 muutmise taotluse ja Uus-Kiviõli II kaevanduse keskkonnaloa nr L.MK/333343 muutmise taotluse KMH programm, Alkranel OÜ, 2021 30 Joonis 5.6 Kaitsealad vaadeldavas piirkonnas (EELIS, 30.08.2021) 5.3.2 Vääriselupaigad Vaadeldavale alale jääb mitmeid vääriselupaikasid (vt Tabel 5.2, Joonis 5.7). Eeldatavale mõjualale (6 km) jääb aga üle 100 vääriselupaiga, mille täpsem nimekiri on leitav KMH programmi lisast 1. Tabel 5.2 Vääriselupaigad vaadeldaval alal (EELIS, 30.08.2021) KKR kood VEP tüüp Asukoht VEP207368 Kuusikud ja kuusesegametsad VEP157011 Märgalade kuusikud ja kuusesegametsad VEP157079 Kuusikud ja kuusesegametsad Uus-Kiviõli II VEP207372 Märgalade kuusikud ja kuusesegametsad kaevandus VEP207346 Kuusikud ja kuusesegametsad VEP205705 Märgalade kuusikud ja kuusesegametsad VEP207345 Teised lehtmetsad VEP157043 Lepikud VEP157042 Märgalade laialehised metsad VEP157046 Kuusikud ja kuusesegametsad Uus-Kiviõli VEP205504 Männikud ja männisegametsad kaevandus VEP205503 Männikud ja männisegametsad VEP206533 Kuusikud ja kuusesegametsad Uus-Kiviõli kaevanduse keskkonnaloa nr L.MK/329491 muutmise taotluse ja Uus-Kiviõli II kaevanduse keskkonnaloa nr L.MK/333343 muutmise taotluse KMH programm, Alkranel OÜ, 2021 31 Joonis 5.7 Vääriselupaigad vaadeldaval alal ja selle eeldatavas mõjualas (EELIS, 30.08.2021) Uus-Kiviõli kaevanduse keskkonnaloa nr L.MK/329491 muutmise taotluse ja Uus-Kiviõli II kaevanduse keskkonnaloa nr L.MK/333343 muutmise taotluse KMH programm, Alkranel OÜ, 2021 32 5.3.3 Kaitsealused liigid ja püsielupaigad Vaadeldava ala eeldatavale mõjualale jääb mitmeid lendorava, väike-konnakotka ning metsise püsielupaikasid (vt Tabel 5.3, Joonis 5.8). Eeldatavasse mõjualasse jäävad ka projekteeritavad Soonurme kanakulli, Jõepere lendorava ning Arvila virgiinia võtmeheina püsielupaigad. Tabel 5.3 Püsielupaigad vaadeldaval alal ja selle eeldatavas mõjupiirkonnas (EELIS, 30.08.2021) Püsielupaik Lähim ligikaudne kaugus kaevandustest Nüri lendiorava püsielupaik 4,1 km Kaanisoo lendorava püsielupaik 3,2 km Kaanissoo NO lendorava püsielupaik 3,0 km Jalastu lendorava püsielupaik 0,7 km Sirtsi väike-konnakotka püsielupaik 1,7 km Jõepere lendorava püsielupaik 5,1 km Koolma lendorava püsielupaik 4,0 km Kaasiksoo metsise püsielupaik <0,1 km Arvila metsise püsielupaik 1,4 km Kiikla metsise püsielupaik <0,01 km Vaadeldaval alal ja selle mõjupiirkonnas on mitmeid I, II ja III kaitsekategooria kaitsealuseid liike. Kaevanduste alal seente ja samblike ning I kaitsekategooria kaitsealuste liikide leiukohtasid aga pole (vt Tabel 5.4, Joonis 5.8). Mõjualas esinevate liikide nimekiri on leitav KMH programmi lisast 2. Tabel 5.4 II ja III kaitsekategooria kaitsealused looma- ja taimeliigid vaadeldaval alal (EELIS, 30.08.2021) Liik Asukoht II kaitsekategooria metsis (Tetrao urogallu) Uus-Kiviõli ja Uus-Kiviõli II kaevanduse ala laanerähn (Picoides tridactylus) III kaitsekategooria hoburästas (Turdus viscivorus) musträhn (Dryocopus martius) Uus-Kiviõli kaevanduse ala väike-kirjurähn (Dendrocopos minor) kuradi-sõrmkäpp (Dactylorhiza maculata) Uus-Kiviõli II kaevanduse ala suur käopõll (Listera ovata) Uus-Kiviõli kaevanduse keskkonnaloa nr L.MK/329491 muutmise taotluse ja Uus-Kiviõli II kaevanduse keskkonnaloa nr L.MK/333343 muutmise taotluse KMH programm, Alkranel OÜ, 2021 33 Joonis 5.8 Kaitsealuste liikide ning nende püsielupaikade leiualad kaevanduste ning nende eeldataval mõjualal (EELIS, 30.08.2021) Uus-Kiviõli kaevanduse keskkonnaloa nr L.MK/329491 muutmise taotluse ja Uus-Kiviõli II kaevanduse keskkonnaloa nr L.MK/333343 muutmise taotluse KMH programm, Alkranel OÜ, 2021 34 5.3.4 Natura 2000 alad ja Natura eelhindamine 5.3.4.1. Informatsioon kavandatava tegevuse kohta Kavandatava tegevuse eesmärk on maavara (põlevkivi) kaevandamine Uus-Kiviõli ja Uus- Kiviõli II kaevandustes. Tegemist on olemasolevate mäeeraldistega, kus kaevandamiseks on väljastatud ka kehtivad maavara kaevandamise keskkonnaload nr L.MK/329491 (kehtiv 11.07.2019 – 10.07.2049) ja L.MK/333343 (kehtiv 07.08.2019 – 10.07.2049), kuid kaevise väljamisega pole hetkeseisuga veel alustatud. Kehtivate keskkonnalubade kohaselt on Uus- Kiviõli II kaevanduses lubatud kaevandada 2 miljonit ning Uus-Kiviõli kaevanduses 4 miljonit tonni põlevkivi aastas. Kavandatava tegevusega soovitakse Uus-Kiviõli II kaevanduse lubatud põlevkivi maksimaalse aastamäära suurendamist määrani 5 miljonit tonni/aastas ning Uus- Kiviõli kaevanduse lubatud põlevkivi kaevandamise maksimaalse aastamäära suurendamist määrani 10 miljonit tonni/aastas. 5.3.4.2. Kavandatava tegevuse piirkonda jäävate Natura 2000 võrgustiku alade kirjeldus Uus-Kiviõli ja Uus-Kiviõli II mäeeraldistel ühtegi Natura 2000 võrgustiku ala ei paikne. Planeeritava tegevuse mõjualas asuvad Natura 2000 Sirtsi ja Muraka loodus- ja linnualad ning Uhaku loodusala (vt Joonis 5.9). Sirtsi loodusala (EE0070104) I lisas nimetatud kaitstavateks elupaigatüüpideks on huumustoitelised järved ja järvikud (3160), jõed ja ojad (3260), rabad (*7110), siirde- ja õõtsiksood (7140), nokkheinakooslused (7150), liigirikkad madalsood (7230), vanad loodusmetsad (*9010), rohunditerikkad kuusikud (9050), soostuvad ja soo-lehtmetsad (*9080) ning siirdesoo- ja rabametsad (*91D0). II lisas nimetatud liikideks, mille isendite elupaiku kaitstakse on tiigilendlane (Myotis dasycneme), harilik lendorav (Pteromys volans*), harilik hink (Cobitis taenia), harilik võldas (Cottus gobio), jõesilm (Lampetra fluviatilis), lõhe (Salmo salar), väike-punalamesklane (Cucujus cinnaberinus), paksukojaline jõekarp (Unio crassus) ja männisinelane (Boros schneideri). Sirtsi linnualal (EE0070173) kaitstakse kaljukotka (Aquila chrysaetos), väikekoovitaja (Numenius phaeopus), rüüdi (Pluvialis apricaria), tedre (Tetrao tetrix) ja mudatildri (Tringa glareola) elupaiku. Muraka loodusala (EE0070103) I lisas nimetatud kaitstavateks elupaigatüüpideks on vähe- kuni kesktoitelised kalgiveelised järved (3140), huumustoitelised järved ja järvikud (3160), jõed ja ojad (3260), liigirikkad niidud lubjavaesel mullal (*6270), lamminiidud (6450), rabad (*7110), rikutud, kuid taastumisvõimelised rabad (7120), siirde- ja õõtsiksood (7140), nokkheinakooslused (7150), vanad loodusmetsad (*9010), vanad laialehised metsad (*9020), rohunditerikkad kuusikud (9050), soostuvad ja soo-lehtmetsad (*9080), siirdesoo- ja rabametsad (*91D0) ning lammi-lodumetsad (*91E0). II lisas nimetatud elupaigad, mille isendite elupaiku kaitstakse, on harilik lendorav (Pteromys volans*), ebasüsik (Boros schneideri), väike-punalamesklane (Cucujus cinnaberinus), kaunis kuldking (Cypripedium calceolus), juus-kiilsirbik (Dichelyma capillaceum) ja soohiilakas (Liparis loeselii). Muraka linnualal (EE0070172) kaitstakse piilpardi (Anas crecca), sinikael-pardi (Anas platyrhynchos), rabahane (Anser fabalis), kaljukotka (Aquila chrysaetos), väike-konnakotka (Aquila pomarina), tuttvardi (Aythya fuligula), laanepüü (Bonasa bonasia), kassikaku (Bubo Uus-Kiviõli kaevanduse keskkonnaloa nr L.MK/329491 muutmise taotluse ja Uus-Kiviõli II kaevanduse keskkonnaloa nr L.MK/333343 muutmise taotluse KMH programm, Alkranel OÜ, 2021 35 bubo), sõtkase (Bucephala clangula), öösorri (Caprimulgus europaeus), roo-loorkulli (Circus aeruginosus), välja-loorkulli (Circus cyaneus), soo-loorkulli (Circus pygargus), rukkiräägu (Crex crex), laululuige (Cygnus cygnus), musträhni (Dryocopus martius), rabapistriku (Falco peregrinus), väike-kärbsenäpu (Ficedula parva), sookure (Grus grus), rabapüü (Lagopus lagopus), punaselg-õgija (Lanius collurio), hallõgija (Lanius excubitor), kalakajaka (Larus canus), mustsaba-vigle (Limosa limosa), mudanepi (Lymnocryptes minimus), suurkoovitaja (Numenius arquata), väikekoovitaja (Numenius phaeopus), tutkase (Philomachus pugnax), laanerähni e kolmvarvas-rähni (Picoides tridactylus), rüüdi (Pluvialis apricaria), sarvikpüti (Podiceps auritus), händkaku (Strix uralensis), tedre (Tetrao tetrix), metsise (Tetrao urogallus), mudatilderi (Tringa glareola), heletilderi (Tringa nebularia), punajalg-tilderi (Tringa totanus) ja kiivitaja (Vanellus vanellus) elupaiku. Uhaku loodusalal (EE0070132) kaitstavad elupaigatüübid on karstijärved ja -järvikud (*3180), jõed ja ojad (3260) ning lood (alvarid – *6280). Loodusalal on haruldased, ohustatud ja teaduslikku väärtust omavad karstivormid. Uhaku on Eesti suuremaid ja tuntumaid karstialasid, kus on levinud suletud tüüpi karst. Joonis 5.9 Planeeritava tegevuse mõjualas asuvad Natura 2000 alad (EELIS, 30.08.2021) 5.3.4.3.Kavandatava tegevuse seotus kaitsekorraldusega Kavandatav tegevus ei ole seotud ühegi käsitletava Natura ala kaitsekorraldamisega ning ei aita kaudselt ega otseselt kaasa ühegi ala kaitse-eesmärkide saavutamisele. Uus-Kiviõli kaevanduse keskkonnaloa nr L.MK/329491 muutmise taotluse ja Uus-Kiviõli II kaevanduse keskkonnaloa nr L.MK/333343 muutmise taotluse KMH programm, Alkranel OÜ, 2021 36 5.3.4.4.Kavandatava tegevuse mõju prognoosimine Natura alale Sirtsi loodus- ja linnuala kirdepoolseima lahustüki minimaalne kaugus on ligikaudu 1,4 km, põhiala minimaalne kaugus ligikaudu 2,0 km. Uus-Kiviõli II mäeeraldise lõunapiiri ääres asub Kaasiksoo metsise püsielupaik (KLO3000029, projekteeritav Alutaguse rahvuspark), mis kuulub Natura 2000 alade võrgustikku Muraka loodusala (EE0070103) ja Muraka linnuala (EE0070172) koosseisus. Muraka loodus- ja linnuala põhiala (Alutaguse rahvuspark) asub mäeeraldisest ligikaudu 5 km kaugusel. Võimalikus mõjutsoonis asub ka kaevandusest ~1,4 km kaugusel lõunas paiknev Tedresoo, mis kuulub osaliselt Natura võrgustiku Sirtsi loodusala koosseisu (~2,2 km kaugusel mäeeraldisest). Uhaku loodusala paikneb ~4,3 km kaugusel Uus-Kiviõli mäeeraldisest. Ramboll Eesti AS (2015) uuringu „Uuring Uus-Kiviõli kaevanduse mõjust loomastikule ja Natura 2000 alade inventuur“ aruandes jõuti seisukohale: Kuna piirkonna aluspõhja kivimeid katab vett mitte juhtiv moreen paksusega 2-3 m (kohati 1 m), siis veetaseme alandamine aluspõhja kivimites ei mõjuta Kaasiksoo veerežiimi. Kuna Kaasiksoo on mõjutatud metsa- kuivendusest, tuleks sooalal ja selle servades paiknev kuivenduskraavide võrgustik sulgeda taastamaks soo looduslikku veerežiimi ning ennetamaks võimalikke põlevkivikaevanduste prognoosimatuid mõjusid. Sirtsi loodusala piirkonnas levib Oandu veepide, mistõttu veerežiimile ning selle muutuste suhtes tundlikele sooelupaikadele negatiivseid mõjusid eeldatavalt ei avaldu. Sirtsi loodusala kaitse-eesmärgiks olevale lendorava elupaikadele kaevandustegevusel olulised mõjud puuduvad. Piisava kauguse tõttu ei kaasne lendoravale ka olulisi häiringuid müra näol. Sirtsi linnuala piirkonnas leviva Oandu veepideme tõttu kaitse- eesmärgiks olevatele linnuliikide elupaikadeks olevatele sooaladele negatiivseid mõjusid eeldatavalt ei avaldu. Muraka loodusala Kaasiksoo lahustüki alal on soosetete all savikast moreenist veepide, mille tõttu hüdrogeoloogiliste hinnangute kohaselt kaevanduse tegevus sooala veerežiimi ei mõjuta. Juhul, kui veerežiimi ei mõjutata ning soovee tasemed ei alane, siis kaitse-eesmärgiks olevate soo- ja soometsa elupaikade (7110*, 7140, 91D0*) seisund ei halvene ning olulisi negatiivseid mõjusid Muraka loodusalale ei avaldu. Muraka linnualale võivad avalduda mõjud Kaasiksoo lahustüki alal elutsevate linnuala kaitse-eesmärgiks olevatele linnuliikidele (metsis, teder, heletilder, öösorr) häiringute (müra) näol. Häiringud avalduvad ennekõike ala põhjaservas, mis paikneb kaevandusala vahetus naabruses, Kaasiksoo keskosas on müra tase võrdlemisi madal ning olulisi mõjusid soolinnustikule ei avaldu. Tartu Ülikooli 2020. a uuringu „Põlevkivi piirkonna soode rajoneerimine“ käigus analüüsiti mh Uus-Kiviõli II kaevanduse mäeeraldisega piirnevat Muraka loodus- ja linnuala koosseisu kuuluvat Kaasiksoo turbakihi paksust ja filtratsiooniomadusi. Uuringu tulemusena liigitati Kaasiksoo allmaakaevanduse suhtes eriti tundlikuks, kus veetaseme alanemine pinnakatte all toob kaasa soo ökosüsteemi muutmise. Tartu Ülikooli (2020) töö on Muraka loodusalal paikneva Kaasiksooga seoses välja toonud järgmist: Kaasiksoo ja Oandu soo asuvad Keila- Kukruse veekihi avamusel või Oandu veepideme avamusel, kus Oandu lade on vettkandev ning seetõttu ulatub kaevanduse dreeniv mõju pinnakatteni. Juba mõnemeetrise veetaseme alanemise tõttu suurenev infiltratsioon ammendab sademete varu. Kui ka lokaalselt esineb väiksema veejuhtivusega turbaid, siis väikeste mõõtmete tõttu avalduvad mõjud kogu soo ulatuses. Nii praeguste kui ka kaevandamisest tuleneda võivate mõjude leevendamiseks tuleks kaaluda soode taastamist – kraavide sulgemist (pindmise äravoolu vähendamine) ja metsaraiet (aurumise vähendamiseks). Uus-Kiviõli kaevanduse keskkonnaloa nr L.MK/329491 muutmise taotluse ja Uus-Kiviõli II kaevanduse keskkonnaloa nr L.MK/333343 muutmise taotluse KMH programm, Alkranel OÜ, 2021 37 Eesti Geoloogiakeskuse (2009) poolt läbi viidud töös „Hüdrogeoloogiliste muutuste prognoosid seoses Uus-Kiviõli kaevanduse avamise ja Aidu karjääri sulgemisega“ on välja toodud järgmist: Kaasiksoos, mille all Oandu veepide puudub, võib hakata täheldama mõningast vaba infiltratsiooni, mis ulatub 6,4 km² suurusel maa-alal 2300 m³/ööpäevas. Seda veekadu on lihtne kompenseerida olemasoleva kuivendussüsteemi reguleerimise teel. 2–3 aastat enne kaevanduse rajamist tuleb Kaasiksoos hakata seirama rabavett ning vaatluskaevurühmas 4025, 4026 ja 4002 Ordoviitsiumi veekompleksi põhjavett. Kompensatsiooniks Kaasiksoo äravoolule on soovitav reguleerida pinnaveelist äravoolu maaparandussüsteemi abil Kukruse veekihti suunduva mahu võrra. Keila-Kukruse veekihi tase langeb Kaasiksoo põhjaosas 25-30 m võrra ning lõunaosas ca 20 m võrra (Eesti Geoloogiakeskus, 2009). Kaitsealuse Sirtsi linnu- ja loodusala kuivendamine kaevanduse alanduslehtri poolt on välistatud, sest Nabala-Rakvere veekihti kaitseb alt Ülem-Ordoviitsiumi Oandu lademe savikast lubjakivist ja merglist koosnev veepide (Eesti Geoloogiakeskus, 2009). Ramboll Eesti AS (2015) uuring, Eesti Geoloogiakeskuse (2009) töö ning Tartu Ülikooli (2020) uuring esitavad Muraka loodusalal paikneva Kaasiksoo veerežiimi osas erinevaid hinnanguid. Seoses eelnimetatud asjaoluga ning taotletavate keskkonnalubade muutmisega ja kaevandamise maksimaalse aastamäära tõstmisega ei ole käesoleval hetkel selge, kas ebasoodne mõju Natura 2000 võrgustiku aladele, eeskätt Muraka loodusalale ja Muraka linnualale, on välistatud. 5.3.4.5.Natura hindamise tulemused ja järeldused Natura eelhindamine jõuab objektiivsete asjaolude põhjal järelduseni, et kavandatava tegevuse elluviimisel ei ole ebasoodsa mõju avaldumine Muraka loodus- ja linnualale välistatud. Kontrollima peab ka mõju Sirtsi loodus- ja linnualale. Vastavalt on taotletavate keskkonnaloa muudatustega kaasnevat täiendavat mõju Natura 2000 võrgustiku aladele vajalik hinnata käesoleva KMH käigus. 