Ekspertarvamus Maardu külas Jõelähtme vallas asuvale uuringuruumile Maardu III

OÜ Inseneribüroo STEIGER Teie: 15.12.2021 Kaie Kriiska [email protected] Meie: 03.01.2022 nr 10-3/21-174 Ekspertarvamus Maardu külas Jõelähtme vallas asuvale uuringuruumile Maardu III Pöördusite 15.12.2021 e-kirja teel Eesti Geoloogiateenistuse poole sooviga saada ekspertarvamus ja lühiselgitus, kas Maardu III uuringuruumis (Jõelähtme vald, Maardu küla; ruumikuju lisatud) lubjakivikarjääri avamine võib suurendada karjääri alal ja lähiümbrusus radooni eraldumist ning kujutada ohtu inimestele. Lisaks täpsustasite, et karjääri maksimaalne sügavus katendi eemaldamisel ja maavara (Väo kihistu) väljamisel saab olema 15 meetrit. Käesolevaga edastame Teile Eesti Geoloogiateenistuse poolt koostatud ekspertarvamuse Maardu külas Jõelähtme vallas asuvale uuringuruumile Maardu III. Ekspertarvamus on leitav selle kirja lisast. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Sirli Sipp Kulli Direktor Kontakt Krista Täht-Kok [email protected] Lisa: Ekspertarvamus Maardu külas Jõelähtme vallas asuvale uuringuruumile Maardu III Fr. R. Kreutzwaldi 5 / 44314 Rakvere / [email protected] / www.egt.ee Registrikood 77000387  Ekspertarvamus Maardu külas Jõelähtme vallas asuvale uuringuruumile Maardu III Krista Täht-Kok Eesti Geoloogiateenistus Hüdrogeoloogia ja keskkonnageoloogia osakond Maardu III uuringuruumi on planeeritud lubjakivikarjäär, milles kavatsetakse kaevandada Väo kihistu lubjakivi. Karjääri maksimaalseks sügavuseks on projekteeritud koos katendi eemaldamisega 15 m. Küsimus on, kas karjääri alal võib tekkid kõrgendatud kiirgus- või radoonioht ja kas see võib ohustada karjääri lähedal asuvaid külasid? Maardu III uuringualal on planeeritud kaevandada Väo kihistu lubjakivi. Kaevanduse projekteerimise, varasemate geoloogiliste uuringute ja lähimate uuringuala ümbritsevate hüdrogeoloogiliste puuraukude kirjeldustele tuginedes jääb kaevandatava Väo kihistu lubjakivi alla vähemalt 23 m paksune Alam-Ordoviitsiumi kivimite kiht, millest ligikaudu poole moodustavad Varangu (O1vr) ja Leetse (O1lt) kihistute terrigeensed kivimid. Varangu kihistu moodustavad peamiselt savikas kuni aleuriidikas rohekashall glaukoniit- liivakivi; savi ja argilliidi kihid; Leetse kihistu koosneb valdavalt rohelisest peeneteralisest aleuriidikast, nõrgalt tsementeerunud glaukoniitliivakivist. Viimaseid katavad Kesk- Ordoviitsiumi Toila kihistu (O2tl) rohekashalli, glaukoniiti sisaldava lubjakivid, Loobu kihistu (O2lb) kohati dolomiidistunud lubjakivid ja Kandle kihistu (O2kl) raudoide sisaldavad lubjakivid. Kõik need loetletud kivimkihid jäävad avatavas karjääris kaevandamata ja katteks uraanirikastele Türisalu kihistu (O1tr) graptoliitargilliidile ja Kallavere kihistu (O1kl) oobolusliivalivile. Selleks, et prognoosida ioniseeriva kiirguse intensiivsust tulevases Maardu III karjääris pärast Väo kihistu lubjakivi väljamist võib võrrelda ioniseeriva kiirguse intensiivsust sarnastel looduslikel