Skepast&Puhkim OÜ
Laki põik 2 Meie: 16.11.2021 nr 11-3/21-293
12915 Tallinn
Lähteülesanne Liivi lahe meretuulepargi ala uuringuteks
Lähteülesanne on koostatud vastavalt Liivi lahe tuulepargi keskkonnamõju hindamise
programmile põhjasetete koostise iseloomustamiseks ja võimaliku reostuse hindamiseks.
Planeeritud tuulepargi alal tehakse geofüüsikalised profileerimised setete leviku, paksuste ja
lasuvustingimuste määramiseks. Setete lõimise ja ökoloogilise seisundi määramiseks võetakse
määratud settemisaladelt põhjasetetest proovid settetoruga ja/või haardkopaga. Laboratoorselt
määraatakse proovides lõimiseline koostis, raskmetallide ja üldnaftaproduktide sisaldused.
GEOFÜÜSIKALISED UURINGUD
Geofüüsikalised profileerimised tehakse erinevatel meetoditel (Joonis 1). Setete vertikaalseks
uuringuteks kasutakse kolm tüüpi põhjaprofilaatorit: madalasageduslikku Boomer tüüpi
põhjaprofilaatorit töösagedusega 0.5 kuni 2.5 kHz, keskmisesageduslikku Chirp tüüpi
põhjaprofilaatorit töösagedusega 3 kuni 9 kHz ning kõrgsageduslikku Pinger tüüpi
põhjaprofilaatorit töösagedusega 24 kHz. Selline metoodika võimaldab ’läbida’ settekihte kuni
aluspõhja kivimiteni.
Madalasageduslik setteprofilaator (Boomer) võimaldab ’läbi valgustada’ setteid (sh liiva kihid
ja moreen) kuni aluspõhja kivimiteni. Madal sagedusvahemik võimaldab eristada settekihte
kuni 0,4 meetri lahutusvõimega. Keskmisesageduslik Chirp tüüpi profilaatori vertikaalne
eraldusvõime on kuni 10 cm kuid kasutatav sagedusvahemik ei võimalda ’läbindada’ üldjuhul
moreeni kui ka liivakihte kuna signaal sumbub tekkivate laine sisepeegelduste tõttu settekihis.
Kõrgesageduslik Pinger tüüpi profilaator tagab kõrgeresolutsioonilise andmestiku merepõhja
reljeefi iseloomust ja pehmetest setetest (savikas ja aleuriitsed setted). Geofüüsikaliste
profiilide vahe on 1 km ning ristiprofiilidel 3 km, kogu profiilide pikkuseks on ca 250 km
(Joonis 1).
Fr. R. Kreutzwaldi 5 / 44314 Rakvere /
[email protected] / www.egt.ee
Registrikood 77000387
Joonis 1. Kavandatavad merepõhja uuringute geofüüsikalised profiilid (tumedad jooned) ning
proovivõtu punktid (punased täpid) Liivi lahe meretuulepargi alal.
Merepõhja lateraalseks iseloomustamiseks, geomorfoloogia ja sette tüübi määramiseks,
kasutatakse samadel profiilidel valikuliselt erineva sagedusvahemikega külgvaate sonareid
(võimalikud sagedused 100/400 ja/või 400/900 kHz). Kasutatav sagedusvahemik annab
uuringuriba laiuseks profiilil 100 kuni 300 meetrit. 900 kHz sageduse puhul on horisontaalseks
resolutsiooniks kuni 10 cm. Geofüüsikaliste mõõdistamiste andmed salvestatakse tarkvaraga
Meridata MDCS. Geofüüsikalised andmed interpreteeritakse kasutades Meridata MDPS
tarkvara. Andmed on võimalik konverteerida standartsesse SEG-Y failiformaati.
Geofüüsikalised profiile tehakse ühe kilomeetrise vahemaaga ning ristiprofiilid kolme
kilomeetrise vahemaaga. Analoogset uurimistihedust kasutab Eesti Geoloogiateenistus
merepõhja geoloogilisel kaardistamisel Suures-Väinas ja Väinameres. Kaardistamise
tulemused näitavad, et selline andmetihedus annab piisava ülevaate setete leviku, paksuste ja
lasuvustingimuste määramiseks ning on sobiv kavandatava meretuulepargi keskkonnamõju
hindamise uuringul.
SETTEPROOVIDE VÕTMINE JA LABORATOORSED MÄÄRANGUD
Geofüüsikaliste profiilide interpreteerimiseks ja võimaliku reostuse uuringuteks võetakse
proovid haardkopa ja/või Gemax settetoru tüüpi proovivõtuseadmega kuni 0.5 meetri
sügavuselt merepõhjast (Joonis 1).
Geofüüsikaliste uuringute põhjal valitud kohtadest võetakse uuringualal 14. jaamast põhjasette
proovid, mis uuringualal merepõhjasetete täpsemaks kirjeldamiseks on ühtlaselt jaotunud
uuringualale. Jaamade jaotusel on järgitud, et parema representatiivsuse saavutamiseks, oleks
jaamadega kaetud potentsiaalselt erinevad uuringualal esinevad settekeskkonnad. Selleks
2 (3)
jaotati jaamad uuringualale lähtudes ka olemas oleva merepõhja batümeetriast (kõrgemad alad,
seljandikud, madalamad akumulatsiooni alad).
Proovivõtu jaamade arv on valitud proportsionaalselt pindalaga. Antud uuringu korral on
proovivõtu tiheduseks arvestuslikult 1 jaam 13 km2 kohta. Selline proovivõtmiste tihedus on
analoogne varasemalt tehtud keskkonnamõju hindamise uuringutele (nt „Loode-Eesti
rannikumere tuulepargi KMH.
Merepõhja ökoloogilise seisundi ja võimaliku reostuse hindamiseks määratakse kõikides
kogutud proovides (14 tk) laboratoorselt lõimiseline koostis, raskmetallide ja
üldnaftaproduktide sisaldused. Määrangud tehakse Eesti Keskkonnauuringute Keskuse laboris.
Kogutud proovides määratakse ökoloogiliselt oluliste raskmetallid (Pb, Cd, Ni, Cu, Cr, Zn ja
Hg) ning üldnaftaproduktide sisaldused. Raskmetallide Pb, Cd, Ni, Cu, Cr, Zn määramiseks
kasutatakse induktiivsidestunud plasma mass-spektromeetria (ICP-MS) meetodid
(STJnrMU94A v.5). Elavhõbeda määramiseks kasutatakse fluorestsents-spektromeetriat
vastavalt meetodile STJnrM/U84-2A v.6. Üldnaftaproduktid määratakse gaasikromatograafial
kasutades meetodit EVS-EN ISO 16703:2004. Proovide lõimiseline koostis määratakse
standard metoodikaga (EVS-EN 933-1) kasutades sõel ja pipettanalüüsi.
Uuringute tulemusel koostatakse aruanne, mis sisaldab geofüüsikaliste andmete
interpreteerimist, GIS teemakaarte ja läbilõikeid setete levikust ning ökoloogilisest seisundist.
GIS kaardikihtide koostamisel kasutakse ArcGIS tarkvara.
Tööd on planeeritud navigatsiooni perioodil mai kuni september.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Tiit Kaasik
Direktori kohusetäitja
Eesti Geoloogiateenistus
Kontakt:
Sten Suuroja
[email protected]
3 (3)