5.3.5 Roheline võrgustik ja metsloomade liikumine Ida-Virumaa maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu „Ida-Virumaa asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused“ tulemiks oli roheline võrgustik (vt Joonis 5.10), mille eesmärgiks on säilitada või luua rohealade ja -rajatiste sidus süsteem, mis võimaldab liikidel rännata ja kliimamuutustega kohaneda, mis rikastab inimese elukeskkonda ning toetab ökosüsteemiteenuseid. Seejuures tuleb teemaplaneeringu kohaselt rohelise võrgustiku aladel majandamisel ja arendustööde planeerimisel arvestada mh: • võrgustiku funktsioneerimiseks on vajalik, et looduslike alade osatähtsus tuumalas ei langeks alla 90%; • tuumaladele ja koridoridele pole soovitatav teatud infrastruktuuride (sh mäetööstus) rajamine, kuid kui nende rajamine on vajalik või vältimatu, tuleb üldplaneeringute ja/või detailplaneeringute koostamise käigus hoolikalt valida rajatiste asukohta ning koostada keskkonnamõjude hindamine; • kõrge keskkonnariskiga objektide planeerimisel tuleb ette näha meetmeid nende negatiivse keskkonnamõju leevendamiseks ning kompenseerimiseks. Uus-Kiviõli kaevanduse keskkonnaloa nr L.MK/329491 muutmise taotluse ja Uus-Kiviõli II kaevanduse keskkonnaloa nr L.MK/333343 muutmise taotluse KMH programm, Alkranel OÜ, 2021 38 Joonis 5.10 Rohevõrgustiku tuumalad ja koridorid vaadeldavas piirkonnas (Ida-Viru maakonnaplaneering, 2016) Töös „Uuring Uus-Kiviõli kaevanduse mõjust loomastikule ja Natura 2000 alade inventuur“ anti ülevaade kaevandusala ja selle mõju piirkonnas elutsevatest ulukitest. Piirkonnas võib kohata: • pruunkaru – piirkonnas on registreeritud üks kuni kolm pesakonda pruunkaru, kes elutsevad kaevandusala lääne-, kesk- ja lõunaosas või alast lõunas paikneval mõjualal Kaasiksoo piirkonnas; • hunti – kaevanduse mõjualal või selle läheduses on registreeritud hundi pesakondi ning samuti on piirkonnas hunte kütitud; • ilvest – kaevandusala piirkonna metsamassiivid pakuvad ilvesele sobivaid elualasid ning jäljeloenduse andmetel elutseb ilves kaevanduse mõjuala piirkonnas, kus teda on ka kütitud, samuti on registreeritud ilvese pesakondi. Siiski ei ole ilvest kohatud igal loendusaastal; • põtra – jäljeloendused kinnitavad põdra püsivat elutsemist kaevandusalal ning näitavad, et liigi asustustihedus on alal lähedane Eesti keskmisele. Põtra kohati ka välitöödel kaevandusala keskosas Mehide ja Aruvälja külade vahelise metsamassiivi alal; • metskitse – metskitse puhul on tegemist kaevanduse mõjualal püsivalt elutseva liigiga, kelle asustustihedus on Eesti keskmisest mõnevõrra madalam. Madala asustustiheduse põhjuseks on ilmselt kultuurmaastike kui sobivate elupaikade suhteliselt madalam osakaal piirkonnas; Uus-Kiviõli kaevanduse keskkonnaloa nr L.MK/329491 muutmise taotluse ja Uus-Kiviõli II kaevanduse keskkonnaloa nr L.MK/333343 muutmise taotluse KMH programm, Alkranel OÜ, 2021 39  • metssiga – metssigade tegutsemisjälgi kohati laialdaselt üle kogu kaevanduse mõjuala, samuti ammendunud ja rekultiveeritud Aidu karjääri aladelt. Jäljeloenduse andmeil elutsevad metssead kaevanduse mõjualal pidevalt ning nende asustustihedus on lähedane Eesti keskmisele või pisut üle selle; • rebast – liik elutseb püsivalt kaevanduse mõjualas, kuid arvukus on loendusaastate jooksul oluliselt varieerunud. Loendusaastate keskmisena on rebase arvukus kaevandusala piirkonnas lähedane Eesti keskmisele; • kährikut – jäljeloenduse andmeil ei ole kährik kaevandusalal arvukas, kuid siiski elutseb piirkonnas. Kährikut on piirkonnas ka kütitud; • valgejänest – kaevanduse mõjuala on liigile maastikuliselt võrdlemisi sobiv eluala ning jäljeloenduse andmetel on valgejänes alal tavaline ning üsna kõrge arvukusega liik; • halljänest – kaevanduse mõjupiirkonnas on halljänes tavaline liik, kelle mitmeaastane keskmine asustustihedus on lähedane Eesti keskmisele. Liigi esinemine on vähem tõenäoline kaevanduse mõjuala lõuna- ja lääneosas, kus valdavad suured metsamassiivid ning liigi jaoks sobivaid elupaiku napib. Liigi loendatud jäljeridade arv on alal aastati tugevalt varieerunud; • kobrast – tavaline jahiuluk kaevanduse mõjualal, kus teda on kütitud iga-aastaselt. Välitööde käigus fikseeriti kopra elualad (paisutusalad ja muud tegevusjäljed) Mehide oja alamjooksul Lümatu ja Mehide külade vahel ning Ojamaa jõe alamjooksul kavandatava Uus-Kiviõli tööstusala piirkonnas; • metsnugist – kaevanduse mõjualal leidub suhteliselt palju metsnugisele sobivaid elupaiku, kuid suur osa metsi on intensiivselt majandatud ja võrdlemisi noored ning seetõttu pole elupaikadena kõrgekvaliteedilised. Jäljeloenduse andmeil on metsnugis alal esindatud ning tema arvukus on sarnane Eesti metsapiirkondade keskmisele. Välitööde käigus kohati jälgi ka kaevandusala lääneosa metsades; • minki – üksikuid või väheseid jäljeradu on loendustel kaevandusala mõjupiirkonnas registreeritud 2013. ja 2014. aastal. Seega elutseb liik ilmselt püsivalt alal, kuid tema arvukus on madal; • oravat – kaevanduse mõjualal leidub suhteliselt rohkelt sellele liigile sobivaid elupaiku ning jäljeloenduse andmetel esineb orav alal, kuid tema loendatud jäljeradade tihedus on aastati suurel määral erinenud. Arvestades ala suurust ja nirgi paikset eluviisi, mille tõttu loomad ei pruugi sattuda loendusaladele, on tõenäoline, et nirk on piirkonnas püsivalt elutsev liik. Samuti võib kohata muid liike, nagu nt punahirve, saarmast, mäkra, kärpi, tuhkrut ja lendoravat. 5.4 Kultuuriväärtused 5.4.1 Pärandkultuuriobjektid ja kultuurimälestused Maa-ameti pärandkultuuri kaardirakenduse kohaselt jääb kaevanduste ja nende lähialale mitmeid pärandkultuuriobjekte (vt Tabel 5.5). Tabel 5.5 Kaevanduste ja nende lähialale jäävate pärandkultuuriobjektide nimetused ja seisund (Maa- amet, 2021) Nimetus Seisund Hirmuse mõisa peahoone Objektist või tema esialgsest funktsionaalsusest säilinud 50–90% Hirmuse küla mälestuskivi Objekt hästi või väga hästi säilinud Uus-Kiviõli kaevanduse keskkonnaloa nr L.MK/329491 muutmise taotluse ja Uus-Kiviõli II kaevanduse keskkonnaloa nr L.MK/333343 muutmise taotluse KMH programm, Alkranel OÜ, 2021 40  Nimetus Seisund Soonurme hiieallikas Objekt hästi või väga hästi säilinud Hiielinn Tüüp määratav, objektist või tema esialgsest funktsionaalsusest säilinud alla 20% Soonurme küla mälestuskivi Objekt hästi või väga hästi säilinud Kulja kiigeplats-laululava Objekt hästi või väga hästi säilinud Aruvälja tellisevabrik Tüüp määratav, objektist või tema esialgsest funktsionaalsusest säilinud alla 20% Aruvälja-Mehide tee Objektist või tema esialgsest funktsionaalsusest säilinud 50-90% Aruvälja-Mehide talukoht Objektist või tema esialgsest funktsionaalsusest säilinud 20-50% Tuletõrje veevõtukoht Objekt hästi või väga hästi säilinud Mehide metsavahikoht Objekt hästi või väga hästi säilinud Oandu küla viljaait Tüüp määratav, objektist või tema esialgsest funktsionaalsusest säilinud alla 20% Tärno viljakuivati Objekt hästi või väga hästi säilinud Tulevalvetorn Objekt hästi või väga hästi säilinud Tamme kultuurpuistu Objekt hästi või väga hästi säilinud Karjamõisa park Objekt hästi või väga hästi säilinud Lubjaahi Tüüp määratav, objektist või tema esialgsest funktsionaalsusest säilinud alla 20% Oandu karjamõisa ait Objekt hästi või väga hästi säilinud Oandu pineerilaager Objektist või tema esialgsest funktsionaalsusest säilinud 50-90% Käärbo metsavahikoht Objektist või tema esialgsest funktsionaalsusest säilinud 50-90% Rääsa vallakool Objektist või tema esialgsest funktsionaalsusest säilinud 50-90% Aru villa- ning jahuveski Tüüp määratav, objektist või tema esialgsest funktsionaalsusest säilinud alla 20% Munaka talukoht Tüüp määratav, objektist või tema esialgsest funktsionaalsusest säilinud alla 20% Uniküla saeveski Objektist või tema esialgsest funktsionaalsusest säilinud 50-90% Paavo Suurkivi Objekt hästi või väga hästi säilinud Männi saun Objektist või tema esialgsest funktsionaalsusest säilinud 50-90% Piirikivi Objekt hästi või väga hästi säilinud Savala küla mälestuskivi Objekt hästi või väga hästi säilinud Savala kivisild Tüüp määratav, objektist või tema esialgsest funktsionaalsusest säilinud alla 20% Savala vesiveski Tüüp määratav, objektist või tema esialgsest funktsionaalsusest säilinud alla 20% Maidla hiiemägi Objektist või tema esialgsest funktsionaalsusest säilinud 20-50% Metsatee Lähtelt Ojamaa jõeni ja Linnassaare Objektist või tema esialgsest funktsionaalsusest sohu säilinud 50-90% Ojamaa heinaküün Objektist või tema esialgsest funktsionaalsusest säilinud 20-50% Ojamaa metsavahikoht Tüüp määratav, objektist või tema esialgsest funktsionaalsusest säilinud alla 20% Uus-Kiviõli kaevanduse keskkonnaloa nr L.MK/329491 muutmise taotluse ja Uus-Kiviõli II kaevanduse keskkonnaloa nr L.MK/333343 muutmise taotluse KMH programm, Alkranel OÜ, 2021 41 Maa-ameti kultuurimälestiste kaardirakenduse (2021) kohaselt on piirkonnas ka mõned arheoloogiamälestised, millede üldine seisund on hea (v.a kalmistute registri numbriga 9117 ja 9104, mille seisundid on rahuldavad): • Kalmistu (9116); • Kalmistu (9117); • Kultusekivi (9118); • Rauasulatuskoht ja asulakoht (9119); • Kalmistu (9120); • Kultusekivi (9121); • Kalmistu (9104). 5.4.2 Väärtuslikud maastikud ja väärtuslik põllumajandusmaa Uus-Kiviõli ja Uus-Kiviõli II kaevanduste alal esinevad nii väärtuslikud maastikud kui ka väärtuslikud põllumaad (vt Joonis 5.11). Väärtuslikest maastikest ulatub maakondliku tähtsusega Maidla väärtuslik maastik Uus-Kiviõli kaevanduse alale. Oandu-Rääsa väärtuslik maastik on kohaliku tähtsusega ning ulatub nii Uus-Kiviõli kui Uus-Kiviõli II kaevanduse alale. Kaevanduste eeldatavale mõjualale ulatuvad veel kohaliku tähtsusega Kiikla-Võrnu-Ereda ning maakondliku tähtsusega Kohtla-Nõmme ja Lüganuse-Purtse väärtuslikud maastikud. Uus-Kiviõli kaevanduse keskkonnaloa nr L.MK/329491 muutmise taotluse ja Uus-Kiviõli II kaevanduse keskkonnaloa nr L.MK/333343 muutmise taotluse KMH programm, Alkranel OÜ, 2021 42 Joonis 5.11 Väärtuslikud maastikud (joonisel nimetused rohelisega) ja väärtuslikud põllumaad kaevanduste ja nende mõjualal (Ida-Viru maakonnaplaneering, 2016) Maidla Vallavolikogu 21.10.2010 määruse nr 10 „Maidla väärtusliku maastiku kaitse alla võtmine ja kaitse-eeskirja kinnitamine“ alusel on Maidla väärtusliku maastiku kaitse eesmärk ajaloo- ja kultuuriobjektide, miljööväärtusliku hoonestusala, väärtuslike põllumaade, väärtusliku maastiku ning nende üksikelementide kaitse. Maidla väärtusliku maastiku üheks ohufaktoriks on praegusele omanäolisele maastikule põlevkivi kaevandamise üldised arengud, kus tootmise lõpetamisel kaovad sealsele maastikupildile iseloomulikuks kujunenud ekskavaatorinooled ja aheraine puistangud. Ida-Viru maakonnaplaneeringu teemaplaneeringus „Ida-Virumaa asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused“ on väärtuslike maastike säilitamiseks ja väärtuste suurendamiseks toodud üldised meetmed, mh: • säilitada väärtuslike maastike omapära; • säilitada ja avada silmapaistvalt ilusad vaatekohad; • uute rajatiste ja joonehitiste projekteerimisel tuleb tagada olemasolevate väärtuste säilimine ning maastikuarhitektuuriline sobivus väärtusliku maastiku taustaga; • põllumajandusmaad tuleb säilitada avatuna ning soovitatavalt kasutusel olevatena. Uus-Kiviõli kaevanduse keskkonnaloa nr L.MK/329491 muutmise taotluse ja Uus-Kiviõli II kaevanduse keskkonnaloa nr L.MK/333343 muutmise taotluse KMH programm, Alkranel OÜ, 2021 43 5.5 Sotsiaal-majanduslik keskkond 5.5.1 Rahvastik Statistikaameti (2021) alusel oli Lüganuse valla 2020. aasta elanike arv 8374. Lüganuse valla arengukava 2018–2028 (2018) kohaselt on Lüganuse valla elanike arv järjepidevalt vähenenud, samuti on loomulik iive vallas negatiivne. Vallast väljaränne on tagasihoidlikumaks muutunud, kuid kiirenenud on nii 0–6 eluaastaste kui ka tööealiste elanike arvu vähenemine. Vanuses 7– 18 olevate laste arvu vähenemise tempo on püsinud samal tasemel. Eakate (vanuses 65+) vanuserühm on olnud ainus, mille arvukus ei ole oluliselt muutunud. Tööealise elanikkonna suuremad vanuserühmad (55–64 eluaastat) on kaks korda suuremad tööturule sisenevatest vanuserühmadest (10–19). 2017. a koostatud rahvastikuprognoos aastani 2030 näeb järgmisi rahvastikuarenguid: • piirkonna rahvastik ei ole sisemiselt taastevõimeline; • väljarände ja viimaste aastate sündmuskäitumise jätkudes ning oodatava eluea jätkuval tõusul kahaneb rahvaarv 23% (u 7000 elanikuni); • tööealiste arvukus kahaneb kuni 30% võrra; • eakate arv jääb samaks, kuid osakaal kogurahvastikust kasvab 27%-lt 35%-ni. Alutaguse valla arengukava 2021-2030 (2021) alusel on valla elanike arv 01.01.2021 seisuga 4712, võrreldes 2017. aastaga valdade ühinemisel on märgata elanikkonna kahanemist. Loomulik iive Alutaguse vallas on negatiivne, perioodil 2018-2020 ületab surmade arv oluliselt sündide arvu. Samuti on märgata intensiivset rändeiivet. Elanikkonna vanuseline struktuur on tasakaalust väljas – tegemist on vananeva rahvastikuga, kus eakate arvukus suureneb aastatega. Sarnaselt Lüganuse vallale on ka Alutaguse vallas laste ja noorte osakaal elanikkonnas madalam ning eakate oma kõrgem. 5.5.2 Asustus ja maakasutus Vaadeldavat ala ümbritseb peamiselt hajaasustuspiirkond. Lähim kohalik keskus – Püssi linn – asub Uus-Kiviõli kaevandusest ca 4 km kaugusel ning lähim piirkondlik keskus – Kiviõli linn – asub ca 3 km kaugusel. Mäeeraldised paiknevad Lüganuse valla Savala, Uniküla, Kulja, Arupäälse, Aruküla, Aruvälja, Mehide, Hirmuse, Sirtsi, Aidu, Lümatu, Veneoja, Soonurme, Rebu, Rääsa, Oandu ja Ojamaa külades ning Uus-Kiviõli II kaevandus ulatub Alutaguse valla Kiikla ja Võrnu küla territooriumile. Peamine maakasutuse sihtotstarve on vaadeldavas piirkonnas maatulundusmaa (vt Joonis 5.12). Kavandatava tegevuse alal esineb nii elamumaad, ühiskondlike ehitiste maad, üldkasutatavat maad, tootmismaad, sihtotstarbeta maad, ärimaad, transpordimaad kui ka jäätmehoidla maad, kuid ülekaalukalt on maakasutuse juhtfunktsioon kavandatava tegevuse alal ja selle mõjualal maatulundusmaa. Uus-Kiviõli kaevanduse keskkonnaloa nr L.MK/329491 muutmise taotluse ja Uus-Kiviõli II kaevanduse keskkonnaloa nr L.MK/333343 muutmise taotluse KMH programm, Alkranel OÜ, 2021 44 Joonis 5.12 Maakasutuse sihtotstarbed kavandatava tegevuse alal ja selle mõjualas (Maa-amet, 2021) Sh on maatulundusmaa näol valdavalt tegemist metsamaaga, kuid mäeeraldiste piires on ka haritavat maad. Mäeeraldise lääneosa, kohati ka põhja-, kesk- ja idaosa, on metsastatud (umbes 70%) ja osaliselt soostunud. Haritavad põllumaad moodustavad 10–20% uuringuvälja üldpindalast (vt Joonis 5.13). Tihedam asustus asub mäeeraldiste piires peamiselt Savala, Uniküla, Soonurme külades. Muus osas on valdavalt tegemist hajaasutuspiirkonnaga. Joonis 5.13 Maakasutus kavandatava tegevuse alal ja selle mõjualas (Alus: Eesti Baaskaart, Maa-amet, 2021) Uus-Kiviõli kaevanduse keskkonnaloa nr L.MK/329491 muutmise taotluse ja Uus-Kiviõli II kaevanduse keskkonnaloa nr L.MK/333343 muutmise taotluse KMH programm, Alkranel OÜ, 2021 45 5.5.3 Taristu Uus-Kiviõli ja Uus-Kiviõli II kaevanduste ala ületab seitse kõrvalmaanteed: • Lüganuse-Oandu-Tudu (13103); • Sonda-Oandu (13127); • Aruvälja-Soonurme (13202); • Oandu-Rääsa (13128); • Aru-Rebu (13203); • Savala-Arvila (13129); • Maidla-Hirmuse (13125). Kaevanduste alal paikneb ka 44 puurkaevu, millest kõik on töötavad (vt Tabel 5.6). Eeldataval mõjualal paikneb 222 puurkaevu, millest kolm on konserveeritud, kuid ülejäänud on töötavad (vt täpsemalt KMH programmi lisa 3). Tabel 5.6 Kaevanduste alal paiknevad puurkaevud ning nende kasutusotstarbed (EELIS, 30.08.2021) KKR kood Kasutus Seisukord PRK0052953 Hüdrogeoloogilise uuringu Töötav PRK0013585 Olmevee saamiseks Töötav PRK0004223 Olmevee saamiseks Töötav PRK0004170 Olmevee saamiseks Töötav PRK0058876 Olmevee saamiseks Töötav PRK0019080 Hüdrogeoloogilise uuringu Töötav PRK0019082 Hüdrogeoloogilise uuringu Töötav PRK0003732 Hüdrogeoloogilise uuringu Töötav PRK0002618 Olmevee saamiseks Töötav PRK0003666 Hüdrogeoloogilise uuringu Töötav PRK0005414 Olmevee saamiseks Töötav PRK0019081 Hüdrogeoloogilise uuringu Töötav PRK0009018 Olmevee saamiseks Töötav PRK0019084 Hüdrogeoloogilise uuringu Töötav PRK0019079 Hüdrogeoloogilise uuringu Töötav PRK0005894 Olmevee saamiseks Töötav PRK0019083 Hüdrogeoloogilise uuringu Töötav PRK0003665 Hüdrogeoloogilise uuringu Töötav PRK0003735 Hüdrogeoloogilise uuringu Töötav PRK0003734 Hüdrogeoloogilise uuringu Töötav PRK0019667 Olmevee saamiseks Töötav PRK0005865 Olmevee saamiseks Töötav PRK0009007 Olmevee saamiseks Töötav PRK0004165 Olmevee saamiseks Töötav PRK0004221 Olmevee saamiseks Töötav PRK0004166 Olmevee saamiseks Töötav PRK0005893 Olmevee saamiseks Töötav PRK0002619 Olmevee saamiseks Töötav PRK0026261 Hüdrogeoloogilise uuringu Töötav Uus-Kiviõli kaevanduse keskkonnaloa nr L.MK/329491 muutmise taotluse ja