aladel. Hästi on võrreldavad andmed looduskiirguse intensiivsuse osas, kuid radoonisisalduse kohta välisõhus autoril esinduslikke publikatsioone Eesti kohta teada ei ole. Valter Peterselli initsiatiivil tehti selle sajandi teise kümnendi alguses Eesti Geoloogiakeskuses vähesel määral radooni mõõtmisi välisõhus graptoliitargilliidi avamusalal kokku kuhjatud graptoliitargilliidi peal Tallinnas Astangul, kuid nende mõõtmiste tulemustest ei piisanud järelduste tegemiseks ja neid ei leia ühestki aruandest ega ka 2017. a avaldatud Eesti pinnase radooniriski ja looduskiirguse atlasest (Petersell jt. 2017). Viimases on öeldud, et Eestis on radoonioht seotud radooni kogunemisega majadesse. Maailmas keskmiselt kõigub Rn aktiivsuskontsentratsioon välisõhus 1020 Bq/m3 (UNSCEAR 2000). Mitmetes maades tehtud välisõhu radooniuuringud näitavad, et radooni aktiivsus- kontsentratsioon välisõhus on väga muutuv, seda nii ööpäevaselt kui ka ilmastikust tingituna. Näiteks Saksamaal Göttingeni eeslinnas tehtud uuringutes (Porstendörfer et al.) kõigub välisõhu radoonisisaldus 117 Bq/m3. Bosnia ja Hertzegovinas Tuzla linna lähistel tehtud välisõhu radooniuuringute tulemused jäävad vahemikku 930 Bq/m3 (Adrovic et al.) 1 Kõrgemaid välisõhu radoonisisaldusi on mõõdetud Kanadas, kolme suvekuu keskmiseks välisõhu radoonisisalduseks mõõdeti Manitoba provintsis 59 Bq/m3 ja Saskatchewan’i provintsis 61 Bq/m3 (Grasty, 1992). Kõikides artiklites on rõhutatud, et radooni aktiivsuskontsentratsioon välisõhus on väga kõikuv, see sõltub nii ilmastikust kui ka ööpäevarežiimist. Grasty (1992) väidab, et rohkem kui uraani sisaldusest pinnases sõltub Rn- aktiivsuskontsentratsioon välisõhus pinnase niiskusest. Märja pinnasae kohal on Rn-sisaldus tunduvalt madalam, kui kuiva pinnase kohal. Nii Kanadas kui Bosnia ja Hertzegovinas tehti mõõtmised 1 m kõrgusel maapinnast. Teiseks põhjustavad looduses ioniseerivat kiirgust radioaktiivsete elementide isotoobid, valdavalt: U – 238U (99,28%) ja 235U (0,72%), Th, praktiliselt vaid 232Th (> 99,9%) ning 40K, mis kaaliumi isotoopidest ainsana on looduslikult radioaktiivne. Loetletud isotoopide radioaktiivse lagunemisega kaasnevat gammakiirguse summat on hakatud nimetama looduskiirguseks, selle mõõtühikuks on pinnase eriaktiivsuse indeks. Juhul kui pinnase eriaktiivsuse indeks ületab > 1 (ehk 100%), ei sobi materjal algsel kujul ehitusmaterjalide tootmiseks ega ka majaaluseks täitepinnaseks (Majandus-ja kommunikatsiooniministri 22.02.2019. a määrus nr 49). Looduskiirgust Maardu III uuringu alal võiks ligikaudselt prognoosida nende alade alusel, kus graptoliitargilliit on kaetud mõne meetri paksuse kivimi- või pinnasekihiga. Sellist ala, kus oleks teada, et graptoliitargilliit on võrreldavas paksuses kaetud Varangu, Leetse ja Toila kihistu kivimitega, hinnangu koostamise käigus leida polnud võimalik. Tallinna piirkonnas on ala, kus on teada, et graptoliitargilliit on kaetud 13 m paksuse pinnakatte kihiga. Sellel alal on looduskiirguse