SA Keskkonnainvesteeringute Keskus Teie: 20.10.2021
Tõnn Tuvikene
ELWINDi projektijuht Meie: 08.11.2021 nr 11-3/21-282
[email protected]
Vastuskiri seoses Eesti-Läti meretuulepargi küsimusega
Austatud Tom Tuvikene
Pöördusite 20.10.2021 Eesti Geoloogiateenistuse poole täpsustamaks Eesti-Läti meretuulepargi
projektis (ELWIND) valitud võimalike asukohtade piires merepõhja geoloogia andmestikku.
Käesolevaga saame selgitada, et valitud võimalike asukohtade piires on merepõhja geoloogia
andmestetik küllaltki puudulik ja ei ole lihtsalt kätte saadav. Planeeritavate tuuleparkide alade
piirkonnas on geofüüsikalist (seismoakustilist) merepõhja profileerimist tehtud Stockholmi
Ülikooli poolt (koostöös Tartu Ülikooliga) erinevatel aastatel vahemikus 1991–2004.
Seimoakustiliste profiilide asukohtade ja kasutatud metoodika kohta saab ülevaate EGT 2021.
aasta aruandes: „Ülevaade meregeoloogilisest andmestikust meretuuleparkide
planeerimiseks“ (Geoloogiafond (egt.ee)). Kasutatud profileerimise metoodika (seismiline
õhukahur ja Chirp tüüpi profilaator) võimaldas „läbindada“ nii setted kui aluspõhja kivimeid.
2004. aastal kasutati sete uurimiseks ka 5 m raskustoru.
Tuulepargi alade piiresse jäävad vaid mõned üksikud profiilid, mis on salvestatud, kas
paberkandjal või digitaalsel kujul. See andmestik on olemas Tartu Ülikoolil ning koopiat omab
ka Eesti Geoloogiateenistus. Digitaalne andmestik on salvestatud spetsiifilise Meridata
tarkvaraga. Digitaalse andmestiku interpreteerimine on EGT-s võimalik. Saaremaast läände
jääval alal on vaid kolm erinevatel aastatel tehtud ja paberil salvestatud profiili lõiku ning Liivi
lahe alal 4 paberil ja 4 digitaalselt salvestatud profiili lõiku. See piiratud andmestik jääb
väheseks andmaks piisavat ülevaadet planeeritavate tuulepargi ala geoloogilisest ehitusest
Saaremaast läänes, toodud ala piires.
Kaardikihtidena on olemas andmestik Liivi lahe kohta. Liivi lahe merepõhja geoloogiliste
kaartide mõõtkavas 1: 200 000 komplekt (paberkandjal) koos seletuskirjadega valmis trükisena
1996–1997. aastal ning kaardikomplekti kuuluvad: aluspõhja geoloogiline, Kvaternaari setete,
aluspõhja reljeefi, põhjasetete, meresügavuste ja keskkonnageoloogia kaardid. (Baraškovs V.,
Talpas A. and Kask J. 1997: Landscape-ecological Map of the Gulf of Riga. Scale 1:200 000.
Geological surveys of Latvia and Estonia. Riga; Juškevičs, V., Stiebrinš, O. and Talpas, A.
1996: Map of the Quaternary deposits of the Gulf of Riga. Scale 1:200 000. Geological surveys
of Latvia and Estonia. Riga; Seredenko, R., Zaicevs, V., Talpas, A. and Suuroja, S. 1997:
Bedrock Map of the Gulf of Riga (scale 1:200 000). Geological Survey of Latvia and Geological
Survey of Estonia, Riga.; Stiebrinš, O. and Väling, P. 1996: Map of the bottom sediments of the
Gulf of Riga. Scale 1:200 000. Geological surveys of Latvia and Estonia. Riga.)
Fr. R. Kreutzwaldi 5 / 44314 Rakvere /
[email protected] / www.egt.ee
Registrikood 77000387
Digitaalselt on kättesaadav Emodnet-Geology portaalis nn. substraadi kaart, mis iseloomustab
merepõhja ülemist 15 cm ja on generaliseeritud (kasutatud on 5-te setete klassi) Kvaternaari ja
põhjasetete kaardi põhjal. Liivi lahe Läti mereala kohta on samas portaalis olemas aluspõhja ja
Kvaternaari setete kaardikihid (digitaliseeritud 1996-1997 kaartidelt).
Kaardikihid annavad ülevaate avanevatest sette- ja kivimikompleksidest, kuid ei anna
ülevaadet setete paksusest ehk aluspõhja kivimite sügavusest, mis oleks vajalik
tuuleparkide esmase vundamendivaliku tegemisel. Vertikaalsete läbilõigete koostamiseks on
siiski vajalik seismoakustiliste profiilide interpreteerimine. Siinjuures nõustume, et eelvaliku
töös üldistatud kaardikihtidele toetudes jääb hinnang merepõhja geoloogiliste kihtide ja
parameetrite kirjeldamisel liiga üldiseks.
Meil on meregeoloogia teemadel olnud kontakt EuroGeoSurvey Läti esindajaga: Daiga Pipira,
LVĢMC Zemes dzīļu daļas vadītāja, Valsts sabiedrība ar ierobežotu atbildību "Latvijas Vides,
ģeoloģijas un meteoroloģijas centrs“ (e-mail
[email protected]). Usume, et tema käest
saab küsida Läti alade kohta võimalikku lisainformatsiooni.
Meile teadaolevalt on Läti-poolne Liivi lahe geoloogia kaardistatud peamiselt nõukogude aja
lõpul ja oluliselt suurema detailsusega kui Eesti pool. Digitaalselt ja osaliselt on meta-
andmestik kätte saadav ka Emodnet-Geology portaalis (vt lisatud joonised). Kindlasti on see
vaid osa andmestikust.
Joonis. Stockholmi Ülikooli poolt koostöös Tartu Ülikooliga aastatel 1991–2004 tehtud
seismoakustilised profiilid. Hallid – paberkandjal, lillad – digitaalformaadis.
2 (3)
Joonis. Väljavõte LEGMC (Latvia) geofüüsika (seismoakustika) meta-andmestikust (vasakul)
ja puuraukude/haardkopa asukohtadest (paremal) Emodnet-Geology portaalis.
Oleme väga heal meelel abistamas Teid napi olemasoleva informatsiooni tõlgendamise ja
koondamisega. Hindame, et taoline töö võtaks aega umbes 3 nädalat. Sellest lähtuvalt uurime,
kas soovite siiski enne ära oodata seotud riigihankega leitud Töövõtja poolse töö? Kinnitame,
et oleme valmis ka viidatud tööd vajadusel kommenteerima.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Sirli Sipp Kulli
Direktor
Sten Suuroja
Meregeoloogia ja geofüüsika osakonna juhataja
[email protected].
3 (3)