Uus-Kiviõli II kaevanduse keskkonnaloa nr L.MK/333343 muutmise taotluse KMH programm, Alkranel OÜ, 2021 46  KKR kood Kasutus Seisukord PRK0013480 Olmevee saamiseks Töötav PRK0056080 Olmevee saamiseks Töötav PRK0003733 Hüdrogeoloogilise uuringu Töötav PRK0059972 Olmevee saamiseks Töötav PRK0002617 Olmevee saamiseks Töötav PRK0002616 Olmevee saamiseks Töötav PRK0009028 Olmevee saamiseks Töötav PRK0004171 Olmevee saamiseks Töötav PRK0017887 Olmevee saamiseks Töötav PRK0023758 Olmevee saamiseks Töötav PRK0026259 Hüdrogeoloogilise uuringu Töötav PRK0004222 Olmevee saamiseks Töötav PRK0026260 Hüdrogeoloogilise uuringu Töötav PRK0026262 Hüdrogeoloogilise uuringu Töötav PRK0004167 Olmevee saamiseks Töötav Kavandatava tegevuse alal esinevad maa-ameti kitsenduste kaardirakenduse (2021) kohaselt nii veekaitselised, keskkonnakaitselised, tehnorajatistest tulenevad kui ka muud maakasutuspiirangud. Tehnorajatistest tingitud kitsendusi põhjustavatest objektidest esineb mäeeraldiste alal ühisveevärgi- ja kanalisatsioonivõrkude, transpordialased, sidevõrkude ja elektrivõrkude objektide kitsendusi (vt Joonis 5.14). Sidevõrkude objektid ning nendest tingitud kitsendused esinevad Hirmuse, Soonurme, Savala, Uniküla, Kulja, Aruvälja, Aruküla, Mehide, Oandu külades. Transpordialased objektid ja nendest tingitud kitsendused esinevad Hirmuse, Soonurme, Savala, Uniküla, Kulja, Aruvälja, Aruküla, Rebu, Sirtsi, Mehide, Oandu ja Rääsa külades. Lüganuse valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2021-2032 (2021) kohaselt on ühisveevärgiga kaetud Savala, Uniküla ja Soonurme külad. Savala-Uniküla külades on kokku kolm töösolevat ühisveevärgi puurkaevu (Savala pk nr 2617, Uniküla pk nr 2616 ja Uniküla Vesi MTÜ pk nr 14379), mis teenindavad kõik erinevaid ühisveevärgi rõhupiirkondi mõlemal pool Purtse jõge. Ühisveevärgiga on liitunud ca 94% elanikkonnast. Puurkaevude veekvaliteedi proovid näitavad, et vees on pidevalt ülenormatiivne üldraud ning ühes proovis ka mangaan. Joogiveekvaliteedi analüüsitulemuste põhjal ei vasta joogivesi ka määruse nr 61 nõuetele – Coli-laadsete bakterite arvukus, üldraud ja mangaan üle normi. Soonurme küla elanikke varustab veega kaks puurkaevu (Soonurme veeühistu pk nr 5411 ja eramute pk nr 5414, mis jäetakse perspektiivis ühisveevärgi ja -kanalisatsioonivõrgust välja). Piirkonnas on ühisveevärgi teenusega liitunud ca 53% elanikkonnast. Veekvaliteedi kontroll näitab, et joogivees on üldraud ja mangaan pidevalt üle normi. Samuti on esinenud Coli-laadsete bakterite arvukuse ülenormatiivset kogust joogivees. Ühiskanalisatsiooniga on kaetud Savala-Uniküla piirkond, seejuures Savala külale on kehtestatud reoveekogumisala pindalaga 35,1 ha. Ühiskanalisatsioon katab osa, mis jääb Purtse jõe vasakkaldale. Ühiskanalisatsiooniga on liitunud ca 60% elanikkonnast. Ei lühi- ega pikaajalises perspektiivis pole plaanis ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava kohaselt teistesse mäeeraldistele jäävatesse küladesse uusi torustikke rajada (v.a Savala-Uniküla piirkond). Lüganuse vallas pakub veevarustusteenust OÜ Järve Biopuhastus. Mäeeraldiste alal on ka mitmeid elektriliine, millest peamised on keskpingeliinid (1-20 kV) Kiviõli Nr 17:KL0 ja Savala:AI0. Samuti esineb ka elektriõhuliine (alla 1 kV). Uus-Kiviõli kaevanduse keskkonnaloa nr L.MK/329491 muutmise taotluse ja Uus-Kiviõli II kaevanduse keskkonnaloa nr L.MK/333343 muutmise taotluse KMH programm, Alkranel OÜ, 2021 47 Joonis 5.14 Mäeeraldiste alal esinevad tehnorajatistest tingitud kitsenduste mõjualad (Maa-amet, 2021) Uus-Kiviõli kaevanduse keskkonnaloa nr L.MK/329491 muutmise taotluse ja Uus-Kiviõli II kaevanduse keskkonnaloa nr L.MK/333343 muutmise taotluse KMH programm, Alkranel OÜ, 2021 48 6. Kavandatava tegevusega eeldatavalt kaasnev keskkonnamõju, sh mõjuala suurus, eeldatavad mõjuallikad ja mõjutatavad keskkonnaelemendid Keskkonnaameti poolt läbi viidud eelhinnangu (09.04.2021 otsus nr DM-111704-13 ja otsus nr DM-111714-13) ning KeHJS § 6 lg 1 p 28 kohaselt on kavandataval tegevusel eeldatavalt oluline keskkonnamõju. Keskkonnamõju hindamise eesmärk on hinnata kavandatava tegevuse realistlike alternatiividega ja olemasoleva olukorra säilimisega kaasnevaid eeldatavalt olulisi mõjusid keskkonnale, analüüsida mõju vältimise ja leevendamise võimalusi ja hinnata nende tõhusust, võrrelda alternatiive, teha ettepanek sobivaima lahendusvariandi valikuks ning pakkuda välja võimalike mõjude seire meetmed. Enamike keskkonnaelementide osas jääb kaevandustegevuse mõjuala eeldatavalt vahetult Uus- Kiviõli ja Uus-Kiviõli II mäeeraldise piiresse, kuid põhjavee alanduse ulatuse ning kaevanduse heitvee ärajuhtimise mõjuala ja kaevise transpordi mõju ulatub väljapoole mäeeraldisi. Mäeeraldiste piiride lähistel tegevuste rakendamisel võib ka müra, vibratsioon ja õhusaaste ulatuda väljapoole mäeeraldiste territooriumi. Suurim mõjuala raadius on tingitud põhjavee taseme alanduslehtrist Keila-Kukruse veekihis. Alanduslehtri areng välistab antud põhjaveekihi kasutamist veevarustusallikana täielikult 4–6 km ulatuses mäeeraldise piirist. Seetõttu on eeldatavalt mõjutatava keskkonna mõjuraadiuseks võetud 4-6 km. Täpsem mõjuala raadius täpsustub KMH protsessi käigus. KMH programmis vaadeldud mõjuala raadius 6 km on tinglik ning käesoleva KMH-ga planeeritud tegevus võib seonduvalt hüdrogeoloogilistest tingimustest olla mäeeraldistest eri suunades erinev. Teiste keskkonnaaspektide, mis ei sõltu veekeskkonna muutustest, mõjualad on üldjuhul väiksemad ja täpsustatakse KMH läbiviimise käigus (vt ka ptk 5). Eeldatavad mõjuallikad ning mõjutatavad keskkonnaelemendid on esitatud alljärgnevalt loendina. Maapõu ja maastik – mõju maastikule sõltub põlevkivi kaevandamisel eeskätt kaevandamise tehnoloogiast, kaevandatava lasundi sügavusest ja geoloogilistest tingimustest. Kui rakendatakse kamberkaevandamist, siis kamberkaevandamisel jäetud hoidetervikud garanteerivad maapinna püsivuse ning ala reljeef ei muutu. Kui rakendada lankkaevandamise tehnoloogiat, siis kaasneb maavara kaevandamisega mäeeraldise piires mäetööde käigus maastiku muutus, kombainkaevandamise tulemusena langetatakse maapinda suurte lankidena kuni 1,5 m võrra selliselt, et suhteline reljeef langetatud ala piires ei muutu. Suhtelise reljeefi muutus, millega kaasneb ka hüdrograafilise olukorra muutmine, toimub üksnes lankide servadel. Kaudsed mõjud maastikele ja maapõuele on seotud ennekõike tegevuse mõjudega põhjaveele (veetaseme alandamine ja muutused veekvaliteedis), mis võivad omakorda mõjutada ökosüsteemide funktsionaalsust ja põhjavee kasutatavust. Maastikku mõjutavad sõltumata kaevandamistehnoloogiast rajatavad kaevanduse tööstusterritooriumid ja vähesemal määral muud tehnilised rajatised, mis on vajalikud mäeeraldise teenindamiseks maapinnale paigutada. Uus-Kiviõli kaevanduse keskkonnaloa nr L.MK/329491 muutmise taotluse ja Uus-Kiviõli II kaevanduse keskkonnaloa nr L.MK/333343 muutmise taotluse KMH programm, Alkranel OÜ, 2021 49 Keskkonnaministeerium saatis Keskkonnaametile 01.03.2021 kirja nr 14-5/20/199-5, millega palus muuhulgas täiendada käesoleva KMH algatamise otsuses KMH läbiviimise vajadust ka maapinna langetamise kaevandamise tehnoloogia rakendamise osas. Lisaks keskkonnaseisundi muutuste analüüsimisele palus Keskkonnaministeerium välja tuua ka maavara säästlikuma kasutamise aspekti, mille kohaselt on kombainkaevandamisel maavara kaevandamine väiksemate kadudega, samuti stabiilsema maapinna aspekti. Lisaks märkis Keskkonnaministeerium, et põlevkivi kaevandamise tundlikkust analüüsitakse muuhulgas Keskkonnaministeeriumi tellitud uuringus "Rakendusuuring kaevandamistundlikkuse määramiseks" (koostaja Maves OÜ, 2015). Uus-Kiviõli kaevanduse mäeeraldise lääneosas olev suur metsapiirkond 22 km2 võib sobida lankkaevandamiseks laavakombainiga (AS Maves, 2014). Seal on põlevkivi maavaravaru Uus- Kiviõli uuringuvälja plokkides 1 ja 2 kokku 128,793 mln tonni, sellest 74 mln tonni jääb metsa ja põõsastiku alla. Kuna lankkaevandamisel laavakombainiga väheneks kaevandamiskadu ligi poole võrra, on nii võimalik täiendavalt saada põlevkivi vähemalt 10 mln tonni (AS Maves, 2014). Taotletava tegevusega soovitakse kaevandamise maksimaalset aastamäära tõsta kahe kaevanduse peale kokku 9 miljoni tonni võrra. KMH käigus hinnatakse erinevate alternatiivide pinnase, maapõue ning maastiku muutustest tingitud mõju, sh maapinna langetamise ulatust (pidades silmas maapinna stabiilsust) ning lubatavust, võttes arvesse maavara säästlikuma kasutamise aspekti. Natura 2000 võrgustiku alad – tuginedes peatükile 5.3.4 viiakse KMH raames läbi Natura asjakohane hindamine Sirtsi loodus- ja linnuala ning Muraka loodus- ja linnuala kaitse- eesmärkide täitmisele avalduda võivate mõjude osas. Hindamise alusandmetena kasutatakse Keskkonnaregistri andmeid ning käesoleva KMH raames või paralleelselt teostatavate uuringute tulemusi. Natura asjakohasel hindamisel lähtutakse MTÜ Eesti Keskkonnamõju Hindajate Ühingu poolt algselt 2013. a koostatud juhenddokumendist „Juhised Natura hindamise läbiviimiseks loodusdirektiivi artikli 6 lõike 3 rakendamisel Eestis“, mida uuendati viimati 2019. a ning Euroopa Komisjoni uuendatud juhendist „Natura 2000 aladega seotud kavade ja projektide hindamine. Metoodilised suunised elupaikade direktiivi 92/43/EMÜ artikli 6 lõigete 3 ja 4 sätete kohta“ (Euroopa Komisjoni teatis 28.09.2021). Elusloodus (sh kaitstavad loodusobjektid, muud loodusväärtused ning rohevõrgustik) – allmaakaevanduse olulisimaks taimestikku mõjutavaks faktoriks on põhjaveerežiimi muutmine. Pikaajalised põhjavee alandused võivad mõjutada pinnase niiskusrežiimi. Niiskusrežiimi muutumine võib kaasa tuua muutused taimestiku kasvukohtades ja seeläbi taimestiku struktuuris (elupaigatüüpides), mis omakorda võib tuua kaasa muutusi ka linnustiku ja loomastiku elupaikades ning rohevõrgustiku toimimises. Kavandatava tegevuse alal ning mõjualas paiknevad mitmete kaitstavate taime- ja loomaliikide elupaigad ja kasvukohad ning nende püsielupaigad. KMH käigus hinnatakse kavandatava tegevusega kaasnevaid mõjusid. Kavandatava tegevuse ala ja mõjuala on suures osas kaetud rohevõrgustikuga, seejuures rohevõrgustiku tuumalade ja koridoridega. Rohevõrgustiku eesmärgiks on säilitada või luua rohealade ja -rajatiste sidus süsteem, mis võimaldab liikidel rännata ja kliimamuutustega kohaneda, mis rikastab inimese elukeskkonda ning toetab ökosüsteemiteenuseid. Loomaliikide liikumist ja rännet võib täiendavalt mõjutada kaevandustegevusega kaasnev müra ja Uus-Kiviõli kaevanduse keskkonnaloa nr L.MK/329491 muutmise taotluse ja Uus-Kiviõli II kaevanduse keskkonnaloa nr L.MK/333343 muutmise taotluse KMH programm, Alkranel OÜ, 2021 50 vibratsioon. Seetõttu tuleb KMH käigus hinnata kavandatava tegevuse mõju linnustikule ja loomastikule ning rohevõrgustiku toimimisele. Jäätmekäitlus – Uus-Kiviõli kaevandustest kaevandatava põlevkivi rikastamisel hakkab tekkima kuni 10 miljonit tonni aherainet, mis ladestatakse kaevandamisjäätmete hoidlatesse, võetakse tootena ringlusse või taaskasutatakse muul viisil. KMH käigus hinnatakse maavara kaevandamisel kaevandamis- või rikastamisjäätmete tekke, taaskasutamise, ladustamise või jäätmehoidlasse ladestamisega kaasnevat keskkonnamõju. Seejuures tuleb hinnata keskkonnaloa taotluse täiendamiseks ja andmiseks jäätmete valdkonnas KMH algatamisotsuse kohaselt järgnevaid punkte: • Millised kaevandamis- ja rikastamisjäätmed tekivad ja millistes kogustes? • Kas ja kuidas võetakse aherainet ringlusse, milline on ringlussevõtu tehnoloogia ja millistes kogustes aherainet ringlusse võetakse? • Millisel viisil toimub aheraine taaskasutamine oma tarbeks, milline on aheraine taaskasutamise tehnoloogia ja taaskasutatavad kogused? Kuidas on aheraine taaskasutamise puhul tõendatud materjalide asendamine ja jäätmete taaskasutamine kasulikul otstarbel? • Kui selgub vajadus tekkivate kaevandamis- või rikastamisjäätmete ladustamiseks, siis millisel meetodil ladustamine toimuks? (sh kirjeldada ladustamise asukoha valikut ja keskkonnatingimusi) Millised on ladustatavate jäätmete kogused ja ladustamise ajaline kestus? • Kas kaevanduse territooriumile tekib jäätmehoidla(d), kuhu ladestatakse rikastamisjäätmeid? Juhul, kui tekib, siis on vajalik hinnata jäätmehoidla(te) asukohas olevaid keskkonnatingimusi ja aheraine ladestamisega kaasnevat mõju keskkonnale. Analüüsida seire vajadust ja määrata seiretingimused ja -nõuded. Kas ja millised oleksid alternatiivsed lahendused kaevandamisjäätmehoidla(te) mitte rajamisele? Põhja- ja pinnavesi (sh kaevandusvee ärajuhtimise mõjud põhjaveevarudele ja põhjaveekvaliteedile ja veerežiimile, aga ka pinnaveele ja selle kvaliteedile) – maa-aluse kaevandamisega kaasneb põhja- ja pinnavee tasemete alanemine kaevanduse kohal ja ümbruses. Uus-Kiviõli kaevandustes kaevandamisel on peamine keskkonda mõjutav tegur põhjaveetaseme alandus ning mida lühiajalisem on alanduse kestus, seda väiksem on mõju. KMH käigus hinnatakse lähtuvalt hüdrogeoloogilisest modelleerimisest kavandatava tegevuse eeldatavat mõju ja selle raadiust. Seejuures hinnatakse ka Uus-Kiviõli kaevandustest väljapumbatava veekoguse suurenemisega kaasnevat keskkonnamõju Ordoviitsiumi Ida-Viru põlevkivibasseini põhjaveekogumi seisundile ning väljapumbatava vee suublaga seotud pinnaveekogumi seisundile, sh määratakse mõju leevendavad meetmed. Kaevandusvee väljapumpamisega suureneb hapniku ligipääs lubjakivikihtidele ja aktiviseerub püriitide oksüdeerumine, mis põhjustab sulfaatide sisalduse kasvu vees ning vee kareduse tõusu. Kaevandamise tõttu välja pumbatav vesi suunatakse pärast setitamist settetiikides edasi pinnaveekogudesse. Kaevandusvesi mõjutab suubuvate pinnaveekogude veerežiimi, temperatuuri (eeldusel, et vesi juhitakse eesvoolu otse maa alt) ja keemilist koostist. Oluline on KMH raames analüüsida, kuidas mõjutab kaevandamise maksimaalse aastamäära suurendamine põhjavee alanemist ja põhjaveekvaliteeti ning depressioonilehtrist tulenevalt pinnase veerežiimi (sh mõjualas paiknevate metsade, põllumajandusmaade ning soode ja rabade veerežiimi). Samuti kuidas kaevandusvee ärajuhtimisel mõjutatakse pinnaveerežiimi ja -kvaliteeti suublaks kasutatavates veekogudes. Uus-Kiviõli kaevanduse keskkonnaloa nr L.MK/329491 muutmise taotluse ja Uus-Kiviõli II kaevanduse keskkonnaloa nr L.MK/333343 muutmise taotluse KMH programm, Alkranel OÜ, 2021 51 Õhukvaliteet (sh lõhnareostus ning heide välisõhku) – maa peal avaldub müra mõju ennekõike tööstus- ja teeninduskomplekside piirkonnas, kaevise veoteede (konveierteede) läheduses, vähemal määral ka piirkonnas, kus saastunud õhk maa alt välja juhitakse. Selliste tuulutusavade kaudu võivad välisõhku eralduda ka saasteained (ennekõike süsinikdioksiid, ammoniaak, väävelvesinik, lämmastikdioksiid ja vääveldioksiid, aga ka metaan, süsinikmonooksiid). Uus-Kiviõli ja Uus-Kiviõli II kaevandustes juhitakse saastatud õhk külgstreki kaudu tuulutusstrekki ja sealt edasi kaldšahti kaudu maa peale. Seega piirdub kaevandustegevuse peamine mõju Rääsa tööstusterritooriumi ümbrusega ning rikastamise peamine mõju Ojamaa tööstusterritooriumi ümbrusega. Kaevandamisega ja materjali rikastamisega kaasneb mõõdukas koguses peenosakeste jm ühendite eraldumist KMH käigus hinnatakse kavandatava tegevusega kaasnevaid tegureid, mh heide ning lõhnareostus välisõhku (sh mõju õhukvaliteedile ning koosmõju teiste käitistega). Oluline on analüüsida, kuivõrd mõjutab kaevandamise aastamäära suurendamine õhukvaliteeti. Müra ja vibratsioon – kavandatava kamberkaevandamisega tingitud lõhketöödest kaasnevad ka võimalikud müra- ja vibratsioonihäiringud. Samuti toimub peastrekkide läbindamine puur- ja lõhketöödega. Praeguses olukorras ei ole keskkonnamõju hindamise mõjualal suuremaid müra, õhusaaste ja vibratsiooni tekitajaid. Mõningast müra ja vibratsiooni võib põhjustada teedel liikuv