eriaktiivsuse indeks valdavalt kõrgem kui “1“ ehk kõrgem kui 100% (tabel 1). Siinkohal peab märkima, et pinnakate ei ole üks-üheselt võrreldav aluspõhja terrigeensetest kivimitest koosneva kattekihiga, sest pinnakatte setted on tunduvalt poorsemad, kui aluspõhja kivimid. Pinnakatte setetes levib radoon palju hõlpsamini, kui aluspõhja terrigeensetes kivimites. Tabel 1. Looduskiirguse eriaktiivsuse indeks graptoliitargilliitargilliidi avamusalal Loodu- Pinna- kiirguse Uuringupunkti katte eriaktiivsuse nr litotüüp indeks % 14Rn-2618 kla 199 12Rn-2330 kla 171 11Rn-2197a kla 87 11Rn-2197b kla 157 14Rn-2689 kla 89 11Rn-2133 t 182 Min 87 Max 199 Aritm. keskm 146 St. hälve 51 kla – klindinõlva alune sete, t – tehnogeenne sete 2 Järeldused: Kuna radooni aktiivsuskontsentratsiooni Maardu III kaevanduse ala välisõhus on peale Väo kihistu lubjakivide väljamist raske prognoosida, tuleks staatiline veetase hoida kaevanduse alal graptoliitargilliidi lasumistasemest kõrgemal, sest niiskus pärsib radooni liikumist pinnases ja intensiivset lendumist maapinnale. Tõenäosus, et kaevadataval alal tekiks päevadeks radooni aktiivsuskontsentratsioon, mis oleks tervisele ohtlik, on vähetõenäoline. On ebatõenäoline, et kaevandust ümbritsevate hoonete sise- või välisõhus tekiks tervist ohustav radooni aktiivsuskontsentratsioon. Looduskiirgus Maardu III kaevanduse alal (pärast Väo kihistu väljamist) saab olema kõrgem, kui on soovitatav ehitusmaterjalides kasutamiseks, kuid see ei ole ohtlik kaevanduse alal jalgsi liikumisel või seal mehhanismidega töötamisel. Kirjanduse allikad Adrovic, F., Fazlic, R., Tresnjo, Z. Measurement of Radon Activity Concentration in Air of Tuzla City. https://inis.iaea.org/collection/NCLCollectionStore/_Public/36/010/36010906.pdf?r=1 &r=1 (vaadatud 26.12.2021). Grasty, R., L. 1992. Outdoor radon levels in Canada. https://uwaterloo.ca/wat-on-earth/news/outdoor-radon-levels-canada (vaadatud 27.12.2021). Majandus-ja kommunikatsiooniministri 26. juuli 2013. a määruse nr 49 “Ehitusmaterjalidele ja -toodetele esitatavad nõuded ja nende nõuetele vastavuse tõendamise kord“. https://www.mkm.ee/sites/default/files/maarus_nr_49_muutmine_1_seletuskiri.pdf (vaadatud 26.12, 2021). Petersell, V., Karimov, M., Täht-Kok, K., Shtokalenko, M., Nirgi, S., Saarik, K., Milvek, H., 2017. Eesti pinnase radooniriski ja looduskiirguse atlas. Eesti Geoloogiakeskus. Tallinn, lk 89. https://www.envir.ee/sites/default/files/eesti_rn_atlas_2017_kyljendatud.pdf (vaadatud 27.12.2021). Porstendörfer, J., Zock, Ch., Wendt, J., Reinekin, A. Radon parameters in outdoor air. Laboratory for Biological and Medical Research, Georg-August-University, Gottingen, Germany https://inis.iaea.org/collection/NCLCollectionStore/_Public/33/016/33016288.pdf?r=1 &r=1 vaadatud 27.12.2021). UNSCEAR. Sources and effects of ionising radiation. United Nations Scientific Committee on the Effects of Atomic Radiation. Report to the General Assembly (New York: United Nations) (2000). 3