transport. Kaevanduse põhiline müra tuleneb tööstusterritooriumitelt (kaubapõlevkivi laadimine). Lisaks tekitavad müra ka transpordivoog, tuulutusventilaatorid, pumbad, lõhketööd. Allmaakaevanduses toimuvate lõhketöödega kaasnevad maavõnked, mis võivad mõjutada ümberkaudseid ehitisi ja rajatisi ning häirida kohalikke elanikke. Lõhkamise vibratsioon ohustab hooneid eelkõige hoonetele väga lähedal toimuvate lõhkamiste ja suurte lõhkelaengute korral. Lõhkamisest tingitud vibratsiooni mõju oleneb palju kaevandusprojektist ja kaevanduse sektsioneerimisest. KMH käigus hinnatakse kavandatava tegevusega kaasnevate müra- ja vibratsioonihäiringute mõju ümbritsevale elukeskkonnale, sh kaevandamise aastamäära muutusest tingitud mõju. Valgusreostus – Rääsa tööstusterritooriumi kasutamisega seotud valgusreostus, mis omakorda võib häirida nii kohalikke elanikke kui ka loomastikku. Mäeeraldise ala ennast valgustada ei ole vaja, seega väljaspool tööstusterritooriume olulist valgusreostust ei kaasne. KMH käigus hinnatakse kavandatava tegevusega kaasneva valgusreostuse mõju ümbritsevale elukeskkonnale. Inimese tervis, heaolu ja vara – peamiselt seotud eelnevate (veetaseme alanemisega seotud maakasutusväärtuse muutuse mõjud, joogivee kättesaadavus ja veekvaliteet, õhukvaliteet, müra ja vibratsioon, võimalik valgusreostus) teemadega, millede mõjusid KMH käigus hinnatakse, sh kaevandamise aastamäära muutusest tingitud mõju. Kultuurimälestised – kavandatava tegevuse alale jääb mitmeid pärandkultuuri ja kultuuriväärtuste objekte. Muinsuskaitseamet juhtis 28.02.2021 kirjaga nr 1.1-7/921-11 tähelepanu järgnevatele asjaoludele: • Uus-Kiviõli kaevanduse mäeeraldise alal ei ole riikliku kaitse all olevaid kultuurimälestisi, küll aga kattub mäeeraldise ala osaliselt arheoloogiamälestise Uus-Kiviõli kaevanduse keskkonnaloa nr L.MK/329491 muutmise taotluse ja Uus-Kiviõli II kaevanduse keskkonnaloa nr L.MK/333343 muutmise taotluse KMH programm, Alkranel OÜ, 2021 52  Kalmistu (reg-nr. 9104) kaitsevööndiga. Muinsuskaitseameti hinnangul kaevandustegevus nimetatud mälestisele aga mõju ei avalda; • KMH raames tuleb analüüsida kaevandusala mõju kinnismälestistele, muististele ja looduslikele pühapaikadele. Mäeeraldise alal tuleb ära hoida mälestiste ja muististe hävimine või rikkumine. Looduslike pühapaikade alale rajatisi mitte kavandada, et nende säilimine oleks tagatud. Samuti tuleb nendel aladel ära hoida langatused ning kui seda tagada ei suudeta, tuleb vastavad alad kaevandamisest välja arvata; • Taotletava mäeeraldise alal on lisaks eelpool mainitud looduslikele pühapaikadele veel teateid teadaolevate, aga mitte kaitse all ega arvel olevate muististe kohta, samuti teateid arheoloogiliste leidude leidmisest, mille leiukohtades pole arheoloogilist uurimist veel läbi viidud. Muinsuskaitseseaduse § 31 lõige 3 sätestab, et kinnisasjal, kus ameti andmetel võib ajalooliste allikate põhjal leiduda arheoloogilisi esemeid või arheoloogiline kultuurkiht, tehakse keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse tähenduses keskkonnamõju hindamise käigus arheoloogiline uuring. Tegemist on arheoloogilise eeluuringuga, mille eesmärk on välja selgitada kultuuripärandi võimalik esinemine kaevetööde alal. Eeluuring ei ole vajalik kogu mäeeraldise alal, vaid see on nõutav šahtide või muude maapealsete rajatiste puhul, millega kaasnevad pinnase- ja kaevetööd. Juhul kui eeluuringute käigus avastatakse nendes kohtades arheoloogilist kultuurkihti, tuleb arvestada edasiste kultuuripärandi kaitsest tulenevate tingimustega (arheoloogiliste kaevamiste või kaevetööde arheoloogilise jälgimise vajadusega, vajadusel säilitamisega); • Soonurme keevaallika puhul tuleb KMH raames analüüsida täiendavalt veerežiimi muutuste mõju muistisele, milleks tuleb läbi viia hüdrogeoloogilised uuringud. Kui kaevandamisega kaasneb põhjavee alanemine sellises ulatuses, et Soonurme keevaallikas ei säili, tuleb kasutusele võtta meetodid, mis allika säilimise tagaksid; • Pinnasetöödel arvestada kultuuriväärtusega leidude ja arheoloogilise kultuurkihi ilmsikstuleku võimalusega ka väljaspool mälestisi ja nende kaitsevööndi ala. KMH raames viiakse läbi arheoloogiline eeluuring šahtide ja muude maapealsete rajatiste ümbruses, kus tegevusega kaasnevad pinnase- ja kaevetööd. KMH käigus hinnatakse võimalikku mõju kultuurimälestistele olemasolevate andmete ning arheoloogilise eeluuringu andmete põhjal. Transport – kaevist soovitakse kavandatava tegevuse raames hakata transportima esmaseks töötluseks kaevisekonveieriga Ojamaa tööstuskompleksi. Kaevanduste maapealne teenindus toimub vaid Uus-Kiviõli mäeeraldise teenindusmaal. Keskkonnalubades nr L.MK/333343 ja nr L.MK/329491 enne 09.04.2021 algatatud keskkonnamõju hindamist on sätestatud, et kaevise transport toimub Uus-Kiviõli Rääsa tööstusterritooriumi ja Aidu tööstusterritooriumi ühendavat trassikoridori pidi läbi endise Aidu karjääri Aidu tööstusterritooriumile. Käesoleva KMHga paralleelselt on käimas Ida-Viru maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu „Uus-Kiviõli kaevanduse logistikataristu asukohavaliku kavandamine“ koostamine, mille eesmärk on põlevkivi transpordiks vajaliku logistikataristu planeerimine Rääsa ja Ojamaa tööstusterritooriumite vahel. Planeeringu eesmärgiks on Uus-Kiviõli kaevanduse logistikataristule optimaalse asukoha leidmine variantide võrdluse teel, mis on edaspidi alus taristu ehitamiseks vajaliku projektdokumentatsiooni koostamisele. Teemaplaneeringule koostatakse samuti keskkonnamõju strateegiline hindamine. Seetõttu ei käsitleta käesoleva KMH raames eraldi Rääsa ja Ojamaa tööstusterritooriumite vahelise Uus-Kiviõli kaevanduse keskkonnaloa nr L.MK/329491 muutmise taotluse ja Uus-Kiviõli II kaevanduse keskkonnaloa nr L.MK/333343 muutmise taotluse KMH programm, Alkranel OÜ, 2021 53 logistikataristu sobiva trassikoridori asukoha valimisega seotud mõjusid. Käesolevas KMHs on asjakohane võrrelda omavahel kaevise Aidu tööstusterritooriumile transportimisega ja Ojamaa tööstusterritooriumile transportimisega seotud mõjusid. Mõju kliimale - kaevandamiseks kasutatavate masinate töötamisega ja lõhkamisega kaasneb mh kasvuhoonegaaside eraldumine. Võttes arvesse kaevandamisel eralduvate kasvuhoonegaaside väikseid koguseid, ei kaasne kaevandamisega olulist mõju kliimale, mis vajaks käsitlemist KMH aruandes. Kaevandamisega eeldatavalt kaasnevad olulised mõjud kliimale on kaudsed ja avalduvad läbi põlevkivi kasutamise. Arvestades Vabariigi Valitsuse põhimõttelist otsust kliimaneutraalsuse eesmärgi saavutamiseks aastaks 2050 on oluline üle vaadata mh põlevkivi riikliku arengukava eesmärgid ja hinnata kaasnevad mõjud. Seda ei ole võimalik teha ühe kaevandamisloa taotluse osana. Seega ei käsitleta antud KMH raames mõjusid kliimale. Riigipiiriülest keskkonnamõju kavandatava tegevusega ette ei ole näha. Samuti ei ole kavandatava tegevuse tõttu ette näha mõjusid soojuse või kiirguse näol. Keskkonnamõju hindamise algatamisotsustes tõi Keskkonnaamet välja, et taotletavate muudatustega kaasnevat täiendavat mõju pinnasele, maavaldustele, loodusväärtustele, kultuuriväärtustele, teedele ning tehnorajatistele teadaolevalt seni hinnatud pole. Seetõttu on vajalik KMH käigus analüüsida kas ja millisel määral avaldavad taotletavad muudatused mõju kaitstavatele ning kitsendusi põhjustavatele objektidele. Samuti tuleb hinnata kaevandamise aastamäära tõstmisega kaasneda võivate avariiolukordade, suurõnnetuste ning katastroofide esinemise tõenäosust. KMH aruande koostamisel võetakse aluseks vähemalt KMH algatamisotsus ja otsustaja poolt nõuetele vastavaks tunnistatud KMH programm. KMH aruanne koosneb vähemalt järgnevatest osadest (keskkonnaministri 01.09.2017 määruse nr 34 alusel): • kavandatava tegevuse eesmärk, vajadus ja täpne asukoht; • kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimaluste kirjeldus, sh keskkonnakasutuse kirjeldus; • olemasoleva olukorra kirjeldus, sh eeldatavalt mõjutatava keskkonna kirjeldus; • keskkonnamõju hindamise metoodika kirjeldus; • kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiividega kaasnevate tagajärgede hindamine ja keskkonnamõjude analüüs (sh kirjeldus). Käsitletakse kaudseid ja kumulatiivsed mõjusid, loodusvarade kasutamise otstarbekust ja vastavust säästva arengu põhimõtetele ning vajadusel tuuakse välja ebasoodsa keskkonnamõju vältimise või vähendamise meetmed ja nende efektiivsus; • keskkonnameetmete, sh seiremeetmete kirjeldus; • kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivide võrdlus ning paremusjärjestus; • avalikkuse kaasamise ning avalikustamisega seotud ettepanekute, vastuväidete ja küsimuste ülevaade; • aruande (sh hindamistulemuste) kokkuvõte; • teave KMH koostamisel kasutatud allikate kohta; • lisad (KMH programm, skeemid, kaardid jms). KMH-ga hõlmatakse kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiividega kaetud alad ning ka neid ümbritsevad või seotud alad, hinnates sh erinevate mõjude ruumilist ulatust ning nende olulisust. KMH aruandes antakse avalduvate mõjude ülevaade, sh nende maht, ulatus, kestvus ja kumuleeruvus. Uus-Kiviõli kaevanduse keskkonnaloa nr L.MK/329491 muutmise taotluse ja Uus-Kiviõli II kaevanduse keskkonnaloa nr L.MK/333343 muutmise taotluse KMH programm, Alkranel OÜ, 2021 54 Lähtuvalt kavandatava tegevuse iseloomust, sisust, KMH algatamisotsustest ning peatükkides 2–5 esitatud teabest, käsitletakse KMH aruande koostamise käigus vähemalt järgmisi valdkondi: • mõju kaevanduse ja selle lähiala maakasutusele (sh väärtuslikule põllumajandusmaale); • mõju põhjaveele (sh kaevandusvee ärajuhtimise mõjud põhjaveevarudele ja põhjaveekvaliteedile ja piirkonna (märgalade) veerežiimile) ja pinnasele; • mõju pinnaveele ja selle kvaliteedile; • mõju elustikule, sh kaitsealustele loodusobjektidele, Natura 2000 võrgustiku aladele ning rohevõrgustiku toimimisele; • kaevandamisjäätmete käitlemisega seotud mõju; • mõju inimese heaolule, tervisele ja varale (sh joogiveevarustus ning õhusaaste, müra, vibratsiooni, valgusreostuse ja maakasutuseväärtuse muutuse mõju ning erinevate mõjude koosmõju); • mõju maastikule (sh väärtuslikele maastikele); • mõju kultuuripärandile; • loodusvarade (sh maavarade) säästlik kasutamine; • kavandatava tegevuse koosmõju muude asjakohaste toimuvate või mõjualas planeeritavate tegevustega; • seosed teiste asjakohaste planeeringute ja arengudokumentidega, sh maakonnaplaneeringud ja nende teemaplaneeringud jmt. KMH käigus hinnatakse kavandatava tegevuse elluviimisest tulenevat võimalikku olulist keskkonnamõju. Seejuures hinnatakse nii lühi- kui ka pikaajalist mõju (ehitusaegsed ning kasutusperiood). KMH aruandes tuuakse välja leevendavad meetmed tegevustega kaasneva võimaliku negatiivse keskkonnamõju vältimiseks, vähendamiseks või positiivse mõju suurendamiseks. Vajadusel pakutakse välja ka alternatiivseid lahendusi. Uus-Kiviõli kaevanduse keskkonnaloa nr L.MK/329491 muutmise taotluse ja Uus-Kiviõli II kaevanduse keskkonnaloa nr L.MK/333343 muutmise taotluse KMH programm, Alkranel OÜ, 2021 55 7. KMH hindamismetoodika kirjeldus, sh vajalike uuringute kirjeldus KMH viiakse läbi keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) kohaselt. KMH käigus hinnatakse kavandatava tegevusega kaasnevaid keskkonnamõjusid ning tuuakse välja mõjude leevendusvõimalused. Mõjude olulisust hinnatakse tabelis 7.1 toodud intervallskaala alusel ning töö koostamisel juhindutakse erinevatest ja asjakohastest allikatest, sh: • Keskkonnamõju hindamine. Käsiraamat (Tõnis Põder, 2017); • Keskkonnamõju hindamise menetluse läbiviimise juhend (Keskkonnaministeerium, september 2017); Keskkonnamõju hindamisel kasutatakse nii kvantitatiivset, kui ka kvalitatiivset (võrdlevat) analüüsimeetodit, mille järgi tegevusi ja leevendusmeetmeid analüüsitakse erinevate keskkonnaelementide lõikes (näiteks vastavus konkreetsele normile). Kui keskkonnaelementide lõikes eesmärke või indikaatoreid ei eksisteeri, kasutatakse üksnes subjektiivset kogemuslikku (KMH eksperdirühma liikmete arvamused, eksperthinnangud) kui ka objektiivset hinnangut (uuringute jms tulemused). Keskkonnamõju hindamisel lähtutakse põhimõttest, et hinnata tuleb muutusi keskkonnas, mis kaasnevad kavandatud tegevuse elluviimisel. Selleks on oluline tuua välja tegevusega kaasnevaid tagajärgi (aspekte), mis võivad viia muutusteni keskkonnaelementides. KMH metoodika seisneb kavandatava tegevuse (sh alternatiivsete lahenduste) prognoositavate keskkonnamõjude võrdlemises õigusaktides kehtestatud piirnormidega ja soovituste andmises optimaalse ehk parima variandi rakendamiseks. KMH aruande koostamisel kasutatakse eeldatavalt vähemalt Maa-ameti kaardirakendusi ja EELISe (Eesti Looduse Infosüsteem – Keskkonnaregister: Keskkonnaagentuur) andmeid, erialakirjandust, varasemalt kogutud uuringuandmeid, analoogiaid, strateegilisi dokumente ja Eesti Vabariigi õigusakte ning muud saadaval olevat (asjakohast) informatsiooni, mis võimaldab tagada järelduste adekvaatsuse. Konsulteeritakse erinevate ja asjakohaste asutuste, organisatsioonidega ja isikutega. Alternatiivide võrdlemise tulemusena valitakse eelistatud tegevuslahendus. Alternatiivide võrdlemiseks kasutatakse üldtunnustatud võrdlusmetoodikaid. KMH koostamise käigus tuuakse välja detailsed leevendusmeetmed ning tegevuse võimaliku mõju seirekava. Võimaliku keskkonnamõju esinemisel adekvaatse hinnangu andmiseks tuleb läbi viia vähemalt järgnevad uuringud: • hüdrogeoloogiline modelleerimine – viimane teadaolev hüdrogeoloogiline modelleerimine viidi läbi 2009. aastal, mistõttu oleks vajalik andmeid uuendada. Samuti on vajalik arvestada kaevandamise aastamäärade tõstmisest tingitud võimalike muutustega. Seejuures tuleks modelleerida sammuga vähemalt iga 500 m tagant ning hinnata ka vertikaalset mõju. • arheoloogiline eeluuring – taotletava mäeeraldise alal on lisaks eelpool mainitud looduslikele pühapaikadele veel teateid teadaolevate, aga mitte kaitse all ega arvel olevate muististe kohta, samuti teateid arheoloogiliste leidude leidmisest, mille leiukohtades pole arheoloogilist uurimist veel läbi viidud. Muinsuskaitseseaduse § 31 lg 3 sätestab, et kinnisasjal, kus ameti andmetel võib ajalooliste allikate põhjal leiduda arheoloogilisi esemeid või arheoloogiline kultuurkiht, tehakse KeHJS tähenduses KMH käigus arheoloogiline uuring. Tegemist on arheoloogilise eeluuringuga, mille eesmärk Uus-Kiviõli kaevanduse keskkonnaloa nr L.MK/329491 muutmise taotluse ja Uus-Kiviõli II kaevanduse keskkonnaloa nr L.MK/333343 muutmise taotluse KMH programm, Alkranel OÜ, 2021 56  on välja selgitada kultuuripärandi võimalik esinemine kaevetööde alal. Eeluuring ei ole vajalik kogu mäeeraldise alal, vaid see on nõutav šahtide või muude maapealsete rajatiste puhul, millega kaasnevad pinnase- ja kaevetööd. Juhul, kui eeluuringute käigus avastatakse nendes kohtades arheoloogilist kultuurkihti, tuleb arvestada edasiste kultuuripärandi kaitsest tulenevate tingimustega (arheoloogiliste kaevamiste või kaevetööde arheoloogilise jälgimise vajadusega, vajadusel säilitamisega). KMH aruande koostamisel arvestatavad varasemad uuringud • Hüdrogeoloogiliste muutuste prognoosid seoses Uus-Kiviõli kaevanduse avamise ja Aidu karjääri sulgemisega (OÜ Eesti Geoloogiakeskus, 2009); • Uus-Kiviõli kaevanduse sotsiaalmajanduslike mõjude uuring (OÜ CUMULUS CONSULTING, 2009); • Eesti Energia Kaevandused AS kavandatava Uus-Kiviõli kaevanduse rajamisega keskkonnamõju hindamise aruanne (AS KOBRAS, 2010); • Põlevkivi kaevandamise ja töötlemise sotsiaalmajanduslike mõjude hindamine (Sihtasutus Poliitikauuringute Keskus Praxis, 2013); • Uus-Kiviõli uuringuväljale tööstusterritooriumi kavandamisega ning kaevanduse ekspluateerimisega kaasnevad eeldatavad mõjud Aidu rekreatsioonialale ning Uus- Kiviõli kaevanduse ja tööstusterritooriumi mõjualale, mõjude eeldatava ulatuse tsoneerimine (OÜ Alkranel, 2013); • Uus-Kiviõli kaevanduse täiendavad hüdrogeoloogilised uuringud (OÜ Inseneribüroo STEIGER, 2014); • Põlevkivi kasutamise riiklik arengukava 2016-2030 (Keskkonnaministeerium, 2015); • Rakendusuuring kaevandustundlikkuse määramiseks (AS MAVES, 2015); • Uus-Kiviõli kaevanduse mõjust looduslikule Natura 2000 alade inventuur (Ramboll Eesti AS, 2015); • Uus-Kiviõli kaevanduse mäeeraldisel asuvate vaatluskaevude ja veehaarete revisjoni tulemused (OÜ Eesti Geoloogiakeskus, 2015); • Energiamajanduse arengukava aastani 2030 (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, 2017); • Põlevkivi kaevandamise eelispiirkondade määramine looduskeskkonna ja majanduslike tingimuste põhjal (Sihtasutus Poliitikauuringute Keskus Praxis ja AS MAVES, 2018); • Uus-Kiviõli kaevanduse kaevise lintkonveieri ja teenindustee, kaevise veokonveieri- ja abikallakšahti ja väljapumbatava vee settebasseini maa ala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine (Alkranel OÜ, 2014); • Projekt. Virumaa maavarade võimaliku kaevandamise keskkonnamõjud põhja- ja pinnaveele ning maastikule keskkonnageoloogiliste mudelitega analüüsituna koos alternatiivsete leevendusmeetmetega. Kaevanduste ja jäätmetekke mõju maastikele kaitsealadel – parim praktika (Tartu Ülikool, 2016-2018); • Põlevkivi kaevandamise ja kasutamise kumulatiivne mõju loodus- ja elukeskkonnale ning selle indikaatorid (WEC Eesti, 2014); • Aruanne Estonia kaevanduse lõhketöödest põhjustatud maavõngete mõõtmisest Mäetaguse asulas (OÜ Inseneribüroo Steiger, Tallinn 2005. Töö nr 05/0066); • Põlevkivi allmaakaevandamisest tingitud mõju selgitamine põllumajandusmaa viljelusväärtusele (Eesti Maaviljeluse Instituut, Saku 2002); • Põlevkivi kaevandamise tehnoloogiate keskkonnamõju prognoos 2016-2030 (Tallinna Tehnikaülikooli Mäeinstituut, Tallinn 2013); Uus-Kiviõli kaevanduse keskkonnaloa nr L.MK/329491 muutmise taotluse ja Uus-Kiviõli II kaevanduse keskkonnaloa nr L.MK/333343 muutmise taotluse KMH programm, Alkranel OÜ, 2021 57  • Põlevkivi allmaakaevanduste mõju selgitamine lähiterritooriumi kasutusomadustele (Eesti Maaviljeluse Instituut, Saku 2005); • Põlevkivi altkaevandatud alade varingute uuring (Tallinna Tehnikaülikool, 2018. KIK projekt nr.11735). KMH käigus viiakse läbi Natura asjakohane hindamine. KMH aruande koostamise käigus teostatakse Natura hindamine vastavalt sellekohastele õigusaktidele ja metoodilistele juhenditele. Natura hindamine on menetlusprotsess, mida viiakse läbi vastavalt loodusdirektiivi 92/43/EMÜ artikli 6 lõigetele 3 ja 4. Tuginetakse Euroopa Komisjoni uuendatud juhendile „Natura 2000 aladega seotud kavade ja projektide hindamine. Metoodilised suunised elupaikade direktiivi 92/43/EMÜ artikli 6 lõigete 3 ja 4 sätete kohta“ (Euroopa Komisjoni teatis 28.09.2021) ja juhendile "Juhised Natura hindamise läbiviimiseks loodusdirektiivi artikli 6 lõike 3 rakendamisel Eestis" (KeMÜ, koost 2013, uuendatud 2016 ja 2019). Natura asjakohases hindamises hinnatakse mõjusid Natura 2000 alade kaitse-eesmärkide saavutamise suhtes ning ala soodsa seisundi ja terviklikkuse säilimisele. Hindamisel arvestatakse nii olemasolevaid andmeid kui ka KMH käigus läbiviidavate uuringute tulemusi. Uus-Kiviõli kaevanduse keskkonnaloa nr L.MK/329491 muutmise taotluse ja Uus-Kiviõli II kaevanduse keskkonnaloa nr L.MK/333343 muutmise taotluse KMH programm, Alkranel OÜ, 2021 58 8. KMH protsessi ajakava KMH programmi protsessi orienteeruv ajakava on toodud tabelis 8.1. KMH programmi ja aruande eelnõu avalikustamine toimub vastavalt keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduses sätestatule. Tabel 8.1 KMH programmi protsessi läbiviimise orienteeruv ajakava (seisuga november 2021) Tööde nimetus Ligikaudne lõpptähtaeg KMH algatamine Aprill 2021 KMH programmi koostamine Oktoober 2021 KMH programmi esitamine otsustajale November 2021 KMH programmi kohta asjaomaste asutuste Märts 2022 seisukohtade küsimine, seisukohtade saamine ja täiendamine KMH programmi avalikustamise korraldamine, Mai 2022 avalik väljapanek ja avalik arutelu Avalikustamise käigus tehtud ettepanekute Juuni 2022 analüüsimine ja vajadusel programmi täiendamine KMH programmi esitamine otsustajale nõuetele Juuli 2022 vastavuse kontrollimiseks KMH programmi nõuetele vastavaks August 2022 tunnistamise otsus KMH aruande koostaja leidmiseks hanke Oktoober 2022 läbiviimine ning KMH koostaja valmimine KMH aruande koostamine ja uuringute November 2023 läbiviimine ning esitamine otsustajale KMH aruande kohta asjaomaste asutuste Jaanuar 2024 seisukohtade küsimine, seisukohtade saamine ja KMH aruande täiendamine lähtuvalt seisukohtadest KMH aruande avalikustamise korraldamine, Märts 2024 avalik väljapanek ja avalik arutelu Avalikustamise käigus tehtud ettepanekute Märts 2024 analüüsimine ja vajadusel aruande täiendamine KMH aruande esitamine otsustajale nõuetele Aprill 2024 vastavuse kontrollimiseks KMH aruande nõuetele vastavaks tunnistamise Juuni 2024 otsus Uus-Kiviõli kaevanduse keskkonnaloa nr L.MK/329491 muutmise taotluse ja Uus-Kiviõli II kaevanduse keskkonnaloa nr L.MK/333343 muutmise taotluse KMH programm, Alkranel OÜ, 2021 59 9. Isikud ja asjaomased asutused, keda kavandatav tegevus võib eeldatavalt mõjutada või kellel võib olla põhjendatud huvi kavandatud tegevuse vastu Isikud ja asutused (sh asjaomased asutused), keda kavandatav tegevus võib eeldatavalt mõjutada, on esitatud tabelis 9.1. Tabelis toodud isikute teavitamine toimub kas e-kirja või kirja teel (ametiasutused, naaberkinnistute omanikud) ja ajalehe, portaali Ametlikud Teadaanded ja üldkasutatavasse kohta või hoonesse paigaldatud teate vahendusel (laiem avalikkus). Teavitamist korraldab Keskkonnaamet. Tabel 9.1 Kavandatavast tegevusest eeldatavalt huvitatud isikud ja asutused Isik/asutus Seos kavandatava tegevusega Keskkonnaamet Otsustaja Alutaguse Vallavalitsus Kavandatav tegevus asub haldusalas. Asjaomane Lüganuse Vallavalitsus asutus, kellelt küsitakse KMH programmile ja aruandele seisukohta ja kellega kooskõlastatakse KMH aruanne. Vinni Vallavalitsus Kavandatava tegevuse mõjuala ulatub haldusalasse. Asjaomane asutus, kellelt küsitakse KMH programmile ja aruandele seisukohta ja kellega kooskõlastatakse KMH aruanne. Keskkonnaministeerium Riigi keskkonna- ja looduskaitse korraldamine: loodusvarade kasutamise, kaitse ja arvestamise korraldamine. Asjaomane asutus, kellelt küsitakse KMH programmile ja aruandele seisukohta ja kellega kooskõlastatakse KMH aruanne. Põllumajandus- ja Toiduamet Kavandatava tegevuse alal ja mõjualas esinevad maaparandussüsteemid. Asjaomane asutus, kellelt küsitakse KMH programmile ja aruandele seisukohta ja kellega kooskõlastatakse KMH aruanne. Riigimetsa Majandamise Keskus Kavandatava tegevuse maa-alal ja mõjualas riigimetsa haldaja. Asjaomane asutus, kellelt küsitakse KMH programmile ja aruandele seisukohta ja kellega kooskõlastatakse KMH aruanne. Terviseamet Piirkonna inimeste tervise ja heaolu järelevalvaja (sh müra, õhusaaste, vibratsioon jm). Asjaomane asutus, kellelt küsitakse KMH programmile ja aruandele seisukohta ja kellega kooskõlastatakse KMH aruanne. Muinsuskaitseamet Piirkonna pärandkultuuri ja kultuuriväärtuste säilimise eest seisja. Asjaomane asutus, kellelt küsitakse KMH programmile ja aruandele seisukohta ja kellega kooskõlastatakse KMH aruanne. Transpordiamet Riigimaanteede korrashoid ja hooldus. Asjaomane asutus, kellelt küsitakse KMH programmile ja aruandele seisukohta ja kellega kooskõlastatakse KMH aruanne. Uus-Kiviõli kaevanduse keskkonnaloa nr L.MK/329491 muutmise taotluse ja Uus-Kiviõli II kaevanduse keskkonnaloa nr L.MK/333343 muutmise taotluse KMH programm, Alkranel OÜ, 2021 60  Isik/asutus Seos kavandatava tegevusega Valitsusvälised organisatsioonid ja KeHJS § 16 lg 3 keskkonnaühendused Kavandatud tegevuse asukoha KeHJS § 16 lg 3, KeÜS § 46lg 1 kinnisasjaga piirnevate kinnisasjade omanikud Isikud, kelle valduses olevat KeHJS § 16 lg 3, KeÜS § 46lg 1 kinnisasja kavandatud tegevus mõjutab määral, mis ületab oluliselt tavapärast mõju Laiem avalikkus, asjast Piirkonna keskkonnaseisundist huvitatud isikud, huvitatud/mõjutatud isikud, nt KeHJS § 16 lg 3 (muud menetlusosalised) piirkonna elanikud ja ettevõtted Uus-Kiviõli kaevanduse keskkonnaloa nr L.MK/329491 muutmise taotluse ja Uus-Kiviõli II kaevanduse keskkonnaloa nr L.MK/333343 muutmise taotluse KMH programm, Alkranel OÜ, 2021 61 10. Andmed arendaja, otsustaja ning eksperdi kohta Arendajad – Enefit Power AS (Keskterritooriumi 1, 40107 Narva-Jõesuu Auvere küla). Kontaktisikud: Kairi Otsiver (+372 5661 9824; [email protected]), Edith Naarits (+372 5450 1174; [email protected]). VKG Kaevandused OÜ (Järveküla tee 14, 30328 Kohtla-Järve). Kontaktisikud: Imre Aruoja (+372 5683 8762; [email protected]), Erika Sulg (+372 5649 4980; [email protected]). Otsustaja – Keskkonnaamet (Roheline 64, 80010 Pärnu). Kontaktisikud: Lilli Tamm (+372 5699 2028; [email protected]), Kristy Käärid (5697 0408; [email protected]). Ekspert (KMH programmi koostaja) – OÜ Alkranel (Riia 15b, 51010 Tartu). Juhtekspert: Alar Noorvee (+372 736 6676; +372 5540 579; [email protected]). KMH programmi koostanud ekspertrühma koosseis: • Alar Noorvee (OÜ Alkranel) – KMH juhtekspert (KMH litsents nr 0098); • Paula Nikolajeva (OÜ Alkranel) – keskkonnakonsultant; • Elar Põldvere (OÜ Alkranel) – keskkonnakonsultant. KMH aruande koostamiseks viiakse läbi uus hange. Ekspertgrupp KMH aruande koostamiseks: • KMH juhtekspert – litsentseeritud ekspert, kes vastab KeHJS nõuetele. Juhteksperdi ülesanne on KMH protsessi ja meeskonna juhtimine ning erialekspertide seisukohtade sidumine terviklikuks. • Hüdrogeoloog (veetaseme alanemine ja sellega seotud mõjud)– kellel on hüdrogeoloogiliste tööde tegevusluba hüdrogeoloogiliste uuringute alal. • Geoloogia ja mäetööde ekspert (kaevandamistegevusega seotud erinevad mõjud) – kellele on omistatud diplomeeritud mäeinsener, tase 7, või volitatud mäeinsener, tase 8 kutse. • Elustiku ekspert (mõju elupaikadele ja kaitsealustele liikidele ning rohevõrgustikule) – kellel on bioloogia valdkonna haridus ning mh varasem kogemus Natura asjakohasel hindamisel. • Ornitoloog (mõju linnustikule) – kellel on zooloogia valdkonna haridus. • Kultuuriliste mõjude ekspert (arheoloogilise eeluuringu läbiviimine) – kellele on omistatud pädevustunnistus arheoloogiliste uuringute läbiviimiseks. • Ekspertrühma peavad kuuluma ka spetsialistid, kellel on varasem kogemus järgmiste mõjuvaldkondade hindamisel: o müra; o vibratsioon; o õhusaaste; o veekvaliteet. Uus-Kiviõli kaevanduse keskkonnaloa nr L.MK/329491 muutmise taotluse ja Uus-Kiviõli II kaevanduse keskkonnaloa nr L.MK/333343 muutmise taotluse KMH programm, Alkranel OÜ, 2021 62 Kasutatud materjalid Alutaguse valla arengukava 2021-2030 (2021) Alutaguse valla üldplaneering (2020) AS Kobras. (2010). Ida-Virumaa Mailda ja Mäetaguse vald Eesti Energia kaevandused AS kavandatava Uus-Kiviõli kaevanduse rajamise keskkonnamõju hindamise aruanne. AS Maves. (2014). Põlevkivi kasutamise riikliku arengukava 2016-2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne. Tallinn. CleanEST. (2020). Vahekokkuvõte – olukord Purtse jõel. https://lifecleanest.ee/blogi/vahekokkuvote-olukord-purtse-joel EELIS (Eesti Looduse Infosüsteem – Keskkonnaregister: Keskkonnaagentuur) Eesti Keskkonnauuringute Keskus OÜ, Maves AS. (2016). Jääkreostusobjektide inventariseerimine 2014-2015. Purtse, Erra ja Kohtla jõgedes jääkreostuse ohutustamise eelprojektiga kavandatud tegevuste keskkonnamõju hindamise aruanne. Enefit Kaevandused AS Uus-Kiviõli kaevanduse maavara kaevandamise loa muutmine. Seletuskiri (2019) Energiamajanduse arengukava aastani 2030 (2017) Hüdrogeoloogiliste muutuste prognoosid seoses Uus-Kiviõli kaevanduse avamise ja Aidu karjääri sulgemisega (OÜ Eesti Geoloogiakeskus, 2009); Ida-Viru maakonnaplaneering 2030+ (2016) Ida-Viru maakonnaplaneeringu teemaplaneering „Ida-Virumaa põlevkivi kaevandamisalade piirkonna ruumiline planeering (2001) Keskkonnaotsuste infosüsteem KOTKAS. (2021). https://kotkas.envir.ee/?represented_id= Lüganuse valla arengukava 2018-2028 (2018) Lüganuse valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2021-2032 (2021) Lüganuse valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus (2019) Maa-ameti kaardirakendused (2021) Maapõuepoliitika põhialused aastani 2050 (2017) Maidla valla üldplaneering (2007) OÜ Inseneribüroo STEIGER. (2014). Uus-Kiviõli kaevanduse täiendavad hüdrogeoloogilised uuringud. Savala ürgoru mõju uuring Uus-Kiviõli kaevandusele. Töö nr 14/1242 Põlevkivi kasutamise riiklik arengukava 2016-2030 (2015) Uus-Kiviõli kaevanduse keskkonnaloa nr L.MK/329491 muutmise taotluse ja Uus-Kiviõli II kaevanduse keskkonnaloa nr L.MK/333343 muutmise taotluse KMH programm, Alkranel OÜ, 2021 63 Ramboll Eesti AS. (2015). Uuring Uus-Kiviõli kaevanduse mõjust loomastikule ja Natura 2000 alade inventuur. VKG Kaevandused OÜ Uus-Kiviõli II kaevanduse maavara kaevandamise loa muutmine. Seletuskiri (2019) Uus-Kiviõli kaevanduse keskkonnaloa nr L.MK/329491 muutmise taotluse ja Uus-Kiviõli II kaevanduse keskkonnaloa nr L.MK/333343 muutmise taotluse KMH programm, Alkranel OÜ, 2021 64 LISA 1. Kavandatava tegevuse mõjualas esinevad vääriselupaigad 1 Jrk. nr KKR kood Jrk. nr KKR kood Jrk. nr KKR kood Jrk. nr KKR kood 1 VEP209762 29 VEP157053 57 VEP157018 85 VEP207381 2 VEP128079 30 VEP157005 58 VEP157021 86 VEP207382 3 VEP157012 31 VEP157068 59 VEP157026 87 VEP157007 4 VEP207365 32 VEPL00602 60 VEP157029 88 VEP128059 5 VEPL01164 33 VEP157074 61 VEP157032 89 VEP157059 6 VEP207361 34 VEP157025 62 VEP157034 90 VEP128065 7 VEP128060 35 VEP157004 63 VEP157060 91 VEP128058 8 VEP128062 36 VEP157070 64 VEP206534 92 VEP000131 9 VEP128063 37 VEP116020 65 VEP205252 93 VEP204776 10 VEP204373 38 VEP116001 66 VEP207357 94 VEP205249 11 VEP204374 39 VEP103131 67 VEP207362 95 VEP205251 12 VEP000138 40 VEP157037 68 VEP207363 96 VEP157061 13 VEP116021 41 VEP157040 69 VEP207366 97 VEP207384 14 VEP128055 42 VEP157045 70 VEP207367 98 VEP207385 15 VEP128056 43 VEP157073 71 VEP157086 99 VEP208694 16 VEP128057 44 VEPE00524 72 VEP157009 100 VEP128054 17 VEP128061 45 VEP157072 73 VEP157003 101 VEP128066 18 VEP128080 46 VEPE00548 74 VEP157006 102 VEP157049 19 VEP157008 47 VEPE00549 75 VEP157013 103 VEP128081 20 VEP157010 48 VEPE00534 76 VEP157015 104 VEP128077 21 VEP128067 49 VEP205506 77 VEP157028 105 VEP157033 22 VEP128068 50 VEP205507 78 VEP204317 106 VEP207369 23 VEP157058 51 VEP205508 79 VEP157048 107 VEP207370 24 VEP204319 52 VEP205510 80 VEP157050 108 VEP207371 25 VEP157047 53 VEP205802 81 VEPL02077 109 VEP207373 26 VEP204316 54 VEP000139 82 VEP128082 110 VEP207374 27 VEP204365 55 VEP157031 83 VEP128078 111 VEP207375 28 VEP157069 56 VEP157017 84 VEP204370 112 VEP207376 2 Jrk. nr KKR kood Jrk. nr KKR kood 113 VEP207380 141 VEP157044 114 VEPE00535 142 VEP205509 115 VEPE00536 143 VEP128064 116 VEPE00537 144 VEP204129 117 VEPE00544 145 VEP206751 118 VEPL01378 146 VEP207360 119 VEPL01874 147 VEP207377 120 VEP157036 148 VEP207378 121 VEP157002 149 VEP207379 122 VEP157014 150 VEP207383 123 VEP208696 151 VEP207425 124 VEP209134 152 VEP157051 125 VEP209762 153 VEP207365 126 VEP128079 154 VEPL01164 127 VEP157011 128 VEP157012 129 VEP207361 130 VEP128060 131 VEP128062 132 VEP128063 133 VEP204373 134 VEP204374 135 VEP157016 136 VEPL00601 137 VEPL00755 138 VEP205250 139 VEP207364 140 VEPL00814 3 LISA 2. Kavandatava tegevuse mõjualas esinevad kaitsealused liigid 1  Liigi nimetus Liigi tüüp I kaitsekategooria Pteromys volans (lendorav) Aquila pomarina (väike-konnakotkas) Ciconia nigra (must-toonekurg) Loomaliik Calidris alpina schinzii (niidurüdi) Lagopus lagopus (rabapüü) Aquila chrysaetos (kaljukotkas) Amylocystis lapponica (poropoorik) Seened ja samblikud Botrychium virginianum (virgiinia võtmehein) Taimeliik II kaitsekategooria Triturus cristatus (harivesilik) Vespertilionidae sp. (nahkhiirlane) Tetrao urogallus (metsis) Dendrocopos leucotos (valgeselg-kirjurähn) Accipiter gentilis (kanakull) Picoides tridactylus (laanerähn) Loomaliik Aegolius funereus (karvasjalg-kakk) Podiceps auritus (sarvikpütt) Eptesicus nilssonii (põhja-nahkhiir) Emberiza hortulana (põldtsiitsitaja) Gallinago media (rohunepp) Limosa limosa (mustsaba-vigle) Parmeliella triptophylla (väike nõgisamblik) Seened ja samblikud Hammarbya paludosa (sookäpp) Cinna latifolia (laialehine nestik) Cypripedium calceolus (kaunis kuldking) Taimeliik Listera cordata (väike käopõll) Botrychium multifidum (kummeli-võtmehein) Glyceria lithuanica (kahar parthein) 2  Liigi nimetus Liigi tüüp III kaitsekategooria Dryocopus martius (musträhn) Rana arvalis (rabakonn) Rana temporaria & Rana arvalis (pruunid konnad) Ficedula parva (väike-kärbsenäpp) Triturus vulgaris (tähnikvesilik) Buteo buteo (hiireviu) Bufo bufo (harilik kärnkonn) Tetrastes bonasia (laanepüü) Tetrao tetrix (teder) Loomaliik Rana temporaria (rohukonn) Grus grus (sookurg) Lanius excubitor (hallõgija) Numenius phaeopus (väikekoovitaja) Pluvialis apricaria (rüüt) Tringa glareola (mudatilder) Tringa nebularia (heletilder) Tringa totanus (punajalg-tilder) Skeletocutis odora (taiga-peenpoorik) Lobaria pulmonaria (harilik kopsusamblik) Leptogium saturninum (haava-tardsamblik) Seened ja samblikud Thelotrema lepadinum (harilik koobassamblik) Evernia divaricata (pikk lõhnasamblik) Neottia nidus-avis (pruunikas pesajuur) Huperzia selago (harilik ungrukold) Neckera pennata (sulgjas õhik) Taimeliik Dactylorhiza maculata (kuradi-sõrmkäpp) Dactylorhiza incarnata (kahkjaspunane sõrmkäpp) 3  Liigi nimetus Liigi tüüp Goodyera repens (roomav öövilge) Dactylorhiza fuchsii (vööthuul-sõrmkäpp) Epipactis helleborine (laialehine neiuvaip) Listera ovata (suur käopõll) Epipactis palustris (soo-neiuvaip) Ulmus laevis (künnapuu) Platanthera bifolia (kahelehine käokeel) Anastrophyllum hellerianum (Helleri ebatähtlehik) Lycopodium clavatum (karukold) Sphagnum wulfianum (Wulfi turbasammal) Scapania apiculata (süstjas skapaania) Gymnadenia conopsea (harilik käoraamat) 4 LISA 3. Kavandatava tegevuse eeldatavas mõjualas paiknevad puurkaevud 1 Jrk. nr KKR kood Seisukord Jrk. nr KKR kood Seisukord Jrk. nr KKR kood Seisukord 1 PRK0057366 Töötav 28 PRK0004010 Töötav 55 PRK0002331 Töötav 2 PRK0002291 Töötav 29 PRK0003738 Töötav 56 PRK0002332 Töötav 3 PRK0002295 Töötav 30 PRK0053725 Töötav 57 PRK0021129 Töötav 4 PRK0002310 Töötav 31 PRK0022410 Töötav 58 PRK0004233 Töötav 5 PRK0002308 Töötav 32 PRK0054765 Töötav 59 PRK0005868 Töötav 6 PRK0051504 Töötav 33 PRK0020975 Töötav 60 PRK0019630 Töötav 7 PRK0002312 Töötav 34 PRK0020151 Töötav 61 PRK0055997 Töötav 8 PRK0002314 Töötav 35 PRK0005564 Töötav 62 PRK0003736 Töötav 9 PRK0002300 Töötav 36 PRK0050693 Töötav 63 PRK0013479 Töötav 10 PRK0057367 Töötav 37 PRK0026250 Töötav 64 PRK0002580 Töötav 11 PRK0013609 Töötav 38 PRK0013612 Töötav 65 PRK0023373 Töötav 12 PRK0002258 Töötav 39 PRK0013522 Töötav 66 PRK0004122 Töötav 13 PRK0054555 Töötav 40 PRK0004240 Töötav 67 PRK0002328 Töötav 14 PRK0015533 Töötav 41 PRK0004228 Töötav 68 PRK0004025 Töötav 15 PRK0058639 Töötav 42 PRK0013567 Töötav 69 PRK0004028 Töötav 16 PRK0013588 Töötav 43 PRK0004230 Töötav 70 PRK0019631 Töötav 17 PRK0004008 Töötav 44 PRK0004229 Töötav 71 PRK0002329 Konserveeritud 18 PRK0004009 Töötav 45 PRK0019666 Töötav 72 PRK0004168 Töötav 19 PRK0004011 Töötav 46 PRK0014408 Töötav 73 PRK0002582 Töötav 20 PRK0002410 Töötav 47 PRK0013547 Töötav 74 PRK0002581 Töötav 21 PRK0026267 Töötav 48 PRK0002590 Töötav 75 PRK0009098 Töötav 22 PRK0050397 Töötav 49 PRK0002594 Töötav 76 PRK0016703 Töötav 23 PRK0002297 Töötav 50 PRK0013568 Töötav 77 PRK0002321 Töötav 24 PRK0056250 Töötav 51 PRK0025897 Töötav 78 PRK0013544 Töötav 25 PRK0002232 Töötav 52 PRK0013590 Töötav 79 PRK0004024 Töötav 26 PRK0004159 Töötav 53 PRK0016361 Töötav 80 PRK0013519 Töötav 27 PRK0025900 Töötav 54 PRK0019626 Töötav 81 PRK0025473 Töötav 2 Jrk. nr KKR kood Seisukord Jrk. nr KKR kood Seisukord Jrk. nr KKR kood Seisukord 82 PRK0021967 Töötav 110 PRK0004225 Töötav 138 PRK0009001 Töötav 83 PRK0004227 Töötav 111 PRK0062725 Töötav 139 PRK0004246 Töötav 84 PRK0004026 Töötav 112 PRK0062727 Töötav 140 PRK0004236 Töötav 85 PRK0004002 Töötav 113 PRK0062726 Töötav 141 PRK0019398 Töötav 86 PRK0004173 Töötav 114 PRK0061300 Töötav 142 PRK0004265 Töötav 87 PRK0004260 Töötav 115 PRK0061834 Töötav 143 PRK0014898 Töötav 88 PRK0002583 Töötav 116 PRK0061832 Töötav 144 PRK0005895 Töötav 89 PRK0002584 Töötav 117 PRK0061835 Töötav 145 PRK0004121 Töötav 90 PRK0002591 Töötav 118 PRK0061833 Töötav 146 PRK0002330 Töötav 91 PRK0002592 Töötav 119 PRK0052619 Töötav 147 PRK0003719 Töötav 92 PRK0016749 Töötav 120 PRK0050276 Töötav 148 PRK0003720 Töötav 93 PRK0002414 Töötav 121 PRK0002294 Töötav 149 PRK0002589 Töötav 94 PRK0019605 Töötav 122 PRK0002303 Töötav 150 PRK0002598 Töötav 95 PRK0026266 Töötav 123 PRK0002307 Töötav 151 PRK0002593 Töötav 96 PRK0002304 Töötav 124 PRK0050275 Töötav 152 PRK0002595 Töötav 97 PRK0051369 Töötav 125 PRK0050273 Töötav 153 PRK0018066 Töötav 98 PRK0055119 Töötav 126 PRK0002292 Konserveeritud 154 PRK0013505 Töötav 99 PRK0002422 Töötav 127 PRK0002306 Konserveeritud 155 PRK0019607 Töötav 100 PRK0002231 Töötav 128 PRK0002305 Töötav 156 PRK0019615 Töötav 101 PRK0016418 Töötav 129 PRK0002325 Töötav 157 PRK0013545 Töötav 102 PRK0002445 Töötav 130 PRK0052055 Töötav 158 PRK0002316 Töötav 103 PRK0020976 Töötav 131 PRK0002317 Töötav 159 PRK0002293 Töötav 104 PRK0002630 Töötav 132 PRK0050623 Töötav 160 PRK0015903 Töötav 105 PRK0003739 Töötav 133 PRK0002299 Töötav 161 PRK0016309 Töötav 106 PRK0004023 Töötav 134 PRK0002315 Töötav 162 PRK0012290 Töötav 107 PRK0004022 Töötav 135 PRK0002301 Töötav 163 PRK0013586 Töötav 108 PRK0002298 Töötav 136 PRK0002235 Töötav 164 PRK0013599 Töötav 109 PRK0002327 Töötav 137 PRK0005410 Töötav 165 PRK0013587 Töötav 3 Jrk. nr KKR kood Seisukord Jrk. nr KKR kood Seisukord Jrk. nr KKR kood Seisukord 166 PRK0013518 Töötav 194 PRK0002413 Töötav 222 PRK0013600 Töötav 167 PRK0016663 Töötav 195 PRK0014952 Töötav 168 PRK0019606 Töötav 196 PRK0014379 Töötav 169 PRK0016664 Töötav 197 PRK0005897 Töötav 170 PRK0009002 Töötav 198 PRK0002964 Töötav 171 PRK0002405 Töötav 199 PRK0056832 Töötav 172 PRK0014442 Töötav 200 PRK0004226 Töötav 173 PRK0002230 Töötav 201 PRK0016387 Töötav 174 PRK0016107 Töötav 202 PRK0004119 Töötav 175 PRK0019672 Töötav 203 PRK0052810 Töötav 176 PRK0013543 Töötav 204 PRK0026268 Töötav 177 PRK0026456 Töötav 205 PRK0026249 Töötav 178 PRK0002313 Töötav 206 PRK0004021 Töötav 179 PRK0002402 Töötav 207 PRK0002403 Töötav 180 PRK0019620 Töötav 208 PRK0052471 Töötav 181 PRK0004235 Töötav 209 PRK0053583 Töötav 182 PRK0016621 Töötav 210 PRK0024211 Töötav 183 PRK0005844 Töötav 211 PRK0024212 Töötav 184 PRK0002417 Töötav 212 PRK0024213 Töötav 185 PRK0005817 Töötav 213 PRK0013468 Töötav 186 PRK0003661 Töötav 214 PRK0050813 Töötav 187 PRK0002296 Töötav 215 PRK0020977 Töötav 188 PRK0002322 Töötav 216 PRK0060649 Töötav 189 PRK0002309 Töötav 217 PRK0060703 Töötav 190 PRK0005411 Töötav 218 PRK0058151 Töötav 191 PRK0005864 Töötav 219 PRK0058154 Töötav 192 PRK0057563 Töötav 220 PRK0013458 Töötav 193 PRK0019649 Töötav 221 PRK0003737 Töötav 4  1. Keskkonnaloa taotlus Taotleja andmed Registrikood / Isikukood 10032389 Ärinimi / Nimi Enefit Kaevandused AS Kontaktisik Edith Naarits Kontaktisiku telefon +37254501174 Kontaktisiku e-post [email protected] Tegevusvaldkond Tegevuse kirjeldus, iseloomustus, Ettevõtte põhitegevusalaks on põlevkivi kaevandamine ja toornafta tootmine eesmärk ja põhjendus (EMTAK 06101). EK ja VKGK vaheline koostööleping võimaldab kasutada rikastamiseks Ojamaa kaevanduse tööstusterritooriumi, laiendades sealset rikastamise võimekust. Pärast koostööleppe sõlmimist on avanenud võimalus planeerida UK ja UK II kaevandatava mäemassi transport ning esmane töötlus selliselt, et kasutatakse juba olemasolevat Ojamaa kaevanduse tööstusterritooriumi. Selline lahendus vähendab uue tööstusterritooriumi rajamisega kaasnevat keskkonnamõju, muu hulgas välditakse mäemassi transpordiks vajaliku lintkonveieri rajamist endise Aidu karjääri territooriumil arendatava veespordikeskuse ja virgestusala vahetusse naabrusesse. Kuna loa muutmisega kaasneb ka vältimatult kaasnevate keskkonnamõjude hindamine siis on otstarbekas hinnata ka uue võimaliku logistilise lahenduse alternatiivi. KMH käigus selguvad ka muud asjaolud, mis on aluseks käesoleva loa taotluse täiendamisele. Tegevusega kaasneda võivate Põlevkivi kaevandamise käigus võib kaasneda müra ning tolm. keskkonnahäiringute (lõhn, müra, vibratsioon, tolm jne) kirjeldus Tegevuskoht Tegevuskoha nimetus Uus-Kiviõli kaevanus Tegevuskoha aadress Aidu-Liiva küla, Lüganuse vald, Ida-Viru maakond Territoriaalkood 1139 Katastritunnus Objekti L-EST97 koordinaadid X: 6581620, Y: 674373 Käitise territoorium Loa taotletav kehtivusaeg Tähtajatu Kehtivus aastates Alates Kuni 2. Eriosa - Jäätmed 2.1. Käitluskoht ja selle asukoha andmed Käitluskoha andmed Jrk nr 1. Nimetus Uus-Kiviõli kaevandusjäätmete hoidla Kood Aadress ja katastritunnus Aadress Katastritunnus Objekti L-EST97 keskkoordinaadid Aidu-Liiva küla, Lüganuse vald, Ida-Viru maakond X: 6581620, Y: 674373 Tegevuskoha põhitegevusala (EMTAK) 06101 - Põlevkivi kaevandamine ja toornafta tootmine Käitluskohas käideldavad jäätmed Oma Jäätmekäitluskoha tegevusliik U4 - Kaevandamisjäätmete hoidla Komplekstegevus Komplekstegevuse selgitus muu korral Asukoha üldiseloomustus Täpne kaevandusjäätmete hoidla asukoht selgub KMH käigus. Jäätmekäitluskoha tehniline kirjeldus Kirjeldus Seotud failid Aastased käitlusmahud ja ülesseatud käitlusvõimsused Jäätmekäitlustehnoloogia Toiming Tegelik (t/a) Maksimaalne (t/a) kaevandusjäätmete kogumine ja ladustamine D1 - maapealne või maa-alune ladestamine (näiteks prügilatesse) 3 000 000 3 000 000 2.2. Andmed jäätmeliikide ja -koguste ning jäätmete kavandatava liikumise 3/12 kohta kalendriaasta jooksul 2.2. Andmed jäätmeliikide ja -koguste ning jäätmete kavandatava liikumise kohta kalendriaasta jooksul Jrk nr 1. Käitluskoha nimetus Uus-Kiviõli kaevandusjäätmete hoidla Jäätmeliik Sissetulek Sissetulek (t/a) Väljaminek Väljaminek (t/a) kokku antakse teistele Tekib Saadakse teistelt Taaskasutatakse Kõrvaldatakse ettevõtjatele (ettevõtjatelt, Kogus R-kood Kogus D-kood asutustelt, isikutelt) 01 01 02 - Mittemaaksete 3 000 000 3 000 000 3 000 000 R5m - mehaaniline ringlussevõtt, sealhulgas anorgaaniliste 3 000 000 D1 - maapealne või maavarade ehitusmaterjalide ringlussevõtt ja pinnase puhastamine, mille maa-alune kaevandamisjäätmed tulemuseks on pinnase taaskasutamine ladestamine (näiteks prügilatesse) 2.3. Jäätmekäitlustoimingute ja tehnoloogia iseloomustus Jrk Jäätmekäitlustoimingu Toimingu kood Jäätmekäitlustoimingu kirjeldus Tehnilise varustuse kirjeldus Lisadokumendid, nr nimetus joonised, skeemid 1. kaevandusjäätmete D1 - maapealne või maa-alune Jäätmekäitlustoiming on kirleldatud Uus-Kiviõli kaevanduse Jäätmekäitlustoiming on kirleldatud Uus-Kiviõli kaevanduse Lisa 1: UK_kaevanda kogumine ja ladestamine (näiteks kaevandamisjäätmekavas. Täpsem info selgub KMH kaevandamisjäätmekavas. Täpsem info selgub KMH misjaatmekava_EK.p ladustamine prügilatesse) käigus. käigus. df Selgitus ringlussevõtu ja taaskasutamise sihtarvude saavutamise kohta 2.4. Jäätmete ladustamine kalendriaasta jooksul Vorm ei ole asjakohane. Andmed selguvad KMH käigus. 2.5. Keskkonnariski vähendamise meetmed Vorm ei ole asjakohane. Andmed selguvad KMH käigus. 2.6. Jäätmekäitluse alustamisel ja lõpetamisel rakendatavad tervise- ja keskkonnakaitsemeetmed, sealhulgas jäätmekäitluskohtade järelhoolduse kava Vorm ei ole asjakohane. Andmed selguvad KMH käigus. 4/12 2.7. Jäätmekäitluses rakendatavate tehnoloogiaprotsesside ja tehnilise varustatuse võrdlus parima võimaliku tehnikaga Vorm ei ole asjakohane. Andmed selguvad KMH käigus. 2.8. Hädaolukordade tekkimise võimaluste selgitused ja võimalike hädaolukordade korral rakendatavad meetmete kirjeldused Vorm ei ole asjakohane. 2.9. Andmed prügila ja/või jäätmehoidla kavandatud mahutavuse kohta Pürgila ja/või jäätmehoidla liik* Prügila või jäätmehoidla mahutavus Tavajäätmed (t) Ohtlikud jäätmed (t) Jäätmehoidla - B-kategooria 36 000 000 0 2.10. Prügila ja/või jäätmehoidla asukoha kirjeldus, selle hüdrogeoloogiline ja geoloogiline iseloomustus Vorm ei ole asjakohane. Andmed selguvad KMH käigus. 2.11. Lisad Ohtlike jäätmete taaskasutamine ja kõrvaldamine Jäätmete tekitamine maavara kaevandamisel ja rikastamisel Kaevandamisjäätmekava Lisa 2: UK_kaevandamisjaatmekava_EK.pdf Prügila käitamine Prügila või jäätmehoidla järelhooldus Jäätmehoidla käitamine Jäätmepõletustehase ja koospõletustehase käitamine 3. Eriosa - Vesi 3.1. Veekasutuse ja veeheite üldkirjeldus 5/12 3.1. Veekasutuse ja veeheite üldkirjeldus Vorm ei ole asjakohane. Uus-Kiviõli ja Uus-Kiviõli II kaevandust planeerivad Enefit Kaevandused AS VKG Kaevandused OÜ ühiselt, millest tulenevalt Enefit Kaevandused AS kuuluvat taristut võib VKG Kaevandused OÜ kasutada. Põlevkivi kaevandamisega alustab ennem VKG Kaevandused OÜ, seetõttu on vee osa kajastatud Uus-Kiviõli II keskkonnaloa taotluses. Tulevikus hakkab Enefit Kaevandused AS veekasutust deklareerima Uus-Kiviõli II kaevanduse keskkonnaloa kaudu. 3.2. Veevõtt 3.2.1. Veevõtt pinnaveekogust Ei ole asjakohane 3.2.2. Veevõtt põhjaveekihist Vorm ei ole asjakohane. Uus-Kiviõli ja Uus-Kiviõli II kaevandust planeerivad Enefit Kaevandused AS VKG Kaevandused OÜ ühiselt, millest tulenevalt Enefit Kaevandused AS kuuluvat taristut võib VKG Kaevandused OÜ kasutada. Põlevkivi kaevandamisega alustab ennem VKG Kaevandused OÜ, seetõttu on vee osa kajastatud Uus-Kiviõli II keskkonnaloa taotluses. Tulevikus hakkab Enefit Kaevandused AS veekasutust deklareerima Uus-Kiviõli II kaevanduse keskkonnaloa kaudu. 3.2.3. Reovee/heitvee ja sademevee ärajuhtimine ja veekulu ning vee võtmisega kaasenevad keskkonnamõjud Vorm ei ole asjakohane. Uus-Kiviõli ja Uus-Kiviõli II kaevandust planeerivad Enefit Kaevandused AS VKG Kaevandused OÜ ühiselt, millest tulenevalt Enefit Kaevandused AS kuuluvat taristut võib VKG Kaevandused OÜ kasutada. Põlevkivi kaevandamisega alustab ennem VKG Kaevandused OÜ, seetõttu on vee osa kajastatud Uus-Kiviõli II keskkonnaloa taotluses. Tulevikus hakkab Enefit Kaevandused AS veekasutust deklareerima Uus-Kiviõli II kaevanduse keskkonnaloa kaudu. 3.2.4. Põhjavee täiendamine, ümberjuhtimine või tagasijuhtimine Ei ole asjakohane 3.3. Heitvesi Vorm ei ole asjakohane. Uus-Kiviõli ja Uus-Kiviõli II kaevandust planeerivad Enefit Kaevandused AS VKG Kaevandused OÜ ühiselt, millest tulenevalt Enefit Kaevandused AS kuuluvat taristut võib VKG Kaevandused OÜ kasutada. Põlevkivi kaevandamisega alustab ennem VKG Kaevandused OÜ, seetõttu on vee osa kajastatud Uus-Kiviõli II keskkonnaloa taotluses. Tulevikus hakkab Enefit Kaevandused AS veekasutust deklareerima Uus-Kiviõli II kaevanduse keskkonnaloa kaudu. 3.3.1. Reovee, sh ohtlike ainete juhtimine ühiskanalisatsiooni Vorm ei ole asjakohane. Uus-Kiviõli ja Uus-Kiviõli II kaevandust planeerivad Enefit Kaevandused AS VKG Kaevandused OÜ ühiselt, millest tulenevalt Enefit Kaevandused AS kuuluvat taristut võib VKG Kaevandused OÜ kasutada. Põlevkivi kaevandamisega alustab ennem VKG Kaevandused OÜ, seetõttu on vee osa kajastatud Uus-Kiviõli II keskkonnaloa taotluses. Tulevikus hakkab Enefit Kaevandused AS veekasutust deklareerima Uus-Kiviõli II kaevanduse keskkonnaloa kaudu. 3.3.2. Heitvee ja teisi vett saastavate ainete suublasse juhtimine 6/12 Vorm ei ole asjakohane. Uus-Kiviõli ja Uus-Kiviõli II kaevandust planeerivad Enefit Kaevandused AS VKG Kaevandused OÜ ühiselt, millest tulenevalt Enefit Kaevandused AS kuuluvat taristut võib VKG Kaevandused OÜ kasutada. Põlevkivi kaevandamisega alustab ennem VKG Kaevandused OÜ, seetõttu on vee osa kajastatud Uus-Kiviõli II keskkonnaloa taotluses. Tulevikus hakkab Enefit Kaevandused AS veekasutust deklareerima Uus-Kiviõli II kaevanduse keskkonnaloa kaudu. 3.3.3. Äkkheide vette Vorm ei ole asjakohane. Uus-Kiviõli ja Uus-Kiviõli II kaevandust planeerivad Enefit Kaevandused AS VKG Kaevandused OÜ ühiselt, millest tulenevalt Enefit Kaevandused AS kuuluvat taristut võib VKG Kaevandused OÜ kasutada. Põlevkivi kaevandamisega alustab ennem VKG Kaevandused OÜ, seetõttu on vee osa kajastatud Uus-Kiviõli II keskkonnaloa taotluses. Tulevikus hakkab Enefit Kaevandused AS veekasutust deklareerima Uus-Kiviõli II kaevanduse keskkonnaloa kaudu. 3.4. Veekogu süvendamine, puhastamine, põhja pinnase ja tahkete ainete paigutamine (sh kaadamine), rajamine laiendamine, likvideerimine ning märgala ja kaldajoonega seotud tegevused. 3.4.1. Veekogu süvendamine, põhja pinnase ja tahkete ainete paigutamine (sh kaadamine) Ei ole asjakohane 3.4.2. Veekogu rajamine, laiendamine, likvideerimine ning märgala ja kaldajoonega seotud tegevused Ei ole asjakohane 3.4.3. Veekogu kemikaalidega puhastamine Ei ole asjakohane 3.5. Veekogu paisutamine või hüdroenergia kasutamine Ei ole asjakohane 3.6. Vesiviljelus Ei ole asjakohane 3.7. Laeva teenindamine, remontimine või lastimine Ei ole asjakohane 4. Eriosa - Õhk 4.1. Käitise kategooria 7/12 Vorm ei ole asjakohane. Välisõhuga seonduv, sh heiteallikad, kajastatakse VKG Kaevandused OÜ Ojamaa kaevanduse keskkonnaloas (L.ÕV/325263). 4.2. Heiteallikad Vorm ei ole asjakohane. Välisõhuga seonduv, sh heiteallikad, kajastatakse VKG Kaevandused OÜ Ojamaa kaevanduse keskkonnaloas (L.ÕV/325263). Uus-Kiviõli kaevanduse tuulutamiseks kasutatakse ventilaatoreid, mida paigaldatakse maa alla. Ventilaatorite kasutamisest tulenev keskkonnamõju on lokaalne. Nagu Ojamaa kaevanduses juhitakse saastatud õhk külgstreki kaudu tuulutusstrekki ja sealt edasi šurfi kaudu maa peale. Šurfide asukohad valitakse vastavalt lõhketööde plaanile ja maapealsele situatsioonile. Tuulutusšurfide arv ning võimalikud asukohad selguvad KMH protsessis ning asukohad täpsustuvad kaevanduse töö käigus. 4.3. Kasutusest eemaldatud heiteallikad Ei ole asjakohane 4.4. Lubatud heitkoguste projekt (LHK projekt) 4.4.1. Üldandmed Vorm ei ole asjakohane. Andmed selguvad KMH ning uue LHK projekti käigus ja kajastatakse VKG Kaevandused OÜ Ojamaa kaevanduse keskkonnaloas (L.ÕV/325263). 4.4.2. Söödas, piimas, juurdekasvus, lootes, munades ja väljaheites sisalduva lämmastiku mass Vorm ei ole asjakohane. 4.4.3. Karjatamine (veisekasvatuses karjatamise kasutamise korral) Vorm ei ole asjakohane. 4.4.4. Sea-, veise- ja linnukasvatusest välisõhku väljutatud saasteainete heitkogused Vorm ei ole asjakohane. 4.4.5. Saasteainete püüdeseadmed ja heite vähendamise tehnoloogiaseadmed Vorm ei ole asjakohane. Andmed selguvad KMH ning uue LHK projekti käigus ja kajastatakse VKG Kaevandused OÜ Ojamaa kaevanduse keskkonnaloas (L.ÕV/325263). 4.4.6. Heiteallikate prognoositav tööajaline dünaamika Vorm ei ole asjakohane. Andmed selguvad KMH ning uue LHK projekti käigus ja kajastatakse VKG Kaevandused OÜ Ojamaa kaevanduse keskkonnaloas (L.ÕV/325263). 4.4.7. Kütuse ning jäätmete või koospõletamisel välisõhku väljutatud saasteainete heitkogused 8/12 Vorm ei ole asjakohane. Andmed selguvad KMH ning uue LHK projekti käigus ja kajastatakse VKG Kaevandused OÜ Ojamaa kaevanduse keskkonnaloas (L.ÕV/325263). 4.4.8. Lahusteid sisaldavate kemikaalide kasutamine tegevusalade kaupa ja välisõhku väljutatud LOÜde heitkogused Vorm ei ole asjakohane. Andmed selguvad KMH ning uue LHK projekti käigus ja kajastatakse VKG Kaevandused OÜ Ojamaa kaevanduse keskkonnaloas (L.ÕV/325263). 4.4.9. Lahustite kasutamisel välisõhku väljutatud LOÜde summaarsed heitkogused tegevusalade kaupa Vorm ei ole asjakohane. Andmed selguvad KMH ning uue LHK projekti käigus ja kajastatakse VKG Kaevandused OÜ Ojamaa kaevanduse keskkonnaloas (L.ÕV/325263). 4.4.10. Tehnoloogilised äkkheited Vorm ei ole asjakohane. Andmed selguvad KMH ning uue LHK projekti käigus ja kajastatakse VKG Kaevandused OÜ Ojamaa kaevanduse keskkonnaloas (L.ÕV/325263). 4.4.11. Välisõhus leviv müra Vorm ei ole asjakohane. Andmed selguvad KMH ning uue LHK projekti käigus ja kajastatakse VKG Kaevandused OÜ Ojamaa kaevanduse keskkonnaloas (L.ÕV/325263). 4.4.12. Ühel tootmisterritooriumil ja sellest väljaspool paiknevate heiteallikate koosmõju Vorm ei ole asjakohane. Andmed selguvad KMH ning uue LHK projekti käigus ja kajastatakse VKG Kaevandused OÜ Ojamaa kaevanduse keskkonnaloas (L.ÕV/325263). 4.4.13. Saasteainete heitkoguste, lõhna, müra ja õhukvaliteedi seire Vorm ei ole asjakohane. Andmed selguvad KMH ning uue LHK projekti käigus ja kajastatakse VKG Kaevandused OÜ Ojamaa kaevanduse keskkonnaloas (L.ÕV/325263). 4.4.14. Lõhnaaine võimaliku esinemise hinnang Vorm ei ole asjakohane. Andmed selguvad KMH ning uue LHK projekti käigus ja kajastatakse VKG Kaevandused OÜ Ojamaa kaevanduse keskkonnaloas (L.ÕV/325263). 4.4.15. Saasteainete heitkoguste ja õhukvaliteedi taseme määramise kirjeldus Vorm ei ole asjakohane. Andmed selguvad KMH ning uue LHK projekti käigus ja kajastatakse VKG Kaevandused OÜ Ojamaa kaevanduse keskkonnaloas (L.ÕV/325263). 4.4.16. Järeldused ja ettepanekud Vorm ei ole asjakohane. Andmed selguvad KMH ning uue LHK projekti käigus ja kajastatakse VKG Kaevandused OÜ Ojamaa kaevanduse keskkonnaloas (L.ÕV/325263). 4.4.17. Lisad 9/12 Vorm ei ole asjakohane. 4.5. Heiteallikad ning saasteainete aasta ja hetkelised heitkogused heiteallikate kaupa Vorm ei ole asjakohane. Andmed selguvad KMH ning uue LHK projekti käigus ja kajastatakse VKG Kaevandused OÜ Ojamaa kaevanduse keskkonnaloas (L.ÕV/325263). 4.6. Välisõhku väljutatavate saasteainete loetelu ja nende taotletavad heitkogused aastas Vorm ei ole asjakohane. Andmed selguvad KMH ning uue LHK projekti käigus ja kajastatakse VKG Kaevandused OÜ Ojamaa kaevanduse keskkonnaloas (L.ÕV/325263). 5. Eriosa - Maapõu 5.1. Maavara kaevandamine Maardlad Maardla ja mäeeraldis Jrk nr 1. Mäeeraldise liik olemasoleva muutmine Registrikaardi nr 11 Maardla nimetus Eesti Maardla osa nimetus Uus-Kiviõli uuringuväli Maardla põhimaavara põlevkivi Mäeeraldise nimetus Uus-Kiviõli kaevandus Mäeeraldisel on teenindusmaa Jah Mäeeraldise ruumikuju Ruumikuju: 1 lahustükk. Teenindusmaa ruumikuju Ruumikuju: 2 lahustükki. Mäeeraldise pindala (ha) 4 130.54 Käitise ehk mäeeraldise teenindusmaa pindala (ha) 169.80 Kaevandatava katendi kogus (tuh m³) 0 10/12 Kaevandatava mulla kogus (tuh m³) 0 Kaevandatud maavara kasutamise otstarve Energeetikatööstuse kütus, keemia- ja tsemenditööstuse tooraine Minimaalne tootmismaht aastas Keskmine tootmismaht aastas Plokid Nimetus Kasutusala Liik Varu Kogus Ühik Kuupäev 1 plokk 0100 - põlevkivi aT - aktiivne tarbevaru 54 155 tuh t 10.07.2008 2 plokk 0100 - põlevkivi aT - aktiivne tarbevaru 65 098.73 tuh t 10.07.2008 3 plokk 0100 - põlevkivi aT - aktiivne tarbevaru 19 229.867 tuh t 10.07.2008 Tegevusala andmed Jrk nr Kasutusala Maksimaalne aastane tootmismaht Kaevandatav varu Kogus Ühik Kogus Ühik 1. 0100 - põlevkivi 10 000 tuh t 138 483.597 tuh t Geoloogilised uuringud Jrk nr 1. Geoloogilise uuringu loa omaja Eesti Geoloogiakeskus OÜ Geoloogilise uuringu loa registreerimise number 0 Geoloogilise uuringu loa kehtivuse aeg 31.12.2017 Geoloogilise uuringu aruande nimetus Eesti põlevkivimaardla Uus-Kiviõli uuringuvälja registrikaardi (0011) täpsustamine, seletuskiri Geoloogiafondi number 7957 Maavaravaru arvele võtmise otsuse number 919 Maavaravaru arvele võtmise otsuse kuupäev 10.07.2008 5.2. Graafilised lisad ja lisadokumendid 11/12 5.2. Graafilised lisad ja lisadokumendid Vorm ei ole asjakohane. 6. Teave keskkonnamõju hindamise eelhinnangu andmiseks Tegevuse täpsustus, füüsilised näitajad ning asjakohasel Põlevkivi kaevandamine. juhul lammutustööde kirjeldus Tegevuse asukoha ja eeldatava mõjuala kirjeldus Aidu-Liiva küla, Lüganuse vald, 42301 Ida-Viru maakond. Tegevusega oluliselt mõjutatavate keskkonnaelementide Mõjutab: õhk, vesi, pinnas. kirjeldus Ei mõjuta: märg, ranna- ja merealasid, looduse koostisi. Teave kavandatava tegevusega eeldatavalt kaasneva Mõjutab oluliselt põhjavett. olulise keskkonnamõju kohta Kavandatava tegevuse erisused ja meetmed 7. Taotluse lisad Nimetus Manus Luba Lisa 7: Uus_Kivioli_kaevanduse_kaevandamisluba.pdf Seirekava Lisa 8: Enefit_Kaevandused_AS_Uus_Kivioli_kaevanduse_voimalike_keskkonnamojude_taiendatud_seirekava_esitamine.msg Taotlus Lisa 9: EE_UK.zip 12/12  1. Keskkonnaloa taotlus Taotleja andmed Registrikood / Isikukood 10854884 Ärinimi / Nimi Osaühing VKG Kaevandused Kontaktisik Merilin Keerme Kontaktisiku telefon 5682 3173 Kontaktisiku e-post [email protected] Tegevusvaldkond Tegevuse kirjeldus, iseloomustus, Ettevõtte põhitegevusalaks on põlevkivi kaevandamine ja toornafta tootmine eesmärk ja põhjendus (EMTAK 06101). EK ja VKGK vaheline koostööleping võimaldab kasutada rikastamiseks Ojamaa kaevanduse tööstusterritooriumi, laiendades sealset rikastamise võimekust. Pärast koostööleppe sõlmimist on avanenud võimalus planeerida UK ja UK II kaevandatava mäemassi transport ning esmane töötlus selliselt, et kasutatakse juba olemasolevat Ojamaa kaevanduse tööstusterritooriumi. Selline lahendus vähendab uue tööstusterritooriumi rajamisega kaasnevat keskkonnamõju, muu hulgas välditakse mäemassi transpordiks vajaliku lintkonveieri rajamist endise Aidu karjääri territooriumil arendatava veespordikeskuse ja virgestusala vahetusse naabrusesse. Kuna loa muutmisega kaasneb ka vältimatult kaasnevate keskkonnamõjude hindamine siis on otstarbekas hinnata ka uue võimaliku logistilise lahenduse alternatiivi. KMH käigus selguvad ka muud asjaolud, mis on aluseks käesoleva loa taotluse täiendamisele. Tegevusega kaasneda võivate Põlevkivi kaevandamise käigus võib kaasneda müra ning tolm. keskkonnahäiringute (lõhn, müra, vibratsioon, tolm jne) kirjeldus Tegevuskoht Tegevuskoha nimetus Uus-Kiviõli II kaevandus Tegevuskoha aadress Nõmme tee, Aidu-Liiva küla, Lüganuse vald, Ida-Viru maakond Territoriaalkood 1139 Katastritunnus Objekti L-EST97 koordinaadid X: 6575215, Y: 674472 Käitise territoorium Loa taotletav kehtivusaeg Tähtajatu Kehtivus aastates Alates Kuni 2. Eriosa - Jäätmed 2.1. Käitluskoht ja selle asukoha andmed Käitluskoha andmed Jrk nr 1. Nimetus Uus-Kiviõli kaevandusjäätmete hoidla Kood Aadress ja katastritunnus Aadress Katastritunnus Objekti L-EST97 keskkoordinaadid Aidu-Liiva küla, Lüganuse vald, Ida-Viru maakond X: 6581620, Y: 674373 Tegevuskoha põhitegevusala (EMTAK) 06101 - Põlevkivi kaevandamine ja toornafta tootmine Käitluskohas käideldavad jäätmed Oma Jäätmekäitluskoha tegevusliik U4 - Kaevandamisjäätmete hoidla Komplekstegevus Komplekstegevuse selgitus muu korral Asukoha üldiseloomustus Täpne kaevandusjäätmete hoidla asukoht selgub KMH käigus. Jäätmekäitluskoha tehniline kirjeldus Kirjeldus Seotud failid Aastased käitlusmahud ja ülesseatud käitlusvõimsused Jäätmekäitlustehnoloogia Toiming Tegelik (t/a) Maksimaalne (t/a) kaevandusjäätmete kogumine ja ladustamine D1 - maapealne või maa-alune ladestamine (näiteks prügilatesse) 3 000 000 3 000 000 2.2. Andmed jäätmeliikide ja -koguste ning jäätmete kavandatava liikumise 2/17 kohta kalendriaasta jooksul 2.2. Andmed jäätmeliikide ja -koguste ning jäätmete kavandatava liikumise kohta kalendriaasta jooksul Jrk nr 1. Käitluskoha nimetus Uus-Kiviõli kaevandusjäätmete hoidla Jäätmeliik Sissetulek Sissetulek (t/a) Väljaminek Väljaminek (t/a) kokku antakse teistele Tekib Saadakse teistelt Taaskasutatakse Kõrvaldatakse ettevõtjatele (ettevõtjatelt, Kogus R-kood Kogus D-kood asutustelt, isikutelt) 01 01 02 - Mittemaaksete 3 000 000 3 000 000 3 000 000 R5m - mehaaniline ringlussevõtt, sealhulgas anorgaaniliste 3 000 000 D1 - maapealne või maavarade ehitusmaterjalide ringlussevõtt ja pinnase puhastamine, mille maa-alune kaevandamisjäätmed tulemuseks on pinnase taaskasutamine ladestamine (näiteks prügilatesse) 2.3. Jäätmekäitlustoimingute ja tehnoloogia iseloomustus Jrk Jäätmekäitlustoimingu Toimingu kood Jäätmekäitlustoimingu kirjeldus Tehnilise varustuse kirjeldus Lisadokumendid, joonised, skeemid nr nimetus 1. kaevandusjäätmete D1 - maapealne või maa-alune Jäätmekäitlustoiming on kirjeldatud Jäätmekäitlustoiming on kirjeldatud Lisa 1: Lisa3__2019.05.13_UKII_kaevanda kogumine ja ladustamine ladestamine (näiteks prügilatesse) kaevandamisjäätmekavas. kaevandamisjäätmekavas. misjaatmekava_VKG.pdf Täpsem info selgub KMH käigus. Täpsem info selgub KMH käigus. Selgitus ringlussevõtu ja taaskasutamise sihtarvude saavutamise kohta 2.4. Jäätmete ladustamine kalendriaasta jooksul Vorm ei ole asjakohane.Andmed selguvad KMH käigus. 2.5. Keskkonnariski vähendamise meetmed Vorm ei ole asjakohane. Andmed selguvad KMH käigus. 2.6. Jäätmekäitluse alustamisel ja lõpetamisel rakendatavad tervise- ja keskkonnakaitsemeetmed, sealhulgas jäätmekäitluskohtade järelhoolduse kava Vorm ei ole asjakohane. Andmed selguvad KMH käigus. 3/17 2.7. Jäätmekäitluses rakendatavate tehnoloogiaprotsesside ja tehnilise varustatuse võrdlus parima võimaliku tehnikaga Vorm ei ole asjakohane. Andmed selguvad KMH käigus. 2.8. Hädaolukordade tekkimise võimaluste selgitused ja võimalike hädaolukordade korral rakendatavad meetmete kirjeldused Vorm ei ole asjakohane. 2.9. Andmed prügila ja/või jäätmehoidla kavandatud mahutavuse kohta Pürgila ja/või jäätmehoidla liik* Prügila või jäätmehoidla mahutavus Tavajäätmed (t) Ohtlikud jäätmed (t) Jäätmehoidla - B-kategooria 36 000 000 0 2.10. Prügila ja/või jäätmehoidla asukoha kirjeldus, selle hüdrogeoloogiline ja geoloogiline iseloomustus Vorm ei ole asjakohane.Andmed selguvad KMH käigus. 2.11. Lisad Ohtlike jäätmete taaskasutamine ja kõrvaldamine Jäätmete tekitamine maavara kaevandamisel ja rikastamisel Kaevandamisjäätmekava Lisa 2: Lisa3__2019.05.13_UKII_kaevandamisjaatmekava_VKG.pdf Prügila käitamine Prügila või jäätmehoidla järelhooldus Jäätmehoidla käitamine Jäätmepõletustehase ja koospõletustehase käitamine 3. Eriosa - Vesi 3.1. Veekasutuse ja veeheite üldkirjeldus 4/17 3.1. Veekasutuse ja veeheite üldkirjeldus Vee erikasutusega mõjutatava ala kirjeldus Tegevuse asukoht: Aidu-Liiva küla, Lüganuse vald, 42301 Ida-Virumaa Uus-Kiviõli ja Uus-Kiviõli II kaevandust planeerivad Enefit Kaevandused AS VKG Kaevandused OÜ ühiselt, millest tulenevalt Enefit Kaevandused AS kuuluvat taristut võib VKG Kaevandused OÜ kasutada. Põlevkivi kaevandamisega alustab ennem VKG Kaevandused OÜ, seetõttu on vee osa kajastatud Uus-Kiviõli II keskkonnaloa taotluses. Muu info täpsustub KMH aruande käigus. Andmed kavandatava tegevusega mõjutatava Veevõtt põhjaveekihtidest, kaevandusvee väljapumpamine ja heitvee (kaevandusvee) ümberjuhtimine pärast pinnaveekogu/põhjaveekihi seisundi kohta puhastamist settebasseinis Ojamaa jõe kaudu Purtse jõkke. Ojamaa jõgi Ratva ojani (1068700_1) heas seisundis ja Ratva ojast suudmeni (1068700_2) halvas seisundis. O Ida-Viru põlevkivibasseini põhjaveekogumi (nr 7; O_pkivi ) koguseline seisund on halb. Vee erikasutuse asukoha skeem ja kaart Lisa 3: Asukoha_skeem__vaatluspuurkaevude_ja_veehaarete_kaart_koos_sanitaarkaitsealadega.pdf Vee erikasutuse asukoha veekogu, maa- ja/või ehitise Lisa 4: Vee_erikasutuse_asukoha_veekogu__maa_voi_ehitise_oigusparast_valdust_toendavatest_dokumendid.pdf valdust tõendavad dokumendid Teave vee erikasutusega seotud tehnoloogia ja tehnika Pumbajaamad, mis pumpavad kaevandusvett, koosnevad tsentrifugaalpumpadest ning torustikust, mida mööda liigub kohta kaevandusvesi maapinnal asuvasse settebasseini ning sealt peale puhastust looduslikku veekogusse. Joogivee puurkaev koosneb veevõtuseade süvaveepumbast ning torustikust, mis pumpab väljatavat vett olme tarbeks. Kanalisatsioonist tulev vesi juhitakse Ojama kaevanduse reoveepuhastisse. Ojamaa kaevanduse reoveepuhasti heitvee väljalask IV187, lubatud saasteainete kogused, väljalaskme ja suubla seire nõuded reguleeritakse OÜ VKG Kaevandused Ojamaa kaevandusele antud veeloaga nr L.VV/324788 ja edaspidi keskkonnaloaga nr KMIN-055. 3.2. Veevõtt 3.2.1. Veevõtt pinnaveekogust Vorm ei ole asjakohane. 3.2.2. Veevõtt põhjaveekihist Veehaare jrk nr 1. Veehaarde nimetus Puurkaev nr 1 (2329) Veehaarde kood POH0000933 5/17 Puurkaevu katastri number 2329 Kas puurkaevul on olemas kasutusluba Jah Lisada põhjendus, kui kasutusluba puudub Puurkaevu L-EST koordinaadid X: 6582099, Y: 674729 Põhjaveekiht Gdov Põhjaveekogum Kambriumi-Vendi Gdovi põhjaveekogum Kas veevõtt toimub kinnitatud varuga seotud põhjaveekihist ja Jah piirkonnast? Joogivee kasutamine või tootmine Ei Kas sanitaarkaitseala on vähendatud? Ei Sanitaarkaitseala vähendamise otsus Veehaarde tehniline ja sanitaarne seisukord Puurkaev nr 1 (2329) on hetkel konserveeritud. Puurkaevu nr 1 tehniline kirjeldus on lisatud taotluse lisas Puurkaev nr 1 tehniline kirjeldus. Tegemist alternatiivse veehaardega. Veehaaret mõjutavate potentsiaalsete ohtlike reostusallikate asukoht Veevõtuseadmete iseloomustus Võetava vee koguse määramise viis Arvestuslik Võetava vee koguse mõõtmisvahend(id) Kui puurkaev võetakse kasutusele, siis vee kogused saadakse arvutuslikul teel või paigaldatakse veemõõtur. Võetava vee kvaliteeti iseloomustavad analüüsitulemused Lisa 5: PK_nr_1_proovitulemuse_protokoll.pdf Vee töötlemistehnoloogia Ei Vee töötlemistehnoloogia kirjeldus Vee töötlemistehnoloogia kirjeldus failina Põhjaveevaru uuringu aruanne Taotletav veevõtt (m³) Vee kasutusala Periood I kvartal II kvartal III kvartal IV kvartal Aastas Ööpäevas Sekundis Veevõtt 2025 22 500 22 500 22 500 22 500 90 000 300 6/17 Taotletav veevõtt antud veehaardes kokku aastas m³ 90 000 Veehaare jrk nr 2. Veehaarde nimetus Pumbajaam nr 1 Veehaarde kood POH0023974 Puurkaevu katastri number Kas puurkaevul on olemas kasutusluba Ei Lisada põhjendus, kui kasutusluba puudub Puurkaevu L-EST koordinaadid X: 6576657, Y: 675319 Põhjaveekiht Ordoviitsium Põhjaveekogum Ordoviitsiumi Ida-Viru põlevkivibasseini põhjaveekogum Kas veevõtt toimub kinnitatud varuga seotud põhjaveekihist ja Jah piirkonnast? Joogivee kasutamine või tootmine Ei Kas sanitaarkaitseala on vähendatud? Ei Sanitaarkaitseala vähendamise otsus Veehaarde tehniline ja sanitaarne seisukord Selgub KMH käigus. Veehaaret mõjutavate potentsiaalsete ohtlike reostusallikate asukoht Veevõtuseadmete iseloomustus Võetava vee koguse määramise viis Arvestuslik Võetava vee koguse mõõtmisvahend(id) Vee kogused saadakse arvutuslikul teel. Võetava vee kvaliteeti iseloomustavad analüüsitulemused Lisa 6: Andmed_puuduvad.docx Vee töötlemistehnoloogia Ei 7/17  Vee töötlemistehnoloogia kirjeldus Vesi plaanitakse juhtida settebasseini, puhastamaks heljumist. Vee töötlemistehnoloogia kirjeldus failina Põhjaveevaru uuringu aruanne Taotletav veevõtt (m³) Vee kasutusala Periood I kvartal II kvartal III kvartal IV kvartal Aastas Ööpäevas Sekundis Kaevandusest väljapumbatav vesi 2025 6 088 250 6 088 250 6 088 250 6 088 250 24 353 000 66 903 Taotletav veevõtt antud veehaardes kokku aastas m³ 24 353 000 Kas soovite moodustada puurkaevude gruppi Ei Puurkaevude grupi või gruppide kirjeldus 3.2.3. Reovee/heitvee ja sademevee ärajuhtimine ja veekulu ning vee võtmisega kaasenevad keskkonnamõjud Vorm ei ole asjakohane. 3.2.4. Põhjavee täiendamine, ümberjuhtimine või tagasijuhtimine Ei ole asjakohane 3.3. Heitvesi Väljalaskme jrk nr 1. Reoveepuhasti nimi Settebassein nr 1 Reoveepuhasti kood PUH0442140 Väljalaskme nimetus Settebassein nr 1 Väljalaskme kood IV214 Väljalaskme tüüp Puhastiga seotud väljalask Väljalaskme koordinaadid X: 6582309, Y: 675095 Prognoositav heitvee vooluhulk m³ Periood I kvartal II kvartal III kvartal IV kvartal Aastas Ööpäevas Vooluhulga mõõtmise viis 2025 6 088.25 6 088.25 6 088.25 6 088.25 24 353 Arvestuslik 8/17 Saaste- ja ohtliku aine prognoositav sisaldus heitvees Periood Aine nimetus Aine sisaldus Ühik Aine kogus t/kv Aine kogus t/a 2025 BHT7 15 mg/l 2025 KHT 125 mg/l 2025 Heljum 40 mg/l 2025 Üldfosfor (Püld) 1 mg/l 2025 Üldlämmastik (Nüld) 45 mg/l 2025 Nafta 1 mg/l 2025 Ühealuselised fenoolid 0.10 mg/l 2025 Kahealuselised fenoolid 15 mg/l 2025 pH 6-9 7 pH ühik Prognoositav sademevee vooluhulk m³ Periood I kvartal II kvartal III kvartal IV kvartal Aastas Ööpäevas Vooluhulga mõõtmise viis Saaste- ja ohtliku aine prognoositav sisaldus sademevees Periood Aine nimetus Aine sisaldus Ühik Aine kogus t/kv Aine kogus t/a 9/17 Väljalaskme seirepunkt Seire tüüp Koordinaadid Analüüsitava näitaja nimetus Seire aeg Seire sagedus Üksikproov X: 6576681, Y: 675111 Heljum Üks kord kvartalis Üksikproov X: 6577375, Y: 675115 ühealuselised fenoolid Üks kord kvartalis Üksikproov X: 6577375, Y: 675115 Kahealuselised fenoolid Üks kord kvartalis Üksikproov X: 6577375, Y: 675115 BHT7 Üks kord kvartalis Üksikproov X: 6577375, Y: 675115 KHT Üks kord kvartalis Üksikproov X: 6577375, Y: 675115 Heljum Üks kord kvartalis Üksikproov X: 6577375, Y: 675115 Kaltsium Üks kord kvartalis Üksikproov X: 6577375, Y: 675115 Kaltsium Üks kord kvartalis Üksikproov X: 6577375, Y: 675115 Magneesium Üks kord kvartalis Üksikproov X: 6577375, Y: 675115 pH Üks kord kvartalis Üksikproov X: 6577375, Y: 675115 Naftasaadused Üks kord kvartalis Üksikproov X: 6577375, Y: 675115 Sulfaat Üks kord kvartalis Üksikproov X: 6577375, Y: 675115 Üldfosfor Üks kord kvartalis Üksikproov X: 6577375, Y: 675115 Üldlämmastik Üks kord kvartalis Üksikproov X: 6577375, Y: 675115 Kuivjääk Üks kord kvartalis Üksikproov X: 6577375, Y: 675115 Üldkaredus Üks kord kvartalis Üksikproov X: 6577375, Y: 675115 Üldleelisus Üks kord kvartalis Suubla Suubla nimetus Ojamaa jõgi Suubla kood VEE1068700 Pinnaveekogumi nimetus Pinnaveekogumi kood Suublaks oleva pinnaveekogumi seisund Heitvee juhtimisel pinnasesse Pinnase iseloomustus 10/17 Asukoha koordinaadid Immutusala pindala ha Põhjavee kaugus immutussügavusest (m) Põhjaveekihi kaitstus Suubla seirepunktid Seire tüüp Koordinaadid Analüüsitava näitaja Seire aeg Seire sagedus Üksikproov X: 6577598, Y: 675056 BHT7 üks kord kvartalis Heljum Kahealuselised fenoolid Kaltsium (Ca) Keemiline hapnikutarve (KHT) Kloriid (CL) Kuivjääk Magneesium (Mg) Nafta Vesinikioonide kontsentratsioon (pH) Sulfaat (SO42-) Ühealuselised fenoolid Üldfosfor (Püld) Üldlämmastik (Nüld) Üksikproov X: 6577578, Y: 675145 BHT7 üks kord kvartalis Heljum Kahealuselised fenoolid Kaltsium (Ca) Keemiline hapnikutarve (KHT) Kloriid (CL) Kuivjääk Magneesium (Mg) Nafta Vesinikioonide kontsentratsioon (pH) Sulfaat (SO42-) Ühealuselised fenoolid Üldfosfor (Püld) Üldlämmastik (Nüld) 3.3.1. Reovee, sh ohtlike ainete juhtimine ühiskanalisatsiooni 11/17 3.3.1. Reovee, sh ohtlike ainete juhtimine ühiskanalisatsiooni Vorm ei ole asjakohane. 3.3.2. Heitvee ja teisi vett saastavate ainete suublasse juhtimine Vorm ei ole asjakohane. Uus-Kiviõli II kaevanduse puhul kasutatakse VKG Kaevandused OÜ Ojamaa kaevanduse reoveepuhastit ja vastav informatsioon kajastatakse VKG Kaevandused OÜ Ojamaa kaevanduse keskkonnaloas (nr L.VV/324788). 3.3.3. Äkkheide vette Vorm ei ole asjakohane. 3.4. Veekogu süvendamine, puhastamine, põhja pinnase ja tahkete ainete paigutamine (sh kaadamine), rajamine laiendamine, likvideerimine ning märgala ja kaldajoonega seotud tegevused. 3.4.1. Veekogu süvendamine, põhja pinnase ja tahkete ainete paigutamine (sh kaadamine) Ei ole asjakohane 3.4.2. Veekogu rajamine, laiendamine, likvideerimine ning märgala ja kaldajoonega seotud tegevused Ei ole asjakohane 3.4.3. Veekogu kemikaalidega puhastamine Ei ole asjakohane 3.5. Veekogu paisutamine või hüdroenergia kasutamine Ei ole asjakohane 3.6. Vesiviljelus Ei ole asjakohane 3.7. Laeva teenindamine, remontimine või lastimine Ei ole asjakohane 4. Eriosa - Õhk 12/17 4.1. Käitise kategooria Vorm ei ole asjakohane. Välisõhuga seonduv, sh heiteallikad, kajastatakse VKG Kaevandused OÜ Ojamaa kaevanduse keskkonnaloas (L.ÕV/325263). 4.2. Heiteallikad Vorm ei ole asjakohane. Välisõhuga seonduv, sh heiteallikad, kajastatakse VKG Kaevandused OÜ Ojamaa kaevanduse keskkonnaloas (L.ÕV/325263). Uus-Kiviõli kaevanduse tuulutamiseks kasutatakse ventilaatoreid, mida paigaldatakse maa alla. Ventilaatorite kasutamisest tulenev keskkonnamõju on lokaalne. Nagu Ojamaa kaevanduses juhitakse saastatud õhk külgstreki kaudu tuulutusstrekki ja sealt edasi šurfi kaudu maa peale. Šurfide asukohad valitakse vastavalt lõhketööde plaanile ja maapealsele situatsioonile. Tuulutusšurfide arv ning võimalikud asukohad selguvad KMH protsessis ning asukohad täpsustuvad kaevanduse töö käigus. 4.3. Kasutusest eemaldatud heiteallikad Ei ole asjakohane 4.4. Lubatud heitkoguste projekt (LHK projekt) 4.4.1. Üldandmed Vorm ei ole asjakohane. Andmed selguvad KMH ning uue LHK projekti käigus ja kajastatakse VKG Kaevandused OÜ Ojamaa kaevanduse keskkonnaloas (L.ÕV/325263). 4.4.2. Söödas, piimas, juurdekasvus, lootes, munades ja väljaheites sisalduva lämmastiku mass Vorm ei ole asjakohane. 4.4.3. Karjatamine (veisekasvatuses karjatamise kasutamise korral) Vorm ei ole asjakohane. 4.4.4. Sea-, veise- ja linnukasvatusest välisõhku väljutatud saasteainete heitkogused Vorm ei ole asjakohane. 4.4.5. Saasteainete püüdeseadmed ja heite vähendamise tehnoloogiaseadmed Vorm ei ole asjakohane. Andmed selguvad KMH ning uue LHK projekti käigus ja kajastatakse VKG Kaevandused OÜ Ojamaa kaevanduse keskkonnaloas (L.ÕV/325263). 4.4.6. Heiteallikate prognoositav tööajaline dünaamika Vorm ei ole asjakohane. Andmed selguvad KMH ning uue LHK projekti käigus ja kajastatakse VKG Kaevandused OÜ Ojamaa kaevanduse keskkonnaloas (L.ÕV/325263). 4.4.7. Kütuse ning jäätmete või koospõletamisel välisõhku väljutatud saasteainete heitkogused 13/17 4.4.7. Kütuse ning jäätmete või koospõletamisel välisõhku väljutatud saasteainete heitkogused Vorm ei ole asjakohane. Andmed selguvad KMH ning uue LHK projekti käigus ja kajastatakse VKG Kaevandused OÜ Ojamaa kaevanduse keskkonnaloas (L.ÕV/325263). 4.4.8. Lahusteid sisaldavate kemikaalide kasutamine tegevusalade kaupa ja välisõhku väljutatud LOÜde heitkogused Vorm ei ole asjakohane. Andmed selguvad KMH ning uue LHK projekti käigus ja kajastatakse VKG Kaevandused OÜ Ojamaa kaevanduse keskkonnaloas (L.ÕV/325263). 4.4.9. Lahustite kasutamisel välisõhku väljutatud LOÜde summaarsed heitkogused tegevusalade kaupa Vorm ei ole asjakohane. Andmed selguvad KMH ning uue LHK projekti käigus ja kajastatakse VKG Kaevandused OÜ Ojamaa kaevanduse keskkonnaloas (L.ÕV/325263). 4.4.10. Tehnoloogilised äkkheited Vorm ei ole asjakohane. Andmed selguvad KMH ning uue LHK projekti käigus ja kajastatakse VKG Kaevandused OÜ Ojamaa kaevanduse keskkonnaloas (L.ÕV/325263). 4.4.11. Välisõhus leviv müra Vorm ei ole asjakohane. Andmed selguvad KMH ning uue LHK projekti käigus ja kajastatakse VKG Kaevandused OÜ Ojamaa kaevanduse keskkonnaloas (L.ÕV/325263). 4.4.12. Ühel tootmisterritooriumil ja sellest väljaspool paiknevate heiteallikate koosmõju Vorm ei ole asjakohane. Andmed selguvad KMH ning uue LHK projekti käigus ja kajastatakse VKG Kaevandused OÜ Ojamaa kaevanduse keskkonnaloas (L.ÕV/325263). 4.4.13. Saasteainete heitkoguste, lõhna, müra ja õhukvaliteedi seire Vorm ei ole asjakohane. Andmed selguvad KMH ning uue LHK projekti käigus ja kajastatakse VKG Kaevandused OÜ Ojamaa kaevanduse keskkonnaloas (L.ÕV/325263). 4.4.14. Lõhnaaine võimaliku esinemise hinnang Vorm ei ole asjakohane. Andmed selguvad KMH ning uue LHK projekti käigus ja kajastatakse VKG Kaevandused OÜ Ojamaa kaevanduse keskkonnaloas (L.ÕV/325263). 4.4.15. Saasteainete heitkoguste ja õhukvaliteedi taseme määramise kirjeldus Vorm ei ole asjakohane. Andmed selguvad KMH ning uue LHK projekti käigus. 4.4.16. Järeldused ja ettepanekud Vorm ei ole asjakohane. Andmed selguvad KMH ning uue LHK projekti käigus ja kajastatakse VKG Kaevandused OÜ Ojamaa kaevanduse keskkonnaloas (L.ÕV/325263). 4.4.17. Lisad 14/17 4.4.17. Lisad Vorm ei ole asjakohane. 4.5. Heiteallikad ning saasteainete aasta ja hetkelised heitkogused heiteallikate kaupa Vorm ei ole asjakohane. Andmed selguvad KMH ning uue LHK projekti käigus ja kajastatakse VKG Kaevandused OÜ Ojamaa kaevanduse keskkonnaloas (L.ÕV/325263). 4.6. Välisõhku väljutatavate saasteainete loetelu ja nende taotletavad heitkogused aastas Vorm ei ole asjakohane. Andmed selguvad KMH ning uue LHK projekti käigus ja kajastatakse VKG Kaevandused OÜ Ojamaa kaevanduse keskkonnaloas (L.ÕV/325263). 5. Eriosa - Maapõu 5.1. Maavara kaevandamine Maardlad Maardla ja mäeeraldis Jrk nr 1. Mäeeraldise liik olemasoleva muutmine Registrikaardi nr 11 Maardla nimetus Eesti Maardla osa nimetus Uus-Kiviõli uuringuväli Maardla põhimaavara põlevkivi Mäeeraldise nimetus Uus-Kiviõli II kaevandus Mäeeraldisel on teenindusmaa Jah Mäeeraldise ruumikuju Ruumikuju: 1 lahustükk. Teenindusmaa ruumikuju Mäeeraldise pindala (ha) 2 076.056 Käitise ehk mäeeraldise teenindusmaa pindala (ha) 0 15/17 Kaevandatava katendi kogus (tuh m³) 0 Kaevandatava mulla kogus (tuh m³) 0 Kaevandatud maavara kasutamise otstarve Energeetikatööstuse kütus, keemia- ja tsemenditööstuse tooraine Minimaalne tootmismaht aastas Keskmine tootmismaht aastas Plokid Nimetus Kasutusala Liik Varu Kogus Ühik Kuupäev 5 plokk 0100 - põlevkivi pT - passiivne tarbevaru 97 tuh t 07.12.2020 6 plokk 0100 - põlevkivi aT - aktiivne tarbevaru 9 485.27 tuh t 07.12.2020 7 plokk 0100 - põlevkivi aT - aktiivne tarbevaru 59 797.133 tuh t 07.12.2020 Tegevusala andmed Jrk nr Kasutusala Maksimaalne aastane tootmismaht Kaevandatav varu Kogus Ühik Kogus Ühik 1. 0100 - põlevkivi 5 000 000 tuh t 69 282.403 tuh t Geoloogilised uuringud Jrk nr 1. Geoloogilise uuringu loa omaja Eesti Geoloogiakeskus OÜ Geoloogilise uuringu loa registreerimise number 0 Geoloogilise uuringu loa kehtivuse aeg 31.12.2017 Geoloogilise uuringu aruande nimetus Eesti põlevkivimaardla Uus-Kiviõli uuringuvälja registrikaardi (0011) täpsustamine, seletuskiri Geoloogiafondi number 7957 Maavaravaru arvele võtmise otsuse number 919 Maavaravaru arvele võtmise otsuse kuupäev 10.07.2008 16/17 5.2. Graafilised lisad ja lisadokumendid Vorm ei ole asjakohane. Andmed on Keskkonnaametile varasemalt esitatud 6. Teave keskkonnamõju hindamise eelhinnangu andmiseks Tegevuse täpsustus, füüsilised näitajad ning asjakohasel Põlevkivi kaevandamine. juhul lammutustööde kirjeldus Tegevuse asukoha ja eeldatava mõjuala kirjeldus Aidu-Liiva küla, Lüganuse vald, 42301 Ida-Viru maakond. Tegevusega oluliselt mõjutatavate keskkonnaelementide Mõjutab: õhk, vesi, pinnas. kirjeldus Ei mõjuta: märg, ranna- ja merealasid. Teave kavandatava tegevusega eeldatavalt kaasneva mõjutab oluliselt põhjavett olulise keskkonnamõju kohta Kavandatava tegevuse erisused ja meetmed 7. Taotluse lisad Nimetus Manus Luba Lisa 7: Uus_Kivioli_II_maavara_kaevandamise_luba.asice Seirekava Lisa 8: Uus_Kivioli_II_seirekava_taiendamine_KA_01_06_14_3_20200228.asice Taotlus Lisa 9: Uus_Kivioli_kaevanduse_maavara_kaevandamise_loa_muutmise_taotlus_KA_01_06_248_20191212.asice Puurkaevu kirjeldus Lisa 10: Puurkaev_nr_1_tehniline_kirjeldus.pdf 17/17  Keskkonnaamet [email protected] 0 6 .11.2021 T AOTLUS Palume aktsepteerida esitatavat Uus-Kiviõli kaevanduse keskkonnaloa nr L.MK/329491 ja Uus-Kiviõli II kaevanduse keskkonnaloa nr L.MK/333343 muutmise taotluste keskkonnamõju hindamise programmi eelnõu , milles puuduvad keskkonnamõju hindamise (edaspidi KMH) aruande koostajate eksperdirühma liikmete nimed. KMH aruande koosta jate eksperdirühma liikmete nimed (ptk 10) ei ole KMH programmis nimetatud asjaolul, et KMH aruande koostaja ei ole hetkel teada. Leping OÜ Alkranel-ga on sõlmitud vaid KMH programmi koostamiseks. KMH aruande koos tamiseks viiakse läbi uus hange. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Pavel Onuchak juhatuse liige Edith Naarits, 54 501 174 [email protected]